klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas...
TRANSCRIPT
![Page 1: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/1.jpg)
17Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
Klassitsismistkui stiilimõistestkujutavas kunstisKadi Polli
Artikkel polemiseerib stiilimõiste ”klassit-sism” kasutamise üle 18./19. sajandi vahe-tuse kunsti üldnimetajana ja rõhutab kä-sitletava perioodi valgustuslikku iseloomu.Maastikumaali näitel on vaatluse all Baltisajandivahetuse kunst, mille diletantlik,natuuritruu, kohalikke muinsus- ja vaata-misväärsusi hindav loomus vastab hästiEuroopa valgustusmõttele, kuid ei küüniklassitsismi kõrgete definitsioonideni.
Klassitsismi laiem taasväärtustamise laine saialguse 1960. aastate anglosaksi maailmast,Robert Rosenblumi ja Hugh Honouri põhja-panevatest käsitlustest.1 Need pikalt au seespüsinud autorid on klassitsismi vaadelnudkui antiigi eeskujudel põhinevat �keelt� võiuniversaalsete väärtuste süsteemi, mis leidisoma täiuse Davidi ja Canova teostes.
Samas on juba Rosenblum ja Honour te-ravalt teadlikud enda poolt klassitsismiks lii-gitatud kunsti komplitseeritud loomusest(�Oleks üleliia lihtsustav mõelda, et klassit-sistlik kunst oli see, mis tegeles antiigi tsi-teerimisega�) ja mitmekesisusest (�18. sajan-di lõpu ja 19. sajandi alguse kunst, mis pa-kub oma teema ja laenatud klassikalise vor-mi poolest allusioone kreeka-rooma antiigi-ga, on vähemalt samavõrra kui mitte rohkem-gi erinev ja vastuoluline kui gootika, mane-rism või barokk�2). Kõike seda arvesse võttes
kordas Rosenblum Sigfried Giedioni kahtlust,kas klassitsismi saab üldse pidada stiiliks, võituleks teda nimetada �värvinguks�.3
20. sajandi lõpp on skepsist klassitsismikui universaalse kunstimõiste suhtes ainultkasvatanud � ja seda just eriti kujutava kunstivallas. Uurijate ja kuraatorite tähelepanu allaon tõusnud seni raskesti defineeritava loo-minguga kunstnikud � J.-A. Houdon, É. M.Falconet, A. F. Oeser, A. R. Mengs, G. B. Tie-polo, D. Chodowiecki, G. A. Guardi, T. Gains-borough, C. Wolf jt., keda kunstiajaloos ontraditsiooniliselt peetud kas rokokoo lõpu-leviijateks, klassitsismi teerajajateks või lau-sa �üleminekustiili� kunstnikeks (mõiste, misväljendab eriti selgesti stiiliajaloo ebamuga-vustunnet n.-ö. mitmes stiilis töötanud kunst-nike ees4). Lisaks stiiliajaloo peatelgede suh-tes marginaalsetele loojatele ja arenguliini-dele pakub tänaseks kunstimetropolide kõr-val laialdast huvi ka provints ning akadeemi-lise kunstnikkonna kõrval valgustusajastulenii iseloomulik kunstidiletantide ring.
18. sajandi lõpu ja 19. sajandi kunsti kä-sitletaksegi järjest enam just valgustuse võt-mes. Viimastel aastakümnetel on näituste jakataloogide tasandil olnud mitmeid mastaap-seid katseid vaadelda sajandivahetust kunst-nike endi kaudu, vabastades nad nii rahvus-likest siltidest kui ka kunstiajaloolisest stii-
1 R. Rosenblum, Transformations in Late EighteenthCentury Art. New Jersey: Princeton University Press,1967; H. Honour, Neo-Classicism. Harmondsworth:Pelican, 1968.2 R. Rosenblum, Transformations in Late EighteenthCentury Art, lk. 4.3 Täpse fraasina 18. sajandi lõpu arhitektuuri kohta:�Klassitsism ei ole stiil. Klassitsism on värving [eineFärbung].� (S. Giedion, Spätbarocker und romanti-scher Klassizismus. München: F. Bruckmann, 1922,lk. 9.)4 W. Oechslin, �Barock�: zu den negativen Kriteriender Begriffsbestimmung in klassizistischer undspäterer Zeit. � Europäische Barock-Rezeption. Hrsg.v. K. Garber. Wiesbaden: Harrassowitz, 1991, lk. 1228.
