LiikmelehtTarTu TarbijaTe KooperaTiiv | Nr 1/ juuni 2013

uudised

Eedeni Konsumist saab MaksimarketSel suvel läbib Eedeni Konsum uuenduskuuri ning augustis avame samal kohal Eedeni Maksi­marketi.

Ümberkorraldused lähtusid soovist pakkuda klientidele laiemat sortimenti, paremaid teh­noloogilisi lahendusi ning värskemat ostukesk­konda. Uuenduskuuri ajal on kauplus avatud. Ajutiste ebamugavuste leevendamiseks jagavad kaupluse kassad kuponge, mis annavad ostu­summalt 5% soodustust. Eedeni Maksimarket valmib lõplikult augusti teises pooles.

Tartu TK liikmele suurem ostuboonusETK kaubandussüsteemi kuuluvates Konsumi, Maksimarketi, AjaO ning E­Ehtuskeskuse kaup­lustes kehtib ühistute liikmetele ja püsiklien­tidele ostusoodustusi võimaldav Säästukaart. Säästukaardiga on võimalik osa saada nii ühe­kordsetest soodushindadest kui koguda igalt ostusummalt boonuspunkte, mida saab raha asemel kasutada järgnevate ostude eest tasumi­sel. Eelmisel aastal lisandus Säästukaart Pluss, mis kehtib ka maksekaardina ning pakub krediidi saamise võimalust.

Et pakkuda oma liikmetele enamat, suurendas Tartu TK aasta alguses oma liikmete ostuboonust, mis on nüüd 60% kõrgem kui ETK süsteemis üldiselt. See tähendab, et Tartu TK liikmete ETK arvestussüsteemis olevad boonuspunktid korru­tatakse 1,6­ga.

Iga eelmise kuu eest kogutud boonus on ostu­tšekil näha alates järgmise kuu 6. kuupäevast. Sel aastal kogutud boonuspunktid kehtivad kuni 31. jaanuarini 2014. lk 3

Ujula Konsumi ja Eedeni keskuse juures saab elektriautot laadidaUjula Konsumi ja Eedeni keskuse juures asuvad elektriautode kiirlaadimispunktid. Kiirlaadimise teenus on mõeldud elektriauto omanikele, kellel on vaja kiiresti auto akud uuesti täis laadida.

Üle­eestilisest võrgustikust kasutatakse kõige aktiiv semalt Tartus asuvaid kiirlaadijaid, nende hulgas sagedamini just Eedeni ja Ujula laadijaid.

Ühiskaubandusest ETK-s

Tänast Eesti majandust iseloomustab mitmeke­sine ettevõtlusmaastik, mille üks osa on ka jätkusuutlik ühistuline kaubandus. Möödunud aastal tähistas Eesti ühiskaubandus auväär­set tähtpäeva – täitus 110 aastat tegutsemist, mida arvestatakse Antsla Tarvitajate Ühisuse loo­misestest alates.

geldab 1917. aastal asutatud Eesti Tarbijateühistu­te Keskühistu (ETK) olemust kõige paremini. Eesti Tarbijateühistute Keskühistul on üheksateist liiget, kes on kokku leppinud terve rea teenuseid, mida tellitakse ETK­lt ja kasutatakse oma äri eduks.

Tarbides igapäevaselt ühistute erinevaid teenuseid me ei mõtle, kuidas see organisatsioon toimib. Kau­ba letile jõudmiseks tehakse palju eeltööd ja suur osa sellest ikka ühiselt, et olla paremas konkurent­sis. Tähtsad on ühiskokkulepped hanke, logistika, IT ja turunduse valdkonnas. Olulisel kohal on ka hooldusteenused ja selle valdkonna ühishanked. Ühiselt kogume kokku ka pakendipapi ja kile.

