Kurtmiseks polnud põhjust ka neis neljas paigas, kus arenevatest sünd-mustest selles loos pikemalt juttu tu-leb. Nimelt asusid kohe Tallinna piiri taga toredasti kobaras koos Saue vald ja linn ning Nissi ja Kernu vald, mui-nasloole kohaselt nimetagem neid kasvõi kuningriikideks. Sealsetel va-litsejatel oli põhjust rahuloluks: mak-sueurod kogunesid kaukasse, ulualust jätkus noortele ja vanadele, teed olid suuremalt jaolt sillutatud ning kõik tundusid olevat eluga rahul. Kõik see toredus pani nende nelja kuningriigi valitsejaid uskuma, et just nende juhi-tav omavalitsus ongi see kõige ilusam ja toredam terves ilmas.

Julgeolekusituatsiooni pinges-tumine, müstiline küberrün-nak ja must masendusÜhel kaunil varakevadisel hommi-kul, mil meie loo muinasjutulised sündmused arenema hakkasid, sead-sid linna- ja vallavalitsejad sammud oma töökabinettidesse nagu tava-liselt. Kentsaka kokkusattumusena tekkis neil kõigil üheaegselt taltsuta-matu uitmõte saada kinnitust oma veendumusele, et valitsetakse kõige kobedamat omavalitsust maamuna peal. Võlupeeglit valitsejatel käepä-rast polnud, sestap otsiti abi arvu-tist – juhid toksisid Google’isse sisse „maailma kõige parem omavalitsus“ ja jäid lootusrikkal ilmel ootama, et otsingutulemuste eesotsa just nende oodatud pildid ja jutud tulevad. Aga võta näpust – nii ei läinud ja kõigis neljas paigas juhtus midagi sootuks ootamatut. Kabinetid läksid äkitselt pimedaks, arvutitest paiskus säde-meid ja suitsupahvakuid. Kuvarile il-mus tekst, mis ei kadunud sealt enam miski väega. Omavalitsejate pettu-museks oli seal kirjas:

Mõne aja möödudes, kui elektri-katkestus oli likvideeritud ja IT-me-hed arvutid korda teinud, ei olnud juhtide tuju sugugi paranenud. Nad norutasid natuke ja lonkisid siis mor-nilt oma kontoritest minema, müha-tades sekretäridele, et neil on kiireid majaväliseid asjatoimetusi.

Justkui iseenesest kandsid jalad neid paikadesse, kus nende kantide väetid ja õnnetud olid ikka ja jälle tröösti otsimas käinud.

Laagris näiteks kõrgus uhke pu-na-valgetriibuline korsten – nii kõrge, et ulatus peaaegu vanajumala endani välja. Saue vallajuht seadiski sammud korstna juurde, istus korstnajalamile maha, toetas selja vastu toekat müüri ning lootis, et sedamoodi saadavad taevased väed tema muredele lee-

vendust. Linnavalitseja seevastu läks Saue mõisaparki, uskudes, et selles kaunis paigas, kus juba 17. sajandist on peenem härrasrahvas uhkelt rin-gi patseerinud, võiks tuju paremaks minna küll.

Nissi vallavanem läks pettumusest toibuma Nissi kiriku jahedate müü-ride vahele ning Kernu oma keerdus kadakajändriku juurde, mille kohta usuti, et see on Rootsi kuninga enda poolt kasvama pandud.

Ja nii need omavalitsejad seal tu-satsesid ‒ üks poetas pisara, teine räuskas ja vandus, kolmas lonksas põuepudelist klõmaka kangemat ja neljas proovis mediteerida.

Päev kiskus juba õhtusse ja hakkas pimenema ning võis juhtuda, et meie kangelased jäid tukkuma. Seepärast

pole täpselt teada, kas järgnevad sündmused ikka päriselt aset leidsid või mitte.

Elustuvad stseenid „Nukitsa-mehest“ ja murepilved hajuvad Ühtäkki täitis kõiki nelja eelkirjelda-tud paika hele ja kuldne valgus, kõlas imekaunis meloodia ning kaugusest astus kurblike kujude poole rahvali-kes rõivastes sõbraliku ilme ja ema-liku olekuga naisterahvas, õige pisut noore Ines Aru nägu. Mis täpselt neil müstilistel tundidel haldjaemanda ning omavalitsusjuhtide vahel juhtus ja millest räägiti, jäägu siinkohal sa-laduseks ja ainult asjaosaliste teada. Aga järgmisel hommikul tõttasid meie rahvateenrid äraseletatud il-meil ning kepsakal sammul valla- ja

linnavalitsustesse. Nad pidasid kol-leegidele sütitava kõne sellest, kuidas ühel päeval sünnivad üle Eestimaa uued, senisest ilusamad ja võimeka-mad linnad-vallad ning justkui võlu-väel jäävad minevikku mured eelar-ve, avalike teenuste, korruptsiooni ja poliitiliste kemplustega. Aga arvuti ennustuse mõjul ja haldjaemanda in-nustuse toel ei kavatseta Lääne-Har-jumaal seda kaunist tulevikku käed rüpes oodata, vaid asutakse ise tegut-sema.

Nii sündiski, et peatselt istusid kõik Saue valla ja linna ning Kernu ja Nissi omavalitsustegelased sõbrali-kult lugematutel koosolekutel koos, et kaubale saada, mil moel see üleilma ilusaima omavalitsuse unistus ühes-koos teoks teha. •

ÜHINEMISLEHTSaue valla, Saue linna, Nissi valla ja Kernu valla ühinemisläbirääkimiste ajalehtKEVAD/SUVI 2015

Munitsipaalmuinasjutt ehk kuidas Tallinna taga üle ilma ilusast omavalitsusest unistatakseMeie ajaarvamise algusest oli juba kaks tuhat ja mituteist aastat möödunud, elu Harjumaal veeres omasoodu. Peale vaadates lausa kenasti. Rahvast jagus, eriti nendesse paikadesse, mis pealinnaga külgepidi koos. Ka kaugemates Harjumaa valdades polnud lugu nii kurblik kui Eesti päris äärmistes maanurkades Läti ja Vene piiri ääres. Jagus inimesi, töökohti, viljeleti kultuuri ning tehti sporti.

KADRI TILLEMANN

Kes ja kuskohast uut valda juhtima hakkab

Saame selgust rahaasjadest

Ülevaade ühinemiskõneluste senisest ja eelseisvast käigust

LK 2 LK 7 LK 8? €

Sinu omavalitsus on praegu üks kõige kaunimaid küll, aga varsti sünnib Lääne-Harjumaal uus vald, mis on ilusam ja võimsam veel.

32

ÜHINEMINE ANNAB VÕIMALUSE RÄÄKIDA ARENGUST, MITTE HAKKAMASAAMISESTKäimasolevad liitumisläbirääkimised on suur teema, mille tegelikku olulisust oskame ilmselt hinnata aastate pärast. Ühe laua taga on tõsisemalt kui kuna-gi varem aru pidamas Saue vald koos Kernu ja Nissi vallaga ning Saue linn.

Minu arust on läbirääkimised riikliku tähtsusega. Selle juures tuleb kauge-male vaadata küsimusest, mis mina sellest saan ja isegi sellest, mis meie omavalitsus sellest täna, nüüd ja kohe saab. See on küsimus tugevamast Eesti riigist, mis seisab tugevatel oma-valitsustel. See on küsimus riigime-helikkusest, sellest, et mahajääjaid ei jäeta üksi ja neid aidatakse järele enne, kui nad tõesti inimeste poolt maha jäe-takse. Et Eesti saaks areneda tervikuna, mitte ainult üksikutes järjest harvema-tes punktides. See on küsimus eesku-just teistele.

Lõpuks on see küsimus usust ja visioonist, sellest, milline on Eesti 20 aasta pärast. Minu siiras veendumus on, et tugevamatest omavalitsustest võidavad kokkuvõttes kõik, kes seal elavad. Me saame ühiselt ja ühemõtte-liselt rääkida arengust, mitte hakkama-saamisest. Ja ma väga loodan, et kui läbirääkimiste laua taga on täna veel kahtlejaid, siis eelolev aasta toob selles osas liikumist ühiste eesmärkide poole. Sest päeva lõpuks on Eesti riik tervik ja tema edukust saab mõõta mitte kõi-ge tugevamate, vaid kõige nõrgemate omavalitsuste võimekuse järgi. Kindel on see, et kui peaks sündima uus roh-kem kui 20000 elanikuga omavalitsus, on see suurim vald Eestis, suurim Har-jumaal ning sellest tulenevalt ka kas-vaks võimekus piirkonna inimestele teenuseid pakkuda. Võidavad kõik.

Andres Laisk, Saue vallavanem

TE EI OLE KAUGELTKI ÜKSI OMA ÜHINEMISMÕTETEGA – SARNASED MÕTTED ON PRAEGU KOKKU VÄHEMALT 28 OMAVALITSUSES ÜLE EESTI. ÜHINEVAID OMAVALITSUSI TULEB LÄHIAJAL KINDLASTI VEEL TUBLISTI JUURDE.

Saan kinnitada, et peatselt on kavas käiku anda eelnõu praeguste ühinemistoetus-te oluliseks suurendamiseks, et tõepoolest kõik omavalitsused, kes seda vajavad, oleks juba sügisel 2017 toimuvateks kohalikeks valimisteks valmis omal algatusel ühinemist ette võtma ega jääks ootama riigi suunavat kätt.

Ühinemise otsused ei ole muidugi kerged, sest iga muutusega kaasneb teadmatust ja hirme. Siiski saab paljude seni toimunud ühi-nemiste põhjal veendunult väita, et ühinenud omavalitsused on paljudes valdkondades tu-gevamad ja ühinemise-eelsed hirmud ei ole ühinenud valdades üldiselt realiseerunud. Seda võite käia ise uurimas näiteks viimati ühinenud Lääne-Nigula, Lääne-Saare või Vil-jandi valdades. Kindlasti tasubki teiste ühine-nute häid ja mitte nii häid kogemusi põhjali-kult ja otseallikast uurida, sest tark õpib teiste kogemusest, mitte ei leiuta kõiki asju ise.