![Page 2: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/2.jpg)
Kadi Polli18
linomenklatuurist.5 Tulemuseks on tõdemus,et käibivad kunstiajaloo epohhimõisted �ühelt poolt hilisbarokk ja rokokoo, teisaltklassitsism � on seni pigem takistanud kuns-tist huvitunud avalikkusel tabada periooditegelikku, valgustuslikku iseloomu.6 Sest kui-gi valgustusel oli igas regioonis oma nägu jaomad ajalised piirid, saab siiski rääkida tea-tud ühistest väärtustest, mida kandis ka selleajastu kunst. Niisugusteks üldisteks väärtus-teks olid kindlasti nii eurooplase maailma-pildi laienemine geograafilises, vaimses jasotsiaalses ruumis kui ka huviorbiiti tõusnudrahvuslik eripära, loodusteadused, argikul-tuur, isiklik haridus. Kunsti ootasid valgus-tusajas uued ülesanded, mitmekordseks kas-vanud publik ja muutunud turg. Tegeldi kät-tevõidetud geograafiliste ja vaimsete ruumi-de määratlemise ja defineerimisega: vaadel-di loodusteaduse senitundmatuid ulatuvusi �taevast, maapõue �, aga ka inimese psühho-loogiat, tundeid, hinge ja intiimset perekon-naringi. Kunstilist ümberväärtustamist vajasaegruumide mõistmine, antiigi kõrval ka rah-vusajalugu.
18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse stii-liliselt kirjut ja ideedest-ideaalidest pakata-vat kunstipilti vaadates kasutataksegi mõis-tet �klassitsism� aina ettevaatlikumalt. Sestisegi lähtudes klassitsismi ühest veenvamastdefinitsioonist � oma vormilt ja sisult antii-gil põhinev kunst �, on selge, et sel avalikuja isikliku kogemuse murrangulise muutuseajal pidi klassikaline pärand painduma vas-tamaks niivõrd erinevatele nõudmistele, naguseda olid Suure Prantsuse revolutsiooni pro-paganda, romantismi melanhoolia, arheoloo-giline eruditsioon jpm. Nii on hilisemateluurijatel tulnud tunnistada ka väga erineva-te antiigi lugemise viiside olemasolu ja seda,et klassitsismi kanoonikuks saanud JohannJoachim Winckelmanni romantiline kuvandkaugest kreeka kunstist koosmõjus vaheme-
relise harmoonia ja selgusega on vaid ükspaljudest võimalikest antiigiarusaamadestnäiteks �klassitsismi õuduse� (NeoclassicHorrific � Blake, Füssli, Mortimer, Abilgaardjt.) või rokokooliku flirdi (Vien, Oeser jt.)kõrval.7
Saksa keeleruumis on �klassitsism� kuju-tavas kunstis perioodi üldnimetajana prakti-liselt täielikult asendunud palju laiemat lii-kumisruumi võimaldavate pealkirjadega �Val-gustusaja kunst� (Kunst der Aufklärung8) või�Goethe-ajastu kunst� (Kunst der Goethe-zeit9). Viimane on loomulikult väga selgeltSaksa-keskne mõiste, kuid viitab hästi too-nasele kirjanduse diktaadile teiste kunstivald-kondade üle. Mõlema mõistega on välja as-
5 Nt. näitus Hamburgi kunstihoones 15. IX�19. XI1989, kataloog: EUROPA 1789. Aufklärung, Verklä-rung, Verfall. Hrsg. v. W. Hofmann. Köln: DuMontVerlag, Hamburger Kunsthalle, 1989; näitus Frank-furdi Städeli muuseumis 22. VIII 1999 � 9. I 2000,kataloog: Mehr Licht. Europa um 1770. Die bildendeKunst der Aufklärung. Hrsg. v. H. Beck, P. C. Bol,M. Bückling. Frankfurt am Main: StädelschesKunstinstitut; München: Städtische Galerie, 1999;Budapesti kunstimuuseumis 10. VII�30. XI 2003,kataloog: A századforduló világa 1800: Europairajzok és grafikak / The Turn of the Century 1800.European Prints and Drawings. Ed. C. Andrea. Buda-pest: Szépmuvészeti Muzeum, 2003.6 Mehr Licht. Europa um 1770, lk. 6.7 Vt. ka R. Rosenblum, Transformations in LateEighteenth Century Art, lk. 10.8 Nt. Mehr Licht. Europa um 1770; Kunst und Auf-klärung im 18. Jahrhundert: Kunstausbildung derAkademien. Kunstvermittlung der Fürsten. Kunst-sammlung der Universität. Hrsg. v. M. Kunze. Ruh-polding: Rutzen, 2005.9 Nt. F. Landsberger, Die Kunst der Goethezeit.Kunst und Kunstanschauung von 1750 bis 1830.Berlin: Mann, 1999; G. Lammel, Kunst im Aufbruch:Malerei, Graphik und Plastik zur Zeit Goethes. Stutt-gart, Weimar: Metzler, 1998; E. Forssman, Goethe-zeit. Über die Entstehung des bürgerlichen Kunst-verständnisses. München; Berlin: Deutsches Kunst-verlag, 1999; �Classizismus und Romantizismus�.Kunst der Goethezeit. Hrsg. v. B. Verwiebe. Berlin:Staatliche Museen, 1999.