Meil on oma kliendikaart, mida paljud teavad ja kasutavad. Säästukaardi ja Säästukaart Pussi kaudu tahame väärtustada iga klienti, pakkudes hea kvaliteedi kõrvale ka head hinda. Lisaks Konsumi, Maksimarketi ja AjaO kauplustele on Säästukaarti võimalik kasutada E­Ehituskeskustes ja Tööriista­marketites.

Eelmisel majandusaastal oli ETK Grupi netokäive 420 miljonit eurot, millest Konsumid andsid 49,7%, AjaO kauplused 20,4% ja Maksimarketid 14,6%. Toidu­ ja esmatarbekaupade jaemüügis oli meie turu osa eelmise aasta lõpuks 19,8%. Eel­mine majan dusaasta tõi ETK­s kaasa olulisi muu­datusi – lisaks ühistute teenusettevõttele on meil ühisomandis veel ka ETK Jaekaubanduse AS ja ETK Finants AS.

Aastaks 2013 on püstitatud uued eesmärgid. Loo­dame ETK ja ühistutega koostöös kasvatada tulukust ning liita ühistegevuse väärtustega üha rohkem kliente.

Lugupidamisega väino sassi, eTK nõukogu esimees

Ühiskaubanduse algusaegadel oli see äriajamise viis oluliselt atraktiivsem ja uudne oma pea kolmeküm­ne aastase ajalooga mujal maailmas. Tänase iseseis­va Eesti ettevõtluses tekkis uusi valikuid, mis olid ja on ahvatlevamad ning pakuvad enam väljakutseid. Oluline argument on – saab ruttu raha! Ühistulises äris ja kaubanduses kehtivad teised tõed. Tänane ühiskaubandus on olnud jätkusuutlik just tänu sajandi vanustele põhimõtetele tuginemisele.

Taasiseseisvunud Eestis on ka ühiskaubanduses toimunud rida edasiviivaid arenguid, mille eesmärk on olla efektiivsem ja majanduslikult võimekam. Vähenenud on ühistute arv ja läbi liitumiste on saavu tatud edu. Enamik toidu­ ja esmatarbekauplu­si on liidetud kettidesse.

Igas ühistus on tähtsal kohal tema liige, kes panus­tab sellesse läbi teenuste tarbimise ja kaupade ostmise. Kõik ühistu tegevused on üles ehitatud liikmete ja klientide vajadusi arvestades.

Milline on tänane ühistuline jaekaubandus ja kuidas see toimib? Tarbijateühistud toimivad läbi ühisühistu – huvitav sõnapaar! – kuid just see pee­

väino sassi

TÜH Tartu Tarbijate Kooperatiiv (edaspidi TÜ TTK) liikmete üldkoosoleku korduskoosolek toimub 27. juunil 2013. a kell 12.00 Tartus, Vanemuise 6 (Vanemuise kontserdimaja Salva saal) alljärgneva päevakorraga:

Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatus

Koosolekule registreerimine koosoleku toimumispäeval alates kell 11.30 koosoleku toimumiskohas. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.Koosolekuks ettevalmistatud materjalidega on võimalik tutvuda TÜ TTK asukohas Tartus, Ujula 2, sekretäri ruumis (II korrus).

1. TÜ TTK 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine2. Ettepanek TÜ TTK 2012. a majandusaasta kasumist 3. Ettepanek TÜ TTK nõukogu tasu määrast

Tartu Eesti Majanduse Ühisuse sünnilugu19. sajandi alguses toimis Euroopa kaubandus valdavalt läbi üksikomanikele kuuluvate kaupluste. Sageli olid kaupluste omanikeks kohalikud töösturid, kes sidusid niimoodi palgatöötajaid endale kuuluva poe külge. Töös­tuse areng soosis aga alternatiivse kaubanduse teket, sest suuromanikele kuuluvates kauplustes olid kõrged hinnad, väike valik ning ostjate soovidega ei arvestatud. Nii idaneski mõte rahad ühendada ning luua eeskätt ise­enda ja lähikondsete vajaduste rahuldamiseks uutmoodi kaubandusettevõtted – tarbijate kooperatiivid. Taolise kaubandusäri eesmärgiks polnud osanike rikastumine, vaid ühiselt paremate tarbimisvõimaluste loomine. Tarbijate kooperatiivide hälliks peetakse Inglismaad, kus ühistegevusega alustati 1844. aastal.

