Sissejuhatus õigusesse

Loengu konspekt

Andry Krass, M.A.L.

I EESTI ÕIGUSSÜSTEEM

Eesti kuulub kontinentaaleuroopa õigussüsteemi, milles nähakse õiguse allikana eelkõige õigsusakte.

Olukordades, kus õigusnorm puudub või olemasolev norm on ebaõnnestunud, võtab ühiskond kasutusele tava. Tava on pikemaajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus, mida kasutajad tunnustavad kui siduvat. Seega on tava näol tegu harjumusega, mis on omandanud õigusnormi iseloomu. Korrashoiuvaldkonnas võiks ühe sellise tavana nimetada korrashoiustandardit ning samuti korteriomanike vaikivat kokkulepet jagada osa korrashoiukulusid korterite vahel vastavalt korterites asuvatele kulumõõtjate näitudele.

Õigusloome

Õigusloome on protsess õigusliku probleemi tuvastamisest kuni õigustloova akti avaldamiseni. Õigusloome protsess lähtub põhiseaduse normihierarhiast, mis tähendab lahtiseletatult seda, et alama astme õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusaktidega. Samuti peavad õigusaktid olema vastavuses õigusloome printsiipidega.

Põhiseaduse normihierarhia

1. Põhiseaduse aluspõhimõtted 2. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ülimuslikkusest PS ees: 3-4-1-3-06. 3. Põhiseadus. 4. Välislepingud 5. Põhiseaduslikud seadused 6. Seadused ja seadlused 7. Määrused

Õigusloome printsiibid

1. Demokraatia printsiip - Olulisuse põhimõte: enam olulised õigusaktid võtab vastu kõrgem organ, vähem

oluliste õigusaktide vastuvõtmist võib delegeerida volitusnormiga. 2. Õigusriigi printsiip

- Seaduslikkuse põhimõte: alama astme õigusaktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. Üle ei tohi astuda volitusnormiga seatud piiridest.

- Seadusliku aluse põhimõte: riigivõimu tohib teostada üksnes siis kui selleks on olemas seadusandja luba.

- Riigivõimu teostamine Euroopa Liidu õiguse alusel 3. Õiguskindluse põhimõte

- Tagasiulatuva jõu keeld: üldreeglina ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu. - Õiguspärase ootuse põhimõte: igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et

rakendatav seadus jääb kehtima. Õigusi ja vabadusi peab saama kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

- Õigusselgus: igal isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua.

- Proportsionaalsuse põhimõte: õigusakt peab olema vastavuses eesmärgiga, mille täitmiseks ta vastu võeti.

- Õigusrahu: isikule ei tohi ebamõistlikuks pikaks ajaks jääda ebakindlust selles, kas tema teole järgnevad õigusliku tagajärjed

- Vacatio legis põhimõte: uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg.

- Avaldamiskohustus: õigusaktid peavad olema avaldatud ning vabalt kättesaadavad 4. Võrdsuse põhimõte: PS § 12 lg 1 esimene lause tagab võrdsuse õiguse kohaldamisel.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et PS § 12 lg 1 esimest lauset tuleb tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olevaid isikuid ühtemoodi.

II EUROOPA LIIDU ÕIGUS

Eesti Vabariik on loovutanud oma suveräänsuse EL-le järgmistes valdkondades: siseturg, tolliliit, majandus- ja rahanduspoliitika, konkurentsipoliitika, mere- ja bioloogiliste ressursside kaitse, ühise kalanduspoliitika raames.

EÜ ülesanne on ühenduse kõigis osades majandustegevuse harmoonilise tasakaalustatud arengu, tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, püsiva ja inflatsioonivaba kasvu, konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrge taseme, keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrge taseme, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamise ning liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse edendamine.

Euroopa Liidu peamised organid

Euroopa Ülemkogu

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Parlament

Euroopa Komisjon

Euroopa Kohus

Euroopa Liidu kodaniku õigused

- Kasutada emakeelt EL institutsioonidega suhtlemisel;

- Õigus vabalt liikuda ja elama asuda EL territooriumil;

- Õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamenti;

- Õigus saada diplomaatilist abi ja konsulaarabi kolmandates riikides;

- Õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole;

Õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile.

III ÕIGUSE VALDKONNAD

Õigus jaguneb avaliku- ja eraõiguse vald

Skeem 1. Allikas: Raul Narits (2002) Õiguse Entsüklopeedia

IV AVALIKU ÕIGUSE VALDKOND

Vertikaalsed suhted - riik teostab avaliku õiguse kaudukohustusi. Jaguneb: riigi-, rahvusvaheline

kodaniku õigused

Kasutada emakeelt EL institutsioonidega suhtlemisel;

Õigus vabalt liikuda ja elama asuda EL territooriumil;

Õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamenti;

Õigus saada diplomaatilist abi ja konsulaarabi kolmandates riikides;

Õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole;

Õigus esitada petitsioone Euroopa Parlamendile.

