konjunktuur nr 2 (201) 2017. a juuni - mkm...konjunktuur nr 201, juuni 2017 majanduse üldolukord 5...

2(201)2017

EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH

KONJUNKTUUR NR 2 (201)

Tallinn Juuni 2017

2

EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: JUUNI 2017

Majanduse

hetkeolukord

ja ootused*

Majanduskliima*

Majandus-

usalduse

indeks**

Tööstuse

kindlustunde

indikaator**

Ehituse

kindlustunde

indikaator**

Teeninduse

kindlustunde

indikaator**

Jaekaubanduse

kindlustunde

indikaator**

Tarbijate

kindlustunde

indikaator**

* Müncheni IFO metoodika

** Euroopa Komisjoni metoodika, sesoonselt si lutud aegread

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-100

-50

0

50

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

60708090

100110120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-80

-40

0

40

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-60

-30

0

30

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-50

-25

0

25

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-40

-20

0

20

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Sisukord

3

Sisukord

1. Majanduse üldolukord 2017. a juunis ja 6 kuu pärast (L. Kuum) ........................................................ 4

2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2017 .............................................................................................. 14

2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) ......................................................................................... 14

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud (K. Martens) .....................................................................22

2.3. Ehitusbaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 24

2.4. Jaekaubandusbaromeeter (P. Aruvee) ................................................................................. 30

2.5. Teenindusbaromeeter (M. Josing) ....................................................................................... 36

2.6. Tarbijabaromeeter (M. Josing) ............................................................................................. 43

3. Eesti majandusareng 1993–2016 ja prognoos 2017 (L. Kuum) ........................................................ 48

4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2017: IMD edetabel (L. Kuum) ....................................... 52

5. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2017 (V. Vähi) .......................................................................... 56

6. Maailmamajanduse konjunktuur: 2017. a II–III kv (B. Pulver) .......................................................... 59 Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid ..................................................................................................... 62 Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades ........................... 63

Toimetaja: M. Josing Kujundus: M. Reiman Informatsioon: EKI direktor Marje Josing Rävala 6, 19080 Tallinn [email protected] http://www.ki.ee Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut ISSN 1406-9857

Majanduse üldolukord Konjunktuur nr 201, juuni 2017

4

3,0

4,0

5,44,9

5,5 5,7

3,0

-0,1

5,4

4,23,5 3,4 3,5 3,4 3,1 3,3

-60

-40

-20

0

20

40

60

-2

0

2

4

6

8

10

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

SKP reaalkasv (vasak skaala) IFO majanduskliima (parem skaala)

% (muutus eelmise aasta suhtes)

Maailma majanduskliima

1. Majanduse üldolukord 2017. a juunis ja 6 kuu pärast Eesti majanduskliima on märgatavalt paranenud, kliimaindikaator tõusis juunis 43,4 punktile (märtsis 30,3 p).

1.1. Majanduse hetkeolukord on enam kui rahuldav, ekspertide positiivsed ootused on realiseerunud

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute paneeli1 juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on märtsiga võrreldes veelgi paranenud. Edu on taganud nii siseriiklikud arengud (kõrge tööhõive, tulude kasv ja siseturu hea nõudlus) kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse elav-nemine. Kiiremat majanduskasvu on toetanud investeeringute mahu suurenemine, mida on soodustanud Euroopa majanduskindluse tõus. Majanduse paranemisootused on valdavalt täitunud.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) aprilli väljaandest World Economic Survey nr 2/2017 näh-tub, et maailmamajanduse olukorra mõõdukas paranemine jätkub. Aprillis hinnati maailma majandusklii-mat juba rahuldavaks, indikaator tõusis jaanuariga võrreldes 10,7 punkti ja näitab nüüd 13,0 punkti. See-juures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati aprillis 4,7 punktiga (jaanuaris −9,1 p) ja väljavaateid 21,6 punktiga (jaanuaris 15,0 p). Keskmisest parem olukord on Euroopa Liidus ja euroalal. Edusamme näi-tavad ka meie peamised partnerriigid: Rootsi, Soome, Läti ja Leedu. Vt joonis ja pikemalt ptk 9.

EKI eksperdid-analüütikud hindasid juunis Eesti majanduse hetkeseisu kõrge 68 punktiga2, mis on 50 punkti enam kui eelmisel vaatlusel märtsis. Ekspertide hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):

olukord on hea 68% eksperte (18%) olukord on rahuldav 32% eksperte (82%) olukord on halb 0% eksperte (0%) hinnangute saldo 68 punkti (18 p)

Toodust nähtub, et 2/3 eksperte hindas juunis majanduse hetkeolukorra heaks ning ükski ekspert pole olukorda hinnanud halvaks. Eesti olulisemad partnerriigid said aprillis oma ekspertidelt hetkeolukorra kohta järgmised hinded: Rootsi 78p, Soome –4p, Läti 25p, Leedu 60p, Venemaa –32p.

1 Ekspertide nimekiri ja majandustesti koondtulemused on toodud peatüki lõpus 2 Punktid on tuletatud saldo meetodil: positiivsete hinnangute osakaalust lahutatakse negatiivsete vastuste osakaal, neutraal-sed hinnangud jäetakse arvestamata. Saldo võib seega ulatuda miinus 100-st kuni pluss 100 punktini.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Majanduse üldolukord

5

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid juunis 4-aastase vaheaja järel taas rahuldavaks. Hinnangud investeeringute olukorrale jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):

olukord on hea 32% eksperte (6) olukord on rahuldav 58% eksperte (47) olukord on halb 10% eksperte (47) hinnangute saldo 22 punkti (–41 punkti)

Toodust nähtub, et investeeringute olukord sai juunis 63 punkti enam kui märtsis. Investeeringute aktivi-seerumist nägid eksperdid ka ette: märtsis prognoosis seda 71% eksperte. Meie partnerriikidest hinnati investeeringute hetkeseisu aprillis Rootsi 89p, Soomes 4 p, Lätis–17p, Leedus 0 p.

Eratarbimise hetkeolukorda hindasid eksperdid juunis heaks, nagu ka mitmel varasemal aastal. Hinnan-gud jagunesid seejuures järgmiselt (sulgudes märtsi hinnangud):

olukord on hea 78% eksperte (82) olukord on rahuldav 22% eksperte (18) olukord on halb 0% eksperte (0) hinnangute saldo 78 punkti (82 p)

Suuresti on eratarbimise arengut võimaldanud kiire palgakasv ja 2014–2016 aset leidnud hindade alane-mine. Käesoleva aasta algusest on hinnatõus taastunud ning ületab juba 2% taset, jäädes siiski oluliselt alla brutopalga kasvule. EL 28 keskmine hinnang eratarbimisele oli aprillis 17p, sellest Rootsi 67p, Soome 30p, Leedu 100p, Läti 17p.


6

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Eratarbimise olukord (hinnangute saldo)

60

70

80

90

100

110

120

93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Euroopa Liit

Eesti

Majandususaldusindeks(pikaajaline keskmine=100, sesoonselt tasandatud)

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega (juuni 2016) näitab, et olukord käesoleval aastal on oluliselt parem, seda nii majanduses tervikuna kui ka eraldi vaadates investeeringuid ja eratarbimist. Üldolukord Investeeringud Eratarbimine olukord on nüüd parem 95 74 50 olukord on umbes sama 5 21 39 olukord on nüüd halvem 0 5 11 hinnangute saldo 95 69 39

Etteruttavalt olgu märgitud, et äribaromeetrid ja tarbijabaromeeter kinnitavad samuti Eesti majanduso-lukorra paranemist. Äri- ja tarbijabaromeetreid üldistav majandususaldusindeks3 (sesoonselt tasandatud) oli juunis 109,3 punkti (vt joonis)

1.2. Majandusolukord on 6 kuu pärast parem, majanduskliimaindikaator tõusis 43,6 punktile (märtsis 30,3 p).

Müncheni IFO aprilli väljaandest WES 2/2017 nähtub, et riikide koondhinnang 6 kuu väljavaadetele on jaanuariga võrreldes paranenud ning vastav indikaator tõusnud 15,0 punktilt 21,6 punktile. Veelgi opti-mistlikumad eelseisva 6 kuu arengute suhtes on EL 28 riigid, nende ootused tõusid 14,1-lt 24,0-le.

3 Majandususaldusindeks on koondnäitaja, mis leitakse tööstuse (40%), ehituse (5%), kaubanduse (5%), teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustundeindikaatorite kaalutud keskmisena.


7

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Majanduskliima

EKI ekspertide paneeli ootused Eesti majanduse üldolukorra arenguväljavaadete kohta on samuti opti-mistlikud, kuigi juunis vähemal määral kui märtsis (vahepeal on tegelik olukord ka paranenud). Täpsemalt hindasid analüütikud Eesti 6 kuu väljavaateid juunis järgmiselt (sulgudes märtsi ootused):

olukord on siis parem 21% eksperte (50) olukord on umbes sama 79% eksperte (49) olukord on siis halvem 0% eksperte (6) hinnangute saldo 21 punkti (44 p)

Meie peamised kaubanduspartnerid hindasid 6 kuu väljavaateid järgmiselt: Rootsi 44 p, Soome 75p, Läti 42p, Leedu 60p.

Tulenevalt ekspertide poolt juunis antud hinnangutest majanduse hetkeolukorrale (68 p) ja hinnangust 6 kuu väljavaadetele (21 p) ning tuginedes Müncheni IFO metoodikale4 on Eesti majanduskliimaindikaator juunis 43,6 punkti (märtsis 30,3 p). Seega on Eesti majanduskliima võrreldes märtsiga paranenud 13,3 punkti. Võrdluseks olgu märgitud EL28 majanduskliima on 24,8 p ja euroala 26,4 p. Eesti lähematest part-nerriikidest on majanduskliima Rootsis 60,6 p, Soomes 32,1 p, Leedus 60,0 p, Lätis 33,2 p ja Venemaal –3,9 p.

Ekspertide paneeli hinnangud investeeringute ja eratarbimise olukorra kohta 6 kuu pärast olid juunis järgmised (%):

investeeringud eratarbimine

olukord on siis parem 21 21 olukord on umbes sama 74 79 olukord on siis halvem 5 0 hinnangute saldo 16 punkti 21 punkti

Toodust nähtub, et eelseisval 6 kuul on oodata jätkuvat arengut nii investeeringute kui ka eratarbimise osas.

1.3. Väliskaubanduse arenguväljavaated positiivsed Käesoleva aasta 4 kuu andmed näitavad, et Eesti väliskaubandus on pööranud tõusule ning kuust-kuusse on nii ekspordi kui ka impordi mahud suurenenud. Olgu märgitud, et EKI ekspertide paneel oli märtsis üsna üksmeelselt seda meelt, et eelolevatel kuudel väliskaubanduse maht kasvab.

Väliskaubanduse edasise arengu suhtes on eksperdid optimistlikud ka juunis. Täpsemalt olid hinnangud ekspordi ja impordi arengu suhtes eelseisval 6 kuul järgmised (%):

4 Müncheni IFO metoodika kohaselt tuletatakse majanduskliima näitaja geomeetrilise keskmisena ekspertide hinnangutest het-keseisule ja olukorrale 6 kuu pärast.


8

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

1997 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 2017

Ekspordi käibe muutumine (hinnangute saldo)

eksport import

maht on siis suurem 74 78

maht on umbes sama 21 17

maht on siis väiksem 5 5

hinnangute saldo 69 punkti 73 punkti Olgu märgitud, et märtsis olid hinnangute saldod vastavalt 71 ja 71 punkti. Positiivsed ootused on iseloo-mulikud ka maailmas tervikuna ja eriti Euroopa Liidus. EL 28 riikide hinnangute saldo oli aprillis ekspordi osas 43,5 p ja impordi osas 30,7 punkti. Kaubavahetusbilansi arengu suhtes domineerib arvamus, et 6 kuu pärast on defitsiit mõnevõrra suurem:

bilanss on siis parem 6% eksperte

bilanss on umbes sama 72% eksperte

bilanss on siis halvem 22% eksperte

hinnangute saldo –16 punkti

Võrreldes märtsiga on ekspertide grupi ootused kaubavahetuse puudujäägi osas muutunud optimistliku-

maks, siis oli hinnangute saldo –29 punkti.

1.4. Hinnatõus jätkub, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad

Tarbijahindade tõus on aasta I poolel kiirenenud ja ületanud prognoositud taseme. Edasise suhtes on omajagu ebaselgust ja erinevaid võimalusi. Ekspertide hinnangud seda ka näitavad. Täpsemalt jagunesid hinnangud inflatsiooni taseme kohta 6 kuu pärast järgmiselt (%): inflatsioon on siis kõrgem 53% eksperte

inflatsioon on umbes sama 21% eksperte

inflatsioon on siis madalam 26% eksperte

hinnangute saldo 27 punkti

Toodust nähtub, et lähikuudel inflatsioon siiski pigem kiireneb kui aeglustub. Samal arvamusel on ka EL

28 riigid tervikuna, ootused aprillis olid 54,3 p.

2017. a keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2,9% ja 2022. a tasemeks 2,8%

(märtsis olid prognoosid vastavalt 2,5% ja 2,8%).


9

Laenuintresside taseme suhtes domineerib endiselt seisukoht, et 6 kuu pärast on laenuintresside määr

kõrgem kui praegu. Täpsemalt kujunes hinnangute saldo juunis järgmiselt:

lühiajalised laenud pikaajalised laenud

intressimäär on siis kõrgem 32 37 intressimäär on umbes sama 68 63 intressimäär on siis madalam 0 0 hinnangute saldo 32p 37 p EL 28 riikide ootused aprillis olid vastavalt 29,3 ja 63,6 punkti. Kodumaised aktsiahinnad jätkavad eelseisval 6 kuul tõusu, kuigi 1/3 eksperte on seda meelt, et aktsia hinnad on 6 kuu pärast umbes samad.

aktsiahinnad on siis kõrgemad 63% eksperte aktsiahinnad on umbes samad 32% eksperte aktsiahinnad on siis madalamad 5% eksperte hinnangute saldo 58 punkti EL 28 riikide ootused aprillis aktsiahindade tõusu suhtes eeloleval poolaastal olid mõnevõrra ettevaatliku-mad – hinnangute saldo 32,9 punkti.

1.5 Majandusprobleemide pingereas püsib esikohal oskustööjõu puudus, teisele kohale tõusis vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes

Ekspertide paneeli juuni hinnangutest nähtub, et paljuski on probleemide raskusaste märtsi hinnangutega võrreldes samaks jäänud. Samas on usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes suurenenud: märtsis oli usaldamatuid 71% , juunis 95%. Alljärgnevas tabelis toome ära Eesti, Soome ja Läti ekspertide II kvartali hinnangud majandusprobleemide raskusastme kohta.

Tabelist nähtub, et Lätis on majandusprobleemide raskusaste mõnevõrra kõrgem kui Eestis. Samas on Soomes majandusprobleeme oluliselt vähem kui Eestis ja Lätis.

Probleem Raskusaste

Eesti Soome Läti

Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes 95 48 58 Ebapiisav nõudlus 53 87 50 Vähene innovatsioon 89 52 83 Ebapiisav infrastruktuur 61 13 83 Rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 89 79 91 Kaubandustõkked ekspordile 58 17 17 Oskustööjõu puudus 100 50 83 Juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele 38 13 33 Ebasoodne investeerimiskliima välisinvestoritele 28 4 17 Kapitali vähesus 11 13 83 Keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus 5 0 33 Võlgade ebaefektiivne haldamine 16 5 42 Sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine 50 17 75 Poliitiline ebastabiilsus 37 4 8 Korruptsioon 33 0 83

Keskmine raskusaste (% ekspertidest) 51 27 56


10


11

Hea Rahuldav Halb Saldo

majandus tervikuna 68 32 0 68

investeeringud 32 58 10 22

eratarbimine 78 22 0 78

Parem Sama Halvem Saldo




Parem Sama Halvem Saldo




Suurem Sama Väiksem Saldo

eksport 74 21 5 69

import 78 17 5 73

Paraneb Sama Halveneb Saldo

6 72 22 -16

Kõrgem Sama Madalam Saldo

53 21 26 27

Inflatsiooni tase 2017. a 2,9%

2022. a 2,8%

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast


lühiajalised intressid 32 68 0 32

pikaajalised intressid 37 63 0 37

Praegune majandusolukord, võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang inflatsioonimäärale 6 kuu pärast (võrreldes sama kuuga möödunud aastal)

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang kaubavahetusbilansile 6 kuu pärast

Hinnang alljärgnevate valuutade kursile euro suhtes praegu

üleväärtu

s-tatud

enam-

vähem

õige

alaväärtus-

tatud

Saldo

USD 37 58 5 32

GBP 11 78 11 0

JPY 0 100 0 0

Hinnang USD kursile euro suhtes 6 kuu pärast


5 84 11 -6

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast


63 32 5 58

Jah Ei

95 5

53 47

89 11

61 39

89 11

58 42

100 0

38 63

28 72

11 89

5 95

16 84

50 50

37 63

33 67

Majanduskliima 43,6

võlgade ebaefektiivne haldamine

sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine

poliitiline ebastabiilsus

korruptsioon

kaubandustõkked ekspordile

oskustööjõu puudus

juriidilised ja administratiivsed takistused

äritegevusele

ebasoodne keskkond välisinvestoritele

kapitali vähesus

keskpanga poliitika vähene usaldusväärsus

vähene innovatiivsus

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

infrastruktuuri mahajäämus

rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus

vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika

suhtes

ebapiisav nõudlus

EKI MAJANDUSTEST – JUUNI 2017 (19 eksperdi küsitluse koondtulemused, vastuste jagunemine %-des)

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud eksperdid:

R. Eamets A. Kokk M. Lauri M. Milder I. Rõtov

M. Ivask A. Kuningas E. Lõhmuste T. Palm A. Saarniit

A. Järvan L. Kuum H. Meerits A. Purju H. Vitsur

M. Kitsing M. Lambing T. Mertsina J. Reiljan


12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

I II III IV I II III IV I II

[hea(+100) <——> halb(-100)]

majandus tervikuna 97 68 -34 -78 -45 31 30 16 0 5 5 11 -18 -10 5 0 5 18 68

investeeringud 93 58 -62 -93 -71 -10 18 -21 -41 -37 -40 -37 -76 -75 -35 -58 -50 -41 22

eratarbimine 95 78 -4 -68 -61 1 30 35 55 74 65 75 76 80 74 84 82 82 78[parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna 75 -5 -90 -91 55 88 38 3 -15 26 10 -5 -59 -35 26 0 11 47 95

investeeringud 66 -6 -93 -94 28 73 40 -22 -26 -26 -30 -28 -59 -55 21 16 5 29 69

eratarbimine 76 19 -60 -88 6 70 57 32 23 32 40 44 29 35 37 21 21 35 43[parem(+100) <——> halv em(-100)]

majandus tervikuna 6 -26 -38 4 61 27 10 41 28 37 5 10 12 30 21 37 21 44 21

investeeringud 6 -32 -47 -9 59 30 0 22 14 37 5 21 -6 20 45 63 42 65 16

eratarbimine 10 -19 -34 -18 46 24 10 28 4 26 0 11 -29 -5 5 6 -26 18 21[suurem(+100) <——> v äiksem(-100)]

eksport 79 53 11 18 78 38 16 58 35 58 26 25 18 25 45 53 44 71 69

import 75 40 -38 -13 71 41 32 59 37 58 26 40 29 35 50 47 33 71 73

[parem(+100) <——> halv em(-100)]

21 29 72 43 -27 -32 -11 -16 -13 -11 -20 -37 -29 -35 -11 -32 -21 -29 -16[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

lühiajalised laenuintressid 93 82 34 12 21 32 1 14 -3 0 5 11 -12 -5 10 11 16 41 32

pikaajalised laenuintressid 82 75 29 13 11 41 -4 15 1 6 20 33 12 25 17 21 39 41 37

[kõrgem(+100) <——> madalam(-100)]

23 -1 -22 14 49 21 41 58 31 63 45 21 24 37 47 42 42 18 58

jah v astuste osakaal (0..100)

vähene usaldus valitsuse

majanduspoliitika suhtes50 58 76 77 51 38 48 51 42 37 75 50 59 60 55 53 68 71 95

ebapiisav nõudlus 12 31 87 99 97 90 91 89 91 90 95 80 88 90 75 85 94 76 53

vähene innovatiivsus 88 89

infrastruktuuri mahajäämus 53 61

rahvusvahelise konku-

rentsivõime vähesus88 94 90 91 87 89 89 97 97 94 100 100 100 100 95 95 95 88 89

kaubandustõkked

ekspordile26 28 16 38 25 26 32 29 55 63 70 65 71 75 65 73 74 59 58

oskustööjõu puudus 98 99 80 59 67 92 98 97 99 100 100 100 100 100 100 100 95 100 100juriidilised ja adminis-

tratiivsed takistused

äritegevusele

29 38

ebasoodne keskkond

välisinvestoritele47 28

kapitali vähesus 10 13 61 84 83 59 58 62 42 42 35 42 29 32 40 32 37 12 11keskpanga poliitika vähene

usaldusväärsus6 5

võlgade ebaefektiivne

haldamine24 16

sissetulekute ebavõrdsuse

suurenemine35 50

poliitiline ebastabiilsus 24 37

korruptsioon 25 21 13 18 33

Majanduskliima [hea(+100) <——> halb(-100)]

47,1 15,9 -36,6 -42,8 0,9 27,0 19,7 28,1 13,0 20,5 5,0 10,3 -3,5 9,0 13,0 17,6 13,0 30,3 43,6

Hinnang praegusele majandusolukorrale

Praegune majandusolukord võrreldes sellega, mis oli aasta tagasi

Hinnang väliskaubanduse käibele 6 kuu pärast

Hinnang majandusolukorrale 6 kuu pärast

Hinnang majanduse ees seisvate probleemide olulisusele praegu

Hinnang kaubavahetuse bilansile 6 kuu pärast

Hinnang intressimääradele 6 kuu pärast

Hinnang kodumaistele aktsiahindadele 6 kuu pärast

EKI MAJANDUSTEST Eesti majandusolukorra muutumine 2006. a – 2017. a II kvartal

(EKI ekspertide hinnangute saldod)


13

-100 -75 -50 -25 25 50 75

-100

-75

-50

50

75

100

I 06

I 08

I 09

I 2005

I 10

I 11

I 07

I 12

I 13

I 14

II 2017

I 16

-25

-25

EESTI MAJANDUSKELL (algus 2005. a I kv)

TAASTUMINE / TÕUS parem KÕRGSEIS / BUUM

hal

b

hea

MADALSEIS / KRIIS halvem JAHTUMINE / LANGUS Koostatud Müncheni IFO metoodika alusel. Näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aas-tas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (ho-risontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal –100 kuni +100.

Tööstusbaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

14

2. Konjunktuuribaromeetrid: juuni 2017

2.1. Tööstusbaromeeter5

Ettevõtete kindlustunne püsib heal tasemel, seda eelkõige suurenenud nõudluse tõttu. Järgmisel 3 kuul on

oodata toodangu mahu edasist kasvu, kuid kasvutempo võib aeglustuda.

Juunikuu kindlustunde indikaator6 on sama, mis 3 kuud tagasi (+11), sealjuures pikaajalisest keskmisest (+4) kõrgem. Baromeeter näitab, et nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (üld-saldo7 +6). Toodangu mahu prognoos järgnevaks 3 kuuks on positiivne, kuid varasemast tagasihoidlikum (saldo juunis +14, märtsis +37). Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on kõige rohkem puidutoot-mises (55%), tekstiilitootmises on selliseid 50%. Järgmisel 3 kuul töötajate arv suureneb (saldo +12) ja toodangu müügihinnad tõusevad (saldo +10). Valmistoodete varud on ebapiisavad ja aasta keskmisest tasemest väiksemad (saldo juunis –14, eelmise 12 kuu saldode keskmine –6).

