Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Aktuaalne

Väliminister Urmas Paet esines poliitikakoolis

Minu kodukoht

Millal te viimati Theatrum´is käisite?

november 2008

Pealinna ohtlikuimad ettevõtted on kindlustatudtel – KS Stivideerimise ASil, OÜl De-kol, ASil Scantrans, ASil Univa, OÜl Krimelte ja ASil Propaan – see puu-dus,“ selgitas linnavolinik.

„Tänaseks on Tallinna Keskkon-naametile kinnitanud vastutuskind-lustuse olemasolu kõik pealinna oht-likuimad ettevõtted,“ rõõmustas Ka-risma. Tema sõnul on see päris olu-line edasisamm, kuid suurem töö on veel siiski ees – tuleb vaadata üle ja töötada välja terve hulk õigusakte.

Ettevõtte tegevuse vastutuskind-lustusega kindlustatakse üldisest ma-jandustegevusest tulenevat vastutust ootamatult ja ettenägematult toimu-nud õnnetusjuhtumite puhul.

Kadri Penjam

arhitektuuribüroo avalikkusele oma ligi viis aastat kestnud töö tulemust. Selle järgi kerkiks ligi 15 hektari suu-rusele mereäärsele maa-alale tule-vikus 21 uut kuni viiekorruselist hoo-net, rannapromenaad ja jahisadam. Piirkonda läbiks sadamasse suun-duv kaherajaline Kalamaja ümber-sõidutee.

Pealinlastele paraku arendaja vi-sioon ei meeldinud. Kohalike elani-ke seas puhkes vastu-allkirjade ko-gumise kampaania. Kriitikast kubi-sevaid pöördumisi levitati usinasti

Linnahalli ümbrusele uue inimsõbraliku ja väärika ilme andmiseks korralda-takse arhitektuurikonkurss.

Linnahalli ja Patarei vangla va-hel asuv maa-ala, mida tuntak-se Kalasadama piirkonnana, on kümneid aastaid räämas ja ma-hajäetud tühermaana meie silma rii-vanud ning pealinnale häbi teinud.

Tänavu augustis esitles arendaja tellimusel planeeringu koostanud

Tänavu veebruaris tõdes Tal-linna linnavolikogu liige Kat-rin Karisma-Krumm meie ajalehe veergudel, et Tallinna oht-likuimate ettevõtete ümbruses ela-vate inimeste vara ja elud on kait-seta. „Pealinnas on kokku 189 oht-likku ettevõtet, millest seitse kuju-tavad endast suure õnnetuse ohtu. Vaid ühel neist – ASil Tallinna Vesi oli 2008. aasta alguses tehtud kohus-tuslik vastutuskindlustus. Ülejäänu-

Linnahalli ümbruse uus ilme selgub konkursi käigus

Kõigile oluline

Majanduse tulevik tähelepanu all

Maailm

Ameerika Ühendriigid said uue presidendi

Foto: erakogu

ka internetis. „Planeeringu avaliku väljapaneku käigus laekus meile mi-tu vastuväidet kokku ligi 300 allkir-jaga,“ kinnitas piirkonna arhitekt Anu Plado.

Tema sõnul võtsid linnaplaneeri-jad arvesse kõik need ettepanekud, mis võimaldavad kujundada Linna-halli ümbrust inimsõbralikuks ja esin-duslikuks piirkonnaks, kus Tallinna elanikud ja külalised sooviksid elada, töötada, lõõgastuda. „Oleme nõus li-sama detailplaneeringusse nõude kuulutada rannapromenaadi ja sa-

Katrin Karisma kinnitab rõõmuga, et Tallinna kõigil ohtlikuimatel ettevõtetel on sõlmitud vastutuskindlustuse lepingud.

Tallinna Teataja uuringust selgus, et kõik seitse Tallinna ohtlikuimat ettevõtet on tänaseks ennast võimaliku õnnetuse vastu kindlustanud.

Kui Linnhalli ümbruse elanikud, arendaja ja linnaplaneerijad jõuavad novembris kompromissile, saaksime me kõik Euroopa kultuuripealinna elanikena lõpuks mööda mere äärt jalutada.

dama-ala ilme kujundamiseks arhi-tektuurikonkurss,“ selgitas Plado. „Ka-lamaja möödasõidutee jaoks tuleks koostada eraldi projekt nii, et alal oleks turvaline ja mugav liigelda nii jalgsi kui ka jalgratta või lapsevank-riga. Kas piirkonnas tuleks avada ka lasteaed, palume analüüsida hari-dusspetsialistidel,“ lisas ta.

Kas linnaplaneerijate pakutud kompromiss on vastuvõetav ka ela-nikele ja arendajale, selgub novemb-ri keskel toimuval arutelul.

Katja Ljubobratets

3 küsimust...

Mis võlub Teid Eestis?eesti muudavad atraktiivseks eel-kõige siin elavad inimesed. kõrg-hariduse osakaal on muljet avalda-valt kõrge ja inimesed on siin ena-masti edasipürgiva ja ambitsiooni-ka ellusuhtumisega. eesti rahvaarv on heaks eelduseks mitmesuguste innovaatiliste lahenduste integree-rimiseks nii ühiskonna, majanduse kui ka teadus- ja arendustöö tase-mel. eraldi ära märkimist väärib äri-tegevuse alustamise protsessi liht-sus ja taskukohasus. Samuti on eesti ettevõtetel hõlpsasti võimalik kasutada ettevõtluse arendamise Sihtasutuse, kredex´i ja arengu-fondi tooteid ja teenuseid, mis kõik aitavad ettevõtetel tõsta oma kon-kurentsi- ja ekspordivõimet.

Mis eristab Eestit teistest Balti riikidest?eesti ärikultuur on märkimisväärselt läänelikum. Seda iseloomustavad peamiselt hea keeleoskus, ettevõtja-lik suhtumine, tulemustele orien-teeritus ning üleüldine ambitsiooni-kus. eesti on väga avatud ühiskon-na- ja majanduselu veelgi vabamaks muutvatele uuendustele.

Kas ja milliseid muutusi on oodata Eesti-USA suhetes pärast uue USA presidendi valimist?obamalt oodatakse olulist panust uSa ja euroopa Liidu vahelise koostöö edendamisse. eestil oleks sellest palju võita mitmel tasandil. kõige vahetum kasu oleks seeläbi osa saada eLi suunatavatest otse-investeeringutest, mis omakorda tooks kaasa ka kõrgtasemelise kompetentsi sissevoolu. eestil oleks uSa ärimeestelt, teadlastelt ja spetsialistidelt väga palju õppida. Ühe konkreetse valdkonnana on obama lubanud kindlasti toetada taastuvenergeetika arengut, mis otseselt kattub ka eLi eesmärkide-ga. eestis on päikese- ja tuuleener-geetika valdkonnas mitu väiketegi-jat, kellele kahe piirkonna vaheline efektiivsem koostöö ja ühtsed prioriteedid tähendavad paremaid võimalusi rahvusvahelise teadus- ja arendustöö läbiviimiseks ning vas-tastikuste turustuspartnerite leid-miseks.

Intervjueeris Sandra Nuudi

Foto: rene pringi

...Yrjö Ojasaarele,Eesti-Ameerika Kommertskoja presidendile

Foto: katja LjubobratetS

2 aktuaaLne

Juhtkiri

Riik aitab inimestel eluga toime tullaSelgitame, millistel juhtudel, kellele, mis summas ja kuidas maksab riik toimetulekutoetust.

Tallinna Teataja küsimustele vastas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna ana-lüütik Marek Atonen.

Kellele toimetulekutoetus mõeldud on?Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kel-le kuu netosissetulek pärast arvesta-tud eluruumi alaliste kulude maha-arvamist on alla kehtestatud toime-tulekupiiri.

Toimetulekupiiri suuruse üksi ela-vale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eel-arveaastaks riigieelarvega (2008. aas-tal 1000 krooni kuus). Perekonna tei-se ja iga järgneva liikme toimetuleku-piiri suurus on 80% perekonna esime-se liikme toimetulekupiiri suurusest.

Mis summas ja kui tihti seda maks-takse?Toimetulekutoetuse arvestamise alu-seks on perekonna kõigi liikmete eel-mise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alali-sed kulud (vastavalt normpinnale ja kulude piirmääradele) ning kehtes-tatud toimetulekupiir.

