KÜLALEHT NR. 26

August 2011

Lippu kannavad Maari Talvist, Kadri Saar, Pille-Riin Riis ja Eva Kütt

25. – 26. juunil kohtusid Luhinaranna külaplatsil Saaremetsa ja Saareküla endised ja

praegused elanikud, nende sugulased, tuttavad ja sõbrad – toimus külade teine kokkutulek.

Selleks päevaks oli valmis saanud Saarekülade lipp. Lipu kavandi idee autor on Enn Küng, seda ideed arendasid Tiiu Riis ja Tiiu Talvist,

piire joonistas Kristi Ennemuist ja kujundust aitas paika panna Hilja Koel. Siinjuures tuleb meelde tuletada, et lipul kasutatud ja esimeseks kokkutulekuks valminud külade märgi idee tuli Ruth Riisilt. Lipuvabrikuga ajas asju Tõnu Pilvik ja masti valmistas Toomas Riis.

Uhiuue Saarekülade lipu heiskasid meie külade vanimad elanikud Veera Madal ja Endel Lember. Mis seejärel toimus, näete vahelehe pildigaleriist.

SUUR AITÄH kõigile, kes kokkutuleku ettevalmistamisel nõu ja jõuga abiks olid ning

neile 200 inimesele, kes võtsid vaevaks õigel päeval kohale tulla! Vastu tulles vanema põlvkonna soovile toimub järgmine kokkutulek kolme aasta pärast.

Kohtume 2014.a suvel!

Oleme kaks venda.

Meie isa ja ema on suured, hundikoera moodi,

aga mõlemad väga sõbralikud.

Tahame väga, et keegi meid oma õuele elama võtaks.

Oleme nõus elama erinevates peredes.

PALUN.

Meiega saad ühendust, kui helistad Ehale 5342 6912

Suured ja väikesed juubilarid 01. juuni Elisabeth Kiviorg 15 29. juuli Maido Kiviorg 50 29. juuli Sven Aruvee 15 04.august Angelica Õunapuu 20 05. august Merili Lehtsalu 25 09. august Katre Aruvee 20

Hõissa pulmad! 22. juuni – Külli ja Sulev Koel

Õnnitleme koolilõpetajaid! * Eeva Kütt – Saaremaa Ühisgümnaasium

* Kristi Riis * Andra Õunapuu – Orissaare Gümnaasiumi 9.klass

* Siim Kesküla – Kuressaare Ametikool

* Kristi Ennemuist – Võhma Gümnaasium

EEHHAA VVAALLGGUUSS

Kestab suvi, mis on toonud meile nii äikest kui päikest, muresid kui rõõme. Argipäeviti ringi liikudes on märgata, et paljude suvitajate puhkus on läbi saanud, kuid nädalavahetustel keeb külades veel vilgas elu.

Nüüd pisut mõtlemisainet pikkadeks sügis- ja

talveõhtuteks: Enn Küng tegi ettepaneku, et järgmiseks kokkutulekuks võiks meie külade ajaloost ilmuda raamat. See

tähendab, et umbes peale mihklipäeva, kui õuetööd tehtud, tuleb hakata asjaga tegelema. Ja nüüd ei saa küll loota, et Eha ja Tiiu teevad. On suur õnn, et meil Ennu näol on olemas oma ajaloolane. Tema lubas kirjutada kohalikust vanemast ajaloost, XX sajand on tema jaoks liiga uus aeg. Samas on see aeg, millega me ise toime tuleme ja millest on meil olemas oma või vanemate mälestused. Need tuleb lihtsalt üles otsida ja kirja panna. Igal talul on oma lugu ja seda saavad jutustada ainult selle talu elanikud (teised saavad muidugi kaasa aidata). Otsige üles oma majapidamise vanad fotod ja dokumendid, tuletage meelde kodukoha lood ja laulud. Kindlasti tuleb raamatus rääkida kaluritest, mõisast, kauplusest, hoiukassast, kolhoosidest jne. Oodatud on ettepanekud, mis meie küladest vajab kindlasti jäädvustamist. Ja talvel kutsuge mind diktofoniga külla või pange oma mälestused ise kirja. Ärge siis unustage, et KÕIGI abi on oodatud!

Kokkutuleku DVD maksab 4 €, üldpilt 2 €. Kui tellid mõlemad, saad 5 €-ga.