Viimasel 3 kuul ettevõtete konkurentsivõime paranes kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid (saldo +21). Toodangu maht jätkas tõusutrendi: tootmise kasvust teatas 45% ettevõtteid ja langusest 14%. Suu-renes ka ekspordi maht (saldo +13). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 4%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 75%). Peaaegu kõikides tööstusharudes on ebapiisav nõudlus peamiseks takistuseks tootmise kas-vule, kuid seda märgiti vähem (II kv 45% ettevõtteid, I kv 60%), erandiks on elektriseadmete tootmine. Tööjõu puudus on teiseks arengut takistavaks teguriks (märkis 21% ettevõtteid, aasta tagasi 11%).

5Tööstusbaromeeter on koostatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi. Juunikuu baromeeter on koostatud 164 töötleva tööstuse ettevõtte hinnangute alusel.

6 Tööstuse kindlustunde indikaator koondab ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangud.

7Saldod näitavad positiivsete ja negatiivsete vastuste protsentide vahet.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Tööstusbaromeeter

15

-20

-10

0

10

20

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Valmistoodete varud (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

LIIGA SUURED

LIIGA VÄIKESED

13 11 9 10 8 7 7 7 12 10 11 8 9 10 8 11 9 7

70 74 77 74 79 80 77 78 73 72 77 78 77 75 74 71 74 75

17 15 14 16 14 13 16 15 15 18 12 14 15 15 18 18 17 18

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule praegu laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

11 10 13 12 8 9 11 8 12 9 13 10 9 11 10 10 8 8

74 77 76 74 81 80 80 78 75 76 78 78 76 76 73 74 74 74

14 14 11 14 12 12 9 14 13 15 10 12 14 13 18 16 18 18

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav

Ettevõtjate hinnang pankade valmisolekule 3 kuu pärast laenu anda(% küsitletud ettevõtetest)

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL

Kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Juunis läbiviidud laenukeskkonna uuring näitas, et laenusaamise võimalused on paremad kui 3 kuud ja ka aasta tagasi (saldo juunis +12, märtsis +8; 2016. a juunis +10). Nagu varemgi, suurem osa tootjaid (75%) hindab laenu saamise võimalusi normaalseks, samal ajal on veidi rohkem ettevõtteid, kes hindasid neid soosivaks. Eeloleval 3 kuul pole märkimisväärseid muutusi oodata.


16

Tööstusharude olukord juunis ja prognoos lähikuudeks on järgmine:

Toiduainete ja jookide tööstus

Kindlustunde indikaator on positiivne, kuid madalam eelmiste kuudega võrreldes (juunis +11, eelmise 3 kuu keskmine +14). Nii sise- kui välisturu tellimused ületavad tavapärase taseme (mõlema indikaatori saldo +8) ja seda toiduainete tootmise arvel. Ootuste kohaselt järgmisel 3 kuul tootmine suureneb, millest teatas rohkem kui kolmandik ettevõtteid (36%) ja 12%-l väheneb. Prognoositakse ka eksporttellimuste kasvu (saldo +25), mis tähendab, et Venemaa turu asemel on leitud uusi turge. Töötajate arv suureneb ja toodangu müügihinnad tõusevad (mõlema indikaatori saldod +24). Valmistoodete varud tervikuna vasta-vad vajadustele (saldo juunis =0, märtsis –13), kusjuures toiduainete varud olid ebapiisavad ja jookide varud vastupidi liiga suured.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo juunis +28). Tootmisvõimsuste rakendatus püsis I kvartali tasemel (II kv 66%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele oli teiseks teguriks, mis takistas haru kiiremat arengut materjali ning seadmete puudus (märkis 14% ettevõtteid).

Tekstiilitootmine

Haru olukord paranes ning kindlustunde indikaator muutus positiivseks (juunis +13, eelmise 3 kuu kesk-mine näitaja –6; 2016. a juunis –15). Kindlustunnet on tugevdanud järgmiseks 3 kuuks tehtud toodangu mahu prognoos, mille järgi tootmine kasvab pooltel ettevõtetel ja ülejäänutel ei muutu. Neljandik ette-võtteid teatas suurematest eksporttellimustest. Kindlustunnet mõjutav nõudlus toodangule püsib tavali-sest madalamal tasemel, kuid varasemast vähemal määral (saldo juunis –25, eelmise 3 kuu saldode kesk-mine –34). Kõik tootjad teatasid, et ei kavatse töötajate arvu ega toodangu müügihindu muuta.

Viimasel 3 kuul püsis toodangu maht langustrendil (saldo juunis –13, eelmise 3 kuu saldode keskmine –13).

Rõivatootmine

Kindlustunde indikaator on positiivne ning kõrgem kui 3 kuud tagasi, samas madalam kui 2016. aasta juu-nis (juunis +5, märtsis –9; 2016. aasta juunis +14). Kindlustunnet tugevdas järgmiseks 3 kuuks antud too-dangu mahu prognoos, mille järgi tootmine suureneb (saldo +14, märtsis –13). Viiendik tootjaid ootab suuremaid eksporttellimusi (märtsis selliseid ei olnud). Töötajate arv mõõdukalt suureneb (saldo +14). Positiivset mõju avaldas sise- ja välisturu nõudlus, mis tõusis tavalisele tasemele (saldo juunis =0, märtsis –13).

Viimasel 3 kuul ei ole toodangu maht ega ka valmistoodete varud muutunud. Tootmisvõimsuste rakenda-tus oli kõrge, kuid 3%-punkti madalam kui I kvartalis (II kv 81%).

Nahatööstus

Haru olukord on halvem kui 3 kuud tagasi. Kindlustunde indikaator langes nullile ning on sama, mis aasta tagasi (juunis =0, märtsis +22; 2016. a juunis =0). Põhjuseks on lähimaks 3 kuuks prognoositav toodangu mahu kahanemine siseturu nõudluse arvelt (saldo –17), mida võib seostada puhkuste perioodiga. Eks-porttellimused jäävad samaks. Ei muutu ka toodangu müügihinnad ja töötajate arv (teatas 100% ettevõt-teid). Juunikuu sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavapärasel tasemel (mõlemad saldod =0).

Viimasel 3 kuul püsis toodangu maht samal tasemel.

Puidutööstus

Kindlustunde indikaator on eelmiste kuude näitajatele ligilähedane (juunis +33, eelmise 3 kuu keskmine +29) ning 39 punkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Kõik kindlustunnet mõjutatavad kompo-nendid on heal tasemel. Hetkeseisu peegeldav nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +36). Ootuste kohaselt lähimal 3 kuul liigub toodangu maht tõusutrendil (teatas 55% ettevõtteid, ülejäänutel ei muutu). Valdav osa tootjaid prognoosib suuremaid eksporttellimusi (saldo +60). Töötajate arv jääb samaks.


17

Viimasel 3 kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid. Too-dangu mahu kasvust teatas suurem osa ettevõtteid (82%), 18%-l tootmine vähenes. Tootmisvõimsuste rakendatus oli 6%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 86%).

Mööblitootmine

Haru olukord on oluliselt halvem kui 3 kuud tagasi, kuid parem kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator on negatiivne (2017. juunis –14, märtsis +24; 2016. juunis –17). Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul liigub tootmismaht langustrendil, sellest teatas 43% ettevõtteid (märtsis selliseid ei olnud), ülejäänutel ei muutu. Valdav osa ettevõtteid (86%) ei muuda ka töötajate arvu. Nõudlus toodangule langes allapoole tavalist taset, kuid on oluliselt kõrgem kui aasta tagasi (saldo juunis –14, 2016. a juunis –50). Sama kehtib ka eksporttellimuste kohta. Viimasel 3 kuul tootmine suurenes, sellest teatasid rohkem kui pooled ette-võtted (57%), 14%-l tootmine vähenes. Tootmisvõimsuste rakendatus oli kõrgem kui I kvartalis (II kv 76%, I kv 66%).

Paberitööstus

Haru olukord on parem kui 3 kuud tagasi. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis on juunis kõrgem kui 3 kuud ja aasta tagasi (saldo juunis +19, märtsis =0; 2016. a juunis –4). Kindlustunnet tugevdas nõudlus toodangule, mis ületab tavalise taseme (saldo juunis +14, märtsis –14) ja seda suuremas osas eksporttel-limuste arvel (saldo +29). Paranesid ka tulevikuootused nende järgi suurenevad toodangu maht ja tööta-jate arv (mõlema indikaatori saldo +14).

Viimasel 3 kuul ei ole tootmine muutunud (saldo =0), samas ekspordi maht suurenes. Tootmisvõimsuste rakendatus oli kõrgem kui I kvartalis (II kv 82%). Ebapiisav nõudlus oli peamiseks takistuseks toodangu mahu kasvule (märkis 43% ettevõtteid). Lisaks sellele takistasid arengut sobiva tööjõu puudus ja materjali ning seadmete puudus (mõlemat tegurit märkis 14% ettevõtteid).

Trükindus ja salvestite paljundus

Kindlustunde indikaator on jätkuvalt negatiivne, kuid kõrgem kui 3 kuud ja aasta tagasi (juunis –20, märtsis –27; 2016. a juunis –22). Kindlustunnet tugevdas nõudlus toodangule, mis tõusis tavapärasele tasemele (saldo juunis =0, märtsis –60), samal ajal välisturu nõudlus püsis tavalisest madalamal tasemel (saldo –20). Prognoosid järgmiseks 3 kuuks on negatiivsed, nende järgi tootmine väheneb märgatavalt (saldo juu-nis –60). Valdav osa tootjaid (80%) ei kavatse töötajate arvu ega toodangu müügihindu muuta.

Viimasel 3 kuul suurenes toodangu maht 20%-l ettevõtetel, ülejäänutel ei muutunud. Lisaks vähesele nõudlusele ja sobiva tööjõu puudusele, takistasid haru arengut finantsraskused, millest teatas viiendik tootjaid.

Keemiatööstus

Kindlustunde indikaator on negatiivne ning peaaegu sama, mis aasta tagasi (juunis –16; 2016. a juunis –14). Tellimuste portfell on alla tavalist taset (saldo juunis –14) ja seda nii sise- kui välisturul. Ka toodangu mahu prognoosid järgmiseks 3 kuuks alandavad kindlustunnet, sest pooled tootjad teatasid selle langu-sest (aasta tagasi 14%), 17%-l tootmine suureneb (aasta tagasi selliseid ei olnud). Töötajate arv ja too-dangu müügihinnad jäävad samaks.

Viimasel 3 kuul toodangu maht suurenes (saldo +33). Tootmisvõimsuste rakendatus oli sama, mis I kvartalis (62%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele takistasid haru arengut finantsprobleemid (märkis 17% tootjaid).

Kummi- ja plasttoodete tööstus

Juunikuu kindlustunde indikaator on 13 punkti kõrgem kui 3 kuud tagasi ja 3 punkti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Rohkem kui neljandik ettevõtted (27%) loodab tootmise kasvule järgmisel 3 kuul,


18

18% ettevõtteid prognoosib toodangu mahu langust. Eksporttellimused ei muutu, sama kehtib ka tööta-jate arvu kohta. Nõudlus toodangule tervikuna tõusis tavalisele tasemele, samal ajal eksporttellimusi on tavalisest vähem (saldo juunis –18).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid ning tagavad 2,3 kuu tootmise (I kv 1,1 kuud). Toodangu maht liikus tõusutrendil (saldo +36). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 10%-punkti kõrgem kui aasta alguses (II kv 69%).

Metalltoodete tööstus

Kindlustunde indikaator on kõrgem kui 3 kuud tagasi kuid madalam aastagusega võrreldes (juunis +17 märtsis +6; 2016. a märtsis +26). Tellimusi toodangule on tavalisel hulgal (saldo juunis =0). Järgmiseks 3 kuuks tehtud tootmise prognoosid on positiivsed: eelseisvast toodangu mahu kasvust teatas 43% ettevõt-teid, 14%-l tootmine väheneb. Suurenevad ka eksporttellimused. Rohkem kui kolmandik ettevõtteid ka-vandab kõrgemaid toodangu müügihindu. Töötajate arv jääb samaks.

Viimasel 3 kuul toodangu maht vähenes, sellest teatas 28% ettevõtteid, 21%-l tootmine suurenes. Tootmis-võimsuste rakendatus oli 5%-punkti madalam kui I kvartalis.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Juunikuu kindlustunde indikaator (+33) on sama, mis 3 kuud tagasi ja 26 punkti kõrgem 2016. aasta juuniga võrreldes. Kindlustunde põhikomponendid püsivad heal tasemel. Sise- ja välisturu nõudlus toodangule on tavalisest suurem ning püsib märtsikuu tasemel (saldo +40). Toodangu mahu ootused järgmiseks 3 kuuks on positiivsed ning tootmine suureneb 40%-l ettevõtetel, 60%-l ei muutu. Sama kehtib nii eksporttelli-muste kui ka töötajate arvu kohta. Toodangu müügihinnad jäävad samaks.

Viimasel 3 kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel ning tellimused suurenesid (saldo +40). Toodangu mahu kasvust teatas 60% ettevõtteid, 40%-l jäi tootmine samaks. Iga viies tootja teatas ebapiisavatest valmistoodete varudest.

Elektriseadmete tootmine

Ettevõtete kindlustunne püsis heal tasemel (juunis +30). Positiivset mõju avaldas nõudlus toodangule, mis on tavalisest kõrgemal tasemel (saldo juunis +43, märtsis ja 2016. a juunis =0). Sama kehtib ka eksporttel-limuste kohta (saldo +33). Järgmisel 3 kuul on oodata toodangu mahu edasist kasvu, kuid varasemast aeglasemas tempos (saldo +29). Prognoositakse ka suuremat välisturu nõudlust. Kolmandik ettevõtteid kavatseb suurendada töötajate arvu. Toodangu müügihinnad mõõdukalt tõusvad (saldo +14).

Viimasel 3 kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime, eriti Euroopa Liidu turul (saldo +33). Valdaval osal ettevõtetel (86%-l) tellimused suurenesid ning tagavad 2,3 kuu tootmise (I kv 1,9 kuud). Toodangu mahu kasvust teatas 57% ettevõtteid, ülejäänutel jäi tootmine samaks. Suurenes ka ekspordi maht. Toodangu mahu kasvu takistavatest teguritest oli esikohal sobiva tööjõu puudus (märkis 43% ettevõtteid). Tootmis-võimsuste rakendatus tõusis 85%-le (I kv 81%).

Masinate ja seadmete tootmine

Kindlustunde indikaator on sama, mis 3 kuud tagasi ning 17 punkti kõrgem kui aasta tagasi (juunis +13, märtsis +14; 2016. a juunis –4). Prognooside kohaselt lähimal 3 kuul toodangu maht kasvab (saldo +25). Töötajate arv mõõdukalt suureneb ja valmistoodangu müügihinnad tõusevad (mõlema indikaatori saldo +13). Juunikuu nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo +13) ja seda siseturu nõudluse arvel, sest eksporttellimusi on tavalisel hulgal.

Eelmisel 3 kuul liikus tootmine tugeval tõusutrendil (saldo +63). Tootmisvõimsuste rakendatus oli 7%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 70%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele haru veelgi kiiremat arengut pidur-dasid sobiva tööjõu puudus (märkis 29% ettevõtteid) ja materjali ning seadmete puudus (märkis 14% ette-võtteid).


19

2016 2017

06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

suurenes 36,6 33,6 26,2 22,9 31,5 28,6 30,8 29,7 17,1 24,1 41,0 38,1 45,3

jäi samaks 49,7 53,9 53,0 59,0 57,5 52,9 46,6 45,5 50,7 52,5 38,9 48,9 40,3

vähenes 13,8 12,6 20,8 18,1 11,0 18,6 22,6 24,8 32,2 23,4 20,1 13,0 14,4

saldo 23 21 5 5 21 10 8 5 -15 1 21 25 31

üle tavalise 13,1 13,3 9,3 14,7 12,9 12,1 11,5 12,4 15,2 13,5 20,9 18,0 20,1

tavalised 67,6 68,5 76,0 69,2 70,1 66,0 64,2 66,2 61,4 66,0 61,2 63,3 65,5

alla tavalise 19,3 18,2 14,7 16,1 17,0 22,0 24,3 21,4 23,5 20,6 18,0 18,7 14,4

saldo -6 -5 -5 -1 -4 -10 -13 -9 -8 -7 3 -1 6

üle tavalise 11,4 11,4 7,3 8,2 8,8 7,7 9,4 12,5 13,2 14,5 16,5 18,6 20,2

tavalised 65,2 68,9 71,7 68,7 70,6 69,2 62,3 62,5 60,3 61,1 63,2 62,8 63,6

alla tavalise 23,5 19,7 21,0 23,1 20,6 23,1 28,3 25,0 26,5 24,4 20,3 18,6 16,3

saldo -12 -8 -14 -15 -12 -15 -19 -13 -13 -10 -4 0 4

liiga suured 7,2 6,8 5,8 9,7 8,1 9,2 5,8 8,2 7,1 7,5 4,6 7,8 3,8

piisavad 83,5 79,7 82,0 77,6 76,5 78,6 84,2 80,6 79,3 81,2 78,0 76,0 78,6

liiga väikesed 9,4 13,5 12,2 12,7 15,4 12,2 10,1 11,2 13,6 11,3 17,4 16,3 17,6

saldo -2 -7 -6 -3 -7 -3 -4 -3 -6 -4 -13 -9 -14

suureneb 25,5 26,1 37,2 30,1 25,2 18,8 17,8 27,3 44,8 44,6 40,2 34,3 28,8

jääb samaks 60,3 54,2 50,0 54,6 51,8 50,0 51,4 52,5 44,1 47,5 49,6 54,7 56,8

väheneb 14,2 19,7 12,8 15,4 23,1 31,2 30,8 20,3 11,0 7,9 10,2 11,0 14,4

saldo 11 6 24 15 2 -12 -13 7 34 37 30 23 14

tõusevad 8,2 7,1 6,7 7,0 6,3 10,1 12,8 14,6 16,9 19,9 19,0 14,5 12,9

jäävad samaks 86,3 88,7 86,6 86,7 85,2 79,9 77,0 75,7 77,0 73,8 78,2 82,6 84,3

langevad 5,5 4,3 6,7 6,3 8,5 10,1 10,1 9,7 6,1 6,4 2,8 2,9 2,9

saldo 3 3 0 1 -2 0 3 5 11 13 16 12 10

suureneb 11,6 12,6 15,5 11,4 10,3 11,4 11,4 14,3 18,2 18,4 19,0 18,6 15,1

jääb samaks 80,8 79,7 79,7 81,6 81,5 75,7 77,9 80,3 73,0 75,2 73,9 75,7 82,0

väheneb 7,5 7,7 4,7 7,1 8,2 12,9 10,7 5,4 8,8 6,4 7,0 5,7 2,9

saldo 4 5 11 4 2 -1 1 9 9 12 12 13 12

2 3 8 6 2 -6 -7 0 11 11 15 10 11

Näitaja

Valmistoodete varud praegu

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

Toodangu müügihinnad järgneva 3 kuu jooksul

KINDLUSTUNDE indikaator

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

Eksporttellimused toodangule praegu

Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul

Ehitusmaterjalitööstus

Haru olukord on hea. Seda näitab kindlustunde indikaator, mis on eelmise kolme aasta juunikuude kesk-misest kõrgem (juuni +22; 2014.-2016. a juunikuude keskmine indikaator +16). Tootjate ootused on posi-tiivsed ning lähimal 3 suvekuul toodangu maht suureneb (saldo k. a juunis +35; 2014.-2016. a juunikuude saldode keskmine +28). Pooled ettevõtted prognoosivad eksporttellimuste kasvu. Iga neljas tootja kavandab suuremat töötajate arvu. Valmistoodangu müügihinnad tõusevad (saldo +12). Juuni nõudlus toodangule ületab tavalise taseme (saldo juunis +18, märtsis –6) ja seda nii sise- kui välisturu tellimuste arvel. Valmis-toodete varud on ebapiisavad ning aasta keskmisest tasemest madalamad (saldo juunis –13, eelmise 12 kuu saldode keskmine –5).

Viimasel 3 kuul tellimused suurenesid (saldo +29) ning tagavad 3,1 kuu tootmise (I kv 2,9 kuud). Toodangu mahu kasvust teatasid rohkem kui pooled ettevõtted (59%), ülejäänutel jäi tootmine samaks. Tootmisvõim-suste rakendatus oli 3%-punkti kõrgem kui I kvartalis (II kv 66%). Lisaks ebapiisavale nõudlusele ja sobiva tööjõu puudusele on tekkinud ettevõtted, kelle arengut takistasid finantsraskused (märkis 11% ettevõtteid).

