kohaliku omavalitsuse -...

RAPLA MAAVALITSUS

KOHALIKU OMAVALITSUSE

PÕHIFUNKTSIOONIDE HIERARHIA

PROJEKT KOHALIKU OMAVALITSUSE FUNKTSIOONIDE NÄIDISLOETELU

LEOPOLD VEGES

1/15/2010

2

Sisukord

Contents Sisukord .................................................................................................................................. 2

1. EESSÕNAKS ..................................................................................................................... 3

2. Dokumendis kasutatavad mõisted ...................................................................................... 4

3. Kohaliku omavalitsuse põhifunktsioonid ........................................................................... 4

4. Funktsioonide loetelu koostamise metoodika .................................................................... 7

5. Lähtematerjal – lähteuuring .............................................................................................. 8

5.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .................................................................................... 8

5.2. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus .............................................................................. 8

5.3. Planeerimis- ja ehitustegevus ......................................................................................... 9

5.4. Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid ........................................................ 9

5.5. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö ................................................................................ 9

6. Põhifunktsioonide loetelude koostamine ........................................................................ 10

6.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. ................................................................................. 10

6.2. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus. ........................................................................... 11

6.3. Planeerimis- ja ehitustegevus ....................................................................................... 11

6.4. Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid ...................................................... 12

6.5. Haridus, kultuur, sport, noorsotöö. ............................................................................... 12

7. Põhifunktsioonide hierarhia kontroll ............................................................................... 20

7.1. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus ............................................................................ 20

7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. ................................................................................. 20

8. Protsess ja tema koostamise näiteid ................................................................................ 23

8.1. Üldist protsessist ja protsessikesksest juhtimisest ........................................................ 23

8.2. Protsessi koostamise ülesanne ....................................................................................... 25

8.3. Raieloa väljastamise protsess. ...................................................................................... 26

8.4. Sotsiaaltoetuse andmise protsess .................................................................................. 29

9. Kokkuvõtteks .................................................................................................................. 31

LISA 1_SHT .................................................................................................................... 32

LISA 2_KJ ........................................................................................................................ 39

LISA 3_PLE ..................................................................................................................... 50

LISA 4_KIK ..................................................................................................................... 58

LISA 5_HKSN ................................................................................................................. 63

3

1. EESSÕNAKS

Kohaliku omavalitsuse juhtimine on tegevus, mis peab kindlustama kõigi temale seadusega

pandud ülesannete täitmise. Et seda tulemust tagada, peab juhil olema väga hea ülevaade

organisatsioonis toimuvast igal tasandil ning ka võimalus hinnata, millise ülesande täitmisel

on arengureservi või kus kipub probleem üle pea kasvama.

Juhtimisgurud väidavad, et ainus, mida üldse saab juhtida, on protsess. Teisisõnu – juhtimise

ainsaks objektiks on protsess. Finantsjuhtimine, personalijuhtimine, riskijuhtimine,

kvaliteedijuhtimine, kommunikatsioonijuhtimine, muudatuste juhtimine jne ei saa rakendada,

kui ei ole teada mida juhtida. Ehk siis juhtimise funktsioonide metoodika rakendatakse

tootmistegevusele, mis on kohaliku omavalitsuse kontekstis seadusest tulenevate ülesannete

täitmine.

Seega juhtimiseks peavad olema määratletud asutuse ülesanded ja kirjeldatud soovitud tulemit

tagavad tegevused – protsessid. Siis ja ainult siis on ülevaade organisatsioonis toimuvast

olemas : mis ülesandeid tuleb täita, milliseid täidetakse ja kelle poolt, milliseid ei saa täita ja

miks, millise korra või reegli alusel, millist ressurssi ja informatsiooni kasutatakse, jne.

Käesoleva materjali üldine eesmärk on, läbi praktiliste näidete ja koolituse, algatada

protsesside kaardistamine. Kaardistamise esimeseks etapiks on põhiprotsesside ehk kliendi

vajadustest lähtuvate protsesside määratlemine ja teiseks tugiprotsesside ehk põhiprotsesside

toetamise protsesside määratlemine. Töö metoodiliseks aluseks juhend “ Protsesside

määratlemise abimaterjal ametnikule “.

Protsesside määratlemise aluseks saab olla kohalike omavalitsuste seadustest tulenevate

funktsioonide kogum. Täna selle kohta ülevaade puudub. Siit ka antud antud analüüsi

detailsem eesmärk : koostada kohalike omavalitsuse funktsioonide näidisnimekiri.

Asjast huvitatud juht võib käesolevat materjali koheselt rakendada. Lihtsate kasutusvõtetega

on võimalik kontrollida organisatsiooni struktuuri funktsionaalset vettpidavust. Selle auditi

korraldamist lubab koostaja lahkesti abistada, sest parim viis tehtule tagasisidet saada on seda

reaalselt kontrollida.

4

2. Dokumendis kasutatavad mõisted

Materjalis kasutatavad definitsioonid, mõisted ja väited on detailselt lahtiseletatud metoodikas

“ Protsesside määratlemise abimaterjal ametnikule “. Väljavõte selle dokumendi tarbeks :

Põhifunktsioon

kohaliku omavalitsuse jaoks oluline ja tema eksistentsi

eesmärki iseloomustav üldine ülesanne. Reeglina

tegevusvaldkonna nimi

Funktsioon üks teatud eesmärgiga põhifunktsiooni ülesanne, mille

tulemusena täidetakse seadusest tulenev kohustus/ed

Funktsioonihierarhia

ülesannete astmeline süsteem üldisemast detailsemani.