Näiteks: taotleja elab koos abi-

kaasa ja kolme alaealise lapsega 3toa-lises korteris üldpinnaga 70 m² ning eluruumi kulud kokku on kuus 2400 krooni. Pere ainsaks sissetulekuks on lapsetoetused kahe esimese lap-se pealt 300 kr ning kolmanda lapse pealt 900 kr. Perekonnale arvestatav toetuse summa kujuneb nii: toime-tulekupiir 4200 kr + eluasemekulud 2400 kr – lapsetoetused 1500 kr = toi-

üks proua, miks lubas riik välismaa-lasel korraldada kalmistul Eesti vas-tase kirjutise tutvustust. Vastuseks märkis Paet, et seda, millised avali-kud üritused ja kus toimuvad, otsus-tab kohalik omavalitsus ehk antud juhul Tallinna linnavalitsus. „Kõige õigem on taolisi provokatsioone ig-noreerida. Mida vähem me neile tä-helepanu pöörame, seda vähem need ühiskonnas stressi tekitavad.”

Teine kuulaja päris välisministri käest, kuivõrd olulised on eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised. „Järg-mise aasta juunis tuleb meil otsusta-da, kes esindab Euroopas Eesti huve järgmisel neljal aastal. Europarlamen-di rolli ei tohi kindlasti alahinnata. See annab võimalusi ja eeliseid, mida va-litsustel tihti ei ole,“ vastas Paet.

Martin Kukk

Välisminister peab oluliseks Eesti julgeoleku tugevdamistHiljuti arutleti Vanurite Eneseabi- ja Nõustami-sühingus Eesti välispoliiti-ka üle. Üheskoos jõuti jä-reldusele, et vaatamata oma väiksusele on Eesti maailmas tuntud konstruk-tiivsuse ja taiplikkuse poolest.

Välisminister Urmas Paet Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus esinemas.

ASJATUNdJA SELgITAB

Foto: katja LjubobratetS

Riigi julgeoleku tagamine ja tugevdamine on ja jääb iseseisva riigi ülesandeks.

Ühingu liikmetel on juba saa-nud tavaks mõne aja tagant koguneda ja arutleda polii-tikas hetkel kuumade teemade üle. Omalaadne poliitikakool on toonud täissaali väärikas eas daame ja här-rasmehi debateerima nii pensioni-te kui majanduskeskkonna teemal. Viimane kord arutleti koos välismi-nister Urmas Paetiga Eesti välispo-liitika üle.

Euroopa Liitu ja NATOt toetatakse „Eesti taasiseseisvumisega seadsime endale eesmärgiks Euroopa Liidu ja NATOga ühinemise,” ütles Urmas Paet. „Nendes organisatsioonides liikmeks-olek tugevdab oluliselt nii Eesti julge-olekut, kui aitab kaasa ühiskonna hea-olu suurendamisele.” Oluline on, et valdav osa Eesti ühiskonnast toetab Eesti liikmelisust ELis ja NATOs.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti huvitatud tugevast Euroopa Liidust ning tugevast ja ühtsest ELi välispolii-tikast. „Riigi julgeoleku tagamine ja tugevdamine on ja jääb iga iseseisva riigi ülesandeks,“ sõnas ta.

Provokatsioone tuleb ignoreeridaArutelu käigus esitati Urmas Paetile ka erinevaid küsimusi. Nii huvitus

omalaadse poliitika-kooli idee algataja ja arutelude korraldaja, riigikogu liige keit pentus peab taolisi üritusi väga vajalikeks. „Soovisin pakkuda aktiivsetele eakatele või-malust kohtuda silmast-silma huvi-tavate inimestega ning vaielda oma ala ekspertidega teemadel, millest iga päev ajalehtedes kirjutatakse ja televiisoris räägitakse,” selgitas keit pentus. „küsimusi tekib kõigil, polii-tikakoolis on võimalus neile ka vas-tuseid leida.”

Poliitikakool annab vastuseid

Foto: erakogumetulekutoetus 5100 kr.

Kuidas saab toimetulekutoetust taot-leda?Taotlemiseks esitab isik jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle hal-duspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab. Toimetulekutoetust makstakse igakuiselt, st igal kuul tuleb esitada uus avaldus ning sissetulekuid hin-natakse samuti igal kuul uuesti.

Mitmele inimesele praegu makstakse toimetulekutoetust? Käesoleva aasta kolme esimese kvar-tali jooksul on toetust makstud 44 174 korral 9337 perekonnale (15 946 pere-konnaliiget) kogusummas 66 700 182 krooni, st keskmiselt on igale perele makstud toetust 4,7 korda summas 1510 krooni taotluse kohta.

Intervjueeris Anni Tooma

Toimetulekutoetuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus linna- või vallavalitsusele.

Tallinna turud ja turukesedpealkiri on laenatud bornhöelt ja üldsegi mitte paha mõttega. Seda enam, et turul ja turumajandusel on tallinna kujunemisel tähtis koht. Va-bakaubandus oli väärtus juba kesk-ajal. just hansalinnana sai tallinn selleks, millena teda täna maailmas tuntakse. Vabalt ida ja lääne vahel liikunud kaupadega teenitud raha eest valmisid majad, mis nüüd on vanalinna osana hinnatud maailma kultuuripärandi hulka. Selle kõrval oli linlastel juba aastasadu tagasi võimalik osta värskeid põllu- ja aia-saadusi, liha, kala, käsitöötooteid ja majapidamises hädavajalikke esma-tarbekaupu.

kuidas on lugu tallinna turgudega täna? Meenub piinlikuks kiskunud ja traagiliste ning kriminaalsete sündmustega päädinud madin keskturu ja selle erastamise ümber kümme aastat tagasi. täna sekelda-takse nõmmel sooviga sinna munit-sipaalturg kujundada. Mis asi see täpselt on, ei ole seni seletatud. kui tegemist ei ole just sotsialistliku ta-longimajandusega, siis ei tohiks küll olla linnavõimu ülesandeks vorsti ja kartuleid kokku osta ja neid elanike-le jagada. küll aga kauplemiseks õiglased ja nii ostjale kui müüjale meeldivad tingimused luua. oota-me ära ja vaatame, mis sellest saab.

Lisaks nimetatutele on paljude seas populaarne balti jaama turg, kus võimalik kohata toredaid müüjaid ja osta värsket toidukaupa. Selle kõrval

aimdub vihja-misi, et turgu-del toimib veel mingi arusaamatu maailm, mille nähtavaks osaks on Hii-nast, poolast ja türgist too-dud kummali-

sed kaubad ning pealt läikivad, kuid vahel plastmassimaitselised võõra-maa viljad, nahkjopedes võõrast keelt kõnelevad mehed ja vahel ka krimiuudised arusaamatul moel sütti-nud müügikioskitest või lihtsameel-setelt välja petetud suurtest summa-dest.

putkanduse hiilgeajad on õnneks siiski jäänud eelmisesse aastatuhan-desse ja kadaka turu asemel on praegu mõistlik müügikeskus. ent turgudel on tallinnas arenguruumi piisavalt. kesklinna oleks vaja inim-sõbralikku paika, kust saaks osta ma-hedalt kasvatatud maitsvat talukaupa ilma, et seda poola särkide, türgi jo-pede ja Hiina plastmasspüstolite va-helt otsima peaks. Siinkohal soovitus tervisekaitsjatele: pidage hoogu. kui vanaema keedetud moosi süüa võib, siis ei ole mõtet ka eestimaise hapu-kapsa ja kurgiga sõdida. on ju turult värske ja koduse kauba kojutoomine omaette rõõm.

eraldi tähelepanu vääriksid vaba-õhumüügikohad, mis pakuvad pea-linna külalistele eestimaist käsitööd ja suveniire, ning paigad, kust saa-me ka hilisõhtul soetada lähedaste rõõmustamiseks lilli. nendega on üldjoontes siiski asjad korras. ja lõ-petuseks tahaks aastalõpu lähene-des soovida, et tänavugi ilmselt raekoja platsile kuuse ümber kerkiv jõuluturg ei seisaks seljaga saabuja-te poole nagu mõnel varasemal aas-tal on juhtunud.

Turult värs-ke ja kodu-se kauba kojutoomi-ne on oma-ette rõõm.