_________________________________________________________ Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla 4-8

KÜLALEHT Trükiarv: 70 Laimjala vald Saaremaa Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: koplike@hot.ee http://kuutoukajad.blogspot.com

Kaupluse Tiidu kiri külarahvale

Kaupluse kinnistu soetasime juba mitu aastat tagasi. Ostetud sai see lihtsalt suvekoduks või kalamajaks - olen kirglik kalamees ja meeleldi veedan iga vaba momendi merel. Koht tundus olema sobiv, on ju läheduses tuntud head kalakohad. Tamme peremees Tõnu lubas lahkelt kasutada ka oma sadamakaid paadiga toimetamiseks ja nii see ostmise otsus sündis. Peale selle tärkasid ka isamaalised tunded. Kuna kinnistu kuulus tookord ühele soome kodanikule, siis sai lapike Eestimaast soomlaselt taas eestlasele tagasi ostetud. Plaan oli maja kohe korda teha, aga kuna väikeettevõtjatele on olnud viimased aastad suhteliselt rasked, siis ei ole jõudnud suuri investeeringuid veel teha. Seestpoolt on hoone enam vähem korda saanud, puuritud on kõikidele nõuetele vastav kaev ja sellel aastal tahaks majja ka veevärgi ja pesemisvõimalused luua. Kui seest korras, oleks vaja ka väljastpoolt kõpitsema hakata. Katus tuleks ära vahetada, uus laudis panna jne. Aga lohutan ennast vanarahva tarkusega, et ”TARK EI TORMA!” Kuna krunt on väike ja keset seda ka jupikene teed, siis paluksin külarahva mõistvat suhtumist, kui ma selle teejupi kinni paneksin. Loodan väga, et see kedagi koduteelt ei eksita või kellegi kodutee ületamatult pikaks ei venita. Loodetavasti leiab postiauto meid ka uut teed mööda üles. Oleme ka koerainimesed ja et saaksime nad Saaremaale kaasa võtta, tuleb krunt aiaga piirata. Koerad ise on sõbralikud, aga ei tahaks, et nad mööda küla ringi jookseksid. Üritan seda kõike teha võimalikult looduselähedaselt, et see küla üldist ilmet ei rikuks. Ja veel palve külarahvale! Kui kellelgi on vanu pilte Saareküla kauplusest, siis oleksin rõõmus, kui saaksin neist koopiad teha. Plaanis on kokku panna üks kaupluse ajalugu tutvustav pildikogu. Tervitades, Tiit ja Tiina Kivisaar

Raul Traumann

11.04.1969 –

25.06.2011 Elu on küll lühikene,

aga aeg on pikk. Küünal läheb põlema, siis, kui kustub tikk ... Lahkumised ja hüvastijätud on alati kibenukrad ning südame-

valused. Eriti siis, kui nad on lõplikud ja viivad kaasa meie lähedase või sõbra. Siis tuleb tõdemus, et kohtumisi asendavad vaid mälestused ja vestlusi kalmul süüdatud küünal. Olulisim on aga see teadmine, et tema poolt jäetud jäljed ei rohtu ning tehtud teod saadavad meid alati läbi aja … Rauli mäletan ma enda mäletamiste algusest, sest olime

naabripoisid ja sõbrad. Koos sai ette võetud nii muhedaid mänge kui ka pisikesi pättusi. Aastate möödudes muutusid meie kohtumised harvemaks, kuid samas asjalikeks ja tegusateks. Rauliga oli väga hea suhelda, sest ta oli alati heatahtlik, opti-mistlik ja rõõmsameelne, kuid mis kõige olulisem- ta rääkis alati südamega. Raul hoolis oma kodukülast ja tema omakasu-püüdmatult siiras

soov oli kodukandi elu edendada. Tema ideed olid täis visioone ja lennukust, samas oli Ta oma plaanides alati täpne ning kalkuleeriv. Siin oli see paik, kuhu Ta tahtis alati tulla, et ammutada siit uut jõudu ning energiat argiellu. Raul armastas oma peret ja kodu ning rääkis neist alati hellalt ja

soojalt. Või õigemini: ta ei pidanud neist kõlavalt rääkima, sest tema armastus oli tema olekus tunda. Rauli viimaste aastate suurimaks kireks oli

sport ja lemmikspordivahendiks jalgratas. Temale iseloomulikult oli ta ka enda sportlikes tegemistes väga põhjalik ja sihikindel. Rauli keha puhkab Tornimäe surnuaial, kuid

ma loodan, et tema vaim hõljub meie kohal; jälgib Saareküla inimeste toimetamisi; vaatab kevad-hommikuse päikese sillerdamist Väinamerel ja kuulab varasügisel sookurgede rännulaulu kostumist üle Leedemetsa… Sügav kaastunne kõigile Rauli lähedastele ja

sõpradele!

Sven Valler

Esireas Raul koos vend Rainiga, taga vanaema Leida, ema Juta,

isa Heldur