enne Tartu eesti Majanduse Ühisuse sündiTallinnas asutati tarbijate kooperatiiv 1866. aasta kevadel, kuid õiget eluvaimu ta sisse ei saanudki. Ka Tartus alustas Konsuumselts 1866, eestvedajaiks ülikooli õppejõud, käsitöölised ja kooliõpetajad. 1868 asutasid Tartu sakslased Consumverein´i Dorpat, kuid see likvi­deeriti 1886. Ebaõnnestumise üheks põhjuseks oli sageli erakaubanduse jõuline vastutöötamine. Eesti esimesed püsima jäänud kaubandusühisused alustasid tegevust Antslas ja Sindis 1902, aasta hiljem järgnes Kolga­Jaani Tarvitajate Ühing, 1910 Väike­Maarja ühistu.

Tartu TK eelkäija sündTartu Eesti Põllumeeste Seltsi tarbeainete toimkond (hilisem kaubandusosakond) oli tegutsenud juba küm­mekond aastat. Toimkonna ülesandeks oli muretseda põllumeestele kaupa otseallikatest. Peamiselt kaubeldi vikatite, luiskude, kaera­ ja odraseemnega. Müük käis põhiliselt läbi kolme kaupmehe ja äri laienes jõudsalt.

Kaubandusosakonna kontor asus Rüütli 9, kuid peagi koliti üle jõe, sest 1908 avati kauplus Raatuse 10. Mõ le mad olulised baasid jäid sündivale Tartu Eesti Majanduse Ühisusele (TEMÜ). Ühistegevuse mõte idanes, kuid vastutust kartes ei julgenud paljud põllu­mehed hakata ühingu asutajateks. Kaubandusosakonna ümberkujundamise mõte iseseisvaks ühinguks sai jõuli­se tõuke alles siis, kui etteotsa asus A. J. P. Eisenschmidt.

Riigivõim tegi takistusi – ei tahetud registreerida TEMÜ põhikirja, sest kardeti rahvusluse hoogustumist. Eisenschmidti kirjutatud põhikiri oli esimene taoline keisririigis ja Peterburi ministeeriumides lükati see dokument tagasi.

TEMÜ põhikiri kinnitati alles 31.08.1908. Seda tegi keiser Nikolai II oma jahtlaeva Standart pardal, mis seilas Soome lahel. Ühisuse asutamiskoosolek toimus Vanemuises 17.10.1908. Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson. Kohale oli tulnud 16 inimest. Ajutisse juha­tusse valiti A. Eisenschmidt, J. Aavik ja E. Aule. Tegevust alustati 1.01.1909 Raatuse tänaval J. Aaviku majas. Siis oli liikmeid 95.

Lühendatult raamatust „Ühenduses on jõud. 100 aastat kauban-dust Tartumaal“, vello Lään, 2008

Liikmeleht | juuni 2013

Värske salat mozzarella ja toorsuitsusingiga

Rabarberi- toscakook

Veinisoovitus

3.494.65/l

1 suur punt erinevaid rohelisi salateid200 g mozzarellat150 g toorsuitsusinki½ melonit½ väiksemat arbuusi200 g maasikaid

2 muna1,5 dl suhkrut2 dl jahu1,5 tl küpsetuspulbrit0,5 dl piima100 g võid

Kate400 g rabarberit125 g võid1,5 dl suhkrut1,5 spl jahu0,5 dl piima150 g mandlilaaste

Rebi salatilehed väiksemateks tükki­deks ja aseta vaagnale. Puista peale meloni­ ja arbuusitükid ning poolita­

tud maasikad. Säti salatile mozzarella­ ja singiviilud ning nirista kaunistuseks

palsamiäädika siirupit. Salati kõrvale sobivad hästi röstitud kuklid.

Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Sega omavahel jahu ja küp­setuspulber ning sõelu munavahu hulka. Sulata või ja vala taignasse,

lisa juurde ka piim.

Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja küpseta

180 °C juures 10 minutit. Seejärel kata koogi pind tükeldatud rabarbe­

riga ja küpseta veel 10 minutit.

Katte valmistamiseks sega kastrulis koostisained ja kuumuta pide­

valt segades, kuni segu on veidi paksenenud ning kuldse värvusega.

Vala kate koogipõhjale ja küpseta 200 °C juures veel ~15 minutit, kuni

toscakate on kaunilt kuldpruun.

Chiarli Lambrusco Bianco on Itaalia vahuvein, mille valmistamiseks on kasutatud Lambrusco Salamino ja Lambrusco Marani viinamarjasorte.

Vahuveini maitse on magus ja siidine. Lambrusco sobib suurepäraselt

suupistete kõrvale ning iseseisvaks või seltskondlikuks nautimiseks.

Soovitav serveerimistemperatuur 8–10 °C.

Itaalia valge GT lauavein Chiarli

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

aja Lugu

Tartu Konsumitest ja Maksimarketist saab tellida:

• Klassikalinekringel, 7.99 /kg• Halvaakringel, 7.99 /kg• Jõhvika-mandlimartsipanikringel, 9.90 /kg

Proovi järele

Tellimuse palume esitada vähemalt 3 päeva ette.

Telli kringel Konsumist või MaksimarketistNüüdsest saab kõikidest Tartu Konsumitest ja Maksimarketist tellida Reeda Pagari kringleid. Valikus on klassikaline, halvaa­ ja jõhvika­mandlimartsipani kringel. Imemaitsvad värsked ja pehmed kringlid valmivad Lähtel asuvas väikeses pagari­töökojas, mille perenaise Reet Sisaski sõnul on väikeettevõtte ainus ellujäämise võimalus kvaliteedi pakkumine – võid käib Reet ostmas turult, kasutab hooajal alati talupidajalt ostetud või enda aia õunu, tainas tehakse piima (mitte veega!), päris munakollase ja kvaliteetmargariiniga. Koguste kasvuga on pagariärisse tulnud ka taignasegamismasin, kuid kaalumine ja rullimine käib endiselt käsitsi. Kolme pagari tööpäev algab juba 4.30. Ennelõuna täidab tavapärase toodangu küpsetamine kaup­luste jaoks, pealelõuna aga tellimustööd. Reeda sõnul pole ta kunagi oma küpsetisi reklaaminud, info liigub suust­suhu ja tellima tullakse ikka tuttavate soovitusel.

Tartlased armastavad„Tartlased armastavad” on rubriik, milles avaldame meie klientide lemmikretsepte. Kuulutame välja konkursi, kuhu ootame soolaste ja magusate roogade, samuti hoidiste retsepte. Retseptid võivad olla nii põlvkonnalt põlvkonnale pärandatud kui kaasaegsed. Lisaks retseptile palume võimalusel saata ka pildi valmis roast. Kaastööd ootame liikmeleht@tartutk.ee või aadressil Ujula 2, 51008 Tartu, Tartu TK. Osalejate vahel loosime välja viis 10­eurost ETK Grupi kinkekaarti, põnevamad retseptid avaldame Liikmelehes.

jahtlaeva standart pardal kirjutas keiser Nikolai ii alla TeMÜ põhikirja.

Liikmeleht | juuni 2013

Kuidas sai sinust klienditeenindaja?

