Kohaliku omavalitsuse kogemus energiasäästuprojektide elluviimisel Rakveres.

Andres JaadlaRakvere Linnapea

BEEN konverents. Energiasäästu võimalused hoonetes.29.11.2006

Sisukord

• Rakverest• Linna tegevused teadlikuks energisäästuks

• Teadlik planeerimine - linna eluasemestrateegia, linna tänavalgustuse

arengukava jt arengudokumendid• Linna osalus Euroopa Liidu

energisäästuprogrammides. • Linna toetused energiasäästuks

Fakte Rakverest

• Rakvere – suuruselt eesti 7 linn• 17 600 elanikku• Pika ajalooga – 775 esmamainimest / 705

linnaõigused• Heas geograafilises asukohas riigis (ca 100 km Tallinn,Narva,120 km Tartu )• Linnal hea majandusseis• Linnaeelarve 2007-200 milj.

Strateegiad,arengukavad - Linna eluasemestrateegia

• Vastavad arengukavad eesti linnades olematud /Tallinn,Tartu /

• Selge suund linna arenguks -Eluasemeküsimuste ümber koonduvad linna üldisemad arengusuunad

• Terviklik energisääst linnas• Linna veevärgi areng,gaas,elekter, kaugküte• Tervikliku renoveerimise ja

korteriühistuliikumise toetamine Rakveres

Eeluuringud,olukorra kaardistus

LV Töökomisjon- LV, korteriühistud, kinnisvara ja hooldusfirmad, turul sektorile teenust osutavad firmad /vesi,küte,gaas,elekter/majaomanikud,–

konsultant väljast –Jaan KurmViidi läbi põhjalik linna

kinnisvaraturu,kommunaalinvesteeringute,planeeringute,finantsvõimekuste/laenud,leibkondade

sissetulekud/,elanikkonna liikumise – analüüs ja prognoosid

RAKVERES ON HEA ELADA, RAKVERES ON HEA ELADA, TÖÖTADA JA PUHATA.TÖÖTADA JA PUHATA.

Rakvere on mugav elukeskkond eelkõige tänu kompaktsele kesklinnale –kõik on lähedal .

Eesmärk - muuta kompaktset kesklinna veelgi mugavamaks laiendades kesklinna ehitusvõimalusi, kuid arvestades piisava parkimisvõimaluste, rohealade ja infrastruktuuri võimsustega

Koostamisel on kesklinna elamuehitusvõimaluste teemaplaneering tagamaks vajaliku elamuehitusvõimaluste olemasolu, mis väldiks linna hajumist ning kasutaks võimalikult efektiivselt olemasolevaid ja rajatavaid infrastruktuure.

LINN TAGAB PIISAVA VALIKUVÕIMALUSE ELUASEMETURUL

Rakvere elanikkond väheneb ca 150 elaniku võrra aastas,

võib arvestada stabiilselt 17500 elanikuga. Eluasemeturul nõudlus suur ja kinnisvarahinnad tõusevad- leibkondade arv kasvab 10-15 aastaPerspektiivis 2500 inimese võrra /sisseränne/

Tuleb arvestada, suuremate linnade eeskujul käivitub ka siin lähiajal suurem uuselamuehitus / 2006 - planeeringud algatatud ca 500 korterile /

LINN TAGAB PIISAVA VALIKUVÕIMALUSE ELUASEMETURUL

Linn jälgib,et üheks aastaks oleks tagatud planeeringutega elamuehitusmaht ca 50 väikeelamule ja 100 eluasemele

Linnavalitsus jälgib eluasemeturul nõudlust ja pakkumist ning osaleb eluasemeturul maa ja planeeringutega

Linn töötab välja esimesed arendusprojektid eluasemete üürituru arendamiseks.

Linna esimesteks projektideks on Mõisavälja elamuehitusprojekt, kus linn müüb hoonestusõiguse kodu rajatele ja koostab

arhitektuursed tingimused sobiva elukeskkonna tekkimiseks.

Järgmiseks projektiks on Lennuki tn. piirkonna eluasemeprojekt, kus kaalutakse ja üritatakse teha Eesti esimest elamuehitusmessi

!!!

LINN HOOLITSEB ABIVAJAJATE EEST JA ARVESTAB ELANIKE VANANEMISEGA

Linnas 8500 eluaset ja 7700 leibkonda, kuid paljud eluasemed ei ole elamiskõlbulikud.

Linna elanikkond vananeb ja linn peab olema valmis sotsiaalteenuste ja toetuste mahu pidevaks kasvuks.

Linnal on oma 50-60 korteriga sotsiaal- ja munitsipaalkorterid reservpinnad ajutiseks elamiseks õnnetuste ja avariide puhul.

