kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus
TRANSCRIPT
Ene-Silvia Sarv, 2007 1
Kool Kool kui sümbiootiline arenguruum – kui sümbiootiline arenguruum –
ideaal ja tegelikkusideaal ja tegelikkus
Ene-Silvia Sarv
Ene-Silvia Sarv, 2007 2
Metafoor - sümbiootiline (arengu)ruum
Kisho Kurokawa (April 8, 1934 - Oct 12, 2007) (masinavallast – elu valda)
- linnaruum – ainevahetuskeskkond (nt Tokio tehissaar)
- veranda – vaheruum toa ja aia vahel, sees/väljas vahel
- inimese loov(uslik) areng – kultuuride, teadmisvaldkondade, õppeainete jt mõjuväljade vaheruumis, nende sümbioosis
Ene-Silvia Sarv, 2007 3
Mitmedimensioonilisus koolis kui arenguruumis
Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt) andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi
Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass, laulukoor vm, kool; õpetajaskond, õpilaskond; huviring-ainering jm
Õppimised: kogemused (vastuolud, õiglus-ebaõiglus), teadmised, õppeained, üldpädevused,....
Ene-Silvia Sarv, 2007 4
Kool, klass kui sümbioosi-ruum
Areng – loov pinge – olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel (P Senge jt – ka rühmas, organisatsioonis)
• Millised “ruumid” on selle kooli, klassi, lapse jaoks olemas (lapse enese tajus!!!) ?
• Milliseid “vaheruume” oleks lapsele vajalikud?• Millised “vaheruumid” meie suudame luua?
Ene-Silvia Sarv, 2007 5
Areng armus/rõõmus või hirmus?
Õpilase arengu tugisüsteem - tervik, mis väikseima energiakuluga võimaldab saavutada jätkusuutliku, ökoloogiliselt tasakaalustatud (isiksuse) arengu ja õppimise.
Väikseim energiakulu – emotsionaalselt, füüsiliselt turvaline, samas veidi pinget pakkuv, rõõmus ja positiivne eneseteostuslik keskkond.
Tugisüsteem on suunatud õpilase areneva Mina/Ise toetamisele. Siia kuulub, olenevalt vanusest : iseloomu kujunemine, eneseteavitused ja akadeemilise toimetuleku strateegiad ning nendega
seotud kuuluvus, (üld)pädevused, autonoomsus, väärtushoiakud.
Ene-Silvia Sarv, 2007 6
Uuring Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek
(Tallinna Ülikool, 2003-2007)
2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool)
Valim: 67 kooli kõigist Eesti piirkondadest, kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl)1820 lapsevanemat, 623 õpetajat
123 koolijuhti.
Projekti juht : prof M Veisson, TLÜ Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots
Ene-Silvia Sarv, 2007 7
Mis on?
Ene-Silvia Sarv, 2007 8
Lastel on enam koolirõõmu kui muret?Õpetajad –
õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid. Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.
Koolijuhid – jah – 12%, (ek – 15%, vk – 4%, lk - 15%)– ei, pigem ei – 23% (Tallinna k 30%!!!)Juhtide arvates on koolirõõm nende koolis väärtustehierarhias
10. kohal
Õpilane – kooli on paik kuhu ma kuulun – eelkõige leides sealt sõpru Koolirõõm on nende koolis hinnatavate väärtuste hulgas teises
kümnes
Ene-Silvia Sarv, 2007 9
Usaldusväärne õpetaja -
Eesti õppekeelega koolis
35% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”
4,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”
Vene õppekeelega koolis
19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat”
8,4% - ”enamik õpetajaid on sellised”
Ene-Silvia Sarv, 2007 10
SallimineSallimineÕÕpilane - pilane - ““Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli Sind?