Paljud neist omavalitsustest, kes küllap saaksid ka edaspidi kuidagi ikka üksi hakka-ma, tunnevad, et piirkonnas jõudusid ühen-dades on võimalik veel rohkem ära teha ja ühist raha paremini kasutada kohalike ini-meste huvides. Eelkõige on oluline hoida silme ees sihti pakkuda oma elanikele pari-mal võimalikul tasemel avalikke teenuseid. Ühinemine võimaldab senisest suuremat piirkonda arendada kui ühte tervikut ja suu-rendada kohalikele elanikele pakutavate tee-nuste valikut ja kvaliteeti. Sealjuures ühtlus-tub väikeste valdade võimekus naabritega, parandades nii kogu piirkonna konkurentsi-võimet.

Asute Tallinna kui pealinna ja võimsa tõmbekeskuse tagamaal ning teiste suhteli-selt suurte Harjumaa omavalitsuste kõrval. Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valla ühinemisel tekib Lääne-Harjumaal selline omavalitsus, kes saab endale tulevikus lu-bada ilmselt mitmeid otsuseid, mida praegu-sed osapooled üksinda ei suudaks. Preten-deerida ka sellistele projektidele, millele üksi hammas peale ei hakkaks. Võtta tööle nii pädevaid ja oma valdkonnale spetsialisee-runud töötajaid, keda igaüks eraldi ei saaks palgata. Kokkuvõttes anda sellega kogu piir-konna arengule uue perspektiivi siin elavate inimeste jaoks.

Teie algatus Lääne-Harjumaal tugeva omavalitsuse moodustamiseks on olnud muljetavaldav ja kindlasti heaks eeskujuks paljudele teistele, kes ka mõtteid neil teema-del vahetavad, aga praktiliste ettevõtmistega nii kaugele veel jõudnud ei ole.

Ning ärge unustage, et teete seda otsust iseenda jaoks, mitte kellelegi teisele. Ka see, kuidas ühinemise järel minema hakkab, sõl-tub suuresti teie endi edasistest valikutest, mitte ei tule kuidagi iseenesest. Ühinemine annab uued ühised võimalused. •

Arto Aas, riigihalduse minister

Mis uue valla nimeks saab?See on juba selline peenemat sorti küsimus, õige vastuse teadjale võiks lausa suurema jao õunu või priskemat sorti rosinasaia lubada... Ühendvaldade nimeküsimus on teinekord õige keeruliseks osutunud, viimase saaremaise ühinemise aegu läks vaidlemi-ne lausa Toompeale välja. Siinsetel läbirääkimistel pole nimeküsimuses veel kokku lepitud. Selleks, et tööprotsess oleks suupärane, nimetatakse toimuvat „Lääne-Harju valla ühinemisläbirääkimisteks“ – nii ei pea kõigi nelja omavalitsuse nime igal puhul ette lugema. Aga see ei tähenda, et uue valla nimeks saab ilmtingimata Lääne-Harju vald. Kindlasti on nime-küsimus sedasorti asi, kus tulevase valla elanike arva-musel on suur kaal ning usutavasti leiavad läbirääki-jad pasliku viisi, kuidas rahva nime-eelistused välja selgitada. Aga sellekohased arengud leiavad aset juba peale suurt suve ja enne, kui ühinemisleping osalis-te poolt heaks kiidetakse. Aga kui mõnel lugejal juba hea nimekandidaat mõtteis mõlgub, siis ei tasu pelja-ta sellest juba praegu teada anda.

Kuhu tuleb vallamaja?Tegelikult ei ole see üldse esmatähtis küsimus, mis-suguses majas ning missugse metsa taga vallavanem ja vallaametnikud edaspidi põhiliselt istuvad. Peaasi, et vallaelu oleks korraldatud ja vallalt oodatud tee-nused kodanikele kättesaadavad. Aga päris lageda taeva alla ei passi meie kliimas ametimehi- ja naisi ka jätta. Ning ka sellele on kõneluste käigus juba mõel-dud. Juhtivkomisjon on langetanud otsuse, et kui kõik

praegu läbirääkivad vallad koos Saue linnaga ühine-mislepingu heaks kiidavad, tuleb ühendvalla keskus Saue linna. Viitamisi on juttu olnud ka sellest, et nii-suguse plaani tarbeks tuleks tõsiselt kaaluda, kuhu paslik varjualune leida – Saue linnavalitsuse tänane maja jääks ühendomavalitsuse juhtimise tarbeks tõe-näoliselt kitsaks. Keskuse rajamine Sauele ei tähenda sugugi seda, et ametnikke enam harjumuspärastes kohtades kohata ja külastada ei saa. Vastupidi – ühi-nemisega loodetakse saada juurde koduhooldusele keskenduvaid ametnikke ning säilitada senistes val-lamajades teeninduskeskused. See tähendab, et val-larahvas peab omale vajalikud teenused võimalikult kodulähedal kätte saama – siinkohal peetakse eelkõi-ge silmas sotsiaalteenuseid ja ehitusasjade ajamist. Selleks puhuks saavad kohalikud ikka harjumuspära-sesse paika tulla ning oma asjad korda ajada.

Kes hakkab valda juhtima?Ühinemisläbirääkimiste käigus võib küll nii mõnigi senine linna- ja vallajuht ühendvalla juhi positsioo-nist unistada, aga mingeid vettpidavaid kokkuleppeid selle kohta sõlmida ei saa. Praegu on kõneluste käi-gus kokku lepitud, et ühendvalla volikogu võiks olla 27-liikmeline. Need 27 liiget valitakse 15. oktoobril 2017. aastal kohalike omavalitsuste volikogude va-limistel. Ja siin on kõik juba rahva kätes – kes seab enda kandidatuuri ise üles ja kes teeb teadliku valiku valimiskasti juures või arvutiekraani taga. Valimised toimuvad praeguste plaanide järgi ühes valisring-konnas. See tähendab, et erakonnad ja valimisliidud panevad välja ülevallalised nimekirjad. Saue, Laag-ri, Turba, Laitse ja muude toredate kohtade kandi-daadid kõik üheskoos. Ja kõigi nende kantide valijad saavad valida omale meelepärase kandidaadi, olene-mata sellest, kas ta on juba vana tuttav omakülamees või -naine või keegi kena inimene mõnest ühinenud piirkonnast. Senised kogemused näitavad, et ühe ringkonnaga valimisi korraldades on tulemus tasa-kaalustatud – ka väiksemad kogukonnad ja piirkon-nad on sel viisil valitud volikogudes hästi esindatud. Ja kui kõik need 27 uue valla rahvaesindajat on vali-tud, tasub loota, et leidub vähemalt 14 poliitikut, kes omavahel selle juhtimispõhimõtetes kokku lepivad ja koalitsiooni moodustavad. Ning alles siis võib hakata aimama ja ootama, kes pukki saavad – vallavane-maks, volikogu esimeheks ja teiste tähtsate poliitiliste positsioonide täitjaks. •

Korduma kippuvad küsimused

SAUE LINN

PRAEGUSED OMAVALITSUSJUHID

Linnapea Tõnu Urva (valimisliit Kindlad tegijad)

Volikogu esimees Valdis Toomast (IRL)

SAUE VALD KERNU VALD NISSI VALD

Vallavanem Andres Laisk (valimisliit Koostöö/IRL)

Vallavanem Enn Karu (valimisliit Koostöö)

Vallavanem Peedo Kessel (valimisliit Minu oma vald)

Volikogu esimees Rein Riga (IRL)

Volikogu esimees Kuldar Paju (valimisliit Koostöö)

Volikogu esimees Kaido Katalsepp (valimisliit Minu inimesed/IRL)

Lääne-Harju valla ühinemisläbirääkimised on kõneluste töönimetus. Uue valla nimi tuleb veel kokku leppida ning ühinemislepingusse kirja panna.

MIKS ME OLEME PAADISKernu vald on omapäi toimetanud vii-mased 22 aastat. Nendest 20 olin kind-lal veendumusel, et just ISESEISVANA on see ainuõige tee. Tänasel päeval paraku ma seda veendumust enam ja-gada ei saa, kuna asjaolud käesolevas ajaruumis muutuvad hirm-kiiresti. Kes muutusi omaks ei võta ja kaasa ei lähe, on juba ette kaotaja. Tahame ju kõik, et meie kodukandis oleks kvaliteetne ava-lik teenus ja hüved, mis tõstaks elukva-liteeti ja paneks õhkama – mul on siin nii hea olla! Paraku on elu näidanud, et tagasihoidliku eelarvega lihtsalt ei jagu vahendeid kõigele ja korraga. Kui me lahendame ühe murekoha viie aasta jooksul, ei ole see jätkusuutlik. Olen arvamusel, et ühiselt, suurema eelarve raamides saab tegevusi paremini pla-neerida viisil, et võidavad valla kõik ela-nikud. Meelevaldselt võib ju paralleele tõmmata ka meie armsa Eesti Vabarii-giga. Saanud iseseisvaks, otsustasime üsna pea, et kasulikum ja vajalik on astuda Euroopa Liitu. Ei kujuta ettegi kohe, mis olukorras oleksime siis kui poleks olnud mitmesuguseid fonde, millest oleme toetusi saanud. Sama tendents on ka ju ettevõtluses, ühist äri ajavad firmad koonduvad ühistutesse, et koos seljad kokku pannes olla tuge-vamad turu tõmbetuultes. Sel heitlikul ajal tundub mulle, et me ei tohi kaotada usku usalduse võimalikkusesse. Tege-maks head koostööd, tuleb üksteist pii-savalt tundma õppida ja usaldada. Nii võidavad kõik.

Kuldar Paju, Kernu vallavolikogu esimees

MINISTRI VEERG

ARVAMUS

33

KERNU VALD

Kohalikku rahvast 1996 jagu (1.01.2015)Maa- ja veepinda 176km²Kaks kanti: Haiba-Kernu ja Laitse-Ruila17 küla, elu neis kõigis, suurim Kaasiku (374 el.)Eelarve 2014: 2 449 575 eurotVallatusi toimetatakse vallamajas HaibasÕpihimu annab rahuldada Ruila ja Kernu PõhikoolidesKui mängulust veel õpihimu ületab, siis soovitame lasteaedu Haibas ja Laitses (sügisest 2015)Rahvas seltsib Kernu Valla Rahvamajas ja Laitse SeltsimajasLugemissõbrad leiavad lugemisväärse Kernu, Ruila ja Laitse raamatukogudestHarjumaa vanemliku hooleta lastest hoolitakse Haiba LastekodusKõrvalehüppe tegemiseks tugitoolist ahvatlevad Kernu Staadion ning spordisaalid Ruilas ja Haibas. Võib-olla veel keegi...

