Väike-Maarja vallavolikogu valis no-vembri lõpus toimunud volikogu istungilVäike-Maarja valla Aasta tegijaks 2010maadlustreener Lembit Kalteri.

Tänavu esitati Väike-Maarja val-la Aasta tegija nimetusele kolm kandi-daati: maadlustreener Lembit Kalter, OÜBaltic Log Cabins tegevjuht Christop-her David Murphy ja Simuna osavalla-vanem, Simuna vabatahtliku tuletõrjeselt-si asutamise eestvedaja Mart Pruul.

2010. aastal on Väike-Maarjamaadlusklubi noormaadlejad paistnudsilma heade tulemustega ja esinenudsüdilt ka rahvusvahelise tasemegavõistlustel. 2009.-2010. aasta hooajalosalesid treener Lembit Kalteri kasvan-dikud 37 võistlusel, kust naasid 176medaliga.

Maadlejaloomusega LembitKalter on treenerina range ja nõudlik,hoolitsev ja kasvatav, märkav ja abis-tav. Ta õpib ise ja oskab oma teadmisi,kogemusi ja oskusi noortele vastuvõe-tavalt edasi anda. Kreeka-rooma maad-luse kõrval õpetab ta ka vabamaadlu-se ja sumo põhitõdesid.

Väike-Maarja maadlusklubimoodustati Lembit Kalteri initsiatiivil1999. aasta sügisel. Ta koondas endaümber maadlushuvilised poisid ja ära-tas ellu soiku vajunud maadlustradit-sioonid. Esialgu tegutses maadlusklu-bi ühes grupis Väike-Maarja lasteaiaruumides, 2000. aastal tegevus laienesja klubi kolis üle Tamsalu mnt 1 hoo-nesse, kus maadlejate kasutusse antimaja II korrusel asuv saal. 2007. a sü-gisel koliti Tamsalu maanteelt Väike-Maarja uude spordihoonesse, kusmaadlemiseks on väga head tingimu-sed.

Järjekindla ja pühendunud te-gutsemisega on Lembit Kalter toonudVäike-Maarja kui Georg Lurichi sün-nikoha Eesti maadluskaardile ning ku-jundanud siia arvestatava maadluskes-

INFOLEHTVÄIKE-MAARJA VALLA

Nr 11 (201) DETSEMBER 2010 Hind (3 kr, 0.20) eurot

Loe Väike-MaarjaValla

Infolehteinternetis

www.v-maarja.ee

Ole koos meiega:ISSN 1736-9851

Maavalitsuse korraldatud Lääne-Viru-maa 2010. aasta noorsootöötaja kon-kursi võitis seitsme konkursile esitatudkandidaadi seast Väike-Maarja Õppe-keskuse ja Väike-Maarja Gümnaasiu-mi huvijuht Helina Lükk.

Helina Lükk on Aasta noorsootöötaja!

Valla Aasta tegija 2010 on Lembit Kalter! Tänases lehes:- Soovid, soovid, soovid - Noppeid 2010. aastast-Kauni kodu konkursist- Naisseltsi tegemistest-Kiltsi konverentsimaterjale- vallajuhtide aastalõpu-intervjuu- Vallavalitsusesja volikogus otsustatut- Sünnid-surmad- Eakate õnnesoovid

Avaldame 2010/2011.a talveperioodilVäike-Maarja vallas taliteenistust kor-raldavate ettevõtete ja tööde eest vas-tutajate loetelu.VALLATEED:(Piirkond. Ettevõte. Vastutaja. Telefon)Väike-Maarja aleviku tänavad:Väike-Maarja valla majandusosakond,Heino Laar, tel 5391 5501Väike-Maarja aleviku kõnni- ja jalg-rattateed, platsid:Väike-Maarja valla majandusosakond,Heigo Masing, tel 521 1262Ärina, Koonu, Aburi, Kännuküla,Pandivere, Raeküla:Väike-Maarja valla majandusosakond,Kaarel Moisa, tel 505 3558Eipri, Triigi, Avispea, Pudivere:OÜ Agroliiva, Mait Jaanson, tel 53330240, Indrek Tomingas, tel 526 0238.Äntu, Rastla, Nadalama, Kurtna, Või-vere, Kärsa, Hirla:OÜ Äntu Mõis, Jüri Sild, tel 5664 3112.Vao, Uuemõisa, Risu, Kaarma, Eba-vere, Mõisamaa:AS Vao Agro, Meelis Robam, tel 5172214Kiltsi, Liivaküla, Vorsti, Nõmme:OÜ Reinpaul Agro, Rein Möldre, tel505 3093Simuna alevik, Avanduse, Määri,Orguse:

TaliteenistusekorraldamineVäike-Maarja vallas

kuse. Iga tegevusaastaga on klubi tugev-nenud, maadlushuvilisi on tulnud juurdening Lurichi tõekspidamised saavad jär-jest rohkematele omaseks.

Väike-Maarja valla Aasta tegija2010 tunnistus ja auhind (kunstnik RihoHüti valmistatud klaasimaal) antakse tub-lile, pühendunud maadlustreenerileLembit Kalterile üle vabariigi aastapäe-val. Lumetorm Monika lükkas valla aas-tapäeva tähistamise koos parimate tun-

nustamisega 10. detsembrilt edasi vaba-riigi aastapäevale.

Valla Aasta tegijat selgitataksevälja 2003. aastast alates. Senini on aastategija nimetus omistatud LembitKeerusele, Avo Pardile, Endel Mäese-pale, Egne Liivalaidile, Jaanus Kullile, EnePreemile ja Vallo Taarile.

Ilve Toberluts,Kultuuri ja spordiosakonan juhataja

OÜ K&G Saarelt, Gustav Põldmaa, tel502 3148Käru:OÜ Kerro Farmer, Raimo Birnbaum, tel506 0173.

RIIGITEED:Rakvere - Vägeva:AS Virumaa Teed, Hardi Kalm,tel 506 1085Väike-Maarja - Tamsalu; Ebavere - Jär-va-Jaani, Pikevere - Puhmu, Raigu -Vajangu:Rakvere teepiirkond.Koonu - Pandivere - Kadila:AS Virumaa Teed, Arnold Müürissepp,tel 528 2671Väike-Maarja - Simuna, Ebavere - Si-muna, Äntu - Määri, Simuna - Laekve-re, Simuna - Käru, Simuna - Rakke,Avanduse - Rahkla, Käru - Salla:Viru-Jaagupi teepiirkond

Täht langes ja hangedeTäht langes ja hangedeTäht langes ja hangedeTäht langes ja hangedeTäht langes ja hangedevarju end poetas,varju end poetas,varju end poetas,varju end poetas,varju end poetas,kes teab mitut salasoovikes teab mitut salasoovikes teab mitut salasoovikes teab mitut salasoovikes teab mitut salasoovisee toetas.see toetas.see toetas.see toetas.see toetas.Võta jõulust aeg märgataVõta jõulust aeg märgataVõta jõulust aeg märgataVõta jõulust aeg märgataVõta jõulust aeg märgatateisi ja end,teisi ja end,teisi ja end,teisi ja end,teisi ja end,on hetkeks vaidon hetkeks vaidon hetkeks vaidon hetkeks vaidon hetkeks vaidnähtav tähelend.nähtav tähelend.nähtav tähelend.nähtav tähelend.nähtav tähelend.Kui selle hetkeKui selle hetkeKui selle hetkeKui selle hetkeKui selle hetkesa magasid mahasa magasid mahasa magasid mahasa magasid mahasa magasid mahaja soovid ei kiirestija soovid ei kiirestija soovid ei kiirestija soovid ei kiirestija soovid ei kiirestitäituda taha,täituda taha,täituda taha,täituda taha,täituda taha,

sssssiis usu: piisab kaiis usu: piisab kaiis usu: piisab kaiis usu: piisab kaiis usu: piisab kaenese suurest tahtest,enese suurest tahtest,enese suurest tahtest,enese suurest tahtest,enese suurest tahtest,

pole vajalik tingidapole vajalik tingidapole vajalik tingidapole vajalik tingidapole vajalik tingidamaale uut tähte.maale uut tähte.maale uut tähte.maale uut tähte.maale uut tähte.

Kui täht siiskiKui täht siiskiKui täht siiskiKui täht siiskiKui täht siiskilangeb ja hangelangeb ja hangelangeb ja hangelangeb ja hangelangeb ja hange

end poetab,end poetab,end poetab,end poetab,end poetab,siis sinu enesesiis sinu enesesiis sinu enesesiis sinu enesesiis sinu enese

tahet ta toetab.tahet ta toetab.tahet ta toetab.tahet ta toetab.tahet ta toetab.

Kallis Väike-Maarja valla rahvas!Kallis Väike-Maarja valla rahvas!Kallis Väike-Maarja valla rahvas!Kallis Väike-Maarja valla rahvas!Kallis Väike-Maarja valla rahvas!Kauneid pühi ja head uut aastat!Kauneid pühi ja head uut aastat!Kauneid pühi ja head uut aastat!Kauneid pühi ja head uut aastat!Kauneid pühi ja head uut aastat!

TeieTeieTeieTeieTeieVäike-Maarja VallavolikoguVäike-Maarja VallavolikoguVäike-Maarja VallavolikoguVäike-Maarja VallavolikoguVäike-Maarja Vallavolikoguja Väike-Maarja Vallavalitsusja Väike-Maarja Vallavalitsusja Väike-Maarja Vallavalitsusja Väike-Maarja Vallavalitsusja Väike-Maarja Vallavalitsus

Helina Lükk sai maavanema tä-nuvastuvõtul tänukirja ja ta esitati maa-konnast edasi tunnustamiseks üleriigili-sele konkursile.

Helina Lükk töötab Gümnaa-siumi ja Õppekeskuse huvijuhina juba

kolmandat aastat,kuid just käesolevaasta on olnud tal-le töiselt viljakas.

Eelmise õppe-aasta kevadeksrakendusid töölemõlema kooliuued õpilasesin-dused ja temaeesvõtmisel osa-lesid koolid mit-metel konkurssi-del. Eelmiselpoolaastal osale-sid õppekeskuseõpilased konkur-sil „Kutsehari-dus on lahe“ jakokku saadetiHelina juhenda-misel konkursile12 õpilase loo-dud 9 tööd (sh vi-deoid, plakateid).Kool pälvis aktiiv-seima kooli tiitli jaühel õpilasel on

võimalus sõita Lissaboni külastama Eu-roopa noorte kutsemeistrivõitlusiEuroSkills.

Juba mitmendat aastat on He-lina juhtimisel osalenud õppekeskusevõistkond erinevatel grillimisvõistlus-tel ja just selle aastal saavutati maa-kondlikul grillimisvõistlusel ribivoorusIII koht ja fantaasiavoorus II koht ja eri-preemia. Samuti saavutati koolideva-helistel grillimisvõistlustel Türil fantaa-siavoorus II koht ning õunagrillimisevõistlustel esitluse eest eripreemia.Kõik fantaasiavoorude esinemised onHelina ja õpilaste looming.

Eelmisel poolaastal koostasHelina õppekeskuses Nordplusi pro-jekti „International Mechanics“ ja rah-vusvaheline projekt sai rahastuse ningjuba oktoobrikuus on meie õpilasedNorra sõpruskoolis.

Koole külastanud sõpruskooli-de vastuvõttudel ja külaliste aja sisus-tamisel on Helinal täita vastutusrikasroll.

Juba kolm aastat osalevad mõ-lemad koolid tema juhendamisel noor-te infomessil Teeviit. Eelmisel õppeaas-tal innustas Helina osalema ühte IT erialaõpilast erialasel konkursil.

Samuti on igakevadiste avatuduste päevade organiseerimine Helinaja õpilasesinduste õlul.

Koos õpetaja Tauno Tihtiga lü-

kati käima meie kooli osalemine maa-kondlikul mälumängul ja kevadel saa-vutas meie põhikooli võistkond maa-konnas II koha ning vabariigis jäädisamuti II kohale.

Maakondlikus projektis „Kait-se end ja aita teist“ on Helina Lükk koosõpetaja Merle Kiigemaaga vedanudkooli poolset juhendamist ja osalenud

õpilastega laagrites.Helina ettepanekul ja kaasabil

alustasid sellel sügisel õppekeskusestööd õhtused huvialaringid.

Koolide juhtkonna liikmena onHelina aktiivne kvaliteedijuhtimissüstee-mi rakendamisel ja oli abiks kvaliteedi-auhinna taotlusdokumendi koostamisel.

2 Detsember 2010

Vallavalitsuse materjalid7. november 20101. Maaküsimused.Määrati kohanimi „Kohanimeseaduse“mõistes Väike-Maarja aleviku liikluspin-nale: Tagaküla tee.

2. Puude mahavõtmine. Nõus-tuti Triigi külas ühe saare ja teise saarehoonete poole kalduva haru mahavõt-misega.

3.Kirjaliku nõusoleku andmine.Otsustati: anda kirjalik nõusolek OÜleBalti Puurkaev (registrikood 11461448)puurkaevu rajamiseks aadressil Väike-Maarja vald Hirla küla Niidu.

4. Tugiisiku teenuse hinna keh-testamine.Otsustati: 1) kinnitada tugiisiku teenusetunnihinnaks 100 krooni (6,39 €); 2)anda korraldus nr 575 „Tugiisiku teenu-se hinna kehtestamine“.

5. Eluruumi alaliste kulude piir-määrade kehtestamine. Määrusega ta-hetakse tõsta kehtivaid toimetulekutoe-tuste piirmäärasid. Võrreldes nt Tamsaluvallaga maksime meie toimetulekutoe-tusi 450 krooni võrra vähem.

Sotsiaalhoolekande seaduse §222 5 kohaselt kohaliku omavalitsusevolikogu kehtestab toimetulekutoetusemääramiseks käesoleva § lõikes 6 nime-tatud kulude piirmäärad, mis tagavad isi-ku inimväärse äraelamise. Lõike 6 koha-selt toimetulekutoetuse arvestamiselvõetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punk-ti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaal-selt põhjendatud normi ning käesoleva§ lõike 5 alusel kehtestatud piirmääradeulatuses arvesse järgmised jooksvalkuul tasumisele kuuluvad eluruumi alali-sed kulud: 1) tegelik korteriüür või hool-dustasu; 2) kütteks ja soojaveevarustu-seks tarbitud soojusenergia või kütusemaksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisat-siooniteenuste maksumus; 4) tarbitudelektrienergia maksumus; 5) tarbitud ma-japidamisgaasi maksumus; 6) maamak-sukulud; 7) hoonekindlustuse kulud; 8)tegelik olmejäätmete veotasu. Otsustatiesitada määruse eelnõu volikogu istun-gi päevakorda.

6. Aukodaniku statuudi muut-mine.

Muudatused puudutavad ettepa-neku esitamise tähtaega ja tseremooniakorraldamise aega. Kehtiva statuudi ko-haselt toimub aukodaniku nimetuse üle-andmine valla aastapäeval. Samas antak-se valla aastapäeval üle ka Aasta Tegijaauhind, tunnustatakse paremaid sportlasija autasustatakse Kauni Kodu konkursilosalejaid. Seetõttu teeb vallavalitsus et-tepaneku viia aukodaniku tseremoonialäbi Eesti Vabariigi aastapäeval, et auko-daniku nimetust rohkem väärtustada jauue aukodaniku panust paikkonna aren-gusse paremini esile tuua. Ettepanekuidaukodaniku nimetuse andmiseks saabesitada 2. jaanuariks (varem 1. oktoob-riks). Otsustati: esitada määruse eelnõuvolikogu istungi päevakorda.

7. Raamatupidamise seadusesttulenevate küsimuste delegeeriminevallavalitsusele

Raamatupidamise seaduse § 2 lg2 kohaselt on raamatupidamiskohusla-seks kohaliku omavalitsuse üksus. Raa-matupidamiskohuslase ülesandeks onnäiteks raamatupidamise sise-eeskirjakehtestamine. Raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatakse kontoplaan kooskontode sisu kirjeldusega ning regulee-ritakse muuhulgas majandustehingutedokumenteerimist ja kirjendamist, alg-dokumentide käivet ja säilitamist, raama-tupidamisregistrite pidamist, tulude jakulude kajastamist kasumiaruande kirje-tel, varade ja kohustuste inventeerimist,raamatupidamiskohustuslase kasutata-vaid arvestuspõhimõtteid ja informat-siooni esitusviisi, aruannete koostami-se korda, arvutitarkvara kasutamist raa-matupidamises ning raamatupidamisekorraldamisega ja sellega kaasnevatesisekontrolli meetmete rakendamisegaseotud asjaolusid. Ettepanek on delegee-rida nii selle kui ka teiste raamatupidami-se seaduses toodud küsimuste lahenda-mine vallavalitsusele. Informatiivse ma-terjalina on lisatud raamatupidamise sise-eeskirja eelnõu vallavalitsusele. Otsus-tati: esitada määruse eelnõu volikoguistungi päevakorda.

Vallavanema info

Töötuid meie vallas on 228.Urmas Tamm tõstatas diskussiooni tee-mal, kas peaksime jõulupuudena meievalla alevikes ja külades kasutama kas-vavaid kuuski või mitte. Nt Vaos ja Si-munas kasutatakse jõulupuudena kasva-vaid kuuski.

24. november1. Maaküsimused. Nõustuti maa munit-sipaalomandisse jätmiseks järgmiste ka-tastriüksuste moodustamisega: Spordi-hoone katastriüksus Triigi külas, Pikk tn16a, Pikk tn 7a, Jakob Liivi tn 8, Pikk tn 7ning Kõnnitee katastriüksus Väike-Maar-ja alevikus.

2. Kasutusloa väljastamine. Ot-sustati: väljastada kasutusluba Eesti Ener-gia Jaotusvõrk OÜle elektrimaakaabel-liini kasutamiseks asukohaga Väike-Maarja alevik Aia tänava lõik 2, Aia põikja Aia tn 9.

