kultuur - vm.ee
TRANSCRIPT
15
KultuurCulture
20. sajandi alguses tõi Eesti haritlaskond
eesti keele Euroopa kultuuriareenile. Nõu-
kogude ajal kujunes oma keelest eestlas-
te peamine vastupanurelv. Eestlastele on
omane sallivus teiste rahvaste ja kultuuride
suhtes. Selle ilmekaks näiteks on fakt, et
Eesti oli esimene riik Euroopas, mis tagas
riigis elavatele rahvusrühmadele kultuu-
rautonoomia. Teater ja muusika on siinse
kultuuri lahutamatu osa. Laulurahvaks ole-
mine – see on eestlaste identiteet. Ka spordi-
maailmas teeb väike Eesti endale nime.
(Côtes d’Armor, märts 2008)
Kirjandus
Jaan Kross – kompromissi kuulutaja
Kirjanik Jaan Kross suri 2007. aasta jõulude
paiku. Kross näitas oma elutööga, et võimatu
võib saada võimalikuks: ta tõusis väikeselt
keelealalt Euroopa teadvusesse ning kirjutas
väikese rahva ajaloost teoseid, mis kõnetasid
lugejaid erinevatest kultuuridest. Krossi sur-
maga on Põhja-Euroopa kaotanud ühe oma
olulisematest intellektuaalidest. Nõukogude
Liidu lagunedes hakkas Kross ettevaatliku
allegoorilise ajaloo kirjeldamise asemel kir-
jutama otsekohesemalt lähiajaloost. Krossi
elutöös on olnud keskseim Eesti minevikuga
seotud müütide kummutamine. Eestis ongi
At the beginning of the 20th century, Estonian in-
tellectuals put the Estonian language on Europe’s
cultural map. During the Soviet era, Estonians
used their native language as the main tool for
resistance. Tolerance towards other nations and
cultures is characteristic of Estonians. Th is is well
illustrated by the fact that Estonia was the fi rst
country in Europe to grant cultural autonomy to
local national minorities. Th eatre and music form
an inseparable part of Estonian culture. Being a
singing nation, that’s Estonians’ identity. However,
tiny Estonia is also making a name for itself in the
world of sports. (Côtes d’Armor, March 2008)
Literature
Jaan Kross – preacher of compromise
Writer Jaan Kross died at Christmas 2007. He
proved with his life’s work that the impossible
can happen: he emerged from a small language
background to the attention of Europe and
his works spoke to readers of many cultures.
Northern Europe has now lost one of its most
important intellectuals. As the Soviet Union
collapsed, Kross moved from allegorical his-
torical novels to writing more candidly about
recent history. Burying the myths about Esto-
nia’s history played a pivotal role in his life’s
work. In Estonia, the epithet “preacher of com-
promise” was used in connection with him.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
16
Krossi kohta kasutatud epiteeti „kompromissi
kuulutaja”. See tundub ka paika pidavat, sest
kuigi Kross oli sunnitöölaagris ning tema suh-
tes oli langetatud eluaegne väljasaatmisotsus
Siberisse, ei pooldanud ta kunagi minevikuga
äärmuslikku arveteklaarimist. Kuigi Kross oli
vaieldamatu ühiskonnakriitik, oli tema teoste
südames see seletamatu igatsus määratlematu
järele, mis eristab teineteisest polemiseerija ja
ajatu kunstniku. (HS, 6.04)
Oma loomingu kõrgperioodil elas Jaan Kross
okupeeritud Eestis. Kraad Tartu Ülikooli õigus-
teaduskonnast, aastad vangilaagris, tahtmatus
põgeneda okupatsioonivõimude eest üle mere –
need on vaid mõned märksõnad kirjaniku vär-
vikast elust. Kirjanikutee uus ajajärk algas 1990.
aastate teisel poolel, mil Kross võis lõpuks ome-
ti kõigest avalikult kirjutada. Looming polnud
Krossi jaoks mitte väljund kurtmiseks, vaid või-
malus ülesaamiseks. (The Guardian, 7.01)
Õpitud erialal – rahvusvaheline õigus – ei olnud
Krossil omal ajal midagi teha. Luuletaja ja esseis-
tina leidis Kross oma tõelise kutsumuse hoopis
ajaloolise romaani žanris. See oli kaval võimalus
tsensuuri vältides valitsevat režiimi kritiseerida.
Ajaloo kõrval on Krossi inspireerinud ka ini-
mese ahastus ja tusk. (Le Monde, 6.01)
Kas Jaan Kross oleks olnud väärt Nobeli kir-
jandusauhinda? Kindlasti. (The Times, 10.01)
Eesti juurtega auhinnavõitja
Soome kirjandusauhinna Finlandia võitis Sofi
Oksanen romaaniga „Puhastus”. Oksanen on
kõigi aegade noorim preemiavõitja. Eestist
on Oksanen kirjutanud ka oma esikromaanis
„Stalini lehmad” 2003. aastal. „Nimetaksin seda
Eesti-sarjaks, mille esimene osa on „Stalini leh-
mad” ja teine „Puhastus”. Materjali jätkub veel
Indeed, it seems to be true, as he, despite being
sentenced to exile in a Siberian labour camp
for life, never supported extreme forms of re-
taliation when dealing with the past. Although
he undeniably was a social critic, in the heart
of his works there was an inexplicable nostal-
gia for something undefined – this is what dis-
tinguishes a polemicist from a timeless author.
(HS, 6.04)
For the most creative period of his life, Jaan
Kross lived in Estonia as it was occupied by the
Soviet Union. A legal degree from Tartu Uni-
versity, years in prison, reluctant to fl ee across
the sea from the occupation – these are just
a few keywords from the colourful life of the
novelist. He saw his work as a tool for overcom-
ing hardships, not as a cause for complaint.
(Th e Guardian, 7.01)
Th e specialisation he had acquired – interna-
tional law – didn’t earn him a living in his time.
As a poet and a novelist he found his true calling
in the genre of historical novels instead. It was
a clever way to circumvent the censorship and
criticise the regime. Besides history, Kross was
also inspired by human suff ering and frustration.
(Le Monde, 6.01)
Would Jaan Kross have deserved a Nobel Prize?
Certainly. (Th e Times, 10.01)
Award-winner of Estonian origin
Th e Finnish literary award went to Sofi Oksanen
for the novel ”Purge”. Oksanen is the youngest
to receive this award. She wrote about Estonia
in her fi rst novel ”Stalin’s Cows” in 2003 as well.
“I would call it the Estonian series, with ”Stalin’s
Cows” being the fi rst and Purge being the second
part. Th ere is material for one more novel,” says
Oksanen. Th e publishing rights for ”Purge” have
2008
17
kahe romaani jaoks,” ütles Oksanen. Romaani
„Puhastus” avaldamisõigused on müüdud roh-
kem kui kümnesse riiki. (TS, 5.12)
Sofi Oksaneni romaan „Puhastus” avab kahe
eriealise naise saatuse kaudu Eesti lähiajalugu.
„Eesti ajalugu tuleb kirjutada osaks Euroopa
ajaloost. Siiamaani on Eesti ajalugu Euroopa
jaoks olnud Nõukogude Liidu ajalugu, kuid
ainult Eesti ajaloost kirjutades on võimalik
ümber lükata nõukogude narratiivi,” ütleb
Oksanen. (TS, 4.04)
Finlandia auhind oli Sofi Oksaneni jaoks „tõe-
line üllatus”. Kirjanik arvab, et paari aasta-
kümne eest poleks tema raamatuid Soomes
avaldatud, Eestist rääkimata. Esialgu kirjutas
Oksanen „Puhastuse” näidendina. Ta mõtles
kirjutada metsavendadest, kuid jõudis teise
vaatenurgani. „Tahtsin kirjutada tagalast, kuna
metsasolek poleks õnnestunud ilma naiste ja
laste toetuseta. See viis 1949. aasta küüdita-
miseni, kuna vastupanu taheti murda,” räägib
Oksanen. Sofi Oksaneni ema on eestlane, kelle
been sold to more than ten countries already.
(TS, 5.12)
Th e novel ”Purge” by Sofi Oksanen portrays Esto-
nian history through the fate of two women of
diff erent ages. “Estonian history shall be written
to be a part of Europe’s. To date it has been a
part of Soviet history in the eyes of the West,
but concentrating on Estonia’s story, the Soviet
narrative can be overwhelmed,” says Oksanen.
(TS, 4.04)
Sofi Oksanen expressed surprise at receiving
the Finlandia Prize. According to the writer, her
books would not have been published in Fin-
land about two decades ago, let alone in Esto-
nia. Her novel ”Purge” was initially a drama script.
Her fi rst idea was to write about partisans, but
soon she reached another angle. “I wanted to
depict the rear, as the partisans would not have
survived without support from the women and
children. Th at led to the 1949 deportations, an
attempt to break the resistance,” says Oksanen.
Her mother was an Estonian whose family comes
KULTUUR • CULTURE
Finlandia auhinna laureaat Sofi Oksanen.