Ülesanne detailiseerimise aluseks on tulemuse

konkretiseerimine

Protsess

Ülesande täitmisel tehtavad tegevused, mis on seotud

omavahel sisendite/väljundite kaudu ehk vastastikust mõju

avaldavate tegevuste kogum

Põhiprotsess Pprotsess, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi

vajaduse rahuldamisega

Tugiprotsess

Põhiprotsesse toetav protsess ( koolitus, seadmete

hooldamine, töötaja värbamine, arengukavade koostamine,

juhtimise protsessid, jne )

Notatsioonid Protsessiskeemides kasutatavad tingmärgid

3. Kohaliku omavalitsuse põhifunktsioonid

Kohaliku omavalitsuse funktsioonid on kirjeldatud Siseministeeriumi koduleheküljel (

http://www.siseministeerium.ee/5979 ). Seal on kirjeldatud järgmised funktsioonid :

Haridus

Kultuur ja sport

Tervishoid

Sotsiaalhoolekanne

Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid

Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus

Planeerimis- ja ehitustegevus

Korrakaitse ja päästeteenistus

Muud riigifunktsioonid.

Nendest funktsioonide alusel pakub koostaja välja järgmised põhifunktsioonid :

Haridus, kultuur, sport, noorsootöö ( lühend HKSN )

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ( lühend ST )

Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid ( lühend KIK )

http://www.siseministeerium.ee/5979

5

Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus ( lühend KJ )

Planeerimis- ja ehitustegevus ( lühend PLE )

Siin ei ole süsteemset loogikat, lihtsalt ühe põhifunktsiooni moodustavad

Sotsiaalministeeriumiga seonduvad funktsioonid ja teise Haridusministeeriumi ja

Kultuuriministeeriumi funktsioonid. Nii on osa kohalike omavalitsusi määratlenud

funktsioone oma dokumendihalduses ja näidanud välja veebilehtedel, sest vastavad

põhifunktsioonid on asutuse vastava struktuuri kanda. Funktsioonide loetelude koostamisel

probleeme ei tekkinud, loogiliselt on isegi hea siduda õpilase õppimist ja vaba aega, tervist ja

sotsiaalhoolekannet.

Seaduse poole pealt on Korrakaitse ja päästeteenistus riigifunktsioon ( joonis 1 ) . Kohalik

omavalitsus võib küll päästeteenistust korraldada, kui tal on vastav asutus ja haldusleping riigi

Päästeteenistusega.

Funktsioon „ Muud riigifunktsioonid „ on hajutatud teiste põhifunktsioonide vahel :

hallatavate asutuste töö – KIK

riigi registrite andmehõivet tagatakse vastava põhifunktsiooni kaudu :

o HKSN – EHIS

o ST – Sotsiaalinfosüsteem Rahvastikuregister

o PLE – Ehitisregister

o KJ - Keskkonnaregister

4. Funktsioonide loetelu koostamise metoodika

Funktsioonide loetelu koostamine on klassikaline analüüsi projekt, mis koosneb järgmistest

etappidest : ülesande püstitus, lähteuuring ehk informatsiooni hankimine, kogutud

informatsiooni analüüsi ja funktsioonide määratlemine.

Lähteülesanne

Võttes aluseks seadused ja nende praktiline rakendus, koostada kohaliku omavalitsuse

põhifunktsioonide funktsioonide hierarhiline loetelu ( hierarhilisus võimaldab vajadusel

ülesandeid grupeerida ). Koostatud loetelu kooskõlastada kohalike omavalitsustega ja võtta

aluseks protsesside määratlemisel.

Lähteuuring

Seaduste nimetused ja nende rakendused leida koostaja valitsusasutuse, Tallinna linna ja

Harku valla kodulehelt. Seaduse tekst e-riigiteatajast.

Lähteinformatsioon määratleb :

1. e-Õiguse seadused – funktsioonide õiguslikud alused

2. Tallinna kodulehekülg – funktsioonide rakendamise etalon

3. Harku kodulehekülg – Tallinna iseärasuste filter

4. Valdkondliku ministeeriumi kodulehekülg – riigifunktsioonide seos kohaliku

omavalitsuse funktsioonidega

Analüüs ja funktsioonide määratlemine

Funktsioonihierarhia koostamisel tuleb arvestada :

1. Siseministeeriumi ja Rapla Maavalitsuse vahel sõmitud lepingu ( 8 maakonna

kohalike omavalitsuste valla- ja linnasekretärid ) materjale.

2. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ühistegevusi ( järelevalve, andmekogud, jne )

3. Kohalike omavalitsuste ametnike soovitusi

4. Kodaniku haldusmenetluse algatuse võimalusi ( loodusobektide kaitse )

5. Järelevalve toimimist

6. Ainult reaalselt toimivad tegevusi ja kohustusi.

Hierarhia koostamistegevuse jälgimise hõlbustamiseks kasutada visualiseerimist- materjal

esitatakse skeemide kujul. Skeemides kasutada lähteallika terminoloogiat ( seadusest tulenev,

kodulehel esitatav jne. ). Seaduse skeemid koostada ahelprintsiibil : peatükk, paragrahv, lõige.

Võimalusel maksimaalselt kommenteerida. Tallinna teenuste skeemi koostamisel eirata (

konsulteerides ) ilmselgelt temale omased spetsiifilised teenused ( koerte jalutusväljakud,

vanurite paanikanupp, jne ). Seadustega määratletud tegevus skeemidel välja tuua - joon alla

tõmmata.