3kõigiLe oLuLine

Lühidalt

Eesti vajab rohkem veredoonoreidtallinna reformi-noorte vere loovu-tamise ühisüritusel oktoobris põhja-tallinna Verekes-kuses selgus kurb tõsiasi, et eestis peaks olema kaks korda rohkem doonoreid, kui on praegu. õnneks kasvab doonorlus jõudsalt. Vere loovutamine ei ole kasulik mitte ainult abivajajatele, vaid ka doonori-tele endale. nimelt saavad doonorid oma nn halvast verest lahti ja 72 tunni jooksul tekib juba uus veri.

reforminoorte ühisürituse eest-vedaja Sandra nuudi sõnul läks ta esimest korda verd loovutama koos oma klassikaaslastega. „tegin seda siis ja nüüd ikka sellepärast, et minu veri võib ühel päeval kelle-gi elu päästa,“ ütles pikaajaline doonor nuudi.

tallinna noorte reformiklubi esi-mehe allan allmere jaoks oli vere loovutamine esmakordne kogemus. „pean ütlema, et protseduur on üli-malt lihtne ja koos vere loovutami-sega ei kesta see kauem kui tund aega. kuigi mõte minna veredoono-riks tundus mulle esialgu natuke hir-mutav, olin peale vere loovutamist rõõmus, et sai tehtud üks korralik heategu,“ lisas allmere.

tallinna reforminoored julgusta-vad kõiki terveid 18-60aastaseid naisi ja mehi verd loovutama. nõn-da saab hoolitseda oma tervise eest ja hoolida teistest inimestest.

Kadri Tamme

Milliseid koole remonditakse?tallinna linnavalitsuse haridusasu-tuste renoveerimise projekt näib mahult edukas. tallinn on renovee-rinud viimase kahe aastaga16 koo-liasutust. kuid kas remonditakse just neid koole, kes seda kõige rohkem vajavad?

era- ja avaliku sektori koostöö tu-lemusena valminud renoveeritud koolid on käega katsutavalt positiiv-ne tulemus, küll aga on nende pro-jektide planeerimisel ning läbiviimi-sel kaheldavaid otsuseid tehtud.

„Linnavalitsus remondib koole, kus õpilaste arv väheneb, samas kasvava õpilaste arvuga koolide hooned lagunevad ja on väga keh-vas seisus,“ kommenteeris rahu-mäe põhikooli direktor Matti Mar-tinson. Vaadates statistikat hindab Martinson õpilaste arvu muutust remonditavates koolides järgmi-selt: „tihtipeale on just nendes koolides, kus renoveerimistööd alustatud, õpilaste arv vähenenud. põhjus selles, et nn doonorkoolid on oma ebasoodsas asukohas või õppetöö toimub seetõttu õhtuti ning õpilased vahetavad kooli.“

Seega tuleks renoveerimist pla-neerides rohkem arvestada alter-natiivkoolide valikuga ning valikuli-ne renoveerimine ei tohiks olla po-liitiline samm. Martin Kukk

Reformierakond soovib Tallinna koolidesse e-töövihikut

kuidas edeneb lapse õppeprotsess.„Loomulikult nõuab e-töövihiku

loomine rahalisi ressursse elektroo-nilise keskkonna loomiseks. Niisa-muti vajab see mõte linnavalitsuse tahet olla uuenduslik ning innova-tiivne. Pikemas perspektiivis oleks taolise e-keskkonna loomine korda-des odavam sellest, kui palju kuluta-vad pered täna töövihikute peale ja see oleks ühekordne investeering lin-na jaoks,” ütles Holsmer.

E-töövihiku uuenduslikust ideest ja teistest Tallinna linna arenguga seo-tud teemadest saab lugeda äsja ava-tud Tallinna-teemalises blogis www.tallinlane.ee.

Kristiina Sild

Lasteaiad vajavad paremat rahastamist

Lasteaedade juhatajate kinnitu-sel oleks 2500 krooni summa, millega lasteaiad suudaksid end normaalselt majandada. Prae-gu on pealinna lapse kohta eralda-

Reformierakond on korral-danud mitu ümarlauakoh-tumist lasteaedade juhataja-tega. Alati on nende peamiseks mureks olnud Tallinna linnavalitsuse mää-ratud ebapiisav pearaha.

tav raha veerandi võrra väiksem. Kahekümne lapsega rühma kohta jääb saamata tublisti üle kümne tu-hande krooni. Selle võrra jäävad ka laste igapäevatingimused paranda-mata, õppe- ja töövahendid uuen-damata, remont tegemata.

Naabervaldadelt küsitakse rohkem„Selline käitumine, kus lasteaedade muredest mööda vaadatakse, on va-riserlik, sest lähivaldadest Tallinna lasteaedades käivate laste eest esita-takse reaalne arve, mis on 2535 kroo-ni lapse kohta kuus. See ongi reaalne

pearaha, millise summani taotlesi-me pearaha tõstmist järgmisest eel-arveaastast. Vastavalt volikogu mää-rusele peaks pearaha olema võrdne nii munitsipaal- kui eralasteaedade-le, samuti hüvitis lapsehoiuteenuse-le,“ kritiseeris Reformerakonna frakt-siooni aseesimees Ülle Rajasalu lin-navalitsuse tegevust.

Pearaha ka eralasteaedadeleReformierakonna seisukoht on, et pea-raha peab koosnema reaalsetest iga-päevastest kulutustest kogu lasteaia tegevuse kohta. Reeglid, mis kehtivad

munitsipaallasteaedadele, peaksid laienema ka erateenuse pakkujatele.

Linnavolikogu istungil ei ole esi-tatud ettepanekud pearaha tõstmi-seks seni toetust leidnud. „Kõik me teame, et Tallinna ümbrusvallad toe-tavad oma lapsi palju suurema laste pearahaga. Seni on Tallinna linnava-litsus hoolinud oma elanikest paha-tihti ainult sõnades, tegusid tegema-ta. Pearaha tõstmine ja vanemate toe-tamine oleks üks paljudest võimalus-test peatada valglinnastumine. See näitaks, et Tallinn hoolib ja teeb, mit-te ainult ei luba,” lausus Rajasalu.

Henri Arras

kus õpilased peavad igal aastal ost-ma töövihikuid, mis praktikas täide-takse mõnikord vähem kui poole ula-tuses. Sellega kulub paljudel peredel asjatult raha paberi ostmisele, mis kasutuna hiljem ära visatakse. Ka õpe-tajate poolt on olnud nurisemist töö-vihiku kasutamise efektiivsuse üle – sageli saab kasutada vaid kolmandik-ku töövihiku materjalist,” selgitas Re-formierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer elektroonilise töövi-hiku mõttekust.

E-töövihik annaks võimaluse õpe-tajatel online´is õpilasega suhelda ja pärast töö parandamist see õpilase-le kohe tagasi saata. Samamoodi oleks vanematel võimalus analoogselt e-kooli keskkonnaga kogu aeg jälgida,

Elektroonilise töövihiku puhul on olemas mitu eelist, ühe va-riandina võimaldaks see anda aineõpetajatele vabad käed koosta-maks ise kindlas keskkonnas vajali-ku raskusastmega ülesandeid. Tei-se võimalusena saaks välja töötada ühtse elektroonilise vihiku kõikidele koolidele, mille kohaselt oleks õpe-tajal võimalik ühest vihikust valida erinevaid ülesandeid.

„Praegu valitseb koolides olukord,

Rohkem raha võimaldaks lasteaedades lastele paremaid tingimusi luua.

Foto: piret pakLer

Renoveeritud Karjamaa gümnaasium

Reformierakonna fraktsioon esitas linnavolikogus eelnõu, mille eesmärgiks on võtta kasu-tusele Tallinna koolides e-töövi-hik alates 1. septembrist 2009.

Töövihikute internetti viimine on aktuaalne.

Foto: Scanpix

Foto: piret pakLer

4 parLaMendiS

Tasub teada

Toomas Luman: ettevõtjad vajavad stabiilsustriigikogus eesti ettevõtluskeskkon-na arengu arutelul esinenud eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees toomas Luman rõhutas stabiilse maksukeskkonna ja ette-võtjate vajadustele vastava haridus-süsteemi olulisust.