III ÕIGUSE VALDKONNAD

ja eraõiguse valdkonnaks.

. Allikas: Raul Narits (2002) Õiguse Entsüklopeedia – Tallinn; Juura: Õigusteabe AS

IV AVALIKU ÕIGUSE VALDKOND

iik teostab avaliku õiguse kaudu oma tahet, kuid samas võtab ka rahvusvaheline-, haldus-, karistus-, protsessiõigus.

Tallinn; Juura: Õigusteabe AS

oma tahet, kuid samas võtab ka , protsessiõigus. Avaliku õigus

põhineb imperatiivsuse põhimõttel. Avaliku õiguse üheks oluliseks lähtepunktiks on hea halduse tava.

Imperatiivsuse põhimõte: imperatiivsed õigusnormid väljendavad riigi tahet selliselt, et nendest kõrvalekaldumine on kategooriliselt keelatud (norm on sõnastud käsuna)

Hea halduse tava: hea halduse tava all tuleb mõista riigi-, KOV- ja riigi osalusega ettevõtete kohustust teostada oma ülesandeid kodanike suhtes erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul; kohustust hoida ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud delikaatseid isikuandmeid saladuse, põhjendada oma otsuseid; kohustust maksta hüvitist oma kohustuste ebakohase täitmise eest jne.

V ERAÕIGUSE VALDKOND

Isikutevahelised horisontaalsed suhted, st. pooled on võrdsed. Õige käitumise (lollikindel) juhend. Eraõigus jaguneb tsiviil- ja äriõiguseks. Tsiviilõigus jaguneb omakorda asja-, võla-, perekonna-, pärimis- ja tsiviilõiguse üldosaks. Eraõiguse valdkonna üheks kandvaks põhimõtteks on privaatautonoomia põhimõte.

Privaatautonoomia põhimõte: mis lubab isikutel seadusest omavahelise lepinguga kõrvale kalduda, kui see sõna-sõnalt keelatud ei ole. Viimatinimetatud privaatautonoomia printsiibi mõjul on eraõiguse valdkonnas tekkivad õigusuhted äärmiselt eriilmelised. Näiteks on igal haldajal oma lepingutüüp, kuigi osutatakse sisult ühesugust teenust.

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA (tsiviilseadustiku üldosa seadus, TsÜS)

Tsiviilõiguse üldpõhimõtted

- Tsiviilõiguse allikad, TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.

- Hea usu põhimõte, TsÜS § 138. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

- Mõistlikuse põhimõte, VÕS § 6. Mõistlikuks loetakse sellist tegevust, mida samas olukorras olevad heas usus tegutsevad isikud peaksid mõistlikuks.

Õigus-, delikti- ja teovõime

TsÜS § 7 ja 26 kohaselt loetakse õigusvõimeks isiku võimet omadata tsiviilõigusi ja –kohustusi;

TsÜS omistab õigusvõime füüsilisele- ja juriidilisele isikule. Juriidilise isiku õigusvõime algab tema registreerimisest vastavas riiklikus registris. Füüsilise isiku õigusvõime algab sünniga ja lõpeb surmaga. Füüsilisel isikul eristatakse veel delikti- ja teovõimet.

Deliktivõime on isiku võime vastutada süülise käitumise korral. Alla 14 aastasel isikul deliktivõime puudub, samuti puudub deliktivõime psüühilise või füüsilise puuduse mõju all tegutsenud isikul ehk siis ta ei vastuta oma tegude eest.

Füüsilise isiku teovõimeks loetakse võimet sooritada iseseisvalt tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilõiguseid ja kohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Täielik teovõime tekib isikutel alates 18 eluaastast. Kuni 18 eluaastani on isikutel piiratud teovõime, kes vajavad tehingute teostamisel oma seadusliku esindaja „abi”.

Aegumine

Aegumise mõiste, TsÜS § 142. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

- Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, TsÜS § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Tehingu või ehitise puudusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

- Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine, TsÜS § 154. Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

- Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine, TsÜS § 157. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.

Tehingu tühisus Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.

- Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine, TsÜS § 86. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

- Seadusega vastuolus olev tehing, TsÜS § 87. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

- Käsutuskeeldu rikkuv tehing, TsÜS § 88. Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.