% poisid tüdrukudei ole ühtki sellist
õpetajat39,39,
443737 4242
on üks selline õpetaja 30,0 28 32mõned õpetajad on
sellised26,26,
993030 2424
enamik õpetajaid on sellised
3,63,6 5,35,3 2,02,0
Tundlik, ebakohaselt koheldud poiss/noormees naiste maailmas ?
Ene-Silvia Sarv, 2007 11
Õpilane - usaldusväärse õpetaja olemasolu
"Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada"
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
on üks selline õpeta
ei ole ühtki sellis
Ene-Silvia Sarv, 2007 12
Lapsevanem - Kas lapsel on õpetajaid, kes teda Teie arvates ei salli?
Vastanuid % vastanutest
ei ole ühtki sellist õpetajat 1097 55,3
......
enamik õpetajaid on sellised 24 1,2
Kokku vastas 1983100,0
Ene-Silvia Sarv, 2007 13
SallimineSallimine““Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind?” Vastanuid %
vastanuid
ei ole ühtki sellist õpetajat
1503 39,4
on üks selline õpetaja 1145 30,0
mõned õpetajad on sellised
1027 26,9
enamik õpetajaid on sellised
136 3,6
Kokku vastas 3811 100,0
Ene-Silvia Sarv, 2007 14
Õpilased - õpetajapoolset sallivust peegeldav jaotus
Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
on üks selline õpeta
ei ole ühtki sellis
Ene-Silvia Sarv, 2007 15
ÕiglusÕiglus
Õpilane: ”Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt”
1/3 õpilastest pole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb.
Eesti keeles õppijatest veerand (25%)
vene keeles õppijatest 40,8%
ei ole nõusei ole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb.
Ene-Silvia Sarv, 2007 16
Õpetaja: karistav või toetav kooli-/pedagoogiline kultuurÕpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse
Pole nõus 23,3 Enam-vähem nõus 20,8
Pigem ei nõustu 51,7 Nõus 4,2
Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse
Pole nõus 17,3 Enam-vähem nõus 31,6
Pigem ei nõustu 45,0 Nõus 6,1
Ene-Silvia Sarv, 2007 17
Õpilane: Elu tunnis on huvitav?
... enamik õpetajaid õpetab huvitavalt – ca pooled õpilased
t>p, pk>g (58% - 44%), vk>ek (59% - 52%), mk>lk>Tk (59% - 54% - 52%)Niisiis: 41-56% õpilaste jaoks enamus
õpetajaid EI õpeta huvitavalt. Miks?
Ene-Silvia Sarv, 2007 18
Õpetaja
Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse
Enam-vähem nõus, nõus – 25%
Pole nõus, pigem ei nõustu – 75%
Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse
Enam-vähem nõus, nõus 37%
Pole nõus, pigem ei nõustu 63%
Ene-Silvia Sarv, 2007 19
Lapse vajadused – Ma tahaksin olla milleski esimene, parim
– p>t (83% - 79%), – g>pk, ek>vk (83% - 76%)
Tunnustuse defitsiit Milles on lahendus? - Märkamise ja väikestegi asjade tunnustamise õhkkond –
ÕPI LEIDMA, õpeta teisi leidma KIITMISVÄÄRSET ja - TUNNUSTA
Turvalisuse defitsiidi loob sageli enese väärkehtestamine tunnustuse defitsiidi taustal:
Olen viimase kuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud – p>t (72% - 61%), – ek>vk (69% - 59%), – lk,mk>Tk (69% - 61%)
Soojuse, kiindumuse, tunnustuse defitsiit , solvatus, alandatus =>=> ebakindlus, tuimus või psudoaktiivsus ja vägivaldsus
(Maslow - eneseteostuse vajadus, Mikulinger, Shaver – kiindunussuhte jmt puudulikkus)
Ene-Silvia Sarv, 2007 20
Õpilane ebaedu ja murede korral
• Poisid – pigem endasse tõmbumine, • tüdrukud – abi otsimine, õpetajaga rääkimine, asja
kallal töötamine või, vastupidi – asja eiraminePositiivne mõtlemine
– vene koolis suurem kui eesti koolis, – tüdrukutel – suurem kui poistel,
Välise põhjuse otsimine (st probl eiramine) – nt vilets kool, - t>p, G>pk, Vk>ek, mk<T ja linnak