Skeemitehnika kasutamine võiks aidata lugejal suht kiiresti märgata möödalaskmisi ja osaleda

nende likvideerimisel. Möödalaskmised võivad olla nii sisulised kui ka puht esituslikud.

8

Näiteks ei saa aru tekstist või joonisest ( keeruline või puudulik ), alamfunktsioon puudu või

praktilist rakendust ei oma. Viimase all mõeldakse neid seadusi, mille rakendamine ei

käivitunud. Funktsioonid, mis ei toimi, sest pole tarbimist on ikkagi hierarhia elemendid, sest

valmisoleks nede täitmiseks peab igal juhul olema.

Hierarhia koostada mitmetasandilisena, see võimaldab vajadusel funktsioone grupeerida.

Funktsioonihierarhia viimase taseme funktsioon määratleb protsessi. Tal võiks olla teenuse

nimi, sest analüüsitakse ainult kliendi vaatega kohaliku omavalitsuse põhifunktsioone.

Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniga seotud funktsioonid ei ole antud analüüsi

ülesandeks. Need on antud dokumendi kontekstis tugifunktsioonid.

5. Lähtematerjal – lähteuuring

Selles peatükis esitletakse põhifunktsiooni uuringuks kogutud ja süstematiseeritud

informtsiooni. Informatsiooni esittakse kas tabeli või skeemi kujul. Seadusest tuuakse välja

ainult kohustuste pool. Eelkõige on vaja täita kohustused, võimaluste

kasutamine/rakendamine võiks vajaduse korral olla teine projekt.

5.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Analüüsi lähteinformatsiooni allikateks olid :

Sotsiaalhoolekandeseadus:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12851852&searchCurrent

Rahvaterviseseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769925

Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg :

http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kov-teenused.html

Tallinna linna kodulehekülg : http://www.tallinn.ee/est/teenused

Dokumendi näidisloetelu : http://portaal.ell.ee/3035

Informatsioon on koondatud lisasse 1_SHT. Vaidlusi on tekitanud põhifunktsiooni tervise

osa. Sellele keskendutakse analüüsi faasis.

5.2. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus

Lähtematerjal koondati järgmistelt veebilehtedelt :

Seadustest ( keskkonna kaitse seadused )

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=jaotusyksuse-

aktid&jaotusyksused=000083000069&numberLink=1 ja jäätmeseadus

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=searchRes )

Keskkonnaministeeriumi kodulehekülelt http://www.envir.ee/

Tallinna linna koduleheküljelt http://www.tallinn.ee/est/teenused#valdkond_17

Dokumendi näidisloetelust http://portaal.ell.ee/3035

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12851852&searchCurrent

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769925

http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kov-teenused.html

http://www.tallinn.ee/est/teenused

http://portaal.ell.ee/3035

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=jaotusyksuse-aktid&jaotusyksused=000083000069&numberLink=1

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=jaotusyksuse-aktid&jaotusyksused=000083000069&numberLink=1

http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=searchRes

http://www.envir.ee/

http://www.tallinn.ee/est/teenused%23valdkond_17


9

Analüüsiks informatsioon koondati ja visualiseeriti ( Lisa 2_KJ ). Käesoleva põhifunktsiooni

informatsiooni kogumine oli ladus ja seda tänu Keskkonnaministeeriumi süsteemsele ja

kohaliku omavalitsuse suunalisele koduleheküljele.

5.3. Planeerimis- ja ehitustegevus

Analüüsi lähteinformatsiooni allikateks olid :

Ehitusseadus: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=728982

Planeerimisseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226995

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium :

http://www.mkm.ee/index.php?id=366775

Siseministeerium : http://www.siseministeerium.ee/planeeringud

Tallinna linna kodulehekülg : http://www.tallinn.ee/est/teenused

Dokumendi näidisloetelu : http://portaal.ell.ee/3035

Geomaatika korraldamist tagavad seadused :

o Maakorralduseadus : https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=214991

o Katastrimõõdistamise teostamise ja kontrollimise kord :

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=638028

o Katastriüksuse sihotstarvete liigid ja nende määramise kord :


o Asjaõigusseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=751823

o Nimeseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=832979

Geomaatika on tehnikateaduste valdkond, mis hõlmab peale geodeesia, maamõõtmise ja

kartograafia ka kinnisvara (sh maaressursside) planeerimist, hindamist ja korraldust ning

geoinformaatikat (ruumiandmete haldamist, analüüsi ja nähtuste modelleerimist).

Analüüsi objektidest koostati järgmised skeemid ( Lisa 3_PLE ).

5.4. Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid

Käesoleval põhifunktsioonil puudub otsene valdkondlik ministeerium. Lähteinformatsioon

koguti Tallinna veebilehelt ja seadused elektroonsest riigiteatajast :

Tallinna veebileht : http://www.tallinn.ee/est/teenused

Ühistranspordiseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=693401

Liiklusseadus : https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=769273

Teeseadus : https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=769273

Intervjuu Harku vallavalitsuse vallamajnduse osakonna juhatajaga

Lähtematerjal koondatud lisasse 4_KIK.

5.5. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö

:Uuringu lähtematerjaliks on :

Eesti vabariigi haridusseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968165



http://www.mkm.ee/index.php?id=366775

http://www.siseministeerium.ee/planeeringud













10

Koolieelse lasteasutuse seadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=754369

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=784125

Huvikooli seadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12776187

Noorsootöö seadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158

Spordiseadus : https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1013701

Rahvaraamatukogu seadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=22422

Muuseumiseadus : http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=742417

Lähtematerjal Lisas 5_HKS.

