kootud sallid

kOOTUD SALLID kOGU MAAILMAST

Kari Cornell

Inglise keelest tõlkinud Ülle Suvi

Sissejuhatus 8

Sk andina avia sallid 12Min Ulla Norra sall 14

Rootsi Lovikka sall 18

Gröönimaa helmestega sall 24

Islandi rahvusmustriga sall 30

Päivätär: Soome kahekordne sall 34

Islandi pitssall 40

Euroopa sallid 44Baieri keerdsilmustega vikkelkoes sall 46

Eesti kolmnurkne pitsrätik 52

Põhjamaine kaelus-õlasall 60

Prantsuse stiilis sall 64

Belgia sakilise mustriga kaelussall 68

Br iti sa arte ja iir i sallid 72Shetlandi pitssall 74

Keldi vilditud lilledega sall 78

Fair Isle’i kirjatud koes sall 82

Arani koekirjas nuppudega sall 86

Arani stiilis palmikutega sall 90

SISUkOrD

Idam a ade sallid 96Hiina hea õnne sall 98

Jaapanist inspireeritud roosiga krae 104

Orenburgi pitssall 108

Lä äne sallid 114Pendletoni sall 116

Põhja-Ameerika õlasall 124

Central Park’i Möbiuse sall 128

Ameerika lapisall 132

Lühendid 140

Lõngad 141

Lõngade standar did 141

R a am atu k a asautor id 142

R egister 144

8

Sallid on pakkunud sooja ja heaolu ning olnud iluasjaks nii meestele kui ka naistele kogu inimkonna ajaloo vältel. Ümber pea, kaela, vöökoha või puusade kantavat tavalist ruudu- või ristkülikukujulist rõivaeset oli lihtne valmistada ükskõik millisest kiust.

Juba muistsed mesopotaamlased, egiptlased, hiinla-sed ja roomlased kandsid salle. Mesopotaamia varadünas-tilisest perioodist (2900–2350 eKr) pärit kunstiteosed kujutavad naisi, kelle juuksed on punutud pikkadesse pal-mikutesse, mis on sageli põimitud krunni ja kaetud võrgu või salliga. Viljakus-, armastus-, sõja- ja kehalise armastuse jumalanna Ištarit kujutati sageli kandmas punast või sinist salli. Süüria kuningas Tiglat-Pileser I (1112–1074 eKr) kuulutas, et „Abielunaised... ei käi tänaval palja peaga. Vaba meeste tütred... kannavad loori. /.../ Prostituudid ei kata ennast, nemad käivad paljapäi…”. Ka tänapäeval kan-navad paljud Lähis-Ida naised hijab’it – rätikut, mis katab pea ja on keeratud ümber kaela.

Egiptuse vaaraod kandsid kuninglikku peasalli nemes’t, mis kinnitati peapaelaga otsmikule. Tagant langes see alla seljale, katt es juuksed ja kaela. Ka Giza platool asuva Chep-hreni püramiidi sfi nks kannab peas nemes’t. Mõnedel ku-ninganna Nofretetet (1370–1330 eKr) kujutavatel joonis-tustel kannab ta kuningliku peakatt e all riidest pearätikut. Tutanhamoni (1341–1327 eKr) hauakambrist leiti muude riideesemete hulgast ka sallid ja jumal Anubise kuju, mis oli kaunistatud pika linasest riidest salliga, mida ümbritses kahekordse krooniga sinistest lootostest vanik. Hilisema-tel aegadel sidusid Egiptuse kõhutantsijad endale puusade ümber õhulised sallid.

Nagu tõendavad 8000 terrakotasõdalast, kooti esime-sed siidsallid Hiinas. Kõigil Hiina esimese keisri Qin Shi Huangdi (259–210 eKr) sõdureid kujutavatel terrakota-kujudel oli rätik ümber kaela seotud, et näidata nende sõ-jalist auastet.

Vanad roomlased kandsid ümber kaela, üle õla visa-tult või vöö vahel higirätikut (ld k sudarium), et sellega päevakuumuses kaela ja nägu pühkida. 1669. aastal skulp-

tor Cosimo Fancelli loodud skulptuur „Ingel surilinaga” seisab Roomas Ponte Sant’Angelo sillal (Püha Ingli sild) ja hoiab käes salli. 113. aastal rajatud Trajanuse sambal on kujutatud kaelarätt i kandvaid sõdureid. Nende kolmnurk-selt kokku murtud või pikad ja kitsad sallid on pistetud raudrüü alla või seotud ees sõlme.