„kogu ettevõtlust puudutav sea-dusandlik keskkond vajab stabiil-sust,” ütles Luman. tema sõnul ei tule väikeettevõtjad täna toime pi-devalt muutuva seadusandluse jäl-gimise ja täitmisega. Lihtsustamine ja aruandluse automatiseerimine on ainsad võimalused selle prob-leemiga toime tulla. „kujutage en-nast ise ette väikeettevõtja rollis, kes püüab käituda seaduskuulekalt ja heauskselt, aga ta lihtsalt ei ole võimeline kogu selle muutuva mürgliga kursis olema, ja siis ühel kenal päeval saabub maksuhaldur, kes ütleb, et ta on kõik teinud va-lesti. Ma ei usu, et pärast seda on tal mingit motivatsiooni tegutseda edasi väikeettevõtjana ehk ettevõt-jana üldse,” nentis ta.

Maksud olgu lihtsadLuman tõi välja, et ettevõtjad pea-vad üheks tõsisemaks probleemiks maksukoormust ning kritiseeris oma ettekandes teravalt planeerita-vaid maksutõususid. „Ükski ette-võtja ei tegele ettevõtlusega ainult selle nimel, et maksta rohkem makse. Seetõttu peab maksusüs-teem olema lihtne nii maksumaks-jale kui -kogujale. administreeri-miskulu ei tohi ületada laekumist, mis, ma kardan, mõnegi maksuliigi puhul täna nii võib olla, maksusüs-teem peab olema läbipaistev, moti-veeriv ning kohtlema kõiki võrd-selt,” sõnas ta.

teise olulise teemana puudutas Luman oma ettekandes haridusre-formi ja haldusreformi.

Haridus vajadustele vastavaks„Meil on vaja heade kutseoskuste-ga töötajaid. tänane haridussüs-teem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmis-tab ette äärmusi, kandev keskkiht on aga kokku kuivamas. Meil läheb üle 70% noori omandama kõrgha-ridust. Sellist majandust pole kus-kil, kus oleks vaja nii palju akadee-miliselt haritud inimesi. ja tegelikult need inimesed ei asu tööle oma erialal, vaid õpivad oma esimese tööandja juures. eesti majandus ei saa olla konkurentsivõimeline, kui meie noored saavad vaid paljukii-detud laiapõhjalise kõrghariduse, aga mitte mingisuguseid tööturul reaalselt rakendatavaid oskusi. Ha-ridussüsteemi vundament mõra-neb, praod on sees,” tõdes Luman.

Allikas: Kaubandus- Tööstuskoja Teataja

Oktoobri lõpus arutas Riigi-kogu Reformierakonna al-gatusel ja majanduskomis-joni juhtimisel riiklikult olulise kü-simusena Eesti ettevõtluskeskkon-na arengut. Täna räägime me pal-ju riigieelarvest ja finantskriisist ter-ves maailmas. Need on väga tõsised teemad. Ettevõtluskeskkonna aren-damise teemat käsitledes aga oli po-liitikute pilk suunatud kaugemale: mida peab Eesti tegema täna sellist, et olla majanduslikult edukas ka 10-15 aasta pärast.

Napp leheruum ei luba kõigil tee-madel pikalt peatuda. Toon märksõna-dena välja mõned neist ning peatun pi-kemalt ettevõtlusharidusel, mis väga jõuliselt kõlas kõigis ettekannetes.

Soodne maksukeskkond loob uusi töökohtiEttevõtjad peavad väga tähtsaks, et riik jätkaks range eelarvepoliitikaga ning hoiaks maksusüsteemi võima-likult selge, võimalikult väheste eran-ditega ning ettevõtlusele motiveeri-vana ja ei teeks selles järske muuda-tusi. Meie majanduse edukust näitab see, kui palju meie omad ettevõtjad ja välisinvestorid tahavad Eestisse in-vesteerida. Maksusüsteem on siin ot-sustavaks faktoriks.

Täna on näiteks probleemiks töö-jõu liiga suur maksustamine, mistõt-tu ettevõtjad ei ole motiveeritud uusi töökohti looma. Et see oleks vastupi-di, on Reformierakond käinud välja

Ettevõtluse areng sõltub meie kõigi ettevõtlikkusestSee, kui hästi läheb meie majandusel, sõltub väga palju meie inimeste ettevõt-likkusest. Kindlasti aitab et-tevõtlikku vaimu arendada ettevõtlusõpe koolides.

idee sotsiaalmaksu lae kehtestamisest ja üldise maksukoormuse jätkuvast langetamisest. Meie eesmärk peab ole-ma selles, et targad inimesed tahaksid ja saaksid Eestis töötada, mitte ei ot-siks uusi väljakutseid välismaal.

Oluline on kiiresti vastu võtta uus töölepingu seadus, et muutuva ma-

Töökohad, hüved ja maksud on panus, millest enamat võiks ühiskonna poolt olla ülekoh-tune ettevõtjalt oodata. Ometi ki-pub vastutuse ja kohustustega mine-ma nii, et kus on, sinna tuleb juurde. Ainuüksi kirjutatud reeglite hulk on et-tevõtja puhul tavatult suur, aina enam lisandub aga neid, mis kirjas pole. Ärilt eeldatakse ka pehmete väärtus-te järgimist, ilma et need oleks tin-gimata abiks konkurentsis. Ning iga juhtum, kus rahaga käib kaasas ülbus, hoolimatus ja harimatus, tekitab ras-kusi ettevõtjasõbralikule poliitikale.

Ettevõtjate mõju riigi juhtimisele ületab kaugelt nende osakaalu vali-jaskonnas. Nad on panustanud ühis-kondlikku dialoogi, loonud ühendu-si, lobeerinud, spondeerinud, and-nud nõu, kritiseerinud. Selline aktiiv-sus on ulatunud vaoshoitusest kär-kimiseni ja riigimehelikkusest rehe-papluseni. Ettevõtjate sõnum on ma-janduse elujõu võtmeid. Kas seejuu-res keskendutakse pelgalt oma äri või Eesti majanduse edule, on suur küsimus. Poliitikute vastutus on te-ha neil asjadel vahet, ja nagu teame, ei ole nad valede valikute korral su-gugi alati üksi vastutavad.

Töösuhted kordaEttevõtjate eriline ühiskondlik roll on olla vastukaal ametiühingutele. Nood esindavad grupihuve kõhklematult kui üldrahvalikke ning nende käsutuses on destruktiivsed relvad. Nii jääb vas-tukaal tihti avalikust arvamusest tei-sele poole ning „töörahva laiade mas-

sidega“ kipuvad samastuma nii polii-tikud kui ajakirjandus. Seepärast on väga hinnatav ettevõtlusorganisatsioo-nide suur panus selles, et Eesti majan-duskeskkond on regulatsioonide osas

soodus. Järgmiseks edulooks tõotab siin saada tööõiguse reform, mis ra-viks oluliselt meie üht suuremat nõr-kust, aga kohtas algusest peale raevu-kat avalikku vastuseisu.

Väärikus on väärtusSuure raha teenijalt endaltki ooda-takse suurust. Kui heategevus jääb si-setunde asjaks, siis teatud väärtuste puhul on paratamatu ka riiklik meel-detuletamine. Eesti suveräänsuse ja väärikuse või eesti keele ja kultuuri

Ettevõtja ja ühiskondlik vastutussäilimise tagamisel on kohatu nõu-da poliitikutelt järeleandmisi äri eduks. Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada väärtuspõhise välispoliitika põhimõt-teid. Ainult tänu neile on meie riigi-le ja rahvale taas antud šanss ning ainult selle tõttu on paljud tänased valitsuse vaenajad rikkaks saanud.

Kusagil ettevõtluse ja poliitika va-hel on ka selline piir, mida ei paista õn-nestuvat edukalt ületada. Mitte alati ei piirdu katsed isiklike riskidega. Kui ettevõtjate poolt läheb kriitika üle ku-kutamiseks, võidakse saada valitsus, kes pöördub otse „rahva“ poole, jagab rohkem, kui majandusel anda, ja va-litseb kapitalistlikust vähemusest vää-ramata. Eesti variant on seni olnud pigem dialoogi katkemine ja korduma kippunud põhjuseks nõudmised olla Vene turu avamiseks poliitiliselt alla-heitlik. See on ebakonstruktiivne mit-te ainult aatelistel põhjustel, vaid ka seetõttu, et Venemaaga suhete võti ei ole tema naabrite kätes.

janduse tingimustes inimesed saak-sid kiiresti ja valutult liikuda uutele töökohtadele, kui vanad kaovad. Kõ-lama jäi, et riik peab senisest enam toetama eksporti ning panustama teadus- ja arendustegevusse.