6. Põhifunktsioonide loetelude koostamine

Funktsioonide loetelu koostatakse skeemina. Skeem koosneb kolmest tasandist –

funktsioonid, protsessid ja tulemid. Detailiseerimine algab põhifunktsioonist ja lõppeb

funktsiooniga, millest võiks lähtuda protsesside kirjeldamisel. Skeemis on see funktsioon

värvitud kollaseks. Funktsioonide nimede valikul eelistati valdkondliku ministeeriumi poolt

kasutatavat nime. Kuna funktsioonide hierarhia on koostatud põhifunktsioonist lähtuvalt , siis

ei ole välistatud, et protsesside koostamisel võib funktsioonide loetelu muutuda. Neid võib

juurde tulla, kui selgub, et funktsioon sisaldab palju keerukaid protsesse, aga ka väheneda, kui

funktsioon realiseeritakse paari lihtsa tegevusega.

Osadele funktsioonidele on koostatud näidis protsessiskeemid. Protsesside tasandil on

koostatud protsessid ära märgitud.

Tulemite tasand kirjeldab protsessi oodatavad tulemid, kasutatavaid riiklike infosüsteeme,

toimimise eeskirju ja üldiseid tegevusi. See on kommenteeriv väli juhuks, kui protsessi

kaardistamisel ei piisa funktsiooni nimest.

6.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada

antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet ning omavalitsusüksuse

omanduses olevate tervishoiuasutuste ülalpidamist. Sotsiaalabi ja –teenustega seotud

ülesandeid reguleerib sotsiaalhoolekande seadus ja tervishoiuga seonduvad ülesanded

rahvatervise- ja tervishoiuteenuste seadus.

Rahvatervise seaduse eesmärgiks on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise

edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning

füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Eesmärki

tagavate ülesannete sisu seaduse kontekstis on järgmine ( 2. peatükk, § 10 ):

tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine

kohaliku omavalitsuse maa-alal;

elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse

korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal








11

Korraldamine ja kontrollimine on omavalitsusüksuse ülesanded, sest sisupoolseid ülesandeid

täidavad selleks ellu kutsutud institutasioonid (2. Peatükk; § 13. Tervisekaitse, haiguste

ennetamise ja tervise edendamise ülesandeid täitvad asutused ) :

(1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid täidavad

tervishoiuasutused vastavalt oma põhitegevuse suunale.

(2) Tervisekaitsenõuete elluviimist korraldavad täidesaatva riigivõimu asutused, avalik- ja

eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilised isikud vastavalt oma pädevusele.

(3) Elukeskkonna objektide terviseohutust hindavad Tervisekaitseinspektsiooni ja tema

kohalike asutuste järelevalveametnikud.

Seega kolmest ülesandest ( tervise kaitse, tervise edendamine ja haiguste ennetamine ) ei

kuulu haiguste ennetamine otseselt omavalitsusüksuse ülesannete hulka. See on

tervishoiuasutuste ülesanne. Hallatav tervishoiuastus on aga üksnes Tallinnal. Tervisekaitse ja

tervise edandmine on tervishoiu funktsiooni alamfunktsioonid ( moodustavad tervishoiu

funktsiooni ), millest esimene peab tagama tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise

korraldamise ja järgimise kontrollimise kohaliku omavalitsuse maa-alal, samuti

Tervisekaitseinspektsiooni laste- ja puhkeasutustele ning sotsiaalhoolekande teenustele

esitatud nõuete täitmise. Tervise edendamine on rahvatervise seaduse kohaselt inimese tervist

väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava

elukeskkonna sihipärane arendamine. See on protsess, milles eristatakse kolme peamist

strateegiat :

Propageeri – terviseloomeks vajalike tingimuste loomist ja tagamist ;

võimalda - inimeste tervise kõrgeima võimaliku potentsiaali saavutamist;

vahenda - ühiskonna erinevate huvigruppide seisukohti, .

Sotsiaalhoolekanne on aja- ja inimrsessursimahukaim otseselt kodanikule suunatud tegevus.

Ta on suhteliselt hästi kirjeldatud nii seaduses kui ka kodulehekülgedel. Teenust osutatakse

erinevas mahus ja erineva kvaliteediga sõltuvalt kohalikest oludest, aga eelkõige

omavalitsusüksuse tulubaasist.

Funktsioonide hierarhia on toodud joonistel 2 ja 3.

6.2. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus.

Ülesanded ja nende olemus valdkonna ministeeriumi veebilhele hästi kirjeldatud. Siit on

võetud hierarhia teise tasandi funktsioonide nimed. Meeletu järelevalve tegevus, mille

täitmine on põhjuspõhine. Väga tugev seos riigi ja teiste põhifunktsioonidega. Hierarhia

joonisel 4.

6.3. Planeerimis- ja ehitustegevus

Ehitusseadus määratleb ehitusmenetluse elemendid : tähtaeg, dokumedi sisu ja koosseis.

Menetluses osaleb ehitisregister – pakub välja dokumendi vormid ja avalikustab neid.

12

Planeerimisseadus on nagu ehitusseaduski menetluspõhiselt ülesehitatud. Teda võib vaadelda

( kodaniku vaade ) kaheharulise struktuurina :

Algatamine, koostamine ja vastuvõtmine

Kehtestamine

Funktsioonide hierarhi joonisel 5.