3. Ehitusloa väljastamineOtsustati: väljastada ehitusluba Eesti Ener-gia Jaotusvõrk OÜle elektrivarustuserekonstrueerimiseks aadressil Väike-Maarja alevikus Väike-Maarja - Simunatee, Koidu tänav, Koidu tn 1a, Lõuna tä-nava lõik 2, Lõuna tn 10, Lõuna tn 10a,Pikk tn 30, Rahu tänav, Rahu tn 2, Rahu tn4, Ravi tänava lõik 1, Ravi tänava lõik 2,Ravi tn 3, Simuna mnt 16a, Tare tänavalõik 1, Tare tänava lõik 2 ja jätkuvalt riigiomandis olev maa.

4. Kirjaliku nõusoleku andmineOtsustati anda kirjalik nõusolek väike-ehitise (lehtla) püstitamiseks aadressilVäike-Maarja alevikus Aia tn 11, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsile ehitise teh-nosüsteemide muutmiseks (õhksoojus-pumba paigaldamiseks) aadressil Väike-Maarja alevik Simuna mnt 11.

5. Projekteerimistingimusteväljastamine. Otsustati: 1) määrata pro-jekteerimistingimused Kaarma tööstus-ala teede projekteerimiseks Väike-Maar-ja vallas Ebavere külas. 2) anda korral-dus nr 586 „Projekteerimistingimustemääramine“.

6. Tugiisiku määramine. Määra-ti ühele perele tugiisik; määrati tugiisikuteenuse osutaja ja otsustati sõlmida te-maga leping; anti korraldus nr 587 „Tu-giisiku määramine“.

7. Mitteeluruumi üürile andmi-ne. Otsustati: sõlmida aadressil Simunamnt 11 Väike-Maarja alevikus asuva 18,4m² ruumi kasutamiseks tähtajaline üüri-leping FIE Tiina Kunnbergiga alates25.11. 2010.a kuni 25.11.2013.a; 2) andakorraldus nr 588 „Üürilepingu sõlmimi-ne“

8. Sotsiaaltoetuste eraldamineOtsustati: 1) nõustuda täiendava sotsiaal-toetuse eraldamisega toimetulekutoetu-se vahenditest 12 taotlejatele; nõustudalasteaia toiduraha (a‘16 krooni päevas)kompenseerimisega 2010/2011. õ-a-lalates 01.11.2010a. kuni 31.12.2010.a;kolmele Väike-Maarja valla lapsele; 3)nõustuda kooli toiduraha (a’ 19 kroo-ni päevas) kompenseerimisega 2010/2011. õ-a-l alates 01.12.2010.a kuni31.12.2010.a. ühele Väike-Maarja vallaõpilasele: 4) anda korraldus nr 589 „Sot-siaaltoetuse eraldamine“.

9. Sotsiaaltoetuse eraldamisestkeeldumine. Otsustati: 1) mitte nõustu-da sotsiaaltoetuse eraldamisega kaheletaotlejale; 2) anda korraldused nr 588 ja589 „Sotsiaaltoetuse eraldamisest keel-dumine“.

1.detsember 20101. Maaküsimused. Nõustuti maa ostu-eesõigusega erastamiseks järgmiste ka-tastriüksuste moodustamisega Simunaalevikus: Alajaama tn 1 ja Alajaama tn 2.

2. Maamaksusoodustuse ra-kendamine. Nõustuti maamaksusoodus-tuse määramisega represseeritud isiku-tele.

3. Kasutusloa väljastamine. Ot-sustati: 1) väljastada kasutusluba Väike-Maarja Vallavalitsusele hoone rekonst-rueerimisjärgseks kasutamiseks aadres-sil Liivaküla küla Kiltsi mõis; 2) andakorraldus nr 599 „Kasutusloa väljasta-mine“.

4. Kirjaliku nõusoleku andmine.Otsustati: 1) anda kirjalik nõusolek ühe-le isikule väikeehitise (reoveekanalisat-sioonipumba) püstitamiseks aadressil

Kiltsi alevik Pikk 9; 2) anda korraldus nr601 „Kirjaliku nõusoleku andmine“.

5. Vee erikasutusloale seisuko-ha andmine. Otsustati: 1) nõustuda OÜ-le Karuvälja vee erikasutusloa andmise-ga; 2) anda korraldus nr 602 „Vee erika-sutusloale seisukoha andmine“.

6. Pikk 6 katuse remondi eesttasumine.Otsustati: 1) tasuda valla omandis olevakorteri, asukohaga Pikk 6, augustitor-mis kannatada saanud katuse taastamiseeest 2500 krooni ühele isikule. 2) andakorraldus nr 603 „Pikk 6 katuse remon-di eest tasumine“.

7. Väike-Maarja valla munitsi-paalkoolide õpilaskoha ja lasteaia kohaarvestuslik maksumus 2011.a.Otsustati: 1) kinnitada Väike-Maarja val-la eelarvest kaetava arvestusliku õpilas-koha maksumus ühe õpilase kohta 2011.aastal järgmiselt: Väike-Maarja Gümnaa-siumi õhtukool - 567,63 eurot (8 882krooni); Väike-Maarja Gümnaasium - 1009,26 eurot (15 791 krooni); Kiltsi Põ-hikool - 1 782,39 eurot (27 888 krooni);Simuna Kool - 1 999,02 eurot (31 278krooni); Väike-Maarja Muusikakool - 2280,94 eurot (22 477 krooni); Väike-Maarja Lasteaed - 2 520,16 eurot (39432 krooni); 2) anda korraldus nr 604„Väike-Maarja valla munitsipaalkoolideõpilaskoha ja lasteaia koha arvestuslikmaksumus 2011. aastal“.

8. 2011. aasta eelarve projektvolikogule. Otsustati: nõustuda 2011.aasta eelarve projekti esitamisega voli-kogu istungi päevakorda.

9. Väike-Maarja vallavalitsuseraamatupidamise sise-eeskirja kinnita-mine.Otsustati: 1) kinnitada Väike-Maarja Val-lavalitsuse raamatupidamise sise-eeski-ri; 2) anda määrus nr 2 „Väike-MaarjaVallavalitsuse raamatupidamise sise-ees-kiri“.InfoJurist-nõunik Peeter Rahnik tutvustaskorraldatud jäätmeveo pakkumise kutsedokumente. Kultuuri- ja spordiosakon-na juhataja Ilve Tobreluts jagas infot jõu-lukuul toimuvate kontsertide kohta.

12.detsember1. Maaküsimused. Nõustuti maa munit-sipaalomandisse jätmiseks katastriüksu-se moodustamisega Liiduri tn 6 Kiltsialevikus.Kinnitati 33 katastriüksuse koha-aadres-side muutmise korraldused.2. Detailplaneeringu vastuvõtmine, eel-nõu volikogule

Väike-Maarja Vallavolikogu13.01.2010 otsusega nr 5 „Detailplanee-ringu koostamise algatamine ja keskkon-namõju strateegilise hindamise algatama-ta jätmine“ algatati detailplaneering Väi-ke-Maarja vallas Ebavere külas Palkma-ja kinnistul (katastritunnus 92702:004:0117, registriosa nr 4210431, pind-ala 48279 m², sihtotstarve tootmismaa).

Detailplaneeringu koostamiseeesmärk on lao- ja tootmishoone ehita-mine, tehnovõrkude ning teede ja plat-side rajamine ja täiendava ehitusõigusemääramine. Detailplaneering vastab keh-tivale üldplaneeringule. Detailplaneerin-guga on määratud krundi hoonestusala(koos olemasolevate hoonetega 14 500m2), ehitusõigused, kommunikatsiooni-dest põhjustatud piirangud maa kasuta-misel, kommunikatsioonide ja teede kait-sevööndid, tehnovõrkudega varustami-ne, haljastuse ja heakorrastuse põhimõt-ted (vähemalt 20% krundi pindalast raja-takse haljastus, sh puhvertsoon kõrghal-jastuse näol tootmisalast ida poole jäävaelamuala ja tootmisala vahele) ning liik-luskorralduse põhimõtted. Baltic LogCabins OÜ tegevusala on puidutööstus.Sama tegevus jätkub ka detailplaneerin-gu kohaselt. Detailplaneeringu projektikoostas OÜ Nelia.

Otsustati: nõustuda eelnõu „De-tailplaneeringu vastuvõtmine“ esitamise-ga volikogu koosoleku päevakorda.

3. Jäätmeveoga mitteliitunukslugemine. Otsustati: 1) lugeda korralda-tud jäätmeveoga mitteliitunuks üks isik.

4. Väike-Maarja Gümnaasiumi,Kiltsi Põhikooli ja Simuna Kooli põhi-määruste eelnõud volikogule

Otsustati: nõustuda eelnõude(Väike-Maarja Gümnaasiumi põhimää-rus, Kiltsi Põhikooli põhimäärus, Simu-na Kooli põhimäärus) esitamisega voli-

kogu koosoleku päevakorda.5. 2010.a II lisaeelarve kinnita-

mineOtsustati: 1) kinnitada valla lisaeelarvesttulenev tulude laekumise vähendaminevastavalt Lisale 1 ning kulude vähenda-mine vastavalt Lisale 2; 2) anda korral-dus nr 638 „Väike-Maarja valla 2010.aasta II lisaeelarve tulude ja kulude kin-nitamine tegevusaladele ja hallatavateleasutustele“.

6. Eluruumi üürile andmineOtsustati: 1) nõustuda ühele isi-

kule eluruumi üürile andmisega Kiltsialevikus; 2) anda korraldus nr 639 „Elu-ruumi üürile andmine“7. Bussiliini dotatsiooni määramine

Otsustati: 1) määrata ASle GoBus Rakvere bussiliinide nr 39 ja 45 do-tatsioon 2010.a novembrikuu eest sum-mas 2972.45 krooni. 2) anda korraldusnr 640 „Bussiliini dotatsiooni määrami-ne“8. Väike-Maarja Hooldekodu põhimää-ruse eelnõu volikogule

Otsustati: nõustuda hooldekodupõhimääruse eelnõu esitamisega voli-kogu istungi päevakorda.Info

Vallavanema info: valla aastapäe-va tähistamine toimub 10.detsembril.

Triigi Spordihoone sai projektira-ha 2,1 miljonit krooni.

Infojuht Hilje Pakkanen andis tea-vet maakondliku konkurssi tulemustest,millega valiti maakonna Aasta noorsoo-töötajaks õppekeskuse ja gümnaasiumihuvijuht Helina Lükk.

22. detsemberEhituslubade väljastamine.

Otsustati väljastada ehitusload Väike-Maarja Vallavalitsusele koolimaja reno-veerimiseks ja rekonstrueerimiseksVäike-Maarja alevikus Pikk 23 (algkoo-limaja) ja Pikk 1 (peamaja) ning õppe-töökoja renoveerimiseks ja rekonst-rueerimiseks Väike-Maarja alevikusTamme tn 6. Otsustati väljastada ehitus-luba OÜ-le Avispeamees kuivati laien-damiseks aadressil Avispea küla Sireli.2.Isikliku kasutusõiguse seadmine.Otsustati nõustuda tähtajatu isikliku ka-sutusõiguse seadmisega Eesti EnergiaJaotusvõrk OÜ kasuks seoses maakaa-belliini projekteerimisega kuuele Väike-Maarja vallale kuuluval kinnistule Rahu,Koidu, Ravi, Lõuna ja Tare tänaval.3.Kirjaliku nõusoleku andmine.

Otsustati anda kirjalik nõusolekühele isikule korterelamu tehnosüstee-mide muutmiseks (õhksoojuspumba pai-galdamine korteri kütmiseks) aadressilVäike-Maarja alevik Põhja tn 13a.4.Hooldajatoetuse maksmise jätkami-neNõustuti hooldajatoetuse maksmisegaühele isikule alates 01.01.2011.a kuni31.12.2015a 240 krooni kuus.5. Võla ja nõuete mahakandmine.Otsustati: kinnitada võlakohustuse sum-mas 255 278,00 krooni ja nõuete maha-kandmine summas 3509,60 krooni vas-tavalt lisale.6.Väike-Maarja valla 2010.aasta III li-saeelarve vastuvõtmine.Otsustati: nõustuda Väike-Maarja valla2010.aasta III lisaeelarve määruse eelnõuesitamisega volikogu istungi päevakor-da. Määruse eelnõu kohaselt suureneksvalla 2010. aasta II lisaeelarve tulude plaansummas 268 054 krooni ja kulude plaansummas 268 054 krooni.

29.detsemberMaaküsimused. Nõustuti maa-

maksusoodustuse määramisega repressee-ritud isikutele. Nõustuti maa ostueesõigu-sega erastamiseks järgmiste katastriüksus-te moodustamisega: Kuivati katastriüksusLiivaküla külas ja Garaaþi katastriüksus Trii-gi külas. Nõustuti vabale põllumajandus-maale kasutusvalduse seadmiseks järgmis-te katastriüksuste moodustamisega: Kivi-silla katastriüksus Vao külas, Ohaka katast-riüksus Liivaküla külas, Põllusopi katastri-üksus Nõmme külas, Keskpõllu ja Varsa-kabja katastriüksused Ebavere külas ningLodu katastriüksus Äntu külas.

Lihtmenetlusega hanke „Väike-Maarja valla investeerimislaenu 2010/1”tulemuste kinnitamine. Nimetatud hanke-le esitasid pakkumused AS SEB Pank pak-kumuse maksumus 2962.77 eurot ja ASSwedbank pakkumuse maksumus 2875.31eurot. Mainitud hankekomisjon on seisu-

Muudatusedvallavalitsuseõigusaktidesseoses eurokasutuselevõtuga1.jaanuarist 2011

kohal, et mõlemad pakkujad vastavad pak-kumise kutses loetletud osalemise tingi-mustele, kuid kuna AS Swedbanga pakku-mus on madalam AS SEB Panga pakku-musest, siis teeb hankekomisjon Väike-Maarja Vallavalitsusele ettepaneku tunnis-tada laenuhankes “Väike-Maarja valla in-vesteerimislaen 2010/1” edukaks pakku-jaks AS Swed-bank. Otsustati kinnitadahanke „Väike-Maarja valla investeerimis-laen 2010/1” edukaks pakkujaks ASSwedbank.

Laenulepingu muutmine. Otsus-tati taotleda AS-ga SEB Pank sõlmitud lae-nulepingu muutmist järgmistel tingimustel:2011.a laenujääki tagasi ei maksta, tasutak-se intresse; laenu lõpptähtaeg ja intressi-määr ei muutu; lepingu muutmise eest tasu-takse lepingu muutmise tasu 0,1% laenujäägist.

Lihtmenetlusega hanke „Simunarahvamaja hoone rekonstrueerimise pro-jekteerimine” tulemuste kinnitamine. Si-muna rahvamaja hoone rekonstrueerimi-se projekteerimiseks esitasid pakkumuse17 pakkujat. Madalaima hinnaga pakkumu-se esitas Kriips Punkt OÜ, kes on täitnudkõiki hankedokumentides esitatud nõu-deid, pakkumuses esitatud mahud on õi-ged ning arvestatud on kõiki hankija pooltesitatud tingimusi ja soove, pakkujal onvajalikul määral sarnaste tööde kogemusining pakkumus vastab eduka pakkumisenõuetele. Otsustati kinnitada lihtmenetlu-sega hanke „Simuna rahvamaja hoone re-konstrueerimise projekteerimine” edukakspakkujaks Kriips Punkt OÜ.

Sotsiaaltoetuse eraldamine.Nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse eralda-misega toimetulekutoetuse vahenditestviiele taotlejale; nõustuti kooli toiduraha(a 19 krooni päevas) kompenseerimise-ga 2010/2011. õ-a-l alates 03.01.2011a. kuni30.06.2011a. ühele õpilasele.

Otsustati saata Väike-MaarjaGümnaasiumi ja õppekeskuse arenguka-va eelnõu volikogusse.

Kasutusloa väljastamine. Otsus-tati väljastada kasutusluba MTÜ-le Nelikandkülamaja kasutamiseks, aadressil Kurtnaküla Seltsimaja.

Väike-Maarja Vallavalitsuse määrustemuutmine seoses euro kasutusele võt-misega

§ 1. Väike-Maarja Vallavalitsu-se 16.09. 2008. määruses nr 5 „Veeva-rustuse ja reovee ärajuhtimise ning pu-hastamise teenuse hinna kehtestamine“tehakse järgmised muudatused: punkt1.1 veevarustus „0,74 eurot“, reoveeärajuhtimine „1,17 eurot“; punkt 1.2veevarustus „0,86 eurot“, reovee ära-juhtimine „1,48 eurot“.

§ 2. Väike-Maarja Vallavalitsu-se 23.09.2008. määruses nr 6„Sooja hin-na kinnitamine“ muudetakse punkt 1ja asendatakse sõnad „694,00 krooni(ilma käibemaksuta) ühe megavatt-tunni eest“ sõnadega „44,35 eurot (ilmakäibemaksuta) ühe megavatt-tunnieest“.

§ 3. Määrus jõustub 1.01.2011.Väike-Maarja Vallavalitsuseõigusakti-de muutmine seoses euro kasutusele-võtuga (korraldus 29.12.2010)

Väike-Maarja Vallavalitsuse16.10.2007. korralduses nr 467 „Vallaasutuste poolt osutatavate teenuste hin-dade kehtestamine“ ja Väike-MaarjaVallavalitsuse 07.07.2009 korraldusesnr 246 „Simuna spordihoone teenustehinnakirja muutmine“ tehakse järgmi-sed muudatused: Triigi spordihoone ka-sutushinnad: täiskasvanutele 1 tund - 1euro; pensionäridele -1 euro. Väike-Maarja muuseumi ja Vao tornlinnuseühekordsete pääsmete hinnad täiskasva-nutele - 1 euro. Väike-Maarja ja Simunasauna kasutamise hinnad: täiskasvanu(kord) - 1,90 eurot, pensionärid (kord) -1,15 eurot, õpilane (kord) - 0,40 eurot,eelkooliealine - tasuta.