FAKTE KERNUST:

• Kurja juur on leitud Kernust.

• Ufosid meil keegi näinud ei ole, poe taga ei lähe arvesse.

• Igor Mang ennustas ükskord, et Kernu vallas jaanipäeval ei saja. Aga eksis.

• „Lihtsa elu“ Triin meile ei kolinud, liiga keeruline Tallinnast tulla.

Ruila Tall on suurim ratsaspordile pühendunud keskus Eestis. Tallis on üle 60 boksikoha, avarad välikoplid, kaks liiv-tekstiilpõhjaga väljakut, galopirada heinamaal ning kaks maneeži. Iga-aastaselt toimub rah-vusvaheline takistussõiduvõistlus, korraldatud on maailmakarikaetap-pe ja Eesti meistrivõistlusi, kus se-nimaani vähemalt kõik hobused on pika näoga olnud.

Laitse Graniitvilla on eriline koht eriliste sündmuste tähistami-seks. Vähegi tähelepanelikule mee-diahuvilisele peaks ajaloolise maaki-vist hoone saalides ja skulptuuriaias asetleidev juba tuttav olema. Tulge julgelt kollektiivselt kaema, kosima, lesima või nosima!

LaitseRallyPark on kooslus aktiivsest meelelahutusest ning ralli- ja motospordist. Adrenaliinilaksu 28 hektaril laiuvas keskuses garanteerib enda proovilepanek erinevatel võist-lusradadel (paaris-, mudelautode- ja hobikardirada) või siis aktiivse pealt-vaataja amet võistlustel. Pisipere õr-ritab ja harib liikluslinnak-mängu-demaja. Ära kihuta tänaval, tee seda meil!

Laitse loss on imposantne neo- gooti stiilis mõisahoone. Aastate jooksul on sealses uhkes ja õdusas miljöös pakutud peavarju, maitsvat kehakinnitust, koosolemise- ja ka pulmarõõmu tuhandetele. Hetkel on loss suletud ning ootab renoveerimis-tööde lõpuleviimist. Põnevusega oo-tame ka meie.

Suursugune klassitsistlikus stiilis peahoonega Kernu mõis maalilise paisjärve kaldal on koht, kus pikka aega osutati teenuseid psüühilise eri-vajadusega inimestele. Uued omani-kud ja värsked ideed on avamas uut peatükki mõisa elus.

Ruila mõis on küll igapäeva-selt Ruila Põhikooli kasutuses, kuid koolipere hoiab uksed valla ka unus-tatud mõisate päevadel. Astuge suvel läbi! •

Kernu - kenake ja keerugaKernus toimub ja toimetatakse - õnnistuseks on Kernu valla territoorium sattunud olema just sellisel kohal, kus nii mõnigi ettevõtlik on ette võtnud.

MERLE MÕNUSTE KÜLASTHANNES LINNAST

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

KIRSIKESI LOETAKSE SÜGISELLaitse-Ruila on 1300 elanikuga piirkond, kus nii nooremad kui vanemaealised on leidnud endile kena kodu linnalä-hedasel maal. Seda eeskätt endisesse suvilapiirkonda pealinnast ümber asu-des, aga ka privaatsust pakkuvas kau-nis looduslikus keskkonnas oma kodu rajades. Laitse kandi arengule annab kindlasti tõuke hetkel rajatav lasteaed, mis ehitatakse Graniitvilla vahetusse naabrusesse endise mõisa puuviljaaia paksude kivimüüride vahele. Just las-teaia puudumine on seni saanud palju-dele noortele peredele takistuseks siia elama asumisel.

Kirsiaia lasteaia avamine on planee-ritud septembrikuus 2015. Mesimum-mide, Õiekeste ja Kirsikeste rühmas on kohad kuni 68 lapsele. Lisaväärtust loob töötamine ühendasutusena Ruila Põhi-kooliga ja uudne kolme õpetaja mudel. Suunaks on loovuse arenguks eeldus-te loomine läbi kunstiliste tegevuste, milleks sisustatakse käsitöökoda. Avar õueala saab mahutama loodus- ja seik-lusraja, õues-õppemaja ja palju erine-vaid mänguatraktsioone. Valmib uus omanäoline lasteaed meie kõige väik-sematele ja kallimatele.

Tiia Muusika külast

KADAKA NÕUADNENURKHea kadakas, miks minu

elu on nii keeruline? Kuiva ise ka ära,

hakkab kohe parem.

TAHAD KA AMPSU? ÜHINEME ÄRA! PIIRID VABAKS!

KERNU KADAKAS

Kahtlemata kaalutletult Kernust kõneldes kangastub kohe kelmikas, kuid kiilakas Karl kaheteistkümnes, kes kord kevadkuu kahekümnenda kuupäeva

kolmapäeval külastas külakest Kohila kõrval. Kandes käes kooritud keppi, korraldas kuningas kingituse Kernu küla kodanikele, kultuuripärandi - Kernu kadaka.

Kaasaega kiigates kohtame kogenud, kohusetundlikku kohalikku kogukonda, kus kasvavad kivisele kamarale kohandatud küllaltki kopsakas kodumaine kartul, kapsas, kaalikas, kaer kui ka küüslauk,

kivid, kirsid, kõrvitsad, kurgid, ka kaks kookospähklit.Küsite kindlasti, kas kauges Kernus

kultuurihuviline külastaja kaasatakse kuulsusrikkale Kernu kargamiskonkursile? Kinnitan, kõik kohanemisvõimelised koalitsioonikodanikud kui ka korrumpeerunud kirjaoskajad kaasatakse. Kõik, kes kargavad koerast kõrgemale, kaunistatakse kuldmedaliga. Koju kepseldes karjuvad kõik kompromissitult: „Kui kena kohake!”

Kõigile klientidele, kes Kernut kaema kipuvad, kingib

koomiline karu ka kevadlilledest kimbu, köites kaunid karikakrad, kollased kullerkupud, kevadised krookused, kirkad kellukesed kui ka kirjud kannikesed. Kokkuleppel kohustub kimbu kättesaanu kallistama karu koheselt kakskümmend kaks korda.

Kokkuvõtlikult - komberdage kiiresti kohale! Kena katsumus!

Kernu külalislahkust k-kujundas Kuivati Kusti Kohatu-Kabila kandist.

34

6

Nissi vald asub Harjumaa piiril peaga Padise suunas, varbad Rapla poole. Pealinna on 45 kilomeetrit ehk 40 mi-nutit autokummisahinat mööda Ääs-mäe–Haapsalu–Rohuküla maanteed. Kaksikkeskustena hingavad raudtee äärde rajatud Turba ja Riisipere, kuhu on elupaiga leidnud 2/3 rahvast. Asulatele sekundeerib 17 küla, ühel lustlikum nimi kui teisel: Munalask-me, Odulemma, Ürjaste jne.

Sõpruskonnapõhise õhinagaRiispere inimesed on enamasti põl-vest põlve paigal olnud. Turba sai hoo sisse eelmise sajandi alguses, kui sinna rajati elektrijaam. Tuli palju uusi ela-nikke, ehitati suuri maju. Külad on erineva suurusega, mõnes ainult paar-kolm suitsu, teises käib elu nagu vanal Eesti ajal. Kogukonnakultuur on elus või isegi veel rohkem rohujuure poo-le ‒ sõpruskonnad on siin tegevad ja tegusad. Ühinetakse vana-aastapi-dustusteks, suvel tehakse koos grilli ja sporti, kevadel talgutatakse ja sügisel sosistatakse saladusi parimate seene-kohtade kohta. Kirbuturud, tantsu-peod ja jaanituled nagunii. Ei ole nii, et kui vallast raha ei saa, siis midagi jääb tegemata. Tahtmine ju on!

Mäletate 2009. aasta lõpust meedia- melu jääst vabadussamba teemadel? No see oli ju Turbas. Vaatama sõideti seda üle Eesti, töötas täitsa nagu turis-mimagnet. Ja kes tegid? Oma noored. Saagisid jääkamakad mootorsaega tiigist välja ja ladusid käsitsi kokku. Ehe koostegemise rõõm ja näide.

Loodus ja legendidVaated Nissile on külanostalgiliselt rahulikud: ruutkilomeetrite kaupa põllumajandusmaastikku, ettevõtlus-ki on suurtalupidamiste poole kaldu. Näiteks kohaliku ettevõtte Saidafarmi kohupiima ja juustu leiab igast suure-mast marketist.

Kauguses troonib kirik, mille kõrge ja terava ninaga torn on suisa rahvajuttudeks ainet andnud. „Nina püsti nagu Nissi kiriku torn,“ öeldak-se naljatamisi upsaka inimese kohta. Tegemist on luteri kirikuga, mis ühelt poolt on vaimsete väärtuste hoidmise keskus, teiselt poolt vaatamisväär-sus omaette oma suuremõõtmeliste vitraažakendega. Ja kolmandalt poolt kultuurikantski – suvised kontserdid seal on juba traditsiooniks saanud. Ki-rikuaeda on maetud mitmed nimekad siniverelised.

Teine maamärk, millega Nissi uhkeldada saab, on Riisipere mõis, mis samuti ei saa hakkama legendi-deta. Mõned aastad tagasi sehkendas telesaade „Tondipüüdjad“ Riisipere

mõisamajas ja lindistas öiseid hääli. Räägitakse kummitus Elisabethist, mõisapreilist, kes noorelt surnud ja kelle hing uitama jäi. Omal ajal tegut-

ses seal lastekodu, läks siis eraoman-disse, aga praegu on mõis müügis.

