Kvaliteedikindlustamisest kõrgkoolis

Jari Kukkonen

Jari Kukkonen• Juhtimiskonsultant aastast 1986• Sadu kvaliteedijuhtimissüsteemide nõustamisi• Euroopa Kvaliteediauhinna hindaja• Soome Kvaliteediauhinna hindaja• Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna ekspert ja koolitaja• Kutseõppe asutuste kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja• Turismi ettevõtete kvaliteedimärgi koolitaja• Tallinna koolide ja lasteaedade kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja• Edasipürgiv organisatsioon tunnustuse ekspert ja koolitaja• Kõrgkoolide õppekavade üleminekuhindamise hindajate koolitaja• ISO 9001 ja ISO 14001 audiitor • Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige 2005 -2007

Kontakt:Jari.kukkonen@vitalonga.eu50 666 70www.vitalonga.eu

Käsitletavad teemad

• Kvaliteet, kvaliteedijuhtimine ja juhtimise kvaliteet;

• Eestis välja töötatud sisemise kvaliteedikindlustamise kord ja suunised– kõrgkooli peamised tulemusvaldkonnad

huvipoolte lõikes;– tulemuste põhjus-tagajärg seoste

struktureerimine kõrgkooli kvaliteedikindlustamise süsteemis.

Kvaliteet• Kasutuskohasus või –sobivus (Juran)• Kvaliteet peab olema määratletud klientide olemasolevate

ja tulevaste väärtuste baasil (Deming)• Täielik toote/teenuse turundus-, kavandamis-, tootmis- ja

hoolduskarakteristikute kogum läbi mille toode/teenus vastab klientide ootustele (Feigenbaum)

• Vastavus nõuetele (Crosby)• Olemi karakteristikute kogum, mis võimaldab täita

määratletud või eeldatavaid vajadusi (ISO 8402:1994)• Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab

nõudeid (ISO 9000:2007)

Kvaliteet ja kvaliteedijuhtimine

• Kvaliteet on suhteline mõiste• Kvaliteedijuhtimine on lubaduste

andmise ja lubaduste täitmise protsess

Kvaliteedi mõiste areng

Tehniline Sotsiaalne

Teadmuseareng

Kvaliteedimõisteareng

Toode

Protsess

Süsteem

Organisatsioon

Ahelad

Suund ‘kõvalt pehmele’(From hard to soft)

Mentaalne

Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004)

• Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis

• Mitmemõõtmeline mõiste, mida ei saa hinnata vaid ühe indikaatori abil

Haridusasutuse kvaliteet

• Haridusasutuse võime vastata ühiskonna, tööandjate ja õpilaste ning teiste huvipoolte vajadustele.

Kvaliteedi dimensioonid

Enne, Praegu ja Peale tegevust

Kvaliteedikontroll (quality inspection) s.o. kõik, mis tehakse tegevuse järel

Kvaliteediohje, (quality control) s.o. kõik, mis tehakse kvaliteedi kindlustamiseks hetketegevustes

Kvaliteedi kindlustamine (quality assurance) s.o. kõik, mis tehakse kindlustunde hankimiseks, et nõuded on täidetud, sh

Eestvedamine (leadership) – juhtide isiklik käitumine Kvaliteedijuhtimine (quality management) - eesmärgistamine ja eesmärkide elluviimine

Sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi tagamise eesmärk ja tähtsus kõrgkoolis

1. Arengud Euroopa Liidus• Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise Euroopa

Võrgustik (ENQA)• Kvaliteedikindlustamise kokkuleppelised standardid, kord ja

suunised• Väliseksperthinnangu süsteem

2. Arengud Eestis• Kohanemine EL nõuetega• Ülemineku periood• Arengud õppekavagruppide kvaliteedihindamisel ja

institutsionaalsel akrediteerimisel

Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise Euroopa standardid

ja suunised1. Kvaliteedikindlustamise poliitika ja kord, mis

arvestab erinevaid huvipooli2. Õppekavade ja akadeemiliste kraadide

kinnitamise, perioodilise läbivaatamise ja kontrollimise mehhanism

3. Üliõpilaste hindamisel rakendada avalikustatud kriteeriume, eeskirju ja korda

4. Õppejõudude kvaliteedi tagamine5. Õpiressursid ja üliõpilaste toetamine6. Toetavad infosüsteemid7. Avalik teave