Finlandia award winner Sofi Oksanen.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
18
suguvõsa pärineb Läänemaalt Haapsalu külje
alt. Oma lapsepõlvesuved veetis Sofi seal vana-
ema juures. Eesti ajalugu on olnud tema jaoks
alati „iseenesestmõistetav”. (HS, 5.12)
Sofi Oksaneni Finlandia auhinnaga pärjatud
romaan „Puhastus” on tulvil tugevaid pilte.
Tihti kuulub sinna ka kärbes. „Kärbsed kuulu-
vad minu Eestiga seotud lapsepõlvemälestuste
juurde. Ema sugulaste juures külas olles tun-
dus, et kõikjal on kärbseid,” jutustab Oksanen.
Kärbes varitseb mustust, verd ning kõike mä-
danevat. Romaani ühe peategelase, Aliide Truu
ja tema noore sugulase Zaraga juhtub asju,
mille tagajärjel tundub neile, et nende kehad on
räpased ja veritsevad ning hinged mädanevad.
Nõukogude Eesti hävitas Aliide, uus, „vaba”
maailm Zara. Kuue kandidaadi hulgast valis
selleaastase Finlandia kirjandusauhinna võitja
välja ajakirjanik Pekka Tarkka. Tarkka arvates
sulandub Oksaneni romaanis piibellik müüdi-
element Kreeka pärimusega, antiiktragöödiaga,
milles süütud inimesed satuvad vääramatu saa-
tuse mängukannideks. (Kaleva, 4.12)
Juri Lotmani vaimne pärand
Harva juhtub, et Eesti ja Venemaa tunnustavad
teineteise panust millessegi ühisesse. Moskva
Väliskirjanduse raamatukogu ovaalsaalis toimu-
nud Juri Lotmani raamatu „Puškin: artiklid ja
kommentaarid” esitlus on üks näide selle kohta.
Professor Lotmani vaimne pärand on mõlema
rahva hulgas kõrgelt hinnatud. Nõukogude ajal
töötas Lotman Tartu Ülikoolis vene kirjanduse
ja semiootika professorina ning pani aluse Tar-
tu semiootikakoolkonnale, mis ühena vähestest
Nõukogude aja saavutustest pälvis tunnustu-
se ka läänes. Üha ägeneva antisemitismi tõttu
Venemaal ei õnnestunud Lotmanil sinna tagasi
pöörduda ja nii jäi Eestimaa talle koduks kuni
surmani aastal 1993. (The Moscow Times, 8.02)
from Western Estonia, near Haapsalu. Sofi spent
her summers there as a child. Th e history of Estonia
has always been “self-explanatory” to her. (HS, 5.12)
Th e Finlandia Award-winning novel ”Purge”
by Sofi Oksanen is full of powerful scenes. Of-
ten a fl y is involved. “Flies belong to my child-
hood memories of Estonia. While visiting
mom’s family, I thought fl ies were everywhere,”
Oksanen says. Flies are after dirt, blood and
rot. One of the lead characters, Aliide Truu,
and her young relative Zara undergo expe-
riences causing them to feel as if their bodies
are dirty and bleeding and their souls are rot-
ting away. Soviet Estonia destroyed Aliide, the
new “free” world did the same to Zara. Th is year
the winner of the Finlandia literary award was
selected from six candidates by Pekka Tarkka, a
journalist. According to Tarkka, Oksanen com-
bines the elements of biblical myth, Greek my-
thology, and ancient tragedy, casting innocent
people into the hands of fate only to be toyed
with. (Kaleva, 4.12)
Yuri Lotman’s intellectual legacy
It is rare for Russia and Estonia to appreciate
each other’s contribution to anything collective.
But a ceremony dedicated to the publication of
a book by Russian-born Estonian Yuri Lotman
entitled ”Pushkin: Articles and Commentaries”
in the Oval Hall of Moscow’s Foreign Literature
Library was an example of that. Th e intellectual
legacy of professor Lotman is equally appreciated
by both nations. In Soviet times, Lotman worked
as a professor of Russian literature and semiotics
and founded the Tartu semiotics school, which
became one of the few Soviet achievements that
gained universal acceptance in the West. He was
unable to return to Russia due to increasing anti-
Semitism, so Estonia was his home until he died
in 1993. (Th e Moscow Times, 8.02)
2008
19
Eestis mäletatakse ja hinnatakse tuntud vene
kultuuritegelasi. Tartu sümboliks on saanud
semiootik Juri Lotman. Eestis koostatud po-
pulaarsel kultuuritegelaste kaardil sümboli-
seerib Lotman Tartu linna. Hiljuti ilmunud
Puškinile pühendatud Lotmani artiklikogu-
miku väljaandmist toetas Eesti saatkond
Moskvas. Eraannetajate toel on asutatud
Tartu Ülikooli Juri Lotmani stipendiumifond.
(Vremja Novostei, 29.02)
Muusika
Arvestades, et Eestis elab vähem kui 1,3 mil-
jonit inimest, on selle riigi panus maailma
muusikasse viimase 100 aasta jooksul olnud
tähelepanuväärne. Kaasaegsed heliloojad
nagu Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür on tuntud
üle terve maailma, nagu ka eelmise sajan-
di heliloojad Eduard Tubin ja Lepo Sumera.
Tegevmuusikutest tuleb aga mainida Neeme
Järvit, tema poegi Paavot ja Kristjanit ning Eri
Klasi – Eesti dirigenti, kes on viimastel hoo-
aegadel andnud märkimisväärseid kontserte.
(The Ottawa Citizen, 8.11)
Eesti on väike maa sumedate metsade ja sel-
gete jõgedega. Selles põhjamaises idüllis on
sündinud arvukalt kaasaja suuri muusikuid.
Eesti on ka dirigent Anu Tali sünnimaa. Tuntui-
mad Eesti dirigendid Olari Elts, Neeme Järvi,
Eri Klas ja Anu Tali on maailmaturneel ning pa-
kuvad tõeliselt nauditavaid esitusi. Mis puutub
Eesti heliloojatesse, siis Arvo Pärt ja Erkki-Sven
Tüür on vaieldamatult kaasaegse klassikalise
muusika geeniused. (Lyoncapitale, 14.11)
Tšaikovski „Kuues sümfoonia” on pateetiline,
Eesti helilooja Tüüri oma aga paljude „kihis-
tustega”. Tutvustades kaasaegset Balti heli-
keelt, annab Lyoni orkester Eesti dirigendi
Estonia remembers and admires famous Russian
scholars. Semiotician Yuri Lotman has become
a symbol of Tartu. On a map of intel lectuals
that was put together in Estonia, Lotman stands
for Tartu. Th e Estonian embassy in Moscow
sponsored the recently issued collection of
Lotman’s articles on Pushkin. Th e Yuri Lotman
Scholarship Fund at Tartu University has been
established with the support of private donors.
(Vremja Novostei, 29.02)
Music
For a country of less than 1.3 million people, Es-
tonia’s contribution to the world of music over
the last 100 years is remarkable. Contemporary
composers like Arvo Pärt and Erkki-Sven Tüür
are known around the world, as are composers
from earlier in the last century, Eduard Tubin and
Lepo Sumera. Among performing musicians, one
need only mention conductor Neeme Järvi, his
sons Paavo and Kristjan, and Eri Klas, the Esto-
nian maestro who has made a terrifi c impression
in recent seasons. (Th e Ottawa Citizen, 8.11)
Estonia is a small country with dusky forests and
clear rivers. Numerous big contemporary musi-
cians have been born into this Nordic paradise.
Estonia is also the birthplace of the conductor
Anu Tali. Th e crème de la crème of Estonian con-
ductors – Olari Elts, Neeme Järvi, Eri Klas and
Anu Tali – is on a world tour off ering most enjoy-
able performances. As for Estonian composers,
Arvo Pärt and Erkki-Sven Tüür are indisputably
the geniuses of contemporary classical music.