Peamine on siiski loodus. Tühja, puutumatut maad ja metsa ei ole nii

palju üheski kolmest ühenduvast oma-valitsusest ‒ raba- ja metsaroheluse all on koguni pool vallast. „Napilt Tallinnast väljas, kuid nii ehe ja loo-duselõhnaga, turvaline ja privaatne,“ hindavad elanikud ise. Poodi võib suisel ajal minna plätu ja maikaga, ka kortermaja koridorides ei saa nuga neeru, nii nagu krimiuudised tihti suurte linnade elu-olu kirjeldavad. Lapsed käivad üksi õues mängimas, sellepärast et nad tohivad ja tahavad. Turvaline on, no ja kui mänguplatsiks on rohkem kui ahtake liivakast, siis ju lausa tõmbab seiklema.

Lapsed on üldse hoitud ja hoolitud Arengukava järgi ja päriselus ka. Te-gutseb kaks lasteaeda. Koolis on klas-sid väikesed, igale jagub tähelpanu ja energiat. Koole on ka kaks, ikka kes-kustes, Turbas ja Riisiperes, viimane muide päris uus ja kaasaegne, vanust alles kaheksa aastat. Tõsi, üks valus, aga õige otsus on lähiminevikust tuua ‒ gümnaasiumiosa pandi Turbas kin-ni. Oli raske ja revolutsiooniline aeg. Öötundidesse venivad rahvakoosole-kud, suisa isiklikuksminemised ja pa-hameeled. Selle aasta lõpus suletakse Munalaskme hooldekodu. Kui res-sursse ja kliente jääb vähemaks, tuleb optimeerida, midagi pole teha. Selles mõttes ollakse karastunud.

Meelelahutuse mõttes muidugi pealinna kinno just spontaanse mõtte pealt ei lähe, aga tegmist jagub koha-pealgi. Muusikavaldkonnas on Nissi Trollide puhkpilliorkester valla kuld-ne visiitkaart, memmed tantsivad, suusaradu hoitakse talvel korras ja vutihuvilistele on täismõõtmetes staa-dion. Turbasse rajatakse just praegu vanasse elektrijaama Eesti Mootori- spordi muuseumi, kuhu vaatamiseks paigutatakse välja 15000 erinevat mu-seaali, sealhulgas 150 isendi suurune masinapark. Kahest keskuses asuvast kultuurimajast rääkimata – sinna ma-hub kogu eluring titest taadini. •

Nissi vald - pealt justkui pisike, aga terasemalt vaatama hakates ootamatult sisukas ja teadlikRahvajutud räägivad, et omal ajal läks Riisipere parun Johann von Uexküll jalgsi Rooma, et saada luba oma mõisa juurde kiriku ehitamiseks. See Roomas käik olnudki Nissi algus, sest ümber kiriku ja mõisa tekkisid elu ja inimesed. Tänaseks on siia kogunenud ligi 3000-pealine sõprus- ja kogukonnaõhinal toimetav seltskond, kes naudib privaatsust, aga vaatab ka lahtiste silmade ja südamega ringi.

ANNELY AJAOTSA, KAIDO KATALSEPPA JA PEEDO KESSELI KODUKANDIPAJATUSED TÄHENDAS ÜLES ANNE-LY SUMRE

RÄÄGITAKSE, ET...• Nissis olla nii head mehed, et linnatibid on valmis suurlinna tuled jätma ja metsa minema.

• Samas räägitakse jälle ka, et Rohke Debelak leidis Nissist naise.

• Raimond Valgre ema sattus juhuslikult sünnitama just Nissi valda.

• Mõnes kandis on kodust metsa astudes 20 minutiga korvid riisikaid täis.

• Tuleb ette üksikuid hulkuvaid koeri ja kasse.

• Päts käis ükskord külas ja kiitis Ellamaa elektrijaama taevani.

• Nissist on pärit esimene naiskirikuõpetaja.

• Kirikuaias pigem enam ei kummita.

• Vähemalt kaks lennukit on Nissi kohal alla kukkunud.

• Nissis olevat uhked inimesed.

• Riisipere parun Johann von Uexküllil lasi Tallinna raad pea maha raiuda, sest ta oli tapnud oma endise talupoja.

NISSI VALD

Rahvastik: 2899, neist mehi 1431, naisi 1468 (2015. aasta 1. jaanuari seisuga)Külad (17), alevikud (2): Riisipere ja Turba alevikud, Aude, Ellamaa, Jaanika, Kivitammi, Lehetu, Lepaste, Madila, Munalaskme, Mustu, Nurme, Odulemma, Rehemäe, Siimika, Tabara, Vilumäe, Viruküla, Ürjaste külad.Pindala: 265 km2

Eelarve 2014: 2972000 eurotPalgatöötaja keskmine brutotulu: 871,84 (2013. aasta)Koolid: Turba Kool (põhikool), Nissi Põhikool.Lasteaiad (2): Riisipere Lasteaed, Turba LasteaedRaamatukogud (2): Turba Raamatukogu, Riisipere RaamatukoguHooldekodu (1): Munalaskme Hooldekodu (lõpetab tegevuse 1. detsembrist 2015. a.Kultuurimajad (2): Riisipere Kultuurimaja, Turba KultuurimajaÜlevallalised kultuuriüritused: Kontserdisari „Nissi Suvemuusika“, võistlussari „Külade spordimängud“, Nissi Valla Rahvajooks, Lõikuskuu Kirbuturg, Turba ja Riisipere jaanituled, Alema karikavõitlused suusatamises, Jüriööjooks, Ümber Turba jooks Eakate ühendused (1): MTÜ Nissi Valla Pensionäride Ühendus (Ühendab Turba pensionäride seltsingut „Turbasammal“ ja Riisipere pensionäride seltsingut „Kullerkupp“).Turismiobjektid: Riisipere mõisa härrastemaja, Nissi Maarja kirik, Mälestussammas Vabadussõjas langenutele, Ellamaa Elektrijaama hoone, Alema botaaniline kaitseala, Valgejärve loodusõpperada, Järveotsa järvPõhimaanteed: nr. 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla; Kõrvalmaanteed: nr 11380 Riisipere-Vasalemma; nr 11175 Viruküla-Padise; nr 11165 Viruküla-Riisipere; nr 11162 Riisipere-Nurme; nr 20162 Vardi-Nurme; nr 11360 Riisipere-Kernu; nr 11167 Ellamaa-Koluvere; nr 11166 Turba-Lehetu; nr 11168 Lehetu-Nurme; nr 20163 Vaimõisa-NurmeKohalikud teed: 180 km kohalikke teid, sh 35 km on mustkattega.

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

Peamine on loodus. Tühja, puutumatut maad ja metsa ei ole nii palju üheski kolmest ühenduvast omavalitsusest - raba- ja metsaroheluse all on koguni pool vallast.

NISSI KIRIK VABADUSRIST

JAANITULI

TURBA TIIK

NISSI TROLLID

35

Saue linn on elujõuline, kuid rahulik ja vaikne, looduslähedane ja turvali-ne. Siin on väga hea või hea elada. Nii vastas 2014. aasta detsembris läbivii-dud rahulolu-uuringus 99% küsitle-tud sauelastest.

Saue linnas on kõik käe-jala juuresNii leidsid noored ümarlaual. Linn on kompaktne ja kõik on lähedal: kool, lasteaed, huviringid, muusikakool, noortekeskus, spordirajatised, söögi-kohad ja kauplused, perearstikeskus, hambaarst ja apteek, päevakeskus ja sotsiaal- ning muud teenused.

Kellele Sauel pakutavast ei piisa, sel on lihtne pealinna sõita. Tallin-na ja Saue vaheline rongiühendus on noorte hinnangul väga hea ‒ 40 väljumist argipäeviti ja 30 nädalava-hetusel.

Lahenduse on leidnud ka hilisõh-tune ja nädalavahetuste transpordi-küsimus, et pärast kontserti või teat-rietendust, töö või huviringi lõppu, sõpradega kohtumist või kinoskäiku koju saaks.

Saue Gümnaasium annab hea hariduse ja ettevalmistuse eluksSaue Gümnaasium tähistab tänavu 30. sünnipäeva. Koolis õpib 873 õpi-last, neist 736 põhikoolis ja 157 güm-naasiumi osas.

Saue Gümnaasiumi õpilaste PISA testi tulemused ületasid matemaati-kas, funktsionaalses lugemises ja loo-dusteadustes Harju maakonna, Eesti ja ka OECD riikide keskmisi tulemu-si. See on märkimisväärne saavutus. PISA (Programme for International Student Assessment) uuringut kor-raldab maailma majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) iga kolme aasta tagant, et mõõta 15-aas-taste õpilaste teadmisi ja oskusi eelni-metatud kolmes valdkonnas.

Gümnaasiumi lõpetajatest 80% suundub õppima kõrgkoolidesse Ees-tis ja välismaal.

Lisaks traditsioonilisele hari-dusele annavad loodusteaduse, ar-hitektuuri-, 3D-modelleerimise ja robootikaring ning tehnoloogia- ja majandusõpetus noortele mitmekülg-se praktilise ettevalmistuse eluks.

2014. aastal pälvis Saue Gümnaa-sium tiitli „Eesti ettevõtlikum kool 2014”. Õpilasfirmana alustanud 3D Trükikoda, mis pakub alates 2013. aasta novembrist 3D-printimise ja modelleerimise teenust, saavutas märkimisväärse käibe ning lõi koos-töös Mainor AS-iga uue tütarettevõt-te Shaperize OÜ, mis hakkab tege-lema 3D-printerite ja toormaterjali maaletoomisega ning avab Ülemistel Eesti esimese 3D-printerite esinduse.

Kas maitsete, katuste või masinate linn?Tänu logistiliselt heale asukohale on Sauel palju rahvusvaheliselt tuntud ja edukaid ettevõtteid.

„Tere tulemast maitsepealinna Sauele!“ algab Santa Maria AS-i esit-lus.

Samas võiks Saue olla AS-i Toode

järgi katusepealinn ‒ ettevõte toodab ja paigaldab teraskatuseid. Eestis pole just palju ettevõtteid, mis on Soome laienenud läbi firma ostmise. Üks neist on AS Toode, mis ostis 2012. aastal Soome ettevõtte JanLa OY.

Saue võiks uhkusega kanda ka masinapealinna tiitlit: üks esimesi aktsiaseltse Eestis, AS Sami, valmis-

tab erinevaid põllumajandus-, metsa-töö- ja teehooldusmasinaid. AS Fors MW toodab põllumajandus- ja mul-tilifthaagiseid, metsaveokärusid ja traktorprotsessoreid.