Haridus andku nii teadmisi kui oskusiRõhutada tahan hariduse, koolikor-ralduse ja ettevõtlushariduse täht-sust. Et meil oleks tulevikus nii hea-de oskustega haritud kutsetöölisi kui ka ettevõtjaid, on vajalik suurem tä-helepanu koolides õpetatavale. Kind-lasti peab muuhulgas olema kõigil õpilastel võimalik õppida ettevõtlus-

õpetust. Jutt ei käi üksi üldharidus-koolidest. Kui noor inimene saab näi-teks Tartu Ülikoolist hambaarsti kut-se, mis on alus klassikaliseks väike-ettevõtluseks, siis peab ta saama kõrg-koolist ka teadmised ja oskused, kui-das oma ettevõttega alustada.

Lõpetuseks. Majanduse arengu seisukohalt on vaja tõsiselt pinguta-da selle nimel, et Eesti saaks nii kii-resti kui võimalik üle minna eurole. Nii nagu meie ühinemine Euroopa Liiduga oli majanduse arenguks või-mas impulss, saab selleks olema ka liitumine eurotsooniga.

Urmas Klaas,

Meie majanduse edukust näitab see, kui palju meie omad ettevõtjad ja välisin-vestorid tahavad Eestisse investeerida.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas soovitab täna teha otsuseid, mille mõju ulatuks homsest päevast kaugemale.

Foto: Scanpix

Foto: Scanpix

Ainult tänu väärtuspõhise-le poliitikale on meie riigile ja rahvale taas antud võimalus.

Jürgen Ligi, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Mida ootab ettevõtja riigilt ja mida ühiskond ettevõtjalt?

Toomas Luman Riigikogu kõnetoolis.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees

5MaaiLM

euroopa komisjoni ja Maailmapan-ga korraldatud gruusia toetajate konverentsil brüsselis teatas välis-minister urmas paet, et eesti on valmis 2008. ja 2009. aastal toeta-ma gruusia ülesehitust kokku 17 miljoni krooniga.

paet rõhutas, et doonorite kon-verents on tähtis samm gruusia riigi üldise sotsiaalmajandusliku arengu toetamisel. „Majandusliku-le elavnemisele kaasaaitamine on gruusia konfliktist taastumiseks elulise tähtsusega ning eeltingimus stabiilsuse saavutamiseksregioonis,” ütles välisminister paet.

Ühistegevus oluline„rahvusvaheline kogukond peab tugevdama oma rolli regioonis ja olema pühendunud seni, kuni sõ-jajärgne olukord gruusias on lahe-nenud viisil, mis tagaks riigi aren-gu, demokraatliku orientatsiooni ning elanike heaolu,” toonitas paet.

Välisminister tõi esile, et lisaks humanitaarabile ja gruusia üles-ehitamiseks antavale toetusele peaks euroopa Liit kasutama prae-gust olukorda ning andma oma-poolse tõuke sidemete tugevdami-seks gruusia ning teiste idapoolse-te riikidega. „praegu on aeg üle saada oma hirmudest ja edastada nendele riikidele selge sõnum, et tubli töö ning reformide läbiviimise järel on nad teretulnud saama osaks ühtsest euroopa väärtuste süsteemist,” märkis paet.

Tonnides abi vabatahtlikelteesti on järjekindlalt toetanud gruusia demokraatlikku arengut ja riigi institutsioonide ülesehitamist. gruusia on üks eesti arengukoos-töö prioriteetriike. gruusia konflikti tagajärgede leevendamiseks on eesti senini annetanud 15,5 tonni abi. komplekteerimisel on täien-dav abisaadetis, mis keskendub gruusia laste aitamisele. Samuti on eesti gruusiasse saatnud neli krii-sipsühholoogi, kaks it-spetsialisti ja demineerijate rühma. Lisaks on eesti riik uniceFi kaudu toetanud relvakonfliktis kannatanud lapsi miljoni krooniga.

urmas paeti hinnangul on posi-tiivne asjaolu, et rahvusvahelise fi-nantskriisi tingimustes otsustasid riigid panustada suuremas mahus kui algselt oli arvata.

Ameerika Ühendriikides tehti novembri alguses aja-lugu. Presidendivalimised tõid Valgesse Majja Barack Obama, kelle valimist jõuti juba enne valimistulemus-te selgumist võrrelda John Kennedy presidendikssaa-misega.

Barack Obama seisab ametis-se astudes silmitsi kümnen-dite viletsaima majandusliku olukorraga ning tema majandusala abid peavad asuma kureerima 700 miljardi dollari suurust finantssek-tori abipaketti. Obama majandus-nõustajate meeskond peab samu-

ti välja töötama regulatsioonimeh-hanismid, mis välistaks analoogilise kriisi kordumise tulevikus.

Turvalisema maailma suunasSee, mis toimub Ameerika Ühendrii-kides, mõjutab igal juhul olukorda kogu maailmas. „Tugev ja demokraat-lik Ameerika on parim Eesti julgeole-ku garant. Euroopa ei suuda selles küsimuses USAd asendada – seda on Bushi-aastad meile näidanud,“ mär-gib Sihtasutuse Rahvusvaheline Kait-seuuringute Keskus juhataja Kadri Liik Eesti Päevalehes. Ta meenutab, et lahkuv Ühendriikide president Bush viis meid ilma suuremate sise-miste kõhkluste või väliste heitluste-ta NATOsse. Ent tema välispoliitika muud sihid ja nende teostamise eba-

diplomaatiline viis on aidanud kõ-vasti kaasa sellele, et nüüdseks on maailm Eesti jaoks ohtlikum kui ka-heksa aastat tagasi, ja seda vaatama-ta me NATO-liikmelisusele.

Eesti peaks Ameerikalt õppima eneseuskuRiigikogu Reformierakonna fraktsioo-ni esimees Keit Pentus kirjutab oma ajaveebis samuti, et Eesti jaoks on muude näitajate kõrval tähtis ja hea, kui USA on sisemiselt tugev ja kõige paremas mõttes enesekindel. „Arvan, et Obama on Ühendriikide sisemise enesekindluse tugevdamiseks juba väga palju teinud. Ja see on igal juhul hea. Ka Eesti jaoks,” märgib Pentus.

Presidendivalimiste kampaania alguses ei tihanud keegi uuele tulija-le Barack Obamale võitu ennustada.

Ei usutud sedagi, et tema demokraa-tide partei siseselt Hillary Clintoni hiigelaparaadi vastu minek pärjatud saab. Kõikide skeptikute kiuste aga sai. Ja tulemus annab ilmselt väga paljude ameeriklaste jaoks nn Ame-

rican dreamile uue näo. Barack Oba-ma karisma ja suutlikkus tõmmata kaasa neid, keda poliitika seni õlgu kehitama on pannud, on erakordne. Ma arvan, et tema võit annab suure positiivse tõuke väga paljude amee-riklaste eneseteadvusele.

Silver Pukk

Selleks peavad Eesti kodani-kud omama biomeetrilist pas-si ning ennast eelnevalt regist-reerima mitte vähem kui 72 tundi enne reisi. Registreerimine toimub internetipõhises süsteemis, kuhu tuleb kanda samad andmed, mis se-ni on tulnud reisijatel täita lennu-

kis maabumiskaartidele. Viisavaba-dus laieneb üksnes Eesti kodanike-le, seega teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad en-diselt taotlema Ameerika Ühendrii-kidesse sõiduks viisat.

„Ameerika Ühendriikide viisava-bastuse laienemine on Eesti jaoks kindel märk väga headest ja tiheda-test suhetest ning koostööst. Oma ot-susega näitab USA usaldust Eesti ko-danike ja riigi vastu,” lausus välismi-nister Urmas Paet Teatajale.

Alates 27. oktoobrist ei vaja Eesti

kodanikud viisat sõitmaks äriasjus või turistidena ka Austraaliasse. Viisava-balt on 12-kuulise perioodi jooksul või-malik Austraaliasse siseneda mitme-kordselt, igakordse riigis viibimise pik-kus võib olla kuni kolm kuud.

