KOV keskkonnaspetsialistide pädevuskoolituse programm

Maardlate alade planeerimisest

märts 2012Reet Roosalu, geoloogia osakonna juhataja kt

Õiguslik alus

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 17 lõike 2 punkti 3 kohaselt kooskõlastab enne planeeringu PlanS § 18 kohast vastuvõtmist planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus üld- või detailplaneeringu asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 63 lõike 4 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse üld- või detailplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga.

Keskkonnaminister on oma 12.11.2010 käskkirjaga nr 1622 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid või detailplaneeringuid, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.

Maapõueseaduse § 62

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud seaduse § 62 lõike 3 järgi võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Planeeringu joonised

• Palume kanda üldplaneeringu joonistele korrektselt maardlate piirid. Planeeringu joonistel ei ole vajalik eristada maavaravaru kategooriaid (aktiivne/passiivne reservvaru või aktiivne/passiivne tarbevaru), piisab, kui joonistele on märgitud maardlate piirid.

• Mäetööstusmaa juhtotstarbega alade määramisel palume juhinduda kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste teenindusmaade piiridest. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ala palume määrata reserveeritavaks mäetööstusmaaks. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalile „Planeeringute leppemärgid“ võib üldplaneeringus ka turbatootmismaad tähistada mäetööstusmaa juhtotstarbega.

• Jooniste loetavuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame joonistel kasutada selgelt eristuvaid leppemärke.

Seletuskiri

Palume lisada üldplaneeringu seletuskirja mäetööstusmaa alapeatüki, kus kirjeldada mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-ala kasutamistingimusi ning selgitada, et

alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaana) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

Palume kasutada korrektseid mõisteid, et tagada planeeringu üheselt mõistetavus.

• maardla - geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund

• kaevandamisluba – dokument, mis lubab loa omanikul kaevandada• mäeeraldis - kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud

maapõue osa • karjäär – avakaevandus, lahtine, maapinnale avatud kaevandamiskoht• kaevandus - maa-alune kaevandamiskoht, selle juurde võib kuuluda

pealmaakompleksÜldnimetusena on otstarbekas kasutada “kaevandamiskoht” või

“kaevandamisala”.Kui kirjeldate mingit olukorda kaevanduste suhtes, siis võib tekkida

möödarääkimine, et karjääri suhtes kirjeldatu ei kehti. Näide praktikast:Palume üldplaneeringu seletuskirjas asendada sõna „kaevandus“ sõnaga

„mäeeraldis“ või „karjäär“ ning „kaevandusala“ sõnaga „kaevandamisala“, kuna kaevandus on loodusliku kivimi all paiknev allmaakaevandamiskoht ning … valla territooriumil kaevandused puuduvad.

Seadusest mittetulenevad keelualad

„Maavarade kaevandamine on … piiranguvööndis keelatud“.

Maa-amet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei saa välistada võimalikku kaevandamist ega seada kaevandamisele õigusaktidest mittetulenevaid piiranguid. Palume planeeringu seletuskirjast kustutada eelpool toodud lause ning jooniselt eemaldada märge maavara kaevandamise keeluala kohta.

Kui puuduvad olemasolevad selged piirangud kaevandamisele (nt. olemasolevad hooned), siis püsivat hoonestust maardlale kavandada ei saa.

Sageli planeeritakse maardlale Puhke- ja virgestusalad.

Palume selgitada seletuskirjas, et puhkeala ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel ning maavaravaru ammendamiseni on maardlaga kattuvale puhke- ja virgestusmaale võimalik rajada üksnes ajutisi hooneid ja rajatisi.

Konfliktolukordade ennetamine

Planeeringu koostamisel palume arvestada, et kaevandamisega mõjutatakse ümbritsevat keskkonda suuremal või vähemal määral (müra, tolm, vibratsioon). Dolokivi ja lubjakivi kaevandamisel võib olulise mõjuga alaks pidada piirkonda kuni 500 m karjäärist.

Lõhkematerjaliseaduse § 42 lõike 4 alusel 01.06.2005 kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ kohaselt on minimaalsed ohutud kaugused kildude laialipaiskumise järgi pinnase ja kaljuste kivimite pealmaatöödel lõhkamise korral olenevalt kasutatavast meetodist 200 kuni 400 m.

Seega palume maardlate aladele ja maardlate piiridest 500 m kaugusele mitte planeerida uusi arendusi (nt elamumaad, tootmismaad, ärimaad), mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

Kaevandamisloa omanik on puudutatud isik

Kui planeeritakse midagi uut mäeeraldise või teenindusmaa alale, palume planeeringus kavandatu osas küsida seisukohta ka kaevandamisloa omaniku käest, kuna tegu on puudutatud isikuga haldusmenetluse seaduse mõistes.

Palume saadud arvamus lisada planeeringu materjalidele ja edastada Maa-ametile.

Kui puudutatud isiku seisukohta ei ole küsitud, siis küsib seda Maa-amet ja menetlusaeg pikeneb.

Altkaevandatud ala

Kui planeeringuala kattub altkaevandatud alaga, siis palume märkida seletuskirjas, et planeeringuala on posttehnoloogilise mõju piirkonnas, kus potentsiaalselt ebapüsivate alade stabiilsus pinnase niiskustingimuste ja maapinnale mõjuvate koormuste koosmõjul võib muutuda. Seetõttu tuleb ehitised ja rajatised projekteerida vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Altkaevandatud alade täpsemaid piire on kõige parem küsida kaevandaja ettevõtte käest.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu

Volitatud töötleja on Maa-amet.

Arvelolevate maardlate andmed on vaadeldavad kaardiserveris maardlate rakenduses.

kasutusjuhend: http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Maardlate_avaliku_rakenduse_kasutajajuhend_v3_0.pdf

Avalik maardlate veebirakenduswww.maaamet.ee -> geoportaal -> kaardiserver -> Maardlad

Kohaliku omavalitsuse piiresse jäävate maardlate selgitamine

Otsingu teemaks valida maardla, sisestada omavalitsuse nimetus ja otsingu käivitamiseks klikkida tööriistal Otsi

Nime katke, nt maardla nimetuse katke järgi otsinguks kasutage katke märgistamiseks % märki. Näiteks väljalt maardla nimetus katke %salu% järgi otsides leitakse kõik maardlad, mille nimetus sisaldab tähekombinatsiooni "salu".

Kui sisestatud otsingutunnusele vastas mitu objekti, siis kuvatakse nende nimekiri. Klikkides nimekirjas objekti real, kuvatakse see kaardis.

Maardlate ruumi- ja tärkandmed veebirakenduses

Vaikimisi avanevad kaardis keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed, legendist saab soovi korral lisada maa-ainese karjääride, vähemuuritud perspektiivalade ja leiukohtade andmeid, Eesti Põlevkivi altkaevandatud alade kujusid.

Keskkonnaregistri taotlus www.maaamet.ee -> Geoportaal -> Andmete tellimine -> Maardlate nimistu väljavõtte tellimine -> Keskkonnaregistri maardlate taotlus

Maardlate nimistu ametliku informatsiooni ning ruumiandmete saamiseks palume koostada taotluse, milles teabe sisu all palume kirjeldada ka andmete kasutamise eesmärki ja näidata ära riigilõivu tasumise kuupäev. Ruumiandmeid väljastame eelkõige MapInfo tab-formaadis aladena, kuid vajadusel on võimalik ka mõni muu formaat.

Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku keskkonnaregistri toimingu eest.

Tänan tähelepanu eest!