2013. aasta septembris avas Vaa-san Grupp Sauel uue kaasaegse kül-mutatud pagaritoodete tehase, mis annab tööd enam kui sajale inimesele.

Eesti juhtiv ujuvkaide lahenduste pakkuja OÜ Top Marine pälvis 2014. aasta ettevõtte ja aasta eksportööri tiitli.

Põhjamaade suurim kivist köögita-sapindade tootja Diapol Granite OÜ, Hesburgeri Eesti logistikakeskus, moodulmajade tootja OÜ Harmet, klaasplastist kümblustünne ja bas-seine valmistav Koriks Fiiber OÜ ‒ Saue linna edukate ettevõtete loetelu võiks pikalt jätkata.

Tänane Saue on muusikalinnOn pea võimatu leida perekonda Sauel, kes poleks seotud laulukoori-de, tantsurühmade või pillimängu-ga. Muusikalist haridust annab Saue Muusikakool, rahvatantsurühmi ja rahvamuusikaansamblit Saue Kapell ühendab MTÜ Saue Folk. Laul on kõlamas igas vanuseastmes ja koori-liigis: Sauel on poiste-, laste-, tütar-laste-, noorte meeste ja segakoor ning mitmed lauluansamblid.

Linna kultuuri- ja spordielu on elavKevadist Saue Sõle folkloorietendust loovad üheskoos kõik Saue tantsu-, laulu- ja pillimängukollektiivid. Lau-lupeoaastatel kogunevad kesksuvel Saue Puhkpillipäevale musitseerima kõik laulupeol osalevad puhkpillior-kestrid. Varakevadisel Saue Laulu-lapsel võtavad viisipidamises ja esine-misoskuses mõõtu 3-18-aastased Saue tüdrukud-poisid. Kontserdisügis toob Sauele tuntud esinejaid, aastaringselt annavad külalisetendusi Eesti teatrid.

Sauelaste liikumishuvi seob ülelin-naline sportlik sari „Sauelane liiku-ma“, mille avab septembris õhtujooks linna tänavatel. Hooaja lõpetab suve hakul Saue tervisespordipäev erine-vate spordialadega. Nende etappide vahele mahuvad orienteerumine, staadionijooks, ujumine, suusatami-ne ja jalgrattasõit. Mitmel spordialal korraldatakse Saue linna meistri-võistlusi, Saue sportlased osalevad Eesti linnade tali- ja suvemängudel.

Kodukohvikute päev ja taaskasutuslaadadMöödunud aastal avasid Saue linna elanikud ja kaitseliit esmakordselt koduaedades, hoovides ja tänavatel kodukohvikud. 13 kohvikule lisaks te-gutses pehme mööbli restaureerimise töötuba. Huvilistel oli võimalik teha proovisõite elektrijalgratastega. Saue-lased tundsid hea asja ära ja võtsid omaks – kodukohvikute päev pälvis linna aasta teo tiitli.

2014. aastal alguse saanud taas-kasutuslaadad linna sõida-ja-par-gi-parklas toovad kevadest sügiseni kord kuus kokku rekordilise hulga kauplejaid ja ostjaid, kes taaskasutu-sest lugu peavad ja nii oma ökoloogi-list jalajälge vähendavad. Käivitami-sel on taluturg. •

Saue linn - siin on hea elada!Millisena kirjeldada Saue linna inimesele, kes pole siin kordagi käinud, ja nii, et oluline saaks piiratud leheruumis öeldud? Raske ülesanne, sest ikka ja jälle tuleb meelde midagi, mis tähtis, kuid pole veel kirjas. Sestap saate siit vaid põgusa ülevaate, milline Saue linn on ja mille poolest tuntud.

SIRJE PIIRSOO, EVELIN POVEL-PUUSEPP

Saue Gümnaasiumi õpilaste keskmiste tulemuste võrdlus Harju maakonna, Eesti ja OECD riikide keskmiste tulemustega

PISA 2012 KESKMISED TULEMUSED

650

600

550

450

400

350

300Matemaatika Lugemine Loodusteadused

Saue Gümnaasium Harju maakond Eesti OECD

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

Linn on kompaktne ja kõik on lähedal: kool, lasteaed, huviringid, muusikakool, noorte-keskus, spordirajatised, söögikohad ja kauplu-sed, perearstikeskus, hambaarst ja apteek, päevakeskus ja sotsiaal- ning muud teenused.

SAUE MÕIS

SAUE KODUKOHVIKUTE PÄEV PÄLVIS LINNA AASTA TEO TIITLI

Pauligi kohvitehasest on saanud 22 aasta jooksul maitseainetetootja Santa Maria.

• Saue on kompaktne, rahulik, turvaline, ilus ja looduslähedane ligi 6000 elanikuga linn, mis asub Tallinna piirist vaid kuue kilomeetri kaugusel. Linna staatuse sai Saue 25. augustil 1993.

• Saue linnas asub Euroopa põhjapoolseim hästi säilinud tammik, vanimad puud on ligi 400-aastased. Saue mõisahäärber tähistab tänavu 223. sünnipäeva ja on üks Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid.

• Saue linnal on neli sõpruslinna: Sollentuna Rootsis, Inčukalns Lätis, Montemarciano Itaalias ja Quincy-sous-Senart Prantsusmaal.

SAUE LINN

Rahvastik: 5849 inimest, neist mehi 2824 ja naisi 3025 (2015. aasta 1. jaanuari seisuga)Linnaosad: Kadaka, Keskuse, Kiviloo, Männi, Puidu, Tööstuse, UusaruPindala: 4,48 km2

Eelarve 2014: 7161660 eurotPalgatöötaja keskmine brutotulu: 2014. aastal 1225 eurotKoolid: Saue GümnaasiumLasteaiad: Saue lasteaed MidrimaaRaamatukogud: Saue Linna RaamatukoguNoortekeskused: Saue Linna Avatud NoortekeskusMuusikakoolid: Saue MuusikakoolKultuuriteenuse pakkujad: Saue Huvikeskus, MTÜ Saue Folk, MTÜ Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester, Saue Muusikakool, Saue Linna RaamatukoguÜlelinnalised kultuuri- ja spordiüritused: jõulukuuskede pidulik ärasaatmine; linna meistrivõistlused males ja kabes, ujumises, suusatamises ja jalgpallis; tervisespordipäev; sportlik sari Sauelane Liikuma: suusatamine, ujumine, orienteerumine, õhtujooks, rattasõit ja -kross, isadepäeva staadionijooks; öömatk „Matkates vabariigi aastapäevale“; lauluvõistlus Saue Laululaps; võistkondlik mälumäng Tammekilb; rahvakultuuri pidu Saue Sõlg; linna jaanituli; noortepäev ja rahvusvaheline noorte rütmimuusika festival Visioon; lasteaia heategevuslik kevadpidu; linna sünnipäevapidu; kohvikute päev; kontserdisari Saue Kontserdisügis; jõululaat; küünalde süütamine Saue linna jõulupuulPäevakeskused: Saue PäevakeskusEakate ühendused: seltsing Tammetõru, seltsing Bereginja, Saue Linna InvaühingTurismiobjektid: Saue mõis, Euroopa põhjapoolseim hästisäilinud tammikKohalikud teed: 36,6 kmEttevõtlus: 585 ettevõtet (statistikaamet 23.04.2015)

Õhtujooksust võtab alati osa üle 400 sportliku sauelase

FOTO

D: S

IRJE

PIIR

SOO,

PA

ULI

G G

RUPP

, ED

ITH

MAD

ALIK

36

Lähedal ja olemasUsalduse tagab lähedalolek. Ega see, kes on kaugel ja räägib arusaamatute sõnadega ümmargust juttu, omaks ei saa. Saue vallas jagatakse arusaa-ma, et vallavõim võiks olla seal, kus on inimene. Kui ta on Facebookis, siis on seal ka vallavanem, kui ta on külaplatsil suvesimmanil, siis sealgi ei maksa vehelda seadusepügalate ega ametlike normidega. Lähedal, ela-niku ning kohe probleemi või rõõmu kõrval, on õige koht.

Kõige muu esmavajaliku õige koht on ka kohe kodu kõrval. Lasteaiad, neid on Saue vallas tükki viis, koon-duvad neljase kobarana Laagri kanti, sest just siin ja lähiümbruses elab pea 60% sauevallakaid. Kusjuures kogu-ni kolm neist on elule aidatud viimase seitsme aasta jooksul. Üks lasteaia-maja peidab end veel valla teiseski servas Ääsmäel. 3+ põnnid on omale kõik päevahoiu leidnud. Teadlik koos-töö erasekotriga tagab tillematele või-maluse valida ligi 40 erineva asukoha vahel, kuhu aiaeelset last kõige muga-vam paigutada on.

Koole on üles rivistada kaks: Ääs-mäel ja Laagris. Esimene on mõ-nusalt pisike, sellise väikekooli hoiaku ja hingamisega, kasvukeskkonnaks pealt sajale lapsele. Praktiliselt kogu kool tantsib peale tunde rahvatant-su või seltsib sealsamas majas asuva noortekeskusega. Luuakse õpilasette-võtteid ja välissuhteid.

Teine kool, see Laagri oma, on vaadetelt tiba linlikum ja pretensioo-nikam, aga saavutanud läbi esimese tegutsemiskümnendi väga hea reno-mee. Tõsi, see omakorda tähendab, et on aastakäike, kus kõik soovijad klassipinki ei mahugi, aga seda katsu-takse kompenseerida hea koostööga üle-joone-naabritega.

Mõlemad koolid annavad põhiha-riduse, oma gümnaasiumi ambitsioo-ni Saue vallal ei ole, küll aga usutakse, et üks Lääne-Harju tulevasi riigi-gümnaasiumeid võiks koha leida just praegu kavandatavas ühendvallas.

Neid, kel elus hapramini läinud või aastate tõttu väetimad, assistee-rib 6-liikmeline sotsiaalosakond. Toetuste rivi ulatub seinast seina – sünnist surmani. Eakatega käiakse bussiringidel poodi ja polikliinikusse, korraldatakse bändiga pidusid ja po-putatakse parajalt. Sotsiaalbuss, mui-de, on samuti karakteriga, sellist di-saini ja funktsionaalsust kadestaksid ministridki.