17. sajandil kandsid Horvaatia sõdurid salle sõjalise auastme näitamiseks, niisamuti nagu Hiina sõdalased seda teinud olid. Kui prantslased nägid sõduritel neid kaelasi-demeid – kravatt e (horvaadi k kravata) –, võtsid nad need kiiresti üle ja muutsid kaelasideme stiilseks aksessuaariks nii meestele kui naistele. Prantsusmaalt levisid moekad kaelasidemed kogu Euroopasse ja isegi Uude Maailma. Uus-Inglismaal oli kombeks kinkida matusekülalistele kal-leid perekonnavapiga kaunistatud salle. 1721. aastal kuu-lutas Massachusett si valitsus selle tava ebaseaduslikuks, pi-dades seda ekstravagantseks ja puritaanlike traditsioonide teotuseks.

Inglise kuningas Charles II vaimustus kaelarätikust kui moeaksessuaarist, kui ta oli Prantsusmaal pagenduses. „Kravatt on üks kaelakaunistus, mis ei ole midagi muud kui eest lehvina kinni seotud pikk rätik krae ümber,” kirjutas ta Inglismaale tagasi pöördudes, „see on kõigi selliste riietus-esemete algupärane mudel. Kuid nüüd on õmblejate os-kuste ja leidlikkuse tõtt u väga palju uusi viise kaelasideme-te tegemiseks, nii et nõuab pingutust neile õige nimi leida ja veel enamgi neid kirjeldada.”

Aja jooksul arenes kaelaside meeste puhul pikaks kit-saks lipsuks, samal ajal kui naised kandsid edasi lopsaka-maid salle.

On arvatud, et kootud salli nähti esmakordselt 1783. aasta talvel Krakówi hertsogi kaelas, kellele arst oli soovi-tanud kael soojas hoida.

Hertsog, kes armastas nii kudumist ja oli ühtlasi ka asja armastajast moedisainer, kudus endale pika villase riba, mida kandis mantli peal ümber kaela. Kahjuks sai see talle saatuslikuks. Inglismaal Cheshire’i maakonnas ringi rännates jäi see liiga pikk sall kinni ta koerarakendiga kelgu

SISSEJUHATUSDonna Druchunas

9

jalastesse ning kägistas hertsogi surnuks. Hertsogi sall on andnud inspiratsiooni Briti telesaate ulmekangelase dok-tor Who loomisel, viimasel on küll võime uuesti sündida, isegi kui tema pikk sall talle saatuslikuks peaks saama.

20. sajandil muutus populaarseks aksessuaariks aviaa-tori stiilis sall, pärast seda, kui oldi nähtud neid kuulsate lendurite Amelia Earharti ja Howard Hughesi kaelas. Ka Esimese maailmasõja hävituslendurit Punast Parunit on kujutatud tema pika tuules lehviva salliga (ja hiljem Snoopyt). Aviaatori stiilis sall on edasiarendus soojast ooperisallist, mida kandsid elegantsed härrasmehed koos kinnaste ja silindriga raskete villaste mantlite peal. Oma nime sai sall pärast lennukite leiutamist, kui sellest sai pi-lootide vormiriietuse osa.

Tänapäeval kantakse salle nii sooja kui ka moe pärast, sall võib olla nii usuga seotud rõivastiili osa kui ka poole-hoiuavaldus oma lemmikjalgpallimeeskonnale. Amelia Earharti sall rändas 2009. aastal kosmosesüstikul Atlantis maailmaruumi – need lihtsad aksessuaarid on ikka olnud võimsad inspiratsiooniallikad. Kui raskeid kootud sal-le kantakse ainult külmade ilmadega, siis kerged kootud pitssallid – isegi villasest lõngast – pakuvad konkurentsi kootud pašmiinadele ja siidisallidele, mida kantakse aasta läbi.

Selles raamatus esitletud mitmekesine sallide ja õla-rätikute kollektsioon põhineb maailma eri paigust pärit ku-dumise traditsioonidel. Mõned neil lehekülgedel esinevad kavandid, nagu Min Ulla Norra sall ja Orenburgi pitssall,

Sellel vanal Venemaa postkaardil jälgib noor neiu ühe silmaga kudumistööd ja teisega kassi.