Affektiivne käitumine (löön midagi puruks) – t>>p, g>pk, ek>vk
Ene-Silvia Sarv, 2007 21
Õpilane: õpetaja huvi ja abi tajumine
• tunneb huvi minu õppimise vastu – p>t (36% - 31%), – pk>g, vk>ek (36,6% - 31,8%)
• võimaldab mul avaldada oma arvamust – t>>p (56% - 49%), – G>>pk (61% - 51%), vk>ek, – lk>Tk>mk
• teeb palju õpilaste abistamiseks – p>t (55% - 52%), – pk>>g (55% - 49%), – mk>lk>Tk (57% - 54% - 49%)
• enamik õpetajaid kuulab tõepoolest seda, mida ma ütlen – T>p (70% - 62%), – g >pk (76% - 64%), vk>ek (71%>665), – Tk>lk>mk (69% - 66% - 63%)
Ene-Silvia Sarv, 2007 22
Õpilane – Õpilane – Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind?
Vastas % vastanutest ei 3457 93,0 jah 203 5,55,5 Nii ja naa ....
Kokku vastas 3717 õpilast 3838st küsitletust
Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest kiusatuna?
Normaalne?
Ene-Silvia Sarv, 2007 23
Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele tundub,
et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma tööd vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas, peamine pressing on õppeedukusel;
2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on esiplaanil õppeedukus, õpetajad on keskmisest vähehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, õpetajate professionaalsus;
3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), - keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord, õpilast abistav ja austav ning nõudlik, professionaalne õpetaja;
4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust tajutakse keskmiselähedasena
Ene-Silvia Sarv, 2007 24
Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel):
1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter ja tugev koolikord;
2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (34 kooli, 52%) – õppeedukuselt keskmised koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad, vähese professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata, siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid ligikaudu keskmisel tasemel;
3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad), kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös.
(Ruus, Veisson jt, 2007)
Ene-Silvia Sarv, 2007 25
Mis teeb kooli sotsiaalse kliima mõnusaks ja õppimist motiverivaks?• Emotsionaalne heaolu
• loov pinge
• hingehügieen – positiivne mõtlemine, emotsioonide koolitus
• sotsiaalne hügieen – rühma-klassi suhete jälgimine, korrigeerimine
• enesevaatlus – enese tundmine, hädade aimamine
• eneseteraapia elementide valdamine-õpetamine – nt punktimassaaž, meditatsioon, kunstiteraapia
Ene-Silvia Sarv, 2007 26
Lai andekus - - edu paljudes edu paljudes valdkondadesvaldkondades
Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane radar (Gardner, 1983, 1993, 2007);radar (Gardner, 1983, 1993, 2007);
õpistiilide paljusus-paindlikkus;õpistiilide paljusus-paindlikkus;
parema-vasaku poolkera “tasakaal” parema-vasaku poolkera “tasakaal” JneJne
Kitsas andekusKitsas andekus – – edu mõnes, ebaedu edu mõnes, ebaedu muus valdkonnasmuus valdkonnas
Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline radarradarõpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatusõpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatusparema (vasaku) poolkera “domineerimine” parema (vasaku) poolkera “domineerimine”
jnejne
Õpetaja – Loon andekale õpilasele tingimused … vaatamata ebaedule mõnes teises aines
Kui on mõnes aines tobu – ongi tobu!