Primus programmi raames kõrgkooli sisemise

kvaliteedikindlustamise süsteemi toetamine SA Archimedes: “KÕRGKOOLI KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PROTSESSI LÄBIVIIMISE ALUSED JA

KORD”

– Sisemise kvaliteedikindlustamise protsessi eesmärgid:• võimaldada kõrgkoolil selgitada välja oma tugevad küljed ja

parendusvaldkonnad, mille põhjal saab planeerida parendustegevusi ja jälgida edusamme;

• aidata kaasa kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi arendamisele ja kõrgkoolide töö tulemuslikkuse tõstmisele;

• jagada kogemusi kõrgkoolide sisemisest kvaliteedikindlustamise süsteemidest;

• tunnustada kõrgkoolide sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist.

KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID 1/2

• Tulemustele orienteeritus – selliste tulemuste saavutamine, millega on rahul kõrgkooli kõik olulised huvigrupid. Mõtestatud eesmärkide püstitamine ning saavutatu võrdlemine eesmärkide ja teiste kõrgkoolide tulemustega aitab säilitada kõrgkooli head taset. Tulemuslikkus põhineb küllaldasel informatsioonil ja selle analüüsil ning kõigi oluliste osapoolte vajaduste tasakaalustatud rahuldamisel;

• Kliendikesksus – pikaajalise väärtuse loomine klientide jaoks. Huvigruppide nõuete ja rahulolu silmaspidamine on parim viis nende lojaalsuse suurendamiseks ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse tagamiseks. Huvigruppide hulka kuuluvad nii kõrgkooli töötajad, üliõpilased, tööandjad ja ühiskond tervikuna kui ka omanikud ja rahastajad. Kõrgkoolil tuleks hinnata huvigruppide ja nendega seotud organisatsioonide tänaseid ja tulevasi vajadusi, täita neid ja püüda ületada ootusi;

• Eestvedamine ja eesmärgipärasus – kõrgkooli juhtide inspireeriv eestvedamine, mis kujundab organisatsiooni eesmärgi ühtsuse kõikide jaoks. Juhtide tegevus ja isiklik eeskuju loovad kõrgkooli eesmärkide selguse ja ühtsuse. Juhtkond määrab organisatsiooni teadlikkuse ja suundumuse, kujundades seeläbi töökeskkonna, kus töötajaskond saab keskenduda eesmärkide elluviimisele;

• Protsessidele ja faktidele tuginemine – kõrgkooli juhtimine vastastikku seonduvate süsteemide, protsesside ja faktide kaudu. Kõikidest omavahel seonduvatest tegevustest arusaamine ja nende süsteemne juhtimine tagab kõrgkooli mõjusa toimimise. Soovitud tulemusi saavutatakse kiiremini, kui tööd juhitakse protsessidena;

KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID 2/2

• Töötajate arendamine ja kaasamine – töötajate panuse maksimeerimine nende arengu ja kaasamise kaudu. Töötajate tervikpanus kasvab ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise toel. Töötajate aktiivne osalus suurendab iga üksikisiku pädevuse rakendumise võimalust kõrgkooli hüvanguks;

• Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine – muutuste ellukutsumine ja parendusvõimaluste loomine, kasutades organisatsioonilist õppimist ja innovatsiooni. Kõrgkooli tegevuse tulemuslikkus on suurem, kui see põhineb teadmiste juhtimisel ja jagamisel pideva õppimise, innovatsiooni ja täiustamise õhkkonnas. Tegevuste pidev parendamine peaks olema kõrgkooli toimimise püsiosa;

• Partnerluse arendamine – lisaväärtusega partnerlussuhete arendamine ja hoidmine. Kõrgkool töötab mõjusamalt, kui partneritega on loodud usaldusel, infovahetusel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud suhted. Parim tulemus sünnib koostöös;

• Organisatsiooni sotsiaalne vastutus – väljumine kõrgkooli otsese tegevuse piiridest, püüdes mõista ühiskonna erinevate gruppide ootusi ja neile vastata. Kõrgkooli ja tema töötajate pikaajalisi huve teenib kõige paremini eetilise suhtumise omaksvõtmine ning ühiskonna ootuste ja vajaduste täitmine