10

Sellel võluval 18. sajandist pärit maalil kujutatakse kuduvat ema ja tema tütart, kes teda töö juures jälgib. (Voyageur Press Archive)

11

on jäänud truuks ajaloolistele tavadele, teistel on aga nüü-disaegsem hõng. Näiteks keldi vilditud lilledega salli disain põhineb traditsioonilistel Arani koekirjas kampsunitel, mis loodi 1900. aastate alguses Arani saartel, kuid uuema ilme annavad sallile lisatud viltlilled. Belgia sakilise must-

riga kaelussalli puhul on kasutatud sajandeid vana lihtsat pitsmustrit, kuid tulemuseks on modernne kaelussall. Kui sa eelistad salli puhul keerukat värvidemängu, täiuslikult viimistletud koemustrit või lihtsat elegantsi, siis sellest raa-mutust leiad sa kindlasti midagi oma stiiliga sobivat.

Reproduktsioonil maalist „Washington: meie iseseisvussõja kuduja” on Martha Washingtoni kujutatud salli kudumas Ameerika iseseisvussõja sõdurile.

SkAnDInAAVIA SALLID

Min Ulla Norra sall14

Rootsi Lovikka sall18

Gröönimaa helmestega sall24

Islandi rahvusmustriga sall30

Päivätär: Soome kahekordne sall 34

Islandi pitssall40

15

See Norra traditsiooniliste mustrimotiividega kaunis sall kootakse ringvarrastel nagu toru, salli kumbki allserv ühendatakse viimistlemise käigus. Salli muster on keskosa suhtes sümmeetriline ja see koosneb mitmest väga lihtsast ribamustrist, vaheldumisi mõne keerukama lumehelbe- ja suurema XOXO-mustriga.

MIn ULLA nOrrA SALL

DI S A I N I N U D E L I NOR BROW N

Valmismõõdud

188,5 cm × 19 cm

Vahendid

Berroco Ultra Alpaca (kammvill-lõng; 50% alpakavill, 50% vill;

100 g = 197 m): 3 tokki halli tooni lõnga Charcoal Mix (#6289)

(PV) ja 3 tokki lumivalget tooni Winter White (#6201) (KV)

40 cm pikkused ringvardad nr 6 [4 mm]

Nr G/6 [4 mm] heegelnõel

Abivarras ja abilõng

Silmusemarkerid

Sukanõel

Koetihedus

26 silmust × 26 ringi = 10 cm kirjatud parempidises koes.

Õige koetiheduse saavutamiseks kasuta vajadusel teise

suurusega vardaid.

16

MUSTR ISTSall kootakse ringselt, kumbki allserv ühendatakse töö lõpus.

ER ITEHNIK ASilmuste loomine heegelnõela ja abilõngaga: tee heegelnõela ja abilõngaga ahelsilmustest kett, mis on mõni silmus pikem kui vaja. Korja ringvarraste ja töö lõngaga igast „kühmukesest” heegelketi taga ettenähtud arv silmuseid. Mustris näidatud kohas haruta heegelahel lahti ja korja tekkinud silmused vardale.

TÖÖ KÄIK

Loo heegelnõelaga põhivärvi (PV) abilõngast 96 silmust ning jäta 56 cm pikkune lõngasaba; pane silmusemarker ringi algusesse ja ühenda ringiks, nii et silmused keerdu ei läheks.

Koo järjekorras koeskeemid 1–6.

Oled nüüd jõudnud salli keskkohani.

Pööra koeskeemid tagurpidi ja koo need vastupidises järjekorras 6–1, alustades iga skeemi ülemisest reast, nii et salli teine pool oleks esimese poole peegelpilt.

Katkesta lõng ning jäta 56 cm pikkune põhivärvi lõngast saba.

4745

40

35

30

25

20

15

10

5

1

16-st rep

CHART 1

50

45

40

35

30

25

20

15

10

5

124-st rep

CHART 2

KV

PV

VÄRVIKAART

Kordus 16 s

KOESKEEM 2

KOESKEEM 1 Kordus 24 s

17

VIIMISTLEMINE

Tõsta ringi esimesed 48 s abivardale, ülejäänud 48 s jäta ringvardale. Kasuta PV lõngasaba ja sukanõela ning ühenda silmused silmamise võtte abil kokku.

Peida kõik lõngaotsad kudumi pahemale poolele, vajadusel keera sall pahempidi.