(Lyoncapitale, 14.11)
Th e Sixth Symphony by Tchaikovsky is pathetic,
while the one by Estonian composer Tüür has many
layers. On their tour of contemporary Baltic musi-
cal language, the Lyon Orchestra led by Estonian
KULTUUR • CULTURE
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
20
Anu Tali juhtimisel publikule võimaluse kaht
heliteost kõrvutada. Tüüri teoste hulgast leiab
nii klassikalisi suurvorme kui ka nooruse protes-
tivaimust kantud rokki. Sekka viiteid kristlikule
müstikale, täpsemalt Kreeka õigeusu traditsioo-
nilist laulu. Lisades veel näpuotsaga mõjutusi
džässist ja regilaulust, saame kokku inspirat-
sioonist pakatava kollaaži. (Classiquenews, 4.11)
Pärjatud Pärt
Eesti helilooja Arvo Pärdi muusika võib kõlada
lihtsana, kuid see lihtsus on aastatepikkuse
raske töö ja pideva täiustamise vili. On ebatõe-
näoline, et viimase saja aasta jooksul oleks
mõne teise helilooja muusika saavutanud juba
tema eluajal nii laialdase tuntuse, nagu seda
on suutnud Pärdi heliteosed. Pärdi muusika
võib ehk mitte meeldida, kuid seda ei saa kuu-
lamata jätta. Sel on võime tuua kuulajale ker-
gendust praeguse elutempo kaootilise energia
kõrvale. Pärdi teostes on rahu, ruumi ja aega,
et neid kuulata. (The Irish Times, 9.02)
Eesti helilooja Arvo Pärt saab 22. mail Taanis
Léonie Sonningi muusikaauhinna. Pärdi muu-
sika on tonaalne, harmooniline. Tema muusika
koosneb rütmiliselt kergetest motiividest, me-
loodiast, mis on tihti vaid katkestatud kolmkõla
või skaalad. (Weekendavisen, 16.05)
Pärt võttis tänutundega vastu Sonningi muu-
sikaauhinna. See oli kohtumine vaikuses ja
vaimus ja tasases naerus. Pärdi helikeel on
lihtne ja harmooniline, haarates nii roki aus-
tajaid kui ka new age’i huvilisi. Tema mõju-
jõud on võimas ja ta on krutskeid täis nagu
põhjatu meri. (Berlingske Tidende, 20.05)
Léonie Sonningi muusikaauhinnaga kaasneb
600 000 Taani krooni. Auhind antakse üle kont-
serdil, kus esinevad Taani Raadio Sümfoonia-
conductor Anu Tali gave the audience a chance
to compare these two pieces. Tüür’s work includes
both classical masterpieces as well as rock music
carried by the protest of youth, interspersed with
references to Christian mysticism, or more specifi -
cally to Greek orthodox traditional songs. Add to it
a dash of jazz and runic song and you get a collage
heavy with inspiration. (Classiquenews, 4.11)
Prized Pärt
Th e seeming simplicity of the music by Estonian
composer Arvo Pärt is won by the years-long
hard labour of refi nement. It is unlikely that any
art music of the past 100 years has achieved,
within the lifetime of its composer, such wide-
spread exposure and popularity as that of Arvo
Pärt. You might not like it; but it resists dismissal.
It seems to off er relief from the chaotic energy of
modern life. It has tranquillity; it gives us space
and time to listen. (Th e Irish Times, 9.02)
Estonian composer Arvo Pärt will be awarded
the Léonie Sonning Music Prize in Denmark on
22 May. Pärt’s music is tonal, harmonic. His music
consists of rhythmic light motives, a melody
often comprised of broken chords or scales.
(Weekendavisen, 16.05)
Pärt gratefully accepted the Sonning Music
Prize. It was a meeting held in silence and in
spirit and in quiet laughter. Pärt’s musical lan-
guage is simple and harmonic, equally engaging
for rock and new age fans. He has leverage and
enough tricks up his sleeve to fi ll the deep blue
sea. (Berlingske Tidende, 20.05)
Th e Léonie Sonning Music Prize comes with
600 000 DKK. Th e award will be presented at a
concert with the Danish National Symphony Or-
chestra and the Danish National Choir directed
by Tõnu Kaljuste. Th e music icon Pärt also re-
2008
21
ceived a fascinating book in Danish: ”Arvo Pärt.
Yearning for the white keys” by Henrik Marstal.
Th e book does not make an attempt at biography,
but off ers the reader the key to Pärt’s ascetical
music, the mysterious mix of structures inspired
by medieval sounds and stringent modernism.
(Politiken, 18.05)
Th is year’s Sonning Prize will go to the much-
loved, criticised and worshipped Estonian
composer Arvo Pärt. Pärt’s music is popular
for many reasons. It is marked by structural
simplicity, major-minor tonality as well as pro-
claimed spirituality and religiosity. Created with
unique composition techniques, his pieces are
like structures. (Politiken, 22.05)
Th e tonal ascetic Pärt thanked in a voice which
sounded almost weary for the acknowledge-
ment and the 600 000 DKK. His sensitive musi-
cal language rests on a strong structure, accom-
panied by a dollop of eternal tintinnabulation
from cymbals glittering. At the ceremony, Pärt
was praised by the orchestra, and a crowd of
orkester ja Taani Raadio Vokaalansambel Tõnu
Kaljuste juhatusel. Muusikaikoon sai kingiks ka
haarava taanikeelse raamatu: Henrik Marstali
kirjutatud „Arvo Pärt. Igatsus valgete klahvide
järele”. Raamat ei püüa tungida biograafi lisele
tasandile, vaid pakub lugejale pigem võtit
Pärdi askeetlikku muusikasse, tema muusika
mõistatuslikku, keskajakõlast ja rangest mo-
dernismist inspireeritud struktuuridest koos-
nevasse segusse. (Politiken, 18.05)
Tänavune Sonningi auhind läheb armastatud,
kritiseeritud ja ülistatud Eesti heliloojale Arvo
Pärdile. Pärdi muusika on tuntud mitmel põh-
jusel. Seda iseloomustab struktuuriline liht-
sus, duur-moll-tonaalsus ning proklameeritud
spirituaalsus ja religioossus. Pärdi erilise kom-
positsioonitehnikaga loodud helitööd on kui
struktuurid. (Politiken, 22.05)
Tooniaskeet Pärt tänas peaaegu kurnatud
häälel tunnustuse ja 600 000 Taani krooni
eest. Pärdi tundlik muusikakeel on asetatud
tugevale struktuurile, näpuotsaga on lisatud
KULTUUR • CULTURE
Arvo Pärt: kohtumine vaikuses ja vaimus.
Arvo Pärt: a meeting in silence and spirit.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
22
simbli igavikukellade helki. Pärti ülistas auhin-
na üleandmisel orkester, ovatsioonidega ühines
hulk muusikaarmastajaid, kes ilmselgelt nauti-
sid oma iidoli kohalviibimist. (Politiken, 24.05)
Arvo Pärt on populaarne, seda ka nende ini-
meste hulgas, kes muidu klassikalise muusi-
ka kontsertidel ei käi. Eesti helilooja on iidol.
Pärdi muusika võib tunduda lõdvestav, medi-
tatiivne. Tema tasaste, usust rääkivate toonide
juures on midagi new age’ile omast. Vahest
meeldib inimestele tema rahulik olek? Pärdi
muusika järgib reeglina pühakirja tempot – see
on vaikne, rahulik. Vahel meenutavad tema
helid imelisi paiku Roomas – näib, et need on
loodud mingi salavõrrandi järgi. Pärt oskab
midagi, mille peale Bach ei tulnud: eestlase
muusikas ei muutu lauljad ja muusikud kunagi
kunsti tööriistadeks, vaid jäävad indiviidideks.
(Berlingske Tidende, 24.05)
Hämmastavad Eesti dirigendid
Paavo Järvi on külalisetendustel Viinis. Cin-
cinnati sümfooniaorkestri dirigent on noor
ja paindlik. Ta on ka Frankfurdi Raadio süm-
fooniaorkestri ning Bremeni Saksa kammer-
fi lharmoonia dirigent. Armastades iseseisvust
ja vaheldust jõuab ta olla veel Eesti rahvus-
orkestri nõustaja. Tiheda reisimise kõrvalt
USA ja Euroopa vahel tahaks ta vaid rohkem
näha, kuidas lapsed kasvavad. Järvile ei meeldi
spetsialiseerumine. Kes ei oska dirigeerida klas-
sikalist muusikat, näiteks Mozartit, see ei ole
kellegi dirigent! 2010. aastal asub ta Pariisi
orkestri etteotsa. (Der Standard, 4.04)
Mõne aasta tagune mõõnaperiood Ameerika
orkestrimaastikul näib olevat unustatud. Ohiost
kostavad uued helid. Alates 2001. aastast on
Cincinnati sümfooniaorkestrit juhatanud Paavo
Järvi, tulevane Pariisi orkestri muusikajuht.
fans clearly enjoying the presence of their idol
joined in the ovations. (Politiken, 24.05)
Arvo Pärt is popular. Even among those who don’t
habitually attend classical music concerts. Th e
Estonian composer is an idol. His music might
feel relaxing, meditative. His quiet religious tones
also feature something characteristic of new-age.
Maybe people like his serene nature? As a rule,
the pace of Pärt’s music is adjusted according
to the scripture – it’s tranquil, it’s peaceful. Oc-
casionally his sounds remind you of wonderful
places in Rome – as if created by applying some
secret formula. Pärt has mastered something
Bach didn’t think of: in his music, the singers and
musicians never become the tools of art, but re-
main individuals. (Berlingske Tidende, 24.05)
Amazing Estonian conductors
Paavo Järvi is working as a guest conductor in Vi-
enna. Th e conductor of the Cincinnati Symphony
Orchestra is young and fl exible. He is also the con-
ductor of Frankfurt Radio Symphony Orchestra
and the German Chamber Philharmonic, Bremen.
In addition, he fi nds time to act as the consultant
for the Estonian National Orchestra. He’s no col-
lector of orchestras, but he does love freedom and
change. While constantly travelling between the
USA and Europe, he only misses the time to see his
children grow. Järvi does not like specialising and la-
belling anyone an “expert”. If they cannot conduct
classics, e.g. Mozart, they are no good as conduc-
tors! In 2010 he will become the musical director of
the Paris Orchestra. (Der Standard, 4.04)
Th e dry spell on the American orchestra scene a
few years ago seems to have ended. New sounds
come from Ohio. As of 2001, Paavo Järvi has been
the musical director of the Cincinnati Symphony
Orchestra and will soon take up the same posi-
tion in Paris. As a result of tremendous work,
2008
23
Suure töö tulemusena salvestati Ühendriiki-
des mitu kõrgel tasemel plaati ja anti võrratuid
kontserte, mille kõla ulatus New Yorgist Los
Angelesi. (Le Nouvel Observateur, 16.04)
Tulevast Pariisi orkestri muusikajuhti Paavo
Järvit võib kohata Pariisis üha sagedamini.