TÖÖSTUSBAROMEETER

(vastuste jagunemine %-des)


20

TÖÖ

STU

SB

AR

OM

EE

TER

, JU

UN

I 20

17(tö

östu

shar

ude

lõik

es e

ttevõ

tete

vas

tust

e ja

gune

min

e %

-des

)

Näi

taja

Toid

u-

aine

te

toot

min

e

Joog

i-

toot

min

e

Teks

tiili-

toot

min

e

Rõi

va-

toot

min

e

Nah

a-

töös

tus

Pui

du-

töös

tus

Pab

eri-

töös

tus

Kee

mia

-

töös

tus

Kum

mi -

ja p

last

-

tood

ete

toot

min

e

Ehitu

s-

mat

erja

li-

töös

tus

Met

all-

tood

ete

toot

min

e

Elek

troo

-

nika

- ja

optik

a-

sead

met

e

toot

min

e

Elek

tri-

sead

met

e

toot

min

e

Mas

inat

e

ja

sead

met

e

toot

min

e

Möö

bli-

toot

min

e

Trük

indu

s

ja

salv

estis

te

palju

ndus

Ko

gu

K

og

u

Ko

gu

K

og

u

töö

stu

stö

öst

us

töö

stu

stö

öst

us

suur

enes

41,2

50,0

25,0

14,3

33,3

81,8

28,6

33,3

54,6

58,8

21,4

60,0

57,1

62,5

57,1

20,0

45

,3

jäi s

amak

s41

,237

,537

,571

,433

,30,

042

,966

,727

,341

,250

,040

,042

,937

,528

,680

,04

0,3

vähe

nes

17,7

12,5

37,5

14,3

33,3

18,2

28,6

0,0

18,2

0,0

28,6

0,0

0,0

0,0

14,3

0,0

14

,4

s

aldo

2438

-13

00

640

3336

59-7

6057

6343

203

1

üle

tava

lise

23,5

12,5

12,5

16,7

16,7

45,5

28,6

0,0

18,2

17,7

21,4

40,0

42,9

25,0

14,3

0,0

20

,1

tava

lised

76,5

50,0

50,0

66,7

66,7

45,5

57,1

85,7

63,6

82,4

57,1

60,0

57,1

62,5

57,1

100,

06

5,5

alla

tava

lise

0,0

37,5

37,5

16,7

16,7

9,1

14,3

14,3

18,2

0,0

21,4

0,0

0,0

12,5

28,6

0,0

14

,4

s

aldo

24-2

5-2

50

036

14-1

40

180

4043

13-1

40

6

üle

tava

lise

31,3

12,5

12,5

14,3

16,7

63,6

42,9

0,0

9,1

8,3

21,4

40,0

33,3

14,3

14,3

0,0

20

,2

tava

lised

62,5

50,0

50,0

71,4

66,7

27,3

42,9

85,7

63,6

91,7

50,0

60,0

66,7

71,4

42,9

80,0

63

,6

alla

tava

lise

6,3

37,5

37,5

14,3

16,7

9,1

14,3

14,3

27,3

0,0

28,6

0,0

0,0

14,3

42,9

20,0

16

,3

s

aldo

25-2

5-2

50

055

29-1

4-1

88

-740

330

-29

-20

4

liiga

suur

ed5,

925

,00,

00,

00,

09,

10,

016

,718

,26,

30,

00,

00,

00,

00,

00,

03

,8

piisa

vad

76,5

75,0

87,5

100,

083

,372

,771

,466

,763

,675

,076

,980

,083

,310

0,0

85,7

100,

07

8,6

liiga

väike

sed

17,7

0,0

12,5

0,0

16,7

18,2

28,6

16,7

18,2

18,8

23,1

20,0

16,7

0,0

14,3

0,0

17

,6

s

aldo

-12

25-1

30

-17

-9-2

90

0-1

3-2

3-2

0-1

70

-14

0-1

4

suur

eneb

35,3

37,5

50,0

14,3

0,0

54,6

14,3

16,7

27,3

35,3

42,9

40,0

42,9

25,0

0,0

0,0

28

,8

jääb

sam

aks

58,8

37,5

50,0

85,7

83,3

45,5

85,7

33,3

54,6

64,7

42,9

60,0

42,9

75,0

57,1

40,0

56

,8

vähe

neb

5,9

25,0

0,0

0,0

16,7

0,0

0,0

50,0

18,2

0,0

14,3

0,0

14,3

0,0

42,9

60,0

14

,4

s

aldo

2913

5014

-17

5514

-33

935

2940

2925

-43

-60

14

tõus

evad

17,7

37,5

0,0

0,0

0,0

18,2

28,6

14,3

9,1

11,8

35,7

0,0

14,3

12,5

0,0

20,0

12

,9

jääv

ad s

amak

s82

,462

,510

0,0

100,

010

0,0

81,8

71,4

71,4

72,7

88,2

64,3

100,

085

,787

,585

,780

,08

4,3

lang

evad

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

14,3

18,2

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

14,3

0,0

2,9

s

aldo

1838

00

018

290

-912

360

1413

-14

201

0

suur

eneb

41,2

0,0

0,0

14,3

0,0

9,1

14,3

0,0

9,1

23,5

7,1

40,0

33,3

12,5

14,3

20,0

15

,1

jääb

sam

aks

58,8

87,5

100,

085

,710

0,0

81,8

85,7

100,

081

,876

,585

,760

,050

,087

,585

,780

,08

2,0

vähe

neb

0,0

12,5

0,0

0,0

0,0

9,1

0,0

0,0

9,1

0,0

7,1

0,0

16,7

0,0

0,0

0,0

2,9

s

aldo

41-1

30

140

014

00

240

4017

1314

201

2

22

-12

13

50

33

19

-16

32

21

73

33

01

3-1

4-2

01

1K

IND

LU

ST

UN

DE

in

dik

aa

tor

Eks

port

telli

mus

ed

tood

angu

le p

raeg

u

Tood

angu

mah

t vi

imas

e 3

kuu

jook

sul

Telli

mus

ed (

nõud

lus)

to

odan

gule

pra

egu

Tööt

ajat

e ar

v jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Val

mis

tood

ete

varu

d pr

aegu

Tood

angu

mah

t jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul

Tood

angu

müü

gihi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jook

sul


21

1993 - 2017 2016 2017 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Toodangu maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -64 11 47 23 21 5 5 21 10 8 5 -15 1 21 25 31

Tellimused (nõudlus) toodangule praegu

saldo -78 -8 31 -6 -5 -5 -1 -4 -10 -13 -9 -8 -7 3 -1 6

Eksporttellimused toodangule praegu

saldo -71 -11 24 -12 -8 -14 -15 -12 -15 -19 -13 -13 -10 -4 0 4

Valmistoodete varud praegu

saldo -20 -4 15 -2 -7 -6 -3 -7 -3 -4 -3 -6 -4 -13 -9 -14

Toodangu maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -46 15 57 11 6 24 15 2 -12 -13 7 34 37 30 23 14

Toodangu müügi-hinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -35 9 53 3 3 0 1 -2 0 3 5 11 13 16 12 10


saldo -47 0 21 4 5 11 4 2 -1 1 9 9 12 12 13 12

Toodangu kasvu piiravad praegu (%)

mitte miski 1 12 22 x 15 x x 16 x x 12 x x 19 x x

ebapiisav nõudlus 16 55 85 x 60 x x 51 x x 60 x x 45 x x

tööjõu puudus 1 16 44 x 13 x x 16 x x 15 x x 21 x x

materjali/seadmete puudus 0 10 21 x 4 x x 6 x x 6 x x 6 x x

finantsprobleemid 0 5 16 x 2 x x 3 x x 1 x x 4 x x

muu 0 4 18 x 5 x x 7 x x 7 x x 5 x x

Tootmisvõimsuste piisavus

saldo -22 9 47 x 11 x x 8 x x 18 x x 4 x x

Olemasolevad tellimused tagavad tootmise

kuu 2,8 4,1 8,0 x 3,7 x x 3,6 x x 3,2 x x 3,5 x x

Tellimused viimase 3 kuu jooksul

saldo -51 10 48 x 19 x x 17 x x -5 x x 21 x x

Eksporttellimused järgneva 3 kuu jooksul

saldo -32 12 43 x 10 x x -4 x x 9 x x 26 x x

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu

% 57 72 80 x 75 x x 77 x x 71 x x 75 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime Eesti turul

viimase 3 kuu jooksul

saldo 2 12 29 x 10 x x 9 x x 7 x x 4 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime EL turul

viimase 3 kuu jooksul

saldo -10 7 25 x 6 x x 10 x x 8 x x 4 x x

Ettevõtte konkurentsi-võime mujal välisturul

viimase 3 kuu jooksulsaldo -13 4 33 x 3 x x 1 x x 3 x x 4 x x

Ekspordi maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -37 9 33 x 3 x x 6 x x 5 x x 13 x x

Ekspordi osakaal toodangus

% 44 58 70 x 67 x x 66 x x 67 x x 70 x x

-40 4 27 2 3 8 6 2 -6 -7 0 11 11 15 10 11KINDLUSTUNDE indikaator

Näitaja

TÖÖSTUSBAROMEETER 1993–2017 (saldod %-des)

Investeeringute baromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

22

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

ei planeerita

väiksemad

umbes samad

suuremad

Investeeringute maht jooksval aastal võrreldes eelmisega (% küsitletud ettevõtetest)

2.2. Töötleva tööstuse investeeringud 2016. aastal ja täpsustatud prognoos 2017. aastaks

Käesoleva aasta aprillis läbiviidud küsitluse käigus hindasid töötleva tööstuse ettevõtete juhid investee-ringute tegelikku mahtu eelneval aastal ja täpsustasid 2017. aasta investeeringute prognoose.

Küsitlus näitas, et 2016. aastal (2015. aastaga võrreldes) oli rohkem ettevõtteid, kellel investeeringute maht kasvas või jäi samaks ning vähenes kahanevate või puuduvate investeeringutega ettevõtete osatähtsus.

Ettevõtete jagunemine investeeringute mahu muutumise alusel aastatel 2015–2016 (eelneva aastaga võrreldes): 2015. a 2016. a

investeeringud suurenesid 22% ettevõtetel 24% ettevõtetel investeeringud jäid samaks 43% ettevõtetel 50% ettevõtetel investeeringud vähenesid 22% ettevõtetel 18% ettevõtetel investeeringud puudusid 12% ettevõtetel 8% ettevõtetel saldo 0 +6

Tööstusharude lõikes 2016. aastal oli ettevõtteid, kes tegid kapitalimahutusi, teistest rohkem paberitoot-mise harus, kus 17%-l investeeringute maht suurenes ja 83%-l püsisid investeeringud eelmise aasta tase-mel. Investeeringuid tegi ka valdav osa (92%) toiduaineid tootvatest ettevõtetest, sealjuures 46% suutsid neid suurendada ja 46%-l jäid nad samaks. Metalltoodete tootmises oli kõige rohkem ettevõtteid, kellel investeeringud vähenesid (36%). Ettevõtteid, kes üldse ei teinud investeeringuid, oli teistest rohkem joo-gitootmises ja keemiatööstuses (mõlemas harus võrdselt 29%).

Käesoleva aasta aprillis tehti kordusprognoos 2017. aasta investeeringute kohta.

Ettevõtete jagunemine 2017 aasta investeeringute mahu muutumise alusel:

Prognoosid tehtud 2016. a sügisel 2017. a kevadel

investeeringud suurenevad 31% ettevõtetel 35% ettevõtetel investeeringud ei muutu 40% ettevõtetel 40% ettevõtetel investeeringud vähenevad 19% ettevõtetel 20% ettevõtetel investeeringuid puuduvad 10% ettevõtetel 5% ettevõtetel saldo +13 +15

Kevadise küsitluse tulemused kinnitavad, et ootused investeeringute suhtes on jätkuvalt positiivsed ning investeeringute maht peaks kasvama (saldo 2017. a aprillis +15; 2016. a oktoobris +13). Tööstusharude lõikes on ettevõtteid, kes kavandavad suuremaid investeeringuid, teistest harudest rohkem elektroonika- ja optikaseadmete tootmises (60%). Mitmes tööstusharus (paberitööstuses, metalltoodete tootmises, elektriseadmete tootmises) prognoosivad investeeringute mahu kasvu pooled tootjad. Joogitootmises on kõige rohkem ettevõtteid (86%), kes plaanivad väiksemaid investeeringuid või ei plaani neid üldse.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Investeeringute baromeeter

23

TÖÖ

STU

SE

TTE

VÕ

TETE

IN

VE

STE

ER

ING

UD

201

6. -

2017

. a(v

astu

ste

jagu

nem

ine

%-d

es)

Näi

taja

Toidu

-

ainete

toot

mine

Joog

i-

toot

mine

Teks

tiili-

toot

mine

Rõiva

-

toot

mine

Naha

-

töös

tus

Puidu

-

töös

tus

Pabe

ri-

töös

tus

Keem

ia-

töös

tus

Kumm

i -

ja pla

st-

tood

ete

toot

mine

Ehitu

s-

mater

jali-

töös

tus

Metall-

tood

ete

toot

mine

Elektro

onika

-

ja op

tika-

sead

mete

tootmi

ne

Elekt

ri-

sead

mete

tootmi

ne

Masin

ate

ja

sead

mete

tootmi

ne

Mööb

li-

toot

mine

Muu

toot

mine

KOKK

UKO

KKU

KOKK

UKO

KKU

Kü

sit

ud

ap

rilli

s 2

01

7

Inve

ste

eri

ng

ute

ma

ht

2016.

aa

sta

l v

õrr

eld

es

2015.

aa

sta

ga

suur

em46

,214

,328

,625

,033

,336

,416

,70,

045

,55,

621

,420

,033

,333

,316

,70,

023

,9

umbe

s sa

ma

46,2

28,6

42,9

50,0

50,0

54,6

83,3

42,9

36,4

61,1

35,7

60,0

50,0

50,0

66,7

80,0

50,0

väiks

em7,

728

,628

,60,

00,

09,

10,

028

,69,

127

,835

,720

,016

,70,

016

,70,

017

,7

inve

steer

ingu

d pu

uduv

ad0,

028

,60,

025

,016

,70,

00,

028

,69,

15,

67,

10,

00,

016

,70,

020

,08,

5

Sald

o38

-14

025

3327

17-2

936

-22

-14

017

330

06

Lo

od

eta

va

d i

nve

ste

eri

ng

ud

2017.

aa

sta

l võ

rre

lde

s 2016.

aa

sta

ga

suur

emad

38,5

14,3

37,5

0,0

16,7

36,4

50,0

0,0

30,0

38,9

50,0

60,0

50,0

14,3

16,7

50,0

34,9

umbe

s sa

mad

30,8

0,0

37,5

75,0

50,0

36,4

50,0

42,9

40,0

38,9

35,7

20,0

50,0

57,1

33,3

50,0

39,5

väiks

emad

30,8

71,4

25,0

0,0

16,7

27,3

0,0

28,6

30,0

22,2

7,1

20,0

0,0

14,3

50,0

0,0

20,2

ei p

lane

erita

inve

steer

ingu

id0,

014

,30,

025

,016

,70,

00,

028

,60,

00,

07,

10,

00,

014

,30,

00,

05,

4

Sald

o8

-57

130

09

50-2

90

1743

4050

0-3

350

15

Kü

sit

ud

ok

too

bri

s 2

01

6

Inve

ste

eri

ng

ute

ma

ht

2016.

aa

sta

l v

õrr

eld

es

2015.

aa

sta

ga

suur

em40

,028

,625

,028

,620

,054

,616

,70,

011

,140

,017

,740

,037

,525

,020

,020

,025

,6

umbe

s sa

ma

53,3

42,9

50,0

42,9

40,0

18,2

50,0

28,6

44,4

26,7

47,1

60,0

37,5

50,0

40,0

60,0

43,8

väiks

em6,

714

,325

,00,

020

,027

,316

,742

,933

,333

,323

,50,

012

,512

,540

,00,

020

,4

inve

steer

ingu

d pu

uduv

ad0,

014

,30,

028

,620

,00,

016

,728

,611

,10,

011

,80,

012

,512

,50,

020

,010

,2

Sald

o33

140

290

270

-43

-22

7-6

4025

13-2

020

5

Lo

od

eta

va

d i

nve

ste

eri

ng

ud

2017.

aa

sta

l võ

rre

lde

s 2016.

aa

sta

ga

suur

emad

42,9

14,3

28,6

16,7

0,0

54,6

50,0

28,6

33,3

50,0

47,1

60,0

12,5

12,5

0,0

40,0

31,3

umbe

s sa

mad

28,6

42,9

57,1

50,0

40,0

9,1

16,7

28,6

22,2

7,1

41,2

40,0

75,0

50,0

66,7

20,0

39,6

väiks

emad

28,6

28,6

14,3

0,0

40,0

36,4

16,7

14,3

33,3

35,7

5,9

0,0

0,0

12,5

33,3

20,0

18,7

ei p

lane

erita

inve

steer

ingu

id0,

014

,30,

033

,320

,00,

016

,728

,611

,17,

15,

90,

012

,525

,00,

020

,010

,5

Sald

o14

-14

1417

-40

1833

140

1441

6013

0-3

320

13

Ehitusbaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

24

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-100-80-60-40-20

0204060

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL


2.2. Ehitusbaromeeter8 Ehitusettevõtte ärikindlus on oluliselt tõusnud - kindlustunde indikaator9 oli juunis +25.

Võrreldes eelmise aastaga on situatsioon ehitusturul muutunud oluliselt paremuse poole. Kui nüüd on kindlustunde indikaator +25, siis aasta tagasi =0. Ehitusettevõtete kindlustunde tõus ka II kvartalis jät-kus, indikaator tõusis märtsi +15-lt 10 punkti. Mõlemad kindlustunde põhikomponendid, nii tellimuste portfelli seis kui ka töötajate arvu muutumine eelseisval 3 kuul näitavad soodsat konjunktuuri ja selle püsimist lähikuudel. Tellimuste portfelli iseloomustav saldo10 tõusis märtsi +1 punktilt juunis +13 punk-tile. Juunis informeeris 25% ehitusettevõtteid, et neil on tellimusi üle tavalise taseme ja 13%-l alla tava-pärast (aasta tagasi olid vastavad arvud 14% ja 36%). Töötajate arvu kavatsevad eelseisval 3 kuul suu-rendada 40% ettevõtteid (saldo +38, eelmise aasta juunis +21). Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö 4,5 kuuks ning tootmisvõimsuste rakendatus on tõusnud 80%-ni. Ehitustööde mahtu eelseisval 3 kuul loodavad tõsta 61% ettevõtteid ning tõusmas on ka ehitustööde hinnad.

Ehitustegevust piiravate probleemidena tõstsid ettevõtted esile eelkõige tööjõu puudust (juunis nimetas seda 50% ettevõtetest, aasta tagasi 21%). Tööjõu puuduse probleem on muutunud sama teravaks kui oli 2007. aasta ehitusbuumi ajal.

Ehitusettevõtete hinnangud laenukeskkonnale on paranenud, kuid ikkagi negatiivsel poolel.

8 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 64 ehitusette-võtte hinnangute alusel. 9 Koondnäitaja, mis peegeldab tellimuste seisu ja töötajate arvu muutusi järgmisel 3 kuul. 10 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Ehitusbaromeeter

25

0

20

40

60

80

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tööjõu puudus

ebapiisav nõudlus

Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest)

-100

-75

-50

-25

0

25

50

75

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Viimased 3 kuud

Prognoos

Ehitustööde maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

KASVAB

KAHANEB

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Töötajate arv (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tellimuste maht (ettevõtete hinnangute saldo %-des)

ÜLE TAVALISE

ALLA TAVALISE


26

-100-75-50-25

0255075

100

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ehitustööde hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

39 35 29 22 21 1328 19 26 34 23 28 29 25 27 23 19 20

55 59 68 75 72 7967 78 70 59 74 70 69 72 71 77 81 78

7 6 3 3 77 5 3 4 7 3 2 2 3 2 0 0 2

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav


36 34 31 27 19 1832

19 30 34 29 33 27 26 27 26 22 18

61 62 69 70 74 7963 79 64 65 71 63 70 71 69 74 75 82

3 5 0 3 7 3 5 2 7 2 0 4 3 3 4 0 3 0

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav


Hoonete ehituses on konjunktuur veelgi soodsam kui ehitusturul tervikuna. Kindlustunde indikaator oli juunis +27. Võrreldes märtsiga on indikaator tõusnud 16 punkti ja võrreldes eelmise aasta juuniga 18 punkti. Hoonete ehituses on eriti positiivne olukord just elamute ehituses (kindlustunne +40). Hoonete ehitajate tellimuste portfell on tublisti lisa saanud – kui märtsis oli tellimuste saldo –2, siis juunis juba +15. Hea nõudlus toob kaasa hinnatõusu. 80% elamute ehitajatest ja 56% mitteeluhoonete ehitajatest prog-noosis juunis ehitustööde hinna tõusu lähikuudel.

Rajatiste ehituses on ettevõtete olukord tunduvalt soodsam kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator oli juunis +20 (aasta tagasi –31). Tellimuste portfelli on üle tavalise 20% ettevõtetest ja alla tavalise 13%-l (aasta tagasi üle tavalise 6% ja alla tavalise 63%-l). Töötajate arvu plaanib suurendada 33% ettevõtetest (aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid 13%). Hea konjunktuuri püsimisest annab tunnistust see, et 2/3 raja-tisi ehitavatest ettevõtetest loodab eelseisval 3 kuul ehitusmahtu tõsta (saldo +67). Hea nõudlus võimal-dab ka hindu tõsta, seda prognoosis 60% ettevõtetest.


27

Näitaja Vastuse 2016 2017

variant 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Ehitustööde maht kasvas 40,0 43,5 41,4 38,2 41,2 27,5 33,8 23,2 28,6 22,9 37,7 43,8 53,1

viimase 3 kuu jäi samaks 34,3 42,0 40,0 48,5 48,5 58,0 45,6 58,0 41,4 57,1 47,8 48,4 42,2

jooksul kahanes 25,7 14,5 18,6 13,2 10,3 14,5 20,6 18,8 30,0 20,0 14,5 7,8 4,7

saldo 14 29 23 25 31 13 13 4 -1 3 23 36 48

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 22,5 18,6 22,9 22,1 17,6 12,9 11,8 10,0 14,3 12,9 21,4 25,0 18,8

ebapiisav nõudlus 46,5 47,1 45,7 39,7 44,1 44,3 45,6 55,7 50,0 47,1 42,9 32,8 25,0

ilmastikutingimused 1,4 1,4 1,4 2,9 4,4 15,7 14,7 10,0 18,6 12,9 2,9 0,0 0,0

tööjõu puudus 21,1 30,0 22,9 27,9 26,5 22,9 25,0 20,0 12,9 17,1 18,6 35,9 50,0

masinate, seadmete, materjalide puudus 1,4 0,0 1,4 4,4 2,9 1,4 0,0 1,4 1,4 4,3 2,9 3,1 4,7

finantsprobleemid 4,2 0,0 1,4 1,5 2,9 1,4 1,5 1,4 1,4 1,4 5,7 0,0 0,0

muud 1,4 2,9 4,3 1,5 1,5 1,4 1,5 1,4 1,4 2,9 5,7 3,1 0,0

Tellimuste portfell üle tavalise 14,3 17,1 18,6 19,4 16,4 20,0 23,5 20,0 24,3 22,9 25,7 21,9 25,4

praegu tavaline 50,0 54,3 52,9 59,7 59,7 51,4 54,4 60,0 51,4 55,7 57,2 67,2 61,9

alla tavalise 35,7 28,6 28,6 20,9 23,9 28,6 22,1 20,0 24,3 21,4 17,1 10,9 12,7

saldo -21 -11 -10 -2 -8 -9 2 0 0 1 9 11 13

Töötajate arv suureneb 28,2 27,5 17,1 17,9 16,2 15,7 16,2 17,4 21,4 32,9 32,9 39,1 39,7

järgneva 3 kuu jääb samaks 64,8 65,2 75,7 70,2 69,1 68,6 63,2 72,5 70,0 62,9 64,3 59,4 58,7

jooksul väheneb 7,0 7,3 7,1 11,9 14,7 15,7 20,6 10,1 8,6 4,3 2,9 1,6 1,6

saldo 21 20 10 6 2 0 -4 7 13 29 30 38 38

Ehitustööde hinnad tõusevad 25,4 19,4 18,8 23,9 19,1 15,9 14,7 22,9 34,3 39,1 43,5 55,6 57,8

järgneva 3 kuu jäävad samaks 70,4 79,1 75,4 68,7 73,5 75,4 72,1 68,6 61,4 59,4 53,6 44,4 39,1

jooksul langevad 4,2 1,5 5,8 7,5 7,4 8,7 13,2 8,6 4,3 1,5 2,9 0,0 3,1

saldo 21 18 13 16 12 7 2 14 30 38 41 56 55

Ehitustööde maht kasvab 41 37 27 24 19 20 21 26 39 59 59 61 61

järgneva 3 kuu jääb samaks 50 47 56 55 46 40 33 56 47 37 36 38 38

jooksul kahaneb 9 16 17 21 35 40 46 19 14 4 4 2 2

saldo 33 21 10 3 -16 -20 -25 7 24 54 55 59 59

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepin-

gud tagavad normaalse töö (kuuks) x 4,2 x x 3,8 x x 4,0 x x 4,5 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu (%) x 85 x x 84 x x 77 x x 80 x x