NB – õpitud v õpetatud abitused – vanemate ja õpetajate “teene”
Ene-Silvia Sarv, 2007 27
Õpetaja vaatest õpilasele ja koolile
Ene-Silvia Sarv, 2007 28
Õpetaja ja kool – kaks vaadet,
neli rühmitust ja hulk infot tähtsate asjade kohta
I vaade – kool kui õpetaja(te) loodud õpilase arengukeskkond
II vaade – kool kui teadmustjuhtiv õppiv organisatsioon õpetaja poolt nähtuna-kogetuna (pole käsitletud kogumikus Eesti kool 21. saj ....)
Ene-Silvia Sarv, 2007 29
Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”: suur-väike
-
Ene-Silvia Sarv, 2007 30
Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:lai/avanev-kitsas/sulguv
Ene-Silvia Sarv, 2007 31
Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist mööda:
Koolid kui lapsed:
• õpiedulised • õpivõimelised / õppivad “keskmikud” • õpiprobleemidega “keskmikud” • “õpipeetusega” üsna edutud koolid.
Kooli • õpiedulisus ei tähenda alati häid eksamitulemusi• õpiedututel on vahel head riigieksamitulemused (aga
õnnetumad õpilased ja “kitsamad” õpetajad)
Ene-Silvia Sarv, 2007 32
Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende arengu toetamisse? Õpetajate rühmad:
Pessimistid e riskirühm, 4% - aine ja hinne, piits ja präänik kinniste klassiuste taga ...
• Stressitundlikud keskmikud, 48% - eks neil lastel ikka raske ole, aga ega ma eriti midagi teha saa ...
• (Enese? Teiste?) kriitilised, 18% - õpetajad on viletsad, kool on niru ... , lastel pole eriti häda, ...
• Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga, 30% - teeme koostööd ja nii saame iga last aidata ...
Ene-Silvia Sarv, 2007 33
Õpilaste – rõõmud-mured, isleloomustus
Õpilaste– osalus
Õpetaja õpilaste s tressifaktoritest
Õpetaja – õpilaste probleemid
Õpetaja – Mina-mõõde õpilase toetamisel
Kool – õpilase arengu toetamine
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
Õpilaste koolirõõmud
Õpilaste hindehirmud
Õpilaste usk hindamise tõesusse
Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
Õpilaste heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressi-faktor - õpetaja
Õpilaste stressi-faktor - hinded
Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste materiaalseteprobleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamineÕpetaja - kasvataja
Õpetaja - pedagoogilised vestlusedõpilastega
Õpetaja - tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool - tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool - info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool - eneseusk
Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljundvanematele
Eesti keel Eesti ja vene keel Vene keel
Õpetajate vaated olenevalt kooli õppekeelest
Ene-Silvia Sarv, 2007 34
Koolide 4-klastriline jaotus õppiva organisatsiooni vaates – õpetaja taju
-2,5-2,0-1,5
-1,0-0,50,0
0,51,0
1,5
Õpetaja refleksioon jauurimistegevus
Juhtimise tajumine õpetajapoolt
Õpetaja personaalnemeisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpetaja koostöö
Ühisvisioon
SüsteemilähenemineÕppekava
Rahulolu ja pühendumusõpetaja tööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
1. klaster 2. klaster 4. klaster 3. klaster
Ene-Silvia Sarv, 2007 35
Lõpetuseks
– ja järelemõtlemiseks
Ene-Silvia Sarv, 2007 36
Kui usalduse, sallimise, tõe ja õiguseusalduse, sallimise, tõe ja õiguse kultuur on meie arust õpilase arenguks vajalik, siis
1. mida ette võtta, et igal lapsel oleks koolis
usaldusväärne õpetaja?
2. mida ette võtta, et ükski laps ei tajuks – õpetaja ei salli mind?
3. mida ette võtta, et kool oleks õigluse ja toetava koostöö paik igale lapsele?
Ene-Silvia Sarv, 2007 37
On suur hulk õpetajad – sh nö rasketes, erivajadustega laste koolides, kelle jaoks absoluutne enamus lapsi on arenemisvõimelised ja edasipüüdlikud, kuigi ahistatud hinnete ja ebaedu hirmust, harvem – kaaslaste ja mõne õpetaja pahatahtlikkusest või ebaõiglusest.