![Page 3: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/3.jpg)
19Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
tutud stiiliajaloo eskapistlikust maailmast jasuundutud analüüsima ajastu laiemat vaim-set tausta, ühiskonna muutunud väärtusi ningnende muutuste kajastusi kunsti teemaderin-gis, vormiotsingutes, kunstnike enesemäärat-luses ja teose�vaataja suhetes.
Klassitsismist EestikunstikirjutusesKlassitsism, mis on igati adekvaatne mõisteBalti arhitektuuri kirjeldamisel, ei ole 18./19. sajandi vahetuse kujutava kunsti mõõ-dupuuna kaugeltki samavõrd ideaalne. Se-nised stiiliajaloo vaatevinklist kirjutatud üld-käsitlused Wilhelm Neumannilt10 ja Volde-mar Vagalt11 nendivad krestomaatiliste maa-li�edöövrite ja -kunstnike vähesust toonasesBalti kunstipildis, kuid ei too esile ei selletagamaid ega perioodi tegelikku ideelist jatemaatilist rikkust. Ka 1975 ilmunud �Eestikunsti ajalugu� lähtub 18./19. sajandi kuns-tist rääkides klassitsismi universaalsetest vor-mikaanonitest, defineerides klassitsismi kuiperioodi, mil �Maalis domineerib lineaarsus,plastiline modelleering ja kompositsiooni tasa-kaalukus; sagedane oli antiikaineliste kom-positsioonide loomine, ei puudunud aga kakaasaegseid sündmusi käsitlevad teemad, täht-sal kohal püsis portreekunst.�12 Klassitsisti-deks liigitatakse ühtmoodi nii Rooma koge-musega Karl Ferdinand von Kügelgen ja OttoMagnus von Stackelberg, nii Leipzigi ja Dres-deni vaategraafika mõjuvälja kuuluvad KarlAugust Senff ja Johann Karl Emanuel vonUngern-Sternberg kui ka maalrikutsega Jo-hannes Hau ja mineraloogia haridusega kuns-tidiletant Ernst Markus Ulprecht. Seega onEesti kujutava kunsti käsitluses tänaseni käi-bel üldistav ja läbinisti idealistlik klassitsis-mi mõiste, millega kaetakse periood 1780.aastatest 19. sajandi esimese veerandi lõpu-ni13 ning seotakse oma olemuselt väga eri-nevad kunstilised taotlused.
Artiklite tasandil on Eesti 18. ja 19. sa-jandi kunstipilti küll ka täpsemalt kirjelda-tud, uurides seejuures nii üksikuid kunstnik-ke14 kui ka oma aja kunstialast kirjandust15.Viimast on vaadelnud eelkõige Juta Keev-allik ja jõudnud olulise üldistuseni: 19. sa-jandi esimesel poolel Eestis ilmunud kunsti-raamatutest ja publitsistikast klassitsismi võiromantismi mõistet ei leia, samuti puuduvadseal igasugused katsed kunstistiilide-kunsti-suundade teoreetiliseks piiritlemiseks.16 Keev-allikule toetudes võib seega julgelt kinnita-da, et ka Balti provintsides peeti 18./19. sa-jandi vahetusel teose stiilist (ja teostuse kva-liteedist) palju olulisemaks kunsti eriomastloomust ja valgustuslikke eesmärke � olguselleks siis usk kunsti erilisse rolli ühiskon-nas ja inimese kasvatamisel või arusaam ilustkui tõe ja headuse vormist.
Tänases päevas on klassitsismi olemuseja tähenduse üle arutlema kutsunud kordu-
10 W. Neumann, Baltische Maler und Bildhauer desXIX Jahrhunderts: biographische Skizzen mit denBildnissen der Künstler und Reproductionen nachihren Werken. Riga: Grosset, 1902.11 V. Vaga, Kunst Tartus XIX sajandil. Tallinn:Kunst, 1971; V. Vaga, Kunst Tallinnas XIX sajandil.Tallinn: Kunst, 1976.12 Eesti kunsti ajalugu. 1. köide, I. Eesti kunst kõigevarasemast ajast kuni 19. saj. keskpaigani. Peatoim.I. Solomõkova. Tallinn: Kunst, 1975, lk. 195.13 Eesti kunsti ajalugu, lk. 129.14 G.-H. Vogel, Karl August Senff: Tartu ülikoolimaali- ja joonistuskooli asutaja ning tema sidemedDresdeni ja Leipzigi eelromantismiga. � Kunstitea-duslikke Uurimusi 11. Tallinn: Teaduste AkadeemiaKirjastus, 2002, lk. 237�258; Johann WilhelmKrause 1757�1828. Kunstnikust arhitektiks. Kata-loog 1. Koost. H. Hiiop, J. Maiste, K. Polli, M. Rais-ma. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1999.15 J. Keevallik, Kunsti teoreetilisest retseptsioonistEestis XIX sajandi esimesel poolel. � Neli baltisaksakunstnikku. Artiklite kogumik. Koost. A. Lõugas.Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Saksa kultuuriinsti-tuut Tallinnas, 1994, lk. 5�13.16 J. Keevallik, Kunsti teoreetilisest retseptsioonist...,lk. 12.