- Näilik tehing, TsÜS § 89 Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahava

Tehingu tühistamine, TsÜS § 90. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

ASJAÕIGUS (asjaõigusseadus)

Asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad eelkõige isikute suhet asjadesse. Niisiis on tegemist nn asjaõiguslike õigussuhetega nagu näiteks isiku omand asjale. Õiguslik seisund „omand” kehtib kehtib igaühe suhtes ning see on vastandiks võlaõiguslikele suhetele, kus õiguste maksma panemine on võimalik üksnes lepingupoole suhtes.

Eesti era- ja asjaõiguses on oluliseks printsiibiks abstraktsiooniprintsiip, mis tähendab asjaõigusliku- ja võlaõigusliku tasandi eraldatust.

Asja mõiste avab TsÜS § 49, mille kohaselt on asi kehaline ese. Asjadeks loetakse ka loomi, kui eriseadustega ei ole sätestatud teisiti.

Asjad jagunevad vallas- ja kinnisasjadeks, asendatavateks asjadeks ja äratarvitatavateks asjadeks.

Kinnisasjaks on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Kinnisasjadeks loatakse ka korteriomandeid ja hoonsetusõigust.

Vallasasi on asi mis ei ole kinnisasi.

Asendatav asi on vallasasi, mida käibes mõõdetakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.

Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast.

Valdus- ja omand

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus jaguneb otseseks ja kaudseks valduseks. Valdus võib olla seaduslik – ebaseaduslik või heauskne

Omand on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutaning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist.

KORTERIOMANDIÕIGUS

Asjaõigusliku korteriomandi mõisteAsjaõigusliku korteriomandi näol on tegu omandi erivormiga, mis võimaldab ehitise omandi jagamist läbi ruumiliselt kindlaksmääratud osade. Asjaõigusliku korteriomandi eripäraks on asjaolu, et selle esemeks on samaaegselt kaks omandivormi Korteriomandi reaalosa, kui õigusobjekti kirjeldamisel kasutatakse sageli mõistet

Skeem – asjaõigusliku korteriomandi õiguslik konstruktsioon

Asjaõigusliku korteriomandi reaalosa peab olema eraldatud ja võimaldama iseseisvat majapidamist. Samal ajal on mõttelise osa sisuks kaasomandi ühine kasutamine, lähtudes kaasomandi sihtotstarbest ja kaasomanike õigustatud huvidest. Kaasomandi eseme mõttelisteks osadeks on sealjuures need ehitise

Asendatav asi on vallasasi, mida käibes mõõdetakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.

Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast.

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus jaguneb otseseks ja kaudseks valduseks. Valdus võib ebaseaduslik või heauskne – pahauskne. Valdusel on kohtulik kaitse.

Omand on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutaning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist.

KORTERIOMANDIÕIGUS (korteriomandiseadus)

Asjaõigusliku korteriomandi mõiste Asjaõigusliku korteriomandi näol on tegu omandi erivormiga, mis võimaldab ehitise omandi jagamist bi ruumiliselt kindlaksmääratud osade. Asjaõigusliku korteriomandi eripäraks on asjaolu, et selle

esemeks on samaaegselt kaks omandivormi – ehitise reaalosa ja Korteriomandi reaalosa, kui õigusobjekti kirjeldamisel kasutatakse sageli mõistet

asjaõigusliku korteriomandi õiguslik konstruktsioon

Asjaõigusliku korteriomandi reaalosa sisuks on omaniku täielik võim asja üle, korteriomandi reaalosa peab olema eraldatud ja võimaldama iseseisvat majapidamist. Samal ajal on

kaasomandi ühine kasutamine, lähtudes kaasomandi sihtotstarbest ja videst. Kaasomandi eseme mõttelisteks osadeks on sealjuures need ehitise

Asendatav asi on vallasasi, mida käibes mõõdetakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel

Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast.

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus jaguneb otseseks ja kaudseks valduseks. Valdus võib pahauskne. Valdusel on kohtulik kaitse.

Omand on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada

Asjaõigusliku korteriomandi näol on tegu omandi erivormiga, mis võimaldab ehitise omandi jagamist bi ruumiliselt kindlaksmääratud osade. Asjaõigusliku korteriomandi eripäraks on asjaolu, et selle

ja kaasomandi mõtteline. Korteriomandi reaalosa, kui õigusobjekti kirjeldamisel kasutatakse sageli mõistet korter.

on omaniku täielik võim asja üle, korteriomandi reaalosa peab olema eraldatud ja võimaldama iseseisvat majapidamist. Samal ajal on kaasomandi

kaasomandi ühine kasutamine, lähtudes kaasomandi sihtotstarbest ja videst. Kaasomandi eseme mõttelisteks osadeks on sealjuures need ehitise

osad, mis on olulised ehitise püsimiseks, ehitise sihipäraseks kasutamiseks, ning mis on korteriomandite ühises kasutuses. Nii näiteks on kaasomandi eseme mõttelisteks osadeks ehitise vundament, kandvad seinad, katus, aknad, uksed, aga ka ehitise tehnosüsteemid – elektri-, kütte, vee-, kanalisatsiooni- jt. korteriomanike poolt ühiselt kasutatavad süsteemid. Kolmanda olulise korteriomandit iseloomustava asjaoluna tuleb nimetada korteriomanike sundliikmelisust kaasomandi eseme valitsemiseks loodud korteriomanike ühisuses või korteriühistus. Seega tuleb korteriomandi esemele reaal- ja kaasomandiosa kõrval kolmanda korteriomandi eseme lahutamatu tunnusena nimetada korteriomandi ühinguõiguslikku mõõdet.