Järvi dirigeerimine ei ole kunagi peale tükkiv.
Paavo Järvi teab hästi, mida tahab. Ta on
nõudlik ja saavutab kõrgetasemelise esituse
tänu selgele ja energilisele dirigeerimisele.
Iga noot, iga pisimgi detail on põhjalikult läbi
töötatud nii tema enda kui ka orkestri jaoks.
Pole kahtlust, et Järvil on õnnestunud Cincin-
nati sümfooniaorkester tõsta parimate sekka
Ameerikas. (classiquenews.com, 28.04)
Harva on võimalik näha säärast dirigendi ja
muusikute vahelist teineteisega arvestamist,
nagu seda pakkus Eesti dirigendi Neeme Järvi
juhatatud kontsert. Publikule pakuti võrratut
muusikaelamust kolme Põhjala riigi Taani,
Soome ja Eesti heliloojate loomingust. Järvi
teab paremini kui keegi teine, kuidas panna
several high quality albums were recorded and
fabulous concerts given in the USA. Th ey echoed
all the way from New York to Los Angeles.
(Le Nouvel Observateur, 16.04)
Th e future musical director of the Paris Orchestra,
Paavo Järvi, can be seen in Paris more and more
often. Järvi’s style of conducting is never obtru-
sive. He is well aware of what he wants. He sets
high standards and achieves fi rst class perform-
ances through precise and energetic conduct-
ing. Every note, the tiniest of details, is carefully
analysed for his as well as the orchestra’s sake.
Th ere’s no doubt, Järvi has successfully brought
the Cincinnati Symphonic Orchestra among the
best in America. (classiquenews.com, 28.04)
Rarely can such mutual consideration be seen
between a conductor and musicians as at a
concert led by Estonian conductor Neeme Järvi.
Th e audience witnessed a marvellous musical
experience of the works of authors from three
Nordic countries – Denmark, Finland and Esto-
nia. Järvi seems to have mastered the craft of
KULTUUR • CULTURE
Maestro Neeme Järvi vaimustab publikut üle kogu maailma.
Maestro Neeme Järvi inspires audiences all over the world.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
24
muusika pulbitsema, sädelema. Carl Nielseni
loomingu esitusest lausa purskus tuld ja elu.
Sibeliust ette kandes oli saavutatud suurepära-
ne tasakaal orkestri ja võrratu noore Vene so-
listi Vadim Repini esituste vahel. Järgnes hüpe
tundmatusse, ettekandele tuli eestlase Eduard
Tubina „Viies sümfoonia”. Oma kaasmaalase
loomingut dirigeerides oli Järvi perfektne ja
jäägitult veenev. (ConcertClassic, 6.02)
Elts, hämmastav eestlane! Kui dirigeerib Olari
Elts, on see juba performance iseeneses. Elts
juhatab Eestis 1993. aastal loodud NYYD
Ensemble’it. Kui näete keset ööd ühes aknas
valgust, siis teadke – selle akna taga töötab
Olari Elts. Elts ei karda väljuda raamidest, et
luua midagi uut ja ootamatut. Olgu selle kin-
nituseks näiteks tema projektid Rammsteini ja
Metallicaga. (Le Rennais, märts 2008)
Eesti ooper soomlaste südames
Tallinnas Estonia teatris kuuldud Richard
Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde” esitusel on
tavatult kõrge kunstiline tase. Ooperi lavastas
Neeme Kuningas. Lisaks uhkele lavakujundu-
sele ja valgustusele on esmaklassiline ka ooperi
muusikaline teostus. (TS, 19.05)
Võiks arvata, et ooper, mille peategelased
heietavad viis tundi sellest, kas surra kohe
või järgmises vaatuses, teeb tuimaks, kuid
Estonia teatri tõlgendus keskaegsest armas-
tusloost on haarav terve viietunnise ooperi
jooksul. Arvo Volmeri juhatusel annab Wag-
neri ooperi jaoks mõõtmetelt üsna pisike
orkester endast parima ning Tristani ja Isolde
hääled põimuvad üheks joovastuseks. Neeme
Kuninga lavastus on stiilne ja mõjuv, sa-
muti valgustus ja lavakujundus, milles on
kõik vajalik ning mitte midagi ülearust.
(Kauppalehti, 21.05)
making music bubble, sparkle. Th e performance
of Carl Nielsen works was ablaze and alive; while
with Sibelius, a wonderful balance was achieved
between the orchestra and the spectacular young
Russian soloist Vadim Repin. Next was the jump
into the unknown – the Fifth Symphony by Esto-
nia’s own Eduard Tubin. Conducting the works
of his fellow countryman, Järvi was perfect and
entirely credible. (ConcertClassic, 6.02)
Elts, the amazing Estonian. Seeing Olari Elts con-
duct is a performance in itself. Elts is the conduc-
tor of the NYYD Ensemble, established in Estonia
in 1993. If you spot a light from a window in the
middle of the night, then know – Olari Elts is work-
ing there. Elts has the courage to think outside the
box, to create something fresh and unexpected.
His projects with Rammstein and Metallica are a
living proof of that. (Le Rennais, March 2008)
Estonian opera in the hearts of Finns
Th e performance of Richard Wagner’s ”Tristan
and Isolde” in the Estonia opera house in Tallinn
demonstrated an unusually high degree of artis-
tic value. Th e opera was staged by Neeme Kun-
ingas. Besides the fancy decorations and light-
ing, the musical performance was of top quality.
(TS, 19.05)
You might think that an opera where the lead
characters ponder for fi ve hours about whether
to die now or in the next act makes you numb,
but Estonia’s interpretation of this medieval love
story holds your attention for the entire fi ve hours.
Directed by Arvo Volmer, a rather small orchestra
for the Wagner opera does its best and the voices
of Tristan and Isolde weave together in bliss. Th e
production by Neeme Kuningas is stylish and im-
pressive, as are lighting and decorations, having
just enough of everything. (Kauppalehti, 21.05)
2008
25
Estonias etendub Mari Vihmandi algupärane
ooper „Armastuse valem”. Matemaatik Nina
ja tangolaulja Santelmo on marionetid, kelle
kaudu tuuakse lavale igivana skeem: seekord
Tristani ja Isolde saatus. Oratooriumilaadne
lavastus keskendub põhilisele: armastusele
ja surmale. Suurema osa ajast piisab Vih-
mandi süngelt kaunist muusikast ja stiilsest
lavastusest, et püsiks etenduse intensiiv-
sus, kuid vahepealsed kordused väsitavad.
(Kauppalehti, 21.10)
Möödus 100 aastat esimesest ooperilavastu-
sest rahvusooperis Estonia. Selle tähistami-
seks oli valitud Neeme Kuninga lavastatud
Giuseppe Verdi „Rigoletto”. Kuningas loodab
tugevale süžeele ning tahab lavastajana mär-
kamatuks jääda. Nimirollis olnud Jassi Zah-
harovi tehnika töötas ja hääl kandis uhkelt.
Puudus vaid itaaliapärane kõla. Eesti rahvus-
ooperis on nii mõnigi lootustandev noor laul-
ja. Angelika Miku noor sopran oli Gilda rolli
jaoks veel natuke nõrk, kuid kõla oli värske
ja Mikk laulis puhtalt. Paljulubavalt mõjus ka
Helen Lokuta palgamõrtsuka õe rollis. Estonia
väiksevõitu orkester ja koor said „Rigolettoga”
hästi hakkama. (HS, 29.11)
Georg Ots laulis tuntuks „Saaremaa valsi”,
kuid nüüd on lisaks valsile Saaremaal kuulda
ka ooperit. Kuressaare piiskopilinnuse hoovis
peeti ooperipäevi. Eelmise aasta sügisel tegi
Kuressaare linnapea Urve Tiidus ettepaneku
taaselustada linna ooperipäevad. Ürituse or-
ganiseerimise võttis enda ülesandeks Eesti
Kontsert. 1 200 inimest mahutav varjualusega
teatriruum saadi piiskopilinnuse õuele püsti
vahetult enne festivali esimese ooperi – George
Gerschwini „Porgy ja Bessi” – ettekannet. Teise
ooperina esitas Vanemuise teater Offenbachi
„Hoffmanni lood”. (HS, 26.07)
Th e Estonia opera house is staging Mari Vih-
mand’s full-length opera “Th e Formula of Love”.
Mathematician Nina and tango singer Santelmo
are marionettes playing the oldest game: this
time it’s the fate of Tristan and Isolde. Th is ora-
torio-like show focuses on the fundamental:
love and death. Most of the time Vihmand’s
gloomily beautiful music and stylish production
is enough to keep the intensity, although the
occasional repetitions tend to become tedious.