Hajali ühtsus ja tehatahtmine Ühelt poolt ulatub Saue vald ju prak-tiliselt pealinna. Laagri aleviku hin-gamine flirdib osati linnameluga. Buss ja rong viivad kesklinna poole tunniga, näha on linnalisemat arhi-tektuuri ja marketeid on raadiuses juba ruutmeetri kohta sama palju kui Mustamäel. Teisalt on tunda ka tüü-pilise aedlinna hõngu. Kohe otseses mõttes ‒ kevad toob eramaja piirkon-dadest tulbilõhna tänavale ning naa-ber teab naabri nime ja tihkab minna vajadusel soola laenama. Selline maa ja linna väärika ning teineteist arves-tava sulandumise märk on Laagril ligi.

Ülejäänud sauevallakate kodud on laiali pillutud 180 ruutkilomeet-ril, jaotudes 17 külaks. On tillemaid ja tasemaid, on suuremaid ja energi-lisemaid. Vahel on kohe kummaline mõelda, et paarkümmend kilomeet-rit pealinna piirist võib leida täitsa eheda külaelu. Eesti kirjandusruumi võtmekarakteritest Pearust ja Andre-sest kuni Hunt Kriimsilma sarnaste multifunktsionaalsete inimesteni, kes oma päeva ja pere kõrvalt võtavad energiat, et teha heast peast külateat-rit, ehitada seltsimaju, korraldada maakonna tasemel festivale, riputada puud täis helkureid.

Pastakad välguvad, projektid saa-vad rahastused ja juba jälle on kusagil külanurgas püsti pandud laululava,

ronimislinnak või skatepark. Need on inimesed, kes tegelikult jõuavad asja tuumani. Nende tehatahtmise tarvi-dus inspireerib ka omavalitsust olema sama nägu. Seisma silmadega nende poole. Andma neile inimestele õiguse otsustada, kuidas kodukõrvast elusa-maks ja ilusamaks vormida.

Rahaasjades tulevikkuvaatav ja majandamisvõimelineNeid Tallinna lähivaldu kiputakse kutsuma pretensioonikalt kuldseks ringiks. Sissekirjutatud vihjega, et seal on jõukust ja rahavood on kor-ras. Ega kurta ei saa, tuleb sisse täitsa keskmiselt. Selleks aastaks on

planeeritud natuke pealt 11 miljoni. Aga küsimus ei taandu ju sellele, kui palju tuleb, vaid kuivõrd on võime-kust süsteem hoidvalt ära majandada. Kuidas tasakaalutunnetuse otsimise käigus jagada miljonid nii, et kaetud saaks kaitsetumad ja hoitud-koolita-tud lapsed, et tuled tänaval põleksid ja teedele tekiks asfalt, et ettevõtjad leiaks tee ja uutele elanikele jätkuks uusi kodusid. Ja umbes 123 muutujat on veel ses võrrandis.

Seepärast peab nimetama saue-vallakate eelarvet pigem konserva-tiivseks ja tulevikkuvaatavaks. Inves- teerimisvõimekust hoitakse joonel, selgi aastal on 11 miljonist 3 planeeri-tud pikaajalistesse projektidesse ‒ kui hooneid (lasteaedu) on viimastel aas-

tatel juurde kerkinud, siis nüüd on teravik teedel, torudel ja avalikul ruuumil. Ja nutikust peab jaguma ka eurorahade ning erasektori investeerin-gute kojutoomiseks, viie aasta kavva on Saue vald sättinud eesmärgi 53 miljoni vallakukrus-se toomiseks.

Eks see mõistlik planeerimine ja rahakasutus kajastu ka tulemustes. Üks, mille üle sügiseti ikka disku-teeritakse, on omavalitsute võime-kusindeks. Kes on kukkunud, kes langenud. Saue valla positsioon on titesammu kaupa, aga väga stabiilselt kasvu näidanud. Ei ole aastate lõikes üles-alla pendeldamist. Joon on selge ja läbimõeldud ning seda joont hoi-takse.

Natuke ilus ikka kaKellele blond, kellele punapea, kellele kurvid ja kellele kõhulihased ‒ igale oma. Ajaloolises mõttes on Saue vald olnud põllumajandusvald. Tänagi tegutseb siin valla suurimate tööand-jatena kaks Eesti tuntuimat ettevõtet selles valdkonnas – Sagro ja Kadar-biku. Tänu neile näeb silm hooajal kilomeetrite kaupa kapsa- ja porgan-divagusid, kevadel on külv, sügisel saagikoristus. Ilusalt ürgne ja ürgselt ilus vaatepilt. Nii on eestlane aastasa-du teinud ja ellu jäänud.

Saue vald ei saa küll eputada miski erakordse maastikuvormi või hästiturustatud turismimagnetiga. Lottemaad ei ole, Munamäele meie künkad konkurentsi ei paku. Aga meil on jõesiilud ja paar järve, mas-siivseid metsaplokke ja romantilisi külavaheteid. Metsades näeb, muide, veel ka päris metsloomi. Kohalikud fotograafid on kaamerasse talletanud nii karusid kui tedretantse. Sinilille-välja leiab ka ja teadjamad tulevad sügiseti metsast välja kümnete seene-korvidega. On kenasid maamaju, aga ka sovhoosiaegseid täna kasutuid kas-vuhoonekarkasse.

Viimased, muide, võivad olla omakorda inspireerivad. Nii on kas-vumaja arhitektuur saamas aluseks Laagri alevikku hõlmava avaliku ruumi kujunduskavale. Seda motiivi annab ladusalt kohaldada nii bussi-peatustele kui sillaehitusele. Ilu ja ori-ginaalsus üsna ootamatust allikast. Ja avalik ruum on oluline ‒ infrastuk-tuur peaks meelitama inimese majast ja masinast välja. Ümbritsevad detai-lid loovad mulje ja tunde. Oma tun-de. Seal, kus on äge keskkkond, sinna liitub ägedaid ja ilusaid inimesi. •

Saue vald – päris naksakas partiiSee ühendumine on natuke nagu partneri valimine, kui kasutada elulisi metafoore. Tahaks ju olla kindel, et väljavalitu jagab sarnaseid väärtusi, on usaldatav ja turvaline, natuke ilus võiks ta ka olla ja rahaasjades tulevikkuvaatav ning majandamisvõimeline. Võiks omada selgroogu ja struktuuri, aga olla ka tehatahtev ja loominguline. Kui Saue valda võtta kui karakteriga persooni, siis millisena ta iseennast näeb ja välja pakub?

ANNE-LY SUMRE

• igati küps ja eneseteadlik, virvarrist ja maailmakärast oma pead sassitada ei lase;

• ägedat disaini ehk ei ole nii palju, sisu ja sisukust saab sellevõrra rohkem;

• kirge ja tegutsedatahtmist pritsib silmist ja varrukast;

• hindab haridust-haritust ja head lastetuba;

• suudab mänglevalt mässata Exceli tabelitega ja reastada kuue nulliga numbrid omavahel loogilisse seosesse;

• loominguline ja standardlahendusi mittetoetav;

• hoiab oma joont, maad ja lähedasi;• soovib leida samu väärtusi

kandvat kaaslast.

Ega Saue valda kosilaste kataloogist valmismõõtude ja mõtetega ei leiagi. Aga kui ta otsiks omale kaaslast, siis iseloomustaks end nii:

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

SAUE VALD

Rahvastik: 10094 , neist mehi 5042, naisi 5052 (2015. aasta 1. jaanuari seisuga)Külad (17), asulad (1): Laagri alevik, Aila, Alliku, Hüüru, Jõgisoo, Kiia, Koidu, Koppelmaa, Maidla, Pällu, Pärinurme, Püha, Tagametsa, Tuula, Valingu, Vanamõisa, Vatsla, ÄäsmäePindala: 197 km2

Eelarve 2014: 11381090 eurotPalgatöötaja keskmine brutotulu: 1185,33 (2013. aasta)Koolid: Laagri Kool (eraõiguslikul alusel töötav), Ääsmäe Põhikool, Salu kool (eraõiguslik puuetega laste kool)Lasteaiad (5+1): Laagri lasteaed, Veskitammi lasteaed, Nõlvaku lasteaed, Tuleviku lasteaed, Ääsmäe lasteaed. Lisaks asub Laagris RAM Veskimöldre eralasteaedRaamatukogud (3): Saue Vallaraamatukogu, Hüüru raamatukogu, Ääsmäe raamatukoguHooldekodu (1): Harku hooldekoduKultuuriteenuse pakkujad (9): Saue valla Kultuurikeskus, Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA, MTÜ Vanamõisa küla, MTÜ Ääsmäe Külakogu, MTÜ Tuula tutulus, MTÜ Hüüru Külaselts, MTÜ Maidla külaselts, MTÜ Jõgisoo vabaajakeskus, MTÜ Saue-Jõgisoo haridusseltsÜlevallalised kultuuriüritused: Saue valla laste lahtised meistrivõistlused suusatamises (Vanamõisa Vabaõhukeskuses), jüriööjooks (igal aastal erinevas külas), rattaretk, sügisjooks (Laagris). Kõva mehe jooks“, noorte jalgpalliturniir Spring Cup (Laagri Kooli staadionil), Saue valla suur suvelõpupidu ja käsitöölaat (Vanamõisa Vabaõhukeskuses)Eakate ühendused (3): MTÜ Ääsmäe Pensionäride ühendus Sügis, MTÜ Eakate naiste selts Pihlamari, MTÜ Hüüru SügiskuldTurismiobjektid: Hüüru Mõis, Maidla paisjärv, Naistesoo, Vaheru järv, Vanamõisa Vabaõhukeskus, Hüüru veski ja trahter, Endla Turismitalu, Jõgisoo Forell, saunapunkt, Saunamaailm, Koru puhkemaja, Kooli Talu, Kuristu talu miniloomaaed, militaar seikluspark Surm, Ääsmäe külaplatsi ronimislinnak ja grillikodaPõhimaanteed: nr 4 Tallinn - Pärnu - Ikla; nr 8 Tallinn - Paldiski; nr 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla; nr 11 Tallinna ringteeKohalikud teed: 88,3 km avaliku kasutusega teid, sh 40 km on mustkattega ning 48,3 km on kruuskattega.Ettevõtlus: 1717 ettevõtet (majandustegevuse register 10.03.2014)

SUVISED VÕRKKIIGED LAAGRI KESKUSES

VANAMÕISA VABAÕHUKESKUS

37

Siiski tasub läbirääkimiste käigus kõ-neluspartnerite rahakotid põhjalikult läbi revideerida, sest see, mis sealt vastu vaatab, kõneleb nii mõndagi uue omavalitsuse finantsvõimekuse kohta. Ja kui märksõnade „põhite-gevuse tulem“, „netovõlakoormus“ ja „ühinemistoetus“ taga olevate numbritega oskuslikult ümber käia, võib juhtuda küll, et ühise rahakoti-ga saab rahva hüvanguks rohkemat korda saata, kui eraldi majandades.