Perspektiivis peab linn jälgima ja toetama – et tekiks piisav eluasemete üüriturg. Linn ise ei pea ega jõua ehitada suures mahus munitsipaal- ja sotsiaalkortereid, kuid ta saab läbi uute korterite ehitusvõimaluste suurendada üürituru osakaalu

TÕHUSA ELAMUFONDI RENOVEERIMIS- JA

KORRASTAMISSÜSTEEMI LOOMINE

• Rakvere elamufond koosneb 8570 eluasemest kokku elamispinnaga ca 500 000 m². Eluasemete suhtarv väike- ja korterelamutes on vastavalt 30% ja 70%.

• Suurem osa elamufondist asub korterelamutes mille ehitusaasta jääb 1960-90. a. vahele, kokku on arvestuslikult üle 80% elamufondist vanem kui 20 aastat ning nõuab remonti või komplekset renoveerimist

TÕHUSA ELAMUFONDI RENOVEERIMIS- JA

KORRASTAMISSÜSTEEMI LOOMINE

• Korterelamute renoveerimiseks arvestuslikud renoveerimiskulud 500 ja 4000 kr/m²- esmavajadusi arvestav või nn täisrenoveerimine.

Eesmärgiks on korras ja ilus elamufond - linnas ca

1 miljardi suuruses renoveerimismahtu.

Arvestades vanade korterelamute keskmist energiakulu ja juba teostatud energiasäästule suunatud projekte on arvestuslik energiasääst ca10-20%.

Rakvere energiasäästuks vana elamufondi koguelamispinna kohta on see summa vahemikus 10-20 miljonit krooni

aastas

HEA KOOSTÖÖ ELUASEMESEKTORIS TAGAB TUGEVA KODU

JA KODULINNA TUNDE

• Hea koostöö on aluseks nii korrastatud kodude kui ka kogu korrastatud kodulinna tekkimisele ning ühine tegutsemine aitab elukeskkonda muuta palju turvalisemaks. • Võtmesõnadeks on ühistegevus ja ühistuline liikumine; linn toetab seda ning

osaleb sellestegevuses.Rakvere on Eesti Korteriühistute Liidu

(CECHODHAS–social housing) asutamise linn

Plaanis on valgustada Ralvere kõige vanem tänav

• Linna tänavavalgustuse

arengukava.• Linna tänavalgustuse

terviklik uuendamine 2007-2009. Säästlikud liinid ja säästu lambid

• Pika tänava ajalooline valgustus – Rakvere

lamp

Osalus Euroopa Liidu energiasäästuprojektides “Pideva andmeedastusega rõhu- ja

vooluhulgamõõtjate paigaldamine kortermajadesse “

 Projekti eesmärgid -erineva tehnilise lahendusega veemõõtjate mõõtmis- tulemuste võrdlemine;  Ülevaate saamine klientide vee- tarbimisest erinevatel ajaperioodidel;  Korrusmajadesse paigaldatud tavaveemõõtjate sobivuse hindamine;  Jaotusvõrgu veekao hindamine;   Ülevaate saamine rõhu muutumisest elamutes.

Osalus Euroopa Liidu energiasäästuprojektides

• Linna veevõrk jagati 5 alammõõtepiirkonnaks• Ööbiku tn. mõõtepiirkond – Vabaduse 78 (KÜ Oru; 30

korterit);• Vabaduse 1 mõõtepiirkond – Tartu 11 (KÜ Virulane, 12

korterit);• Vabaduse 2 mõõtepiirkond – Kungla 7 (KÜ Kungla7, 60

korterit);• Kesklinna mõõtepiirkond – Lai 14 (KÜ Jalakas, 60

korterit);• Tuleviku mõõtepiirkond – Laada 31(KÜ Laada 31, 60

korterit)

Kokku - 222 korterit hinnanguliselt ca. 570 elanikugaRakvere linna tarbijaskonnast 4 %. –

01.03.2005 oli ühisveevärgiga ühendatud 4316 korterit ja 1169 eramut).

Osalus Euroopa Liidu energiasäästuprojektides

 

Osalus Euroopa Liidu energiasäästuprojektides

• Veekadude vähendamine• Selgitati välja suurima veekaoga piirkonnad

• juurutati pidevalt toimiva lekkeotsimissüsteem - mis põhines öise veetarbimise perioodilisel

võrdlemisel ning muutuste ilmnemisel lekkekoha väljaselgitamisel (kuuldevarda ja korrelaatori abil).

• 2000.a. moodustas veekadu jaotusvõrgus 40 %. • 2002. a. lõpuks jõuti tänu süstemaatilistele

lekkeotsingutele 25 % veekao näitajani.