(Kauppalehti, 21.10)
100 years ago, the fi rst opera was staged at the na-
tional opera house Estonia. Giuseppe Verdi’s “Rigo-
letto”, directed by Neeme Kuningas, was chosen to
mark the anniversary of this event. Kuningas relies
on the strong storyline and wants to keep the di-
recting process imperceptible. Th e voice of Jassi
Zahharov in the title role worked and carried well.
Th e Italian infl ection was not there though. Esto-
nian national opera has a few promising young
singers. Young soprano Angelika Mikk in Gilda’s
role was yet a bit weak, but the sound was fresh
and no mistakes made. Helen Lokuta in the role of
the hit man’s sister also showed potential. Estonia’s
smallish orchestra and choir managed to bring off
“Rigoletto” well. (HS, 29.11)
Georg Ots made the song “Saaremaa Waltz” fa-
mous. Today not only waltz tunes can be heard on
the island but also opera. Opera days were held in
the courtyard of Kuressaare Bishop’s Castle. Last
autumn the mayor of Kuressaare, Ms Urve Tiidus,
put forward the idea to restore the town’s tradition
of opera days. Th e State Concert Institute under-
took the task of organising the event. A temporary
structure accommodating 1 200 people was set up
on the yard of the Bishop’s Castle just in time for
the fi rst opera of the festival – “Porgy and Bess”.
Th e second performance, “Th e Tales of Hoff mann”,
came from Vanemuine theatre. (HS, 26.07)
KULTUUR • CULTURE
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
26
Kuumad eesti poisid
Teater NO99 osales lavastusega „GEP ehk
Garjatšije estonskije parni” Wiesbadeni teatri-
festivalil „Neue Stücke aus Europa” („Euroopa
uued näidendid”). Kaheksa „kuuma eesti noor-
meest” võtavad endale ülesandeks päästa oma
kodumaa venelaste dominandi eest. Igaüks
peab mehe eest väljas olema vähemalt 15 uue
kodaniku sigitamisel. Naistel on muidugi asja
kohta oma arvamus ning niimoodi kerib lahti
lõbus kolmetunnine satiir. Tegemist on tugeva
lavastusega rahvusliku kokkukuuluvuse utoo-
piast, poliitiliselt korrektsete, kuid sõnaohtrate
diskussioonidega riigisõprade ja võõrvaenlaste
üle. Kõik see kulgeb tempokalt, värvikirevalt
ja eneseirooniliselt. (FAZ, 18.06)
Tallinna teatri NO99 lavastus „GEP” on hul-
lutanud publikut mitmel pool Euroopas. Käidi
ka „Teatterikesä” festivalil Tamperes. „GEP”
on „Teatterikesä” suurfavoriit. Lavastus toob
esile kõigi Euroopa riikide rahvastikuproblee-
mid. Seda tehakse satiiri abil ning samas tum-
maksvõtva tõsidusega. See on puhtsüdamlik
appihüüd. Mis saab väikestest rahvustest,
nende kultuuri- ja ajaloopärandist või väikes-
test keeltest? Kerge farsina alanud lavastus
esitab lõpuks aktuaalseid fi losoofi lisi küsimusi
rahvuse, rahva, riigi ja inimese etnilise tausta
kohta. Esile tõstetakse ka suhted Eesti venelaste
ja eestlaste vahel nii inimlikul kui ka poliitilisel
tasandil. (HS, 08.08)
Juba suvel muutusid nad närviliseks. Teater
NO99 oli etendusega „GEP” saanud kutse Pe-
terburi rahvusvahelisele teatrifestivalile „Balti
maja”. Sellest poleks olnud midagi, kuid tükis
on pikad lõigud, kus heidetakse nalja Eesti
venelaste hoiakute üle. Aga Peterburi on teist-
sugune kui Moskva. Naši-noori polnud näha.
Hot Estonian Guys
Th e NO99 theatre performed its “GEP ehk
Garjatšije estonskije parni” (“Hot Estonian Guys”)
at the Wiesbaden theatre festival New Plays
from Europe. Eight “hot Estonian guys” under-
take the mission of saving their homeland from
the dominance of Russians. Each of them would
have to be man enough to father at least 15
new citizens. Ladies, however, have their own
opinion on the matter and so an amusing three-
hour satire unfolds. It is a strong production on
the utopia of national togetherness, politically
correct but wordy discussions on nationalists
and foreign enemies. Th e show is colourful and
self-ironic, played and danced in a fast pace.
(FAZ, 18.06)
“GEP” by Tallinn’s NO99 theatre has become the
newest craze for audiences across Europe. Th e
Teatterikesä Festival in Finland was also visited.
“GEP” is the hit of Teatterikesä. Th e performance
draws attention to the demographic problems
that all European countries face. It uses the
means of satire while being baffl ingly serious.
It is a whole-hearted cry for help. What will
happen to small nations, their cultural or his-
torical heritage or languages? Starting off as a
light farce, it concludes with topical philosophic
questions about nationality, nation, state, and
ethnic origin. Relations on both the interper-
sonal and political level between Estonians and
Russians are also highlighted. (HS, 8.08)
Th ey started feeling uneasy already in summer.
Th e NO99 theatre received an invitation to the
international theatre festival Baltic House in St Pe-
tersburg. Nothing wrong with that, if not for the
lengthy parts of their show where certain attitu-
des of the Estonian Russian-speaking community
were ridiculed. But St Petersburg is not Moscow.
2008
27
Publik oli väga vaikne, kui laval räägiti eest-
laste kadumisest oma maalt. Peterburis mõis-
tetakse Baltimaid paremini. NO99 näitlejad
ütlesid, et lavastust tehti festivali jaoks natuke
ümber. Pehmendati neid kohti, kus noritakse
vene vähemuse hoiakute kallal. Siiski sai laval
näha ka tõelist rahvustevahelist kemplemist.
Kui eestlased oma teatris proove tegid, märat-
seti tänavatel: rahutused pronkssõduri pärast
olid hoo sisse saanud. Peterburis on kõik rahu-
meelne. Venelased ja eestlased tähistavad koos
kordaläinud etendust. Kas see oligi nii lihtne?
(HS, 20.10)
Peterburis toimunud teatrifestival „Balti maja”
näitas, et Euroopa teater huvitub erinevalt
Vene omast ühiskondlik-poliitilistest teema-
dest. Eesti teater NO99 etendusega „Kuumad
eesti poisid” räägib humoorikalt noortest eesti
meestest, kes on mures rahva demograafi lise
olukorra pärast. Rahvas lagistab naerda, näit-
lejad naudivad etteastet. Lõpupoole loetletak-
se, mis kodumaa juures kõige enam meeldib:
linnad, jõed, metsad... Selgub, kui hea ja õige
No Nashi activists in sight. Th e audience sat in com-
plete silence, watching the tale about Estonians be-
coming extinct. St Petersburg understands the Baltic
countries better. According to the actors of NO99,
the show was slightly adjusted for the festival. Th e
parts where the attitude of Russians was gibed at
were played down. Real clashes between the two
nations still became visible on stage. While the Es-
tonians rehearsed the play in Tallinn, rioting took
place on the streets outside over the Bronze Soldier
war memorial. In St Petersburg, everything was calm.
Russians and Estonians celebrated the successful
show together. Was it really that simple? (HS, 20.10)
Th e St Petersburg theatre festival Baltic House
demonstrated that unlike Russian theatre, Euro-
pean theatre is taken with socio-political issues.
Th e performance “Hot Estonian Guys” by Estonia’s
NO99 theatre tells an entertaining story about
young Estonian men concerned with the demo-
graphic situation of their nation. Th e crowd was
splitting their sides, the actors enjoying the per-
formance. At the end, the favourite things about
the homeland were listed: towns, rivers, woods...
KULTUUR • CULTURE
Tiit Ojasoo lavastus „GEP” osaleb mainekatel teatrifestivalidel kogu Euroopas.
”GEP”, directed by Tiit Ojasoo, participates in reputable theatre festivals across Europe.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
28
on armastus kodumaa vastu, kuid rumal on
tüüdata kõiki agressiivselt ja pidevalt oma ar-
mastust näidates. (Itogi, 27.10)
Peterburis etendati teatri NO99 lavastust
„Kuumad eesti poisid”. Selle tükiga on trupp
rännanud ka mitmetel Euroopa festivalidel.
President Ilveski püüab oma külalistele seda
lavastust alati näidata. Etenduses on palju üks-
nes eestlastele mõistetavat, kuid, nagu selgub,
mõndagi ka vene publikule arusaadavat. Ometi
ei ole me harjunud sellega, et lavalt kostab
säärane otsekohene ja aus poliitiline dispuut.
Aasta pärast astub NO99 üles Moskvas „Kuldse
maski” festivalil. (Vremja Novostei, 24.10)
Eesti fi lmi tiigrihüpe
23. Varssavi rahvusvahelise fi lmifestivali eri
programmides osales seekord neli Eesti mängu-
fi lmi, üks dokumentaalfi lm ja animafi lmide
programm. Eesti programmi valiti värskelt
esilinastunud fi lmid ning programm nimetati
„Eesti plahvatuseks”, kuna möödunud aastat
võis pidada Eesti fi lmi jaoks lausa rekordaas-
taks – valmis tervelt kümme uut fi lmi! Soome
režissööri Ilkka Matila sõnul liigub Eesti fi lmi-
tööstus edasi tiigrihüpetega. Peale on sirgumas
uus generatsioon väga omanäolisi fi lmitegijaid.