Väike-Maarja sauna dussi kasu-tamise hinnad ilma sauna kasutamiseta:täiskasvanu (kord) - 0,80 eurot, õpilane

VALITSEMINE

3Detsember 2010

Jah, pärast augustikuu ulatuslikke tormi-kahjustusi, on Väike-Maarjat hakatud ni-metama rahvasuus ka tormipealinnaks.Mäletatavasti hävisid paljude eramute,Väike-Maarja lasteaia ja teise hoonetekatused. Tugevasti sai kahjustada ka Väi-ke-Maarja kirik, millel hävis tornikii-ver, katus ja leinamaja. Kuigi Ansipi va-litsus ei leidnud tahet Väike-Maarja val-da selles hävingus aidata, tuli abikäsi mu-jalt – Tallinna linnalt ning teistelt omava-litsustelt, erinevatelt ettevõtjatelt ja era-isikutelt. Tänu südikale visadusele ja kii-rele reageerimisele, on vald saanud edu-kalt tormikahjustuste likvideerimisegahakkama.

25. novembril võttis Väike-Maarja vallavolikogu vastu positiivselisaeelarve summas üle viie miljonikrooni. Ühe keskmise Eesti valla jaoks,nagu seda on ka Väike-Maarja, tähen-dab selline summa edukat töövilja.

Kui rääkida suurematest eelarvelaekumistest, siis Väike-Maarja vald onsel aastal suutnud müüa kaks hoonet.Triigi külas asuv endine lasteaed-algkoolmüüdi summas 300 000 krooni jaAvanduse mõis 3,1 miljoni krooni eest.Need hooned on ostnud ettevõtlikud ini-mesed, kes ei ole soovinud kinnisvarasoetada vaid kinnisvara enda pärast, vaidselle arendamiseks. Triigi küla soovitak-

Väike-Maarja lõpetab aastapositiivselt

Väike-Maarja vallavalitsus sai regionaal-sete investeeringutoetuste programmist,mida rahastatakse riigieelarvesse laeku-vast hasartmängumaksust, Väike-Maar-ja lasteaia osaliseks renoveerimiseks 589798 krooni. Selle raha eest tehakse kor-da lasteaia esimese ja teise rühma ruu-mid ning koridorid.

Lasteaja direktori Tiia Männi

Lastaed sai 600 000 krooniremondiraha

sõnul jääb lasteaias pärast mainitud kaherühmaruumi kordategemist veel remon-tida vanavõimlemissaal ja koridor.

Programmi vahenditest toeta-takse regionaalseid investeeringuidhoolekande, õppimise, sportimise javaba aja veetmise tingimuste paranda-miseks laste, noorte, perede, vanuriteja puuetega inimeste jaoks.

25. november 20101. Väike-Maarja valla 2010. II lisaeel-arve vastuvõtmine

Otsustati: 1) vastu võtta Väike-Maarja valla 2010 aasta II lisaeelarve tu-lude plaan summas 5 949 350 krooni; 2)vastu võtta Väike-Maarja valla 2010.aastaII lisaeelarve kulude plaan summas5 949 350 krooni; 3) lisaeelarve esitadaLääne-Viru Maavalitsuse rahandusosa-konnale vastavalt rahandusministee-riumi poolt kinnitatud korrale; 4) val-lavalitsusel tagada alaeelarvete kinni-tamine valla põhimääruse punktis24.21 ettenähtud korras; 5) määrusjõustub alates 01.12.2010.a. 6) andamäärus nr 24 „Väike-Maarja valla2010.aasta II lisaeelarve vastuvõtmine“.

2. Raamatupidamise seadusestoodud küsimuste lahendamise dele-geerimine vallavalitsusele.

Otsustati: 1) delegeerida raama-tupidamise seaduses kohaliku omavalit-suse üksuse pädevusse antud küsimus-te lahendamine Väike-Maarja Vallavalit-susele; 2) määrus jõustub 01.12.2010;3) anda määrus nr 25 „Küsimuste lahen-damise delegeerimine“.

3. Üldhariduskooli hoolekogumoodustamise korra ja hoolekogutöökorra kehtestamine. Otsustati keh-testada “Hoolekogu moodustamisekord ja hoolekogu töökord” (määrus nr26).

4. Eluruumi alaliste kuludepiirmäärade kehtestamine toimetule-kutoetuse määramiseks.

Sotsiaalhoolekande seaduse §222 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse vo-likogu kehtestab toimetulekutoetusemääramiseks käesoleva § lõikes 6 nime-tatud kulude piirmäärad, mis tagavad isi-ku inimväärse äraelamise. Lõike 6 ko-haselt toimetulekutoetuse arvestamiselvõetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punk-ti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaal-selt põhjendatud normi ning käesoleva§ lõike 5 alusel kehtestatud piirmääradeulatuses arvesse järgmised jooksvalkuul tasumisele kuuluvad eluruumi alali-sed kulud: 1) tegelik korteriüür või hool-dustasu; 2) kütteks ja soojaveevarustu-seks tarbitud soojusenergia või kütusemaksumus; 3) tarbitud vee ja kanalisat-siooniteenuste maksumus; 4) tarbitudelektrienergia maksumus; 5) tarbitudmajapidamisgaasi maksumus; 6) maa-maksukulud; 7) hoonekindlustuse kulud;8) tegelik olmejäätmete veotasu.

Otsustati: 1) anda määrus nr 27„Eluruumi alaliste kulude piirmäära-de kehtestamine toimetulekutoetusemääramiseks”

5. Jäätmehoolduseeskirja keh-testamine. Otsustati anda määrus nr 28„Jäätmehoolduseeskiri“.

6. Korraldatud olmejäätmeveopiirkonna, jäätmeveoga hõlmatudjäätmeliigi, vedamise sageduse ja ajaning jäätmeveo teenustasu suurusemääramise korra kehtestamine

Vastavalt jäätmeseaduse §66 lg4 peab vallavolikogu kehtestama omamäärusega korraldatud jäätmeveo lii-gid, veopiirkonnad, vedamise sagedu-se ja aja ning jäätmeveo teenustasu suu-ruse määramise korra.

Jäätmeveo teenustasu suurusemääramise korras peab omavalitsuskehtestama, millistest komponentidemaksumusest teenustasu kujuneb (mit-te teenustasu kogumaksumus numb-riliselt), kuidas ja mis puhul on võima-lik teenustasu muuta toimiva jäätme-veo korral (nt saastetasu tõuseb, kütu-se hind tõuseb väga olulisel määral).

Jäätmeveo teenustasu muutmi-se alused on võetud jäätmekäitlejatekodulehelt http://www.ejkl.ee/content/files/teenustasumuutmine.pdf ningneid põhimõtteid on kasutanud ka tei-sed omavalitsused oma õigusakti tege-misel.

Samas on korraldatud jäätme-veo piirkond jagatud kaheks tasandiks:I tasandil toimub segaolmejäätmetevedu üks kord 4 nädala jooksul ja IItasandil üks kord 12 nädala jooksul.

Määrusega delegeeritakse tee-nustasu muutmine vallavalitsusele.

Otsustati: anda määrus nr 29„Väike-Maarja valla korraldatud olme-jäätmeveo piirkonna, jäätmeveoga hõl-matud jäätmeliigi, vedamise sageduseja aja ning jäätmeveo teenustasu suu-ruse määramise korra kehtestamine“.7. Korraldatud jäätmeveo konkursigaseonduvate haldusülesannete täitmi-seks volituse andmine MTÜle Rohe-line Paik

Otsustati: 1) anda MTÜle Rohe-line Paik volitus järgmiste korraldatudjäätmeveo konkursiga seonduvate hal-dusülesannete täitmiseks: 1.1. korralda-tud jäätmeveo konkursi pakkumise kut-se dokumentides konkursi tingimustemääramine; 1.2. korraldatud jäätmeveokonkursi väljakuulutamine; 1.3. pakku-mise kutse dokumentide kohta selgi-tuste andmine; 1.4. pakkujate kvalifit-seerimine, pakkumiste vastavaks tun-nistamine ja pakkumise edukaks tun-nistamine; 1.5. jäätmeseaduses sätesta-tud korras jäätmevaldaja informeerimi-se korraldamine tema korraldatud jäät-meveoga liitumise päevast; 1.6. korral-datud jäätmeveo lepingu sõlmimine ai-nuõiguse saajaga. 2) võtta vastu otsusnr 54 „Korraldatud jäätmeveo konkur-siga seonduvate haldusülesannete täit-miseks volituse andmine“.

8. Seisukoht kinnisasja oman-

damiseksOÜ Artiston Kinnisvara poolt on maa-vanemale esitatud kinnisasja omanda-mise loa taotluse lisadena muuhulgaska tegevuskavad Uhe ja Kloostri maa-üksuste sihtotstarbeliseks majandami-seks, milles on kirjas, et metsa majan-damine toimub vastavalt koostatavalemetsamajanduskavale ning kinnistutepõllumaa renditakse välja. Käesolevaajani on OÜle Artiston Kinnisvara kuu-luvaid põllumajandusmaid sihipäraseltharitud.

Otsustati: 1) toetada OÜleArtiston Kinnisvara Väike-Maarja val-las Kärsa külas asuva Uhe kinnistu (re-gistriosa nr 879231, katastritunnus16101:001:0730, pindalaga 23,72 ha)omandamiseks loa andmist; 2 ) toeta-da OÜle Artiston Kinnisvara Väike-Maarja vallas Hirla külas asuva Kloost-ri kinnistu (registriosa nr 3961031, ka-tastritunnus 16101:001:0314, pindalaga13,13 ha) omandamiseks loa andmist;3) võtta vastu otsus nr 55 „Seisukohaandmine“.9. Hariduskomisjoni koosseisu muut-mine

Otsustati: 1) arvata hariduskomis-joni koosseisust välja Tauno Ojasaar; 2)kinnitada hariduskomisjoni liikmeks TiiaMänd; 3) võtta vastu otsus nr 56 „Ha-riduskomisjoni koosseisu muutmine“.10. Aukodaniku statuudi muutmine.

Otsustati: 1) muuta Väike-Maar-ja Vallavolikogu 24.09.2003. määruse-ga nr 21 kinnitatud Väike-Maarja VallaAukodaniku statuudi p 5 ja p 8 järgmi-selt: 5. Ettepanekud koos põhjenduste-ga, millest nähtub, milliste konkreetseteteenete eest isik aukodaniku kandidaa-diks üles seatakse, esitatakse kirjalikultvallavolikogu esimehele hiljemalt 2.jaanuariks. 8. Tseremoonia toimub Ees-ti Vabariigi aastapäeval. 2) anda mää-rus nr 30 „Aukodaniku statuudi muut-mine“.Aasta tegija 2010

Otsustati: 1) nimetada LembitKalter Väike-Maarja valla Aasta Tegijaks2010; 2) vastu võtta nr 57 „Aasta Tegija2010 nimetamine“.Info.

Urmas Tamm: Töötuid meie val-las on 233. Täna toimus Väike-Maarjarahva-majas esimene Lääne-Virumaa ko-danikeühenduste konverents “Väärtus-tades üksteist”. Konverentsi peatee-maks on koostöö ning alateemaks tee-nuste delegeerimine.

27.11.2010 kell 12.00 toimubKiltsi lossis lossi renoveerimise lõpeta-mise pidulik koosviibimine.

Endisele politseimajale ei oleõnnestunud ostjat leida.

Olev Liblikmann: järgmine vo-likogu istung toimub 30.12.2010.a

Vallavolikogu materjalid

Väike–Maarja veemajandusprojektiehituslik pool hakkab jõudma lõppfaa-si. Konsortsium AS Oma Ehitaja - ASViimsi Keevitus pingutab külma ja paksulund trotsides, et 2010. aasta veebrua-ris alustatud kaevetöödega lõpetadaveel 2010. aastal.

Projekt hõlmas 7,8 km veetras-side ja 5,8 km kanalisatsioonitrassidening kahe reovee ülepumpla rekonst-rueerimist-ehitamist. Hetkeseis on selli-ne, et trassitöödest on veel teha ligikau-du 100 m veetrassi. Kanalisatsioonitras-sid on täielikult välja ehitatud ja need töö-tavad.

Tööd on kulgenud vahelduvaeduga ja puudutanud meid kõiki. Tun-nen kaasa kinnistu omanikele, kes pididsügisel võitlema pori ja lõhutud teede-ga. Tuli ette ka veekatkestusi ja uute lii-tumistega survelangusi ning filtrite um-mistusi. Rõõm aga tunnistada, et kõikküsimused on leidnud osapooli rahulda-vad lahendused.

Kõik kinnistu omanikud, kesomasid eelnevalt veevarustuse ja reo-vee ärajuhtimise lepingut PandivereVesi OÜ-ga, ühendati projekti raames kaskinnistu piiril või kinnistul. Liitumisko-haks on seadusega ette nähtud kuni 2 mkinnistu piirist.

Kokkuvõttes on Väike-Maarjaveemajandusprojekti elluviimine2010.aastal kulgenud tähtaegselt ja edu-kalt.

Seoses sellega soovib OÜ Pan-divere Vesi tänada OÜ Ekoekspert, ASOma Ehitaja, AS Viimsi Keevitus, ASTaalri Varahaldus ning kõiki teisi projek-tiga seotud osanike.

Pandivere Vesi OÜ-l on hea-meel teada anda veel ühe projekti alusta-

misest tuleva aasta kevadest.Keskkonnainvesteeringtue Kes-

kus otsustas detsembris toetada Simunaaleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi-de arendamise III etapi rahastamist913 398 krooniga. Tööd Simunas alga-vad aprillis ja on kavandatud 2011.a au-gustini. Tööde käigus ehitatakse välja630 jooksvat meetrit kanalisatsiooni- ja565 jm veetrassi. Lisanduvad vee ja ka-nalisatsioonitrassid võimaldavad umbes60 inimesel liituda meie vee- ja kanali-satsioonitrassiga.

Teadmiseks ka neile, kes soovi-vad alles liituda meie poolt pakutava tee-nusega.Selleks on vaja:1. Esitada kinnistu omaniku poolt taotlus(blanketid Pandivere Vesi OÜ kontoris).2. Täidetud blanketi alusel sõlmitakseleping ja paigaldatakse tasuta veearves-ti, mille alusel saab toimima arveldus.Kui aga eelnevalt on juba leping üheteenuse kohta sõlmitud ja kliendil onsoov sõlmida leping ka teise teenuse-ga, siis seda saab teha meie kontoris.Kontoris tuleb täita vastav liitumisaval-dus. Kindlasti tuleb avaldust täitma tulleskaas võtta veearvesti näit, et see fiksee-rida lepingus. Nii lihtne see ongi!

Suhtlemine OÜ Pandivere Vesija kliendi vahel võib toimida kuidas iga-nes, kas meili, telefoni või kirja teel.

Olge julged muret kurtma ja esi-tama küsimusi.

Tuletame veelkord meelde meiekontaktandmed: OÜ Pandivere Vesi: tel326 1536,pandiverevesi@hot.ee; Gennadi Filip-pov, tel 523 8101, gennadi@v-maarja.ee.

Gennadi Filippov

Väike-Maarjaveemajandusprojekton lõpusirgel

se planeerida erahooldekodu vanurite-le ja Avanduse mõisast tahetakse tehaVäike-Maarja turismimagnet.

Sellised müügi-ostu tehingudtoovad Väike-Maarja inimesele kasu.Iga töötav hoone toob juurde uusi töö-kohti ja elavdab kogukonda tervikuna.

Jah, tänases majanduskriisis onigale inimesele ja omavalitsusele ras-ke, nii ka Väike-Maarja vallale. Sellesthoolimata üritame võimaluste piires ikkakorda teha erinevaid hooneid. Äsja sairenoveeritud ka Kiltsi mõisahoone, selaastal sai remonditud ka Väike-Maarjarahvamaja. Järgmisel aastal alustame näi-teks Simuna rahvamaja ja Väike-MaarjaGümnaasiumi ja Triigi Spordihoone re-montimisega, lisaks saab ka Simuna koolivõimla endale uue põranda.

Loodame, et selline tegusus jatoimekus jätkub vallas ka tulevikus.Kui nüüd mõnel inimesel on hüva nõuanda, kuidas ja millele peaksid vallajuhidveel ja rohkem tähelepanu pöörama, siiskõik ettepanekud on alati teretulnud. Jul-gelt võib pöörduda otse valda või kirju-tada hoopis minu e-maililesiret.kotka@gmail.com.

Siret KotkaVäike-Maarja vallavolikogu liige

hariduskomisjoni esimees

VALITSEMINE

(kord) - 0,40 eurot, eelkooliealine - tasu-ta. Simuna spordihoone poolt osu-tatavate teenuste hinnad: dussi kasutami-ne ilma sportimiseta - 1 kord - 1 euro.

Väike-Maarja Vallavalitsuse14.10.2006. korralduses nr 561„Vallatehnika kasutamise teenushindade kinni-tamine“ tehakse järgmised muudatused:greider - 32 eurot/h. K-700 - 35,20 eu-rot/h. MTZ-82 - 26,20 eurot/h. JUMZ -25,60 eurot/h. T-16 - 17,30 eurot/h. MAZ- 22,40 eurot/h. T-150 - 28,80 eurot/h. T-25 - 17,30 eurot/h.

Väike-Maarja Vallavalitsuse03.04.2007. korralduses nr 147 „Hinda-de kinnitamine“ tehakse järgmised muu-datused: T- 150 32,00 eurot/h; MTZ -28,80 eurot/h.

Väike-Maarja Vallavalitsuse06.01.2009. korralduses nr 10 „Sotsiaal-toetuste määrade kehtestamine tehak-se järgmised muudatused: kehtestadaküttetoetuse piirmääraks 160 eurot;sünnitoetuse määraks 192 eurot, juube-litoetuse määraks 20 eurot, matusetoe-tuse määraks 64 eurot.