Lisaks Austraaliale ja peagi lisandu-vale Ameerika Ühendriikidele ning Euroopa Liidu ja Euroopa majandus-ühenduse liikmesriikidele saavad Ees-ti Vabariigi kodanikud viisavabalt reisi-da 60 maailma eri paigus asuvasse rii-ki, mille arv on ajas pidevalt kasvav.

Toomas Viks

Viisavabadus näitab USA usaldust Eesti kodanike ja riigi vastu

Eesti suur partner saab uue presidendi

Kuum teema

Nüüdsest saavad Eesti kodanikud vabalt vabaduse sümbolit – New Yorgi vabadussammast – külastada.

Eesti kodanikel on võima-lik alates 17. novembrist sõita viisavabalt Ameerika Ühendriikidesse.

Eesti panustab gruusia rahvusvahelisse ülesehitusse 17 miljonit krooni

Tugev ja demokraatlik Ameerika on parim Eesti julgeoleku garant.

grusiinide sõjast laastatud kodud tuleb taas üles ehitada.

Foto: reuterS

Keit Pentus jälgis jaanuaris Ameerikas presidendikandidaatide eelvalimisi.

Foto: arHiiV

Foto: SHutterStock

6 HuVitaVat LugeMiSt

Hea tervis aitab koolis paremini hakkama saadanovembrikuus toimunud kohtu-mistel tallinna koolides arutleti sot-siaalministeeriumi eestvõtmisel eri organisatsioonidega uue kooliter-vist puudutava seaduse eelnõuga seotud küsimusi.

kohtumisi kandis mõte, et hari-dus ja tervishoid peavad käima käsi-käes. Meie lapsed õpivad tundides palju fakte, ent kool peab aitama välja kujundada õigeid ja tervisesõb-ralikke harjumusi kogu eluks. „ter-vislik koolitoit, tervisesõbralik õpi-keskkond, harjumus käia arsti juu-res ning teada, kuidas enda eest hoolt kanda peab meie koolides olema tähtsal kohal, et kasvava põlvkonna tervis oleks hea ning nad elaksid kaua, õnnelikult ja tegusalt,“ selgitas kohtumistel osalenud sot-siaalminister Maret Maripuu.

Ministri sõnul on uue koolitervis-hoiu eelnõu peamine ülesanne ter-viseedendus ja haiguste ennetami-ne koolides. igas koolis peab edas-pidi kindlasti olema kooliõde. kooli-õde on iseseisev spetsialist, kes viib läbi laste tervisekontrolle, vajadusel suunab edasi perearsti juurde ning vaktsineerib vanemate loal lapsi. Li-saks annab õde nõu tervisekäitumi-se osas (nagu näiteks tervislik toitu-mine, kehaline aktiivsus ja seksuaal-tervis). erivajadustega laste koolis jäävad laste tervise eest hoolitsema nii õde kui arst.

koolitervise eduka toimimise eel-duseks on hea side perearsti, lapse-vanema ja kooli tervishoiutöötaja vahel. nii on võimalik muredele aegsasti jälile saada, neile ühiselt la-hendust otsida ning laps saab koolis seeläbi paremini hakkama.

Kätlin Atonen

Lehed läinud, aga kuhu?eelmise tallinna teataja juhtkirjas puudutatud teema kilekottidesse to-pitud puulehtedest, mida linnavalit-sus teatud koguses tasuta ära veab, pani lugejad telefoni haarama. nii helistas meile kristiine linnaosast ann, kes kinnitas, et selles linna-osas pole tasuta lehtedeveost mida-gi kuuldud ja üldiselt toimub see vaid nõmmel ja pirital. Veerenni tä-navalt sai toimetus teada, et kileko-tid puulehtedega on vanemates kortermajades sügiseti prügikasti juurde viidud, kuid nende tasuta äraveost pole midagi kuulda.

Mitmest paigast anti ka teada, et lehed veab ära prügiveofirma tava-lises korras nagu muu prügi ja ar-ve esitab ta samuti tavalises kor-ras. Selle kohta, kuhu lehed viiak-se, kas komposti või kilekottides prügilasse, elanikel infot ei ole. tal-linna keskkonnaametist selgitati tallinna teatajale, et puulehtede äravedu korraldavad linnaosade valitsused oma eelarvete raames ja keskne ülevaade, kus ja kuidas se-da tehakse, puudub.

Peep Lillemägi

Korterite jagamine K-kohukese meetodil

Selline vestlus tekkis mul ühel kenal sügispäeval kesklinnas asuvas avalikus söögikohas lõunatades. Enne lauda istumist tuli kandik iseteeninduslikus korras täis laduda ning seejärel maksta. Maks-mise käigus sosistas üks kaaslinla-ne, et soovib minuga rääkida. Olin pisut üllatunud, sest ei tundnud se-da naisterahvast.

Keskealine proua istus minuga sa-masse lauda ning uuris, kas ma ei saa-vat temale hea asukohaga linnakor-terit muretseda, näiteks Kesklinna või Põhja-Tallinna, ja mis peaasi – et saaks selle ikka odavalt välja osta. Seda kõi-ke kiiresti ja vurinal rääkides hõõrus ta näppe mu nina all. Just nii nagu räägitakse rahast.

Järjekorras eelmisest sajandist saadikPikemalt vesteldes selgus, et proua elukaaslane olevat sundüürnikuna arvel juba 1995. aastast saadik, kuid linna poolt jaotatavad korterid pole siiani nendeni jõudnud. Püüdsin tal-le vastata, et linnas on korterite taot-lemise ja jagamise kord, mille peale rehmas naine käega ning ütles: “Kui Teie ei taha raha teenida, siis leian kellegi teise!“ ning minu vaateväljast kadunud ta oligi.

„Kui Teie ei taha raha teenida, siis leian kellegi teise!“ rehmab keskealine proua käega, kui olen tema korterisoovile eitavalt vastanud ning viidanud Tallinnas kehtiva-le korterite taotlemise ja jagamise korrale.

Olen ise olnud tööl Tallinna linna-valitsuse erinevates ametites ja kok-ku puutunud ka korterite jaotamise printsiipidega. Süsteemiga, mis ühelt poolt peaks aitama lahendada sun-düürnike probleeme, kuid andma abi ka neile, kes seda tõsiselt vajavad. Aastatel 2004-2005 puudus sisuliselt uuselamurajoonides nagu Lasna-mäel, Mustamäel ja Haaberstis kor-teritaotlejate järjekord. Olid üksikud lastekodust täisealiseks saanud kor-terit vajavad või vanglast karistuse lõppemisel vabastatud isikud, kes vastavalt seadusele ennast järjekor-da võtsid. Täna on nendes linnaosa-des arvele võetud sadu linnakorteri-

Neli aastat tagasi Õigeusu muusikakultuuri uurimi-seks, säilitamiseks ja aren-damiseks loodud rahvusvahelisest festivalist on kujunenud igal aastal septembrikuu muusikaelu üks kõrg-hetki. Meisterlikud esitused, kont-serdiprogrammide mitmekesisus, kaasaegse ühiskonna märgatavalt

nud peamiselt Tallinnale, kuid kont-serte toimus ka Tartus, Pärnus ja Nar-vas. „Järgmisel aastal soovime mai-kuus korraldada ka vaimuliku muu-sika konkursi,“ rääkis Zoja Tumano-va tõdedes, et viimastel aastatel on vaimuliku muusika esitamine ja kuu-lamine ning muuhulgas festivalide korraldamine laienenud kogu maa-ilmas.

Alates 2002. aasta sügisest on rah-vusvaheline õigeusu muusika festi-val CREDO Eesti Muusikafestivalide Assotsiatsiooni liige ning kuulub sa-mast ajast alates ka Euroopa Festiva-lide Assotsiatsiooni.

Peep Lillemägi

Foto: Scanpix

te soovijaid. Kust nad tulnud on? Kes nad on, millise kategooria alla nad kuuluvad? Või on jagamise süsteemis toimunud totaalsed muudatused ja kui on, siis miks sellest saadikuid po-le teavitatud?