Kindlustunde indikaator 0 4 0 2 -3 -4 -1 4 6 15 19 24 25

EHITUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


28

Näitaja Vastuse Kokku shvariant Hooned sh Rajatised

elamud mitteeluhoonedEhitustööde maht kasvas 53,1 51,0 80,0 47,7 60,0viimase 3 kuu jäi samaks 42,2 42,9 20,0 45,5 40,0jooksul kahanes 4,7 6,1 0,0 6,8 0,0

saldo 48 45 80 41 60Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski 18,8 16,3 20,0 15,9 26,7ebapiisav nõudlus 25,0 24,5 20,0 25,0 26,7

ilmastikutingimused 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0tööjõu puudus 50,0 51,0 60,0 50,0 46,7

masinate, seadmete, materjalide puudus 4,7 6,1 0,0 6,8 0,0finantsprobleemid 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

muu 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0Tellimuste portfell üle tavalise 25,4 27,1 20,0 27,9 20,0praegu tavaline 61,9 60,4 80,0 58,1 66,7

alla tavalise 12,7 12,5 0,0 14,0 13,3 saldo 13 15 20 14 7

Töötajate arv suureneb 39,7 41,7 60,0 39,5 33,3järgneva 3 kuu jääb samaks 58,7 56,3 40,0 58,1 66,7jooksul väheneb 1,6 2,1 0,0 2,3 0,0

saldo 38 40 60 37 33Ehitustööde hinnad tõusevad 57,8 57,1 80,0 54,6 60,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 39,1 40,8 20,0 43,2 33,3jooksul langevad 3,1 2,0 0,0 2,3 6,7

saldo 55 55 80 52 53Ehitustööde maht kasvab 60,9 59,2 100,0 54,6 66,7järgneva 3 kuu jääb samaks 37,5 38,8 0,0 43,2 33,3jooksul kahaneb 1,6 2,0 0,0 2,3 0,0

saldo 59 57 100 52 67

Kindlustunde indikaator 25 27 40 26 20

EHITUSBAROMEETER, JUUNI 2017 (ehitusvaldkondade lõikes vastuste jagunemine %-des)


29

1994 - 2017 2016 2017 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul

saldo -69 11 76 14 29 23 25 31 13 13 4 -1 3 23 36 48

Ehitustegevust piirab praegu

mitte miski % 0 12 33 23 19 23 22 18 13 12 10 14 13 21 25 19

ebapiisav nõudlus % 1 49 89 47 47 46 40 44 44 46 56 50 47 43 33 25

ilmastikutingimused % 0 13 65 1 1 1 3 4 16 15 10 19 13 3 0 0

tööjõu puudus % 0 26 81 21 30 23 28 27 23 25 20 13 17 19 36 50

masinate, seadmete, materjalide puudus

% 0 2 14 1 0 1 4 3 1 0 1 1 4 3 3 5

finantsprobleemid % 0 4 16 4 0 1 2 3 1 2 1 1 1 6 0 0

muu % 0 4 23 1 3 4 2 2 1 2 1 1 3 6 3 0

Tellimuste portfell praegu saldo -83 -10 59 -21 -11 -10 -2 -8 -9 2 0 0 1 9 11 13

Töötajate arvjärgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 5 65 21 20 10 6 2 0 -4 7 13 29 30 38 38

Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul

saldo -68 21 82 21 18 13 16 12 7 2 14 30 38 41 56 55

Ehitustööde maht järgneva 3 kuu jooksul

saldo -77 13 86 33 21 10 3 -16 -20 -25 7 24 54 55 59 59

Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad normaalse töö

kuud 1,9 3,4 5,6 x 4,2 x x 3,8 x x 4,0 x x 4,5 x x

Tootmisvõimsuste rakendatus praegu

% 54 76 93 x 85 x x 84 x x 77 x x 80 x x

Kindlustunde indikaator -73 -2 58 0 4 0 2 -3 -4 -1 4 6 15 19 24 25

EHITUSBAROMEETER (saldod %-des)

Kaubandusbaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

30

-90

-60

-30

0

30

60

90

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Müük viimase 3 kuu jooksul

Müük järgneva 3 kuu jooksul

Müük (saldo %-des)

SUURENES

VÄHENES

-75

-50

-25

0

25

50

75

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ärikonjunktuur praegu

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

Ärikonjunktuur (saldo %-des)

HEA

HALB

-80-60-40-20

020406080

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kaupade tellimine järgmisel kolmel kuul (saldo %-des)

KASVAB

VÄHENEB

2.4. Jaekaubandusbaromeeter11 Jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator on suvekuudele iseloomulikult kõrge, ärikonjunktuur on

pikaajalisest keskmisest parem.

Kindlustunde indikaator12 (+21) on ligilähedane viimase nelja aasta juuni keskmisele tasemele (+22). Müügi kasv viimasel 3 kuul jätkus (saldo13 +33) ning lähikuude müügi prognoos (saldo +38) on hea. Äri-konjunktuur on paranenud nii kvartaalses kui aastases võrdluses (saldo +12, märtsis –2, juunis 2016 +10). Enamusel kauplustel (83%-l) on kaubavarusid hooajale kohaselt (saldo +9).

Arvestades nõudluse suurenemisega ja müügi kasvuga, kavatseb 26% kauplustest järgmisel 3 kuul võtta tööle lisatöötajaid. Inflatsiooni ootused suuremad kui aasta tagasi (prognoosi saldo +35, juunis 2016 +9).

11 Koostatud EKI poolt Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, juunis 122 kaupluse ja kaubandusettevõtte hinnangute alusel.

12 Koondnäitaja, mis koondab eelmise 3 kuu müügi, hinnangu kaubavarudele ja järgmise 3 kuu müügi prognoosi.

13 Saldod on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahed.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Kaubandusbaromeeter

31

-50

-25

0

25

50

75

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Hindade prognoos (saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-60-50-40-30-20-10

010203040

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Töötajate arv (saldo %-des)

SUURENEB

VÄHENEB

-60

-40

-20

0

20

40

60

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandamata)

-50-40-30-20-10

010203040

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL



32

16 17 15 16 16 16 16 13 14 15 15 16 11 13 18 13 9 12

66 69 77 73 75 76 77 74 75 74 74 76 75 75 73 78 83 73

18 14 8 11 10 9 7 12 10 11 11 8 15 12 10 8 9 15

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav


15 18 16 14 14 14 14 13 15 15 14 14 12 9 17 15 9 13

67 73 74 74 78 78 80 71 74 72 75 79 75 77 71 73 82 72

18 9 10 128

9 7 16 11 14 12 7 12 14 13 13 10 16

0%

20%

40%

60%

80%

100%

032013

06 09 12 032014

06 09 12 032015

06 09 12 032016

06 09 12 032017

06

soosiv

normaalne

piirav


Laenukeskkond oli juunis enamiku (73%) kaubandusettevõtete jaoks normaalne, 15%-l soosiv, kuid 12% ettevõtete hinnangul olid laenuvõimalused piiratud (saldo +3, juunis 2016 +5). Lähemal 3 kuul pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda jääb samaks (saldo +3).

Kaupluste gruppide lõikes on olukord järgmine:

Toidukaupluste kindlustunde indikaator tõusis juunis märtsi +14-lt +28-le, seda eelkõige viimase 3 kuu parema müügi arvel (saldo +37, märtsis +6 ja juunis 2016 +53). Praegune ärikonjunktuur on ligilähedane aastatagusele (saldo +17, juunis 2016 +19). Nagu tavaliselt suvehooajal, on valdavas osas kauplustes oodata müügi kasvu (saldo +56, juunis 2016 +74). Toidukaupluste prognoositav hinnatõus (saldo +80) ja töötajate arvu kasv (saldo +49) on märkimisväärselt kõrgemad kui aasta tagasi (saldod vastavalt +26 ja +30).

Garderoobikaupluste kindlustunde indikaator langes juunis märtsi +16-lt 0-le, kuid on ligilähedane aasta-tagusele (+2). Võrreldes märtsiga on kõige rohkem langenud lähikuude müügiprognoos (+67-lt –8-le), mis samas on eelmise aasta juuni prognoosist (saldo –13) kõrgem. Viimase 3 kuu müük suurenes kolmandikul kauplustel (saldo +8, juunis 2016 +31). Ärikonjunktuur on halvenenud nii eelmise kvartali lõpu kui aasta võrdluses (saldo –39, märtsis –20, juunis 2016 –19). Kolmandik garderoobikauplusi plaanib lähiajal hindu langetada (saldo –15).

Kodukaupade kaupluste kindlustunde indikaator tõusis juunis märtsi +4-lt +19-le, kuid on madalam kui aasta tagasi (+24). Viimase 3 kuu müügitulemused (saldo +27, juunis 2016 +39) ning lähikuude müügi väl-javaated (saldo +46, juunis 2016 +57) on halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Ärikonjunktuuri hindasid kodukaupade kauplused halvemaks kui mullu (saldo +12, juunis 2016 +17). Umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähiajal hindu tõsta (saldo +23).


33

Näitaja 1993 - 2017 2016 2017

min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Müük viimase 3 kuu jooksul

-73 27 76 42 43 41 27 31 20 19 26 -1 -2 21 37 33

Kaubavarud praegu

-7 12 38 11 8 10 12 9 12 15 15 14 9 13 10 9

Kaupade tellimused järgneva 3 kuu jooksul

-62 12 57 31 17 6 -10 4 11 -8 -4 22 33 40 35 32

Müük järgneva 3 kuu jooksul

-67 20 77 40 22 6 1 20 20 -4 -13 25 50 56 45 38


-50 -1 34 14 6 -9 -11 -2 2 -6 -6 -3 4 19 22 21

Kaupade hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-32 26 56 9 10 12 19 23 27 33 51 54 43 38 40 35

Ärikonjunktuur praegu

-53 6 63 10 7 7 9 6 2 1 -1 0 -2 2 7 12

Ärikonjunktuur 6 kuu pärast

-41 15 49 5 2 4 1 5 4 10 12 14 19 8 6 7

Kindlustunde

indikaator-49 10 43 24 19 12 5 14 9 0 -1 3 13 21 24 21

Sõidukite müügiga tegelevate kaupluste kindlustunde indikaator tõusis juunis aastaguselt +5-lt +23-le. Viimase 3 kuu müük oli parem nii märtsi kui möödunud aasta juuniga võrreldes (saldo +62, märtsis +33 ja juunis 2016 +43). Praegust ärikonjunktuuri hindavad ettevõttejuhid paremaks kui mullu (saldo +39, juunis 2016 +21). Järgnevate kuude müügiprognoos (saldo 0) on parem kui aasta tagasi (saldo –36). Töötajate arv peaks tõusma 42% autokauplustel ning 23% ettevõtetest plaanib lähiajal hindu tõsta.

Kaubamajade ja hüpermarketite grupi kindlustunde indikaator (+53) on mõnevõrra kõrgem kui aasta ta-gasi (+50). Viimase 3 kuu müük (saldo +80) oli parem kui eelmisel aastal samal ajal (saldo +70). Kaupluse-juhtide hinnang praegusele ärikonjunktuurile (saldo +10) ning järgnevate kuude müügile (saldo +80) on samasugune kui aasta tagasi. Nende hinnaprognoos (saldo +60) on aastatagusest (saldo +10) märkimis-väärselt kõrgem.

Muude kaupluste14 kindlustunde indikaator langes juunis eelmise aasta +13-le +7-le. Viimase 3 kuu müük oli kehvem kui möödunud aasta juunis (saldo +12, juunis 2016 +22). Praegune ärikonjunktuur on ettevõt-tejuhtide hinnangul pigem hea (saldo +17). Lähikuude müügi prognoos (saldo +29) on aastatagusel heal tasemel. Lähiaja kaupade hinnatõusu prognoos (saldo +8) on sama kui aasta eest.

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (saldod %-des)

14 sh bürootarvete, raamatu-, spordi-, vaba aja kaupade jms kauplused, kioskid, tanklad


34

Näitaja Vastuse 2016 2017

variant 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Müük suurenes 57,3 56,8 54,2 42,7 50,0 41,5 43,0 47,1 35,0 31,5 44,2 52,9 50,8

viimase 3 kuu jäi samaks 27,4 29,7 32,2 41,0 31,4 36,6 33,1 31,4 29,2 35,5 32,5 31,1 31,2

jooksul vähenes 15,3 13,5 13,6 16,2 18,6 22,0 24,0 21,5 35,8 33,1 23,3 16,0 18,0

saldo 42 43 41 27 31 20 19 26 -1 -2 21 37 33

Kaubavarud liiga suured 12,8 10,8 12,7 14,9 11,0 12,9 15,7 16,7 16,1 10,6 15,1 14,4 13,1

praegu hooajale kohased 85,6 86,5 84,8 82,5 87,3 86,3 83,5 81,7 82,2 87,8 82,4 81,4 82,8

liiga väikesed 1,6 2,7 2,5 2,6 1,7 0,8 0,8 1,7 1,7 1,6 2,5 4,2 4,1

saldo 11 8 10 12 9 12 15 15 14 9 13 10 9

Kaupade tellimused suurenevad 48,0 29,1 27,6 20,7 29,1 30,9 19,2 22,5 37,0 45,2 49,2 46,2 45,9


jooksul vähenevad 16,8 11,8 21,6 31,0 24,8 20,3 27,5 26,7 15,1 12,1 9,2 11,8 13,9

saldo 31 17 6 -10 4 11 -8 -4 22 33 40 35 32

Müük suureneb 53,2 35,5 29,7 32,5 40,5 40,3 28,1 21,7 44,1 58,9 63,9 56,8 51,3


jooksul väheneb 13,7 13,6 23,7 31,6 20,7 20,2 32,2 35,0 18,6 8,9 8,4 11,9 13,5

saldo 40 22 6 1 20 20 -4 -13 25 50 56 45 38

Töötajate arv suureneb 18,9 11,9 5,1 2,6 5,1 7,3 7,5 5,0 6,8 11,4 23,7 24,8 25,8


jooksul väheneb 4,9 6,4 14,5 13,9 6,8 4,8 13,3 10,8 9,3 7,3 5,1 2,6 5,0

saldo 14 6 -9 -11 -2 2 -6 -6 -3 4 19 22 21

Kaupade hinnad tõusevad 15,3 12,6 15,3 20,9 26,5 30,7 37,5 52,5 54,6 45,9 42,5 42,9 41,0


jooksul langevad 6,5 2,7 3,4 1,7 3,4 3,2 5,0 1,7 0,8 2,5 4,2 2,5 5,7

saldo 9 10 12 19 23 27 33 51 54 43 38 40 35

Ärikonjunktuur hea 21,0 20,9 18,3 18,0 15,3 12,9 10,7 10,1 14,7 13,7 16,7 19,3 23,1

praegu rahuldav 67,7 65,5 70,4 72,7 75,4 75,8 79,5 79,0 70,7 70,2 68,3 68,1 65,3

halb 11,3 13,6 11,3 9,4 9,3 11,3 9,8 10,9 14,7 16,1 15,0 12,6 11,6

saldo 10 7 7 9 6 2 1 -1 0 -2 2 7 12

Ärikonjunktuur parem 13,0 12,6 13,7 11,1 13,6 13,7 16,4 20,7 20,0 23,8 15,8 12,8 14,9

6 kuu pärast sama 78,9 76,6 76,9 78,6 78,0 76,6 77,1 71,1 74,2 71,3 75,8 80,3 76,9

halvem 8,1 10,8 9,4 10,3 8,5 9,7 6,6 8,3 5,8 4,9 8,3 6,8 8,3

saldo 5 2 4 1 5 4 10 12 14 19 8 6 7

Kindlustunde indikaator 24 19 12 5 14 9 0 -1 3 13 21 24 21

JAEKAUBANDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


35

Näitaja Vastuse Kauplused kokku shvariant Toidu Garde- Kodukaupade Auto Kauba- Muud

roobi sh majadA B

Müük suurenes 50,8 57,1 30,8 50,0 25,0 61,1 61,5 80,0 36,0viimase 3 kuu jäi samaks 31,2 22,9 46,2 26,9 62,5 11,1 38,5 20,0 40,0jooksul vähenes 18,0 20,0 23,1 23,1 12,5 27,8 0,0 0,0 24,0

saldo 33 37 8 27 13 33 62 80 12Kaubavarud liiga suured 13,1 8,6 15,4 19,2 25,0 16,7 7,7 0,0 20,0praegu hooajale kohased 82,8 91,4 69,2 76,9 62,5 83,3 76,9 100,0 80,0

liiga väikesed 4,1 0,0 15,4 3,9 12,5 0,0 15,4 0,0 0,0 saldo 9 9 0 15 13 17 -8 0 20

Kaupade tellimused suurenevad 45,9 71,4 30,8 42,3 37,5 44,4 15,4 70,0 28,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 40,2 22,9 38,5 42,3 50,0 38,9 69,2 30,0 52,0jooksul vähenevad 13,9 5,7 30,8 15,4 12,5 16,7 15,4 0,0 20,0

saldo 32 66 0 27 25 28 0 70 8Müük suureneb 51,3 70,6 30,8 53,9 50,0 55,6 25,0 80,0 33,3järgneva 3 kuu jääb samaks 35,3 14,7 30,8 38,5 37,5 38,9 50,0 20,0 62,5jooksul väheneb 13,5 14,7 38,5 7,7 12,5 5,6 25,0 0,0 4,2

saldo 38 56 -8 46 38 50 0 80 29Töötajate arv suureneb 25,8 48,6 15,4 11,5 0,0 16,7 41,7 20,0 8,3järgneva 3 kuu jääb samaks 69,2 51,4 69,2 84,6 100,0 77,8 50,0 80,0 83,3jooksul väheneb 5,0 0,0 15,4 3,9 0,0 5,6 8,3 0,0 8,3

saldo 21 49 0 8 0 11 33 20 0Kaupade hinnad tõusevad 41,0 80,0 15,4 26,9 12,5 33,3 23,1 60,0 16,0järgneva 3 kuu jäävad samaks 53,3 20,0 53,9 69,2 87,5 61,1 76,9 40,0 76,0jooksul langevad 5,7 0,0 30,8 3,9 0,0 5,6 0,0 0,0 8,0

saldo 35 80 -15 23 13 28 23 60 8Ärikonjunktuur hea 23,1 28,6 0,0 23,1 12,5 27,8 46,2 10,0 20,8praegu rahuldav 65,3 60,0 61,5 65,4 87,5 55,6 46,2 90,0 75,0

halb 11,6 11,4 38,5 11,5 0,0 16,7 7,7 0,0 4,2 saldo 12 17 -39 12 13 11 39 10 17

Ärikonjunktuur parem 14,9 17,1 15,4 24,0 25,0 23,5 15,4 0,0 8,06 kuu pärast sama 76,9 71,4 76,9 72,0 62,5 76,5 76,9 100,0 80,0

halvem 8,3 11,4 7,7 4,0 12,5 0,0 7,7 0,0 12,0 saldo 7 6 8 20 13 24 8 0 -4

Kindlustunde indikaator 21 28 0 19 13 22 23 53 7

Kodukaupade kauplused

A - Elektriliste kodumasinate, audio- ja videokaupade kauplused

B - Majatarvete, sisustuskaupade, ehituskaupade, rauakaupade kauplused

Kaubamajad sh ka hüpermarketid

Muud sh bürootarvete, raamatu-, ja sporditarvete jm kauplused

JAEKAUBANDUSBAROMEETER, JUUNI 2017 (vastuste jagunemine kaupluste gruppide lõikes %-des)

Teenindusbaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

36

-40

-20

0

20

40

60

80

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Teenuste müük (hinnangute saldo %-des)

SUUREM

VÄIKSEM

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Nõudlus (hinnangute saldo %-des)

Tegelik

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

2.4. Teenindusbaromeeter15 Teenindussektori turuolukord paraneb, kindlustunde indikaator16 tõusis juunis +27-le ja on oluliselt parem

pikaajalisest keskmisest.

Kindlustunde indikaator tõusis märtsi +6-lt juunis +27-le (juunis 2016 +14) ja kõik kindlustunde komponendid näitavad, et olukord on parem kui aasta tagasi. II kvartali nõudlus ja teenuste müük olid oluliselt paremad kui eelmisel aastal samal ajal ning ka järgmise 3 kuu nõudlust hindavad ettevõtted aastatagusest optimist-likumalt (prognoosi saldo17 +12, juunis 2016 -7). Nõudluse suurenemist eeloleval kolmel kuul prognoosib 24% ettevõtteid, 64% hinnangul nõudlus jääb samaks. Ligi viiendik ettevõtteid kavatseb lähikuudel võtta töötajaid juurde (saldo +20, juunis 2016 +17). Kindlustunne on aastaga tõusnud enamikus harudes, kõige enam telekommunikatsiooni-, logistika- ja turismiettevõtetel.

15 Koostatud juunis 309 teenindusettevõtte hinnangute põhjal. Baromeeteruuring on läbi viidud Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

16 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis peegeldab teenuste müüki ja nõudlust eelmisel 3 kuul, ning järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi. 17 Saldo on positiivsete ja negatiivsete hinnangute protsentide vahe.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Teenindusbaromeeter

37

-45

-30

-15

0

15

30

45

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Töötajate arv (hinnangute saldo %-des)

Tegelik

Prognoos

SUUREM

VÄIKSEM

-20

0

20

40

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Teenuste hinnad (prognoos, ettevõtete hinnangute saldo %-des)

TÕUSEVAD

LANGEVAD

-20

0

20

40

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017


Eesti

EL

Infotehnoloogia

Nõudlus IT-teenustele püsib hea, kuid kindlustunde indikaator (+16) on mõnevõrra madalamal tasemel kui 3 kuud (+20) või aasta tagasi (+22). Viimasel kolmel kuul suurenes teenuste müük (saldo +25), kuid eeloleval 3 kuul võib nõudlus väheneda (saldo -5). Töötajate arvu on järjepidevalt suurendatud. Ka eeloleval 3 kuul kavatseb iga neljas IT-ettevõte palgata lisatööjõudu, kuid vajalike oskustega töötajate leidmine ei ole lihtne (29% vastanutest nimetas tööjõu puudust äri kõige enam takistavaks teguriks). Hinnatõus on veidi aeglasem kui oli I kvartalis. Võimsuste rakendatus oli II kvartalis 84%. Ärikonjunktuur 6 kuu pärast on ena-mike ettevõtjate arvates sama kui praegu.


38

Telekommunikatsioon

Turusituatsioon on hea. Kindlustunde indikaator (+40) on oluliselt parem kui eelmisel aastal (+15) ja viimasel kolmel kuul nii nõudlus kui müük kasvasid. Järgmisel 3-l kuul nõudluse kasv jätkub (30%-l ettevõtetest) või püsib samal tasemel (70%-l ettevõtetest), pooled ettevõtetest kavatsevad võtta töötajaid lisaks. Terava konkurentsi tingimuses võivad hinnad langeda (nii hindas 30% ettevõtetest). Tegemist oli ainukese teenin-dusharuga, kus prognoositakse hindade alanemist. Sektoris on võimsuste rakendatus 70%, mis on madalam kui eelnevatel kvartalitel, seega pole nõudlus investeeringutele järele jõudnud. Laenukeskkonda hinna-takse sektori seisukohalt pigem negatiivseks.

Turism

Turismifirmad hindavad enda väljavaateid oluliselt paremaks kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaator on tugevalt positiivne (+46) ning on kõrgem kui märtsis (+3) ja eelmisel aastal samal ajal (+15). Kevadhooajal kasvas nii nõudlus kui müük (saldod +41) ja kasv on parem kui aasta tagasi. Lähikuude nõudluse suhtes on turismifirmadel samuti optimismi aastatagusest rohkem (prognoosi saldo +30, märtsis 2016 +10). Tee-nuste hinnatase tõuseb mõõdukalt (saldo +14) ja iga kümnes firma soovib palgata lisatööjõudu. Turismi-sektori konjunktuuri toetab Eesti elanike sissetulekute tõus ja EL eesistumisega lisanduvate väliskülasta-jate nõudlus.

Hotellid

Hotellid on suvehooaja nõudluse suhtes optimistlikud. Kindlustunde indikaator (+63) on ligilähedane eel-mise aasta juuni tasemele (+66) ning palju kõrgem kui märtsis (+1). Viimasel 3 kuul nõudlus ja müük suu-renesid ja ka eelseisval 3 kuul oodatakse praegusest suuremat nõudlust. 45% hotelle kavatseb seetõttu võtta lähikuudel töötajaid lisaks. Hinnatase on pöördunud tõusule ja 66% hotellide hinnangul on hinnad järgneva 3 kuu jooksul kõrgemad. Hotellide hinnatõus on teenindusharude kiireim ja kindlasti on see seo-tud ka eesootava Eesti EL eesistumisega (suurem nõudlus).