Lõpetasin Vinni­Pajusti gümnaasiumi ja läksin peale seda Tartu meditsiinikooli. Konsum oli siis minu

tustel lauale panna, või minu isiklikku hinnangut mõne toote kohta. Soovitan ikka seda, mida olen katsetanud ja mis teistele on meeldinud. Meestel on rohkem küsimusi siis, kui naised on neid poodi saatnud. Isegi oma kokaraamatuga tullakse ja küsi­takse seal kirjas olevaid aineid.

Millega tegeled peale tööd?

Kui lõpetan õhtul peale poe sulgemist, siis tahan ikka ainult ruttu koju. Kui on vabad päevad, siis tahan maale ema­isa juurde. Õelapsed ootavad samuti alati tädi külla. Maal on erinevad tööd. Keva­del armastan muru niita, kalal meeldib käia. Talvel tahaks Peipsi järve jääle. Kalal hakkasin isaga käima umbes 10­aastaselt. Seal on rahu ja vaikus. Kevadel püüame Omedu jõest särge, isegi linnas Emajõe ääres olen kala püüdnud. Kalalkäimiseks tuleb aega võtta, niisama seda ei teki.

Mis on sinu lemmiktoit?

Ema juures meeldib neljaviljapuder, sest mina ise ei viitsi seda keeta. Juba lapsepõlvest meeldib vanaema keedetud värske kartul, munakaste ja praetud soolaliha sinna kõrvale. Ainult vanaema oskab seda õigesti teha.

Kati Kivi – Tartu TK parim klienditeenindaja 2013

Säästukaardi boonusprogrammistSäästukaardiomaniktasubolla,sestniisaatealatiosaparimatestpakkumistest,hoiatekokkurahajakoguteigaostugaboonuspunkte,midasaateedaspidikasutadaostudeeesttasumiseks.

Säästukaardi boonusprogramm on astmeline – mida suuremad on Teie ühe kuu ostud Säästukaardiga, seda rohkem koguneb Teile boonuspunkte.

Säästukaart Plussiga makstes koguneb boonuspunkte 10% rohkem, lisaks on hulgaliselt iga kuiseid sooduspakkumisi.

Boonuspunkte kogute alates esimesest ostust.

Lisaks ostudelt kogunevatele boonuspunktidele on võimalik lisapunkte teenida ostes spetsiaal­seid kampaaniatooteid, mille juurde on kauplu­ses märgitud, mitu lisaboonuspunkti selle toote ostuga koguneb.Kogunenud boonuspunkte saab kasutada

ostude eest tasumiseks. Alates 1.märtsist arvutatakse boonuspunktid eurodeks ümber kursiga 1000 punkti = 1€.

Boonuspunktide arvestus on kuupõhine. Kuu jooksul ostusummalt ja tootepakkumistelt kogutud boonuspunktid kantakse kaardi omaniku boonuskontole järgmise kuu 6. kuupäeval.

Säästukaardi põhikaardi ja lisakaartide ostu­summad liidetakse, nii on perel võimalik koguda rohkem boonuspunkte ja saavutada kõrgem boonustase. Boonusraha saab kasutada vaid põhikaardi omanik.

Infot boonuskonto jäägi ja järgmisest boonus­tasemest puudu oleva ostusumma kohta saab boonusprogrammis osaleja ostutšekilt ja isetee­ninduskeskkonnast aadressil www.säästukaart.ee.

alates 1.märtsist on boonusprogrammi tasemed järgmised:

Tabelis on toodud näidisarvutused, milliseks kujuneb boonusraha arvestus Tartu TK liikme jaoks ja eTK süsteemis üldiselt.