6.4. Kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid

Mahukas tegevus, kui seda täie tõsidusega võtta. Sellesse põhifunktsiooni kuulub

munitsipaalvara haldamine. Suur vahe linna ja valla vahel. Teenused ja tegemised

veebilehtedel halvasti kajastatud, kuigi sisuliselt elanikonnale kõige tuntavam tegevus.

Funktsioonide hierarhia joonisel 6.

6.5. Haridus, kultuur, sport, noorsotöö.

Antud põhifunktsiooni puhul on enamike teenuste osutajaks kodanikele valla (linna) asutused.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla (linna) ülesanne asutuse

ülalpidamise korraldamine.

Seaduste tasemel ei reguleerita rahvamaja, noortekeskuse jm asutuse tööd. Praktikas on

kohalikes omavalitsuses need asutused olemas.

Haridusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi veebisaidi hierarhiat antud töös ei kasutatud.

Funktsioonide loetelu koostajaks oli Põlva kolleeg Kaido Palu.

Funktsioonide hierarhia joonisel 7.

7. Põhifunktsioonide hierarhia kontroll

Projekti käigus testiti funktsioonide hierarhia koostamise metoodika toimimist kahe

põhifunktsiooni osas. Keskkonnakaitse ja jäätmemajanduse funktsioonide loetelu testis

koostaja. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu funktsionaalset loetelu hindas Võrumaa

sotsiaalametnik. Kogu projekt esitleti Raplamaa vallasekretäridele. Vallasekretärid ei teinud

ühtegi märkust ega ettepanekut. Ametniku tasandi test näitas, et metoodika toimib, loetelud

on arusaadavad ja vajalikud.

7.1. Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus

Hierarhia kontroll toimus Harjumaa Saue ja Harku omavalitsustes. Materjal esitleti

abivallavanematele ettekande vormis, mille käigus põhjendati metoodikat ja kirjeldati

funktsioonide loetelu skeemi. Skeem oli kontrollijatele arusaadav. Tekkis diskussioon, mille

tulemusena selgus, et :

1. Seaduse täitmisega on probleeme – funktsioon oli tuttav, aga täitmisvalmidus puudub

2. Keskkonna mõju ei peagi ainult detailplaneeringuga hindama – avastati lihtsam funkt-

sionaalne võimalus

3. Arengukavad kipuvad vanaks jääma – sisuliselt ei kasutata

4. Järelvalve on põhjuspõhine

5. Järelvalve suudaks isemajandav olla

6. Maaarvestuse täisautomaate IS toimib – oli osadel probleemiks

7. Menetlused on kunstlikult keerukaks tehtud

8. Vajalik ja töötav skeem

Koostajana võib väita, et lihtsam ja kiiremini resulultaadini viiv tee on koostada

näidishierarhia ja siis lasta seda kasutajatel retsenseerida. Skeemile täiendust ei tulnud ja võib

olla oli seda ka esimeseks korraks palju nõuda. Igatahes töö peeti vajalikuks.

7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.

Kontrolli võtis enda peale kolleeg Võru maakonnast. Metoodikat ei tutvustatud funktsioonide

hierarhia skeemi analüüsis VOL-i sotsiaaltöötaja Marianne Hermann. Selgus, et ilma

koolituseta või metoodikat lugemata on testimine raske ja tagasiside müraderohke.

Mõningaid märkusi võeti arvesse. Järgnevalt märkused ja vastused ( märkus on vastavas

punktis või joonise järel punasena ) :

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet ning

omavalitsusüksuse omanduses olevate tervishoiuasutuste ülalpidamist(viimane ülesanne

peaks olema pandud hoopis tervishoiuteenuste korraldamise seadusega).

21

VASTUS :

Nõus. Paraku peale Tallinna ja Tartu pole ühelgi omavalitsusel oma tervishoiuasutust.

2. (1) Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesandeid(kommentaar-

küsimus – kas kusagil on nende ülesannete loetelu?) täidavad tervishoiuasutused vastavalt

oma põhitegevuse suunale.

VASTUS : Riiki esindab maavalitsus – näiteks Valga. KOV lehel pole kohanud

http://www.valgamv.ee/__c22570b8003e8789.nsf/0/88d4b5127e423fb642257188003fabca?O

penDocument&Click=

3. Joonis 10 on sotsiaalhoolekande seaduse funktsionaalne sidu

Joonise 10 kommentaarid

* Sotsiaalnõustamine – kaaluda lihtsalt “nõustamine”. Viimasel ajal on tulnud palju näiteks

võlanõustamist, mis otseselt sotsiaalnõustamine pole, aga vähemalt maal sotsiaaltöötaja seda

teeb

* Võimaluse loomine sotsiaalkorteri üürimiseks – kaaluda “eluaseme”. Siia kuuluvad veel

laste turvakodu ja täiskasvanute öömaja võimalus.

* Vanurite sotsiaalhoolekanne – tegevuste loetelu algab suhteliselt vähetähtsaga, puudu on

näiteks

1) munitsipaalhoolekandasutuse ülalpidamine

2) eaka abivajaduse hindamine ja suunamine teenusele (sh hooldekodusse)

* Laste hoolekanne – puudub alaealiste komisjoni tegevus. Võimalik, et see on mõeldud

hariduse alla, samas maal reaalselt tegeleb sageli sotsiaaltöötaja

VASTUS: koostatud on seaduse skeem. Skeemis kasutatakse ainult seaduses kasutatud

terminoloogiat. Hoolekandeasutuste ülalpidamine on eakate hoolekande üks protsesse.

Hooldekodusse suunamine on hooldekoduteenuse protsess. Alalealiste komisjon on HKSN

põhifunktsiooni element.