Varjatud tehingud ei tohi jätkudaLinnavolikogu Reformierakonna frakt-siooni saadikud on hääletanud pide-valt selliste Tallinna linnavalitsuse al-gatatud eelnõude vastu, mille sele-tuskirjas oli toodud isikute andmed, kellele sisuliselt peenraha eest korte-reid müüdi, kuid kes olid varandus-likult kindlustatud ega vajanud neid

elamispinnana. Keskerakondlik ainuvõim raius need otsused ehk müügid jõusse. Viimaks on ka mee-diakanalite vahendusel avalikusta-tud linnarahvale Riigikontrolli audi-ti tulemused, milles nad on välja too-nud ja ka tauninud linnavalitsuse te-gevust. Nimelt seda osa, kus on ot-sustuskorras turuhinnast kordi oda-vamalt müüdud korteriomandeid.

Oli siis kõikidel neil ostjatel vaja-dus elamispinna järele? Tõenäoliselt ei, sest 145 neist ostjatest müüsid oda-valt saadud korterid edasi ja 50 neist tegi seda juba kolme kuu jooksul. Ja veel! Riigikontrolli aruandes toodud andmetel oli korterisaajate hulgas isi-kuid, kes printsiibis ei oleks pidanud odavalt saama kortereid osta, st ei ol-nud sündüürnikud, ei olnud vähe-kindlustatud, samuti mitte lasteko-dust või kinnipidamisasutusest tul-nud, vaid olid rahaliselt hästi toime-tulevad isikud, nii mõnigi neist fir-maomanik. Samuti võis auditist lu-geda, et korterijärjekorra nimistus fi-gureerivad sellised isikud, kes on Tal-linnalt juba korra korteri saanud.

Kes soovib Riigikontrolli poolt kir-japandut rohkem lugeda, saab seda teha nende kodulehelt. Eeltoodust tu-lenevalt väidan, et Tallinnas korteri-järjekorra moodustamise ja korterite jagamise kohta täna selgus puudub. Linna maksumaksjad sooviksid näha, et linnavõim abistaks neid, kes seda tõepoolest vajavad. Selged põhimõt-ted välistavad võimaluse, et keegi võõ-ras tuleb sinu juurde sõrmi sahistades korterit küsima. See linnakodanik oli aga kuulnud, et just niimoodi need as-jad Tallinnas käivadki!

suurenenud huvi õigeusu kultuu-ri vastu annavad lootust, et festival võiks areneda kogu Euroopa muu-sikaelu puudutavaks suursündmu-seks. Festivali üks eesmärk on uu-rida iidse õigeusu kultuuri kohta kaasaegses sakraalmuusikas.

„Eestis teatakse kõige rohkem ve-ne õigeusu muusikat,“ rääkis festivali peakorraldaja Zoja Tumanova Tallin-na Teatajale. „Meie naabrite juurest on esinejad festivalist alati osa võtnud. Samas on maailmas õigeusu muusi-ka üpriski erinev. CREDO raames on Eestis käinud esinejaid nii Serbiast, Lii-banonist kui Gruusiast.“

Tänavune festival oli keskendu-

Õigeusumuusika festival CRE-DO tähistas sellel aastal väikest juubelit. Juba viieteistkümnen-dat korda toimunud festivali kontserdid kestsid alates veeb-ruarist kuni septembri lõpuni.

Õigeusumuusika festival CREdO tutvustab vaimulikku kultuuri

Riigikontroll tegi kindlaks, et suur hulk linnalt superodava korteri saanud inimestest müüs selle peatselt kopsaka vaheltkasuga edasi.

Lühidalt

145 ostjatest müüsid odavalt saadud korterid edasi ja 50 neist tegi seda juba kolme kuu jooksul.

Zoja Tumanova korraldatav festival kogub aasta-aastalt tuntust.

Ülle Rajasalu,Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Foto: erakogu

7Minu kodukoHt

Lühidalt

Kiek in de Kök suleti renoveerimisekskoostöös tallinna kultuuriväärtuste ametiga sai tallinna Linnamuu-seum kiek in de köki ja bastioni-käikude uuendus- ja ekspositsioo-niprojektile ettevõtluse arendami-se Sihtasutuselt positiivse vastuse ning ehitustööd algasid juba no-vembri alguses.

Suurtükitorn renoveeritakse täielikult. edaspidi saab sealt algu-se uus maa-alune käigutunnel, mis ühendatakse ligi 400 meetri pik-kuste, tänaseks juba renoveeritud ajalooliste rootsi ja ingeri bastioni-käikudega.

bastionikäigud jäävad avatuks käesoleva aasta lõpuni, siis käigud suletakse ning algab ekspositsiooni valmistamine. kiek in de kök ava-takse uuendatud kujul 2009. aasta sügisel.

Lõunaväila tehniline projekt valmib veebruaris 2010tallinna kommunaalamet sõlmis aSiga k-projekt lepingu, mille alu-sel kohustus ettevõte koostama lä-hima 16 kuu jooksul Ülemiste liik-lussõlme esimese etapi rekonst-rueerimistööde projekti ning val-mistama ette vajaliku dokumentat-siooni ja ehitustööde kaasfinant-seerimise taotluse Ühtekuuluvus-fondile. Lepingu maksumuseks on 29,5 miljonit krooni.

Skoone bastion on taas avatudkaks aastat Skoone bastionil välda-nud heakorratööd on jõudnud sin-namaale, et ala on taas külastami-seks avatud. korrastustööde käi-gus lammutati bastionil paiknenud vanad hooned, rajati valgustus, korralikud teed ja istumiskohad, noorema põlvkonna tarbeks pai-galdati piirkonda ka trikirambid ekstreemsema meelelahutuse või-maldamiseks.

praegu koostatakse kogu ala de-tailplaneeringut, mis muudaks Skoone bastioni pealinna popu-laarseks vaba aja veetmise kohaks.

Lembit Peterson on olnud teat-riga seotud kogu tema teadli-ku elu. Viimase 36 aasta jook-sul on ta töötanud lavastaja, teatri- ja filminäitlejana ning pedagoogi-na kõikides Eesti teatrikoolides. Ta on üks Eesti Humanitaarinstituu-di ja Vanalinna Hariduskolleegiumi asutajatest. Tema õpilaste tegevuse ja loomingu põhjal on tekkinud tea-ter-kool Theatrum.

Te olete kuue lapse isa, kes möödunud aastal pälvis aasta isa tiitli. Mida tä-hendab Teie jaoks isaks olemine?Muidugi ei mõtle ma lakkamatult, et olen isa. Teen seda, mida “elu nõuab”. Praegu olen küll õnnelik, et elu on too-nud mulle sellise abikaasa ja lapsed.

Isaks olemine toob kaasa muidugi muresid ja hoolt, samas on see põnev, loob tiheda sideme ümbritseva eluga ja sunnib kogu aeg õppima. Vahel tun-dub, et lapsed annavad sedavõrd pal-ju, et selle kõrval pole minu väikesed piirangud ja pingutused, mis isaks ol-les ehk vältimatult vajalikud on, üldse märkimisväärsed. Meie elu peamine valik seisnebki selles, kas ohverdada end armastusele või ohverdada armas-tus. Üha rohkem hakkan aru saama: pean olema tänulik, et saan üldse min-geid ohvreid lastele tuua, et neid vaja-takse ja vastu võetakse. Ja peamine: ma ei oskaks lapsi kasvatada väljas-pool Püha Kirikut.

Mida Te sooviksite kõigile teistele isa-dele?Isana püsida. Õppida üha rohkem oma lapsi tingimusteta armastama.

Teie lapseks võib pidada ka teatristuu-diot Theatrum. Millist etendust Te ni-metaksite alanud hooaja pärliks?Hea oleks, kui meie etendused moo-dustaksid pärlikee. Iga pärli väärtu-se parim hindaja on muidugi publik. Meie teatri repertuaari erilisteks pär-liteks on vaieldamatult Vanalinna Ha-riduskolleegiumi Teatrikooli õpilas-te etendused. Möödunud aastal oli selleks Anouilhi „Metsik” Marius Pe-tersoni lavastuses. Sel aastal lavastas Maria Peterson keskaegset laulumän-

Elu on vahel näitemäng

gu „Aucassin ja Nicolette”. Oma põ-hitrupiga mängime praegu aga Grish-kovetsi „Linna”, mis on osutunud vä-ga külastatavaks etenduseks ja mille vaatamise järel igas vanuses ja täies-ti erinevate ametite esindajad imes-tavad, kuidas me nii täpselt nende mõtteid oleme osanud väljendada. Novembri alguses esietendus Paul

Claudeli näidend „Maarja kuuluta-mine”, mis on maailma teatri kulla-fondi kuuluv ja möödunud sajandil üks enim mängitud näidendeid Prant-susmaal.