Korraldus jõustub 1.01.2011.1. Väike-Maarja Vallavalitsuse16.05.2000. korralduses nr 228 “Infole-he müügihinna kinnitamine” tehakseseoses eurole üleminekuga järgmisedmuudatused: üksiknumbri müügihind -0,20 eurot.2. Väike-Maarja Vallavalitsuse07.02.2006. korralduses nr 60 “Reklaa-

mihinna kinnitamine” tehakse seoseseurole üleminekuga järgmised muuda-tused: äriühingud ja füüsilisest isikust et-tevõtjad, lihtkuulutus (ilma logota, kuni200 tähemärki) - 6.40 eurot; äriühingudja füüsilisest isikust ettevõtjad, logo võipildiga kuulutus (kuni 1/6 lehekülge, 8 x9 cm) - 9.60 eurot. Tasuta saavad infole-hes kuulutusi avaldada: valla asutused,mittetulundusühingud ja sihtasutused,eraisikud.3. Väike-Maarja Vallavalitsuse04.02.2003. korralduses nr 40 “Valla in-folehes avaldatava Riigikogu valimistereklaami hinnakirja kinnitamine” tehak-se seoses eurole üleminekuga järgmi-sed muudatused:3.1. Riigikogu valimiste teemalise rek-laami avaldamine, 1 A4 lk - 63.90 eurot.4. Väike-Maarja Vallavalitsuse16.10.2007.a korralduses nr 467 “Vallaasutuste poolt osutatavate teenuste hin-dade kinnitamine”, Väike-Maarja Valla-valitsuse 16.09.2008.a korralduses nr571 “Väike-Maarja spordihoone teenus-te hindade muutmine ja gümnaasiumi saaliüüri kehtestamine” ja Väike-Maarja Val-lavalitsuse 20.10.2009.a korralduses nr574 “Majutushinna kinnitamine” tehak-se järgmised muudatused:Väike-Maarja Gümnaasiumi klassiruumi-de üür, 1 tund - 3.20 eurot; Väike-MaarjaGümnaasiumi algkoolimaja saali üür asu-tustele ja ettevõtetele, 1 tund: 3.20 eu-rot; Väike-Maarja Gümnaasiumi saali üüri

hind, 1 tund �- 9.60 eurot; Põrandamaju-tuse hind Väike-Maarja Gümnaasiumi jaÕppekeskuse klassiruumides ühe inime-se kohta 1 ööpäev - 1,92 eurot.5. Väike-Maarja Vallavalitsuse03.04.2007. korralduses nr 147 “Hinda-de kinnitamine” ja Väike-Maarja Valla-valitsuse 21.09.2004. korralduses nr 314“Õppekeskuse ruumide üürihindade jateenustööde hinnakirja kinnitamine” te-hakse järgmised muudatused: aula üüri-hind, 1 tund - 6,40 eurot; klassiruumikasutamine 1 tund - 6,40 eurot; arvuti-klassi kasutamine 1 tund- 22,40 eurot;söögisaali kasutamine 1 tund 12,80 eu-rot; 5.5. põrandahooldusmasina kasuta-mine 1 tund -12,80 eurot; vee- ja tolmu-imuri kasutamine, 1 tund - 6,40 eurot;koht õpilaskodus, 1 ööpäev - 9,60 eu-rot; õppesõit traktoril T- 150, 1 tund -32,00 eurot; õppesõit traktoril MTZ, 1tund - 28,80 eurot.6. Väike-Maarja Vallavalitsuse30.06.2010 korralduses nr 333 “Väike-Maarja Noortekeskuse ruumi rendihin-na kehtestamine” tehakse järgmisedmuudatused: füüsiliste isikute, ettevõte-te, asutuste ja organisatsioonide poolt -1 tund 6,40 eurot; vallas elavate 7-26-aaastaste noorte poolt - tasuta; vallastegutsevate mittetulundusühingute poolt- tasuta; noortekeskuste poolt korralda-tud üritused - tasuta.6. Korraldus jõustub 1.01.2011.

4 Detsember 2010

Väikemaarjalasi on kahtlemata nimegaõnnistatud. Seda mitte ainult imelise kõlaja tähendusrikka kultuurikonteksti osa-na, vaid ka eelolevat jõuluaega silmaspidades, mis oma olemuselt on tihedastiseotud just Maarja nimega. Samamoodion tähenduslik ja ühteliitev legend väi-kesest Maarjast, mis omakorda on seo-tud Neitsi Maarjale pühendatud kiriku-ga.

Küll aga ei ole loodus sel aastalVäike-Maarjat õnnistanud. Suvise tormiepitsentrina said kannatada nii kirik, las-teaed, erahooned kui ka metsad. Oleksilus mõelda, et ehk oli selle eesmärkproovile panna inimeste ja paiga tuge-vus ning tuletada meelde üksteisest hoo-limise, abivalmiduse ning kokkuhoidmi-se vajadust. Ja on ilus mõelda, et see kaõnnestus: hiljuti Väike-Maarjas asetleid-nud kodanikeühenduste konverents tõiesile hoolivuse väikseimadki tagamaadning oli selge suunitlus tugevamaks ja

Armsad Väike-Maarjavalla elanikud!

tõhusamaks koostööks erinevate sek-torite ja inimeste vahel. Tänuväärselt ai-tab MTÜ PAIK juba aastaid kaasa koha-liku elu ja initsiatiivi arengule. Ettevõt-likkuse eeskuju näitavad ka raskel ajalhäid tulemusi saavutavad Väike-Maarjaettevõtted.

Kultuuri- ja ajalookontekstis onVäike-Maarja valda õnnistatud aga Kilt-si mõisa renoveerimistööde lõpulejõud-mise ning Kurtna külamaja avamisega.Uued objektid või renoveeritud vanadomavad teatavat energeetilist väärtust,mis inimesi ligi tõmbab ning paigagatihedamalt seob. Küllap aga teavadmaarjalased paigavaimu tähtsust ise kõi-ge paremini, sest Ebavere vaim puudu-tab ja kutsub tagasi ka kaugemaltsõit-vaid inimesi.

Rahulikku, südamlikku ja üks-teisest hoolivat jõuluaega!

Teie maavanem,Einar Vallbaum

Mida peate lõppeva aasta kõige oluli-semaks saavutuseks ja sündmuseksvallas?

Vallavanem Urmas Tamm: Üheks suu-reks saavutuseks pean Kiltsi mõisa val-mimist. Uuenenud mõis annab uued või-malused kooli- ja kultuurielu rikastada,turismi arendada, koolile oma nägu ku-jundada. Nüüd on vaja mõelda, mis onsee, mis tooks mõisa inimesi, aga kaõpilasi ja õpetajaid.

Igapäevaselt peaks Väike-Maar-ja aleviku rahvas rõõmustama parane-nud joogivee kvaliteedi üle. 11,3 miljo-nilise veemajandusprojekti toel saab aas-ta lõpuks korda mitu kilomeetrit vee- jakanalisatsioonitrasse. Tööde käigus ontulnud elanikel kannatada ajutisi ebamu-gavusi, kuid selle kaalub üles nõuetelevastav joogivesi.

Väike-Maarja on kultuurilooli-selt rikas koht. Meil on palju rikastavatanda nii oma kodukohale, maakonnalekui kogu Eestile. Kel on palju anda, sel-lelt ka palju nõutakse. On meie teha, kasja kuidas väärtustame siin sündinud-kas-vanud, elanud-töötanud tuntud kultuuri-ja riigitegelasi.

Minu jaoks on olnudsuure kaaluga sügavama tähen-dusega sündmused, nagu näi-teks Wiedemanni keelepäev,koos Pille Lille toetusfondigatoimunud muusikafestival, aja-lookonverents Kiltsi lossis jne.Tänu neile sündmustele on meiltekkinud juba omad eesti tun-tud kultuurinimesed, kes tunne-vad endas missiooni teha mida-gi siinsamas Väike-Maarja jaeesti kultuuri heaks. Tühjalekohale nad ju ei tuleks.

Meeldisid südamlikudVäike-Maarja pasunakoori, Si-muna kapelli ja Väike-Maarjarahvatants - 55 juubelikontser-did, samuti Eda-Ines Etti ja KirsiRanto heategevuskontserdidVäike-Maarja kiriku taastamisetoetuseks, mis said ka rahvasooja vastuvõtu osaliseks.

Kindlasti oli tunnusta-mata aasta tegija palju pahandusttekitanud augustitorm. Praegu-gi teeb südame soojaks, kuimõtlen tagasi kõigile heategi-jatele, annetajatele, kelle abigaoli kergem tormikahjustusi likvideeri-da.

Üks aasta märksõnu oli talgud.Tormikahjustusi likvideeriti paljudeskohtades talgukorras, appi tõtati lähedaltja kaugelt, abistati omasid, naabreid, võõ-raid. Tormid tegid küll palju kahju, kuidnad tõestasid meile ka midagi väga olu-list ja vajalikku: me oleme üksteise jaoksolemas, kui raskeks läheb.Volikogu esimees Olev Liblikmann:Kõige olulisemateks sündmusteks on ol-nud kahtlemata looduse poolt saadetudtormid ja tuisud ning saavutusteks nen-de poolt tekitatud kahjude ja probleemi-

Vallavanema ja volikogu esimehe aastalõpu intervjuuUrmas Tamm: Valla tulubaas vähe-nes nii riigipoolse toetuse kui kaüksikisiku tulumaksu laekumise vä-henemise tõttu. Seetõttu on jäänudvallateed hooldamata. Lumetõrjettuleb teha ja teid lahti hoida - see onvältimatu kulutus, kuid suvisteks re-monttöödeks meil raha enam ei jät-kunud.

Aasta algul kasvanud töö-puudus suurendas ka vallaeelarvessotsiaalhoolekandest toimetuleku-toetuseks makstavat osa.

Pingeline vallaeelarve onpuudutanud igat eluvaldkonda, niiharidust, vaba aja veetmise võima-lusi jm.

Olev Liblikmann: Kõige rohkem on kind-lasti kannatada saanud valla teed ja sedanii teede taastus- kui ka jooksva remondiosas, sest suur osa rahast on kulunud lu-metõrjetöödele. Meie aastane vajadusvalla teedele on minimaalselt 5 milj. kroo-ni, kasutada saame aga 1,5-2 milj. krooni.Investeeringute vaeguse käes vaevlevadaga ka kõik eluvaldkonnad, nii et kanna-tada on saanud praktiliselt kõik.

Väike-Maarja valla mainesträägiti lõppeval aastal kül-laltki palju. Milline on vallamaine teie arvates?

Urmas Tamm: Väike-Maarjavalla maine on olnud küllalthea. Arvan, et inimesed ei peahäbenema, et nad on päritVäike-Maarjast või et nadtöötavad siin.

Väike-Maarja valla mai-net kujundavad siin tegutse-vad asutused ja ettevõtted,s.o meie kõik iga päev. Tea-da on, et head mainet on ras-ke saavutada ja hoida, kuidkerge rikkuda.

Vallas on kahjuks palju“meie ja teie” suhtumist. Se-nise killustatuse asemel võikspalju rohkem olla “meie” suh-tumist, soovi midagi ühiseltkoos ära teha, siis oleks katulemus parem.

Mainest armastatakseVäike-Maarjas rääkida. Samaskerkib aina enam esiplaanilevajadus turundada nii siinseid

üritusi, turismi, ettevõtluse võimalusi, agasamapalju ka Väike-Maarjat kui head pai-ka, kus elada.

Eestist on võtta kohaturundusekohta mitmesuguseid näiteid. Üheks õn-nestunumaks pean viimasel ajal Viljandit,kus pärimusmuusikafestivalidest on Vil-jandi linn leidnud endale pärimusmuusikanissi seda koolis õpetades ja pärimusmuu-sikakontserte korraldades. Kompetentsi

de likvideerimine kõigi valla kodanike,ettevõtete ja valla enda poolt.

Selle koosseisu volikogul ja vallavalit-susel on täis saanud esimene aasta.Kuidas iseloomustate seda aastat?

Urmas Tamm: Selle koosseisu tööle-hakkamine algas tormiliselt. Üks voli-kogu liige hoiatas mind Väike-Maarjastööle asumise eel juba ette, et hoidkuma oma piip ja prillid. Prillid on terved,suitsu ei tee enam 20 aastat.

Tõsisemaks minnes, olen esi-mese aastaga inimestest, olukorrast jainvesteerimisvajadusest pildi ette saa-nud. Torkab silma, et palju on poolikultlahendatud objekte. Näiteks Simuna rah-vamajas on korras saal ja tualettruumid,ülejäänu aga väga kehvas seisus. Võinäiteks Triigi spordihoone, Kiltsi rah-vamaja, Väike-Maarja muusikakooliruumid. Muusikakool on maakonna teis-te osasugustega võrreldes kõige vilet-samas seisus.

Siinkohal on mul hea meel val-minud Kurtna külamaja ja peagi valmi-va Liivaküla seltsimaja üle, mis on kor-da tehtud külarahva eestvedamisel ja

projektirahadega.

Olev Liblikmann: On olnud päris raskeaasta. Rahaliste vahendite nappus onseadnud piirid paljude heade kavatsusterealiseerimisele, mille eesmärgiks onolnud veelgi elamisväärsemate tingi-muste loomine vallas.

2010. aasta on olnud üks masu-aastaist,kus on tulnud kõvasti vallaeelarvetkärpida. Millised valdkonnad on saa-nud kõige enam masu tõttu kannata-da?

edasiseks arendamiseks ehitati pärimus-muusikaait. Rahvakultuurialast tegevusttoetab samast väljakasvanud maakonnatunnuslause “Ürgses rütmis”.

Teise näite toon Türi linnast, kustoimub igakevadine lillelaat. Laat toobmeediakajastuse ja rahva Türile. Inime-sed üldiselt teavad, et kui räägitakse Tü-rist, siis meenub neile, ahaa, see on seekoht, kus lillelaata peetakse. Aga millistlisandväärtust ja kompetentsi laat-lillendus-aiandus neile veel juurde onandnud, sellest pole suuremat kuulda ol-nud.

Just selles suunas, et üritused-te-gevused tooksid laiemalt ja pikemajali-semat kasu, peaksime ka meie oma mõt-teid arendama ja tegevust suunama.

Mis on Väike-Maarja suurimprobleem? Sama, mis suurtest keskus-test väljaspool elavate inimeste jaoksmujalgi - et oleks tööd. Töökohtade vä-hesus maapiirkondades ja ka Väike-Maar-ja vallas on üks peamisi põhjusi, miksinimesed siit mujale elama asuvad. Seeon üks tegevusvaldkondi, mis vajab tõ-sisemalt tegelemist nii meie vallas kuivaldade koostöös PAIK-s.

Võtame kasvõi palju pahandusttekitanud kiriku tornikiivri murdumise.Suure meediakära kõrval tõi murdunudtornikiiver siia ka inimesi ja ettevõtjaidmujalt, kes on huvitatud koostööst justmeie valla ettevõtjatega, näiteks ener-geetika valdkonnas. Väike-Maarjat kü-lastanud soomlased on öelnud, et uusmajanduskasv ei sünni Nokia-suguse et-tevõtte loomise ja eduga, vaid paljudeväiksemate koostööst. On meie teha, kavõtame pakutust kinni või mitte. Koha-likku ettevõtlikkust arvestades loodan,et me ei lase võimalust käest.

Minu arvates võiksime rohkempalju rohkem rääkida Väike-Maarjast kuiheast kohast elamiseks. Mind ongi esi-mese vallavanema aasta jooksul hämmas-tanud, miks sellele seni nii vähe tähele-panu pööratud on. Siin on olemas laste-aed ja mitu kooli, võimalused huvihari-

duseks ja –tegevuseks, sportimiseks, onpere- ja hambaarstid, apteek, mitmed tee-nindusasutused, poed jpm, ilus loodusja rahulik keskkond ning vilgas seltsielupealekauba. Küsimus on teenuste kvali-teedis ja suutlikkuses neis head teenusekvaliteeti pakkuda.

Alguse juurde tagasi tulles: siinsaab iga meie asutus ja ettevõte Väike-Maarja hea maine kujundamiseks mi-dagi ära teha. Nagu öeldakse: tee headtööd ja räägi sellest.

Olev Liblikmann: Eks nii valla kui kaigasuguse teise asutuse ja ettevõtte mai-ne sõltub sellest, kuidas seal nii igapäe-vaseid kui ka perspektiivseid problee-me lahendatakse. Arvan, et oleme mõ-lema osas suutnud tagada edasiminekuvaatamata nappidele ressurssidele. See-ga võiks mainet pidada heaks, aga lõpli-ku hinnangu annavad muidugi vallagaseotud inimesed nii lähedalt kui kaugelt.

Milline on teie uusaasta soov valla-rahvale?

Urmas Tamm: Kui sel aastal pidime li-saks masule tegelema palju ka loodus-jõudude tagajärgedega, siis uueks aas-taks soovin, et saaksime ellu viia neidplaane ja unistusi, mida oleme soovi-nud.

Vallarahvale soovin uueks aas-taks palju tervist, õnne ja kordamine-kuid, et teie pingutused kannaksid vilja.Soovin, et teile kallid lähedased oleksidteiega ka järgmisel aastal.

Olev Liblikmann: Vallarahvale soovinjätkuvat meelekindlust, sest raske aegkestab veel kindlasti mitu aastat ja kõi-gi raskustega toimetulek nõuab iga-ühelt tõsiseid jõupingutusi. Nende te-gemiseks soovin kõigile eelkõige headtervist, üksteise mõistmist ja toetamistning lootust paremasse tuleviiku! Ela-me veel!

Küsis Hilje Pakkanen

Vallavanem Urmas Tamm Pandivere päevi avamas

Volikogu esimees Olev Liblikmann Pandivere päevade tuld süütamas

Kui 2009. aasta oktoobrikuu algusesseisid endise kauplusehoone müürijupidkülamaja ehituse ootuses, siis tänaseksasub samal kohal uus ja hubane seltsima-ja. Aastaga viis nelja küla - Võivere,Kurtna, Nadalama ja Kärsa - inimesi ühen-dav mittetulundusühing Nelikand elluneli rahastatud projekti ja avas 19. no-vembril pidulikult 2,7 miljonit kroonimaksma läinud Kurtna külamaja.

Nii nagu eelmise sajandi algu-

Aasta teo nominent:Kurtna külamajavalmimine

ses ehitasid talumehed ja ko-halikud ettevõtjad külakeskus-tesse seltsimaju, nii aitasid kanelja küla inimeste unistuseoma külamajast teoks teha eel-kõige nad ise. Ainuüksi 2010.aasta jooksul toimus 15 talgu-päeva, mil vabatahtlikud aita-sid kaasa külamaja värvimis-ja ehitustöödel ning ümbrusekorrastamisel.