(Variety, 8.02)
Soome „Midnight Sun Film Festival’il” esindab
Eestit Veiko Õunpuu fi lm „Sügisball”. Õunpuu
esimene täispikk mängufi lm on festivalidel
hästi esinenud ning režissöörist on räägitud kui
paljulubavast uuest tegijast. Filmi on teemade
ja meeleolude poolest võrreldud Soome fi lmiga
„Paha maa”, kuid „Sügisball” on mitmetähen-
duslikum ning selles on ka palju iroonilist
koomikat. Eelmisel aastal võitis „Sügisball” pea-
aegu kõik PÖFFi auhinnad. (HS, 15.06)
Apparently it is a good and right thing to love one’s
homeland, but it’s silly to drive everyone mad by con-
stantly demonstrating this aff ection. (Itogi, 27.10)
“Hot Estonian Guys” by the NO99 theatre was
performed in St Petersburg. Th e company has
travelled throughout Europe with this show as
well. Even President Ilves makes an eff ort to take
his guests to see it. Much of the play makes sense
only to Estonians, but actually it turns out that
some of it speaks to the Russian audience, too.
Yet we are not used to hearing such undisguised
and straightforward political dispute on stage.
In a year, NO99 will perform at the Golden Mask
festival in Moscow. (Vremja Novostei, 24.10)
Tiger leap of Estonian fi lm
Th is year four Estonian fi ctional fi lms, one doc-
umentary and a set of animations were in the
programme of 23rd Warsaw Film Festival. Re-
cent works from Estonia were selected and the
programme was called “Estonian explosion”, as
it had been a record year in the history of Esto-
nian fi lm – ten new fi lms were made. Finnish
fi lm director Ilkka Matila says the Estonian fi lm
industry is moving with the pace of a tiger. A new
generation of very original fi lmmakers is coming.
(Variety, 8.02)
A fi lm by Veiko Õunpuu, Autumn Ball, will rep-
resent Estonia at the Finnish Midnight Sun Film
Festival. Õunpuu’s fi rst full-length fi lm has been
a success at festivals, and the director is deemed
to be a new promising player. Th e fi lm resembles
the Finnish fi lm “Frozen Land” in terms of themes
and atmosphere, but “Autumn Ball” is more com-
plex and holds a lot of comical irony. Last year
“Autumn Ball” took almost all of the Black Nights
Film Festival awards. (HS, 15.06)
2008
29
Anapas toimunud eksperimentaalfi lmide fes-
tivalil „Kinošok” paistsid professionaalse ta-
seme, kinematograafi lise kultuuri ning täna-
päeva eluprobleemidele osutatud tähelepanu
poolest silma Baltimaad. Ega peaauhinda –
Kuldne Roos – ei antud ilmaasjata Veiko Õun-
puu „Sügisballile”. See on korralik Euroopa
fi lm. Režissööri tuleb tunnustada ka selle eest,
et oma tegelaste kurba igatsust õnne järele on
ta esitanud läbi huumoriprisma, liigse traagi-
lise intonatsioonita. See on saavutus omaette.
(Nezavissimaja Gazeta, 24.09)
Selleaastase „goEast’i” festivali peateemaks oli
„Piirid”. Kadri Kõusaare „Magnus” oli teemale
kõige lähemal. Eesti režissöör näitab veelahet,
mis jookseb keset ühte perekonda. See piir
on ületamatu. Elu ja surma vaheline piir on
ainus, mis tundub olevat ületamiseks. Film
on juba võitnud mitmeid auhindu ning seda
on näidatud Cannes’i festivalil „Un Certain
Regard” sarjas. (Wiesbadener Kurier, 11.04)
At the Anapa experimental fi lm festival Kino-
Shock, the Baltic countries stood out for their
professionalism, cinematographic culture and
attention paid to currently relevant issues. Th e
main prize – the Golden Rose – was given to
Veiko Õunpuu’s “Autumn Ball” for a reason.
It is a good European fi lm. Th e director must
also be complimented on the way he dis-
plays the characters’ miserable yearning for
happiness through humour, without any ex-
cess tragedy. Th at is an achievement in itself.
(Nezavissimaja Gazeta, 24.09)
Th is year’s goEast festival carried the theme “Bor-
ders”. In that sense, “Magnus” by Kadri Kõusaar
was most relevant. Th e Estonian director shows
the divide running through a family. Th e line here
is insuperable. Th e only one suitable for crossing
seems to be the line between life and death. Th e
fi lm has already won several awards and was also
a “Un Certain Regard” fi lm at the Cannes fi lm fes-
tival. (Wiesbadener Kurier, 11.04)
KULTUUR • CULTURE
Veiko Õunpuu fi lm „Sügisball“ võitis auhindu kodus PÖFFil ja Kuldse Roosi Venemaal.
“Autumn Ball”, a fi lm by Veiko Õunpuu, took awards at the Black Nights Film Festival at home and the Golden Rose in Russia.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
30
„Klass” on ebameeldiv fi lm koolivägivallast.
Seda enam on vaja, et fi lmi vaadataks. Peaosa
mänginud Vallo Kirs on pälvinud palju tähele-
panu Eestis ja ka välismaal. Film räägib kooli-
kiusamisest, halvasti kohtlemisest ja isiksuste
mahamurdmisest. Filmi soovitatakse alates
15-aastastele. Vanusepiir on õigustatud, sest
fi lmis on väga ebameeldivaid stseene. Film on
realistlik, kohati isegi ebameeldivalt realistlik.
Eestis on fi lm saavutanud palju tähelepanu,
koolivägivald on muutunud arutelude kuumaks
teemaks. (Stockholms Fria Tidning, 11.04)
Sünge Eesti fi lm „Klass” Ilmar Raagilt võitis
Pronkshobuse auhinna Stockholmi fi lmifesti-
vali juunioride programmis. Film on inspiree-
ritud režissööri jutuajamistest grupi Eesti kooli-
noortega, kes mängivad ka fi lmis. (SvD, 15.04)
Eesti animafi lmi meister Priit Pärn segab oma
loomingus kokku emotsioone, paradokse ja
satiiri. Priit Pärna huvi karikatuuride joonis-
tamise vastu avaldus juba bioloogiaõpingute
ajal Tartu Ülikoolis. Tänu Rein Raamatule –
Eesti animatsiooni teerajajale – hakkas ta
peagi tööle joonistajana, 1976. aastal sai Pär-
nast juba Joonisfi lmi fi lmikunstnik. Tema
graafi line stiil on lihtne ja isikupärane. See
on teravalt pilkav ja ühiskonnakriitiline.
(Forum des images, mai/august 2008)
Vähe on rahvaid, kelle vastupanuvõime ja kul-
tuuriline uhkus pandi 20. sajandi jooksul nii
valusalt proovile kui eestlaste oma. Ent nagu
tõendab James Tusty ja Maureen Castle Tusty
fi lm „Laulev revolutsioon”, jäid rahvale alati
alles tema laulud. Eestlaste laulutraditsioon,
mida on ülal hoidnud laulupeod, on püsinud
elavana ka kõige raskematel aegadel. Aasta-
kümneid oli see rahva jaoks ainus kultuurilise
identiteedi vorm. Film jutustab haarava loo
“Th e Class” is an edgy fi lm about school bullying.
All the more reason to see it. Th e lead actor
Vallo Kirs has come under the spotlight in Esto-
nia as well as abroad. Th e story is about school
violence, abuse and wrecked personalities. It is
not meant for those under 15. Such an age limit
is well justifi ed as it contains graphic scenes.
Th e fi lm is realistic, at times even bitterly so. It
has caught a lot of attention in Estonia; school
bullying has become a topic of heated debates.
(Stockholms Fria Tidning, 11.04)
Th e gloomy Estonian fi lm “Th e Class”, by Ilmar
Raag, won the Bronze Horse award in the junior
programme of Stockholm fi lm festival. Th e fi lm
is inspired by the director’s conversation with a
group of Estonian young people who also star in
the fi lm. (SvD, 15.04)
Th e grand old man of Estonian animated fi lms,
Priit Pärn, mixes emotions, paradox and satire.
His fascination with cartoon drawing emerged
already during his biology studies at Tartu Uni-
versity. Th anks to Rein Raamat – the pioneer of
Estonian animation – he soon started working
as a cartoonist and already in 1976 he became
a fi lm artist at the animated fi lm studio Joonis-
fi lm. His graphical style is simple and unique. It
is also full of black humour and socio-criticism.
