Kopsuhaige taastusarsti vastuvõtulAleksandra Butšelovskaja

Taastusravi resident

Reumatoloog

Küsimused:1. Mis on antud haigus oma olemuselt?

2. Kuidas ma hindan haiguse raskusastet?• Kas haigus on kontrolli all?

• Kas pt saab adekvaatset ravi?

• Kas peab ravi korrigeerima?

• Objektiivne leid

3. Mis on taastusravi eesmärk?

4. Kuidas ma saan ravi tulemust objektiviseerida (mõõdikud)?

5. Mis on kaasuvad haigused/probleemid, millega peab arvestama?

6. Taastusravi: Kellele? Mida? Kuidas? Kui palju? Kui kaua? Millal korrata?

Info allikad:

• Dr Carolin Urres osa valmivast taastusravi õpikust „Kopsuhaiguste taastusravi“• Spruit M.H., Sighn S.J. et al. An Official American Thoracic Society/European Respiratory Society Statement:

Key Concepts and Advances in Pulmonary Rehabilitation. American Thoracic Society Document, 2013• Agusti A., Decramer M. et al. Global Strategy for the Diagnosis, Management and Prevention of Chronic

Obstrucitve Pulmonary Disease (GOLD 2018 report)• Bolton C., E., Bevan-Smith E.,F et al. British Thoracic Society guideline on pulmonary rehabilitation in adults

Thorax (2013)

• UpToDate

• Diagnosis and management of stable chronic obstructive pulmonary disease: a clinical practice guideline update from the American College of Physicians, American College of Chest Physicians, American Thoracic Society, and European Respiratory Society2011

• An Official American Thoracic Society/European Respiratory Society Policy Statement: Enhancing Implementation, Use, and Delivery of Pulmonary Rehabilitation 2015

• Dr Alan Altraja loengumaterjalid

1. Mis on antud haigus oma olemuselt?

• FEV1/FVC Tiffeneau-Pinelli index

• FEV1 first second of forced expiration

• FVC forced vital capacity

Obstruktiivsed Restriktiivsed

Väheneb õhuvool Väheneb kopsumaht

Raskus väljahingamisel Raskus sissehingamisel

Õhk jääb sisse pärast väljahingamist Jäikus kopsukoes või rinnakorvis

Väheneb FEV1 ja FEV1/FVC FEV1/FVC ei vähene

Obstruktiivsed haigused Restriktiivsed haigused Muud haigused

Tsüstiline fibroos Interstistiaalne fibroos Kopsuvähk

Difuusne bronhektaasia Interstitsiaalsed kopsuhaigused, k.a

idiopaatiline kopsufibroos

Pulmonaalhüpertensioon

Oblitereeruv bronhioliit Töökeskkonnast või keskkonnast tulenev

kopsuhaigus

Enne ja pärast torakaal- ja abdominaalkirurgiat

Raske perisistentne astma Sarkoidoos Enne ja pärast kopsude transplantatsiooni

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Sidekoehaigused Enne ja pärast kopsukude vähendavat kirurgiat

Hüpersensitiivne pneumoniit Mitteinvasiivsest ja invasiivsest ventilatsioonist

sõltuvad patsiendid

Lümfangioleiomüomatoos Rasvumisega seonduvad respiratoorsed haigused

ARDS läbi põdenud

Rindkere seina haigused

Küfoskolioos

Anküloseeriv spondüliit

Tuberkuloosi järgne sündroom

2. Kuidas ma hindan haiguse raskusastet?Kas haigus on kontrolli all?Kas pt saab adekvaatset ravi?Kas peab ravi korrigeerima?Objektiivne leid

Kopsu funktsionaalsed testid• Spirograafia + BDT

• Difusiooni uuring

• Kardiopulmonaalne test

• PEF-meeter

Spirograafia KOK-i aspektist

1. Kas esineb obstruktsioon

alumistes hingamisteedes? FEV1/FVC <0,7 (70%) Lingu kuju obstruktiivne

2. Kui raske on obstruktsioon?

NB! Obstruktsiooni raskusaste ≠ KOK-i raskusaste

3. Kas obstruktsioon on püsiv?

BDT järgselt FEV1/FVC <0,7

FEV1 paranemine <12% ja 200ml

COPD Assessment Tool

mMRC (The Medical Research Council) düspnoe skaala:

1. Õhupuudus vaid ekstreemsel pingutusel

2. Õhupuudus kiirel kõnnil tasasel maal või kergel tõusul

3. Kõnnib tasasel maal aeglasemalt kui teised samaealised või on sunnitud peatuma tekkiva õhupuuduse tõttu

4. On sunnitud peatuma läbituna ca 100m või mõneminutilise kõnni järel tasasel maal

5. Õhupuuduse tõttu on tubane, eneseteenindusel (riietumine jne) tekib õhupuudus

▪ Hapnikravi peab määrama patsientidele, kellel raske puhkeoleku hüpokseemia (PaO2 ≤55 mmHg or SpO2 ≤ 88%)

Hapniku staatust peaks ideaalis mõõtma stabiilses seisundis mitte aga ägenemise ajal või vahetult pärast seda

Bronhodilataatortest• Bronhodilataatortestil kasutatakse kiiretoimelist beeta2- agonisti,

lühitoimelist antikoliinergilist ainet või nende kombinatsiooni.

• Positiivne test - FEV1 paranemine >200ml ja 12% (>400ml ja 15%)

PEF meeter:• PEF - peak expiratory flow (L/min) peegeldab väljahingamise maksimaalset

kiirust

Zone Reading

Green Zone80 to 100 percent of the usual or normal peak flow readings are clear.

Yellow Zone50 to 79 percent of the usual or normal peak flow readings

Red ZoneLess than 50 percent of the usual or normal peak flow readings

Astma on kontrolli all kui:1. Päevasel ajal sümptomeid ei esine või need esinevad lühiajaliselt kuni kahel

päeval nädalas

2. Öisel ajal sümptomeid ei esine või need esinevad kuni kahel korral kuus

3. Kehalises tegevuses ei esine astmast tingitud piiranguid

4. Hooravi (kiiretoimelist bronhilõõgastit) patsient ei vaja või kasutab seda mitte üle kahe korra nädalas

5. Kopsufunktsiooni näitajad (FEV1 või PEF) jäävad normi piiridesse (≥ 80% patsiendi viimase 5 aasta parimast tulemusest)

6. Astma tõsiseid ägenemisi ei esine või neid esineb mitte üle ühe korra aastas. Astma tõsise ägenemise kriteeriumid:

− patsient vajab astma tõttu suukaudset kortikosteroidravi;

− patsient vajab astma tõttu erakorralist arstiabi EMOs või hospitaliseerimist.

http://eias.ee/wp-content/uploads/2018/03/GINA-2016-main-Pocket-Guide-EST-1.pdf

http://eias.ee/wp-content/uploads/2018/03/GINA-2016-main-Pocket-Guide-EST-1.pdf

Kopsude difusioonivõime uuring• hinnatakse gaasi difusiooni alveolaarõhust kopsuvereringesse kasutades erinevaid

gaase (näiteks heelium, vingugaas)

• DL - kopsude difusioonivõime; K - üleminekukoefitsient

• Tüüpiliselt langeb difusioonivõime kas kopsude difusioonipinna vähenemisel, näiteks kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) kaasuva emfüseemi korral, või hingamisgaaside difusioonitee pikenemisel, mida kohtab paljude difuusseteparenhümatoossete kopsuhaiguste (DPKH) puhul ja mis on tingitud kopsukoepõletikust ning fibroosist

DLCO% KCO%

Norm M 74 – 134N 74 – 135

M 76 – 131N 76 – 131

Kerge langus M 60 – 73N 60 – 73

M 60 – 73N 63 – 75

Oluline langus M 40 – 60N 40 – 60

M 40 – 60N 40 – 60

Raske langus alla 40 alla 40

Objektiivne leid:

• auskultatoorne leid

• SpO2

• hingamise muster (nt pindmine hingamine)

• rindkere liikuvus (sisse- ja väljahingamise vahe cm)

• rüht

• KMI

3. Mis on taastusravi eesmärk?

Pulmonaalne rehabilitatsioon:• Vähendab sümptomeid (nagu düspnoe, mitte aga obstruktsiooni või

hüperinflatsiooni), parandab elukvaliteeti, koormustaluvust stabiilsetel patsientidel (Evidence A)

Uuringutes pole kindlat tõendust, et vähendaks suremust.

• Vähendab hospitaliseerimisi patsientidel kellel hiljuti oli ägenemine (Evidence B)

Kui taastusravi alustatakse kohe pärast hingamispuudulikkuse teket väheneb funktsionaalne allakäik ja kiireneb taastumine

• Vähendab tervishoiu koormust (keskmiselt 23 päeva võrra aastas)

• Parandab kaasuvaid haigusi (diabeet, hüpertensioon, südame puudulikkus, osteoporoos)

Kõige suurem tõenduspõhisus KOK-i puhul

4. Kuidas ma saan ravi tulemust objektiviseerida?

Mõõdikud:• MMRC

• BODE index

• Borgi skaala

• PEF meetria

Koormustaluvuse (exercise capacity) hindamine:

• 6 minutiline käimistest

• the shuttle walk test

• kardiopulmonaalne koormustest

mMRC (The Medical Research Council) düspnoe skaala:

1. Õhupuudus vaid ekstreemsel pingutusel

2. Õhupuudus kiirel kõnnil tasasel maal või kergel tõusul

3. Kõnnib tasasel maal aeglasemalt kui teised samaealised või on sunnitud peatuma tekkiva õhupuuduse tõttu

4. On sunnitud peatuma läbituna ca 100m või mõneminutilise kõnni järel tasasel maal

5. Õhupuuduse tõttu on tubane, eneseteenindusel (riietumine jne) tekib õhupuudus

Borgi skaala0 õhupuudust või väsimust ei ole

0,5 väga, väga kerge (vaevu märgatav)

1 väga kerge

2 kerge

3 mõõdukas

4 veidi tugevam

5 tugev

6 ↓

7 väga tugev

8 ↓

9 väga, väga tugev

10 maksimaalne

BODE index

0 1 2 3

FEV1 ≥ 65 50 - 64 36 - 49 ≤ 35

6MKT (meetrites) ≥ 350 250 - 349 150 - 249 ≤ 149

MMRC 0-1 2 3 4

KMI > 21 ≤ 21

• Punktisumma üle 7 tähendab haige jaoks 50%-st suremusriski kahe aasta jooksul. Totaalne punktisumma on 0-10 .

• On hakatud kasutama seda taastusraviprogrammide efektiivsuse hindamiseks.

• NB! BODE indeksi põhjal ei saa teha järeldusi taastusravi positiivsest mõjust elulemusele.

PEF meetria

• Koormuspuhuse PEF hindamisel on kasutusel6 minuti test. Koormusjärgse PEF alanemine15% on omane koormuspuhuselebronhiobstruktsioonile.

• Võib jälgida dünaamikas PEF väärtused taastusravi alguses ja lõpus. Peegeldab ka hingamiselundkonna üldist jõudlust.

6 minutiline kõnnitest• Võimaldab hinnata

• Seisundi dünaamikat ravi alguses ja lõpus (oluliseks muutuseks loetakse 70m vahet KOKi puhul)

• 6- minuti kõnnitesti baasväärtuseks on mõõduka ja raske KOK korral ligikaudu 400 m.

Shuttle walk test(10- meetri süstikkäimise test)• Kõnnikiirust reguleeritakse helisignaalidega

• Kiirust suurendatakse iga minut 0.17m/s võrra

• Test kestab seni, kuni patsient jõuab kõndida etteantud tempos või kuni tekib tugev õhupuudus.

• Testi lõppedes registreeritakse läbitud ringide arv.

• Maksimaalne testi kestus on 20 minutit ja maksimaalne läbitav maa 1020 meetrit.

6MKT SWT

Lihtsam, usaldusväärne Paremini korreleerub VO2-ga

Ohutum Koormuse juurdekasvuga

Funktsionaalne võimekus submaksimaalne

Funktsionaalne võimekusmaksimaalne

Pi ise valib tempot

• VO2 the maximum rate of oxygen consumption measured during incremental exercise

Kardiopulmonaalnekoormustest

Düspnoe differentsiaaldiagnostika:

• Hindab nii vereringe, hingamissüsteemi kui ka lihaste ainevahetust koormuse ajal.

Kardiopulmonaalne test

Absoluutsed vastunäidustused• Äge MI (3-5p) või ebastabiilne stenokardia

• Arütmia HD ebastabiilsusega

• Sünkoop

• Aktiivne endo- või müokardiit

• Raske aordistenoos

• KATE või SVT

• Kontrollimatu astma

Suhtelised vastunäidustused• Vasaku põhikoronaararteri stenoos

• Keskmise raskusega klapi stenoos

• Raske ravimata hüpertensioon (üle 200/120mmHg)

• Tahhü- või bradüarütmia, AV blokk

• Hüpertroofiline kardiomüopaatia

• Raske PAH

5. Mis on kaasuvad haigused/probleemid, millega peab arvestama?

KOK ja kardiovaskulaarhaigused

▪ Südamepuudulikkus (kaasub kuni 70%+il KOKi haigetest) KOKi ägenemine võib süvendada südamepuudulikkust ja vastupidi. Südamepuudulikkust ravitakse üldiste ravijuhiste järgi (beetablokaatorite kasutamine pole vastunäidustatud).▪ RütmihäiredEsineb vastastikune seos madala FEV1 ja FA vahel.▪ AteroskleroosVõib mõjutada üldist füüsilist võimekust ja toimetulekut▪ Osteoporoos (ilmselt aladiagnoositud)▪ Gastroösofagaalne reflukshaigus KOKi ägenemise riskifaktor▪ Depressioon ja ärevushäire

Mehhanismid:

• Üldfüüsilise võimekuse langus

• Alatoitumus

• Hüpokseemia

• Steroidmüopaatia või intensiivravi neuropaatia

• Hüperinflatsioon

• Diafragma nõrkus

• Sagedased hospitaliseerimised

6. Taastusravi: Kellele? Kuidas? Mida? Kui palju? Kui kaua? Millal korrata?

Kellele?• GOLD pakub, et alates GOLD B staadiumist KOKi haigetele

• The American College of Physicians, American College of Chest Physicians, American Thoracic Society, and European Respiratory Society: • sümptomaatilistele patsientidele kellel FEV1 alla 50%(Grade: strong recommendation, moderate-quality evidence).• Taastusravi võib kaaluda sümptomaatilistel või spordiga seotud piirangutega

(vaatamata maksimaalsele ravile) patsiendidel, kellel FEV1 üle 50%(Grade: weak recommendation, moderate-quality evidence).

• Teiste haiguste puhul: sümptomaatilistele patsientidele, kelle elukvaliteet on haiguse tõttu halvenenud

Kuidas?• Statsionaarselt (tavaliselt ägenemise perioodis)

• Ambulatoorselt

• Kodu

Mõned uuringud väidavad, et varakult alustatud aktiivne taastusravi patsientidele kes on sattunud hingamispuudulikkuse tõttu haiglasse (nt intensiivravi osakonda), ei too paremat tulemust kui hiljem alustatud taastusravi. Või isegi halvendab prognoosi.

Arvatakse, et on parem oodata kuni seisund stabiliseerub, et füsioteraapiast oleks maksimaalne kasu.

Standardized Rehabilitation and Hospital Length of Stay Among Patients With Acute Respiratory Failure: A Randomized Clinical Trial. 2016

An early rehabilitation intervention to enhance recovery during hospital admission for an exacerbation of chronic respiratory disease: randomised controlled trial.Greening NJ1, Williams JE2, Hussain SF3, Harvey-Dunstan TC2, Bankart MJ4, Chaplin EJ2, Vincent EE2, Chimera R3, Morgan MD2, Singh SJ2, Steiner MC5.BMJ. 2014

Pubmed

Mida?

Nõuab kompleksset lähenemist:

• Füsioteraapia

• Psühholoogiline tugi (väärikuse kaotus, ärevus, depressioon, seksuaalsuse häire)

• Psühhoteraapiast efektiivsem 15-20 seansi mis koosnevad: harimisest, hingamistehnika harjutustest, lõõgastustehnikast

• Tervise edendamine (sh suitsetamisest loobumine, regulaarsed trennid, tervislik toitumine, ravimite õige kasutamine, haigusteadlikus, vaktsineerimine)

Füsioteraapia:

• Enamus uuringutest kasutasid vastupidavustreeningut

• Intervall-treening ja lihastreening samuti näitasid positiivseid tulemusi

Võib kombineerida ja üht teisega asendada. Eriti patsientidel, kes raskete ventilatoorsete piirangute tõttu (FEV1<40% või kellel desaturatsioon treeningu ajal SpO2 <85%) ei saa osaleda pausideta, jätkuval vastupidavustreeningul

Jõutreening

• KOK korral on oluliseks probleemiks perifeersete lihaste düsfunktsioon ja lihasjõudluse langus.

• Lihastreening (nii üla- kui alajäsemete) vähendab ventilatsiooni vajadust ja parandab üldfüüsilist võimekust.

• Nelipealihaste jõudluse kahekordne paranemine tähendab 1,4-1,6 kordset füüsilise koormustaluvuse paranemist.

• Patsiendid kurdavad düspnoed enam sellistel igapäevaelutegevustel, mis nõuavad aktiivset ülajäsemete kasutamist (näiteks riietumine, pesemistoimigud, toidu valmistamine jne).

• Mehanism pole päris teada. Varem arvati, et tekib düspnoe suhtes desentisatsioon. Praegu uuringud pigem näitavad, et tekivad bioloogilised ja füsioloogilised muutused lihastes ja muutub pt-i hingamismuster.

Kuidas kokkuvõttes füsioteraapia võiks töötada?

• Füüsiline koormus parandab hapniku transporti ja selle tarbimist läbi tsentraalset ja perifeerset adaptatsiooni.

• Tsentraalne adaptatsioon – suurenenud südame väljutusmaht tänu mahuülekoormusest tingitud südame remodelleerumist

• Perifeerne adaptatsioon – suurenenud lihaste oksüdatiivne võime (ATP produktsiooni võime) tänu suurenenud ensüümide hulgale, mis on seotud raku hingamisega. Lisaks suureneb kapillaaride hulk.

Teised füsioteraapia vormid:

Võivad pakkuda uusi võimalusi taastusravis. Vaja rohkem uuringuid.

• Hingamismustri ümberõpetamine (hingamist abistavad tehnikad)• Tihti esineb kiire pinnapealne hingamine• Hingamis-sageduse vähendamine (nagu nt yoga) andnud pos tulemust 6MKT aga

mitte düspnoes ja elukvaliteedis• Diafragmaalne hingamine – vasturääkivad tulemused

• Hingamislihaste harjutused (hingamislihaste aktiviseerimine)• Diafragma lameneb ja lüheneb, peab kompenseerima teise lihastega• Uuringutes nii oluline kui ka mitteoluline paranemine erinevates aspektides• Pole rutiinne element taastusravi programmis (Grade B) British Thoracic Society

guideline on pulmonary rehabilitation in adults• Võiks sobida neile kellel hingamislihaste nõrkus? PEF-meetria?

• Venitusharjutused• Kroonilistel kopsuhaigetel on sageli häirunud kehahoid: üldine kehatüve

fleksioon, torakaalosa küfoos, õlgade elevatsioon ja protraktsioon, rindkeresuurenenud anterioposterioorne läbimõõt.

• Halva rühi tõttu tekib liigesliikuvuse piiratus kaelas, lülisamba torakaalosas ja õlgades.

• Eesmärgiks on:• Rühi korrigeerimine

• Lühenenud lihaste venitused

• Lülisamba tservikaal- ja torakaalosa mobiliseerimine

• Glenohumeraalliigese mobiliseerimine

• Transkutaanne neuromuskulaarne elektriline stimulatsioon (NMES)

• Võib olla valikmeetod nendel, kellel füüsilise koormuse piirangud (nt südame poolt)

• Vastunäidustus: südame rütmur, epilepsia, ebastabiilne stenokardia, kontrollimatud rütmihäired, puusa- või põlveliigese artroos või protees

• Posturaalne drenaaž

• Manuaalsed kopsude

puhastustehnikad

Andmed vastuolulised. Mitmed uuringud ei

soovitata igapäevaselt.

Kui palju? Kui kaua? Millal korrata?

• Enamustes uuringutes kasutatakse ambulatoorset taastusravi programmi, mis koosneb 1-3 visiidist/nädalas. GOLD 2018 soovitus individuaalne juhendatud taastusravi 2 korda nädalas.

• Optimaalset efekti saavutatakse 6-8 nädalastestprogrammidest (GOLD 2018). Seega soovitatakse kokku minimaalselt 12 juhendatud füsioteraapiat.

Üldvõimekuse platoo tekib 12 nädala pärast, seega pikkem programm pole näidustatud.• Korrata võiks neile, kes läbisid programmi rohkem kui ühe

aasta tagasi (Grade B) British Thoracic Society

• Patsientidel, kes jätkasid taastusravi pärast 8 nädalast ravikuuri olid paremad näitajad BODE indeksis ja 6MTK-is, võrreldes nendega kes jätkasid taastusravi eelset eluviisi

• Aga see eeldus kadus 2 aasta pärast

• Suremuse näitaja ei erinenud nende grupi vahel 3 aasta pärast

PubMed

Benefits of Long-Term Pulmonary Rehabilitation Maintenance Program in Patients

with Severe Chronic Obstructive Pulmonary Disease. Three-Year Follow-up. 2017

VastupidavustreeningPüsiva koormusega vastupidavustreening Intervallmeetodil vastupidavustreening

Treeningu laad Püsiv pausideta treening Intervalltreening

30 sekundit harjutusi, 30 sekundit

puhkust

20 sekundit harjutusi, 40 sekundit

puhkust

Treeningu sagedus 3-4 korda nädalas 3-4 korda nädalas

Treeningu intensiivsus Treeningu alguses 60-70% maksimaalsest

töömahust, edasi töömahtu tõstes 5-10%

võrra.

Eesmärgiks saavutada 80-90%

maksimaalse töövõime baasväärtusest

Treeningu alguses 80-100%

maksimaalsest töömahust, edasi

töömahtu tõstes 5-10% võrra.

Eesmärgiks saavutada ~150%

maksimaalse töövõime baasväärtusest

Treeningu kestvus Esimestel treeningutel 10-15 minutit,

edasi tõsta treeningu kestvust kuni 30-40

minutini

Esimestel treeningutel 15-20 minutit,

edasi tõsta treeningu kestvust 45-60

minutit (treening koos puhkustega)

Soovitav väsimusaste koormusel 10-

punktisel Borgi skaalal

Treeningu ajal saavutatud väsimus ja/või

düspnoe 4-6 punkti

Treeningu ajal saavutatud väsimus ja/või

düspnoe 4-6 punkti

Jõutreening

• Sagedus võiks olla 2-3 korda nädalas (soovitatavalt võiks olla kahe treeningu vahel 48 tundi).

• Treening võiks sisaldada 2-4 seeriat ja seeria jooksul 6-12 kordust.

• Treeningu intensiivsus võiks olla 50-85% ühe korduse maksimumist, edasi koormust tõstes 2-10% võrra.