3. Joonis 11 on rahvaterviseseaduse funktsioonide sidu


Alguses (elukeskkonna ja ja tervisekaitse põhinõuded on: 3)joogi- ja suplusvesi… - see on ka

KOV ülesanne

Paragrahv 6 punktid 1,2 ja 4 ei ole KOV ülesanne

VASTUS: lisan 3 punkti . Vahendid ei eelda, et KOV on rakendaja. Ta kontrollib, soodustab

ja propageerib vahendite kasutusele võttu. Esialgu jätan .

4. Joonisel Tallinna teenuste skeem


Eakate hoolekanne – häirenupu teenust pole

Riskirühmade hoolekanne – tööõigusnõustamist pole

Toetused – lisaks hooldekodu kohamaks

http://www.valgamv.ee/__c22570b8003e8789.nsf/0/88d4b5127e423fb642257188003fabca?OpenDocument&Click=

http://www.valgamv.ee/__c22570b8003e8789.nsf/0/88d4b5127e423fb642257188003fabca?OpenDocument&Click=

22

Puuetega inimeste hoolekanne – pole ettelugemise teenust ja puuetega laste päevahoidu

koolivaheajal

Seaduste lühendid – LVP – pole seletatud

VASTUS: Tallinna puhul ei olnud eesmärk 100% üle võtta. Tuginesin Harku valla praktikale.

Kas loetletud asjad Võru omavalitsustes toimivad? Hooldekodu kohamaks on hooldekodu

teenuse pidamise protsessi üks tegevusi, mitte funktsioon.

5. Joonisel Tallinna tervishoiuteenuste struktuur


*Haigete transport ja ravikindlustusega hõlmamata isikute ravi – meil sotsiaali alla?

*Ülelinnalised tervist edendavad üritused – aluseks Rahvatervise seadus

Toetuste all veel: prillid, abivahendid, raviasutusse sõidu kompenseerimine

VASTUS:

Haigete transport ja ravikindlustusega hõlmamata isikute ravi – peaks olema tervishoiu

funktsiooni protsess. Kas funktsioonina välja tuua selgitab protsessi kaardistus. Üritus on

terviseedendamise protsess. Toetusi on palju ja nende spekter sõltub omavalitsuse rahakotist.

6. Näidisdokumendiloetelu skeem

Kommentaarid

Tallinnal on tervishoiu all veel toetused ja teenused? (eelmise joonise põhjal)

Kuhu lähevad ravikindlustuseta isikutele antavad garantiikirjad?

Laste hoolekanne ja alaealiste eestkoste kokku

Soodustingimustel liikluskindlustuse taotlejaid meil marginaalselt

Laste all olulised valdkonnad: perekonnas hooldamine, asenduskodu, lapsendamine, alaealiste

komisjoni iseloomustused, kodukülastused, hagid, lapsehoiuteenus (tegevusluba).

Eestkoste all täisealise eestkoste, parkimisluba.

VASTUS: Selline välja näeb. Uuring on näidanud, et loetelust ei ole keegi kinni pidanud.

Projekt on lähteülesanne uue protsessipõhise dokumendiloetelu koostamiseks.

Asja sisu metoodikas :

1. Veiko Berendsen „Teenuse- ja protsessipõhise kohalike omavalitsuste

funktsioonide täitmisel tekkivate dokumentide sarjade koostamise metoodika ja

juhis” :

Teenuse- ehk protsessipõhine dokumentide loetelu koostamine eeldab esiteks sellise

lähenemise omaksvõttu, kus sarjad on protsessi-põhised; teiseks selget ettekujutust, kuidas

teenused ja protsessid määratleda ning kolmandaks kuidas see seostub dokumenteerimise

käsitlusega sh nõuetega, milliseid dokumente protsessis nõutakse, kuidas neid vormistada,

millised on nende koostamise, saatmise ja vastuvõtmisega seotud töövood.

23

7. Funktsioonihierarhia kommentaarid

Joonise 16 kommentaarid: Lisaks lasteasutustele eraldi hoolekandeasutused.

Joonise 15 kommentaarid:

Eakate hoolekande alt hargneb veel protsess päevahoid.

Riskirühmade nõustamise alla veel sotsiaalnõustamine

Puuetega isikute hooldus ja eestkoste – juurde teenustele suunamine

Puuetega isikute hoolekande alla eraldi protsessid: toetatud töö ja kogukonnas elamine.

Igapäevaelu toetamise teenuse alla juurde vaba aja sisustamine.

Puuetega inimeste protsesside puhul kõigil kommentaar: riigi toetus.

Lastekaitse korraldamise alla: perenõustamine, lepitamine, elukoha määramine, kohtumiste

tagamine.

Vanemliku hoolitsuseta laste alla: hoolduspere leidmine, turvakodu teenus, lapse perekonnast

eemaldamine.

KOV toetuste kohta kommentaar, et mõnel KOV-il pole täiendavate toetuste jaoks korda.

VASTUS:

Siin protsess ja funktsioon segamini. Märkused asjalikud ja tulemiks funktsioonide skeemi

parendamine.

8. Protsess ja tema koostamise näiteid

Peatükis tehakse lühiülevaade protsessist ja temaga seonduvast. Koostatakse protsessi

määratlemise näidisülesanne ja kirjeldatakse kahte protsessi: raieloa väljastamine ja

sotsiaaltoetuse andmine. Protsesside kirjelduse alusel tehakse üldised järeldused.