Eesmärgid

Huvipooled

Operatiivjuhtimine& protsessid

Kriitilised edutegurid

Strateegia

Juhtimisarvestus & juhtimisinfo

Visioonkeskne juhtimine

Visioon jamissioon

Edukate organisatsioonide omadused (Collins ja Porras, de Geus, Fitz-Enz)

• Tugev, positiivne, väärtustel põhinev kultuur• Pühendumus õppimisele ja eneseuuendamisele• Pidev adapteerumine, kasutades sise- ja väliskeskkonnast saadud tagasisidet• Strateegiline koostöö sisemiste ja väliste partneritega, klientidega ja tarnijatega• Tahe riskeerida ja eksperimenteerida• Tasakaalustatud, väärtustel tuginev lähenemine toimivuse mõõtmisele, mis

hõlmab järgmisi valdkondi– Organisatsiooni jätkusuutlikkus (finantsiline)– Organisatsiooni ‘vormisolek’ (tõhusus, mõjusus)– Koostöö tarnijate ja klientidega– Pidev õppimine ja areng– Organisatsiooni sidusus ja töötajate rahulolu– Organisatsiooni panus kohalikku kogukonda ja ühiskonda

Läheb kokku kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise põhiprintsiipidega.

Kõrgkooli kvaliteedikindlustamise kriteeriumid

2. Rakendatus (Do)Kuidas kokkulepitu onellu viidud?

3.Tulemused(Check)Milline on toimimisetase?

4. Ülevaatus (Act)Kuidas lähenemisviiside jarakendatuse tulemusi üle vaada-takse ja parendatakse?

1. Lähenemisviis (Plan)Kokkulepitud lähenemised ja tegevused

Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act

1. Eestvedamine ja organisatsioon (kõrgkool või tema struktuuriüksus)

• Kõrgkooli juhid  arendavad ja toetavad kõrgkooli missiooni ja visiooni saavutamist, edendavad jätkusuutliku arengu kindlustamiseks organisatsiooni väärtushinnanguid ja süsteeme ja elavad ise nende järgi. Muutuste perioodidel säilitavad nad eesmärgi püsivuse ja suudavad teisi inspireerida.

2 Poliitika ja strateegia

• Kõrgkool  viib oma missiooni ja visiooni ellu huvigruppidele keskenduva strateegia arendamise kaudu, mis arvestab nii haridusturgu kui teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TA&I) ning õppetegevuse valdkonda. Kogu organisatsiooni jaoks töötatakse välja ja viiakse ellu arengukava teostamiseks vajalikud põhimõtted, tegevuskavad  ja protsessid.

3. Töötajad

• Kõrgkool juhib, arendab ja kasutab oma töötajate  potentsiaali nii individuaalsel ja meeskonna tasandil kui ka kõrgkoolis tervikuna, väärtustab õiglust ja võrdsust, motiveerib, kaasab ja volitab töötajaid.

4. Partnerlus ja ressursid

• Kõrgkool planeerib ja juhib partnerlussuhteid ja sisemisi ressursse (nii Eestis kui rahvusvaheliselt), toetamaks  missiooni täitmist, arengukava(de) elluviimist ja protsesside mõjusat ning tõhusat toimimist.

5. Protsessid

• Kõrgkool kavandab, juhib ja parendab oma protsesse lähtuvalt erinevate sihtgruppide vajadustest  ja ootustest.

6. Huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna

esindajatega) seonduvad tulemuse • Milliseid tulemusi on kõrgkool saavutanud seoses oma

huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega). Kõrgkool hindab oma tegevuse tulemuslikkust regulaarselt ning omab huvigruppidega seonduvalt silmapaistvaid tulemusi.

• Huvigruppidega toimenäitajad võivad olla seotud kõrgkoolisiseste ja –väliste näitajatega, mida kasutatakse toimimise ja efektiivsuse hindamiseks, kavandamiseks, seireks, mõistmiseks ja parendamiseks, et tagada huvigruppide hinnanguga arvestamine.