Haruta silmuste loomisel kasutatud heegelkett lahti ja korja esimesed 48 s abivardale ning ülejäänud 48 s ringvardale. Kasuta PV lõngasaba ja ühenda silmused silmamise võtte abil kokku.

Niisuta sall ja vormi nii, et muster esile tuleks.

24

20

15

10

5

112-st rep

CHART 4

49

45

40

35

30

25

20

15

10

5

124-st rep

CHART 5

49

45

40

35

30

25

20

15

10

5

112-st rep

CHART 6

KOESKEEM 3

KOESKEEM 4 KOESKEEM 5 KOESKEEM 6

24

20

15

10

5

1Kordus 8 s

Kordus 12 s Kordus 24 s Kordus 12 s

75

SHETLAnDI PITSSALL

DI S A I N I N U D C A N DAC E E I S N E R S T R IC K

Shetland on imeilus koht nii kudujate kui ka mitt ekudujate jaoks. Lerwicki kaubandustänav on ääristatud kaupluste-ga, mille vaateaknad peibutavad möödujaid kootud eseme-tega. Üks kõige kaunimatest esemetest, mida leidub pea-aegu igal aknal, on merekarbimustriga sall. Nende sallide kudumisel on kasutatud traditsioonilist merekarbimustrit ja peaaegu alati on need valmistatud kreemikasvalgest lõn-gast koos mõne aktsentvärviga. Mulle meeldib kasutada kolmes erinevas toonis värvi – tumedat, keskmist ja hele-dat – järjestikku, kas tumedast heledaks, heledast tume-daks või peegelpildis. Kui sul ei ole juhtumisi kolme toon-toonis üleminekuga lõnga, võid kasutada ükskõik milliseid sulle sobivaid värve.

Valmismõõdud

29 cm × 127 cm (pärast vormimist)

Vahendid

Jamieson & Smith 2-ply Lace Yarn (pitsilõng; 100%

vill [Shetlandi ja tallevill]; 25 g tokk = 169 m): 3 tokki

kreemikasvalget, 1 tokk tumelillat, 1 tokk keskmist lillat ja 1

tokk helelillat või 3 tokki sulle sobivat värvi

Nr 5 [3,75 mm] vardad

Abivarras (nr 5 või väiksem)

Sukanõel

Traadid kudumi vormimiseks

Roostevabad T-kujulised nööpnõelad

Koetihedus

24 silmust ja 25 rida = 10 cm pitskoes (pärast vormimist).

Mida suuremaid vardaid kasutad või mida lõdvemalt kood,

seda suuremad tulevad pitsmustri augud. Aukude suurus

sõltub täielikult sinu isiklikust valikust. Ka kudumi vormimine

sõltub igaühe maitsest. Lõpptulemuse määrab see, kui palju sa

vormides salli venitad.

76

KOEMUSTRID

Ääremuster

Kõik read: rea 7 esimest silmust: õs, pp2k, 1 pp, pp2k, õs, 2 pp; rea 7 viimast silmust: pp2k, õs, 5 pp.

Merekarbimuster (kirjakord 19 s, kasvatamine 37 s-ni, kahandamine 19 s-ni)

Rida 1 (PP): *1 pp, õs, pp2k, 13 pp, pp2k, õs, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 19 s.

Rida 2: *1 pp, 1 pp e&t läbi eelmise rea õs, 15 pp, 1 pp e&t läbi eelmise rea õs, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 21 s.

Read 3 ja 4: koo parempidi.

Rida 5: *1 pp, [õs, pp2k] 2 korda, 11 pp, [pp2k, õs) 2 korda, 1 pp; korda alates * kuni markerini.

Rida 6: *[1 pp, 1 pp e&t] 2 korda, 13 pp, [1 pp e&t, 1 pp] 2 korda; korda alates * kuni markerini – iga kordus 25 s.


Rida 9: *1 pp, [õs, pp2k] 3 korda, [õs, 1 pp] 11 korda, õs, [pp2k, õs] 3 korda, 1 pp; korda alates * kuni markerini – iga kordus 37 s.

Rida 10 (PHP): *[1 pp, 1 pp e&t] 3 korda, too lõng ette ja tõsta järgmine silmus ja iga ülejärgmine silmus PK vardale, kuni sellel on 13 ületõstetud silmust. Samal ajal lase vardalt maha nende silmuste vahel olevad eelmise rea 12 õhksilmust. (Ära lase maha viimast õhksilmust! VK vardale jääv esimene silmus on õhksilmus.) Torka VK varras läbi kõigi 13 venitatud silmuse, keera PK varras ümber VK varda, nii et töö jääb pahempidi kudumise asendisse, koo kõik silmused pahempidi kokku. Seejärel [1 pp e&t, 1 pp] 3 korda; korda alates * kuni markerini – iga kordus 19 s.