Kas ja kuidas on mõjutanud Theatrumi tegevust majandussurutis?

Teeb ärevamaks, kuid ei peata meie tegevust. Vähemalt esialgu. Arengu-plaanidele on kahjuks muidugi suu-reks takistuseks.

Millist mõju avaldab teie tegevuse-le etendusasutuste käibemaksu tõus? Kas teatripiletid kallinevad seetõttu?Teatripiletid ei saa praegu väga palju kallineda. Me oleme huvitatud, et pub-lik saaks tulla, et saaksime koos pub-likuga luua. Selles on teatri olemus.

Kas on mõni teatrietendus või -roll, mida Te kindlasti sooviksite lavastada või mängida?Olen õnnelik, et olen saanud lavas-tada Shakespeare´i, Molière´i, Mae-terlincki, Anouilhi, Becketti, Claude-li jt väga heade autorite näidendeid. See on olnud parimaks kooliks – head dramaturgid õpetavad nii teatrit te-gema kui ka elama. Aga veel on lavas-tamata näiteks Tšehhovi täispikk näi-dend, mitu Calderoni näidendit jm.

Isadepäevajärgne intervjuu 2007. aasta isa Lembit Petersoniga.

Ning on ikka igatsus leida veel mõni hea kaasaegne autor, kellega koos-tööd teha.

Kas elu on näitemäng?Ja kas mehed, naised – kõik vaid näit-lejad? Mõnikord tundub, et on, mõ-nikord jälle, et mitte. Vana melan-hoolne narr Jacques Shakespeare´i näidendist “Nagu teile meeldib” on selles kindel. Ma loodan, et ma pole veel vana melanhoolne narr, kuid va-hel siiski tundub mullegi, et on. Võib-olla ei tegutsegi kõige suuremad klou-nid alati mitte tsirkuses ja suurimad narrid teatris.

Intervjueeris Moonika Oras

Põiepõletiku põhjuseks on naiste kuseteede anatoomi-line ehitus. Lühikesse ja laia kusekanalisse satub kergesti mit-mesuguseid baktereid, mis pideva magamatuse, üleväsimuse, vale toi-tumise ja külmetamise korral kutsu-vadki esile haiguse.

Ettevaatust, põiepõletik!Kallid naised, põiepõletiku vältimiseks:

Vältige pikaajalist istumist, näiteks y4-6 tundi arvuti eesMagage korralikult y Olge mõõdukad teravamaitselise ytoidu, alkoholi ja gaseeritud veegaSageda kõhukinnisuse korral sööge ymusti ploome, ahjuõunu, kapsast või jooge hapupiima, keefiri, por-gandimahla, linaseemne tõmmistKasutage regulaarselt intiimhügiee- yniks neutraalset pesemisvahendit;Vahetage õigeaegselt tampooni või ysidetJälgige urineerimisrežiimi (5-7 kor- yda päevas)Ärge kandke kitsast, pigistavat ja y

sünteetilist riietust, mis takistab põie piirkonna vereringet ja teki-tab ärritusnähteEnne intiimlähedust tühjendage yeelnevalt põis ning jälgige enda ja partneri puhtustUroloogiliste, günekoloogiliste ja ve- yneeriliste põletike ravimiseks pöör-duge õigeaegselt arsti juurde.

Kui põiepõletik siiski tekib: külastage arsti esimesel võimalusel; y järgige arsti soovitusi, ravi ja dieeti; ypalaviku korral jääge voodisse ja ypange kõhu alaosale soe kott; jooge rohkesti jõhvikamahla või ra- yvimteesid ning sööge nt arbuusi;

Võib-olla ei tegutsegi kõige suuremad klounid alati mitte tsirkuses ja suurimad narrid teatris.

Eesti üks silmapaistvam teatritegelane Lembit Peterson tõdeb, et majandusolukord teeb ärevaks, kuid ei peata teatri tegevust. Teatripiletid ei saa praegu väga kallineda.

krooniliseks muutuva põletiku pu- yhul tarvitage ravimtaimede ja suu-reviljalise jõhvika tablette.

Ester Eensaar,Lasnamäe Perearstikeskuse perearst

Statistika andmeil põeb ligi 35% erinevas vanuses naissoo esindajatest äge-dat või kroonilist tsüstiidi ehk põie limaskesta bakte-riaalset põletikku.

Vene 14, tallinntel 6446 889e-post: theatrum@theatrum.eewww.theatrum.ee

Theatrum

Foto: rene pringi

Foto: Scanpix

Ester Eensaar oma kabinetis.

Foto: piret pakLer

Foto: preSSiFoto

8 HuVitaVat LugeMiSt

Tallinna TeatajaEesti Reformierakond

Tõnismägi 9, 10119 TallinnTel 680 80 80, tallinnateataja@reform.ee

www.reform.ee/tallinnateataja

Eelmise peaauhinna võitisJane Tooman

oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama eesti reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat

infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui eesti reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva in-

formatsiooni või reklaami edastamiseks.

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 10. detsembriks

aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel

tallinnateataja@reform.ee ning osale 1000kroonise

Tallinna Kaubamaja kinkekaardi loosimisel.

Ristsõna lahendus Ees- ja perekonnanimi Postiaadress või e-post Telefon

Hingedepäeval Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus toimunud pidulikul vastuvõtul tunnustati selle aasta imelisi vanavanemaid.

Kaks aastat tagasi proua Malle Salga eest-vedamisel asutatud Vanavanemate Fond tunnustas ka sel aastal 13 vanaema ja va-naisa imelise vanavanema tiitliga. Auhinnana pälvis igaüks neist mitmepäevase sanatooriu-mipaketi. Imelisi vanavanemaid leidus tänavu nii Rapla-, Järva-, Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Pär-nu-, Võru- ja Lääne-Virumaal kui ka Kanadas.

Imeliste vanavanemate auks korraldatud vastuvõtt oli täis südamlikkust ja armsaid mee-nutusi. Kõigile vanaemadele ja vanaisadele aval-das oma siirast tänu ka Vanavanemate Fondi asutajaliige riigikogulane Keit Pentus. „Mis teeb ühe vanaema või vanaisa imeliseks? Eks see on üks omalaadne x-faktor, mida sõnadesse pan-na ongi kaunis keeruline. See on oskus õigel hetkel õige sõna või teoga toetada. See on min-gi imeline sisemine tugevus, rahulikkus ja ener-gia, mida jagub nii oma lastele kui lastelastele. Vahel aga ka nendele lastele, kes polegi otsesed järeltulijad,“ sõnas ta.

Keit Pentuse arvates on üheks Vanavanema-te Fondi missiooniks on üksteise tänamise kom-met levitada. „Üksteise märkamine ja tunnus-tamine võiks ju tegelikult olla meie elu igapäe-vane osa,“ lisas ta. Katja Ljubobratets

Lastesõim planeedi Mudila – 49tallinna Humanitaargümnaasium – 45pirita kose Lasteaed – 11Lasteaed Memme Musi – 3

Filmiklubi „Valguses ja varjus” näitab 19.11 kell 14.30 pirita sotsiaalkeskuses

mängufilmi „Sügisball”

19.11 kell 15.00 õpetajate majas mängu- filmi „georg”

21.11 kell 14.00 kultuurikeskuses kaja mängufilmi „1814”

23.11 kell 12.00 kultuurkeskuses Lindakivi mängufilmi „1814”

24.11 kell 13.00 põhja-tallinna sotsiaalkes-kuses mängufilmi „1814”

Lisainfo tel nr 56 923 816

Südamlikud õnnitlused sünnipäeva puhul!

Kolmapäeviti algusega kell 10.30 toimuvad huvialaklubi Raavis ruumi-des (Raua tn 1 II korrus)

tervisevõimlemise tunnid eakatele daamideleLisainformatsioon – tel 661 2699.

2008. aasta imelised vanavanemad on selgunud

Keit Pentus 2008. aasta imelisi vanavanemaid õnnitlemas. Üks nominentidest on aktiivne spor-di- ja kultuuritegelane, kohaliku elu edendaja, sealjuures ka hea vanaisa oma lastelastele Uno Aan, teine – üksinda kolm lapselast üles kasvatanud galina Iin.

Foto: rene pringi