Põhitegevuse tulem – keeru-line väljend, aga lihtne mate-maatikaTeadupärast on omavalitsuste pea-mine tuluallikas sealsete elanike palgast valdade-linnade eelarvetesse suunatav tulumaksuosa. Omavalit-suste ühendamise korral kogutakse seni eraldi rahakottidesse kogutud maksueurod lihtsalt ühte ja suure-masse kokku, aga maksude mõistes ühinemisega mingit otsest lisatulu ei kaasne. 2014. aastal said läbirääki-vad omavalitsused kokku ligi 17 mil-jonit eurot maksutulu, mis peamiselt koosneski eelviidatud tulumaksust ja väiksemas osas ka maamaksust ning muudest kohalikest maksudest. Kui maksutulu kogusuurus on mõistagi sõltuv maksumaksjate arvust ja suu-rel vallal on see kõige suurem, siis maksutulu suurus elaniku kohta näi-tab, et kõige rohkem tulumaksu ela-niku kohta koguneb väikeses Kernus – 1227 eurot. Järgneb Saue linn 1224 euro, Saue vald 1098 euro ja Nissi vald 1014 euroga.

Sauede, Nissi ja Kernu osade jagunemine on loogiliselt nende rah-vaarvuga seotud. Lisaks maksudele mõjutavad omavalitsuste eelarvete tulupoolt veel riigieelarvest eral-datavad summad näiteks õpetajate palgarahaks ja teedehoolduseks. Tu-lude kokkulöömine on omavalitsuse eelarve koostamise juures rõõmsam ja libedamalt kulgev pool, aga pääsu pole ka meie ülesannete täitmiseks tarvilike kulude kokkuarvestamisest. Enamus tuludest läheb haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, lisaks tuleb ette näha vahendeid kultuurikorraldu-seks, kommunaalmajanduseks, val-lavalitsemiseks ja veel muudeks väik-semateks kululiikideks. Ja siinkohal pole omavalitsuse majandamisel tavalise pere-eelarvega suurt erine-vust – jätkusuutliku toimetamise võti seisneb selles, et igapäevased kulud ja tulud peaksid vähemalt nullis olema. Aga kui tahta piirkonna elu mõne invsteeringuga edendada, siis on tarvis, et üht-teist peale jooksvate ja vältimatute kulude kandmist ka alles jääks.

Omavalitsuste eelarvetes pee-geldabki seda ülejääki põhitegevuse tulem ning täna Lääne-Harju valla kõnelustes osalevatel omavalitsustel oli see number 2014. aasta seisuga kenasti plussis ja kambapeale kokku peaaegu 2,7 miljonit eurot.

Selle numbri põhjal on alust ar-vata, et ka ühendomavalitsusel tekib päris arvestatav iga-aastane põhite-gevuse tulem, mida saaks tarvilike investeeringute tegemiseks kasutada.

Laenuvõimekus – viis ja pool on uhkem kui lihtsalt poolLisaks taiplikust ja säästlikust ma-jandamisest tekkivale põhitegevuse tulemile saavad omavalitsused inves-teeringuid teha ka laenurahaga. Lae-nu aga ei tohi võtta niipalju, kui hing ihkab – seadusega on paika pandud piir, et omavalitsuse laenukoormus ei tohi ületada 60% aastaeelarve ko-gumahust. 2014. aasta oli Saue vallal ja linnal ning Kernu ja Nissi valdade laenukoormus kokku umbes 8,5 mil-

jonit eurot. Laenukoormuse protsent jääb läbirääkijatel 25 (Saue linn) ja 42 (Saue vald) protsendi vahele ning ühiselt oleks netovõlakoormus 36% juures, mis tähendaks, et koos saaks laenu juurde võtta veel 5,6 miljonit eurot. Ja see on juba hulga toekam rahahulk kui need summad, mida omavalitsused täna eraldi laenata saaksid. Eraldi vaadateks oleks näi-teks Kernu vallal võimalik täna lae-nata pool ja Saue linnal kaks ja pool miljonit eurot. •

Piilume rahakottidesseSenised ühinemiskogemused on näidanud, et pudrumäed ja piimajõed valdade-linnade kokkupanekuga ei kaasne. Kui ikka mõnel liitujal on enne ühinemist rahamured, siis ega need iseenesest ära ei kao ning asjad tuleb peale ühinemist ühisel jõul ikkagi klaarida.

MARGUS RANDMA JA KADRI TILLEMANN

Saue vald 8,9

Saue linn 4,9

Nissi vald 1,7

Kernu vald 1,4

Maksutulu miljonites eurodes

Saue vald Saue linn Nissi vald Kernu vald

1,41,7

4,9

8,9

Saue vald 1880000

Saue linn 520000

Nissi vald 270000

Kernu vald 20 000

KOKKU 2690000

Põhitegevuse tulem

Saue vald Saue linn Nissi vald Kernu vald KOKKU

2 690 000

20 000270 000

520 000

1 880 000

Saue vald 1,9

Saue linn 2,45

Nissi vald 0,77

Kernu vald 0,54

KOKKU 5,66

Netovõlakoormuse vaba limiit miljonites eurodes

Saue vald Saue linn Nissi vald Kernu vald KOKKU

5,66

0,540,77

2,451,9

Läbiraakivate omavalitsuste 2014. aasta maksutulu miljonites eurodes.

Läbirääkivate omavalitsuste põhitegevuse tulem (tulude ja kulude vahe) 2014. aasta seisuga

Läbirääkivate omavalitsuste laenuvõimekus 2014. aasta seisuga.

Piirkonna elu edendamiseks on tarvis, et üht-teist peale jooksvate kulude kandmist ka alles jääks. Omavalitsuse eelarvetes peegeldab seda ülejääki põhitegevuse tulem ja läbirääkivatel omavalitsustel oli see number 2014. aastal seisuga kenasti plussis ja kambapeale kokku ligi 2,7 miljonit eurot.

MILJON LISARAHA RIIGILT

Eesti riik on võtnud suuna vabatahtlikke ühinejaid toetada ning selleks puhuks on ette nähtud ühinemistoetus 50 eurot ühineva omavalitsuse elaniku kohta klausliga, et ühineva linna/valla kohta ei ole toetus väiksem kui 150000 eurot ega suurem kui 400000. Praegu elab Saue vallas veidi üle 10000 elaniku, Saue linnas 5900 ringis, Nissis peaaegu 2900 ja Kernus umbes 2000.

Nende rahvaarvude juures kujuneks Lääne-Harju valla kõigi läbirääkijate ühinemise korral riiklikuks toetuseks peaaegu miljon eurot. Riigikoridorides liikuvate juttude põhjal on aga põhjust loota, et ühinemistoetuse arvutamise aluseid muudetakse ning 2017. aastal ühinejatel on lootust juba poole suuremale ühinemistoetusele.

Võtmeküsimus: kuidas investeeringuraha neljakordistada?

Ühinemisläbirääkimistel on sihiks võetud, et lepitakse kokku, missugused investeeringud esimese valimistsükli jooksul ära tehakse – uus valimistsükkel algab 2017. aastal peale esimesi ühiseid valimisi ja kestab neli aastat. Kokkuleppe sõlmimine on lehe ilmumise ajal läbirääkijatel parasjagu käsil ning tarvilike investeeringute nimekirjast saab ühinemislepingu üks osa. Kuna see on päris kauge tulevik, siis väga täpseid arvutusi veel teha ei saa, aga üht-teist proovime siiski ennustada. Kui lähtuda 2014. aasta andmetest ja võrdlemisi meelevaldsest eeldusest, et uue valla tulud-kulud kujunevad tänaste läbirääkijate kulude ja tulude kokkuliitmisest, siis tekiks uuel vallal ühinemisjärgse nelja aasta jooksul tulude ja kulude vahest kokku ligi 11 miljonit eurot (4 x 2,7 miljonit). Kui sellele lisada laenuraha (5,6 miljonit) ja ühinemistoetus (1 miljon), siis oleks omavalitsusel endal inveteerimiseks olemas umbes 17 miljonit eurot.

Tark oleks vajalikke investeeringuid teha mitte ainult oma rahaga, vaid kasutada maksimaalselt ära kuni 2020. aastani saadaolevad Euroopa Liidu toetusrahad. Ja kui uuel omavalitsusel jätkub selleks pealehakkamist ja võimekust, siis ei pruugi olla sugugi võimatu, et selle olemasoleva 17 miljonit eurot saab tubli eurotoetuste taotlemisega nelja- või viiekordistada. •

Ühinemistoetus on see „maasikas“, millega riik linnu-valdu omal algatusel ühinema meelitab. Uued tuuled Toompeal lubavad senisest kindlakäelisemat haldusreformi ning täna on välja öeldud, et ühinemistoetust saavad ainult need, kes 2017. aastaks vabatahtlikult ühinevad. Neile, kes peale seda riigi poolt kokku liidetakse, enam toetust ei maksta.

38

Kõik sai alguse eelmisel kevadel, mil Saue vallavolikogu otsustas oma ap-rillikuisel istungil kutsuda ühinemis-läbirääkimistele Saue ja Keila linnad ning Keila, Kernu, Nissi vallad. Kõ-neluste kutsele andsid esialgu jaatava vastuse kõik peale Keila linna. Keila vald algul küll nõustus, aga veidi hil-jem loobus läbirääkimistest.