Ostusummakuus alates

Boonuspunkteostusumma1€ kohta 10 15 205

0€ 100€ 300€ 500€

sääsTuKaarT sääsTuKaarT pLuss

Tase ostu- summa

€

boonus-punkte 1 euro kohta

sK

boonus- punktide summa

boonus- raha

€

sK soodustus

%

Tartu TK liikme

boonus- raha

€

Tartu TK liikme

soodustus %

Tase ostu- summa

€

boonus-punkte 1 euro kohta sK+

boonus-punktide summa

boonus-raha

€

sK+ soodustus

%

Tartu TK liikme

boonus-raha sK+

€

Tartu TK liikme sK+ soodustus

%

1 50 5 250 0,25 0,5% 0,4 0,8% 1 50 5,5 275 0,275 0,6% 0,44 0,9%

2 100 10 1000 1 1% 1,6 1,6% 2 100 11 1100 1,1 1,1% 1,76 1,8%

3 300 15 4500 4,5 1,5% 7,2 2,4% 3 300 16,5 4950 4,95 1,7% 7,92 2,6%

4 500 20 10000 10 2% 16 3,2% 4 500 22 11000 11 2,2% 17,6 3,5%

Tartu TK parima klienditeenindaja tiitlit kannab sel aastal Kati Kivi. Kliendihääletuse tulemusena selgusid kõikide kaupluste parimad teenindajad, kes võistluse teises voorus pistsid rinda teoreetiliste teadmiste testi ja erinevate teenindussituatsioonide lahenda-mises. Žürii tunnistas kokkuvõttes parimaks Kati.

ajutine töökoht õppimise kõrval. Meditsiinikooli lõputöö on siiani tegemata, praegune töö hakkas lihtsalt nii väga meeldima. Nüüdseks olen Veeriku Konsumis juba viis aastat, sel aastal tegin ära ka müüja kutseeksami. Sügisel on mõte minna Lääne­Viru Rakenduskõrgkooli müügitöökorraldust õppima.

Mis võis sinu enda arvates põhjuseks olla, et kliendid sind kõrgelt hindasid?

Ei tea. Eks neil olid omad põhjused, mina tegin lihtsalt oma tööd.

Töötad väikeses poes. Milliseid erinevusi näed suures poes töötamisega võrreldes?

Mulle meeldib väikeses poes. Rohkem on aega suhelda, tunnen­tean peaaegu kõiki kliente. Olen ka suures kaupluses asendanud, aga sain varsti aru, et tahan väiksesse poodi tagasi. Püsiklientidele väike pood meeldib – hea lähedal ja saab põhilised asjad kätte. Neile meeldib ka väikese poe teenindus. Nagu koolis öeldi – suures poes võib juhtuda, et öeldakse kaalikale või kapsale tere, mitte inimesele.

Millist nõu kliendid kõige rohkem küsivad?

Päris sageli küsitakse, mida võiks erinevatel üri­

Kaupluse müügisaal 1920-ndatel

Kui Teil või pereliikmetel on albumis või sahtlipõhjas vanu pilte, mis seotud Tartu TK eelkäijate kauplustega või kaubandusega laiemalt, siis jagage neid ka meiega. põnevamad ja rariteetsemad fotod avaldame Liikme-lehes ja premeerime nende saatjaid.

Kaastööd ootame aadressil ujula 2, 51008 Tartu, Tartu TK või liikmeleht@tartutk.ee.

põNev piLT

Liikmelehe toimetus: Ujula 2, 51008 Tartu | liikmeleht@tartutk.ee | tel 730 2978

siNu arvaMus oN MeiLe oLuLiNe: tagasiside lehekesed ja postkastid kauplustes, tartutk@tartutk.ee, tel 730 2999

võnnu a&o, Võnnu, Võnnu vald, Tartumaa juhataja Heli Kilgi tel 730 3840, vonnu.a&o@tartutk.ee

Mehikoorma a&o, Mehikoorma, Meeksi vald, Tartumaa juhataja Marge Ala tel 730 3655, mehikoorma.a&o@tartutk.ee

rebase a&o, Lalli küla, Kambja vald, Tartumaa juhataja Evi Polikarpus tel 730 3386, rebase.a&o@tartutk.ee