Klientide veetarbimise hinnang

Mõõtjate poolt fikseeritud andmed edastati raadioside abil pidevalt veetöötlusjaama juhtimisarvutisse . Arvuti fikseeris andmete muutumise iga 2 sekundi järel ja salvestas need arvuti mällu.

Tarkvara läbi sai informatsiooni saada nii graafilisel kui tabeli kujul.

Tarbimine- 189-198 liitrit/korteri kohta / 77liitrit leibkonna kohta

Veearvestite sobivuse hindamine

• Levinud arusaamad on – veetarbimise ebaühtlus elamutes on suur

elamud tuleka varustada pigem suuremate mõõtjatega, et vältida võimalikke kaebusi elanike

poolt maksimumtarbimise perioodil. Sellised on ka elamute sisevõrkude

projekteerimisnormid, mis arvestavad üheaegse tarbimisega elamu mitmes tarbimispunktis ehk nn.“musta tarbimisstsenaariumiga“ ja sunnivad

projekteerijaid elamuid projekteerides valima suurema läbimõõduga sisendtorustikku

Paigalduskoht Kuu-päev

Impulss-mõõtjaga fikseeritudmaksimaalne hetketarbimine(m³/tunnis)

Tavamõõtja lubatud maksimaalnehetketarbimine  (m³/tunnis)

Tegelik hetkemaksimum/ lubatud hetkemaksimum %

Vabaduse 78 19.09.04 1,90 12 16

21.09.04 1,64 12 14

Tartu 11

 19.09.04 1,40 12 12

21.09.04 1,32 12 11

Kungla 7 19.09.04 3,26 20 16

21.09.04 3,15 20 16

Lai 14 19.09.04 2,79 20 14

21.09.04 2,89 20 14

Laada 31 19.09.04 3,42 20 17

21.09.04 2,65 20 13

Elamute maksimaalsed hetketarbimised 19.09.2004 ja 21.09.2004.

Veearvestite sobivuse hindamine

• Uuringu tulemus – • elamute tegelik maksimaalne hetketarbimine

ei küündinud vaatluspäevadel tavamõõtjale lubatud maksimaalsele hetketarbimisele

ligilähedalegi. • Tegelik maksimumtarbimise suhe lubatud

maksimumtarbimisse jäi vahemikku 11-17%.

• Saadud tulemused lükkavad ümber senilevinud arvamuse korterelamute

veetarbimise suurest ebaühtlusest ja annavad põhjust arvata, et senised veemõõtjate

• valikukriteeriumid oleks otstarbekas ümber vaadata.

Veearvestite sobivuse hindamine

• Järeldus - Enamikele korterelamutele • täiesti piisav ühe või kohati isegi kahe astme

võrra väiksem veemõõtja paigaldamine ilma, et veetarbimisreziimis olulisi muutusi tekiks.

• Väiksema vooluhulgamõõtja paigaldamine annab mõõtmiskuludes olulist kokkuhoidu

ning võimaldab madalama minimaalkulu mõõtepiiri tõttu teostada täpsemat mõõtmist

korterelamu minimaalse tarbimise ajal. (Siiski tuleks enne lõpliku valiku tegemist

läbi teha sisetorustiku rõhukao kontrollarvutus, et vältida võimalikke surveprobleeme elamus.)

Linna investeeringud veevärki

• 2003 Phare CBC ca 45 000 000 krooni.• Vee trasside pikkus 18,6 km, Kanalisatsiooni trasside

• pikkus 19,7 km.• 70% linnast trassidega kaetud.10 aasta jooksul on

rakendatud 12 milj EUR eurorahastust veetrassidesse• 2007-2009 ette valmistamisel

ISPA 3 milj. EUR. Eesmärk 95 %linnas katta ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga

Osalus Euroopa Liidu projektides

Osalus Euroopa Liidu energiasäästuprojektides

• 2007 – Rakvere osaleb Euroopa Liidu ESAM energiasäästuprojekis – 8 -p elamu energiasäästlik komplekne renoveerimine Munitsipaalhooned energiasääslikuks – Elamukvartalid energiasäästlikuks - /kolm valitud piirkonda linnas/ Energiasäästu projektiiddeet rakendusperioodiks 2007- 2011 – 2006 tehniliste projektide

ettevalmistus

Rakvere omapanus -linnaeelarve • Intressitoetus korteriühistutele

• Koolitustoetus korteriühistutele

• Eesti Korteriühistute Liidu tegevustoetus • Energiaaudititest 50 % maksumuse hüvitamine

Aastane summa 425 000 EEK

• Teede, kõnniteede, parklat kaasfinantseerimine 50 %