Paljude õpilaste jaoks on koolis tugev hirmu faktor. Hirm aga pärsib nii
õppematerjali omandamist kui arengut üldse, kõnelemata kahjust isiksuse, iseloomu kujunemisele. Õpetajad, kool küll tõdevad seda, aga kuivõrd nad suudavad või oskavad hirmu vältida?
Ligi neljandik õpetajaid tõdeb, et hulga õpilaste meelest ei kohtle osa õpetajaid neid õiglaselt - õpilaste ahistatus.
On muretsemapanevalt palju õpetajaid, kes ei teadvustagi- laste probleeme, sh tervist, stresse, hirmusid,- poisse, nende eripära, vajadusi ja enesekaitsemehhanisme nii algkoolis kui eriti - üleminekueas
Ene-Silvia Sarv, 2007 38
Ühistöö ja vaatlussüsteemi puudumine - Laseb asjadel viltu minna- Ei lasegi tekkida “vaheruumil” loovaks ja loovuse arenguks- Pärsib õpetaja enese arengut • Taasloob individualistlikku, omakasulikku riskiühiskonda
Soodus areng vaheruumisMina – Sina Emotsionaalne - intellektuaalne Põnevus – kohustus ....
Aga – IGA KOOL ON ERINEV Teadmine sellest, milline on kool (õpilase tajus, õpetaja
tajus) – kooli individuaalne arenguvajadus, arengustsenaariumid, arengutee
Ene-Silvia Sarv, 2007 39
Veidi raudvara: Tänane laps viimases pingis on homne teismeline,
ülehomne tudeng ja eluaeg meie kaaskodanik, minia või väimees, pensimaksja või võimumees/-naine...
• Lapse areng on kordumatu protsess, seda tuleb jälgida
• Lapsele tuleb anda tegevus- ja liikumisvabadus
• Loomupärasus• Lapsele on vaja luua
soodsad tingimused
• Kasvatada arusaama ümbritsevast ja iseendast
• Iseseisvus ja vastutustunne
• Keskendumisvõime ja korraarmastus
• Käsi, keha on intellekti tööriist
Ene-Silvia Sarv, 2007 40
Hooliva pedagoogika põhimõtted• Tegevuslik aspekt – nt tahtejõu, abistamise kasvatamine
• Kunstiline aspekt - tundeelu ja meeleerksuse arendamine kõigi
ainete õppes
• Intellektuaalne aspekt – mõtlemise areng, huvi, vastutus
• Toetavad rütmid ja rituaalid – nt nädala töörütm
• Klassi-, kooliväline tegevus - õppeprotsessi osa
• Kodu ja kooli koostöö – tegelikkuses, mitte koosolekuna
• Süsteemilähenemine – tähendusrikkuse ja laia perspektiivi taotlus
õppes (sh üldpädevused)
(TLÜ klassiõpetajate rühmatööst, joonis – Aruküla Waldorfkooli kalendrist)
Ene-Silvia Sarv, 2007 41
Jõudu ja
edu ja
(enese)(kooli)loomisrõõmu!
Ene-Silvia Sarv, 2007 42
Uuringuga seotud raamatuid ja artikleid
EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120.
RUUS, V-R., VEISSON, M., LEINO, M., OTS, L., PALLAS, L., SARV, E-S., VEISSON, A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58.
Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105
Ene-Silvia Sarv. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k). http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm
Ene-Silvia Sarv, 2007 43
Ene-Silvia Sarv. 2005. Õpetaja: õpilane ja õpilase arengu toetamine. – Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 26 – 36.
E-S Sarv 2006. Õpetaja ja kool uuringute peeglis. - Elukestev õpe – tõkked ja sillad. Koost R Laja, K Loogma, toim R Vürmer. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, 85-112.