![Page 4: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/4.jpg)
Kadi Polli20
valt Juhan Maiste17, kes hindab klassitsismi-perioodi kunsti sisu sügavamaks, kui sedaEesti kunstiteadus on siiani rõhutanud18. Mais-te klassitsismi definitsioon on ühtaegu lai(hõlmates ajastu vaimseid protsesse) ja kit-sas (�Klassitsism on üleva, kõigest segavastja üleliigsest puhastatud eetilise sõnumi ...,valemitena täpsete formuleeringute ning vor-mi ja normi esteetikaga piiritletud omalaad-ne konventsioon....�19). Tulemusena leiameend olukorras, kus klassitsismi ideoloogili-ne ja filosoofiline ulatus tõuseb avarustesse,tema väärtus tegelikku kunstiloomingut kir-jeldava mõistena aga marginaliseerub. Sedaei suuda muuta ka Linnar Priimäe kolmeköi-teline uurimus �Klassitsism�,20 mis kuhjaberinevaid tsitaate ja definitsioone ning räägibtegelikult kogu klassikalisest traditsioonist.
Klassitsismikunstiajalooline loomusKa rahvusvahelistes valgustusajastu või Goe-thezeit�i analüüsides on klassitsism kujuta-vas kunstis saanud järjest sügavama ja sa-mas kitsama definitsiooni. Werner Busch,ühe viimase aja sisulisema ja murrangulise-ma valgustussajandi kunsti tõlgenduse au-tor,21 peab vaadeldavat aega traditsioonilisepildikeele lõpuks. Tema jaoks on 18. sajanditeise poole kunsti võtmeks uuelaadne suheklassikaliste eeskujudega. Võrreldes varase-mate kreeka-rooma pärandit taaskasutavateajastutega (renessanss, barokk) näeb Busch18. sajandi fenomeni selles, et korraga ol-lakse irriteerivalt teadlik kunsti tsiteerivastloomusest, tsitaatide ajaloolisest ulatuvusestja suhtelisusest.22 Klassitsismi taotluseks saabühtaegu nii ajaloo refleksioon kui ka pildi-vaataja emotsionaalne kaasamine. Nende eri-palgeliste soovide � kaine analüüs ja ohjel-damatu emotsioon � tulemusena sünnib pin-gutatud kunstiline kujund, kus pärimus ontuntav pärimusena, tunded aga millegi kõi-
kevaldavana, mida vajab ja tingib kujutatavsituatsioon.23 Ehk siis teisisõnu: vanale vor-mile � klassikalisest kunstipärandist laena-tud tsitaadile � antakse teadlikult uus paatosja sisu. Mõtteviis muutub kunstiajalooliseks.
Seejuures peab Busch klassitsismist rää-kides rangelt võttes silmas vaid akadeemiapitseriga ajaloomaali ja ideaalmaastikke. Vii-maste all pole mõeldud mitte lihtsalt reaalseloodusvaate kulissidelaadset liigendust à laPoussin, Dughet, Lorrain ja Salvator Rosa,vaid läbinisti kunstlikku ruumi, mille �õilis-tamiseks� ei piisanud kosest, kaljust, pilvestvõi puust, vaid mis eeldas kreeka-rooma ajaleviitavat arhitektuuri- ja inimstafaa�i.
Eesti konteksti ülekantuna vastaksid sel-lisele kitsale ja täpsele klassitsismi definit-sioonile vaid vähesed näited üksikute, Euroo-pa kunstimetropolidega (eelkõige Itaaliaga)vahetus kontaktis olnud meistrite loomin-gust. Klassitsistidena tuleksid kõne alla FranzGerhard ja Karl Ferdinand von Kügelgen (ill.1 ja 2), kohalikest Otto Magnus von Stac-kelberg ning oma hilisemas eas ka luuletajaja kunstnik Carl Grass. Kuid ka nende puhuljääb klassitsismi mõiste mitmeski osas kasliiga kitsaks või kõrgeks: Karl Ferdinand vonKügelgen alustas küll ideaalmaastikega, kuidkaldus aina enam realistlikku vaatemaali ning
17 J. Maiste, Klassitsism. Kunstikirjutus, retsept-sioon ja ajalugu. � Eesti kunstiteadus ja -kriitika 20.sajandil. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 9. Toim.T. Abel, P. Lindpere. Tallinn, 2002, lk. 46�64; J. Mais-te, Klassika ja klassitsism. � Ehituskunst 2003,nr. 36/37, lk. 1�19.18 J. Maiste, Klassitsism, lk. 48.19 J. Maiste, Klassitsism, lk. 50.20 L. Priimägi, Klassitsism. Inimkeha retoorika klas-sitsistliku kujutavkunsti kaanonites. I�III kd. Tallinn:Tallinna Ülikool, 2005.21 W. Busch, Das sentimentalische Bild. Die Kriseder Kunst im 18. Jahrhundert und die Geburt der Mo-derne. München: Beck, 1993.22 W. Busch, Das sentimentalische Bild, lk. 12jj.23 W. Busch, Das sentimentalische Bild, lk. 7jj.