Korteriomandi legaaldefinitsiooni annab korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lõige 1, mille kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandi reaalosa ja kaasomandi ühtne käsitlemine on õiguskäibes tagatud KOS § 1 lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt ei saa korteriomandi esemeks olevat ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Siiski tuleb märkida, et korteriomandi eseme omandiõigus ei ole võrreldav kinnisasjade omanikele omase absoluutse võimuga omandi üle, vaid kaasomandi eseme kaudu esineb korteriomandi eseme omandisuhetes ka mitmeid relatiivseid aspekte.

Korteriomandi valitsemise süsteem

Kaasomandi eseme valitsemise regulatiivne keskkond

Korteriomand

Kaasomandi ese

Korteriomanike ühisuse ainuvõim

Valitsevad

korteriomanikud ühiselt

Esindab valitseja

Valitseb korteriühistu

Esindab korteriühistu

juhatus

Reaalosa

korteriomaniku

ainuvõim

VÕLAÕIGUS (võlaõigusseadus)

Võlaõigus reguleerib võlasuhteid. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see ja lepinguväliste suhete õiguseks.

Võlasuhe

Võlasuhe tekib, VÕS § 3: - lepingust; - kahju õigusvastasest tekitamisest;- alusetust rikastumisest; - käsundita asjaajamisest; - tasu avalikust lubamisest; - muust seadusest tulenevast asjaolust.

LEPINGUTÜÜBID

1. VõõrandamislepingudMüügileping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

VÕLAÕIGUS (võlaõigusseadus)

Võlaõigus reguleerib võlasuhteid. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus asuks teatud tegu või jätta see tegemata.Võlaõigus jaguneb

ja lepinguväliste suhete õiguseks.

kahju õigusvastasest tekitamisest;

asjaolust.

Võõrandamislepingud Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

Võlaõigus reguleerib võlasuhteid. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus tegemata.Võlaõigus jaguneb lepinguõiguseks

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetusleping. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringuleping. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

2. Kasutuslepingud Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendileping. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisinguleping. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisileping. Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Ehitise ajutise kasutamise leping. Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu.

Pikaajalise puhkusetoote leping. Pikaajalise puhkusetoote lepinguga kohustub pakkuja rohkem kui ühe aasta jooksul andma tarbijale õiguse saada soodustusi ehitise kasutamisel ja tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Vahendus- ja vahetussüsteemileping. Vahenduslepinguga kohustub pakkuja vahendama tarbijale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, tarbija aga kohustub maksma talle selle eest tasu. Pakkuja vahendatava lepingu eesmärk on ehitise ajutise kasutamise lepingust või pikaajalise puhkusetoote lepingust tulenevate õiguste üleandmine, omandamine või võõrandamine. Tasuta kasutamise leping. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Laenuleping ja krediidilepingud. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada. Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

3. Kindlustusleping Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

4. Toetamislepingud Elurendisleping. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.

5. Kompromissleping

Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

6. Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

7. Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtuleping. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maaklerileping. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Agendileping. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Komisjonileping. Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).

8. Maksekäsund ja makseteenus Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Akreditiiviarvelduse puhul kohustub akreditiivi avanud makseteenuse pakkuja käsundiandja (akreditiivi avaja) korralduse alusel või omal algatusel akreditiivi järgi soodustatud isiku kasuks vastavalt akreditiivi tingimustele, eelkõige ettenähtud dokumentide esitamisel, tegema makse või aktseptima ja lunastama kolmanda isiku veksli või täitma muu kohustuse või volitama selleks teist makseteenuse pakkujat (täitev makseteenuse pakkuja). Akreditiivi avanud makseteenuse pakkuja võib samaaegselt olla täitvaks makseteenuse pakkujaks. Inkassoarvelduse puhul vahendab makseteenuse pakkuja (nõudev makseteenuse pakkuja) käsundiandja korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult

(inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine.

9. Tervishoiuteenuse osutamise leping Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

10. Veoleping Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Ekspedeerimisleping. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Pakettreisileping. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).

11. Hoiuleping Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.

12. Väärtpaberid Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada.