Ökosüsteemid

Eestimaa loodusväärtused - Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis

• https://www.youtube.com/watch?v=P_uB3ky4s6k

https://www.youtube.com/watch?v=P_uB3ky4s6k

SOODSOO ÖKOLOOGILINE ROLL

• Sood peetakse väärtuslikuks ökosüsteemiks – soo puhastab vett, ühtlustab ümbruskonna hüdroloogilist režiimi, sh aitab ära hoida üleujutusi.

• Laiaulatuslikult toimub soos CO2 sidumine

Lihtsustatult öelduna ei pääse liigniiskuse tõttu hapnik taimedeni, mis viiks orgaanilise aine kiirele lagunemisele, nagu see toimub kuivendatud soodes. Nõnda jääb pinnasesse taimejäänustesse süsinik ja tekib turvas.

Lisaks osutavad sood mitmeid ökosüsteemi teenuseid• tootmislikud funktsioonid, eelkõige maaressursi kujul põllumajanduses ja

metsanduses

• lisandväärtust omavad ka turvas, marjad ja ravimtaimed

• kliima regulatsioon ja hüdroloogia

• elupaiga funktsioon

• kultuurilised ja sellega seonduvate hüvede funktsioonid seisnevad soode esteetilises, rekreatiivses ja teaduslikus väärtuses

Eestis on üldjoontes soo tekkepõhjuseid kaks:

1. veekogu soostumine

• Järv hakkab tasapisi toitainete rohkuse tõttu kinni kasvama,sest osa kasvuperioodi jooksul kasvanud taimemassist ei jõuaära laguneda ning kuhjub aasta-aastalt järve põhjajärvemudana.

• Aegamööda (st aastasadade jooksul) täitub järvenõgu täiestining järvemuda peal hakkab kasvama madalsoole iseloomuliktaimestik.

2. mineraalmaa soostumine

Vesisel maapinnal hakkab kasvama sootaimestik. Veerohkus on enamasti põhjustatud kehvast äravoolust (sademevesi ei saa mööda maapinda ära voolata) ja kõrgest põhjavee tasemest, mis ei lase veel maapinda imbuda ning hoiab ala niiskena ka sademetevaesel perioodil.

Sood

Soo tüübid on kõige üldisemalt eristatud kolmeks, mille eristamine toetub põhjavee kättesaadavusele, turbakihi paksusele ning sellest tulenevalt ka iseloomulikule taimekooslusele:

• Madalsoo – on soo, kus turbakiht on piisavalt õhuke ning taimed saavad oma toitained põhjaveest.

• Siirdesoo – on üleminekusoo madalsoo ja kõrgsoo e. raba vahel.

• Raba e. kõrgsoo – rabas on turba ladestumise tõttu muutunud soo pind kumeraks ning seal kasvavad taimed saavad oma toitained üksnes sademeveest ja õhuga levivast tolmust, sest juured ei ulatu enam põhjavette.

Soomaa, Ingatsi raba

Madalsoo – soo esimene arengujärk

• https://www.youtube.com/watch?v=1rmcTSs_eJw

• http://www.soo.ee/pohimoisted

• Pinnas on sel juhul olnud liigniiske juba pikemat aega ning pinnases hakkab moodustuma ja ladestuma hapnikupuuduse tõttu turvas.

• Põhilisteks turvast moodustavateks taimeliikideks on mitmesugused lehtsamblad ja tarnad, pilliroog, kask, paju, lepp.

• Taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed saavad toitained põhjaveest. Enamik Eesti soodega seotud käpalistest kasvad ennekõike madalsoos (vähemal määral ka siirdesoos).

https://www.youtube.com/watch?v=1rmcTSs_eJwhttp://www.soo.ee/pohimoisted

Madalsoo

• Madalsoos ladestuv turvas on suhteliselt rohkem lagunenud, seetõttu toitaineterikas ning vee ärajuhtimisel võib madalsoo muutuda heaks põllumaaks.

• Madalsoodel on suurel hulgal eriilmelisi alamtüüpe nagu allikasood, soometsad, lubjarikkad madalsood jne. Eesti ilusaimad ja suuremad madalsood on Mahtra soostikus, Emajõe-Suursoos, Viidumäe kaitsealal ning Avastes.

Siirdesood - soo teine arengujärk

• See sootüüp seob endas nii madalsoo kui rabade omadusi, olles tavaliselt suhteliselt lühiajaline (st mõnisada aastat) üleminekufaas.

• Siirdesoo mõiste ise on üpris noor – see võeti kasutusele K. Kildema ettepanekul 1950. aastal üleminekusoo või rabasoo ja sooraba asemel.

• Siirdesoodes on turbakiht tüsedam ning kuivendamine selletõttu vaevalisem, siiski on ka enamik siirdesoid tänapäeval paraku muudetud kuivendatud metsamaaks või põllumaaks.

• Suuremad siirdesood on Eestis säilinud Emajõe-Suursoos ja Puhatu soostikus.

• Turbalasundi edasisel kasvamisel aga ei ulatu puujuured õige pea enam toitaineteni ning soo muutub lagedaks.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/siirdesoo

http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/siirdesoo

Rabad e. kõrgsoo – soo viimane arengujärk

• https://www.youtube.com/watch?v=41sgyE5xsMo

• Turbasambla kiht on siin nii paks, et rabataimed peavad hakkama saama toitainetega, mis jõuavad rappa sademevee ning tolmuga.

• Taolistes oludes suudavad kasvada üsna vähesed taimeliigid ning seetõttu on rabades tunduvalt vähem taimeliike võrreldes madal- või siirdesooga.

• Inimesi meelitavad rappa eelkõige marjad – jõhvikad, murakad, joovikad; soosaartel leiduvad mustikad. Tegelikult leidub rabas ka kukemarja, mis on väga C-vitamiini rohke.

https://www.youtube.com/watch?v=41sgyE5xsMo

Raba

• Kui madalsoos valgub toiterohke pinna- ja põhjavesi soo servaaladelt keskosa suunas, siis rabas muutub pinnavee voolusuund (raba pind on ju kumer) ja see hakkab valguma keskosast serva suunas.

• Soo massiivis liikuv vaba vesi koguneb soopinna madalamatesse osadesse. Ja nii tekivad suured vesised lohud – älved – nn veepesad, mis on kaetud erkrohelist tooni turbasambaliikidega.

• Älveste vahel on peenrad ja/või avaveelised järvekesed e laukad.

Raba

• Kui inimesed räägivad sooga seotud hirmudest, on üheks sagedaseks põhjuseks hirm laukasse vajumise ees. Tegelikult on laukaid silmaga hästi näha. Pigem on peamised ohuallikad soos liikumisel hoopis älved – maa justkui on, aga astuda ei tohi, vesi justkui on, aga paadiga sõita ka ei saa.

• http://www.soo.ee/sooelustik-1

• http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/raba

http://www.soo.ee/sooelustik-1http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/raba

Rabad keskkonnakaitsjana

• https://www.youtube.com/watch?v=f7WqvWC4ObA

https://www.youtube.com/watch?v=f7WqvWC4ObA

Jääksood

• Inimesed kujutavad enamasti sood ette erilise taimestikuga, laukaid ning älveid täis lirtsuvat samblast pinnast.

• Samas on palju meie kunagisi soid tänaseks päevaks ära kuivendatud.

• Turba kaevandamine aga katkes meil paljudel aladel koos nõukogude võimuga, need alad jäid enamasti korrastamata ning looduslik taastaimestumine on seal rikutud veerežiimi tõttu tavaliselt väga vaevaline.

Jääksood

• Selliseid mahajäetuid turbatootmisväljasid nimetatakse jääksoodeks.

• Mõne aasta tagustel andmetel on meil jääksoid kokku ligi 10 000 ha.

• Nende alade korrastamise või taaskasutusele võtmise nimel on Eesti riik läbi viinud päris mitmeid uuringuid ning Euroopa Liidu rahastusetoel on võetud eesmärgiks 2020. aastakse 2000 ha jääksoid korrastada.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/jaaksoo

http://www.keskkonnakompass.ee/et/sood/jaaksoo

Niidud

• Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed.

• Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel.

• Inimmõju alusel võib niidud jaotada poollooduslikeks ja kultuurniitudeks.

• Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud.

• Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad.

Niidud

• Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid.

• Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed.

• Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised.

• Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused.

• Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele.

• Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks.

• Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine.

Loopealsed ehk alvarid

• Need on õhukesemullalised lubjarikkad niidud, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad.

• Loopealsetel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini, kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes.

• Sademete vähesuse korral on loopealsetele iseloomulik see, et nad kuivavad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik.

• Tõsisemad põuad mõjutavad väga oluliselt ka alvarite taimestiku liigilist koosseisu, sest põuakahjustustest taastumine võib erinevatel liikidel aastaid aega võtta.

Loopealsed ehk alvarid

• Samas võib vihma korral enne tuhkkuiva mullaga alal tekkida ajutine tiik kuna paepõhi takistab vee ära valgumist.

• Talvel võivad tuuled loopealse lumest puhtaks pühkida ja külma mõjul võivad tekkida mullakerked. Nii võib eri aastatel sama loopealne väga erinev välja näha.

• Loopealseid saab jaotada mitmesse rühma vastavalt kasvukohatingimustele ja sellest sõltuvale liigilisele koosseisule.

http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13

http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Loopealsete_ja_kadastike_hoolduskava_2011.pdf

http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13http://www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Loopealsete_ja_kadastike_hoolduskava_2011.pdf

Aruniit

• Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel.

• Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel. Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks.

• Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena.

• Põõsarinne on sageli väga liigirikas.

• Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke.

http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/aruniit.htm

Lamminiidud e. luhaniidud

• Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel.

• Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks.

• Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid.

• Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi.

• Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.

http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/lamminiit.htm

https://www.youtube.com/watch?v=6VcSv7_dPeY

https://www.youtube.com/watch?v=6VcSv7_dPeY

Rannaniit

• Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks.

• Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam.

• Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa.

• Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel.

• Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib.

• Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal.

http://bio.edu.ee/taimed/general/rannaniit.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/rannaniit.htm

Rannaniit

• https://www.youtube.com/watch?v=xrBi7SKybkg

• Roostik

• https://www.youtube.com/watch?v=SHpJA11MkTY

https://www.youtube.com/watch?v=xrBi7SKybkghttps://www.youtube.com/watch?v=SHpJA11MkTY

Soostunud niidud

• Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel.

• Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi.

• Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti.

• Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis.

http://bio.edu.ee/taimed/general/sooniit.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/sooniit.htm

Metsad

• Metsaga on kaetud ligi pool (48%) Eesti maismaast.

• Eestis esinevad loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad, salumetsad, lammimetsad, soostunud, soo- ja kõdusoometsad ning kadastikud.

• Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes.

• Suuremale osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just vanad metsad. Eesti metsades arvatakse elavat umbes 20 000 liiki, millest parimal juhul kümnendiku seisundist on olemas igakülgne ülevaade.

MetsadLammimetsad• https://www.youtube.com/watch?v=D1WzIX9DQiI

• Lammimetsad esinevad üleujutusaladel.

• Nad kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel kihilistel tulvavete poolt kohale kantud ainese setetel.

• Puurinde moodustavad lehtpuud.

• Liigirikkas rohurindes leidub selliseid liike, nagu erinevaid liike tarnasid, sookastikut, ussilille, soovõhka, konnaosja, soopihla, ubalehte, leselehte, laiuvat sõnajalga, luht-kastevart, harilikku metssõnajalga, harilikku maavitsa, angervaksa, humalat, seatappu.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/lammimets

https://www.youtube.com/watch?v=D1WzIX9DQiIhttp://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/lammimets

Lodumetsad

• Lodumetsad on sanglepa-kuuse-sookase metsad huumusrikkal turvasmullal.

• Kevaditi ja muudel veerohketel aegadel seisavad puud lausa vees, südasuveks vesi taandub, ent ka siis, samuti talvel, võib lodumetsa ära tunda kõrgetel juuremätastel seisvate puude järgi.

• Kevadel ehivad lodumetsa õitsvad varsakabjad, suvel valitsevad sõnajalad, angervaks, kõrvenõges jt kõrgekasvulised rohttaimed, lontsikuis õitsevad kollane võhumõõk ja soovõhk. Lodumetsas liikumise teevad raskeks toominga-lodjapuu-paakspuu-pajuvõserikud.

Arumetsad

Arumetsade klassi kuulub mitu erinevat metsatüüpi, millest kergemini eristatavad on

• loometsad ja -kadastikud,

• nõmmemetsad,

• palumetsad,

• laanematsad

• Salumetsad

Vaatamata neis metsades kasvavatele erinevatele taimeliikidele on neil ühine tunnus – kõik need metsad kasvavad mineraalmuldadel või õhukese turbakihiga (alla 30 cm) soostunud muldadel.

http://signe.ee/doc/hotpot/mets1/mets1.htm

http://signe.ee/doc/hotpot/mets1/mets1.htm

• Loometsad ja -kadastikud

• Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole taimedele kättesaadav.

• Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed.

• Puurinne on hõre või puudub hoopis. Viimasel juhul on tegu loopõõsastikega, kus põõsarinde moodustavad tavaliselt kadakas, harilik pihlakas, paakspuu.

• Alustaimestust kasvavad kassikäpp, nõmm-liivatee, leesikas, lubikas, nurmenukk, hobumadar, angerpist.

• Eestis on loometsad ja -kadastikud levinud Saaremaal ja Loode- ning Põhja-Eestis paealadel.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/loomets

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/loomets

• Nõmmemetsad

• Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi.

• Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed.

• Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat).

• Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. • Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. • Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti

metsadest.http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/nommemets

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/nommemets

• Palumetsad

• Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel.

• Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi.

• Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.

• Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus.

http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/palumets

http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htmhttp://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/palumets

• Laanemetsad

• Tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid.

• Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast.

• Ka rohurinne on üsna liigivaene.

• Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.

• Enamasti on levinud Lõuna-Eestis.

• Liigivaesed laanemetsad

• Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsadttp://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/laanemets

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/laanemets

• Salumetsad

• Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena.

• Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest.

• Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.

• Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas.

http://signe.ee/doc/hotpot/mets2/mets2.htm

http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm

http://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/salumets

http://signe.ee/doc/hotpot/mets2/mets2.htmhttp://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htmhttp://www.keskkonnakompass.ee/et/metsad/salumets

Põlismetsad

• https://www.youtube.com/watch?v=tw7Z3xGYmLA

• Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid.

• Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust.

• Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa.

https://www.youtube.com/watch?v=tw7Z3xGYmLA

Järved

• https://www.youtube.com/watch?v=IrMuUAcjSkc• Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%

• kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha

• Eesti territooriumi iga 40–50 km2 kohta tuleb keskmiselt 1 järv.

• Rohkem järvi on Kagu- ja Lõuna-Eestis, seal on kohati 30 järve 100 km2 kohta (Harjumaal Jussi-Järvi-Koitjärve ümbrus ja Valgamaal Karulas ja Otepääl). Seevastu Lääne- ja Kesk-Eestis on ulatuslikud alad täiesti ilma järvedeta.

https://www.youtube.com/watch?v=IrMuUAcjSkc

• Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv.

• Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

• Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri;

• sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m)

• Peipsi järve sügavus ulatub 18 ja Võrtsjärve sügavus 6 meetrini .

Vähetoiteline järv

• Nõnda nimetatakse kristallselge veega liivapõhjalisi järvi, mis paiknevad palu- ja nõmmemetsade alal.

• Vees on ülivähe nii mineraal- kui ka orgaanilisi aineid ning need järved on pealtnäha peaaegu taimedeta.

• Ent just vähetoitelistes järvedes leidub haruldasi taimi, keda mujal ei kasva: madalvees vesilobeeliat ning pisut sügavamal lahnarohtusid.

Vesilobeelia (Lobelia dortmanna)

Lahnarohi (Isoëtes)

• Selliseid järvi on Eestis nii vähe, et need võiks sõrmedel üle lugeda. Nad on püsinud eeskätt loodusmaastikes, sest neid ohustab igasugune reostus.

• Nimepidi tuntumad on näiteks Viitna Pikkjärv Lahemaal, NohipaluValgjärv Põlvamaal, Uljaste järv Ida-Virumaal, Tänavjärv Harjumaal.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/vahetoiteline-jarv

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/vahetoiteline-jarv

Rohketoiteline järv

• Mudane kaldavöö on tihedasti asustatud paljude eri liiki taimedega.

• Kaldast kaugemale katavad veepinda laiguti taimede ujulehed.

• Kaldaääre rohutihnikus kasvavad pilliroog ja järvkaisel, laialehine hundinui, kalmus, konnarohud, kõõlusleht, luigelill jt, veepeeglit katavad ujuva penikeele, vesikupu ja vesirooside lehed ning nende vahelt küünitavad välja õied.

• Selline taimeküllus on tingitud toitainete rohkusest vees.

• Kultuurmaastikes lisandub neid nii mullast välja uhutud põlluväetistena kui ka muust inimtegevusest tulenevate reoainetega.

• On järvi, mis on ilmselt looduslikult rohketoitelised, nagu Pühajärv Otepää kõrgustikul ja Ähijärv Karulas. Toiteainete rohkus tuleneb viljakast pinnasest, millesse järvenõod on kujunenud.

• Enamik Eesti järvi, kaasa arvatud Peipsi ja Võrtsjärv, on rohketoitelised

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/rohketoiteline-jarv

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/rohketoiteline-jarv

Huumustoiteline järv

• Tõmmu veega järv, kus taimi kas polegi või on napilt.

• Need on eeskätt rabajärved ja suuremad laukad ning väiksed, õõtsikuga ääristatud või metsahuumusest rikkad järved.

• Huumustoitelistes järvedes on vähe taimetoitaineid ja veele annavad tõmmu värvuse turbast eralduvad humiinained. Mineraalainete sisaldus on tavaliselt nullilähedane. Kui olete kunagi rabajärves ujumas käinud, siis teate, et nahk on pärast seda siidpehme: bioloogiliselt aktiivne humiin imendub hästi läbi naha ja seob kehas leiduvaid jääkaineid. Rabavesi mõjub parandavalt ka haavadele, hävitades mikroobe. Rabavesi on puhas, veidi mõrkja maitsega, ent mineraalainete puudumise tõttu ei kustuta janu.

• Neis enamasti väga taimestikuvaestes järvedes kasvab vahel vesiroose, väikest ja kollast vesikuppu, ujuvat ja pikka penikeelt, jõgitakjaid ja mändvetiktaimi.

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/huumustoiteline-jarv

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/huumustoiteline-jarv

Allikad

• Allikad on põhjavee väravad – kohad, kus põhjavesi voolab maapinnale: orgudes, kõrgendike nõlvadel, järvedes ja jõgedes, maade kuivenduse järel ka kraavides.

• Allikavesi on külm, mineraalainerikas (Põhja-Eestis eriti lubjarikas) ning ajast aega on seda peetud puhtuse sümboliks. Tänapäeval ei maksa siiski igast allikast juua: Põhja-Eesti paealadel võib paelõhede kaudu sattuda põhjavette reoaineid. Lõuna-Eestis, kus vesi imbub maasse läbi paksu liivakivikihi on allikavesi endiselt usaldusväärne.

• Eesti ürglooduse raamatusse on kantud 230 allikat ja 79 allikajärve.http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/allikas

http://www.keskkonnakompass.ee/et/veekogud/allikas

Õppekäik

Meenutage paarilisega eilset õppekäiku ja pange kirja, mis teile meelde jäi.

Läänemeri

• Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu Musta mere järel.

• Läänemere ulatus ida-lääne suunas on rohkem kui 1200 km

• Soome lahest Kattegatini ning põhja-lõuna suunas rohkem kui 1300 km

• Odra lahest Botnia laheni

• Läänemere pindala on 415 266 km2 ja selle vee maht on umbes 21 000 km3.

Traditsiooniliselt jagatakse Läänemeri viieks merepiirkonnaks:

• Belti meri-Kattegat (kaasa arvatud Sund) Läänemere lääne osas;

• Ava-Läänemeri, kuhu kuuluvad Arkona meri, Bornholmi meri ja Gotlandi meri;

• Põhjalaht, kuhu kuuluvad Ahvenameri,

Saaristomeri, Botniameri ja Botnia laht;

• Soome laht;

• Liivi laht.

Rannaala mõju merele

Rannaala mõju merele sõltub põhiliselt jõgede sissevoolu hulgast.

Peamised sissevoolud tulevad:

• Neeva (annab 20% terve Läänemere magevee sissevoolust)

• Visla

• Nemunas

• Oder

• Daugava jõgedest

http://www.sea.ee/huvitavat/

• Põhjataimestik moodustab rannikumere ökosüsteemi ühe äärmiselt tähtsa komponendi olles nii põhiliseks orgaanilise aine tootjaks ökosüsteemis kui moodustades elupaikku paljudele teistele organismide rühmadele.

• Põhjaloomastikul on oluline roll kogu rannikumere ökosüsteemis, olles ühelt poolt oluline toitainete akumuleerija ning teiselt poolt toiduobjektiks paljudele kala- ja linnuliikidele.

http://www.sea.ee/huvitavat/