![Page 5: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/5.jpg)
21Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
leidis rakendust Venemaa uute alade � Krim-mi ja Soome � maastike topograafiliselt täp-se jäädvustajana (ill. 3); muinsuste uurijalevon Stackelbergile oli joonistamine eelkõi-ge vahendiks arheoloogiliste leidude ja et-nograafiliste eripärade ülestähendamisel ninglaiemal tutvustamisel. Ka Carl Grass, suureklassikaambitsiooniga loodud ideaalmaasti-ke (nn. neli Sitsiilia maastikku) ja teoreeti-liste sõnavõttude autor, oli kunstiakadeemiastpuutumata autodidakt, kelle loomingu põhi-osa moodustavad tundelised Liivimaa ja �veit-si loodusvisandid (ill. 4).24
Maastikud.Provintslik realism18. sajandi dualistlikul kunstiteljel � ühelpool ennast ja oma sisemisi hierarhiaid keh-testavad kunstiakadeemiad ja akadeemilisedkunstnikud (kellelt ja kelle jaoks saab omapõhjenduse klassitsism) ning teisel pool di-letantism (kunst kui üks valgustussajandiharitud inimese eneseväljenduse viise) � kal-dub Eesti kindlasti viimase suunas. Selleheaks näiteks on Balti kunsti viljakaim jaoma tähendusväljalt mitmekesiseim �anr �maastik. Antikiseeriva stafaa�iga ideaalmaas-tiku asemel ajas siin juuri realistlik ja natuu-ritruu lähenemine. Võeti ette joonistusmat-ku ja loodi väikseformaadilisi, sageli koha-likke muinsus- või vaatamisväärsusi jäädvus-tavaid vaateid.
Ühelt poolt oli sellisel vahetul loodusko-gemusel põhineva maastikukäsitluse taustakskunstidiletante soosiv aeg ning tormi ja tun-gi meeleolud, mis panid pastoripojad ja aad-lineiud oma tundeid noore Wertheri kombelvälja elama nii luules kui visandivihikus.Teisalt sai 18. sajandi lõpu Liivimaal eesku-juks �veitsi veduudikunst, mis oli realistli-ku ja topograafiliselt täpse maastikutradit-siooni üheks mõjukamaks näiteks Euroopas.Ka �veitsis puudus kunstiakadeemia ja seal-
ne kunstnikkond ei pürginud ega küündinudklassitsistliku maastiku kõrgete ideaalideni,vaid võttis eeskuju Madalmaade kuldaja kuns-tist. �veitsi 18. sajandi lõpukümnendite maas-tikuvaated on kas tundlikud, vahetul loodus-kogemusel põhinevad visandid niisugustesintiimsetes tehnikates nagu seepia, akvarellja gua��, või nende visandite edasiarenduse-na sündinud graafilised, käsitsi koloreeritudveduudid � nn. �veitsi väikemeistrite kool-konna (Johann Ludwig Aberli, Ludwig Hess,Mathias Pfenninger, Franz Hegi jt.) looming(ill. 5, 6).25
Väikemeistrite tavapäraseks töömeetodiksolid joonistusreisid. Õpiti natuurist ja lähtu-ti isiklikust kogemusest, ehk nagu on kirju-tanud 18. sajandi realistliku maastikukäsit-luse üks juhtfiguure, saksa-prantsuse kunst-nik Johann Georg Wille: �...maalija peaksoma maastikel kujutama selle maa loodust,kus ta ise elab. Nii mõjub ta palju usutava-malt, kui vaimus võõrastelt maadelt tegelik-kusest kaugeid impressioone kokku kandesvõi neid kopeerides, kes seal kaugetel maa-del olnud.�26
�veitsi kunsti heaks tundjaks ja Liivimaalevahendajaks oli Carl Grass, kes oma ülikoo-liaastatel reisis �veitsis ja tegi sealsete kunst-nikega kaasa ka mitmeid joonistusmatku jaoli mõjutatud eelkõige Ludwig Hessi loomin-gust (ill. 7). Naastes 1791. aastal kodumaa-le, tutvus Grass toonase koduõpetaja, tule-
24 Carl Grassi kohta lähemalt vt. K. Polli, Est pictu-ra poësis, est poësis pictura. Carl Grassi (1767�1814)maastikud. � Kunstiteaduslikke Uurimusi 2007,kd. 16 (1/2), lk. 27�61.25 Biografisches Lexikon der Schweizer Kunst. Bd.1. Hrsg. v. Schweizerisches Institut für Kunstwissen-schaft Zürich und Lausanne. Zürich: Neue ZürcherZeitung, 1998, lk. 2�3.26 Tsiteeritud teosest: Natur und Heldenleben. Deut-sche und Schweizer Zeichnungen der Goethezeit.Austellung der Graphischen Sammlung Albertina.Wien: Graphische Sammlung Albertina, 1997, lk. 33.