Kurtna külamaja valmimise taga on kõvaprojektikirjutaja Ene Preem, kes on kaKurtna, Nadalama, Võivere ja Kärsa kü-laelu edendaja ja MTÜ Nelikand juhatuseesimees.

SOOVID, MÕTTED

5Detsember 2010

Lahkuv aasta oli meile kõigile tööde jategude rohke, oli häid ja halvemaid het-ki.

Aasta algas Simuna piirkonnaleküllaltki ebameeldivalt, kuna meil sule-ti riiklik päästekomando. Tuli tegutse-da kiiresti ja luua MTÜ Simuna Vaba-tahtliku Tuletõrje Selts. Hoone ja tehni-ka oli päästetööde tegemiseks olemas.Leidus ka vabatahtlikke, kes olid nõuspäästetöödel osalema. Hetkel kuulubSimuna vabatahtlikku päästekomandos-se kümme vabatahtlikku päästjat, kolmneist on kutselised.

Tänaseks on toimunud 24 väl-jasõitu Simuna abikomandost. Suure-

Simuna osavallavanem MartPruul

mad sündmused, kus meie abivajati, olid Imukvere metsapõ-leng ja augustitormid.

Meelde on jäänud veel1. mai talgud, millest Simunas jaümberkaudsetes külades võttisosa kümneid tublisid inimesi.Korda said tehtud mitmed terri-tooriumid. Heakorratöid jätkubveel, nii et järgmisel kevadelkindlasti jätkame.

Need olid esimesedmõtted, mis meelde tulid.

Oli veel palju teisi vaja-likke ja olulisi tegemisi Simunaosavallas.

Tänan kõiki, kes aitasidkaasa Simuna osavallas elu tur-valisemaks ja paremaks muutmi-sel!

Soovin kõigile rahulik-ke jõulupühi, head vana asta lõp-pu ja ilusat uut aastat!

Aastas oli päris palju head ja huvitavat.Tagasipilku heites meenuvad

eeskätt ettevõtmised, mis nõudsid roh-kem aega ja millele sai suuremat tähele-panu pööratud.

Enim pinget, muresid ja rõõmetõi Eesti valdade talimängude korralda-

Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaIlve Tobreluts

korral palju suuri muresid.Natuke jääb hinge vaevama

Georg Lurichi mälestuse jäädvustami-sega seonduv. Lurichi 130. sünniaasta-päeva pidustuste raames viis aastat ta-gasi sai võetud eesmärgiks tähistadatema 135. sünniaastapäeva mälestussam-ba avamisega Väike-Maarja keskvälja-kul. See aasta ei ole meid rahalisesmõttes mälestussamba rajamisele oluli-selt lähemale viinud. Küll aga olemesaanud pidada vajalikke läbirääkimisi jaarutelusid skulptorite ja mitmete asjaedenemisele kaasa aidata saavate inimes-tega. See annab lootust ja jõudu tulevalaastal ettevõtmisega edasi minna.

Jõudsalt oleme liikuma saanudStruve meridiaanikaare Simuna–Võive-re otspunktide tähistamise. PRIALeader-programmist eraldati toetustVõivere otspunkti tähise rajamiseks.Tööd lähevad lahti kevadel. Loodeta-vasti õnnestub Muinsuskaitseameti toelsinna tuleval aastal ka vajalikud info-tahvlid paigaldada.

Soovin kõigile rõõmu, ergastvaimu, õnne, õnnestumisi ja kosutavaidtegevusi tulevaks aastaks!

Eesti Raamatukogude Ühing kutsus lu-gemisaastal kõiki lugejaid üles kinkimaoma kodukandi raamatukogule üht äsjailmunud raamatut. See on heategu, mil-lega saab kogeda kinkimisrõõmu ja pak-kuda paljudele teistele lugemisrõõmu.Kinkides raamatukogule, teeme kingi-tuse korraga paljudele.

Väike-Maarja raamatukogulekingiti lugemisaastal päris mitmeid häidja väga häid raamatuid.

Raamatukogu tänab lahkeid an-netajaid Lembit Uibot, Jaak Läänemet-sa, Tuuli Saksa, Tiina Rajastet, Li-AnnLehtmetsa, Virve Alast, Aime Karu.Suur tänu ka Väike-Maarja Vallavalitsu-sele, Kalju Suurele, Paavo Kivine‘le,Boris Kivikule, Piret Päärile, RMKle,

Raamatukogu tänabMemento Rakvere Ühingule.

Kingitud raamatussekleepisime lugemisaasta emb-leemi ja kirjutasime sisse kin-kija nime.

Ühe aasta jooksul il-mub eestis üle 4000 raamatu,millest Väike-Maarja raamatu-kogusse jõuab keskmiselt1000, viimastel aastatel 700 –800 raamatut.

Olgu aasta milline ta-hes, ikka leidub igas raamatu-kogus usinaid lugejaid. Raa-matukokku tullakse ka vaata-mata hõrenevatele uudiskir-janduse riiulitele ja pikeneva-

Jõulu õhtu

Kas tunned õhtut, kuhu vaikib tuulja kogu ilm käib muinasjutu radu,ja kauge inglilaulu taeva alttoob maha imepehme lumesadu.

Siis on kui lõhnaks Betlemma heinja kuulduks lapse lunastavat nuttu,ja nagu tõttaks karjased just nüüdme läve alla vestma jõulujuttu.

Sel õhtul jõulu-ime ette kooskõik hardalt kummarduvad küünlavalgel,ja nagu ükskord sõime kohal tähtlööb häädus helendama igal palgel.

Kersti Merilaas

Soovime kõigilerõõmsaid jõuleja õnnelikku uutaastat!

Väike- MaarjaLasteaed

Kauneid pühi ja head uut aastat!

Väike-Maarja muuseumi rahvas

Aasta 2010 jääb aastaks, kui meie perelaste soovid täitusid ja sellega seosesmuutus ka pere elukorraldus. Heameelon, et pärast pingelisi katseid õnnestusnooremal tütrel sisse saada Norra Teat-ri Akadeemiasse, vanem tütar aga jät-kas õigusteaduse magistriõpinguidUppsala Ülikoolis. Laste välismaal õp-pimine on oluliselt minu silmaringilaiendanud ja aidanud mõista Põhjamaa-de haridusfilosoofiat ja korraldust koosoma tugevate ning nõrkade külgede-ga.

Tööalaselt jäävadmeelde pingelised eelarved, sest kok-ku vähendasime sellel aastal koolides4,9 ametikohta. Positiivset oli aga roh-kem ja oluliselt kasvas meie koolide

Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekeskusedirektor Raili Sirgmets

osalemine erinevatel üritustel ningõpilasvõistlustel.

Sellel aastal oli tähtis meieasutustele konkureeriminekvaliteediauhinnale, mis tähendabühtlasi kvaliteedijuhtimise süstee-mile üleminekut. Kuigi oleme teealguses, andis see meie koolidejuhtkonnale uued oskused jateadmised. Samuti sundis see juht-konda tegema põhjalikku analüüsija viis erapooletut assessorit and-sid hinnangud koolides toimuvakohta.

Tänan koolide personalihea koostöö eest!

Ilusat jõuluaega ja meele-olukat aastavahetust!

Nüüd süütame jällegi küünlad,las soojendab südant see lõõm...

Täname kõiki, kes lõppeval aastalon soojendanud meie südameid omasõnade ja tegudega.

Soovime teile kõigile häid pühi,head vana-aasta lõppuja head uut aastat!

Hooldekodupere

mine veebruaris. Mängud õnnestusidigati väga tõhusa ja hästi toiminud mees-konnatöö tulemusena. Teine suuremõnnestumine oli riigimees Juhan Kuke125. sünniaastapäeva tähistamine Kärukülas koostöös Konstantin Pätsi muu-seumiga.

Tööalaselt lisas valla struktuu-rimuudatus mõningaid uusi tegevusi jakohustusi. Taas olen tihedamalt seotudsiinses kultuurielus toimuvaga.

Erilist heameelt tunnen selleüle, et Kiltsi mõis on oma suursuguseja nägusa ilme tagasi saanud. Hea mä-lestus jäi admiral Adam Johann vonKrusensterni 240. sünniaastapäeva tä-histanud üritustest ja taaskohtumisestKrusensternide perekonna esindajate-ga.

Toredaid elamusi pakkus suvelkülastatud Soome skulptori EmilWikströmi maja-muuseum Visavuoril –äärmiselt huvitava sisuga ja uskumatultkaunis!

Tänavune aasta jääb mällu kaeriliselt ekstreemsete ilmastikuoludepoolest, mis murdsid kirikutorni, lõh-kusid katuseid ja tõid inimestele mitmel

“No ja mis tööd sa siis nüüd teed?”on olnud lõppeva aasta sagedasemküsimus tuttavatelt, keda pole tükkaega näinud.“Teen Väike-Maarja valla lehte!”Vaikus. Või imestav nojah…“Ega see pole niisama vallaleht! Nadseal Väike-Maarjas võtavad asja pä-ris tõsiselt!”

Ja nii ongi. Täiestitõsiselt suhtutakse omalehte, temaga arvestatak-se, teda loetakse ja telli-takse, talle tehakse kaas-tööd, saadetakse pilte ja

kirjutisi oma tegemistest. Teda arvus-tatakse ja kiidetakse…

Vaat’ see on kõige rõõmusta-vam asi Väike-Maarja lehe juures, etmeie leht läheb meile korda!

Aitäh teile kõigile, ka praegu-se toimetaja eelkäijatele, kes te päran-dasite sellise lehe mulle teha. Püüantaset hoida.

Soovin kõikidele lugejatele,kaastööde tegijatele, lehe levitajateleja neile, kellele leht korda läheb - südamest head uut aastat!

Jätkame aga uuel aastal jälle!

Jällegi saabumas aasta uus,olgu ta seekord paremast puust.Olgu ta teguderohke ja tore,rõõmude varju jäägu kõik mure.

Hilje Pakkanentoimetaja

Suur-suur aitäh teile!

tele lugemisjärjekordadele. Usina ot-simise järel leiab igaüks endale midagimeelpärast nii meelelahutuseks kui kaenesetäiendamiseks, kui vastilmunudmenuraamat just hetkel kellegi teisekäes lugemisel on.

Soovin meie lugejatele headlugemisaastat ka kõigil järgnevatelaastatel!

Irma Raatma

SOOVID, MÕTTED

6 Detsember 2010

2010. aasta algas kõva külmaga ja paksulumega ja paistab, et lõpeb samamoodi.Külma on õnneks veidi vähem, aga lundsee-eest tublisti rohkem. Millega siis Si-muna koolipere möödunud aastal tegeles?

Põhitegevus oli ikka õppimine jaõpetamine. Kuid ühest koolist teeb tõelisekooli ikka õppimise kõrval ka õppetöövä-line tegevus. Osalesime mitmetel konkurs-sidel ja võistlustel nii maakonna-, valla- kuika kihelkonnatasandil.Eriliselt äramärkimist väärivadki Simunakihelkonnakoolide üritused. Kihelkonna-koolide koostöö toimib juba 13 aastat. Üri-tustesarja kuulusid möödunud aastal rah-vastepallivõistlus Simunas, kergejõustiku-võistlus Muugas, sügisene krossjooksRakkes, meeleolukas õpetajatepäeva piduLahus (korraldajateks Lahu ja Salla koo-lid), kihelkonnakoolide laager Simunas jaaasta kokkuvõtete ja uute plaanide tegemi-ne Laekveres.

Kõige eredamaks sündmusekslõppeval aastal oli maikuus koolipere javilistlaste jaoks Simuna Kooli 320. aasta-päevapidu. Väärikat juubelit tähistasimerõõmsa rongkäiguga Simuna alevikus,millele järgnesid rahvamajas südamlik ak-tus ja lustlik vilistlaste koosviibimine. Kooliaastapäevaks andsime välja õpilastöödekogumiku, mis hõlmab möödunud küm-nendi paremikku meie vilistlaste omaloo-mingust. Tuhat tänu õpetajatele KristaUstavile ja Elle Alberile, kes laste töid talle-tasid.

Algklasside õpilased osalesid Väi-ke-Maarja valla koolide algklasside luule-tuste esitamise konkursil ja Tamsalus toi-munud õpioskuste olümpiaadil. Käisimeekskursioonidel, eriti aktiivsed õppeeks-kursioonidel osalejad olid lasteaia vanemarühma lapsed ja nende õpetajad.

Septembrikuus liitusid meie peda-googilise kooli kollektiiviga kaks uut õpe-tajat. Nendeks on emakeeleõpetaja ja hu-vijuht Siiri Kanarbik ja ajaloo- ning ühis-konnaõpetuse õpetaja Kristina Varik Kilm.

Uued õpetajad on juba pälvinud laste pala-va poolehoiu.

Sügisel toimus traditsiooniline„Nunnunäitus“. Tähistati õpetajate päeva.See oli kunstihõnguline. Õpetajatest saidõpilased, kes istusid maalimistunnis ningmaalisid endale ainulaadset kohvikruusi,samal ajal kui 9. klass harjutas kätt päris-õpetajaks olemisega. Päeva lõpuks kinki-sid 9. klassi õpilased igale õpetajale õpeta-jate pildi - kuid mitte tavalise, vaid ise joo-nistatu. Teos oli meisterlik, autoriks TõnisKlaasmägi, ja üks nendest piltidest jääbehtima õpetajatetoa seina. Stiilinädala raa-mes sai näha Simuna Koolis põnevaidsoenguid, lemmikõpetaja riietust, vahvaidmultikategelasi ning sedagi, kuidas näe-vad välja tüdrukuks riietunud poisid ja pois-teks riietunud tüdrukud. Nädala viimanepäev oli siis „Kõik koos päev“ – see tä-hendab näiteks, et põneva soenguga poi-

siks riietunud tüdruk kannab multikatege-lase kingi ja lemmikõpetaja kampsunit.

Isadepäeva tähistasime sel aastalnii, et isad andsid õpilastele ühe tunni, kusnad õpetasid lastele midagi oma erialagaseotut. Pärast toimus kontsert, kus õpila-sed esitasid laule ja lühinäidendeid.

Viisime läbi järjekordse korvpal-li kadriturniiri. Lugemisaastat jäi lõpetamaomanäoline etluskonkurss „Sohvateater“.

Oktoobrist aprillini toimub klassi-devaheline mälumäng „Mõtelda on mõ-nus”. Õpilased jälgivad elevusega punkti-tabelit.

Pärast kolmandat adventi toimusjõululaat, kus sai osta müüa või vahetadakõiksugu põnevat kraami. Väiksemateõpilaste sussidesse poetavad päkapikudhoolimata paksust lumest ja tuisuilmadestikka kommi…

Ees on ootamas muusikakoolilaste jõulukontsert ja lasteaia- ning kooli-laste jõulupeod.

Ilusat talve, rahulikke jõule ja kä-rarikast uut aastat kõigile valla elanikele!

Simuna Kooli pere

Aasta 2010 Simuna Koolis

Võiks arvata, et mis selles aastas 2010nii erilist oli, aga siiski. Oma tavapärastetegevuste kõrval kirjutasime mitu edukatprojekti, millega saime kokku raha erine-vatest programmidest 100 000 krooni.Kogu summa oli mõeldud noortele ees-märgiga mitmekesistada noortekeskuseigapäevategevusi. Olulisemaks peanENTK ja KIKi toetust noortele töö- ja puh-kelaagri korraldamiseks. Suvel osales nntöömalevas 102 noort. Igapäeva töötami-se kõrval andsid noored suure panuse ko-gukonna heaks vabatahtliku tööna, kokkuumbes tuhat tundi. Malevasuve lõpetasi-me ekskursiooniga Võrumaale Rõugeümbrusesse, külastasime looduskauneidpaiku ning Võrumaa noortekeskusi.Augustikuu viiel päeval osales 32 noorttormikahjustuste likvideerimisel. Needtublid noored said preemiaks külastuseAura veekeskusesse Tartus. Ega ainult töödtehtud, noortekeskus soetas erinevate pro-

Aasta Väike-Maarjanoortekeskuses

jektide abiga köögivarustust, õmblusteh-nikat ja -materjale ning suurel hulgal laua-mänge, õhuhoki ning uue lauatenniselaua.

Detsember on ju jõulukuu ja eksnoortekeskus tähistab jõule piparkookideküpsetamisega: 20.detsembri külastavadnoortekeskust noored ühendusest Estyes,kes toovad jõulumuljeid oma kodumaalt,Rootsist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja mu-jaltki.

Noortekeskus on saanud kooskäi-mise- ja ajaveetmise kohaks väga paljude-le noortele. Koos oodatakse bussi, pee-takse sünnipäevi ja klassiõhtuid. Oktoob-rist alustas noorte päästjate ring ja Väike-Maarja noortekogu töögrupp.

Väike-Maarja Noortekeskuse väi-ke kollektiiv soovib kõikidele headele ini-mestele ja koostööpartneritele, imelisi jõu-le, toredat aastavahetust ning kõigile noor-tele, olgem mõnusad!

Meeli Veia, Virge Lepa

Õppimine on õpilaste põhitöö, teeme sedanii hästi, kui suudame. Allpool tuleb juttusellest, mis õppimise kõrval Kiltsi koolissel õppeaastal huvitavat toimunud on.

Kooliaasta juhatas sisse suur torm,mis tegi Kiltsis palju pahandust. Teiste suur-te puude seas murdis torm maha mõisa eeskasvanud ja kooli jaoks palju tähendanudpüha tammepuu (pildil tamme ärasaatmine).

Puhkuselt naasvaid õpetajaidootas ees lisaks kooliaasta ettevalmistami-sele tormikahjustuste likvideerimistööd.Korraldasime mõisapargis tormimurru ko-ristamise talgud. Tammepuu sümboolseleärasaatmisele oli kohale tulnud ka televi-sioon (Kanal 2). Vallavanem tõi kotitäieuusi potentsiaalseid tammesid (tammetõ-rusid).

Õppeaasta algust raskendasid katähtajast tunduvalt pikemaks veninud ehi-tustööd. Praegu, kui kaunis koolimaja val-mis on, oleme kooliaasta alguse muredjuba unustada jõudnud.