Lähte a&o, Lähte sjk, Tartu vald, Tartumaa juhataja Kati Reimann tel 749 4250, lahte.a&o@tartutk.ee

roiu a&o, Roiu, Haaslava vald, Tartumaa juhataja Liina Köbas tel 749 0138, roiu.a&o@tartutk.ee

Kõrveküla a&o, Kõrveküla, Tartu vald, Tartumaa juhataja Kaie Tõnne tel 730 3650, korvekula.a&o@tartutk.ee

Koosa a&o, Koosa, Vara vald, Tartumaa juhataja Galja Tohvre tel 745 3139, koosa.a&o@tartutk.ee

alatskivi a&o, Alatskivi, Alatskivi vald, Tartumaa juhataja Marina Õun tel 745 3783, alatskivi.a&o@tartutk.ee

Kallaste a&o, Oja 16, Kallaste, Tartumaa juhataja Marina Kool tel 745 2231, kallaste.a&o@tartutk.ee

Laeva a&o, Laeva, Laeva vald, Tartumaa juhataja Elle Ernits tel 730 3195, laeva.a&o@tartutk.ee

Luunja a&o, Luunja, Tartumaa juhataja Tiia Hälvin tel 730 3680, luunja.a&o@tartutk.ee

Melliste a&o, Melliste, Mäksa vald, Tartumaa juhataja Sirje Kade tel 730 3700, melliste.a&o@tartutk.ee

Meie kauplused:ujula Konsum, Ujula 2, Tartu juhataja Raili Paas tel 731 1851, ujula@tartutk.ee

eedeni Konsum, Kalda tee 1c, Tartu juhataja Astrid Kirs tel 740 9512, eedeni.konsum@tartutk.ee

Kivilinna Konsum, Jaama 173, Tartu juhataja Merike Põdersalu tel 738 6404, kivilinna.konsum@tartutk.ee

Lembitu Konsum, Lembitu 2, Tartu juhataja Raili Uueda tel 744 8610, lembitu.konsum@tartutk.ee

Karete Konsum, Jalaka 34, Tartu juhataja Ave Selgis tel 736 6990, karete.konsum@tartutk.ee

veeriku Konsum, Viljandi mnt 13 Tartu, juhataja Tiina Poola tel 736 6557, veeriku.konsum@tartutk.ee

Tartu Lõunakeskuse Maksimarket, Ringtee 75, Tartu, juhataja Meelike Sokk tel 731 5502, lounakeskuse.maksimarket@tartutk.ee

Meie KaupLused

Lastenurk

12 3

4 5 6

78

9

1011

12 13

14

15

16

171820

19

21

2223

24

25

26

27

28

29

3031

32

33

34

35

36

3738

394041

42

43

44

45

46

47

48

49

50

5152

5354

55

5657

58

59

60

6162

63

64

2. KARUPOEG KUTSUS SIILIPOISI KÜLLA.

mITmENDATEEOTSAPEABSIILKA

RUJUURDE

JÕUDmISEKSVALImA?

TäHISTA PILTIDEL ERINEVUSED NUMBRITEGA 1–10

ÕIGE VASTUS ON NR

ÕIGE VASTUS ON

MINU NIMI: TELEFONINUMBER VÕI MEILIAADRESS:

1.2.

3.

3. üHENDAPUNKTIDNUmBRITEJäR

JEKORRAS.

KESVÕImISONPILDIL?

Lahenda üLesanded, Lõika need väLja, too ise või saada ema-isaga kuni juuLi Lõpuni ükskõik miLLise tartu tk kaupLuse kassasse ja osaLe Loosimises. LOOSIMISELE LäHEB 10 MAIUSTUSTEGA TäIDETUD OSTUKOTTI.

Liikmeleht | juuni 2013

1. LEIA PILTIdELT 10 ERINEVUST