![Page 6: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/6.jpg)
Kadi Polli22
1.A. M. Hagen Karl Ferdinand von Kügelgeni järgiMaastik jõegaAkvatintaTÜ Raamatukogu
![Page 7: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/7.jpg)
23Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
2.A. M. Hagen Karl Ferdinand von Kügelgeni järgiJõemaastikAkvatintaTÜ Raamatukogu
![Page 8: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/8.jpg)
Kadi Polli24
3.Karl Ferdinand von KügelgenKrimmi maastik. Pärast 1806SeepiaEesti Kunstimuuseum
![Page 9: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/9.jpg)
25Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
4.Carl GrassMägiojaGua��Kunsthaus Zürich
![Page 10: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/10.jpg)
Kadi Polli26
5.Johann Ludwig AberliVûe de Cerlier et du Lac de BienneKäsitsi koloreeritud ofortTÜ Raamatukogu
![Page 11: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/11.jpg)
27Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
6.Ludwig HessKarjus metsa servalGua��Kunsthaus Zürich
![Page 12: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/12.jpg)
Kadi Polli28
7.Carl Grass Ludwig Hessi järgiMetsamaastik talupoegadegaGua��Kunsthaus Zürich
![Page 13: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/13.jpg)
29Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
8.Johann Wilhelm KrauseKoiva jõe org. 1795Läti Akadeemiline Raamatukogu
![Page 14: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/14.jpg)
Kadi Polli30
9.Karl August SenffTalumaja. 1805Läti Riiklik Kunstimuuseum
![Page 15: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/15.jpg)
31Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
10.August Matthias HagenAlpimaastik. 1821�1822AkvarellTÜ Raamatukogu
![Page 16: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/16.jpg)
Kadi Polli32
vase Tartu ülikooli arhitekti Johann WilhelmKrausega. Koos võeti ette matku kohalikusmaastikus � peamiselt �Liivimaa �veitsina�tuntud Turaida, Sigulda ja Krimulda aladel,mis pakkusid ajastu maitsele vastavaid üht-aegu metsikuid ja idüllilisi vaateid (ill. 8).
1796. aastast jätkas Grass oma kunstirän-nakuid �veitsis ja hiljem Sitsiilias. Tema�veitsi matkadest annab detailse ülevaatereisikiri �Fragmente von Wanderungen inder Schweiz�27, mis sisaldab ka praktilisi nä-punäiteid ja reisikogemusi teistele rändava-tele kunstnikele; Sitsiiliast aga päevaraamat�Sizilische Reise, od er Auszüge aus demTagebuch eines Landschaftmalers�28. Nii�veitsis kui ka Itaalias, kus Grassi maasti-kukäsitlus omandas järjest enam idealistlik-ke jooni, jäi selle keskseks ideeks siiski na-tuuristuudium ja isiklik suhe loodusega.
Loodusest õppimist hindas ka Karl AugustSenff, kes oli hariduse saanud Leipzigis jaDresdenis. Saksimaal tegutsesid mitmed�veitsi päritolu meistrid (Anton Graff, AdrianZingg jt.) ning nende realistlik käsitluslaadandis tooni nii sealsel graafikaturul kui kakunstiakadeemia õppesüsteemis, väärtustadesnatuurivaatlust ja joonistusmatku.29 1803. aas-tal Tartusse tulnud Senffil olid seljataga joo-nistusreisid Saksi �veitsi, Riesengebirge jaSileesia aladele.30 Liivimaal, kus Senffi hin-nati klassikalise maastikuskeemi hea tundja-na, kes viimistles ja viis graafikasse kohalikejoonistusmatkaliste visandeid (peamiselt ErnstMarkus Ulprechti töid), valmisid ka tema loo-dusvaatlust propageerivad eeskujulehed ja näi-disvihikud Tartu ülikooli joonistuskooli õpi-lastele ning mitmed �veitsipäraselt �anrilisedjoonistused (ill. 9).
Dresdeni kunsti natuurilähedast suundatundis ka J. K. E. von Ungern-Sternberg,kelle juhendaja, Dresdeni kunstiakadeemiaprofessor Traugott Leberecht Pochmann oliise olnud Anton Graffi õpilane. Lisaks sel-
gelt realistlikule portreeloomingule31 jääd-vustas Ungern-Sternberg innukalt kodumaistkunstiarheoloogiat, tehes joonistusmatku Tar-tu-, Järva-, Viru-, Harju- ja Viljandimaa, Haap-salu ning Põhja-Läti aladel.