Restoranid

Restoranidel on nõudlus kevadhooajal olnud parem kui aasta tagasi ning alla kümnendiku on neid firmasid, kellel nõudlus vähenes (aasta tagasi oli neid 23%). Kindlustunde indikaator (+46) on natuke kõrgem kui aasta tagasi ja seda eelkõige tänu eeloleva kolme kuu paremale nõudluse prognoosile (saldo +70, eelmise aasta juunis +53). Ka ärikonjunktuuri 6 kuu prognoos on optimistlik: 37% ettevõtjate hinnangul on ärikon-junktuur siis parem ja 55% hinnangul sama. Võimsuste rakendatus on 80%.

Transport

Kindlustunde indikaator (+12) on küll teistest harudest madalam, kuid positiivsel poolel ja parem kui 3 kuud või aasta tagasi. Kindlustunnet on tõstnud see, et kevadhooaja nõudlus ja müük olid natuke paremad kui aasta tagasi. Samas on veoettevõtete ootused eeloleva 3 kuu nõudluse suhtes samal (kehval) tasemel kui eelmisel aastal (saldo -28). 8% ettevõtetest loodab nõudluse kasvule, 57%-l nõudlus ei muutu ja 35%-l nõudlus väheneb. Lähikuudel jääb töötajate arv samaks, teenuste hinnad on kerges kasvutrendis. Ka 6 kuu ärikonjunktuuri prognoos on negatiivne (sado-21). Võimsuste kasutamine on 88% ja oluliseks äri takistavaks teguriks on sisendite hinna kiire tõus.

Enamiku ettevõtete hinnangul on nende võimalused pangalaenu saada normaalsed.

Logistika

Logistikateenuste turul olukorra paranemine jätkus. Kindlustunde indikaator tõusis märtsi +5-lt juuniks +32-le (juunis 2016 +2), peegeldades teenuste müügi kasvu viimasel 3 kuul (saldo +40) ja head järgmise 3 kuu nõudluse prognoosi (saldo +12). Nõudluse püsimist praegusel tasemel prognoosib järgnevateks kuu-


39

deks 72% ettevõtetest. Töötajate arvu on hakatud taas suurendama ja teenuste hinnad on kerges tõusu-trendis (saldo +8). Järgneva 6 kuu ärikonjunktuuri prognoos on parem kui eelnevatel kvartalitel ja võim-suste kasutamine on tõusnud 81%-le (eelmise aasta II kvartalis 76%). Pangalaenu saamise võimalused on ettevõtete hinnangul oluliselt paranenud, enamik hindas neid normaalseks.

Kinnisvarateenused

Nõudlus ja teenuste müük on viimasel kolmel kuul kasvanud (saldod vastavalt +16 ja +12). Kindlustunde indikaator (+17) on kõrgem kui märtsis (+8) ning samuti aastatagusega võrreldes (juunis 2016 +14), seda eelkõige nõudluse prognoosi paranemise arvel. Eelolevaks kolmeks kuuks prognoosib nõudluse kasvu 22% ettevõtteid, ligi 78%-l peaks nõudlus jääma praegusele tasemele (saldo +22). 22% ettevõtteid kavatseb võtta töötajaid lisaks. Poole aasta pärast peaks konjunktuur olema ettevõtete hinnangul sarnane praegu-sega. Pankade laenukeskkonna hinnang on muutunud positiivseks.

Reklaam

Reklaamiettevõtete kindlustunde indikaator (+14) on kõrgem kui aasta eest (+2), aga seda eelkõige viimase 3 kuu parema müügi ja nõudluse arvel. Eelolevaks 3 kuuks prognoosivad ettevõtted nõudluse langust (saldo -35). Hooajalist nõudluse vähemist lähikuudel nimetas 46% ettevõtetest (mis on küll natuke vähem kui eelmisel aastal). Töötajate arv lähikuudel on kerges langustrendis ja teenuste hinnad ei muutu. Kvali-fitseeritud tööjõu nappust äri takistava tegurina on kvartal-kvartalilt nimetatud aina enam ja II kvartalis nimetas seda 19% ettevõtetest (aasta tagasi 9%).

Arhitekti- ja inseneritegevused18

Arhitekti- ja inseneribüroode hinnangul on nõudlus viimastel kuudel kasvanud ja kindlustunde indikaator püsib plusspoolel (märtsis +8, juunis +13). Teenuste müük kasvas viimastel kuudel 30%-s ettevõtetes (saldo +22). Samas on suvekuudel ees ootamas kerge nõudluse langus (saldo –10). Töötajate arvu siiski pigem suurendatakse, sest 6 kuu ärikonjunktuuri prognoos on hea (saldo +8, aasta tagasi –14). Võimsuste kasutamine on teenindusharude kõrgeim (92%) ja oluliselt parem kui näiteks ehitusele keerulisel 2014. aastal (82%). Tööjõu puudus on tõusnud takistavate tegurite seas esikohale ja piirab juba 46% ettevõtete tegevust. Arhitekti- ja inseneriteenuste hinnatase peaks lähematel kuudel tõusma (prognoosi saldo +25). Hinnang laenukeskkonnale on pigem negatiivne.

18 Juuni küsitluses osales 23 arhitektuuribürood ja 17 inseneribürood.


40

2016 2017 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

suurenes 39,4 38,5 33,9 27,7 33,0 30,2 26,3 31,8 27,7 26,2 29,0 34,1 45,0

jäi samaks 47,3 43,3 39,4 49,6 45,4 45,2 50,6 41,6 42,6 43,0 51,3 46,1 44,9

vähenes 13,3 18,3 26,7 22,7 21,6 24,6 23,1 26,6 29,7 30,9 19,7 19,9 10,2

saldo 26 20 7 5 11 6 3 5 -2 -5 9 14 35

suurenes 36,5 32,6 29,6 25,2 27,6 25,3 22,6 30,6 25,5 24,6 25,8 32,0 41,9

jäi samaks 50,8 48,1 42,4 49,8 48,7 51,0 54,1 43,4 45,8 47,7 57,6 52,6 50,3

vähenes 12,8 19,4 28,0 24,9 23,7 23,7 23,3 26,0 28,7 27,6 16,6 15,5 7,8

saldo 24 13 2 0 4 2 -1 5 -3 -3 9 17 34

suureneb 17,3 19,2 27,6 31,2 29,0 18,3 17,4 16,2 30,6 35,3 32,6 27,5 24,0

jääb samaks 58,2 58,8 50,7 49,9 53,8 55,6 51,4 54,3 54,0 54,8 60,7 62,0 63,9

väheneb 24,5 22,0 21,6 19,0 17,2 26,2 31,2 29,5 15,5 9,9 6,7 10,6 12,1

saldo -7 -3 6 12 12 -8 -14 -13 15 25 26 17 12

suurenes 18,7 19,6 20,2 16,3 13,4 9,7 11,9 9,0 12,1 15,3 13,2 12,6 17,4

jäi samaks 70,3 68,7 68,4 71,5 75,1 76,4 70,9 71,7 73,6 73,2 72,8 73,2 75,3

vähenes 11,0 11,7 11,5 12,2 11,6 13,9 17,2 19,4 14,3 11,5 14,0 14,2 7,3

saldo 8 8 9 4 2 -4 -5 -10 -2 4 -1 -2 10

suureneb 22,3 15,9 15,4 14,7 15,0 13,4 12,3 21,1 21,3 23,3 23,0 24,4 24,3

jääb samaks 72,6 78,7 75,6 75,9 78,5 81,3 81,6 73,1 73,2 73,2 73,3 73,1 71,2

väheneb 5,2 5,5 9,0 9,4 6,5 5,3 6,1 5,8 5,5 3,5 3,8 2,5 4,6

saldo 17 10 6 5 9 8 6 15 16 20 19 22 20

tõusevad 10,9 10,4 8,7 7,0 6,4 10,3 10,2 13,3 16,9 17,4 17,5 12,1 14,9

jäävad samaks 83,7 85,2 84,8 86,3 85,6 83,3 79,4 74,8 74,5 75,2 78,3 82,1 79,3

langevad 5,5 4,4 6,4 6,7 8,0 6,5 10,4 12,0 8,7 7,4 4,2 5,9 5,8

saldo 5 6 2 0 -2 4 0 1 8 10 13 6 9

mitte miski x 28,3 x x 20,0 x x 18,8 x x 24,7 x x

ebapiisav nõudlus x 42,9 x x 42,8 x x 48,0 x x 46,5 x x

tööjõu puudus x 19,7 x x 21,7 x x 21,0 x x 18,3 x x

ruumi, seadmete puudus x 0,9 x x 2,3 x x 0,2 x x 1,7 x x

finantsprobleemid x 4,2 x x 5,4 x x 4,8 x x 2,3 x x

muud x 4,1 x x 7,8 x x 7,3 x x 6,4 x x

parem x 12,5 x x 10,4 x x 19,2 x x 16,0 x x

sama x 70,2 x x 69,9 x x 64,3 x x 72,4 x x

halvem x 17,3 x x 19,8 x x 16,6 x x 11,7 x x

saldo x -5 x x -9 x x 3 x x 4 x x Võimsuste rakendatus (%) x 82 x x 84 x x 83 x x 82 x x

Kindlustunde indikaator 14 10 5 6 9 0 -4 -1 3 6 15 16 27

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

Äritegevust piirab praegu

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul


TEENINDUSBAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


41

TEE

NIN

DU

SB

AR

OM

EE

TER

, J

UU

NI 2

017

(vas

tust

e ja

gune

min

e te

enin

dush

arud

e lõ

ikes

%-d

es)

Info

tehn

o-lo

ogia

Tele

kom

mu-

nika

tsio

onH

otel

lidR

esto

-ra

nid

Turis

mTr

ansp

ort

Logi

stik

aK

inni

s-va

raA

rhite

kti-

jain

sene

riteg

evus

edR

ekla

amK

OK

KU

suur

enes

40,0

60,0

65,0

45,5

44,4

41,0

48,0

30,8

30,0

50,0

45,0

jäi s

amak

s45

,030

,030

,036

,652

,651

,044

,054

,262

,038

,044,9

vähe

nes

15,0

10,0

5,0

18,0

3,0

8,0

8,0

15,0

8,0

12,0

10,2

sald

o25

5060

2841

3340

1622

3835

suur

enes

37,5

40,0

57,5

50,0

47,2

43,6

52,0

18,5

35,0

50,0

41,9

jäi s

amak

s52

,560

,037

,541

,046

,843

,440

,074

,557

,038

,050,3

vähe

nes

10,0

0,0

5,0

9,0

6,0

13,0

8,0

7,0

8,0

12,0

7,8

sald

o28

4053

4141

3144

1227

3834

suur

eneb

15,0

30,0

76,3

69,7

36,1

7,5

20,0

22,2

10,0

11,5

24,0

jääb

sam

aks

65,0

70,0

23,7

30,3

57,9

57,5

72,0

77,8

70,0

42,5

63,9

vähe

neb

20,0

0,0

0,0

0,0

6,0

35,0

8,0

0,0

20,0

46,0

12,1

sald

o-5

3076

7030

-28

1222

-10

-35

12

suur

enes

27,5

20,0

32,5

21,2

20,0

17,5

20,0

3,7

12,5

11,5

17,4

jäi s

amak

s59

,580

,067

,566

,877

,067

,576

,089

,377

,573

,575,3

vähe

nes

13,0

0,0

0,0

12,0

3,0

15,0

4,0

7,0

10,0

15,0

7,3

sald

o15

2033

917

316

-33

-410

suur

eneb

25,6

50,0

45,0

51,5

8,3

7,7

20,0

22,2

17,5

8,0

24,3

jääb

sam

aks

69,4

50,0

55,0

45,5

91,7

84,3

72,0

77,8

79,5

80,0

71,2

vähe

neb

5,0

0,0

0,0

3,0

0,0

8,0

8,0

0,0

3,0

12,0

4,6

sald

o21

5045

498

012

2215

-420

tõus

evad

10,0

10,0

65,8

27,3

13,9

20,0

8,0

7,4

27,5

4,0

14,9

jääv

ad

90,0

60,0

34,2

72,7

86,1

70,0

92,0

92,6

69,5

92,0

79,3

lang

evad

0,0

30,0

0,0

0,0

0,0

10,0

0,0

0,0

3,0

4,0

5,8

sald

o10

-20

6627

1410

87

250

9

Ärit

egev

ust p

iirab

pra

egu*

mitt

e m

iski

36,8

40,0

13,5

18,2

20,0

7,7

22,2

31,0

29,7

42,9

24,7

ebap

iisav

nõu

dlus

29,0

50,0

59,5

66,7

68,6

59,0

51,9

27,6

10,8

28,6

46,5

tööj

õu p

uudu

s29

,010

,027

,012

,15,

715

,414

,824

,146

,019

,118,3

ruum

i, se

adm

ete

puud

us0,

00,

00,

00,

00,

00,

03,

73,

50,

04,

81,7

finan

tspr

oble

emid

2,6

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

10,3

10,8

0,0

2,3

muu

d2,

60,

00,

03,

05,

718

,07,

43,

42,

74,

86,4

pare

m15

,410

,039

,536

,48,

35,

321

,413

,813

,58,

716,0

sam

a76

,980

,057

,954

,675

,068

,471

,475

,981

,178

,372,4

halv

em7,

710

,02,

69,

116

,726

,37,

110

,35,

413

,011,7

sald

o8

037

27-8

-21

144

8-4

4

Kin

dlu

stu

nd

e in

dik

aato

r16

40

63

46

38

12

32

17

13

027

* A

prill

i küs

itlus

e an

dmed

Töö

taja

te a

rv

järg

neva

3 k

uu

jook

sul

Tee

nust

e hi

nnad

jä

rgne

va 3

kuu

jo

oksu

l

Ärik

onju

nktu

ur

(olu

kord

) 6

kuu

pära

st*

Tee

nust

e m

üük

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l

Nõu

dlus

järg

neva

3

kuu

jook

sul

Töö

taja

te a

rv

viim

ase

3 ku

u jo

oksu

l


42

2002 - 2017 2016 2017 min kesk max 06 07 08 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06

Teenuste müük viimase 3 kuu jooksul

-68 12 52 26 20 7 5 11 6 3 5 -2 -5 9 14 35

Nõudlus viimase 3 kuu jooksul

-73 9 50 24 13 2 0 4 2 -1 5 -3 -3 9 17 34

Nõudlus järgneva 3 kuu jooksul

-60 8 60 -7 -3 6 12 12 -8 -14 -13 15 25 26 17 12

Töötajate arv viimase 3 kuu jooksul

-35 4 21 8 8 9 4 2 -4 -5 -10 -2 4 -1 -2 10


-21 10 39 17 10 6 5 9 8 6 15 16 20 19 22 20

Teenuste hinnad järgneva 3 kuu jooksul

-31 8 33 5 6 2 0 -2 4 0 1 8 10 13 6 9

Äritegevust piirab praegu

mitte miski 4 18 35 x 28 x x 20 x x 19 x x 25 x x

ebapiisav nõudlus 21 47 82 x 43 x x 43 x x 48 x x 46 x x

tööjõu puudus 1 15 36 x 20 x x 22 x x 21 x x 18 x x

ruumi, seadmete puudus 0 2 9 x 1 x x 2 x x 0 x x 2 x x

finantsprobleemid 2 9 22 x 4 x x 5 x x 5 x x 2 x x

muu 3 8 17 x 4 x x 8 x x 7 x x 6 x x

Ärikonjunktuur (olukord) 6 kuu pärast

-44 8 48 x -5 x x -9 x x 3 x x 4 x x

Kindlustunde indikaator -60 9 43 14 10 5 6 9 0 -4 -1 3 6 15 16 27

Näitaja

TEENINDUSBAROMEETER (saldod %-des)

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Tarbijabaromeeter

43

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

4. kvartiil3. kvartiil2. kvartiil1. kvartiil

Ootused pere majandusolukorrale erinevates tulukvartiili gruppides (saldod)

2.5. Tarbijabaromeeter19 Tarbijate kindlustunne on hea ja oluliselt paremal tasemel kui aasta tagasi.

Hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud

Suurem osa peredest (51%) hindas juunis, et nende majanduslik olukord on sama kui oli 12 kuud tagasi. Nii majandusolukorra paranemist kui ka halvenemist viimase 12 kuu jooksul tundis 18% peredest (saldo 0, eelmise aasta juunis –2).

Ka ootused oma pere majandusolukorra suhtes 12 kuu pärast pole märtsiga ja eelmise aasta juuniga võr-reldes oluliselt muutunud (saldo 2017. a juunis +4, märtsis +6, 2016. a juunis +4). Juunis prognoosis 23% küsitletutest oma pere majandusolukorra paranemist, 51% samaks jäämist ja 13% kartis halvenemist. Kõige kõrgema sissetulekuga elanike grupis on oluliselt rohkem neid vastanuid, kelle hinnangul olukord paraneb.

Ootused pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (juuni, % vastanutest tulukvartiilide lõikes)

Palju

parem Mõnevõrra

parem Sama

Mõnevõrra

halvem Palju

halvem Ei oska öelda

I kvartiil (madalaim) 0 9 58 18 3 12

II kvartiil 0 14 63 9 0 14

III kvartiil 0 30 48 13 0 9 IV kvartiil (kõrgeim) 1 36 43 11 0 9

Riigi majandusarengu väljavaated on elanike hinnangul aasta võrdluses oluliselt paranenud

Juunis elanike poolt antud hinnangud Eesti majanduse järgneva 12 kuu trendidele olid halvemad 3 kuud tagasi antud hinnangutest, kuid oluliselt paremad eelmise aasta juuni hinnangutest (saldo 2017. a juunis +9, märtsis +12, 2016. a juunis –4). 37% küsitletutest ootab riigi majandusolukorra paranemist, 30% sama olukorra püsimist ja halvenemist prognoosis 17% küsitletutest.

Hinnang tööturule näitab jätkuvalt töövõtjate tugevat positsiooni, tööpuuduse kasvu ootused on viimase 3 aasta madalamal tasemel ning erineva haridustasemega inimeste nägemus tööturule on sarnane: järg-neva 12 kuu jooksul jääb tööpuudus praegusele (madalale) tasemele.

19 Küsitlusi viiakse läbi telefoni teel. Juuni küsitlus viidi läbi 1.–8. juunini ja küsitleti 800 inimest üle Eesti.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

44

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

PARANEB

HALVENEB

Riigi majanduslik olukord 12 kuu pärast(küsitletute hinnangute saldo %-des)

KESKMINE 1992 - 2017

-50-45-40-35-30-25-20-15-10

-50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul(küsitletute hinnangute saldo %-des)

TÕENÄOLINE

EBATÕENÄOLINE

KESKMINE 1992 - 2017

Rekordiline säästmine ja kõrged inflatsiooniootused

Perede rahanduslik olukord on juunis läbi tarbijabaromeetrite tegemise aja (alates 1991. a) jõudnud re-kordtasemele (saldo +24) ja säästa suutvate perede osakaal (50%) ületas esimest korda ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu (47%).

Inimeste sissetulekute tõus on võimaldanud suuremat tarbimist ja püsikaupade ostuaktiivsus püsib hea.

Suurenenud on ka raha säästmise tõenäosus järgneva 12 kuu jooksul. Tõenäoliseks pidas raha säästmist 52% vastanutest, ebatõenäoliseks 47%. Kõige enam on rahaline olukord paranenud III kvartiili peredel.

Hinnang pere rahanduslikule olukorrale juunis 2017 (% vastanutest)

Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästab natuke

Nii palju kui teenib ka kulutab

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim) 1 19 71 5 4

II kvartiil 0 37 58 4 1

III kvartiil 2 60 37 0 1

IV kvartiil (kõrgeim) 11 64 22 2 1

Elanike hinnang viimase aasta jooksul toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on kõrged. Hinna-tõusu tempo kiirenemist prognoosib 20% vastanutest (saldo +34), aasta tagasi prognoosis hinnatõusu kii-renemist 5% vastanutest (saldo 0).


45

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

4. kvartiil 3. kvartiil

2. kvartiil 1. kvartiil

Tarbijate kindlustunne erinevates sissetulekute gruppides

-50-40-30-20-10

01020

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti

EL

Tarbijate kindlustunde indikaator Eestis ja Euroopa Liidus (sesoonselt tasandatud)

Tarbijate kindlustunne paranes

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis –1 ja see on parem nii 3 kuu tagusest (–2) kui ka pikaajalise kesk-mise tasemest (–9). Kvartaalses võrdluses aitas kindlustunnet parandada parem prognoos tööturule ja sääst-misele. Ootused pere ja riigi majanduslikule olukorrale 12 kuu pärast olid juunis halvemad kui märtsis.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde

indikaator

Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo)

Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo)

Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)

Juuni 2011 –2 –2 13 –8 –27

Juuni 2012 –8 –4 0 4 –24

Juuni 2013 –7 1 2 3 –31

Juuni 2014 –4 5 3 5 –17

Juuni 2015 –8 3 –3 15 –19

Juuni 2016 –9 4 –4 14 –23

Märts 2017 –2 6 12 8 –17

Aprill 2017 –3 7 7 8 –20

Mai 2017 –3 4 7 7 –18

Juuni 2017 –1 4 9 5 –13

Tarbijate kindlustunne on erinevates sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja juunis oli kindlustunde indikaator positiivne kahes kõrgemas tulukvartiilis.