8.1. Üldist protsessist ja protsessikesksest juhtimisest

Protsessid on ettevõtte juhtimismudelites kesksel kohal. Protsesside kaudu toimub uue

väärtuse loomine ( sisend muutub väljundiks ). See võib olla füüsiline, asukohast sõltuv,

tehinguline, informatsiooniline. Protsessi iseloomustavad järgmised tunnused :

Protsessis on alati klient, kellele protsess on suunatud

Protsess reeglina ületab organisatsiooni piire, ega sõltu üldiselt tema struktuurist

Protsessiga on tegemist siis, kui tegevusi korratakse

Protsessi suutlikust hinnatakse alati kliendi vaatest

Protses võib olla pidev või tsükliline ( toimib aja perioodil )

Protsessi tulem peab olema mõõdetav

Kaardistatud protsessid on aluseks hierarhilise funktsionaalse organisatsioonistruktuuri

liitmiseks protsessikeskse juhtimisega. Selleks võib kasutada ARIS ( arhitecture of integrated

information systems ) kontseptsiooni, mille abil näidatakse ära protsessi, organisatsiooni ja

ressursside vastasitkused seosed. Kontseptsiooni graafilist kujutust nimetatakse ARIS-majaks.

24

PROTSESS

ANDMED

TEGEVUSED

TULEMUSED

ORGANISATSIOON

PROTSESSI KAARDISTAMISE TULEM

Analüüsi käigus käsitletakse seda, millised organisatsiooni hierarhilises skeemis paiknevad

allüksused või inimesed osalevad protsessis ning näidatakse, kes ja kuidas sooritab mingi

tegevuse ning saavutab tulemuse.

Organisatsiooni valmisolek kaardistuseks

1. Juhtkond võiks teada :

Millised on organisatsiooni funktsioonid

Kuidas mõõta kliendi ootusi

Milline on organisatsiooni funktsionaalne struktuur

Millised on organisatsiooni arengusuunad ja kuidas on neid võimalik tagada

2. Kaardistuses osalev ametnik peaks teadma:

Kohta struktuuris (struktuuriüksus, alluvus, volitused ja vastutused)

Tööülesandeid (ametijuhend)

Juhtimissüsteemi ülesehitus ja toimimine ( otsustamine )

Kvaliteedipoliitika nõueid

Oma tööks vajalikud protseduurid, juhendid ( asjaajamine )

Tööga seonduvad peamised õiguslikud ja muud nõuded

Muu informatsioon, mis on tööks oluline

Protsessi kirjelduse tulemid

Kirjeldatud protsesside alusel on võimalik :

Võrrelda sarnaste organisatsioonide protsesse ning koostada protsessi tüüpmudel

Määratleda ja kirjeldada ja standardiseerida teenused

25

Koostada teenuspõhine dokumendiloetelu

Üle minna protsessipõhisele juhtimisele

Koostada protsesside tulevikumudeleid

Üle minna tsentraalsele arendustegevusele ( konsolideeritud )

Vastuse peaks saama järgmised küsimused :

Mida on vaja teha, et täita organisatsiooni missioon ja saavutada eesmärke?

Millised on vahetult kliendile väärtust loovad protsessid ehk põhiprotsessid?

Millised on hädavajalikud väärtuse loomist toetavad protsessid?

Kas on väärtust mittelisavaid tegevusi ja kuidas nendest lahti saada?

Kes vastutavad protsesside tulemusliku toimimise eest – kes on protsessi omanik?

Kuidas on võimalik mõõta protsesside mõjusust ja tõhusust?

Kuidas toimub protsesside ülevaatus ja parendamine?

Millist mõju avaldavad protsessile õiguslikud regulatsioonid?

Millist mõju avaldavad protsessile organisatsioonivälised tegevused?

8.2. Protsessi koostamise ülesanne

Olgu kaardistamise üldiseks eesmärgiks on määratleda täisdigitaalsele asjaajamisele

ülemineku probleemid või võimalused. Siit lähtuvalt määratletakse kaardistuse detailsus

järgnevalt :

kajastada organisatsioonivälised tegevused ( kaastäitjad )

kirjeldada kontrollmehhanism

kirjeldada informatsiooni kanalid

tuua välja infosüsteemid ja paberdokumendid

Protsessiskeemi koostamisel kasutada allpool toodud rajapõhist diagrammi ja notatsioone :

26

Dokumendirada annab ülevaate, milliseid paberdokumente, millises järjekorras protsessis

toodetakse. Andmekogude rada määratleb millist informatsiooni kasutatakse paberdokumendi

koostamiseks ja kontrollimiseks. Märkuste välja eesmärk on vajadusel täpsustada tegevuse

sisu.

8.3. Raieloa väljastamise protsess.

Protsessi tegevused kirjeldas Harku vallavalitsuse keskkonna ametnik. Tegevused sidus

skeemi projekti koostaja.

Protsessi õiguslikud alused

Õiguslikud alused Teostaja

KOKS

Looduskaitseseadus, Metsaseadus

Volikogu määrus Keskkonnaametnik

Õiguslike aluste tõlgendamine ja volikogude määruste sisu on kohalikel omavalitsustel

erinev. Näitena valiti suvalise kolme omavalitsuse määrused ( SiM projekt, joonis 9 ). Siit

võiks protsessile, peale tegevuste parenduse, anda veel ühe kasutuse – kohalike omavalitsuste

õigusaktide ühtlustamine ja lihtsustamine. On ju infopuudus see, mis sunnib täna

haldusmenetlust keerukaks ajama.