7. Töötajatega seonduvad tulemused

• Kõrgkool mõõdab süsteemselt töötajatega seonduvaid tulemusi.

• 7a Töötajate hinnangu seonduvad näitajad• 7b Töötajatega seotud toimenäitajad

8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused

• Kõrgkoolid mõõdavad ulatuslikult ja saavutavad ühiskonnaga seonduvalt silmapaistvaid tulemusi.

9. Kõrgkooli tulemusnäitajad

• Need näitajad on kõrgkooli poolt määratletud toimivuse võtmetulemused ja on kooskõlastatud arengukavades, poliitikas (tegevuspõhimõtetes), valdkondade arengukavades ja tegevuskavades

• Toimivuse võtmetulemused• Peamised majandustulemused

Ajakava21. september 2009 Kõrgkoolide osalemise sooviavalduse esitamise tähtaeg 25. september 2009 Juhtrühma nõupidamine: kõrgkoolide valik20.-21.oktoober 2009 Osalevate kõrgkoolide I koolitus – 1. päev kvaliteedikindlustamise

süsteem; 2. päev – enesehindamine Oktoober 2009 - jaanuar 2010

Ekspertide konsultatsioonid koolides

07.detsember 2009 kuni  30.jaanuar  2010

Assessorite konkursi väljakuulutamine

15. detsember 2009 Osalevate kõrgkoolide II koolitus (enesehindamisraporti koostamine)02.veebruar 2010 Kõrgkoolide enesehindamisraportite esitamise tähtaeg02.veebruar 2010 Juhtrühma nõupidamine: assessormeeskondade koostamine16.-17. veebruar 2010 Assessorite I koolitus10.-12.märts 2010 Assessorite II ja III koolitus ja töökoosolekud ühendada,

(meeskonnakoolitus, kohtumine kõrgkoolide esindajatega; ettevalmistus organisatsioonikülastuseks)

29.märts – 09.aprill 2010 Organisatsioonikülastused 01.aprill – 20.aprill2010 Konsensuskoosolekud ja raporti valmimine (sh eksperdi hinnang)23. aprill 2010 Tagasisideraportid kõrgkoolidele20. mai 2010 Osalevate kõrgkoolide III koolitus (töö tagasisideraportiga)Mai -juuni 2010 Juhtassessorite ja tugiisikute järelvisiidid koolidesseJuuni 2010 Tagasiside kogumine kõrgkoolidelt ja assessoriteltJuuni 2010 Juhtrühma otsusJuuni või september 2010 Konkursi lõpetamine, osalejate tunnustamineJuuni või september 2010 Assessorite tagasisidekoosolek koos töörühmaga

Kokkuvõtteks 1/2Kvaliteedikindlustamise mudel pakub süsteemse lähenemise:1. Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise Euroopa standardid ja suunised –

poolt määratletud seitsme valdkonna juhtimiseks: 1. Kvaliteedikindlustamise poliitika ja kord, mis arvestab erinevaid

huvipooli2. Õppekavade ja akadeemiliste kraadide kinnitamise, perioodilise

läbivaatamise ja kontrollimise mehhanism3. Üliõpilaste hindamisel rakendada avalikustatud kriteeriume, eeskirju

ja korda4. Õppejõudude kvaliteedi tagamine5. Õpiressursid ja üliõpilaste toetamine6. Toetavad infosüsteemid7. Avalik teave

2. Võimaluseks arvestada sisehindamise, välishindamise ja akrediteerimise protsesside vajadustega

3. Enesehindamise teostamiseks4. Võrdlusuuringute teostamiseks (benchmarking ja ranking)

Kokkuvõtteks 2/2• Vaja tagada ühtsus ja võrreldavus ning samas

võimaldada paindlikult läheneda oma kvaliteedikindlustamisele lähtuvalt oma eripärast = olemasolevate juhtimispraktikate integreerimine üheks sünergiat loovad tervikuks

• Tuleb olla valmis rahvusvaheliseks kogemuse vahetamiseks (rahvusvaheliselt arusaadavate mudelite rakendamine)

• Kvaliteedijuhtimise ulatus on muutunud post-industriaalses ühiskonnas – kvaliteedijuhtimisest juhtimise kvaliteedini