Edasi jätkasid �veitsi ja Saksi veduudi-meistrite traditsiooni juba Senffi õpilased:August Matthias Hagen, kes noorena käis äraka �veitsis (ill. 10), hiljem matkas aga Ees-tis, Liivimaal ning Soomes, Andreas vonLöwis of Menar jt. siinsed kunstnikud.
Idealism versus realismNii võib öelda, et suure osa Balti 18. sajandilõpu, 19. sajandi alguse kunstist moodusta-vadki just topograafiliselt täpsed, natuuri-stuudiumil põhinevad maastikud, mis vasta-valt oma viimistlusastmele on liigitatavad kasotse looduses valminud paysage intime�iksvõi ateljees läbikomponeeritud veduutideks(Prospektmalerei).32 Saksa kunstikirjutusestuntakse niisugust maastikukäsitlust kui �as-jalikku maastikumaali� (die sachliche Land-schaftsmalerei)33 või �tõetruud realismi� (er-
27 C. Grass, Fragmente von Wanderungen in derSchweiz, nebst drey Kupfern vom Rheinfall nachsorgfältig genauen Handzeichnungen. Zürich:Gessner, 1797.28 C. Grass, Sizilische Reise, oder Auszüge aus demTagebuch eines Landschaftmalers. Th. 1�2. Mit 26Kupfern. Stuttgart, Tübingen: Cotta, 1815.29 Vt. lähemalt: G. Lammel, Kontakte und Dialogezwischen Schweizer und deutschen Künstlern zurZeit Füsslis und Goethes. � M. Bicher, G. Lammel,Helvetien in Deutschland. Schweizer Kunst ausResidenzen deutscher Klassik 1770�1830. Ausst.-kat.Zürich: Offizin, 1996, lk. 153jj.30 G.-H. Vogel, Karl August Senff, lk. 247.31 Mida ei söanda klassitsismiks pidada juba Volde-mar Vaga: V. Vaga, Kunst Tartus XIX sajandil, lk. 26.32 P. F. Schmidt, Deutsche Landschaftsmalerei von1750 bis 1830. Deutsche Malerei um 1800. Bd. 1.München, 1922, lk. 31.33 S. Pückler-Limburg, Die Klassizismus in derdeutschen Kunst. München: Müller & Königer, 1929,lk. 238.
![Page 17: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/17.jpg)
33Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis
scheinungstreuer Realismus)34. W. Busch näebselles suunda, mis väärtustab kunstitegemi-se protsessuaalset ja vahetut külge ning onklassitsismist olemuslikult erinev.35
Sajandivahetuse kunstnike loomingule õig-lase hinnangu andmiseks tulekski tunnista-da kahe lähenemisviisi � ühelt poolt ajaloo-lis-reflekteeriva ja teisalt kogemusliku lähe-nemise � olemuslikku erinevust, kuid samastäisväärtuslikku positsiooni 18./19. sajandikunstimaastikul. Ühtse stiili paradigmat ot-sides on seda raske teha � või siis kisub hin-nang ühele või teisele poole kiiva, nagu nähanäiteks Karl Ferdinand von Kügelgeni loo-mingule osaks saanud käsitlustes. Nii heitiskaasaegne saksa kunstiteadlane FriedrichChristian Hasse Kügelgenile ette, et too ko-peeris liiga vähe vanu meistreid ja püüdisselle asemel arendada oma annet hoopis loo-duse stuudiumi abil, mis aga ande õitsele-löömist ainult pidurdas.36 Klassitsismi vaa-tenurgast oli Kügelgeni loomingus seega lii-ga vähe õilsat idealismi.
Sajand hiljem on Voldemar Vaga risti vas-tupidisel seisukohal, nähes Kügelgeni varas-tes antikiseeriva stafaa�iga ideaalmaastikes�trafaretset ajastiili�, hilisemas loomingusaga kiiduväärt realismi. Nende hilisematetööde (Krimmi ja Soome vaadete) juures päl-vib tunnustust nii stafaa�ist loobumine kuika Kügelgeni oskus suurepäraselt fikseeridalooduses nähtut, taunimist see, et viimistle-tud teoseid luues jätab kunstnik ära juhusli-ku ja elava ning terase loodusvaatluse mo-mendid hajuvad.37 20. sajandi jaoks polnudKügelgeni loomingus piisavalt realismi.
Kunsti loomusestja eesmärgistBalti kunstist ongi stiiliajaloo võtmes raskerääkida, sest provintsile omaselt nappis siinvärskeid ideid, asjatundlikke tellijaid ja kres-tomaatilisi loojaid. Ka tundelisus ja klassi-
kaihalus jäid 18./19. sajandi Eesti- ja Liivi-maa kunstis pigem varjunditeks, mis ei sead-nud endale romantismi või klassitsismi am-bitsiooni.