Kooliaasta algusesse jäi kohalikuhariduselu 155. ja Kiltsi kooli 90.aastapäe-va tähistamine. Seegi suur sündmus vajaskorralikku ettevalmistamist. Toimus koolivilistlaste, endiste ja praeguste õpetajate jaõpilaste kokkutulek. Päev oli kaunis, kok-kutulek südamlik, jällenägemisrõõm suur.Kokkutuleku puhuks ilmus kooli almanahh,kuhu oli jäädvustatud lõpufotod lendudekaupa. Pidu oli meeliülendav. Tantsupõran-dal keerutasid jalga need, kes olid koolilõpetanud rohkem kui 50 aastat tagasi kõr-vuti möödunud kevadel lõpetanutega. Tun-nustust jagus kõigile kooli eest hea seis-nutele. Pidustusest said osa ka kooli õpila-sed, kelle jaoks kaeti eraldi peolaud.

Ühislaul ülendas meeli vastses re-monditud kaunis mõisasaalis.

Kuuldused meie vastrenoveeritudkaunist koolihoonest on levinud üle Eesti.Taas koputas meie uksele televisioon, see-kord TV3, kes tõi kaasa “Laheda koolipäe-va” ürituse. Lahedal koolipäeval demonst-reerisid meie õpilased külalistele oma gii-dioskusi ja jutustasid neile ajaloolisi legen-de. Üritus vastas oma nimele: oli tõesti laheja koolipäeva avardav.

Õpilasesinduse soovil toimuskoolis esimese õppeveerandi lõpul sep-tembri- ja oktoobrikuu sünnipäevalastesünnipäevapidu. Sünnipäevalaste tähistami-si on kavas korraldada iga veerandi lõpus.

Toredaks elamuseks koolipereleoli õpetajatepäeva tähistamine. Sellekspuhuks vahetasid õpetajad ja õpilased omarollid. Palju nalja tegid kõigile tunnid, midaandsid õpilased sõnakuulmatutele õpetaja-tele. Siia sobib hästi kooliaasta deviis: äratee seda teistele, mida sa ei taha, et sinule

tehakse.Traditsiooniliselt tähistas ka meie

kool isadepäeva. Kohaletulnud isade arvei olnud just suur, kuid need, kes tulid, püh-kisid silmist liigutuspisaraid. Pidu ja lasteetteasted läks neile südamesse.

Käivitus Comeniuse projekti esi-mene osa, mis tõi meie kooli õpilasi ja

õpetajaid Austriast, Ungarist, Rootsist. Nä-dala jooksul vahetati hulgaliselt kogemusikunsti ja kultuuri vallas erinevate rahvustetasandil. Lõpuõhtul said meie külalisedmaitsta meie rahvustoite, kõlasid osavõt-nud rahvaste laulud. Rõõm oli kogeda, etnii mõnigi laul oli täpselt meie oma laul.Saime hakkama ka erinevate rahvaste rah-vuslike tantsudega. Lahkumine oli kurb,voolas pisaraidki. Kui aga poleks kurbi lah-kuminekuid, siis poleks ka rõõmsaid jälle-nägemisi. Seda enam on põhjust oodatauusi kohtumisi - projekt jätkub.

Ürituste sekka tehti koolis ka reaal-set tööd - õppimist. Traditsiooniliselt osa-les kool mälumängudel, viktoriinidel, olüm-piaadidel ja maakondlikul rahvastepalli-võistlustel. Rahvastepallis tõi meie koolkoju kolmanda koha. See oli meeldiv ülla-tus kõigile, kuna puuduvad meil ju reaal-sed harjutustingimused.

Jõulumeeleolu sisustas koolis ühi-ne esimese advendiküünla süütamine. Alg-klassid võtsid ette reisi jõulumaale Aartikapuhkemajja Kulinale. Tegevus jõulumaaltoimus lumises metsas ja jätkus tubases ta-res jõulusöömaajaga. Kohal oli ka tõelinejõuluvana oma suure kingikotiga, kust ja-gus kingitusi kõigile. Kingituste eest tasutilaulude-tantsudega ja mõne lihtsa sooja

paiga. Kodutee kulges läbi tormi ja tuisu.Tagasiside jõulumaareisist oli ühene: “Olitäiega vägev!”

Algklasside ja Väike-Maarja Kilt-si lasteaiarühma ühistööna toimusid töö-toad, kus õpiti piparkoogi tegemist, pabe-rivoolimist, vesteti muinasjutte.

Tõeline välk tabas koolimaja aga

jõulunädalal, kui toimus mitu kontserti jaesinemist. Meile esines Tallinna jõuluba-rokkansambel Trio Madrigale “Pähklipu-rejaga” sarjast “Kammermuusika mõisa-koolides”. Järgmisel päeval näitasid omakunsti muusikakooli õpilased. Toimusvõimlemispidu, mida saatis tugev aplaus.

Kogu selles jõulumeeleolus tuliõpetajatel leida aega hinded välja panna jaõppenõukoguga veerandi lõppu kuuluta-da.

Aasta lõppu kroonis kooli jõulu-pidu. Ilus oli jõulukuusk, mis ehtis meieveelgi kaunimat koolisaali. Laste näod sä-rasid jõuluvanalt pakke vastu võttes.

Aasta viimane koolipäeva hom-mik oli rahulik. Õpilased kogunesid klassi-desse jõuluhommikule, kus nad said tun-nistused tehtud töö eest.

Veel kord istuti ühisesse lauda, ettähistada novembri- ja detsembrikuu sün-nipäevalaste sünnipäevi.

Õpetajad viimase koolipäeva jä-rel puhkusele ei läinud. Nüüd asusid ne-mad koolipinki koos teiste valla koolide-ga, et koolitada end lihtsustatud õppekavateemadel. Nüüd saabus oodatud puhkuska õpetajale.

Head uut aastat kogu kooliperele!Alar Krull,

direktor

Kiltsi kooliaasta kulges sündmusterohkelt

Aasta oli lastekeskne – seega sõbralik,hooliv, armastav, õpetlik, mänguline ja täishuvitavaid tegevusi - üheskoos väikesedja suured, lapsed ja vanemad, õpetajad jakõik meie sõbrad.

Lasteaia aasta algab traditsioonili-selt ühise uue-aasta tervitamise peoga. Edasikäib aastaring läbi rahvalikke ja rahvuslik-ke tähtpäevi ning lõpeb ikka õnnelikultpäkapikkude ja jõuluvana seltsis. Igal aas-tal kiidab jõuluvana lapsi, olgu nad sõime-rühmast või juba koolieelikud, et nad onaastaga nii suureks kasvanud, palju tubli-mad ja targemad, oskavad laulda ja tantsidaning on võrratud näitlejad iga rühma jõulu-näidendis, et õpetajatel jätkub loovust jalusti lastega mängida. Just nii see ongi,sest jõuluvana mäletab ja märkab!

Väikestele majasisestele ürituste-le lisaks osalesid Väike-Maarja Lasteaiakoolieelikud 21. mail koos kõikide teisteLääne-Virumaa lasteaedade lastega maa-kondlikul võimlemispeol Rakveres.

30.septembril toimus ülelasteaiali-ne heategevuslik perepäev, kus osalesidkõikide rühmade lapsed, lapsevanemad jakõik lasteaia töötajad, eesmärgiga pakku-da lastevanematele võimalust koos laste-ga lasteaias lõbusalt aega veeta. Oli kont-sert lasteaialaste etteastetega ning külalis-esinejatega meie vilistlaste näol Väike-Maarja Gümnaasiumist, kohvik, palju ilu-sate ja maitsvate toodetega müügilette ningmuidugi õnneloos, kus järjekord lõppesalles koos uste sulgemisega.

24. märtsil korraldas Väike-Maar-ja Lasteaed maakondliku alushariduse kon-

Väike-Maarja Lasteaia aasta oli edukas

verentsi „Laps ja loodus“, mille avasid to-reda temaatilise kavaga meie koolieelikudning kus esinesid Mati Kaal, Marko Po-merants ja maakondlike lasteaedade aine-sektsioonide juhid. Konverentsil oli osa-lejaid 24 lasteaiast, maavalitsusest ja Väike-Maarja vallast, kokku 145 inimest.

Aprillis-mais oli tähtsaks saavutu-seks, et läbisime edukalt Haridus- ja Tea-dusministeeriumi poolt läbiviidud sisehin-damise, mille taotlesime Haridus- ja Tea-dusministeeriumi algatusel ning saime mi-nisteeriumi poolt finantseeritud. Tänu meiepoolt koostatud sisehindamise aruandekõrgele tasemele pikendati lasteaia järg-mise aruande esitamise tähtaega aastani2016.

Oleme rõõmsad, et suveks reno-

veeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tuse ja Väike-Maarja valla ühisprojektinaVäike-Maarja Lasteaia sõimerühma ruu-mid, kuhu paigaldati lastele uued puidustlauariiulitega kahekohalised sahtelvoodidja garderoobikapid.

Remonti ootavad veel meie las-teaia kolm rühmaruumi. Meie suurim soovongi, et uus aasta annaks väikestele laste-le võimaluse mängida kaasaegses ja hu-bases mängutoas. (Lasteaia soovi on kuul-da võetud: vahetult aasta lõpus saime tea-da, et saame ligi pool miljonit krooni ruu-mide remondiks. Toim.)

Soovime kõikidele rõõmsaidpühi ning uueks aastaks unistuste täitumist!

Tiia MändVäike-Maarja Lasteaia direktor

Tuleohutuse ja liikluspraktiline õppus “Laps liikluses” toimus seekordSimunas.

AASTA 2010

7Detsember 2010

Kiltsi Põhikoolis tegeletakse momen-dil kahe rahvusvahelise projektiga.

Oktoobris toimus järjekordnetöökoosolek Leedus, Sheta gümnaa-siumis, millest võtsid osa kaks õpilastja õpetaja meie koolist. Nordplus prog-rammist rahastatav projekt „Art is abridge between cultures“ hõlmabkunstialast koostööd kolme kooli –Kiltsi, Sheta ja Lyngdali Å kooli vahel.Sellel töökoosolekul oli lisaks kunstileveel projektiteemaks rahvuslik köök.Iga kool organiseeris kohaliku kooliõppeköögis ühise toiduvalmistamisening serveeris seda projektis osalejate-le ning Ðeta kooli õpetajatele. Eestitesindas mulgi puder ning kama, leedu-kad valmistas tsepeliine ning norra pooltpakuti välja ühepajatoit. Ühise toimeta-mise käigus tekkis väga hea kontaktkõikide osapoolte vahel. Kunsti töötoasvoolisime savist lusikat. Näidiseks oliväga erineva suuruse ja kujundusegalusikaid, eesmärgiks oli dekoratiivsusja lusikas pidi kujutama lindu. Projektiühistööks valmistasime puidust maju,millest lõppkokkuvõtteks kujunes Sõp-

Edukas projektiaasta Kiltsi koolis

ruse tänava äärde väike küla. Õppetöö-kojas olid meil abiks ka poisid, kuid ena-mus sai vineeri saagimise ning lihvimi-sega ise suurepäraselt hakkama. Majadvärviti vastavalt kodu-koha eripärale ja aluselekinnitatud majadele lisa-ti mitmesugusest mater-jalist dekoratsioone.Töö oli huvitav, sedaenam, et eestlased ja lee-dukad on tööõpetusetundidesse tavapäraseltjaotatud poiste ja tüdru-kutena.

Projekti käigusõnnestus meil külastadaka Leedu pealinna Vil-niust, sealset katedraalining Gedeminase torni.Meeleolu lisas tõeliseltkuldne sügis oma suu-repärase ilma ning sahi-sevate vahtralehtedega.Erilise elamuse saimeTrakai kindlusest – asu-koht järvesaarel, täielikult taastatud hoo-

Väike-Maarja naisseltsil oli novemb-ris võimalus kohtuda päästekooli pea-spetsialisti Avo Kiigega ja tema juhen-damisel tutvuda õppeväljaku ehk po-lügooniga, mis asub alevikust 6 kmkaugusel Ebavere lähistel.

Hr Kiik andis põhjaliku ülevaa-te rajatud objektidest, noorte päästjatepraktilistest ülesannetest, treeningvõi-malustest jpm. Suur töö on ära tehtud!Meie silme ees avanesid erinevatesseohuolukordadesse sattunute päästmi-seks paigaldatud vahendid: „vingusaun“ hävitava tule tõkestamiseks, ras-ke avarii läbiteinud autod kannatanuteväljatoomiseks, betoonseintega kaevsügavusse kukkunute väljaaitamiseks,ronimis-laskumistorn kõrgetel objekti-del tegutsemiseks, tehisveekogu uppu-

Väike-Maarja naisseltsi ettevõtmisel vu-ras teatrihuviliste buss 1. detsembril Tar-tu poole. Kõigi nägudelt vaatas vastuootusärevus. Kohapeal nautisime Vane-muise teatri imelist õhustikku ja seejärelvaatasime-kuulasime „Helisevat muusi-kat“. Etendus pakkus tõelise elamuse:ilus muusika; Hanna-Liina Võsa, väikes-te Trappide, majapidajanna jt suurepära-ne esitus paelus meid. Saime jällegi pi-sut hingelt rikkamaks.

Meeleolukalt möödus seltsi ad-vendiõhtu, tähistamaks jõuluootuseaega. Mõnusad päkapikud, jõulu- ja tal-velaulud, kandlemuusika, pilguheit ad-

Kui palju teate päästekoolist ja Avo Kiigest?

nute päästmiseks jne. Kõik on filigraan-selt läbi mõeldud. Olime siiralt üllatu-nud. Sellisel tasemel harjutusväljak vää-rib imetlust!

Küsimuste-vastuste käigus saituttavamaks kogu õppeasutus terviku-na. Jagame saadud teavet ka teiega:

Väike-Maarja päästekool ise-seisvus 1999.a.

Päästekooli kõige olulisemaksobjektiks võib pidada 26,8 ha suurustõppeväljakut, mis on rajatud Väike-Maarja valla territooriumil asuvasseVao kruusakarjääri.

Kahe õppeasutuse ühendamisetulemusena 2004.a kannab siinne koolnime Sisekaitseakadeemia Väike-MaarjaPäästekool. Samal aastal toimus õppe-

ned ning ruumidesse sisustatud muuseu-mitoad olid meeldejäävad ning huvita-vad.

Projekti viimane kohtumine toi-

mub kevadel Norras. Lõpp-produktiksvalmib iga maa tuntumaid kunstnikketutvustav esitlus, mida on võimalik ka-sutada ka kunsti tundides õppevahendi-na. Seni oleme klassiti koostanud õpi-laste endi valikul PowerPointi töid, mil-lest tuleb nüüd teha lõplik valik ning vii-mistletud esitlus.

Kindlasti ei jäänud vallaelanike-le märkamatuks novembri keskel valla-maja ees lehvinud Austria, Ungari ningRootsi lipud. Just nendest riikidest küla-lisi võõrustas meie kool. Comeniuseprogrammi projekti „Once upon atime…“ I töökoosolekul osales 27 vä-liskülalist – ligi kolmandik meie tavapä-rasest kooliperest. Projekti teemaks onmuistendid ja muinasjutud. Esimeseksülesandeks oli joonistada-maalida omamaa muinasjuttude tegelasi ja tegevus-kohti. Joonistustest koostati ühine näi-tus, mida võivad huvilised praegugi nähaalgklasside kaares. Väga südantsoojen-dav oli lugeda ungarlaste koomiksinakujundatud muinasjuttu, mida oli Googleabil püütud eesti keelde tõlkida.

Kuna tegemist oli esimese kok-kusaamisega, siis tutvustasime uhkuse-ga oma vastrenoveeritud koolimaja.Selline ajalooline hoone koos kuulsa ad-miral Krusensterni ja kõikide lossi juur-de kuuluvate legendidega jättis külalis-

tele sügava mulje. Esitluste kaudu saimeülevaate ka partnerite koolidest ja iga-päevastest tegemistest.

Kiirema tutvumise ning keele-barjääri ületamiseks huvides jagasimekülalised ja võõrustajad gruppidesse,kuhu kuulus igast koolist õpilasi ningõpetajaid. Ühise töö tulemusena kujun-dati projekti logo ning kott. Valimisedolid demokraatlikud ning võitis loomu-likult parim. Ülejäänud aeg kulus käpik-nukkude meisterdamisele, sest projektlõppeb 2012. aasta kevadel Ungaris nu-kunäidendiga. Nukkude pead olid ajale-hemassist varem kokku pätsitud ja kui-vatatud, jäi veel fimoga katmine ningtegelaskujule iseloomuliku välimuseandmine. Riidest kehaosa õmblemineei tekitanud raskusi ning projekti viima-sel päeval said esimesed neli käpiknuk-ku viimase lihvi.

Lisaks töistele projektipäevade-le ei unustatud ka külalistele lähiümbru-se tutvustamist. Käisime koos Äntu Si-nijärve ääres matkal ja hüljest vaatamas,huvi pakkus ka Emumäele juurikatestehitatud onn ning sarvik. Rahule jäädi kaPaide vallitorni rajatud ajakeskuse kü-lastamisega. Reedel toimus ühine õhtu-söök traditsiooniliste eesti toitudega.Õhtu naelaks kujunes kindlasti rahvatant-sude õpetamine-õppimine. Meie kaera-

jaaniga tuldi lausa suu-repäraselt toime, ungar-laste tðaadrað oli jubapalju keerulisem ja kii-re osani me ei jõudnud-ki. Palju elevust teki-tas õpetaja Lotharipoolt õpetatud Uus-Meremaa pärismaalas-te tants. Pärast viimastlaulumängu ei kiirusta-nud keegi lahkuma,lausuti palju tänusõnu,tehti ühispilti, jäeti hü-vasti ning poetati mõ-nigi pisar. Projektinäda-lal leitud uute sõprade-ga kohtume taas keva-del Rootsis Höörikoolis.

Jaana Niroda,Triinu Hiielaid,

projektidekoordinaator Merje Leemets

tegevuses muutus - esimest korda võetiõppekavasse päästjaspetsialisti õpe.

Praegu toimuvad kursused:päästekorraldajatele, tuleohutusjärele-valve töötajatele, parameedikutele,alarmsõiduki juhtidele, sukeldumisinst-ruktoritele.Kutseõppes võib omandada haridusepäästja erialal, päästjaspetsialisti erialal,päästekorraldaja erialal.