(Forum des images, May/August 2008)
Few countries had their national resilience and
cultural pride tested as sorely in the 20th century
as the Republic of Estonia. But as the new James
Tusty and Maureen Castle Tusty fi lm “Th e Singing
Revolution” shows, the people always had their
songs. Th e Estonian singing tradition, preserved
also by the song festivals, endured throughout
the nation’s darkest days. It was the only form
of cultural identity available for decades. Th e
documentary tells a fascinating story of a nation
2008
31
rahvast, kes end pea sõna otseses mõttes va-
baks laulis. (The Washington Post, 18.04)
Vabadus ei ole midagi, mida võib pidada ene-
sestmõistetavaks. Seda näitab fi lm „Laulev
revolutsioon”, kujutades eestlaste 20. sajandi
iseseisvuspüüdlusi läbi pika okupatsiooni-
perioodi. Ometi on vabadus midagi, mille
saavutamiseks ei ole vaja ilmtingimata verd
valada. Mõnikord on saatus helde ning kui
paarkümmend tuhat inimest ühisel laululaval
oma hääled ja unistused üheksainsaks lauluks
ühendab, ei saa neid enam miski takistada.
(Tulsa Today, 6.05)
Gaasitoru ja mobiilipuu
Laialdane eestlaste graafi kanäitus Väliskunsti
muuseumis Riias on märkimisväärne sünd-
mus Läti kultuurielus. Välja on pandud 51
kunstniku tööd. Osalejad on nii tuntud pro-
fessionaalid (V. Tolli, B. Vasserman, L. Lapin,
M. Vint, P. Ulas, P. Allik jt) kui ka noored
kunstnikud. Näitusel on traditsiooniliste
graafi katehnikate kõrval esindatud ka uued:
digitrükk, foto, isegi video ja installatsioonid.
Tihti on kasutatud kuivnõela ja sõeltrükki.
Näha saab originaalset ja tavapäratut graafi -
katehnikate kasutust. See näitus esitab suu-
repäraselt Eesti kunstnike kaasaegset mõt-
lemist. Graafi ka ei ole ainult graveeringu,
kratsimise, söövitamise vm reljeefi jäetud
jäljend kunstiteosel. Need on mõtete ja tun-
nete jäljed mällu, mida see näitus tekitab.
(NRA, 16.02)
Turu Kunstimuuseumi suvine näitus viib eh-
matavale reisile Eesti lähiajalukku. Näitus
„Punaste lippude all” esitleb Stalini-aegset
romantilist kunstikäsitlust, kus propagandat,
that, almost literally, sang its way to freedom.
(Th e Washington Post, 18.04)
Freedom is not anything one could take for
granted. “Th e Singing Revolution” reminds you of
that. It chronicles Estonia’s attempts at freedom
throughout the long period of occupation in the
20th century. Yet, fi ring guns is not a precondi-
tion for achieving freedom. Sometimes destiny is
generous, and if 20 000 singers join their voices
and dreams to one song, nothing can stop them.
(Tulsa Today, 6.05)
Gas pipeline and mobile tree
Th e extensive Estonian graphics exhibition in the
Riga Museum of Foreign Art is a noteworthy event
on the Latvian cultural scene. Works by 51 artists
are displayed. Participants include renowned pro-
fessionals (V. Tolli, B. Vasserman, L. Lapin, M. Vint,
P. Ulas, P. Allik and others) as well as newcomers.
Besides traditional graphics techniques, new
forms are also represented at the exhibition:
digital printing, photo, even video and instal-
lations. Dry point and screen-print techniques
have been used on several occasions. Graphics
techniques have been put to original and inven-
tive use. Th e exhibition wonderfully portrays
the mentality of Estonian contemporary artists.
Graphics is much more than just an imprint en-
graving, scratching or corrosion leaves on the
work of art. It is impressions of thoughts and
emotions that the exhibition leaves behind to
haunt you. (NRA, 16.02)
Th e summer exhibition at Turku Art Museum
takes you on a shocking tour through Estonia’s
recent history. Th e exhibition “Under red fl ags”
KULTUUR • CULTURE
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
32
sotsialismi ja Nõukogude süsteemiga kohane-
mist kujutati suureliste sotsialismi ülistavate
teostena. „Nõukogude võimu aeg on eestlas-
te jaoks ikka veel raske taak. Kui Kumu paar
aastat tagasi avati, oli seal väljas Stalini-aegse
kunsti kogu. Selle üle arutleti Eestis päris palju.
Küsiti, kas sellist kunsti sobib näidata,” rää-
gib Turu Kunstimuuseumi kuraator Susanna
Luojus. Kuigi näituse tööd on stiililt enam-
jaolt üsna realistlikud, annavad need Kumu
kuraatori Eha Komissarovi sõnul kõike muud
kui tõepärase pildi tegelikkusest. Realistlikud
teosed kujutavad ülistavalt sotsialistliku re-
volutsiooni võitu ning näitavad üha uuesti
olukordi, mida tegelikult kunagi pole olnud.
(TS, 8.05)
14. septembril avatakse Veneetsia arhitektuuri-
biennaal. Vene paviljoni kuraator räägib muu-
hulgas kokkupuutest eestlaste torujuhtme
installatsioonikavandiga. Kahemeetrise läbi-
mõõduga „gaasijuhe” ühendaks Vene ja Saksa
paviljoni. Juhe kulgeks läbi näituseterritooriumi
keskse pargi, vihjates sellele, et Venemaa rikub
loodust. Tegelikult on eestlaste projekt armas.
On täiskasvanud, kellel on reaalne raha ja
reaalsed torujuhtmed. Aga on lapsed, kes
mängivad, nagu saaksid ka nemad juhtme-
kraane keerata. (Kommersant-Vlast, 1.09)
Veneetsia arhitektuurinäitusel, mis sel aastal
kannab nime „Out There: Architecture Beyond
Building”, on siiani kõige paremad eestlased
oma kavala tarkuseteraga. Nimelt on nende
loominguks massiivne kollane torujuhe Vene-
maa ja Saksamaa paviljonide vahel. See on
mõru ja naljakas vihje plaanitavale gaasitoru-
le. See võigas installatsioon rikub ära paviljo-
nide vahel kulgeva romantilise promenaadi.
(FT, 16.09)
is an example of the Stalin-era romantic ap-
proach to art, where propaganda, socialism and
acclimation to the Soviet system were depicted
through pompous works praising socialism.
“Th e period of Soviet rule is still a heavy bur-
den for Estonians. When KUMU art museum
was opened a couple of years ago, a Stalin-era
art collection was displayed. It was widely de-
bated in Estonia. Th e question was whether it is
appropriate to show such works,” says Susanna
Luojus, curator of Turku Art Museum. Although
the majority of works displayed at the Turku ex-
hibition are realistic, they give nothing but an
illusory picture of the reality according to Eha
Komissarov, curator of KUMU. Realistic works
glorify the victory of socialist revolution and de-
pict yet again situations that never really existed.
(TS, 8.05)
Th e Venice Architecture Biennale opens on 14
September. Th e curator of the Russian pavilion
mentions the Estonians’ draft of a gas pipeline
installation. Th e two-meter diameter “gas pipe-
line” would run between the Russian and German
pavilions, crossing the central park of the exhibi-
tion area, implying how Russia adversely aff ects
the environment. In fact, the Estonian project
is lovely. Th ere are adults with real money and
real pipelines. But also children playing around,
pretending to turn the valves of the pipeline.
(Kommersant-Vlast, 1.09)
Th e best at the Venice architecture exhibition, this
year entitled “Out Th ere: Architecture Beyond
Building”, is the sly wit of the Estonians. Th ey have
simply laid a massive yellow pipeline between the
Russian and German pavilions. A bitterly funny
comment on the planned gas pipeline. Th e lurid
installation messes up the romantic promenade
between pavilions. (FT, 16.09)
2008
33
Saksamaa ja Venemaa vahele gaasitoru ka-
vandav Nord Stream rõõmustas Veneetsia ar-
hitektuuribiennaalil Eesti arhitektide instal-
latsiooni üle, milleks oli kollane gaasitoru.
Installatsioon rõhutas suurfi rma arvates
veel kord projekti üle-euroopalikku tähtsust.
(Regard sur l’Est, 22.09)
Eesti kunstnikud Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõs
šokeerivad mobiilisõltlasi oma installatsioo-
niga „Päev ilma mobiilita”. Arpo ja Kranna-
Rõõs korjavad publikult kokku mobiiltelefo-
nid, et need üheks ööpäevaks kunsti teenima
panna. Telefonid riputatakse mobiilipuu otsa,
kus pidevalt mõni telefon heliseb või vilgub.
(Der Spiegel, 31.07)
Raisios Harkkos on üleval Evi Tihemetsa ja
Vive Tolli näitus, kus esitletakse teoseid 1959.
aastast 2000ndate aastateni. Osa töödest on
tehtud enne Eesti taasiseseisvumist, ajal, mil
Nõukogude Eesti kunstnikud toetasid väl-
jendusvabadust üsna ettevaatlike vahendi-
tega. Mitmed kunstnikud astusid valitsevale
Nord Stream, lobbying for a gas pipeline between
Germany and Russia, was pleased with the instal-
lation by Estonian artists at the Venice Architec-
ture Biennale – a yellow gas pipeline. According
to the corporation, the installation highlighted
the pan-European importance of the project.
(Regard sur l’Est, 22.09)
Estonian artists Eve Arpo and Riin Kranna-
Rõõs shock mobile-addicts with their instal-
lation “A day without a mobile phone”. Arpo
and Kranna-Rõõs collect the mobiles on site
with the purpose of serving as art for the next
twenty-four hours. Th e phones will be hung on
a constantly ringing and fl ashing mobile tree.