Nii on klassitsism vähemalt Balti kunst-nike maastikukäsitluse osas sama halvastikohalduv mõiste kui �veitsi väikemeistriteloomingu puhul. Viimaste motiivivaliku japopulaarsuse mõistmisel otsitakse tänaseksabi pigem valgustuse märksõnadest (reisimi-ne, mäed, loodusteadused, muinsushuvi, mo-numendid), 18. sajandi loodusesteetikast (idüll,subliimsus) ning vaadeldakse omaette teema-na nende loomismeetodit, ehk siis teekondanatuuris valminud visandist põhjalikult vii-mistletud, kulisside ja inimstafaa�iga varus-tatud gua�i või koloreeritud gravüürini.38
Ka Balti 18./19. sajandi materjalile onpalju loogilisem läheneda valgustusaja üldis-te väärtuste kaudu ja kõnelda � nii nagu sedategi balti kaasaegne publitsistika � toonasekunsti spetsiaalsest loomusest ja eesmärgist.Laienenud maailmapilt, mis väljendus reisi-kires ja tähelepanus nii looduslikele kui kaetnograafilistele eripäradele; pidev enesepee-geldus kirjutamise ja joonistamise kaudu ningmõlemale tegevusele iseloomulik didaktili-ne noot; huvi nii antiigi kui ka kohalike muin-suste vastu; luuletajate, literaatide ja õpet-laste hindamine, monumendikultuur jpm. �
34 P. H. Feist, Geschichte der deutschen Kunst1760�1848. Leipzig: Seemann, 1986, lk. 80.35 W. Busch, Das sentimentalische Bild, lk. 7, 329.36 F. Ch. A. Hasse, Das Leben Gerhard�s von Kügel-gen: Mit dem Bildnisse der Künstlers u. Umrissenvon seinen Gemälden; nebst einigen Nachrichten ausdem Leben des russ. Cabinetsmalers Karl von Kügel-gen. Leipzig: Brockhaus, 1824.37 V. Vaga, Kunst Tallinnas XIX sajandil, lk. 10, 20.38 Nt. M.-L. Schaller, Annäherung an die Natur.Schweizer Kleinmeister in Bern 1750�1800. Hrsg.von der Burgergemeinde Bern und der Stiftung �Gra-phica Helvetica�. Bern: Stämpfi, 1990; Natur undHeldenleben. Deutsche und Schweizer Zeichnungender Goethezeit.
![Page 18: Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstisktu.artun.ee/articles/2008_1_2/ktu_17_1_017-034_polli.pdf · sajandivahetuse kunst, mille diletantlik, natuuritruu, kohalikke muinsus-](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022041610/5e36d30361afc02c5c2e6fdc/html5/thumbnails/18.jpg)
Kadi Polli34
39 G.-H. Vogel, Karl August Senff, lk. 238.
on vaid lühike loend üleeuroopalisest väär-tustesüsteemist, mis annab konteksti siinselevaategraafikale, Johann Christoph Brotze,Eduard Philipp Körberi jt. Balti literaatidekultuurilooliste materjalide kogudele (kusleidsid tänulikku säilitamist kohalike joonis-tusreisiliste tööd), Tartu ülikooli joonistus-kooli kunstivalgustuslikule tegevusele, üli-kooli professoreid tutvustavatele graafikasee-riatele, illustreeritud reisikirjadele, estica tee-male jpm.
KokkuvõtteksLõpetuseks pöörduksin tagasi tõdemuse juur-de, et 18./19. sajandi vahetuse kujutav kunstEestis vajaks uut läbikirjutamist ja ühtaegusenikehtinud �klassitsismi� mõiste täpsusta-mist. Selleks, et anda hinnang Balti 18./19.sajandi vahetuse kunstile mitte niivõrd klas-sitsismi kõrge stiili kaanonite, kuivõrd justEuroopa valgustuse väärtushinnangute ja in-novaatiliste muutuste kontekstis, tuleb kes-kenduda värsketele ideedele mobiilsemaltavatud valdkondadele � joonistusele ja ak-varellile � ning laiendada kunstiajaloole hu-vipakkuva loomingu ringi nii valgustuslikeliteraatide kunstiharrastuse kui ka kunstnikekirjanduskatsetuste võrra. Alles klassitsismiakadeemilistele mõõdupuudele selga pööra-tes võib täie julgusega tunnistada, et antudperioodil oli hinnatud �eelkõige piltlikult väl-jendatud kunstiline idee, aga mitte sellegaseotud kvaliteetne, elegantne või vähemaltkorrektne ametialane teostus�.39 Palju oluli-sem kui sajandivahetuse kunsti vorm on muu-tused selle sisus � see, mida kujutati, keskujutasid ja kellele kujutasid, ehk siis kunstiloomus ja eesmärgid.