Kõik õpilased ja üliõpilased saa-vad päästja I ja päästja II kutsetaseme.

Kuni 2010. aasta kevadeni onlõpetanud päästekolledþi kõrgharidusetasemel 255 üliõpilast, kutseõppe tase-mel 520 inimest.

1998. a alates toimuvad täiend-koolitused. Täiendkoolitusel on osale-nud ligi 3000 inimest. Olulised kursu-sed on koolitajakursus: töötajate-inst-ruktorite õpe ja operatiivjuhtimise kur-sus: operatiivkorrapidajate õpe.

Kooli kauaaegsed välispartne-rid on Soome ja Rootsi päästeasutusedja -koolid. Koostööd tehakse ka Läti,Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa tu-letõrje- ja päästeala kõrgkoolidega.

Päästekooli õpilased ja üliõpi-lased on osalenud turbaväljade ja met-satulekahjude ning õlireostuste likvi-deerimisel.

Tublid õpetajad, tublid õppijad.Nõudlikkus on au sees. Igatahes tulebnii mõnelgi õppuril veel järeleksamigitulest läbi käia.

Koolitöötaja Juhan Laanemäesõnul on Avo Kiik osalenud mitmel vä-lismissioonil - järelikult on tegemistprofessionaalse, targa, logistikat valda-va spetsialistiga, kes suudab ka ekst-reemsetes olukordades „vägesid juhti-da“.

Aitäh sisuka ekskursiooni eestja head uut aastat!

Väike-Maarja naisseltsi nimel Vaike Sinisalu

vendi- ja jõuluaja kommetele meil jamujal. Küllap toetavad niisugused huba-sed hetked meid kõiki keset argipäeva-askeldusi ja mõnigi kord ka raskustegavõideldes.

15. detsembril võtsid muuseu-mi uksel vastu meeldiv kohvilõhn ja ele-vus - tegutses traditsiooniline jõulukoh-vik. Kodused küpsetised, kuum jook,küünlavalgus, kandlemuusika... Ilus ja sü-damlik. Rõõmsalt naeratavaid külastajaidjätkus kogu päevaks.Häid pühi ja head uut aastat!

Väike-Maarja naisseltsi nimel Vaike Sinisalu

Naisseltsi aastalõpu tegemisi

Naisseltsi jõulukohvik. Foto: Ellu Moisa

Naisselts polügonil. Foto: Ellu Moisa

AASTA 2010

Ülemisel pildil Nordplussi ja alumisel pildil Comeniuse projekti seltskond Kiltsis.Fotod: Merje Leemets

8 Detsember 2010

Noppeid aastast 2010 vallasJAANUAR

· Rahvastikuregistri andmeil elas Väike-Maarja vallas esimese jaanuari seisuga5135 inimest.· MTÜ Nelikand andis välja Võivere,Kurtna, Nadalama ja Kärsa küla elu-olututvustava kalendri “Külad ja talud 2010”.· Hausjärvi ja Sonkajärvi sõprusvalladkogusid Väike-Maarja valla palvel liu-välja jaoks 165 paari uiske.· Vallavanem Urmas Tamm ja OÜ Tur-va juhatuse liige Valdo Kruve sõlmisidaasta algul lepingu, millega vald kohus-tus toetama ka 2010. aastal kauplusbussitegevust 81 000 krooniga. Vald on suurja piirkondades asustus hõredavõitu,esmatarbekaupu ning süüa vajavad agakõik.· Vallavalitsuse sotsiaalosakond alustasjaanuarist Simuna koolis võrgustikutöö-ga. Võrgustikutöö käigus nõustatakselapsevanemaid ja õpilasi.· Ida-Eesti Päästekeskuse juhid kohtu-sid vallajuhtidega, et arutada koostöödennetusalas ja omavalitsuse rolli üle krii-siolukorras. Lepiti kokku sagedasemainfovahetuse üle ning otsustati, et vallauude arengukavasse lisatakse turvali-suse osa. Peeti vajalikuks moodustadanelja omavalitsuse peale ühine kriisi-komisjon.· Jaanuaris teatas Päästeamet Simuna ko-mando likvideerimisest. Neli päästjatsaid jätkata tööd Väike-Maarjas ja kolmkoondati. Kohalikud elanikud muretse-sid turvalisuse vähenemise pärast. Si-muna komando reageerimispiirkondhõlmas Laekvere valla, osaliselt Väi-ke-Maarja, Rakke ja Vinni valla terri-tooriumi.· Vald pani välja preemia lipuvaraste ta-bamiseks Väike-Maarja bussijaamast.· Registreeritud töötute arv vallas olijaanuaris 288 inimest.· Põllumeeste seltsi eestvõttel viidi Väi-ke-Maarja rahvamajas läbi viies talutoitupropageeriv päev “Talutoiduga tuge-vaks”. Seekord propageeriti piima ja pii-matoite.· 2010. aastaks oli PAIKil jagada projek-tiraha Pandivere piirkonna valdade aren-guks üle 9 miljoni krooni.

VEEBRUAR

· Pandivere koostööpiirkonna valdadejuhid pidasid plaane tihendada koos-

tööd. Kõne all oli võimaliku ühise hool-dekodu rajamine endisesse Triigi laste-aia hoonesse, jäätmeveo ühishanke kor-raldamine, Väike-Maarja muusikakoolirahastamine, kriisikomisjoni moodusta-mine.· Väike-Maarja vald võõrustas Eesti val-dade talimängude finaalvõistlusi.· Äntu järvel peeti esimene kalapüügi-võistlus „Äntu triibu 2010“.

· Simuna naisteklubi sai kümneaastaseks.· Väike-Maarjas lasteaia juures valmisüheksa objektiga lumelinn.· Kännuküla ja Määri küla pidasid küla-koosolekut. Kännuküla valis ka uue kü-lavanema.· Peeti esimene Ebavere kange talitriat-lon, kus tuli läbida 1 km jooksu, 7 kmrattasõitu, 3 km suusatamist. Osalejaid oli20.· Koolid tähistasid sõbrapäeva mitmesu-guste üritustega.· Algas Väike-Maarja aleviku ühisvee-varustuse- ja kanalisatsioonisüsteemikaasajastamine. Väike-Maarja alevikusrekonstrueeritakse 7,8 km veetrasse ja5,9 km kanalisatsioonitrasse ning raja-

takse kaks reovee ülepumplat. Ehitavadkonsortsium AS Oma Ehitaja ja AS Viim-si Keevitus.· Algasid remonditööd Väike-Maarja las-teaia sõimerühmas jt ruumides. Ehitajaoli AS Antaares, EAS toetas remonti 434tuhande krooniga.· Väike-Maarja loomsete jäätmete käitle-mise tehas plaanib rekonstrueerida reo-vee puhastusseadmed 2011.a lõpuks u.30 milj. krooni eest. Vastava detailpla-neeringu eesmärgiks on tänapäevase inf-rastruktuuriga ja hästi planeeritud töös-tusala loomine. Samuti peaks rekonst-

rueeritav reoveepuhastist väljuv heitve-si saama aastaringselt senisest puhtam.· Fotokonkurss “Talvemuinasjutt” tõiVäike-Maarja raamatukokku üle 70 ime-kauni talvepildi. Pildid pandi näitusele.· Veebruaris avastati Kiltsi mõisa reno-veerimise käigus põranda alt ajaloolisedadmiral Krusensterni maakaardid. Lem-bit Keeruse hinnangul võisid maakaar-did olla pärit 1820. aastatest.

· Valla turismikorraldaja Ellu Moisa tut-vustas Tallinnas rahvusvahelisel turismi-messil „Tourest 2010“ siinseid huviväär-susi.· Volikogu algatas Imukvere külas asu-va Kõrvalaane kinnistu detailplaneerin-gu, mille eesmärgiks on vaba aja veet-mise kompleksi rajamine.· Tähistati Eesti Vabariigi iseseisvuspäe-va.· Simunas toimus noorkotkaste võistlus-mäng “Jäljekütt”.· Vabariigi aastapäev tõi lisa Viru ring-konna Kodutütarde ridadesse - kodutü-tardega liitus 9 noort.· Veebruaris lähetas Eesti Haitile maavä-rina piirkonda kaks inimest, kellest üksoli Väike-Maarja päästekooli õppejõudning Tapa päästekomando meeskonna-vanem ja usaldusisik Rainer Asuküla,teine Lääne-Tallinna keskhaigla arst Jaak

Talving.· Suure lumeraskuse tõttu varisesid lühi-kese aja jooksul sisse kolme maja katu-sed Väike-Maarja vallas. Inimesed kan-natada ei saanud. Vallavalitsus leppiskohaliku päästekooliga kokku, et kade-tid hakkavad aitama inimesi, kes ise eisaa oma maja katuselt lund maha lükataega jaksa selleks ka teenust tellida.

MÄRTS

· Väike-Maarja vallas sõlmiti esimesednaabrivalvelepingud.· Pandivere arendus- ja inkubatsiooni-keskuse (PAIK) juhatuse esimeheks va-liti märtsi algul tagasi Toomas Uudeberg,tegevjuhina jätkab Aivar Niinemägi.· Väike-Maarja vallavalitsuses alustastööd infojuht Hilje Pakkanen.· Toimus MTÜ Simuna Vabatahtliku Tu-letõrje Seltsi asutamiskoosolek. Asuta-jaid oli 22, valiti 5-liikmeline juhatus, ju-hatuse esimeheks Mart Pruul ja aseesi-meheks Väino Haiba.· Väike-Maarja spordihoones toimus XXIrahvusvaheline noorte korvpalliturniirLurich Cup.· Väike-Maarja hokimeeskond osalesUudekülas Lääne-Virumaa jäähokimeist-rivõistlustel.· Triigi spordihoones peeti GeorgLurichi nimelised valla meistrivõistlusedjõutõstmises.· Norra, Brüsseli ja Eesti esindajad tutvu-sid Kiltsi mõisa renoveerimistöödega.Seniste töödega jäädi rahule.· Härmalõnga tantsurühm tähistas 20.sünnipäeva.· Simuna kihelkonna eakad pidasid Si-muna rahvamajas naljapäeva. Leiti, etnaeruta päev on raisatud päev.· Kuuendat korda keerles Simuna kihel-konna laulukarussell, soliste osales 27.· Gümnaasiumi algkoolimajas peeti val-la koolide 1.-4. klasside luulevõistlus.· Väike-Maarja gümnaasium osales Aeg-viidus rahvajuttude pajatamise konkur-sil.· Gümnaasium sai eduka osalemise eest“Talvevõlude konkursil” Eesti Kooli-spordiliidult auhinnaks suusavarustust.· Ebaveres süüdati Lennart Meri sünni-aastapäeval mälestuslõke Lennart Meriauks.· Väike-Maarja vallavolikogu võttis vas-tu 2010.a eelarve, mille suurus oli 82miljonit krooni (tulud 77,8 miljonit, ku-lud 82,1 milj kr).

Soovimekauneid

pühija edukatuut aastat!

PandivereVesi OÜ

Las kostab kõrvu jõulukella kajaja hinge hellaks muudabvaikne jõuluöö.Nüüd vana aasta saatkerahus äraja heade lootustegavõtke vastu uus!

Rahulikke jõulupühi!Head uut aastat!

Väike-Maarja Gümnaasiumja Õppekeskus

Põllumeeste seltsi eestvedamisel toimus mitu talutoitu tutvustavatpäeva. Kalapäeval valmistas kalahõrgutisi Hans Kruusamägi.

Päkapikk ja ingelteel on jõuluööl.Talveajal vingelnad on ikka tööl.

Üks su sussidessemaiustusi toob,teine südamessejõulurõõmu loob.

Jõulurahu,jõulurõõmu

ning imelist aastat2011 kõikidele

noortele ja meiesõpradele!

Väike-MaarjaNoortekeskus

Simuna vabatahtlikud päästjad õppusel

Kauneid helisid pühadesse jaargipäevadesse!Muusikakoolipere

SOOVID, MÕTTED, AASTA 2010

9Detsember 2010

· Väike-Maarja vald avas suhtluskohaFacebookis. Valla Facebooki sein pakubinfot sündmuste kohta ja jagab uudiseidmitteametlikumas võtmes. Facebookigaon liituma oodatud vallaelanikud ja hu-vilised mujalt.· Põllumeeste seltsi eestvõttel viidi Väi-ke-Maarja rahvamajas läbi järjekordne ta-lutoitu propageeriv päev “Talutoidugatugevaks”. Seekordsel toidu-päeval tutvustati kala ja kala-toite.· Väike-Maarja õppekeskuseõppurid käisid Fazeri kommi-vabrikus ja tutvusid Helsin-giga.· Väike-Maarja lasteaed kor-raldas maakondliku alushari-duskonverentsi “Laps ja loo-dus”, kus peaesineja Tallinnaloomaaia direktor Mati Kaalrääkis, mida linnastunumkeskkond, seda enam onvaja looma- ja botaanikaaedu.Marko Pomerants oli uuri-nud laste loodusraamatuid.Tema sõnum lasteaednikeleoli: eelistage kodumaisteautorite raamatuid, kuna needon kirjutatud asjatundjatepoolt.

APRILL

· Käru külas tähistati konve-rentsiga riigimees JuhanKuke 125. sünniaastapäeva.· Väike-Maarjas toimus Wiedemannikeelepäeva konverents ja keeletammi-kusse istutati tänavuse laureaadi Ain Kaa-lepi nimipuu. Kohal oli eesti keeleeliit.Keeleauhinna sai Ain Kaalep lisaks teh-tud suurele tööle ka oma aktiivse koda-nikuhoiaku eest võitluses eesti keelekasutusala ahendamise vastu teaduses jaülikoolihariduses. Lõviosa keelepäevakonverentsi kuulajaist olid õpilased.· Suurejoonelise tantsupeoga rahvama-jas tähistati Väike-Maarja rahvatantsutra-ditsiooni 55. aastat.· Väike-Maarja pasunakoor tähistas kont-

serdiga koos Saku orkestri ja mitme ni-meka külalisega oma 15. tegevusaasta-päeva.· Väike-Maarja rahvamajas avati sõprus-valla Sonkajärvi kunstnike tööde näitus.· Väike-Maarja rahvamajas peeti Popp-Tipp-Täpi lauluvõistlus, kus osales 22laululast.· Tüdrukute ja poiste päevaga tähistatiVäike-Maarja lasteaias G.Lurichi sünni-aastapäeva ja rahvusvahelist tantsupäe-va.· Väike-Maarja rahvamajas tähistati üle-maailmset tantsupäeva.· Luulekonkurss „Luulekeeles koduval-last“ tõi raamatukokku huvitavaid luule-leide.· Toimus Georgi Kange rammuvõistlus.Võisteldi jõutõmbamises, lamades rin-naltsurumises, kangiga kükkimises.· Maakonna korvpallimeistri selgitasidomavahel Simuna Ivax ja Väike-MaarjaReinpaul. Korvpalli meistriks tuli teistaastat järjest Simuna Ivax. Ka Väike-Maar-ja noormehed tulid maakonna korvpalli-

meistriteks.· Valmis valla terviseprofiil. Viidi läbisüdame- ja tervisenädal.· Aprillis alustas vallamajas võlgadessesattunuile nõu andmist võlanõustaja.

MAI

· Väike-Maarja vallas oli “Teeme ära!”

aktiivsus Lääne-Viru kõrgeim: kokku olivallas registreeritud 13 talgukohta. Laie-mat tähelepanu äratas Väike-Maarja ke-vadine kaltsupidu. Oma osa kodukohaheakorrastamisse, ühiste kooskäimiskoh-tade ja turismiobjektide korrastamisseandsid Simuna rahvas ja jahimehed,MTÜ Nelikand, Väike-Maarja muuseum,Kiltsi, Avispea, Eipri, Avanduse, Liiva-küla, Käru küla rahvas jt.· Väike-Maarja rahvamajas toimus güm-naasiumi hariduskonverents „Meie õpe-taja“. Õpilased olid uurinud oma õpeta-jaid. Selgus, et õpetajad on samasugu-sed “lihast ja luust” inimesed kui teised-

ki, õpetajad olid koolis tavalised õpila-sed ning et õpetajad tahtsidki õpetaja-teks saada ja neile meeldib õpetaja olla.· Gümnaasiumi algklassid pidasid võim-lemispidu ja toimus lemmikloomapäev.· Tähistati Simuna kooli 320. aastapäeva.Toimus meeleolukas rongkäik läbi ale-viku, vilistlaste kokkutulek, sportlikmõõduvõtt ja pidu. Valmis kooli alma-nahh.· Väike-Maarja gümnaasiumi esindus käisSonkajärvil sõpradel külas.· Väike-Maarja lasteaialastel oli salongi-õhtu, kus esinesid muusikaringi lapsedja muusikakooli õpilased.· Vallavalitsus tõstis saunapiletite hinduVäike-Maarja ja Simuna saunas, põhju-seks käibemaksu määra tõstmine 18 prot-sendilt 20 protsendile.· Väike-Maarja 21-liikmelise vallavoliko-gu üks staazhikamaid liikmeid Jaak Lää-nemets taandas ennast volikogu liikmekohalt, sest pettus praeguste vallajuhti-de töös.· Vallavalitsus ja rahvamaja korralda-

sid kultuuriürituste teemalise küsitluse.· Tähistati emadepäeva ja peeti beebidepidu, kus 28 beebit said vallalt hõbelusi-ka. Laulis Ervin Lillepea. Tehti ühispilti.· Kooliarst uuris 9. klasside õpilaste ter-visekäitumist. Selgus, et lastest tulebrohkem hoolida, et lapsed hooliksidomakorda rohkem nii enesest kui üks-teisest.· Gümnaasiumi 6.a klass võitis suitsu-priide klasside konkursil auhinna 5000krooni. Konkursi edukaks läbimiseks

pidi terve klass olema vähemalt kuuskuud suitsuvaba.· Mais alustas Töötukassa tööharjutuseteenuse pakkumist Väike-Maarja vallapikaajalistele töötutele. Tööharjutustee-nust osutas MTÜ Educare, kelle juhen-damisel tegid valla 12 pikaajalist töötuttööharjutusi (peamiselt abitöid).· 20. Pandivere rattarallil osales rekord-arv spordisõpru. 82,7 km pikkusele põ-hidistantsile registreerus 215 võistlejat,25 km pikkusele asjaarmastajatele janoorratturitele mõeldud distantsil üle 40ratturi. Rattaralli kuulus esmakordselt Fil-ter Eesti maanteekarikasarja.