(Der Spiegel, 31.07)
Harkko museum in Raisio is displaying the
works of Evi Tihemets and Vive Tolli from 1959
to the beginning of the 21st century. Some were
created before Estonia regained independence,
at a time when Soviet Estonian artists contrib-
uted to freedom of expression by rather mod-
est means. Several artists confronted the ruling
KULTUUR • CULTURE
Kuulus Nord Streami gaasitoru ulatub Eestist otsaga Veneetsiasse.
The legendary Nord Stream gas pipeline runs all the way from Estonia to Venice.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
34
ideoloogiale vastu, käsitledes ühiskondlike
teemade asemel privaatseid. Osa autoreid
keskendus tehnikale ja puhtalt esteetilistele
küsimustele. Vahepeal väljendati oma arva-
must ka julgemalt, nagu võib näha Evi Ti-
hemetsa teoses „Luuletaja” aastast 1971. Ka
Vive Tolli on aeg-ajalt julgemalt ajastu vaimu
vastu mässanud. Harkko näitusel võib näha
Tolli 1974. aastal tehtud tööd „Tallinn – vana-
linn”, millel domineerib väljamõeldud vapp,
mille tegemine oli hoolimata fi ktiivsusest lu-
bamatu. Ent näitusel pole üleval ainult Nõu-
kogude aja ängistust kujutavad teosed, näha
võib ka uuemaid töid Eesti iseseisvusajast.
(TS, 23.11)
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!
Peale olümpiavõistlust oli Gerd Kanter nõus
demonstreerima oma kettaheitevõimeid ka aja-
lehele The New York Times, ent ketaste asemel
tuli sportlasel oma oskusi tõestada hoopis eris-
kummalise varustuse abil: sardiinikarbi, CD-
plaadi, küpsise ja kapsapeaga. Lõpuks katsetas
Kanter veel lameda, peopesasuuruse kala heit-
mist, kuid sardiinikarp lendas siiski kõige kau-
gemale, tervelt 50 meetrit. Neil päevil on Gerd
Kanter tõeliselt hea olla: tema 68,82 meetri pik-
kune kettalend tegi eestlaste armastatud sport-
lasest Pekingis olümpiavõitja. (NYT, 24.08)
Kettaheite maailmameister Gerd Kanter unis-
tas lapsepõlves hoopis karjäärist NBA liigas.
Kettaheite avastas Kanter enda jaoks tükk aega
hiljem, ning 2007. aasta lõpuks oli ta teostanud
sellel alal ka oma uue unistuse, asudes senise
maailmameistri, leeduka Virgilijus Alekna ko-
hale. Maailmameistri tiitel tõi Kanteri jaoks kaa-
sa küll aasta sportlase aunime koduses Eestis
ja hulgaliselt intervjuusid Osakas, ent sisuliselt
ideology by turning their attention to private
issues instead of social. Some focused on tech-
nique and purely aesthetical questions. Th ere
were times when the artists expressed their
views in a bolder manner, as “Th e Poet” from
1971 by Evi Tihemets proves. Vive Tolli has also
rebelled against the ideology of the period from
time to time. Also displayed at the Harkko ex-
hibition is Tolli’s “Tallinn – Old Town” with a
fi ctitious coat-of-arms, which was forbidden at
the time, fi ctitious or not. However, the exhibi-
tion also has more recent pieces from the time
of Estonia’s independence, not only the ones
representing the anguish of the Soviet times.
(TS, 23.11)
Faster, higher, stronger!
After the Olympic Games, Gerd Kanter agreed
to demonstrate his throwing skills for Th e New
York Times, but rather than using his regular
discuses he had to use some pretty unusual
equipment to prove his abilities: a can of sar-
dines, a CD, a cracker, and a cabbage. Finally he
tried throwing a fl at palm-sized fi sh, but the can
of sardines was the clear winner, fl ying a whole
50 meters. Th is is a good time to be Gerd Kanter:
with a 68.86-meter discus throw, Kanter – an
athlete highly loved in Estonia – won the gold
medal at the Beijing games. (NYT, 24.08)
Growing up, world discus throw champion Gerd
Kanter dreamed of becoming a star in the NBA
instead. He discovered the discus much later, and
by the end of 2007, he had fulfi lled his new dream
in discus throwing by ending the dominance of
Lithuanian Virgilijus Alekna. After receiving the
world champion title, he was crowned Athlete
of the Year in his homeland and has undergone
a succession of interviews, but nothing really
2008
35
KULTUUR • CULTURE
võit tema elu ei muutnud. Kanter on endiselt
100%liselt pühendunud oma eesmärkidele,
milleks on uus maailmarekord ja olümpia võit.
(IAAF, 8.01)
BMW-Sauber loob endale uut testisõitjat –
rambivalgusse on tõusnud Marko Asmer. Pressi-
konverentsidel esineb ta tagasihoidlikult, seda
enam aga näitab end võidusõidurajal. Kodu-
maal on Marko kuulsus. Juba 15-aastaselt või-
tis ta Eesti, Soome, Baltimaade ja Skandinaa-
via kardisõidu meistrivõistlused. Sealt alates
oli selge: poiss peab pääsema kodumaalt väl-
ja. Ta leidis väljundi Jaapani ja Briti Vormel-3
sarjades ning pääses V-1 järelkasvuprogram-
midesse. Marko ei teeninud välja mitte üksnes
võimalust iseendale, vaid ta on kasulik liige
igale meeskonnale. (NZZ, 17.04)
Kiiking on Eesti ekstreemspordiala. Maailma-
meister Andrus Aasamäe ütleb, et kiiking on
changed in his life. Kanter remains 100% commit-
ted to his future goals – a new world record and
an Olympic gold. (IAAF, 8.01)
BMW-Sauber is preparing a new test driver –
Marko Asmer has grabbed the limelight. He is
reserved at press conferences, but he proves
himself on the circuits. In his homeland, Marko
is a celebrity. At 15, he was already the cham-
pion of the Estonian, Finnish, Baltic and Scandi-
navian Kart Championship. From then on it was
obvious: the boy had to get abroad. He found
the way to the Japanese and British Formula 3
series and made it into the F1 young driver pro-
gramme. Not only did he earn an opportunity
for himself, he is a valuable member of any team.
(NZZ, 17.04)
Kiiking is an extreme sport in Estonia. Accord-
ing to world champion Andrus Aasamäe, it’s
still a new fi eld of sports and not very wide-
Tõeliselt hea on olla olümpiavõitja.
It’s good to be an Olympic gold medallist.
Kiiking: ilma mõnuaineteta taevasse.
Kiiking: getting high without drugs.
PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR2008
36
Eestis veel noor spordiala ning pole väga laialt
levinud, kuid seda võetakse tõsiselt ning sel
pole mingit pistmist tsirkusega. Aasamäe sõnul
jääb kiikingust sõltuvusse. Kiikingu moto ongi:
ilma mõnuaineteta taevasse. Kiikumisel on Ees-
tis sajanditepikkune traditsioon, igas külas oli
vanasti suur puust kiik. „Kiikumine teeb lihtsalt
õnnelikuks, kiikudes oled tähtedele lähemal,”
ütleb Aasamäe. (Der Spiegel, 7.10)
Eestlased Bruno Nopponen ja Priit Vehm te-
gid ajalugu, ületades Soome lahe ujudes – tea-
tavasti esimestena maailmas. Ujumist alustas
6-liikmeline grupp, neli neist katkestas. Vahe-
maa Porkkala ja Suurupi vahel pidi olema 55
kilomeetrit, kuid Nopponen sai GPS-seadmega
teekonna pikkuseks isegi 66 kilomeetrit. Tuge-
vad merehoovused olid mõlema ujuja jaoks
üllatuseks. Üle lahe ujumise idee sündis aasta
tagasi, kui samad ujujad ujusid 57 kilomeet-
rit mööda Emajõge. Järgmist suve kavatsevad
mehed kergemalt võtta: ujumisretk Kihnu saa-
relt Pärnusse oleks vaid 34 kilomeetri pikkune.
(HS, 27.07)
spread; however, it is taken very seriously and
it has got nothing to do with the circus. He
says kiiking is addictive. Th e motto of kiiking is:
getting high without drugs. Swinging has been
around for centuries in Estonia; there used to
be a wooden swing in every village. “Swinging
simply makes you happy, takes you closer to the
stars,” Aasamäe says. (Der Spiegel, 7.10)
Two Estonians, Bruno Nopponen and Priit
Vehm, made history by being the fi rst known
people to swim across the Gulf of Finland. Origi-
nally a group of six embarked on the journey,
but four quit. Th e distance between Porkkala
and Suurupi was supposedly 55 kilometres,
however, measured by Nopponen’s GPS device,
it turned out to be 66 instead. Th e strong sea
currents took both swimmers by surprise. Th e
idea hit them a year ago when the duo swam 57
kilometres along the River Emajõgi. Th ey plan to
take it easy next summer: it’s only going to be a
34-kilometre swim from Kihnu island to Pärnu.
(HS, 27.07)