Korda mustriridu 1–12.

MUSTR ISTSall kootakse kahes osas ja ühendatakse kaela tagaosas.

77

TÖÖ KÄIK

Esimene pool

Loo valge lõngaga 71 silmust.

Koo 1 rida parempidi.

Ettevalmistav rida (PP): koo 7 esimese silmusega ääremustrit, pm, tee 3 kordust merekarbimustri 1. rida kuni 7 viimase silmuseni, pm, koo 7 viimast silmust ääremustrit.

Jätka 7 esimese ja viimase silmusega ääremustri kudumist ning markerite vahele koo 3 kordust merekarbimustrit.

Koo 13 kordust [12-realist] merekarbimustrit ja samaaegselt vaheta lõngu järgmiselt:

Kordus 1: read 1–12: valge.

Kordus 2: read 1–6: valge; 7–8: hele; 9–10: keskmine; 11–12: tume.

Kordus 3: read 1–12: valge.

Kordus 4: read 1–4: valge; 5–6: hele; 7–8: keskmine; 9–10: tume;

11–12: keskmine.

Kordus 5: read 1–2: hele; 3–12: valge.

Kordus 6–13: koo [kordused 2–5] veel 2 korda.

13. korduse lõpus tõsta silmused abivardale.

Teine pool

Koo teine pool nagu esimene ja pärast 13. kordust jäta silmused töös olevale vardale.

VIIMISTLEMINE

Ühenda kaks poolt silmamise võtte abil.

Niisuta sall ja vormi, venitades ja kinnitades nööpnõeltega sälgulised otsad. Tõmba traadid läbi kummagi pika ääre igast õhksilmusest; kinnita traadid nööpnõeltega alusele ja jäta sall kuivama.

79

Valmismõõdud

18 cm × 208 cm (ilma narmasteta)

Vahendid

Brown Sheep Lanaloft Worsted (keskmise jämedusega

kammvill-lõng; 100% vill; 100 g tokk = 146 m): 4 tokki halli

tooni Manor Grey (#LL33W) (PV) ja 1 tokk erksinist Buoyant

Blue (#LL47) (KV)

Nr 8 [5 mm] vardad

Nr 9 [5,5 mm] vardad

Nr H/8 [5 mm] heegelnõel narmaste kinnitamiseks

Terav tikkimisnõel

Koetihedus

24 silmust ja 44 rida = 10 cm palmikumustrit suuremate

varrastega.

17 silmust ja 22 rida = 10 cm parempidises koes väiksemate

varrastega (viltimata).

19 silmust ja 31 rida = 10 cm parempidises koes väiksemate

varrastega (vilditud).

Õige koetiheduse saavutamiseks kasuta vajadusel teise

suurusega vardaid.

kELDI VILDITUD LILLEDEGA SALL

DI S A I N I N U D M E L I S S A W E H R L E

Selle tänapäevase Arani koekirjas salli jaoks sain ma inspi-ratsiooni Arani omapärastest kampsunitest, mis on pärit Iirimaa läänerannikul asuvalt Arani saarestikult. Tradit-siooniliselt kooti neid kampsuneid vähetöödeldud kree-mikat tooni lõngast, mis pakkus head kaitset niisketes ilmastikuoludes – see oli suureks abiks kaluritele, kellele need kampsunid algul mõeldud olid. Palmikumuster oli iseloomulik kindlale maakonnale, kihelkonnale või vallale, kus kampsuni kandja elas. Mõnikord kooti mustrisse sisse ka omaniku initsiaalid. Et lisada kudumile uudsust, valisin ma naturaalse halli villa, mis toob palmikud kenasti esile. Algselt meestele mõeldud mustrile lisavad naiselikkust mõ-ned vilditud lilled, mis on kaunistatud erksa tikandiga. Ära pelga viltimist ega tikkimist! Iga algaja saab sellega kergesti hakkama.

80

KOEMUSTER

Palmikupaneel (41 s)

Rida 1 (PHP): 1 pp, 1 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 4 ph, [2 pp, 2 ph] 2 korda, 1 pp, [2 ph, 2 pp] 2 korda, 4 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 1 ph, 1 pp.