Protsess on määratletud Harku valla pealt ( joonis 10 ) . Ta ei ole üheselt kõikidele otseselt

ülevõetav. Näitena toodud määruste järgi saab Harku vallas taotlejaks olla vaid omanik, aga

teistel võib see ka volitatud isik olla. Sisuliselt tähendab see avaldusle ühe lisadokumendi

lisamist. Harkul puudub puu asendiplaan, sest lubade väljastamine toimub koha peal. Teised

asendavad kohalkäimist asendiplaaniga.

Protsessi skeemi vaatlusel võib väita, et ta kätkeb endas suhteliselt palju bürokraatiat, millest

infosüsteemide kasutuselevõtuga võiks lahti saada. Näiteks :

Piirangute kontrolli teostatakse läbi infosüsteemide ja vajadusel võib puuduva

kooskõlastuse võtta valitsejatelt või valdajatelt ka kohalik omavalitsus.

Puu asendiplaani fikseerimiseks võiks kasutada detailplaneeringu jooniseid

Volitus on taotluse lahutamatu osa. Taotlus sisestatakse veebi kaudu.

Lubade süsteem on dokumendihalduses. Kaob vajadus oma andmekogu pidamiseks.

Paberdokumendi liikumise lõpetaks digitaalse asjaajamise kasutuselevõtt.

Protsessi mahukamaks osaks on kontroll. Rusikameetodil võib öelda, et see on üle poole

protsessi ajaressursist. Kuigi avaldused täidetakse infosüsteemide informatsiooni põhjal ja

kontrolli teostab ametnik sama informatsiooni põhjal?

27

Joonis 9. Raieloa väljastamise protsesside õigusliku alused

29

8.4. Sotsiaaltoetuse andmise protsess

Valitud sai Harku valla toetus kuulmispuudega isiku viipekeele tõlketeenuse osaliseks

kompenseerimiseks. Toetus kuulub ravi- ja rehabilitatsioonitoetuste alla.

Protsessi õiguslikud alused

Õiguslikud alused Teostaja

KOKS

Sotsiaalhoolekande seadus

Volikogu määrus Sotsiaalosakonna juhataja

Sotsiaaltoetuste spekter on suhteliselt lai ja sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse eelarve

võimalustest. Toetuse saajateks on omavalitsuse elanikud ( rahavstikuregistri järgi ).

Rehabilitatsiooniteenuste puhul, tähtpäevade ja sündmuste puhul sissetulekut tõendavaid

dokumente ei nõuta.

Kohalike omavalitsuste toetuste protsessid on sarnased, nad erinevad ainult taotluse

täiendavate tõestusnmaterjalide poolest ( loomulikult on erinev ka taotluse plank ). Reeglina

küsitakse lisaks järgmisi dokumente :

tõend(id) töötasu kohta retseptiravimi ostutšekk või selle koopia

tõend(id) pensioni suuruse kohta invavahendi ostutšeki koopia

tõend elatusraha(alimendid) kohta rehabilitatsiooniasutuse tõend

koolitõend muu dokument

pensionitunnistuse koopia arstliku ekspertiisi otsuse koopia

Üldised tähelepanekud :

Protsess kasutab sotsiaalinfosüsteemi SIS nii tegevuste, teenuse osutajate, kui ka

kliendi arhiivina ning arve või kassalehe vormistamiseks;

Ei toimi digitaalne asjaajamine

Ei kasutata blanketide e-vormi, sest lisadokumendid tuleb käsitsi juurde tuua

Osa tõestusmaterjale võiks asutuste vahel liikuda

31

9. Kokkuvõtteks

Funktsioonide loetelul on teenuste arendusprotsessis suur roll. Loetelu on aluseks :

protsesside määratlemisel

teenuspõhise dokumendihaldussüsteemi arendamisel

teenuste standardiseerimisel

Käesolevas töös koostatud kohaliku omavalitsuse põhifunktsionide hierarhia on näidis.

Koostöös kohalike omavalitsustega peab näidisest saama standard, sest ainult siis on tagatud

arendustegevuste konsolideeritud realiseerimine ning organisatsiooni optimeerimne ja

konsolideerimine. Kasinate ressursside juures on need tegevused hädavajalikud.

Esimeses järjekorras edastatakse materjal maakondlikele infoühiskonna arendusjuhtidele, kes

siis võimaluste piires seda tutvustavad. Jään ootama küsimusi, ettepanekuid ja miks ka mitte

esinemiskutseid.

Leopold Veges

LISA 1_SHT

SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOIU

PÕHIFUNKTSIOONI UURINGU

LÄHTEMATERJAL

LISA 2_KJ

KESKKONNAKAITSE JA

JÄÄTMEMAJANDUSE UURINGU

LÄHTEMATERJAL

49

KJ PÕHIFUNKTSIOONI KAJASTAMINE DOKUMENDI NÄIDISLOETELUS

LISA 3_PLE

PLANEERIMIS- JA EHITUSTEGEVUSE

PÕHIFUNKTSIOONI UURINGU

LÄHTEMATERJAL

57

NÄIDISDOKUMENDILOETELU FUNKTSIOONID

LISA 4_KIK

KOMMUNAALTEENUSTE JA

INFRASTRUKTUURI PÕHIFUNKTSIOONI

UURINGU LÄHTEMATERJAL

LISA 5_HKSN

HARIDUS, KULTUURI, SPORDI,

NOORSOOTÖÖ PÕHIFUNKTSIOONI

UURINGU LÄHTEMATERJAL

kohaliku omavalitsuse -...

Documents