Tarbijabaromeeter Konjunktuur nr 201, juuni 2017

46

Küsimus 2017aprill mai juuni

palju parem ++ 1,6 1,3 1,9 mõnevõrra parem + 19,6 20,5 16,1 sama = 60,5 59,9 64,5 mõnevõrra halvem – 15,4 15,1 14,5 palju halvem – – 2,6 3,1 3,0 ei oska öelda 0,3 0,1 0,0

saldo 1 1 0

2. Perekonna majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,9 0,6 0,3 mõnevõrra parem + 24,6 23,5 22,5 sama = 51,4 52,5 51,3 mõnevõrra halvem – 10,5 14,1 12,3 palju halvem – – 0,8 1,0 1,0 ei oska öelda 11,9 8,3 12,8

saldo 7 4 4

palju parem ++ 0,6 0,4 0,6 mõnevõrra parem + 26,9 24,8 29,1 sama = 36,8 39,1 35,8 mõnevõrra halvem – 22,1 21,0 17,4 palju halvem – – 2,0 2,1 2,5 ei oska öelda 11,6 12,6 14,6

saldo 1 0 4

4. Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärastpalju parem ++ 0,4 0,5 0,5 mõnevõrra parem + 31,6 30,0 36,4 sama = 36,0 38,5 29,5 mõnevõrra halvem – 16,3 15,3 14,8 palju halvem – – 0,6 1,3 1,9 ei oska öelda 15,1 14,5 17,0

saldo 7 7 9

oluliselt tõusnud ++ 22,4 28,0 23,0 mõõdukalt tõusnud + 43,0 39,9 39,3 natuke tõusnud = 26,0 22,8 26,0 jäänud samaks – 6,5 7,8 10,5 alanenud – – 0,4 0,0 0,0 ei oska öelda 1,8 1,6 1,3

saldo 40 44 37

1. Perekonna majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

3. Eesti majanduslik olukord võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi

5. Hindade muutus viimase 12 kuu jooksul

Küsimus 2017

aprill mai juuni

hinnad tõusevad kiiremini ++ 17,9 21,9 20,1

hinnad tõusevad sama kiiresti + 41,5 37,5 41,1

hinnad tõusevad aeglasemalt = 17,0 17,5 15,1

hinnad püsivad samal tasemel – 13,3 12,6 13,0

hinnad langevad – – 0,6 0,4 0,3

ei oska öelda 9,8 10,1 10,4

saldo 31 34 34

7. Tööpuudus järgneva 12 kuu jooksul

kasvab tunduvalt ++ 5,5 5,5 3,0

kasvab mõnevõrra + 24,1 22,3 23,5

jääb samaks = 36,5 41,6 36,6

väheneb mõnevõrra – 17,9 18,8 19,9

väheneb tunduvalt – – 0,1 0,8 0,0

ei oska öelda 15,9 11,1 17,0

saldo 8 7 5

8. Praeguse aja soodsus püsikaupade ostmiseks

praegu on sobiv aeg + 31,8 30,1 27,9

ei eriti soodne ega ebasoodne = 37,5 43,3 45,3

ei ole soodne – 16,8 15,3 14,5

ei oska öelda 14,0 11,4 12,4

saldo 15 15 13

tunduvalt rohkem ++ 2,5 4,4 4,8

mõnevõrra rohkem + 13,0 12,1 13,5

umbes samad = 44,8 44,8 41,0

mõnevõrra vähem – 10,5 9,5 12,0

tunduvalt vähem – – 24,3 28,9 27,5


saldo -21 -23 -22

väga sobiv aeg ++ 3,8 7,8 4,6

küllaltki sobiv aeg + 44,5 41,8 49,8

pigem ebasobiv aeg – 14,8 16,1 12,1

täiesti ebasobiv aeg – – 27,3 29,3 27,3


saldo -9 -9 -4

9. Kulutamine püsikaupade ostuks järgmisel 12 kuul (võrreldes viimase 12 kuuga)

6. Hindade muutus lähema 12 kuu jooksul (võrreldes möödunud 12 kuuga)

10. Praeguse majandusliku olukorra sobivus raha kogumiseks/säästmiseks

TARBIJABAROMEETER (vastuste jagunemine %-des)


47


11. Raha säästmise tõenäosus lähema 12 kuu jooksul

väga tõenäoline ++ 3,0 5,4 3,5

küllaltki tõenäoline + 44,6 43,1 48,5

küllaltki ebatõenäoline – 12,1 13,6 12,3

täiesti ebatõenäoline – – 39,3 37,9 34,8


saldo -20 -18 -13

12. Pere praegune rahanduslik olukord

säästetakse palju ++ 2,8 3,5 3,5

säästetakse natuke + 43,1 43,8 46,0

tullakse ots–otsaga välja = 49,6 48,3 46,6

kulutatakse varasemaid sääste – 3,6 2,9 2,0

elatakse võlgu – – 0,9 1,5 1,8


saldo 22 22 24


13. Auto ostmise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksulväga tõenäoline ++ 4,6 - -küllaltki tõenäoline + 5,9 - -küllaltki ebatõenäoline – 5,6 - -täiesti ebatõenäoline – – 82,4 - -ei oska öelda 1,5 - -

saldo -78 - -

väga tõenäoline ++ 3,4 - -küllaltki tõenäoline + 3,8 - -küllaltki ebatõenäoline – 3,5 - -täiesti ebatõenäoline – – 88,5 - -ei oska öelda 0,9 - -

saldo -85 - -

väga tõenäoline ++ 14,4 - -küllaltki tõenäoline + 12,1 - -küllaltki ebatõenäoline – 2,9 - -täiesti ebatõenäoline – – 69,9 - -ei oska öelda 0,8 - -

saldo -51 - -

15. Suuremate kulutuste tegemise tõenäosus oma maja või korteri kapitaalseks ümberehitamiseks või remontimiseks järgneva 12 kuu jooksul

14. Maja/korteri ostmise või ehitamise tõenäosus järgmise 12 kuu jooksul

Küsimus 1992–2017 2016 2017min kesk max 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6

PEREKONNA MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -53 -9 18 -2 -1 -2 0 0 -3 0 6 2 1 1 1 0Järgmised 12 kuud -36 0 17 4 6 4 5 5 5 6 8 5 6 7 4 4

RIIGI MAJANDUSLIK OLUKORDViimased 12 kuud -65 -6 38 -10 -11 -11 -11 -8 -12 -7 -1 -3 1 1 0 4Järgmised 12 kuud -37 4 27 -4 -2 -3 0 7 6 6 10 5 12 7 7 9

HINNADViimased 12 kuud -29 36 85 2 5 7 7 4 13 13 19 26 34 40 44 37Järgmised 12 kuud -33 33 85 0 3 6 7 13 15 21 26 36 33 31 34 34

Muutus % -des -1 8 21 2 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4TÖÖPUUDUS -22 14 76 14 16 12 11 8 9 8 9 7 8 8 7 5PÜSIKAUPADE OSTUD

Praegu -17 16 47 5 14 17 16 12 12 15 21 20 14 15 15 13Järgmise 12 kuu jooksul -60 -22 -2 -25 -25 -26 -19 -31 -26 -18 -21 -22 -26 -21 -23 -22

SÄÄSTUDPraegu -75 -22 -2 -19 -13 -7 -10 -15 -19 -5 -5 -6 -7 -9 -9 -4Järgmise 12 kuu jooksul -47 -26 -6 -23 -12 -12 -16 -18 -18 -16 -6 -10 -17 -20 -18 -13

PERE RAHANDUSLIK OLUKORD -22 13 24 18 20 20 21 20 20 20 23 23 22 22 22 24AUTO OSTMINE -89 -72 -55 x -72 x x -74 x x -74 x x -78 x xMAJA, KORTERI OSTMINE -93 -84 -64 x -83 x x -85 x x -83 x x -85 x xMAJA, KORTERI REMONT -66 -38 -14 x -48 x x -49 x x -49 x x -51 x xKINDLUSTUNDE INDIKAATOR -37 -9 13 -9 -6 -6 -5 -3 -4 -3 1 -2 -2 -3 -3 -1

TARBIJABAROMEETER (saldod)

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 201, juuni 2017

48

0

5

10

15

20

25

30

-15

-10

-5

0

5

10

15

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

Sisemajanduse koguprodukt(SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, %)

SA andmetel, * EKI prognoos

mld €%

Majanduskasv (SKP püsihindades võrrelduna eelmise aastaga, % )

Sisemajanduse koguprodukt (mld €, kehtiv ates hindades)

3. Eesti majandusareng 1993–2016 ja prognoos 2017 Taastanud 1991. aastal oma iseseisvuse, oli Eesti majandus uutel avanevatel turgudel läbilöömiseks veel üsna kogenematu. Turumajanduse tingimustes edu saavutamiseks tuli kiiresti läbi viia mitmeid ümber-korraldusi, nende hulgas hinnareform, erastamine, maksureform, rahareform, haldusreform jne. Refor-mide käigus ja tootmise viimisel vastavusse uute välisturgude nõuetega, vähenes Eesti sisemajanduse kogu-produkt aastatel 1992–1994 ligi veerandi võrra. Majanduse tõus algas 1995. aastal, kuid sellele järgnevad 20 aastat olid küllaltki eriilmelised. Aastane majanduskasv varieerus vahemikus miinus 14,7%-st kuni pluss 10,3%-ni. Ebastabiilsuse põhjuseks olid eelkõige muutused väliskeskkonnas. Esimene mõõn tuli aastatel 1998–1999 ja seda põhjustas Venemaa finantskriis. Järgnes 8-aastane tõusuperiood ligi 8%-lise keskmise aastakasvuga. See lõppes majanduse ülekuumenemisega ja 2008. aastal alguse saanud suure ülemaailmse finantskriisiga. Eesti majandus kukkus oluliselt ja kriisist taastumine võttis 3–4 aastat. Seejärel aga lahvatas Ukraina–Venemaa konflikt koos riikidevaheliste majandussanktsioonidega. Nende mõjust pole Eesti ma-jandus veel senini täielikult üle saanud. Eesti majanduskasv aeglustus alates 2013. aastast 1–3% tasemele. Alles 2016. a teisel poolel hakkas majandusolukord paranema.

Taasiseseisvumisest alates on Eesti tugevdanud oma rahvusvahelist konkurentsivõimet üha süveneva in-tegreerumisega Euroopasse. Pöördelise tähtsusega oli Eesti vastuvõtmine 2004. aastal Euroopa Liitu ja liitumine NATO-ga. Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi avardas veelgi Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga ja arvamine OECD liikmeks. Kahekümneaastased integreerimispüüdlused päädisid 2011. aastal Eesti vastuvõt-misega euroala liikmeks ehk üleminekuga Euroopa ühisrahale.

Nüüd kõigest lähemalt:

Sisemajanduse koguprodukt (SKP). Reformide ja majanduse ümberstruktureerimise käigus (1992–1994) kahanes sisemajanduse koguprodukt (püsivhindades) ligi veerandi võrra. Tõus algas 1994. aasta teisel poolel ja ühe erandiga (1999. a) kestis 2007. aastani. Nominaalhindades suurenes SKP 1995–2007 ligikaudu 6 korda. Majanduse reaalkasv oli perioodil 2000–2007 keskmiselt 8,0% aastas. Arengukiirus tõusis pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja kulmineerus 2006. aastal, mil majandus omandas juba ülekuumenemise tunnuseid. Olukord muutus järsult 2008. aastal, kui Eesti majanduse jahutamisele kinnisvarabuumist li-sandus ootamatult ülemaailmne finantskriis. Esimesel kriisiaastal (2008) oli SKP langus 5,4% ja järgmisel 14,7%. SKP ühe inimese kohta (hindade erinevust arvestades) moodustas 2008. aastal 67% Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest. Kriisieelne tase taastus alles 2015. aastal, sest alates 2013. aastast majanduskasv aeglus-tus. 2017. aastaks prognoosib EKI 3,3% kasvu. Uuest majanduskasvu kiirenemisest saab rääkida 2016. a IV kvartalist.

Tarbijahinnaindeks (THI). Tarbekaubad ja tasulised teenused kallinesid krooni ajal 10,7 korda (1992. a juunist kuni 2010. a detsembrini). Tarbijahindade tõus seejuures aastast-aastasse aeglustus, jõudes 2003.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Majandusindikaatorid

49

Keskmine kuutöötasu (€)

0

200

400

600

800

1000

1200

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*


-30369

1215

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

Tarbijahinnaindeks(eelmise aasta suhtes, %-des)


aastal 1,3%-ni. Perioodil 2004–2006 püsis THI vahemikus 3,0%–4,4%. Hinnatõusu aluseks oli siis siirdemajan-dusriikidele iseloomulik hinnakonvergents. Sel perioodil kasvasid administratiivselt reguleeritavad hinnad kiiremini vabalt kujunevatest hindadest ja teenuste hinnad kaupade hindadest. Nõudmis- ja pakkumis-poolsete tegurite koosmõjul hakkas 2007. aastal inflatsioon taas kiirenema: 2007. aastal oli THI 6,6% ja 2008. aastal koguni 10,4%. Situatsioon muutus oluliselt 2009. aastal, mil majanduslanguse ja vähenenud nõudluse mõjul tekkis deflatsioon (–0,1%). Majanduskasvu taastumisel (2010) kiirenes inflatsioon aga kohe ja see kestis nii 2013. aastani. Olukord muutus 2014. aastal, kui nafta hind maailmaturul ootamatult järsult kukkus ning Eesti langes kaheks aastaks deflatsiooni. 2016. aastal hinnad tõusid 0,1%. 2017. aastaks prog-noosib EKI hinnatõusu kiirenemist 3,1%-ni. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis läheneb EL 28 kesk-misele ja moodustas 2015. aastal 75% EL 28 keskmisest.

Tööhõive ja töötus. Negatiivse iibe ja väljarände tõttu 90-ndatel aastatel tööga hõivatute arv Eestis oluliselt vähenes. Trend muutus 2000. aastal kui järgneva 8 aastaga tõusis hõivatute arv 572 tuhandelt 657 tuhande inimeseni. Tööhõive kasvu kiirendas kinnisvarabuum, mille käigus ehitussektorisse lisandus ligi 40 tuhat töötajat. Seejärel alanud majanduskriisi tagajärjel kukkus hõivatute arv 596 tuhandeni (2009. a). 2010. aastast algas taas aeglane hõive tõus, mis kestab senini, kuid hõivatute arv pole jõudnud buumiaegse rekordtasemeni. Hõivatuid oli 2015. aastal 641 tuhat. Töötuse määr kasvas iseseisvuse al-gaastatel ja ulatus 2000. aastal 14%-ni. Järgnes positiivne trend, mis kestis buumiaja lõpuni (2008. a esi-mesel poolel oli töötuse määr 4%). Kriis viis töötuse määra tagasi 14%-le (2009), millele järgnes taas aeg-lane tööpuuduse vähenemine ja langus 6,2%-le 2015. aastal. EKI hinnangul lähiaastatel töötuse määr mõõdukalt tõuseb (2017. a prognoos 7%).

Bruto-ja reaalpalk. Aastatel 1992–2008 keskmine brutopalk pidevalt suurenes, ületades 400 euro piiri es-makordselt 2003. aastal ja 800 euro piiri 2008. aastal. Palga kasv kuni 2008. aastani ületas tarbijahindade kallinemise, tagades reaalpalga tõusu kõikidel aastatel. Reaalpalgakasv oli kiireim buumiaastatel, ületades 10% piiri nii 2006. kui ka 2007. aastal. Majanduskriisi käigus langes keskmine brutopalk 825 eurolt 784 euroni ning reaalpalk ligi 7%, kuid buumiaegne rekordtase ületati juba 2011. aastal. Vaatamata mõõdukale majanduskasvule jätkus suhteliselt kiire palgakasv ka järgnevate aastatel ning keskmine palk oli 2016. aas-tal juba 1146 eurot. EKI prognoosib 2017. aasta palgatasemeks 1210 eurot.

Majandusindikaatorid Konjunktuur nr 201, juuni 2017

50

Eesti väliskaubandus(mld €, jooksvates hindades)

0

5

10

15

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

EKSPORT

IMPORT


-30

-20

-10

0

10

20

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

*

Mahuindeksid (kasv, %)

Tööstustoodang

Jaemüük


Väliskaubandus. Kaupade eksport ja import arenesid teisel iseseisvusajal kiiresti, seda esimese hooga küll kuni buumini. Kriisi aastal (2009) väliskaubanduse käive vähenes ligikaudu veerandi võrra, kuid juba 2011. aastal oli kriisieelne tase ületatud. Edukas oli veel ka 2012. aasta, ent seejärel 3 aastat järjest kaubavahetuse maht vähenes. Ekspordi käive, mis 1993. aastal moodustas 0,7 mld eurot ehk 45% SKP suhtes, ulatus 10 aasta pärast (2003. a) juba 4,0 mld euroni ja veel 5 aasta pärast 8,5 mld euroni (52% SKPst). Kriisi tagajärjel vähenes kaupade eksport 6,5 mld euroni, kuid tõusis seejuures kiiresti ja saavutas rekordtaseme 2012. aas-tal 12,5 mld euroga (70% SKP-st). Viimased 3 aastat on eksport olnud languses ja moodustas 2015. aastal 11,6 mld eurot. Ekspordi taaselavnemine algas 2017. aastast ja EKI prognoosib 2017. aasta ekspordi ma-huks 12,7 mld eurot. Umbes poole ekspordikäibest moodustavad pooltooted ja teist poolt jagavad võrd-selt valmistooted ja kapitalikaubad. Impordi käive on pidevalt olnud mõnevõrra (15–30%) suurem kui eksport, kuid vahe on aastatega vähenenud ja jõudnud 11–13%-ni. Impordinõudluse kiiret kasvu on soodus-tanud (põhjustanud) välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool (eriti buumiaastatel) ja eratarbi-mise kiire areng. Peamisteks impordipartneriteks on Eestile olnud Soome ja Rootsi, kust on pärit ka valdav osa detaile ja pooltooteid, mida on kasutatud allhanketööde tegemisel. Impordikäive saavutas rekordta-seme 2012. aastal (14,1 mld eurot) ning on seejärel vähenenud. Osaliselt on seda põhjustanud inves-teeringute vähenemine. EKI prognoosib 2017. aasta impordi mahuks 14,2 mld eurot.

Tööstustoodang. Tööstuse osakaal SKP-st vähenes majanduse ümberstruktureerimise käigus 27,7%-lt (1992. a) 22,4%-le (2003. a) ja siis veel 20,4%-le (2015. a). Vaatamata sellele on tööstustoodangu maht enamus aastatel kasvanud. Perioodil 1995–2007 oli langus vaid ühel aastal (1999) ja põhjuseks oli siis finantskriis Venemaal. Eriti kiire tööstuse areng leidis aset ajavahemikul 2000–2007, mil tööstustoodangu mahuindeks näitas tõusu keskmiselt 10% aastas. Areng tugines suuresti kasvanud välistellimustel allhanke-töödele. Olukord muutus 2008. aastal, mil alanud ülemaailmne finantskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise ja põhjustas sellega toodangu mahu 5,1%-lise vähenemise esimesel aastal ja 24%-lise languse järgmisel aastal. Uus tõus algas 2010. aastal (tõus 2010. a 23,5% ja 2011. a 19,9%), kuid see kestis vaid kaks aastat. Seejärel jäi nõrga välisnõudluse tõttu areng toppama ning 2015. aastal leidis aset isegi väike langus. EKI prognoosib 2017. aastaks tööstustoodangu 8%-list tõusu.

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Majandusindikaatorid

51

Tähtsamad majandusnäitajad 1993–2016 ja prognoos 2017. a

Näitaja Mõõt-ühik

1993 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017 2017 2017

prognoosprognoosprognoosprognoos

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

mld € 1,5 9,7 11,3 13,5 16,2 16,5 14,1 14,7 16,7 17,9 18,9 19,8 20,3 20,9 22,1

SKP, muutus püsihindades

% –9,0 6,3 9,4 10,3 7,7 –5,4 –14,7 2,3 7,6 4,3 1,4 2,8 1,4 1,6 3,3

Eratarbimine, muutus püsihindades

% … 7,8 9,4 12,7 9,0 –5,1 –15,6 –1,6 3,6 4,3 3,7 3,2 4,6 4,2 2,4

Investeeringud põhiva-rasse, muutus püsihin-dades

% … 5,5 15,3 22,8 10,3 –13,1 –36,7 –2,6 34,3 12,8 –2,9 –8,1 –3,4 –2,8 9,0

Tarbijahinnaindeks (aasta keskmine)

% 89,9 3,0 4,1 4,4 6,6 10,4 –0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 –0,1 –0,5 0,1 3,1

Tootjahinnaindeks (aasta keskmine)

% 75,0 2,9 2,1 4,5 8,3 7,1 –0,5 3,3 4,4 2,3 4,1 –1,6 –2,0 –0,7 3,0

Kaupade eksport mld € 0,68 4,8 6,2 7,7 8,0 8,5 6,5 8,7 12,0 12,5 12,3 12,0 11,6 11,9 12,7

Kaupade import mld € 0,75 6,7 8,2 10,7 11,4 10,9 7,3 9,3 12,7 14,1 13,9 13,8 13,1 13,5 14,2

Kaubavahetuse saldo mld € –0,08 –1,9 –2,0 –3,0 –3,4 –2,4 –0,8 –0,5 –0,7 –1,6 –1,6 –1,8 –1,5 –1,6 –1,5

Teenuste eksport mld € 0,28 2,5 2,8 3,0 3,4 3,9 3,3 3,6 4,0 4,7 4,9 5,3 5,2 5,5 5,7

Teenuste import mld € 0,22 1,5 1,8 2,0 2,3 2,4 1,9 2,2 2,7 3,1 3,5 3,6 3,5 3,9 3,7

Jooksevkonto saldo mld € 0,02 –1,2 –1,0 –2,0 –2,4 –1,4 0,4 0,3 0,2 –0,3 –0,1 0,2 0,4 0,4 0,6

SKP suhtes % 1,2 –12,0 –8,7 –15,0 –15,0 –8,7 2,5 1,8 1,3 –1,9 –0,4 0,9 2,2 2,0 2,7

Tööpuudus (töötuse määr)

% 6,6 10,1 8,0 5,9 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 7,0

Nominaalpalk keskmiselt kuus

€ 68 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 1005 1065 1146 1210

Reaalpalga kasv eelmise aasta suhtes

% 2,2 5,2 6,4 11,6 13,0 3,1 –4,9 –1,9 0,9 1,8 4,1 6,0 6,5 7,5 2,5

Tööstustoodang, mahuindeks

% –18,7 10,4 11,0 9,9 6,4 –5,1 –24,0 23,5 19,9 1,1 4,1 3,9 –2,1 2,4 8,0

Jaemüük, mahuindeks % … 14,6 10,3 11,3 16,3 –5,5 –15,4 –1,8 6,2 8,8 5,5 6,4 6,7 5,6 5,0

Omal jõul tehtud ehitustööd

mld € 0,12 1,2 1,5 2,1 2,6 2,3 1,5 1,3 1,7 2,1 2,2 2.2 2,0 2,1 2,4

Pankade koondlaenu- portfell aasta lõpul

mld € … 5,9 8,0 11,4 15,3 16,6 15,6 14,8 14,1 14,1 14,4 15,0 16,3 17,7 19,0

Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 201, juuni 2017

52

4. Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime 2017: IMD edetabel Maikuu lõpus avaldas Lausanne`i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) järjekordse20 riikide rahvusvahe-lise konkurentsivõime hindamise raporti, millest selgub, et Eesti on riikide edetabelis tõusnud 1 koha võrra ja asub nüüd 30-ndal positsioonil. Käesoleval aastal osales projektis 63 riiki ehk 2 riiki enam kui eelmisel aastal. Uuring tugineb riikide 2016. aasta statistilistele andmetele ja käesoleva aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõttejuhtide küsitluse tulemustele. Eesti osas viis ettevõttejuhtide küsitluse läbi ja esitas nõutavad statistilised andmed Eesti Konjunktuuriinstituut21.

IMD uuring rõhutab, et rahvusvaheline konkurentsivõime on riigi tähtis omadus (võimekus), mille aren-damisele pööravad riigid tänapäeva avatud maailmas üha kasvavat tähelepanu. OECD definitsiooni koha-selt iseloomustab riigi konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades, turuma-janduslikes tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suu-rendades oma elanike sissetulekuid.

Et edukalt toime tulla riikide konkurentsivõime edetabeli koostamisega, ei piirdu IMD aga vaid ekspordi mõõtmisega, vaid püüab luua võimalikult kõikehaaravat pilti tingimustest, mis riigis valitsevad ettevõtete arengu seisukohalt. Täpsemalt öeldes IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime reiting näitab, kuidas projektis osalevad riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab konkurentsijõudu nende ettevõtetele. Vastav metoodika näeb ette enam kui 300 näitaja arvesse võtmist iga riigi kohta, millest kaks kolmandikku on statistiline ja üks kolmandik hinnanguline (küsitlus) informatsioon.

Uuringu ühe tulemusena tegi IMD mais teatavaks projektis osalenud 63 riigi kohad üldedetabelis, neljas alamedetabelis (faktorite lõikes) ning riikide konkurentsivõime indeksid %-na esikohal oleva riigi suhtes.