• Exercise Training in Pulmonary Rehabilitation. Vasileios Andrianopoulos, Peter Klijn, Frits M.E. Franssen, Martijn A. Spruit, 2014

Üldfüüsilise aktiivsuse soovitused samad, mis ka tervetel (30min x 5/näd)

Singing for adults with chronic obstructive pulmonary disease (COPD)

• Madala või väga madala tõenduspõhisusega tulemus, et laulmine on ohutu KOK-i haigetele ja parandab füüsilist tervist. Aga mitte düspnoet või hingamis-spetsiifilist elu kvaliteeti.

Jälgimine füsioteraapia ajal:• Düspnoe

• Hingamise kõla

• Higistamine

• Vererõhk ja pulss

• Hapniku saturatsioon

Vajadusel kasutatakse lisahapnikku, et tagada hapniku saturatsiooni üle 88%

• Füsioteraapiat lõpetatakse kui:

• Tekib raske düspnoe (nt Borgi skaala järgi 7)

• Valu rinnus

• Pearinglus

• Südame pekslemine

• Tahhükardia

• Hüpotensioon

• Refraktaarne hüpokseemia

• Mõned uuringud on näidanud, et lisahapniku ja NILV kasutus füsioteraapia ajal võib parandada füüsilist võimekust.

(Low evidence – rohkem uuringuid vaja)

Non-invasive ventilation during exercise training for people with chronic obstructive pulmonary disease (Cochrane review) [with consumer summary]. 2014

Oxygen therapy during exercise training in chronic obstructive pulmonary disease (Cochrane review) [with consumer summary]. 2007

Exercise-based rehabilitation programmes for pulmonary

hypertension 2017

• Inimestel pulmonaalse hüpertensiooniga (PAH) on langenud üldfüüsiline võimekus ja elukvaliteet tänu ebaadekvaatsele kopsude vaskulaarsele vastusele koormusele

• Vaatamata varasematele kahtlustele, et füüsiline koormus võib halvendada sümptomeid, provotseerida sünkoopi ja äkksurma, mõned uuringud on tõestanud et harjutuste-põhine füsioteraapia võib parandada füüsilist võimekust ja enesetunnet

(Quality of the evidence low, kuna väike uuringute hulk - 6 RCT, pole piisavaid andmeid selle kohta kuidas patsiente uuringutesse valiti)

• Uuringutesse ei võetud süsteemesete sidekoehaiguste, kaasasündinud südamerike, vasaku südamepoole haiguse või kopsuhaigustega assotsieerunud PAH-i patsiente.

• Harjutuste põhine füsioteraapia sisaldas endas aeroobset ja lihastreeningut

2-3x/näd vähemalt 4 näd, madala tasemege (submaksimaalse intensiivsusega)

Pulmonary rehabilitation for interstitial lung disease2014

• Taastusravi tundub olevat ohutu.

• Positiivne mõju üldfüüsilisele võimekusele, düspnoele ja elukvaliteedile kohe pärast taastusravi.

(Quality of evidence low to moderate, väike osalejate number)

Tsüstiline fibroos

An Official American Thoracic Society/European Respiratory Society Statement: Key Concepts and Advances in Pulmonary Rehabilitation, 2013

• Osalemine regulaarsetes trennides elu jooksul on väga oluline ravirežiim

• Suurem füüsiline aktiivsus on seotud parema elulemusega, suurema luumassiga

• Käimistrenn vähendab röga mehaanilist takistust, mis on oluline bronhiaalse „hügieeni“ tagamises

• Oluline on tagada madalat infitseerumise riski

Astma:• Füsioteraapia parandab:

• Astma sümptomeid• Ärevust• Depressiooni• Elu kvaliteeti

• Teraapia eelne bronhodilataatorite kasutus ja astmeline soojendus võib vähendada koormusest indutseeritud bronhokonstriktsiooni

• Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab ägenemiste sagedust

• Astma ja KOK korral on erinevad ka hingamisharjutused. Astma korral on eesmärgiks hingamissageduse vähendamine, õpitakse aeglast, kontrollitudhingamistehnikat. KOK korral kasutatakse diafragmaalset hingamist ja torus huultega hingamistehnikat.