Rida 2 (PP): [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp/1 ph/2 pp PT, 2ph, 2 pp, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.

Rida 3: korda rida 1.

Rida 4: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1 ph/2 pp PE, 2 pp/1 ph PT, 1 ph, 1 ph/2 pp PE, 2 pp/1 ph PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.

Rida 5: 1 pp, 1 ph, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 4 ph, [3 pp, 4 ph] 3 korda, 2 pp, 2 ph, 2 pp, 1 ph, 1 pp.

Rida 6: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 3 ph, 2/2 PT, 3 ph, 2/2 PE, 3 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.


Rida 8: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 2 pp/1 ph PT, 1 ph/2 pp PE, 3 ph, 2 pp/1 ph PT, 1 ph/2 pp PE, 2 ph, 1/1 PT, 1/1 PE, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.


Rida 10: [1 pp, 1 ph] 2 korda, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 2 pp,

2 ph, 2 pp/1 ph/2 pp PE, 2ph, 2 pp, 2 ph, 1/1 PE, 1/1 PT, 2 ph, 1/1 PT, [1 ph, 1 pp] 2 korda.

Read 11–16: korda ridu 3–8.

Korda mustriridu 1–16.

ER ILÜHENDID1/1 PE: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 1 pp, 1 pp palmikuvardalt.

1/1 PT: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 1 pp, 1 pp palmikuvardalt.

1 ph/2 pp PE: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 1 ph, 2 pp palmikuvardalt.

2 pp/1 ph PT: tõsta 1 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, 1 ph palmikuvardalt.

2/2 PE: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 2 pp, 2 pp palmikuvardalt.

2/2 PT: tõsta 2 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, 2 pp palmikuvardalt.

2 pp/1 ph/2 pp PE: tõsta 3 s palmikuvardale ja hoia töö ees; 2 pp, tõsta ph s palmikuvardalt VK vardale ja 1 ph, 2 pp palmikuvardalt.

2 pp/1 ph/2 pp PT: tõsta 3 s palmikuvardale ja hoia töö taga; 2 pp, tõsta ph s palmikuvardalt VK vardale ja 1 ph, 2 pp palmikuvardalt.

FLOWER TEMPLATESEnlarge by 78%LILLEDE ŠABLOONIDSuurenda 78%.

81

TÖÖ KÄIK

Loo suuremate varrastega 41 silmust.

Koo 2 rida 1 pp, 1 ph soonikkoes.

Korda 16-realist palmikumustrit kuni sall on u 208,5 cm pikk või soovitud pikkuses ning lõpeta 16. reaga.

Koo 2 rida 1 pp, 1 ph soonikkoes.

Koo silmused soonikkoes maha.

VIIMISTLEMINE

Vilditud lilled

Loo väiksemate varrastega 41 silmust.

Koo sokikoes (PP pp, PHP ph) kuni kudum on 24 cm.

Vildi kudum pesumasinas ja jäta kuivama.

Lõika šabloonide abil vildist lilled; lõika eraldi ka õite keskkohad.

Tikand

Lõika soovitud värvi lõngajupp.

Äärista lillede keskkohad sämppistes.

Kaunista iga kroonleht eelpistetega.

Õmble põhivärvi lõngaga lilled salli ühte otsa, paiguta need vastavalt oma soovile.

Narmad

Lõika põhivärvi lõngast 54 lõngajuppi pikkusega 25,5 cm. Kinnita 9 narmast ühtlaste vahedega mõlema lühema serva külge järgmiselt: tõmba heegelnõelaga 3 pooleks murtud narmast kudumi paremalt poolt pahemale poole; tõmba lõngaotsad aasast läbi ja pinguta. Tasanda narmad soovitud pikkuseni.

K on RS, p on WSP on RS, k on WS

1/1 RC1/1 LC

2/1 RPC2/1 LPC

2/2 RC2/2 LC

2/1/2 RPC2/1/2 LPC

STITCH KEY161412108642

15131197531

41-st panel

CABLE PANEL

2 pp/1 ph/2 pp PT

2 pp/1 ph/2 pp PE

Mustripaneel 41 s

PALMIKUPANEEL

TINGMÄRGID

PP pp, PHP ph

PP ph, PHP pp

1/1 PT

1/1 PE

2 pp/1 ph PT

1 ph/2 pp PE

2/2 PT

2/2 PE

kootud sallid

Documents