Tabel 4.1. IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2017. a

Riik

Üldjärjestus Koht konkurentsivõime faktorite lõikes

Koht % esikohal oleva riigi suhtes

Majanduse seisund

Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus

Infrastruk-tuur

Hongkong 1 100,0 11 1 1 20 Šveits 2 99,7 15 2 5 1 Singapur 3 99,5 6 3 10 7 USA 4 98,7 1 27 14 2 Holland 5 96,6 9 12 4 8

Iirimaa 6 95,8 4 9 3 19 Taani 7 95,6 20 7 8 4 Luksemburg 8 95,1 3 15 6 22 Rootsi 9 95,0 17 14 9 3 AÜE 10 94,1 5 4 2 37

Norra 11 93,1 48 6 7 5 Kanada 12 92,3 16 13 11 10 Saksamaa 13 91,6 7 21 16 9 Taiwan 14 90,5 12 10 15 21 Soome 15 88,9 45 16 13 6 Uus-Meremaa 16 88,7 32 5 20 23

20 IMD viib riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamist läbi alates 1989. aastast 21 Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD partnerinstituut alates 2002. aastast

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Rahvusvaheline konkurentsivõime

53

Riik

Üldjärjestus Koht konkurentsivõime faktorite lõikes

Koht % esikohal oleva riigi suhtes

Majanduse seisund

Valitsuse tõhusus

Äritegevuse efektiivsus

Infrastruk-tuur

Katar 17 88,1 8 11 12 38 Hiina 18 87,8 2 45 18 25 Suurbritannia 19 86,8 29 17 21 15 Island 20 86,4 39 8 24 17 Austraalia 21 85,3 25 18 27 18

Iisrael 22 85,1 31 24 22 16 Belgia 23 83,9 23 32 26 13 Malaisia 24 83,5 13 25 19 32 Austria 25 83,3 40 33 17 11 Jaapan 26 82,3 14 35 35 14

Tai 27 80,1 10 20 25 49 Tšehhi 28 79,0 19 29 34 28 Korea 29 78,7 22 28 44 24 Eesti 30 77,8 44 23 32 29 Prantsusmaa 31 77,7 24 52 40 12

Kasahstan 32 76,3 54 19 23 43 Leedu 33 75,6 42 34 33 30 Hispaania 34 74,8 35 38 42 26 Tšiili 35 74,5 34 26 31 45 Saudi Araabia 36 74,3 21 31 38 44

Küpros 37 73,8 28 22 50 40 Poola 38 73,7 27 44 37 34 Portugal 39 72,2 51 40 46 27 Läti 40 71,9 53 36 39 35 Filipiinid 41 71,8 26 37 28 54

Indoneesia 42 71,1 33 30 30 59 Sloveenia 43 70,8 47 42 48 31 Itaalia 44 70,5 38 53 45 33 India 45 69,7 18 48 29 60 Venemaa 46 68,9 46 46 51 36

Türgi 47 68,2 43 41 43 48 Mehhiko 48 67,3 30 51 36 55 Bulgaaria 49 65,7 37 39 56 47 Rumeenia 50 64,8 49 47 52 50 Slovakkia 51 64,7 52 55 54 42

Ungari 52 64,4 36 54 60 41 LAV 53 62,3 58 50 41 56 Kolumbia 54 61,8 41 56 53 58 Peruu 55 61,0 50 43 55 61 Jordaania 56 58,0 62 49 47 57 Kreeka 57 57,8 61 61 57 39

Argentiina 58 57,7 56 58 58 52 Horvaatia 59 56,5 57 57 63 46 Ukraina 60 56,1 55 59 59 53 Brasiilia 61 55,8 59 62 49 51 Mongoolia 62 48,1 60 60 62 62 Venezuela 63 32,7 63 63 61 63

Rahvusvaheline konkurentsivõime Konjunktuur nr 201, juuni 2017

54

Tabelis toodust nähtub, et 2017. aastal on maailma kõige konkurentsivõimelisemateks riikideks (TOP 10) tunnistatud:

1. Hongkong (eelmisel aastal 1. koht) 2. Šveits (2) 3. Singapur (4) 4. USA (3) 5. Holland (8)

6. Iirimaa (7) 7. Taani (6) 8. Luksemburg (11) 9. Rootsi (5) 10. Araabia Ühendemiraadid (15)

Valdavalt samad riigid olid eesotsas ka eelmisel aastal ning uuteks tipptegijateks on tõusnud vaid Luksem-burg ja AÜE. Nad tõrjusid TOP10-st välja Norra ja Kanada, kes tänavu langesid vastavalt 11. ja 12. kohale. Märkimist väärib, et kõige konkurentsivõimelisemad riigid ei ole suurimad rahva arvult või territooriumilt (erandiks on USA), pigem on keskmised ja väiksed, kuid kindlasti mitmekülgselt arenenud ja kuuluvad ka kõige jõukamate riikide hulka. Positiivselt torkab silma fakt, et 10-ne kõige konkurentsivõimelisema riigi hulgas on 6 Euroopa riiki.

Kui vaadata riikide konkurentsivõime muutumist viimasel majandusaastal, siis edetabeli suuremad tõus-jad on Kasahstan (15 kohta), Hiina (7), Indoneesia (6), Soome (5) ja AÜE (5). Edetabelis langesid kõige enam Slovakkia (11 kohta), Türgi (9), Itaalia (9), Ungari (6), Poola (5) ja Malaisia (5).

Eesti olulisematest kaubanduspartneritest on Rootsi tänavu 9. kohal, Soome 15. kohal, Leedu 33. kohal, Läti 40. kohal ja Venemaa 46. kohal.

Tabelis toodud andmed alamedetabelite ehk faktorite (4) lõikes näitavad, et majanduse seisundi poolest on 6-ks edukamaks riigiks USA, Hiina, Luksemburg, Iirimaa, AÜE ja Singapur. Meie partnerriikidest on Rootsi 17. kohal, Leedu 42. Soome 45., Venemaa 46. ja Läti 53. kohal.

Valitsuse tõhususe arvestuses on esikuuikus Hongkong, Šveits, Singapur, AÜE, Uus-Meremaa ja Norra. Meie väliskaubanduspartneritest on valitsuse tõhususe poolest Rootsi 14. kohal, Soome 16., Leedu 34., Läti 36. ja Venemaa 46. kohal.

Äritegevuse efektiivsuse osas on teistest edukamad Hongkong, AÜE, Iirimaa, Holland, Šveits ja Luksem-burg. Meie partnerriikide äritegevuse efektiivsust on hinnatud järgmiselt: Rootsi 9., Soome 13., Leedu 33., Läti 39. ja Venemaa 51. koht.

Infrastruktuuri arengutasemelt on TOP 6 järgmine: Šveits, USA, Rootsi, Taani, Norra ja Soome. Meie äri-partnerite infrastruktuuri positsioon edetabelis on (lisaks Rootsi ja Soomele, kes on esimese 6 hulgas): Leedu 30. koht, Läti 35. ja Venemaa 36. koht.

Eesti on IMD 2017. a edetabelis tänavu 30. kohal, mis on koha võrra parem kui eelmisel aastal. Eesti on 30 edukama riigi hulgas olnud nüüd juba 9 korda ning kõrgeim koht edetabelis (19.) oli 2006. aastal. Eesti konkurentsivõimet hinnati esikohal oleva riigi (Hongkongi) suhtes 77,6%-ga, mis on läbi aegade Eesti kon-kurentsivõime kõrgeim suhteline tase.

Alamedetabelid näitavad, et Eesti konkurentsivõime kõige tugevam komponent (faktor) on valitsuse tõ-husus, kus oleme tänavu 23. kohal (eelmisel aastal 20. koht). Järgnevad infrastruktuur – 29. koht (eelmine aasta 33. koht), äritegevuse efektiivsus – 32. koht (eelmine aasta 34. koht) ja majanduse seisund – 44. koht (eelmine aasta 39. koht).

Olgu veel ära toodud Eesti ettevõttejuhtide hinnangud Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemate (tuge-vamate) külgede kohta 2017. aastal. IMD metoodika kohaselt tuli ettevõttejuhtidel valida 15-st etteantud indikaatorist 5, mis küsitletu arvates on Eestis teistest enam arenenud (ettevõtetele soodsamad). Ettevõt-tejuhtide küsitluse koondtulemused on toodud alljärgneval joonisel:

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Rahvusvaheline konkurentsivõime

55

21 2225 24

1922 23

35 34 33 3136

30 31 31 30

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

6,9

8,6

8,6

31,0

27,6

44,8

41,4

34,5

39,7

46,6

39,7

46,6

34,5

41,4

48,3

3,3

6,6

19,7

19,7

26,2

27,9

34,4

36,1

37,7

39,3

41

44,3

47,5

47,5

47,5

0 10 20 30 40 50 60 70

Valitsemise kompetentsus

Ettevõtete juhtimise kvaliteet

Edukas teadus-arendustegevus

Efektiivsed töösuhted

Avatud ja positiivne suhtumine

Tõhus õiguslik keskkond

Oskustega tööjõud

Hinnakonkurentsivõime

Ligipääs finantsidele

Poliitiline stabiilsus

Ärisõbralik keskkond

Konkurentsivõimeline maksusüsteem

Töökindel infrakstruktuur

Majanduse dünaamilisus

Kõrge haridustase

2017

2016

Joonis 4.1. Eesti koht edetabelis 2002–2017 Joonis 4.2. Eesti peamiste atraktiivsusindikaatorite edetabel (% vastanutest, kes antud võimekust märkisid). Toodust nähtub, et ettevõttejuhtide hinnangul on Eesti ettevõtluskeskkonna tugevusteks (atraktiivsus-teks) kõrge haridustase, majanduse dünaamilisus, töökindel infrastruktuur, konkureeriv maksusüsteem ja ärisõbralik keskkond (kõik said üle 40%-lise toetuse). Võrreldes 2016. aastaga on käesoleval aastall enam tunnustatud töökindlat infrastruktuuri ja edukat teadus-arendustegevust.

EKI toidukorv Konjunktuur nr 201, juuni 2017

56

5. EKI toidukorvi maksumus: II kvartal 2017 EKI toidukorv kallines kolme kuuga 1,9%. Aastavõrdluses (juuni 2017/juuni 2016) suurenesid toidukulud

4,9% ja toidukorvi maksumus jõudis rekordtasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv22 maksis juunis 71.90 € ning on märtsi ostukorvist 1,9% (1.31 €) kallim. 2016. aasta juuniga võrreldes on toidukorv kallinenud 4,9% ehk 3.35 € (tabel 5.1, joonis 5.1 ja 5.2).

Juunis kallinesid võrreldes märtsiga enim puu-ja köögivili, kala ja lihasaadused, odavnesid kanamunad.

Piimatoodete ostmisele kulus juunis neljaliikmelisel perel 16.52 € nädalas, mis on 0,3 % (0.05 €) võrra rohkem kui märtsis. II kvartalis kallines koor 2,9%, piim-keefir 0,8% ja juust 0,3%. Kohupiima hind võrreldes märtsiga langes 1,9% ja võil 1,1%.

Lihasaaduste ostukulud toidukorvis on suurimad, moodustades 27% kogu korvi maksumusest. Võrreldes märtsiga kallines juunis hakkliha 4,2%, suitsulihatooted 3,1%, värske liha 2,4% ja keeduvorst 2,1%. Nelja-liikmeline pere kulutas lihasaaduste ostmisele 19.75 € nädalas, mis on 0.48 € võrra rohkem kui märtsis.

Aiasaaduste maksumus toidukorvis suurenes võr-reldes märtsiga 9,5%. Õunad kallinesid 12,1%, juurvili 10,3% ja kartul 7,3%. Kartuli ostmisele kulutas neljaliikmeline pere 2.94 € nädalas, mis on 0.20 € rohkem kui märtsis. Juurvilja ostukulud (1.28 €) nädala toidukorvis suurenesid 12 sendi võrra ja õunte ostukulud (2.23 €) 24 sendi võrra. Neljaliikmeline pere kulutas aiasaaduste ostmisele kokku 6.45 € nädalas, mis on 0.56 € võrra rohkem kui märtsis.

Teraviljasaaduste ostukulud juuni toidukorvis võr-reldes märtsiga suurenesid 15 sendi võrra. Nelja-liikmeline pere kulutas nädalas leivale 4.86 €, saiale-sepikule 3.61 € ning jahule-tangainetele 1.27 €.

Ostukulud kalale (3.24 €) suurenesid II kvartalis 7,3%, mis on 22 sendi võrra rohkem kui märtsis.

Kanamunade ostmisele kulutasid pered juunis 1.50 € nädalas, mis on 8,5% vähem kui märtsis.

Kohv kallines 2,9%, margariin 1,4% ja limonaad 0,3%, suhkur odavnes 1,1% ja kondiitritooted 0,4%. Kokku suurenesid selle kaubagrupi (14.70 €) nädala ostukulud ühe sendi võrra.

Aastaga (2017. aasta juuni võrreldes 2016. aasta juuniga) on EKI toidukorv kallinenud 4,9% (3.35 €).

Piimasaadused kokku on aastavõrdluses 9,5% kalli-mad ja seetõttu perede toidukulud nädalas 1.43 € kõrgemad. Koor kallines aastaga 22,7%, või 17,7%, kohupiim 4,5%, juust 4% ja piim-keefir 3,7%.

22 Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv on püsiva koostise ja kaaluga ning vastab 4-liikmelise Tallinna pere 1 nädala tegelikele ostudele Tallinna kauplustes. Toidukorvi kuulub 24 kaubagruppi 48 kindla toidukaubaga.

Joonis 6.1. EKI toidukorvi maksumus juunis 2017 (1 nädala ostud Tallinna kauplustes, €/4-liikmeline pere)

71,90

68,55

68,39

70,73

70,77

67,49

66,95

55,89

56,87

59,18

49,67

46,63

44,22

42,39

41,27

44,22

42,15

38,13

38,33

38,26

34,88

32,21

26,75

23,70

16,63

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000

1999

1998

1997

1996

1995

1994

1993

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 EKI toidukorv

57

9,74

19,75

16,52

1,50

3,24

6,45

14,70

9,69

19,18

15,09

1,58

2,81

5,91

14,31

0 5 10 15 20 25

Teraviljasaadused

Lihasaadused

Piimasaadused

Kanamunad

Kala

Puu- ja köögivili, kartul

Muud toidukaubad

juuni '17

juuni '16

Lihasaaduste maksumus ostukorvis oli 2017. aasta juunis aastatagusest 3% (0.57 €) kõrgem. Värske liha kallines 4,3%, hakkliha 2,5% ja suitsulihatooted 1,2%. Keeduvorsti hind jäi püsima aastatagusele tase-mele.

Aiasaaduste ostmisele tehtavad kulutused (võrreldes 2016. aasta juuniga) suurenesid 9,1% (0.54 €). Juur-vilja ostukulud (1.28 €) olid aastatagusest 14,3% kõrgemad ja kartuli ostukulud neljaliikmelise pere nädala toidukorvis 8,9% (0.24 €) suuremad kui aasta tagasi. Õunte maksumus ostukorvis oli 6,7% kõrgem kui 2016. aasta juunis.

Teraviljasaaduste ostukulud toidukorvis (9.74 €) suurenesid aastavõrdluses 5 sendi võrra.

Kulutused kalale on aastaga kasvanud 15,3% (43 senti), kanamunadele vähenenud 5,1% (8 senti).

Suhkru hind tõusis aastaga 16,7%, kohvil 5%, kondiitritoodetel 2,5%, margariinil 1,4% ja limonaadil 0,3%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul toidukorv 2017. aasta III kvartalis kallineb 1%.

Joonis 5.2. EKI toidukorvi maksumus kaubagruppide lõikes 2016–2017 (4-liikmeline pere/1 nädal, €)

EKI toidukorv Konjunktuur nr 201, juuni 2017

58

Tabel 5.1. EKI toidukorvi maksumus ja selle muutumine Tallinna kauplustes (4-liikmeline pere/1 nädal)

Kaup Kogus

Maksumus (€) Maksumuse muutus

juuni 2016

märts 2016

juuni 2017

juuni '17 – juuni '16

juuni '17 – märts '16

juuni '17 / juuni '16

juuni '17 / märts '16

eurodes %-des

Jahu 0,5 kg 0.44 0.44 0.44 0.00 0.00 0,0 0,0

Makaronid, tangained

0,5 kg 0.83 0.83 0.83 0.00 0.00 0,0 0,0

Leib 3 kg 4.84 4.79 4.86 0.02 0.07 0,4 1,5

Sai, sepik 2 kg 3.58 3.53 3.61 0.03 0.08 0,8 2,3

Liha 2 kg 12.05 12.28 12.57 0.52 0.29 4,3 2,4

Hakkliha 250 g 1.21 1.19 1.24 0.03 0.05 2,5 4,2

Keeduvorst 1 kg 4.29 4.20 4.29 0.00 0.09 0,0 2,1

Suitsulihatooted 200 g 1.63 1.60 1.65 0.02 0.05 1,2 3,1

Piim, keefir 6 l 5.08 5.23 5.27 0.19 0.04 3,7 0,8

Kohupiim 0,5 kg 2.01 2.14 2.10 0.09 -0.04 4,5 -1,9

Juust 400 g 2.77 2.87 2.88 0.11 0.01 4,0 0,3

Või 400 g 2.94 3.50 3.46 0.52 -0.04 17,7 -1,1

Koor 1,5 l 2.29 2.73 2.81 0.52 0.08 22,7 2,9

Kanamunad 10 tk 1.58 1.64 1.50 -0.08 -0.14 -5,1 -8,5

Kala 0,7 kg 2.81 3.02 3.24 0.43 0.22 15,3 7,3

Margariin 250 g 0.71 0.71 0.72 0.01 0.01 1,4 1,4

Suhkur 1 kg 0.78 0.92 0.91 0.13 -0.01 16,7 -1,1

Kohv 100 g 1.01 1.03 1.06 0.05 0.03 5,0 2,9

Tee 50 g 0.93 0.93 0.93 0.00 0.00 0,0 0,0

Kondiitritooted 1,3 kg 7.64 7.86 7.83 0.19 -0.03 2,5 -0,4

Juurvili 2 kg 1.12 1.16 1.28 0.16 0.12 14,3 10,3

Kartul 4 kg 2.70 2.74 2.94 0.24 0.20 8,9 7,3

Puuvili 2 kg 2.09 1.99 2.23 0.14 0.24 6,7 12,1

Limonaad 4 pdl 3.24 3.24 3.25 0.01 0.01 0,3 0,3

KOKKU 68.55 70.59 71.90 3.35 1.31 4,9 1,9

Konjunktuur nr 201, juuni 2017 Maailmamajanduse konjunktuur

59

6. Maailmamajanduse konjunktuur: 2017. a II–III kv23

Maailma majanduskliima paraneb Maailma majanduskliimat hinnati aprillis rahuldavaks (indikaator 13,0 punkti, jaanuaris 2,6) ning eelmise vaat-lusega võrreldes tõusis näitaja 10,7 punkti. Seejuures maailmamajanduse hetkeolukorda hinnati aprillis rahuldavaks (saldo 4,7 punkti, jaanuaris –9,1) ja väljavaateid positiivseteks (saldo 21,6 punkti, jaanuaris 15,0).

Tabel 6.1. Eestile olulisemate riikide majanduskliima indikaatorid (min –100, max +100)

jaanuar aprill +/–

Soome 18,5 32,1 + 13,6

Rootsi 42,7 60,6 + 17,9

Saksamaa 41,0 47,8 + 6,8

Suurbritannia – 27,8 4,7 + 32,5

USA 26,5 19,6 – 6,9

Hiina – 10,9 7,2 + 18,1

Läti 3,8 33,2 + 29,4

Leedu 68,3 60,0 – 8,3

Poola 6,8 21,4 + 14,6

Venemaa – 2,0 – 3,9 – 1,9

Ukraina – 4,7 21,1 + 25,8

Arenenud riigid: rahuldav majanduskliima

Aprilli vaatlusel hinnati arenenud riikide majanduskliimat rahuldavaks (indikaator 20,8 punkti, jaanuaris 16,6), kusjuures jooksva olukorra hinnang (20,7 punkti, jaanuaris 8,8) ja kuue kuu ootused (21 punkti, jaa-nuaris 24,7) olid mõlemad positiivsel poolel.

Ameerika Ühendriikides tulevikuootuste optimism mõnevõrra kahanes ja sellest tingituna majanduskliima jahenes, kuid jäi rahuldavale tasemele. Ameerika Ühendriikide eksperdid hindavad, et kuue kuu pärast on investeeringute ja eratarbimise seis mõnevõrra parem ning ekspordi maht suurem. Olulisemate majandus-probleemidena nähakse sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist, infrastruktuuri mahajäämust ja vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Saksamaa hetkeolukorra hinnang jäi soodsale tasemele ja tulevikuootused positiivseteks. Prognoositakse, et kuue kuu pärast on eratarbimise, ekspordi ja investeeringute seis mõnevõrra parem. Olulisemate ma-jandusprobleemidena nähakse oskustööjõu puudust ja infrastruktuuri mahajäämust.

Soome majanduskliima paranes võrreldes eelmise vaatlusega. Hetkeolukorra hinnang paranes, kuid jäi mit-terahuldavaks, tulevikuväljavaadete optimism kasvas. Ekspordi, eratarbimise ja investeeringute olukorda Soomes nähakse kuue kuu pärast tugevamana. Peamise majandusprobleemidena nähakse ebapiisavat nõudlust ja vähest innovatsiooni.

23 Ülevaade on koostatud Müncheni Majandusuuringute Instituudi (CESifo) väljaande World Economic Survey (WES) nr 136 alusel. Eestit esindab rahvusvahelises WES projektis Eesti Konjunktuuriinstituut.

Maailmamajanduse konjunktuur Konjunktuur nr 201, juuni 2017

60

Rootsis hinnati jooksvat olukorda väga heaks ning kuue kuu ootused näitavad olukorra püsimist samal tasemel. Ekspordi ja impordi mahtusid nähakse Rootsis kuue kuu pärast suurematena võrreldes praegu-sega. Olulisemate majandusprobleemidena märgiti sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist ja infrastruk-tuuri mahajäämust.

Hollandis, Leedus, Sloveenias, Slovakkias ja Iirimaal on soodne ning Lätis, Hispaanias ja Prantsusmaal ra-huldav majanduskliima. Itaalias ja Kreekas on majanduskliima rahuldavast halvem.

Suurbritannias hinnati hetkeolukorda rahuldavaks kuid kuue kuu väljavaateid pessimistlikeks. Peamiste majandusprobleemidena nähti ebasoodsat keskkonda välisinvestoritele ja ebapiisavat infrastruktuuri. Austraalia majanduse hetkeolukorda hinnati rahuldavaks, kuid kuue kuu ootusi pessimistlikeks. Jaapani hetkekolukorda hinnati rahuldavaks ja kuue kuu väljavaateid optimistlikeks.

Arenevad riigid: majanduskliima paraneb

Arenevate riikide majandused näitasid aprilli vaatlusel paranemise märke. Hetkeolukorra hinnang jäi ne-gatiivseks kuid tulevikuootuste optimism tugevnes.

Hiina majanduskliima hinnang paranes võrreldes eelmise vaatlusega ning tõusis rahuldavale tasemele. Mõlemad majanduskliima komponendid, hetkeolukorra hinnang ja tulevikuootused tõusid Hiinas positiiv-sele poolele. Peamiste majandusprobleemidena nähakse võlgade ebaefektiivset haldamist ja sissetule-kute ebavõrdsuse suurenemist. Indias ja Tais hinnati majanduskliimat soodsaks.

Venemaa majanduskliima oli aprillis ebasoodne ja halvenes võrreldes eelmise vaatlusega. Hetkeolukorra hinnang jäi ebasoodsaks ja tulevikuootuste optimism nõrgenes. Olulisemate majandusprobleemidena nä-hakse ebapiisavat innovatsiooni, korruptsiooni ja vähest usaldust valitsuse majanduspoliitika suhtes. Uk-raina majanduskliima indikaator tõusis aprilli vaatlusel positiivsele poolele. Peamiste majandusproblee-midena nimetati vähest nõudlust, korruptsiooni ning juriidilisi ja administratiivseid takistusi äritegevusele.