Kopsude transplantatsioon:

• Väga oluline roll taastusravil

• Operatsiooni eelne taastusravi parandab operatsiooni tulemuslikust

• Postoperatiivne taastusravi kiirendab paranemist

• Postoperatiivse taastusraviga võib alustada 24-48 tundi pärastkopsusiirdamist. Oluline on siinkohal hingamistreening sekreediväljutamiseks, õige hingamismustri saavutamiseks; liigesliikuvusesäilitamine, siirdumistreening, kõnnitreening. Ettevaatlik tuleb olla intensiivse aeroobse treeninguga ja jõutreeninguga (eriti ülajäsemete osas) esimese 4-6 nädala jooksul.

• Vaja rohkem uuringuid.

Kopsuvähk

• Sarnaselt kopsusiirdamisele soovitatakse kopsuvähi kirurgilise ravikorral preoperatiivset ja postoperatiivset taastusravi.

• Preoperatiivne taastusravi parandab patsiendi koormustaluvust jaaeroobset võimekust, mis võib esialgu operatsiooniks sobimatupatsiendi muuta operatsiooni kandidaadiks.

• Preoperatiivse ravi kestvuse osas selged juhised puuduvad, vajalikudon suuremad randomiseeritud uuringud.

• Kopsuvähi järgse taastusravi tõenduspõhisus on veel madal vähestesuuremahuliste randomiseeritud uuringute tõttu, kuid uuringute hulk kasvab.

SOOLARAVI

• Aktiivne soolateraapia (haloteraapia) - halogeneraatoriga

• Passiivne soolateraapia (speleoteraapia) – kamber, mis on täis erinevat tüüpi soolasid nagu Surnumeri, Vahemeri, Himalaya, Kariibi jt soolad.

Tihti nendes reguleeritakse kliimat – õhuvoolu, niiskust, temperatuuri.

Mitte-tõestatud efektiivsusega ravi.

• Haloteraapia («halos» on kreeka keeles sool) on ravimeetod, kus patsient on kuiva soola-aerosooli keskkonnas.

• Peamiseks ravifaktoriks on keskkond, mis on küllastatud NaCl kuivaaerosooliga kontsentratsioonis 0,5 — 12 mg /m3 (tavaliselt õhus 0,1 — 1,5 mg / m3)

• Usutakse ja lubatakse et: • Soolaravi toimel suureneb rögaeritus kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel,

paraneb kopsude ventilatsioon.• Ravi toimel tõuseb organismi mittespetsiifiline ja immunoloogiline reaktiivsus,

väheneb üldine IgE tase organismis.• Soolaravil on närvisüsteemi rahustav toime — sobib stressi, depressiooni ja

neuroosilaadsete seisundite leevendamiseks.• Paraneb ninahingamine, väheneb limaskesta turse allergilise nohu ja põskoopa

põletike korral.• Allergilised nahahaigused, nahalööve taanduvad

Halotherapy as asthma treatment in children: A randomized, controlled, prospective pilot study 2016

• Statistiliselt oluline positiivne efekt oli bronhide hüper-reaktiivsusele

• Polnud efekti spiromeetriale

• Järeldus: soolaravi võib omada mõningat positiivset efekti kerge astmaga lastele

A review of halotherapy for chronic obstructive pulmonary disease 2014• Kõrge kvaliteediga uuringuid pole viidud läbi, mille tõttu pole

tõenduspõhine kasutamine

Effect of inhalation of thermal water on airway inflammation in chronic obstructive pulmonary disease 2005

• Ravi inhaleeritava termaalse veega (sool-bromiid-jood) 2 nädala jooksul assotseerub vähenenud neutrofiilide arvuga rögas.

• Arvatakse et võib olla seotud kerge põletikuvastase efektiga

• Ei muutu kopsu funktsioon ja hingamisteede põletiku tase

• Arvatakse, et taastusravi on üks kõige kuluefektiivsematest ravi strateegiatest: 1 kvaliteetse eluaasta (QALY) maksumus £2,000-£8,000

Lõpetuseks....

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!