Peale suurt suve läksidki kõnelu-sed täie hooga käima. Augustis peeti Laulasmaal avaseminar, kus alustu-seks räägiti ootustest ja plaanidest. Sai selgeks, et ühinemist enne 2017. aasta korralisi valimisi sihiks ei seata, nii on aega rahulikult enne ühinemis-lepingu sõlmimist kõik läbi mõelda ja peale lepingut vajalikke ettevalmistu-si teha.

Tegusad komisjonidPeatselt pandi paika ka valdkondli-kud komisjonid ja neid sai neli:• Saue abilinnapea Jüri Tümanoka juhtimisel tegutseb haridus- ja noor-sootöökomisjon;• Kernu valla sotsiaalnõunik Merike Lepik kureerib sotsiaal- ja tervishoiu-komisjoni tööd;• Kernu abivallavanema Hannes Orgse juhitava komisjoni töövald-kondadeks on rahandus, majandus ja arendus;• Saue abivallavanem Indrek Eensaar juhib kultuuri-, spordi ja kolmanda sektoriga seotud teemasid arutavat komisjoni.

Komisjonide liikmete seas on kõigi läbirääkivate omavalitsuste vas-tavate valdkondade spetsialistid nii ametnike kui poliitikute seast.

Kuidagi on välja kujunenud nii, et kõik komisjonid kogunevad um-bes kord kuus ning kokkusaaamisi peetakse külakorda kõigis osalevates omavalitsustes. Võimaluse korral on koosolek korraldatud valdkonnaga seotud paigas: nii näiteks on haridus-komisjon käinud Riisipere ja Ruila koolis ning Saue Noortekeskuses, sotsiaalkomisjon Haiba lastekodus ja kultuurikomisjon Laitse seltsimajas. Lisaks valdkondlikele komisjonidele käib koos ka üldisemaid küsimusi kä-sitlev juhtivkomisjon.

Valdkondlike komisjonide esi-mesteks ülesanneteks oli saada sot-ti, mis läbirääkivates omavalitsuses vastavas valdkonnas üldse toimub ning panna paika eesmärgid, mille poole ühinemisega pürgida. Nende töödega on nüüd ühele poole saadud ja kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik komisjonid soovivad, et ühinemisega muutuksid nende valdkonnas osuta-tavad teenused inimestele kättesaada-vamaks. Peamiselt loodetakse sellele, et suurema valla ametnikud saavad keskenduda mingile kindlale erialale ja valdkonnale, ega pea enam olema rööprähklevad universaal-nahaalid.

Esimeste reaalsete tulemusteni

on jõudnud ka juhtivkomisjon – tä-naseks on seal kokku lepitud, et uue valla keskus võiks hakata asuma Saue linnas ning uus volikogu peaks olema 27-liikmeline.

Parasjagu käsil – investeerin-gud ja ühinemislepingPeale info kogumist ja eesmärkide seadmist on tänaseks kõnelustega konkreetsemaks mindud. Rahako-ti revideerimisest tuli välja, et uuel vallal võiks 2017. aastal algaval nel-ja-aastasel valitsemisperioodil olla investeerimise tarbeks nii 17 miljoni euro ringis. Läbirääkijad on ühel meelel, et enne ühinemist tuleb kokku leppida, missugused ehitised ja objek-

tid esmajärjekorras plaani võetakse. Kõik läbirääkijad on oma vajadused laua äärde toonud ning need on ko-misjonides läbi arutatud ‒ nimekirjas on nii kooliremonte, kanalisatsioo-niprojekte kui spordirajatisi. Päris kõiki vajadusi ja soove pole ühend-vallal esimese nelja tööasta jooksul kindlasti võimalik täita isegi siis, kui ollakse tublid euroraha taotlejad. Nii-siis seisab juhtivkomisjonil ees tõsine läbirääkimine sellel teemal, missu-guste plaanide elluviimisi saab ühine-mislepingusse kirjutada.

Aga seesinane ühinemisleping ei koosne ainult investeeringukavatsu-sest – tarvis on paika panna ka kõik muud põhimõtted, mille järgi uus

omavalitsus toimetama hakkab, alus-tades nimest ja lõpetates õigusaktide-ga. Kõige esimene lepingumustand on äsja valminud ning mais käis see ka kõigist valdkondlikest komisjoni-dest läbi. Eelseisvad kuud pühenda-taksegi sellele, et lepingu tekst rahvale tutvustamiseks ja arvamuse küsimi-seks kõlbulikuks lihvida.

Mis edasi saab?Praegu on plaanid seatud nii, et eel-olevaks sügiseks saavad läbirääkijad ühinemislepinguga ühele poole. Ühi-nemisega seotud seadusandlus näeb ette, et enne ühinemislepingu sõlmi-mist tuleb seda kindlasti ka avalikku-sele tutvustada ning rahva arvamus välja selgitada. Selle, kuidas rahvas oma arvamust avaldada saab, otsus-tavad läbirääkivate omavalitsuste volikogud. Tähtis on see, et inimestel oleks enne küsitluse läbiviimist või-malik ühinemislepinguga tutvuda ja olla asjaga piisavalt palju kursis, et

oma seisukoht kujundada. Viimasel ajal Eestis toimunud

ühinemiste käigus on läbi viidud üsna valimistega sarnased hääletused, olemas on esimesed kogemused ka internetipõhistest hääletustest. Kah-juks näitavad viimased kogemused, et inimeste huvi ühinemisteema vastu pole just ülemäära suur ja osalusprot-sendid neis hääletustes on jäänud õige napiks, nii 5-20% kanti.

Peale rahva arvamuse väljaselgi-tamist saavad kohalikud volikogud otsustada, kas anda ühinemislepingu-le oma heakskiit või mitte. Seejuures ei ole rahva arvamuse arvestamine volikogule otseselt kohustuslik. Võib juhtuda, et ühinetakse ka siis, kui rah-vahääletus seda ei toeta või vastupidi – rahvas tahaks ühineda, aga volinike enamus eelistab omaette jätkata.

Lääne-Harju valla kõnelustel loo-detakse ühinemislepingu volikogu-desse otsustamiseks saatmiseni jõuda selle aasta lõpus või järgmise alguses. Ainult volikogude otsustest aga uue valla loomiseks ei piisa – vaja on ka maavanema ja Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Alles peale seda võib kin-del olla, et võib plaani võtta 2017. aas-ta valimistega uue valla moodustmi-se. Lääne-Harju valla läbirääkimiste ajakava on seatud nii, et peale ühine-mislepingu heakskiitmist volikogudes jääks veel umbes poolteist aastat esi-meste ühiste valimisteni. Seda aega soovitakse kasutada ettevalmistuste tegemiseks, et peale uue valla sündi läheksid ümberkorraldused ladusalt ja töö sujuks suuremate tõrgeteta. •

Ühinemiskõnelused eile, täna, hommeÜhinemisläbirääkimised on tänaseks juba üle aasta käimas olnud ning siinkohal annamegi ülevaate, mis tänaseks tehtud, mis parasjagu käsil ning mis ühendvalla sünniks veel teha tuleb.

KADRI TILLEMANN

Laitse küla

Ääsmäe küla

Kaasiku küla

Haiba küla

Laagri alevik

Turba alevik

Riisipere alevik

Saue linn

TUTVUTI TÜRIGA JA SÕIDETI SAARELE

Läbirääkijad on käinud uurimas, kuidas juba ühinenud valdades elu käib. Märtsis käidi Türil, kus neli piirkonna omavalitsust ühinesid juba kümmekond aastat tagasi. Tänased vallajuhid tõdesid, et ühinemine oli Türil kindlasti vajalik ja kasulik. Samas tunnistati, et ühinemine võluväel ja iseenesest kõiki probleeme ei lahenda ja õnne õuele ei too. Nii näiteks on Türi vallal täna tõsiseid raskusi haridus- ja allasutusi ühinemise ajal kokkulepitud mahus käigus hoida. Rahvast on lihtsalt vähemaks jäänud ning raha ei jätku. Mais käidi uudistamas Eesti noorimat, Lääne-Saare valda. See moodustati erakorraliste valimiste kaudu eelmise aasta detsembris ja läbirääkimiskogemused olid päris värsked ning omavalitsusinimeste silmad alles ühinemisõhinast säravad. Seal on jõutud tõdemuseni, et ühiste jõududega jätkamine on lausa vältimatu. Saaremaalt sai palju praktilisi nõuandeid selle kohta, mida enne ja pärast ühinemislepingu sõlmimist silmas tuleb pidada.

Merle Beljäev ja Hannes Orgse Kernu vallastAnnely Ajaots, Kaido Katalsepp ja Peedo Kessel Nissi vallastSirje Piirsoo Saue linnastAnne-Ly-Sumre ja Kadri Tillemann Saue vallastKeeletoimetaja: Kaija Velmet Kujundaja: Märt Lillesiim

ÜHINEMISLEHE TEGID:

Türil külastati Laupa mõisakooli, ilus näide sellest, kuidas ka väljaspool keskust toimib elujõuline ja jätkusuutlik haridusasutus.

Ühinemiskõnelustele aitavad nõu ja jõuga kaasa (vasakult) Saue vallavalitsuse ühinemisläbirääkimiste nõunik Kadri Tillemann ning konsultandid Georg Sootla ja Kersten Kattai Tallinna Ülikoolist. TLÜ konsultantide tööd rahastab Siseministeerium ja see on osa riigi toest vabatahtlikult ühinevatele omavalitsustele (Foto: Mart Arrak)

JÄLGI LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIKU INTERNETIS: WWW.LAANEHARJUVALD.EE

KÜSI INFOT JA AVALDA ARVAMUST! Kadri Tillemann, Saue vallavalitsuse ühinemisläbirääkimiste nõunik, kadri.tillemann@sauevald.ee ja 654 1133.

Kõnelustel osalevate nelja omavalitsuse ühinemisel tekiks ligi 20 000 elanikuga ning 640 ruutkilomeetrise pindalaga omavalitsus, mille suuremad keskused oleks Saue linn ning Laagri, Riisipere ja Turba alevikud Lääne-Harju valla

kõnelustel loodetakse ühinemislepingu volikogudesse otsustamiseks saatmiseni jõuda selle aasta lõpus või järgmise alguses.