Brasiilia ja Argentiina hetkeolukorda hinnati aprillis nõrgaks, kuid kuue kuu ootused viitavad olukorra pa-ranemisele. Mehhikos ja Venetsueelas oli hetkeolukorra hinnang nõrk ja tulevikuootused ei osuta olu-korra paranemisele eelseisval kuuel kuul.

Türgi majanduskliimat hinnati ebarahuldavaks, seejuures nii hetkeolukorra hinnang kui ka tulevikuootu-sed olid negatiivsel poolel.

Inflatsiooniootused 2017. ja 2022. aastaks

Euroala 2017. aasta inflatsiooniootused olid ekspertide hinnangul aprillis 1,6% (jaanuaris 1,3%) ja Euroopa Liidus tervikuna 1,8% (jaanuaris 1,5%). Saksamaal prognoositakse 2017. a hinnatõusuks 1,7%, Prantsus-maal 1,3%, Itaalias 1,3% ja Hispaanias 2,0%. USA inflatsiooniootused 2017. a on 2,3%, Jaapanis 0,6%, Hii-nas 2,3%, Indias 5,3%, Brasiilias 4,5%, Venemaal 5,6% ja Argentiinas 24,9%.

2022. aastaks oodatakse Euroalal aastakeskmiseks inflatsiooniks 2,1% ja Euroopa Liidus 2,3%. Saksamaal ja Prantsusmaal prognoositakse 2022. a hinnatõusuks 2,0%, Itaalias ja Hispaanias 2,2%. USAs oodatakse 2022. a inflatsiooniks 2,6%, Jaapanis 1,4%, Hiinas 3,0%, Indias ja Brasiilias 4,2%, Venemaal 5,0% ja Argen-tiinas 8,5%.


61

Tabel 6.2. Ekspertide koondhinnangud jaanuaris 2017 (indikaatorid min –100, max +100)

120 riigi

keskmine EL-28 Euroala G7 BRICS OECD OPEC

jaan apr jaan apr jaan apr jaan apr jaan apr jaan apr jaan apr

Majanduskliima* 2,6 13,0 13,2 24,8 17,2 26,4 18,7 18,5 -8,2 13,3 12,5 17,2 -42,0 -64,2

Majandus tervikuna praegu

-9,1 4,7 12,4 25,5 8,0 21,9 10,3 19,6 -23,4 -2,9 5,5 16,0 -67,5 -65,4

Majandus tervikuna 6 kuu pärast

15,0 21,6 14,1 24,0 26,9 31,0 27,4 17,5 8,4 30,9 19,8 18,4 -11,7 -59,3

Eksport 6 kuu pärast

19,3 26,6 43,2 43,5 43,6 43,6 15,5 24,0 19,6 20,8 17,9 31,3 13,9 -12,0

Import 6 kuu pärast

20,4 23,0 22,9 30,7 30,6 37,3 31,7 26,1 18,1 15,6 25,5 26,6 -31,6 -12,3

Kaubavahetuse bilanss järgneval 6 kuul

-5,7 -3,4 8,8 8,3 8,3 10,6 -15,3 -6,9 -12,6 -6,8 -6,7 -1,6 29,7 -18,9

Inflatsioon 6 kuu pärast

24,8 20,3 72,1 54,3 65,1 44,9 69,8 53,1 -37,2 -22,5 66,8 50,0 47,6 -18,3

Lühiajaliste laenude intress 6 kuu pärast

24,1 31,0 24,8 29,3 24,2 30,7 60,5 58,4 -8,9 16,2 52,0 49,5 27,4 38,5

Pikaajaliste laenude intress 6 kuu pärast

30,2 30,8 51,7 63,6 52,0 61,5 65,3 64,3 -8,0 -0,5 60,1 59,4 27,4 57,8

Kodumaised aktsiahinnad 6 kuu pärast

29,8 26,9 35,2 32,9 35,9 0,0 33,2 8,8 25,0 32,2 32,2 18,3 15,8 -1,3

* Majanduskliima – tuletatud (geomeetrilise keskmisena) ekspertide hinnangutest hetkeseisule ja olukorrale kuue kuu pärast G7 – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik BRICS – Brasilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna Aafrika OECD – Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Ka-nada, Korea Vabariik, Kreeka, Luksemburg, Läti, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik OPEC – Venetsueela, Ecuador, Iraan, Alžeeria, Saudi Araabia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Katar, Iraak, Nigeeria, Angoola, Gabon


62

Lisa 1 Riikide majandusindikaatorid 24

(protsentides)

SKP Töö- puuduse

määr

Tarbija- hinnad 2017

Eelarve tasakaal*

Jooksev- konto saldo*

Riigivõlakirjade intressimäär** I kv 2017/

I kv 2016

2017 2018

USA + 2,0 + 2,2 + 2,4 4,3 + 2,2 – 3,5 – 2,6 2,14

Hiina + 6,9 + 6,7 + 6,3 4,0 + 2,1 – 4,0 + 1,6 3,62

Jaapan + 1,3 + 1,4 + 1,0 2,8 + 0,6 – 5,1 + 3,6 0,03

Suurbritannia + 2,0 + 1,6 + 1,3 4,6 + 2,7 – 3,6 – 3,4 1,09

Kanada + 2,3 + 2,2 + 2,1 6,5 + 1,9 – 2,7 – 2,8 1,41

Euroala + 1,7 + 1,8 + 1,6 9,3 + 1,6 – 1,4 + 3,0 0,26

Austria + 2,3 + 1,8 + 1,6 5,5 + 1,9 – 1,3 + 2,3 0,52

Belgia + 1,6 + 1,5 + 1,7 6,8 + 2,2 – 2,3 + 1,0 0,60

Prantsusmaa + 1,0 + 1,4 + 1,6 9,5 + 1,3 – 3,1 – 1,2 0,67

Saksamaa + 1,7 + 1,8 + 1,7 3,9 + 1,7 + 0,5 + 8,1 0,26

Kreeka + 0,8 + 1,2 + 1,8 23,2 + 1,0 – 1,0 – 0,9 6,11

Itaalia + 1,2 + 1,0 + 0,9 11,1 + 1,5 – 2,3 + 2,2 2,29

Holland + 3,4 + 2,2 + 1,8 6,0 + 1,3 + 0,7 + 8,8 0,48

Hispaania + 3,0 + 2,8 + 2,3 17,8 + 2,1 – 3,3 + 1,6 1,52

Tšehhi + 3,9 + 3,0 + 2,5 3,3 + 2,3 – 0,5 + 0,9 0,79

Taani + 3,1 + 1,5 + 1,6 4,3 + 1,1 – 0,6 + 7,8 0,54

Ungari + 4,2 + 3,4 + 3,5 4,6 + 2,8 – 2,5 + 3,9 3,05

Norra + 2,6 + 1,7 + 2,0 4,5 + 2,4 + 2,9 + 5,0 1,48

Poola + 4,4 + 3,2 + 3,1 7,7 + 2,0 – 2,8 – 1,0 3,19

Venemaa + 0,5 + 1,4 + 1,7 5,3 + 4,2 – 2,2 + 2,8 8,13

Rootsi + 2,2 + 2,6 + 2,4 7,2 + 1,6 + 0,3 + 4,8 0,44

Šveits + 1,1 + 1,4 + 1,6 3,3 + 0,5 + 0,2 + 9,7 – 0,17

Türgi + 3,5 + 2,9 + 3,0 12,6 + 10,2 – 2,4 – 4,5 10,5

Austraalia + 1,7 + 2,6 + 3,0 5,7 + 2,2 – 1,8 – 1,5 2,39

Brasiilia – 0,4 + 0,6 + 2,3 13,6 + 4,1 – 7,7 – 1,3 10,4

Soome + 3,6 + 1,2 + 1,3 10,2 + 1,1 – 1,8 – 0,8 0,32

Läti + 4,0 + 2,7 + 3,0 9,4 + 2,5 – 1,1 – 0,4 -

Leedu + 3,9 + 3,3 + 3,2 7,9 + 3,2 – 1,0 – 1,6 0,75

* SKP suhtes 2017

** kümne aastase tähtajaga

24 Allikas: The Economist, 10. juuni 2017


63

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni

Euroopa LiitTööstus 03-09 -38.3 -6.5 06-07 7.3 1.5 2.0 1.8 3.0 3.2 5.1Teenindus 03-09 -30.2 9.0 06-98 33.6 10.6 12.1 11.7 13.3 10.7 10.9Tarbija 03-09 -32.5 -11.6 08-00 1.5 -4.3 -5.3 -4.3 -3.4 -3.3 -2.2Kaubandus 12-08 -26.2 -5.5 10-15 9.6 2.8 3.3 4.1 5.0 3.1 3.7Ehitus 06-93 -45.1 -18.8 12-06 4.3 -11.6 -9.3 -6.8 -5.2 -6.5 -3.5Majandususaldus 03-09 65.6 100.0 05-00 117.4 108.6 108.9 109.2 110.7 109.7 111.3Finantsteenused 01-09 -20.0 13.7 04-06 43.3 23.3 23.8 25.6 23.8 23.4 23.2

EuroalaTööstus 03-09 -38.1 -6.4 04-07 7.7 0.8 1.3 1.3 2.6 2.8 4.5Teenindus 03-09 -25.7 9.5 08-98 35.7 12.9 13.9 12.8 14.2 12.8 13.4Tarbija 03-09 -34.6 -12.6 05-00 2.2 -4.9 -6.4 -5.1 -3.6 -3.3 -1.3Kaubandus 02-93 -25.0 -7.9 10-15 6.5 2.3 1.8 1.8 3.1 2.0 4.4Ehitus 09-93 -45.6 -18.1 02-90 6.6 -12.9 -10.1 -9.9 -6.0 -5.6 -3.5Majandususaldus 03-09 68.1 100.0 05-00 119.0 108.0 108.0 108.0 109.7 109.2 111.1Finantsteenused 01-09 -21.8 11.7 04-06 42.6 21.5 20.8 23.8 21.2 20.3 23.2

BelgiaTööstus 03-09 -33.8 -9.3 06-07 6.9 -1.2 -5.1 -3.4 -1.2 -1.7 -3.0Teenindus 04-09 -42.9 12.0 08-07 32.2 21.1 17.4 11.9 12.6 15.4 20.2Tarbija 02-09 -26.5 -6.9 12-00 16.2 -1.0 -4.3 -0.4 0.3 0.1 -1.1Kaubandus 01-09 -27.9 -4.4 10-10 13.7 -8.8 -17.7 -16.5 -11.8 -6.6 -0.8Ehitus 11-95 -35.1 -10.4 02-90 9.7 -7.3 -7.4 -6.4 -4.9 -9.0 -5.9Majandususaldus 03-09 68.8 100.0 06-07 117.2 107.7 103.2 103.9 106.2 106.4 107.1

BulgaariaTööstus 06-93 -32.1 -5.6 01-08 12.3 0.8 0.9 0.0 3.2 2.6 1.0Teenindus 06-10 -13.6 10.0 03-07 33.4 12.0 12.8 12.7 12.9 12.9 13.9Tarbija 04-09 -50.1 -33.2 08-01 -13.0 -23.4 -22.5 -25.3 -28.4 -28.9 -25.8Kaubandus 07-09 -14.8 14.4 08-94 31.8 16.8 15.2 13.9 15.2 16.4 16.1Ehitus 10-09 -56.0 -24.9 11-07 23.9 -18.6 -21.2 -14.3 -16.1 -17.3 -19.4Majandususaldus 05-93 70.0 100.0 04-07 120.5 108.0 108.4 106.9 107.6 107.2 107.2

TaaniTööstus 02-09 -34.5 -1.4 09-94 16.7 -3.8 -2.7 -3.0 -0.9 -5.7 1.4Teenindus 02-13 -10.1 5.5 05-10 28.6 10.4 7.7 6.8 6.5 9.6 10.2Tarbija 10-90 -11.8 8.4 03-15 21.9 11.9 13.5 13.9 14.6 13.4 15.0Kaubandus 11-11 -11.4 6.4 04-15 17.0 7.1 0.6 1.9 8.2 2.9 1.8Ehitus 10-09 -50.0 -9.9 11-06 24.2 -4.0 -2.9 -3.2 -5.3 -4.2 -1.3Majandususaldus 02-09 67.5 100.0 05-10 120.1 104.3 103.1 102.5 104.0 101.7 107.4

SaksamaaTööstus 03-09 -42.5 -7.1 02-11 16.0 2.3 2.4 3.6 5.4 5.3 8.4Teenindus 12-02 -19.9 18.1 03-99 50.1 21.5 22.3 20.8 22.0 17.9 18.8Tarbija 04-09 -32.9 -7.9 11-10 10.9 0.2 -2.1 0.2 2.8 3.1 5.0Kaubandus 01-03 -37.4 -10.5 12-90 22.3 -1.0 -2.1 -2.5 2.6 -1.7 3.8Ehitus 12-02 -55.4 -25.8 06-17 12.7 6.2 5.6 8.2 10.0 10.9 12.7Majandususaldus 03-09 70.4 100.0 09-90 119.0 109.1 108.3 109.2 111.0 109.5 111.9

EestiTööstus 03-09 -39.1 2.6 12-06 28.5 3.8 8.3 6.1 10.9 6.6 9.7Teenindus 02-09 -50.3 9.3 01-06 38.3 7.3 11.7 10.0 9.8 8.7 18.0Tarbija 04-93 -56.3 -15.3 04-06 12.8 -1.7 -1.8 -2.1 -3.5 -2.4 0.3Kaubandus 06-09 -45.6 8.2 04-07 35.6 12.0 8.0 10.7 11.8 14.1 11.3Ehitus 04-09 -76.0 -1.9 05-06 48.8 10.0 11.1 15.5 12.8 12.8 19.9Majandususaldus 03-09 66.9 100.0 09-06 118.9 103.9 106.5 105.4 106.6 105.3 109.3

KreekaTööstus 03-09 -36.6 -4.6 03-00 13.3 -5.0 -5.1 -6.7 -5.6 -10.4 -7.3Teenindus 10-12 -46.0 8.0 08-00 58.7 -3.2 1.9 6.6 8.9 11.5 9.0Tarbija 10-11 -83.8 -40.8 04-00 -5.8 -67.8 -73.3 -74.4 -72.2 -69.7 -68.8Kaubandus 10-12 -48.4 -2.2 07-07 39.0 12.9 1.9 2.7 3.0 1.5 -3.4Ehitus 08-11 -77.4 -22.8 04-00 32.5 -45.3 -59.7 -49.8 -53.5 -67.4 -55.6Majandususaldus 03-09 75.2 100.0 07-00 120.1 95.1 92.9 93.4 94.9 93.2 94.0

HispaaniaTööstus 01-93 -43.2 -9.3 11-97 7.1 0.1 1.7 -0.9 -1.3 -1.0 0.7Teenindus 01-09 -38.7 10.5 06-98 54.0 18.8 20.5 18.4 22.9 24.4 22.7Tarbija 02-09 -47.6 -13.2 12-15 5.4 -2.5 -3.8 -2.2 1.3 1.9 1.4Kaubandus 02-93 -36.0 -7.7 12-15 17.0 12.6 10.5 10.7 10.6 10.1 13.8Ehitus 08-13 -69.3 -14.1 12-98 39.5 -56.7 -33.8 -40.7 -26.3 -25.3 -22.5Majandususaldus 01-93 71.4 100.0 06-98 116.4 107.4 108.7 106.9 107.9 108.4 108.9

Kesk-

mine

Min Max 2017

Lisa 2 Konjunktuuribaromeetrite kindlustunde indikaatorid Euroopa Liidu maades

(sesoonselt silutud andmete alusel)


64

Aeg Väärtus Aeg Väärtus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni

PrantsusmaaTööstus 07-93 -39.4 -8.0 06-00 14.7 -3.3 -1.4 -3.7 -0.9 1.5 2.1Teenindus 04-09 -28.8 -0.5 01-90 16.2 0.7 1.9 2.9 1.6 0.4 1.1Tarbija 03-09 -37.0 -18.3 01-01 3.3 -8.6 -9.8 -9.8 -8.1 -7.0 0.5Kaubandus 04-97 -27.2 -8.4 12-07 8.8 -2.0 -2.2 -3.2 -6.9 -5.4 -3.4Ehitus 01-93 -62.3 -16.0 10-00 44.9 -16.5 -16.4 -16.7 -11.7 -9.8 -7.5Majandususaldus 03-09 73.5 100.0 10-00 119.0 105.0 105.9 105.1 106.2 107.6 109.8

ItaaliaTööstus 03-09 -34.4 -4.6 02-95 14.2 -0.7 0.4 0.9 1.8 1.5 1.6Teenindus 09-12 -24.3 3.8 04-00 33.1 9.2 10.3 7.6 10.2 8.7 9.4Tarbija 06-12 -41.5 -15.9 06-01 2.5 -12.9 -14.6 -13.6 -14.6 -15.7 -16.3Kaubandus 04-99 -65.4 -12.0 10-15 17.4 6.4 9.8 10.7 13.4 14.4 10.2Ehitus 09-93 -75.4 -22.8 04-90 13.4 -16.9 -17.4 -17.6 -15.3 -15.1 -15.2Majandususaldus 03-09 73.7 100.0 05-00 120.8 105.5 105.7 105.6 107.0 106.1 106.1

LätiTööstus 04-93 -44.0 -7.7 02-07 11.8 -1.7 -1.1 -0.4 -0.7 0.1 0.5Teenindus 03-09 -43.9 4.4 12-06 20.9 5.1 7.4 6.8 7.4 6.5 6.4Tarbija 07-09 -54.9 -16.5 09-06 1.0 -17.3 -16.5 -14.0 -12.7 -12.5 -8.9Kaubandus 02-09 -35.2 6.4 04-07 22.8 4.9 8.5 6.6 9.5 5.7 5.1Ehitus 07-09 -79.4 -25.4 01-07 19.2 -21.2 -16.9 -19.0 -17.1 -11.4 -13.0Majandususaldus 04-93 69.3 100.0 02-07 115.3 103.8 104.9 105.4 105.7 105.9 106.7

LeeduTööstus 04-09 -41.4 -11.1 08-07 9.8 -1.2 -3.2 -5.4 -7.5 -6.9 -3.8Teenindus 03-09 -47.2 7.4 07-06 34.3 11.9 11.3 10.9 18.2 17.5 15.7Tarbija 01-09 -56.1 -15.0 05-07 9.2 -7.5 -10.0 -11.6 -11.6 -11.7 -12.4Kaubandus 04-09 -57.8 -1.1 01-07 41.7 8.9 10.3 5.0 3.2 2.3 0.3Ehitus 05-09 -92.9 -33.1 01-07 13.4 -24.8 -26.7 -23.0 -24.8 -29.8 -28.2Majandususaldus 04-09 67.4 100.0 07-06 118.7 108.5 107.2 105.9 106.2 106.3 107.0

HollandTööstus 02-09 -25.4 -2.6 10-06 7.6 3.4 3.5 3.8 4.7 3.3 4.6Teenindus 03-09 -41.6 6.3 04-07 46.5 13.1 13.8 13.3 14.6 12.2 13.7Tarbija 02-13 -31.8 0.1 03-00 29.2 15.1 17.4 16.6 16.4 13.7 14.8Kaubandus 06-09 -16.9 10.9 10-99 33.3 9.9 10.4 8.3 8.5 9.3 11.0Ehitus 12-12 -47.7 -5.5 12-00 27.1 19.3 18.1 21.9 20.3 18.6 21.4Majandususaldus 03-09 66.5 100.0 03-07 117.8 108.8 108.2 108.2 109.7 107.6 109.2

AustriaTööstus 03-09 -37.8 -5.0 02-07 15.2 1.2 1.1 2.4 1.9 2.0 5.1Teenindus 04-09 -24.9 14.3 06-98 33.4 21.8 21.1 21.5 24.0 25.6 27.3Tarbija 04-09 -23.0 -2.4 06-07 16.3 -2.6 -1.5 -1.4 1.1 4.3 3.8Kaubandus 03-09 -26.4 -7.5 05-10 13.2 -5.1 -3.7 -1.4 -2.4 -16.6 -4.3Ehitus 04-96 -56.4 -17.0 01-17 7.3 7.3 4.3 6.7 3.1 7.2 6.8Majandususaldus 04-09 69.0 100.0 03-90 119.9 107.5 107.5 108.2 108.9 109.2 112.7

PoolaTööstus 03-09 -29.1 -13.9 06-07 -0.5 -10.1 -10.6 -9.8 -8.8 -9.2 -8.2Teenindus 03-09 -12.0 3.4 07-07 22.7 2.6 3.1 2.4 3.0 1.3 1.8Tarbija 08-01 -40.1 -20.3 04-08 -0.5 -7.0 -8.4 -7.0 -5.9 -4.7 -4.8Kaubandus 03-03 -16.8 -2.7 12-07 11.9 6.3 5.3 4.6 6.8 4.3 5.7Ehitus 02-02 -67.9 -32.9 02-08 -0.7 -21.4 -21.3 -20.6 -19.9 -19.4 -17.9Majandususaldus 03-09 76.5 100.0 05-96 124.2 103.1 102.4 102.7 103.8 102.9 104.0

SoomeTööstus 03-09 -37.3 0.8 10-94 31.3 3.6 1.5 3.9 4.2 7.7 8.8Teenindus 12-01 -47.6 14.0 09-00 51.1 17.7 17.2 18.6 22.9 23.1 25.4Tarbija 12-08 -6.4 13.2 05-17 24.5 22.6 20.9 23.2 23.6 24.5 24.3Kaubandus 02-15 -30.0 -2.3 08-07 23.8 -8.3 -2.4 3.9 2.2 -5.7 4.6Ehitus 09-91 -108.6 -18.5 06-98 36.5 3.8 3.3 -3.0 -1.6 -3.8 1.0Majandususaldus 04-91 72.4 100.0 11-94 122.3 106.4 105.6 106.9 107.3 108.5 109.8

RootsiTööstus 03-09 -38.5 -3.8 04-17 17.9 12.4 11.7 7.9 17.9 15.0 16.3Teenindus 04-09 -26.3 20.2 02-11 53.0 30.2 29.5 28.0 26.2 27.4 27.0Tarbija 12-08 -10.0 10.1 09-10 28.0 15.6 15.2 16.7 15.8 17.4 13.8Kaubandus 01-09 -38.3 11.3 01-10 47.6 11.3 14.6 13.1 11.6 10.3 18.0Ehitus 12-93 -82.9 -21.1 08-07 47.6 23.4 26.5 26.9 22.3 31.2 26.3Majandususaldus 09-91 76.7 100.0 01-11 118.0 111.8 111.4 110.3 112.5 112.5 112.3

SuurbritanniaTööstus 03-09 -49.0 -8.5 06-17 13.0 7.7 9.9 9.7 6.6 9.9 13.0Teenindus 03-09 -57.4 4.6 10-97 36.1 -1.8 2.6 5.4 8.5 -1.2 -2.4Tarbija 01-09 -35.2 -8.6 05-14 7.6 -5.1 -4.3 -4.3 -5.0 -6.1 -7.4Kaubandus 01-09 -47.1 1.3 09-15 26.7 0.9 5.7 10.4 9.2 4.3 -3.8Ehitus 06-91 -79.3 -20.7 04-15 8.4 -8.9 -8.1 6.0 0.6 -11.9 -2.2Majandususaldus 03-09 63.6 100.0 06-14 119.1 107.1 109.4 110.2 110.5 108.2 109.3

Min Kesk-

mine

Max 2017

konjunktuur nr 2 (201) 2017. a juuni - mkm...konjunktuur nr 201, juuni 2017 majanduse üldolukord 5...

Documents