· Hobupäev tõi Kaarma ratsaspordiväl-jakule rekordarvu osalejaid - 66 ratsa-sportlast üle Eesti. Kaarma karika pea-eestvedaja oli Toivo Poola ja MadisNiinemets.· Väike-Maarjas toimus kevadine ro-hevahetus.· Mai lõpus alustas oma võistlussarjahooaega Ebavere ergomeeter.· Noortekeskus alustas noorte regist-reerimist suvisesse töö- ja puhkelaag-risse. Noorte huvi laagri vastu oli al-gusest peale suur.· Muusikakooli lõpetas 12 õpilast, neistneli noorema astme. Veel enne lõpu-pidu alustas kool sisseastumiskatsete-ga.

JUUNI

· Valla koolid tähistasid ühise matka-päevaga Kiltsist Ebaverre lastekaitse-päeva.· Väike-Maarjas peeti XXIII Pandiverepäeva, lõõtsa- ja kapellipäevi, XIII Ees-ti esivõistlusi naisekandmises ja maa-konna grillimismeistrivõistlusi, toimus

kalapüügivõistlus “Pandivere triibu”.Pandivere päevade moto oli “Külad kaa-sa!”, mis kutsus külasid oma esindusivõistlustel ja muudel etteastetel välja pa-nema.· Pandivere päevade külakonverentsidpeeti tänavu Aburi ja Määri külades.· Toimus järjekorras 8. Simuna-Laekve-re rahvajooks ja 4. käimisretk.· Kiltsi kool korraldas antiikolümpiamän-gud Kiltsi moodi, kus osalesid peale omakooli õpilaste ja õpilased Norrast ja Lee-dust. Tippalaks kujunes “hobukaarikute-ga” võiduajamine.· Müüriku krossirajale kogunes esindus-lik motomeeste seltskond - sõidetiDynami:t superkrossi II etapp.· Väike-Maarjas, Kiltsis ja Simunas töö-tas noorte töö- ja puhkelaagri esimenevahetus.· Koolidevahelistel grillimise meistri-võistlustel Grillium 2010 sai Väike-Maar-ja õppekeskus fantaasiavoorus II koha.Maakondlikul grillimismeistrivõistlusteltuldi kolmandaks.

Noppeid aastast 2010 vallas

Teeme ära Avisepa talgulised

Väike-Maarja Pasunakoor on oodatud esineja pea igal üritusel.

On pühapäeva pealelõuna. Nappides pluss-kraadides kirikusse kogunenud inimesedistuvad ja kuulavad rahulikku, kuid samalajal jõulist muusikat. Värvilised laserkiiredmoodustavad seintele ja lagedele erine-vaid mustreid ja ornamente, valguskardi-nad täidavad ruumi ja hämarusest on saa-nud salapärane värvide mäng.

Laul klaveri saatel vaheldub tütar-laste kooriga. Lauldakse soome- ja eesti-keelseid jõululaule, sekka ka klassikalineAve Maria, a capella.

Vokalist on meile juba tuttav. Au-gustis said väikemaarjalased teda juba kuu-lata. Kõrgetasemeline amatöörlaulja, kesvalitseb suurepäraselt oma sisemist instru-menti. Peale selle on ta häälel väga suurdiapasoon. Klaveriseaded on lihtsad, agaläbimõeldud. Repertuaar väga väljapeetudja maitsekas.

Koorilaul jääb kõrva erakordsepuhtusega. Ühest küljest viitab see lauljatemusikaalsusele, teisalt on loomulikult kuul-dava tulemuse taga tugev dirigendi ja koo-riliikmete töö.

Külalised Soomest on taas kordtoonud meie lumisesse alevisse vaimusta-va jõulueelse külakosti – parim kingituson ju muusikaline kingitus!

12. detsembril esinesid Väike-Maarja kirikus Kirsi Ranto (vokaal ja kla-ver), Jalasjärve Noorsookoor Inge Jaan-soni juhtimisel ja Hessu Laaksonen (val-gustehnik) kontserdiga Valguse Tiibadel(Valon Siivin).

Kontsert oli heategevuslik. Saa-dud annetused läksid kiriku taastamise toe-tuseks.

Ville-Markus KellVäike-Maarja Valla Rahvamaja direktor

Kirsi Ranto andis taasheategevuskontserdi

Väike-Maarja Muusikakooli jaoks oli möö-duv aasta mitmeti meeldiv.

Oleme kuulnud palju kiidu- ja tun-nustussõnu. On ära märgitud muusikakoo-li vajalikkust ja tähtsust Väike-Maarja kul-tuuri- ja hariduselus.

Kõige olulisemaks aastal 2010võiks pidada praeguse vallavanema välja-öeldud mõttekäiku - teeme muusikakoolikorda! See on äärmiselt positiivne suhtu-mine. 14 muusikakooli tegutsemisaastajooksul näeme esimest vallavanemat, kelon julgust ja soovi tulla välja sellise aval-dusega.

Ja kui need plaanid tõepoolest teos-tuvad, võime peagi tunda end võrdsetenavõrdsete seas. Enamik muusikakoole te-gutsevad juba aastaid ajakohastes tingimus-tes.

Sealjuures läbi aastate on Väike-Maarja Muusikakooli saavutused ja tule-mused olnud märkimisväärsed. Auhinnali-si kohti on saavutatud nii vabariiklikel kuika rahvusvahelistel konkurssidel.

Toimekas on ka praegune koolihoolekogu. Koostöös hoolekoguga val-mis muusikakooli arengukava, mis on rea-listlik, aga samas tulevikku suunatud.

Valmimas on muusikakooli kodu-leht.

Muusikakool astub suurtelootustega aastasse 2011

Kõige selle juures on peamineikkagi muusika - see, milleks lapsed onkooli tulnud.

Meil on õppinud väga andekaid javähem andekaid lapsi, aga ilma pilli harjuta-mata ei ole seda kooli keegi lõpetanud. Jakes on lõpetanud muusikakooli, see onsaanud kaasa mitte ainult pillimängu osku-se vaid ka oskuse kuulata muusikat, iseluua, nautida kauneid kunste. Muusika onosake inimese intelligentsusest ja tunde-maailmast.

Saabuv aasta 2011 on Väike-Maar-ja Muusikakoolile olulise tähtsusega - koo-lil täitub 15. tegutsemisaasta. Ka seda sünd-must tuleb vääriliselt tähistada.

Aasta 2011 on konkursside aasta.Toimub mitmeid erinevaid konkursse, mil-les osalevad ka meie õpilased. Hea tule-muse nimel on vaeva nähtud juba alates1.septembrist.

Loodame, et kõik sujub kenasti!Aasta lõpp on rahunemise aeg, et uuel aas-tal alustada taas uue hoo ja energiaga.

Soovin kõikidele muusikakooliõpilastele, nende vanematele, õpetajatele,kõigile meie kooli toetajatele ning austaja-tele head vana aasta lõppu ja teguderohketuut aastat!

Vallo Taar,direktor

Jõulukuu hakkab läbi saama. Uus aasta ko-putab uksele.

Milline oli pasunakoorile aasta2010 ja mida toob 2011?

Kindlasti oli aasta töine nagu kõikeelmisedki. Oli palju proove, palju esine-misi. Oli ka kahtlusi tuleviku suhtes ja mu-remõtteidki.

Sel aastal lõpetas meie orkestrinoortest üheksa muusikut IX klassi. Ei tead-nud neist keegi päris täpselt, mis edasi...Oli kindel vaid see, et osa läheb edasi õp-pima kaugemale. Nii tegime sünnipäeva-kontserdi igaks juhuks ära juba kevadel,sest kes teab...

Aga kõik laabus kenasti. Andsi-me detsembris „jõuluootuse“ kontserdi,milles lõid kaasa ka need, kes õppimas kau-gemal.

Tore on see, et sügisel liitus kol-lektiiviga seitse noort muusikut ja ka järg-misel aastal on oodata täiendust. Nii et -elame veel!

Võib öelda, et aasta 2010 oli te-gus!

Pasunakoori uusaastatervitusSiin olekski paras koht tänada kõi-

ki muusikuid, nii noori kui vanu, kes män-givad Väike-Maarja Pasunakooris! Tahantänada ka noorte muusikute vanemaid, etolete andnud oma lastele võimaluse osasaada muusikamaailmast. Tahan tänada kavanemate mängijate abikaasasid ja kodu-seid, kes peavad leppima oma lähedase„teise eluga“!

Austajatele tahaks öelda - tulge ikkameid kuulama! Esinejale on suurim tunnus-tus saalitäis rahvast.

2011.aasta suuremateks märksõ-nadeks oleksid: XI koolinoorte laulupidu,Võsu muusikapäevad, puhkpillifestival Hiiu-maal Emmastes, 115 aastat puhkpillimuusi-kat Väike-Maarjas (esimene pasunakoorVäike-Maarjas alustas tegevust 1896.a).

Peale eelpool nimetatute toimubkindlasti mitmeid suuremaid ja väiksemaidesinemisi ning palju-palju proove.

Soovin kõigile muusikutele jameie austajatele rõõmsat vana aasta lõppuja harmoonilist uut aastat!

Vallo Taar,pasunakoori dirigent

EELK Väike-Maarja koguduse juha-tuse nimel tänan Väike-Maarja valla-valitsust ja volikogu, sõbralikku jaabivalmis vallavanem Urmas Tamme,abivallavanem Kaarel Moisa, valla le-hetoimetajat Hilje Pakkaneni ja tehni-ka osakonna töömehi Eigot, Arnot,Ahtit, kes leidsid alates augustitormistkuni lumetormideni oma vabast ajastkogudusele abiks olla nõu ja jõuga.

Südamlik tänu kogukonna rah-

vale, koguduse liikmetele, töötegija-tele, kes osalesid augustis heakorra-töödel ja kiriku kontsertidel läbi aasta.

Soovin kõigile kõrge ees-märgi - elu paremaks muutmise saa-vutamiseks tahet, kannatlikkust ja veelparemat uut 2011.aastat!

Heli-Liivia KompEELK Väike-Maarja koguduse

juhatuse esimees(järg lk 10 ja 11)

SOOVID, MÕTTED, AASTA 2010

10 Detsember 2010

Noppeid aasta 2010....

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tutvumas tormikahjutustega Väike-Maar-ja alevikus Ehitajate teel.

· Muuseumis oli suvi läbi avatud Väike-Maarja gümnaasiumi kunstinäitus “Vär-videmäng”.· 14. juunil sai Väike-Maarja Vabadus-sammas 85-aastaseks. Vabadussammaspüstitati I maailmasõjas ja Vabadussõjaslangenute mälestuseks 1925.a, okupat-siooniajal lõhutud ausammas taasavati1991.a.· Juuni lõpul alustas Kiltsis järjekorrasjuba 28. loomelaager ligi 30 osalejagaüle Eesti. Viie päeva vältel õpiti taime-dega värvimist, viltimist, makrameed janahatöid.· Ilmus vallavalitsuse koostatud vallasuviseid sündmusi kajastav ja turismivõi-malusi tutvustav e-ajakiri “Väike-Maarjasuvi”.· Kiltsi mõisakool alustas juunis osale-mist üle-eestilises mõisakoolide külas-tusmängus „Unustatud mõisad 2010“.· 13. maakondliku kauni kodu konkursiljõudis paremate sekka ka Mall ja MartLepiksoo koduaed Väike-Maarja alevi-kus. Perekond Lepiksoode kaunis koduesitati ka üle-eestilisele konkursile.· Juunis võttis volikogu vastu esimeselisaeelarve, millega vähendati vallaeel-arvet 1,4 miljoni krooni võrra. Põhju-seks suured kulutused, mille tingis lu-merohke talv ning prognoositust väik-sem tulumaksu laekumine.· MTÜ Rallistar korraldas oma rallirada-del Simuna jaaniralli.· Jaanipäevaks valmis Ebavere kõlako-da, mis ehitati valmis miljoni krooni eestprojektirahade toel.· Väike-Maarja gümnaasiumi lõpetas 19abiturienti, gümnaasiumi riigieksamitetäiendõppe lõpetas 6 õpilast, gümnaa-siumi põhikooliosa 37, õhtukooli 9. klas-si 7 õpilast.· Kiltsi põhikooli lõpetas 6 ja Simunakooli 9 õpilast.

JUULI

· Väike-Maarja kirikus sai kuulata InesMaidre orelikontserti ja Ville-MarkusKella omaloomingukontserti.· Avanduse küla pidas kokkutulekut.Meelelahutust pakkus Venevere näite-ring A.Kiviräha näitemänguga “Kalevi-poeg”.· Väike-Maarjas peeti Heinakuu laata.· Väike-Maarjas toimus üle-eestiline rah-vatantsujuhtide suvekursus. Osalejaidjäid kohaga väga rahule.· Toimus kümnes, osavõturohke Ebave-re Kange triatlon. Populaarsuse tagab li-saks heale korraldusele tingimus, millekohaselt tohivad sellel võistlustel võis-telda ainult Väike-Maarja valla praegu-sed või endised elanikud.· Eesti Post, Eesti Politsei, Eesti Piirival-ve, Falck Autoabi, Coca-Cola HBC Eestija Regio korraldasid juulis ühise kahe-päevase rattaretke “Tahan sõita ohutult”,mis läbis ka Väike-Maarjat ja Simunat.Väike-Maarjas tehti heakorratöid.· Sotsiaalosakond hakkas jagama vähe-kindlustatud peredele Euroopa Liidu toi-duabi.· Augustis naasis lapsehoolduspuhku-selt tööle taas valla keskkonnanõunikLeie Nõmmiste.· Väike-Maarjas asus teenistusse uuspiirkonnapolitseinik Jaanus Mätas.· Juuli lõpp tõi kaasa kuumalaine ja koossellega ka esimesed tormi-iilid. Esime-ne torm Väike-Maarja vallas liikus üleVao küla, purustades majade katuseid jamurdes puid.

AUGUST

· Teine, kõige tõsisem torm tuli Väike-Maarja peale juba 8. augusti õhtul. Äi-kestormi õhtul mõõdeti tormi-iili tuge-vuseks 36,5 m/s, mis on seni kõige kõ-vemini puhunud tuulekiirus Mandri-Ees-tis. Äikesetorm viis Väike-Maarja kiri-kult tornikiivri, majadelt katuseid, purus-tas leinamaja, murdis puid ja metsa, viiselektrivoolu ja mobiililevi. Tormikahjudvallas ulatusid üle 9 miljoni krooni, sedailma põllu- ja metsamajandusele tekita-tud kahjusid arvestamata.· Kolmas tormi-iil käis üle Väike-Maarjavalla 15.augustil, mil enam kannatasidkahju Raigu kant ja Kiltsi mõisapark.· Vallavalitsus toetas tormikahjudes kan-natanud toimetulekuraskustesse sattu-

nuid. Toetus ei olnud kahjuks suur, sestka vallaobjektid said tormis kahjustadaja vajasid kordategemist. Kokku sai val-la poolt toetust tormikahjude kompen-seerimiseks 33 inimest.· 18.augustil andis Eda-Ines Etti koos sõp-radega Ebaveres heategevuskontserdiVäike-Maarja kiriku tornikiivri taastami-

se heaks. Vabariigi President ToomasHendrik Ilves tutvus Väike-Maarjas tor-mikahjustustega ja pidas heategevus-kontserdil kõne. Oma kõnes tänas ta ini-mesi hoolivuse ja üksteise aitamise eestning kutsus omanikke oma vara kind-lustama.· Väike-Maarja õpetajate naisrahvatant-surühm Maarjalill käis Ungaris rahvakuns-tifestivalil.

· Väike-Maarja muusikakoolil valmisarengukava järgmise kolme aasta koh-ta.· Väike-Maarja lasteaed, mis tormis tu-gevasti kahjustada sai, avas oma uksedlastele taas 16.augustil.· Simunas hakkas postiteenuseid osuta-ma Aldari kauplus.· Taasiseseisvumispäeva Ühtelaulmisedigilaulupeoga ühines ka Väike-Maarja.· Ebaveres peeti talgud tervisespordira-dade korrastamiseks.· Toimus järjekordne Kiltsi loomelaager.· Augusti lõpus külastas Kiltsi mõisaAdam Johann von Krusentserni järgla-ne kuuendat põlve AleksandrPrishcepov, kes tundis heameelt lossikordategemise üle. Kiltsi mõisas ringikäes tundis ta samasugust fluidumit kuiomal ajal Peterburi mereväe kadetikor-puses ja Krusentsernidele Kaluuga ob-lastis kuulunud Klintsõ mõisas.· Kiltsi mõisakooli külastas üle-eestilisemõisakoolide külastusmängu „Unusta-tud mõisad 2010“ avatud uste päevadelüle 700 külastaja.· Muusikakooli õpetaja Raivo Narits va-liti Lääne-Virumaa Aasta õpetajaks huvi-hariduse valdkonnas. Aasta õpetaja

nominendid olid erinevates kategooria-tes veel Hillar Kasu, Helve Noorlind jaRaili Sirgmets.· Väike-Maarja õppekeskuse ja Simunakooli arvutiklass sai uued arvutid.· Väike-Maarja vald võitis maakonna val-dade tänavused suvemängud.· Väike-Maarja korvpallipoisid olid või-dukad rahvusvahelisel noorte korvpal-liturniiril New Generation Mini Cup.· Volikogu otsusega kingiti Käru seltsi-

maja kohalikule külaseltsile. Tasuta võõ-randatava vara väärtuseks määrati 500000 krooni. Külaselts on seltsimajas kor-raldanud külarahvale üritusi, lastelaag-reid, bussiekskursioone, Käruveski män-ge, teemapäevi, käsitööalast tegevust,sportlikke ettevõtmisi. Nende tegevus-tega tahetakse ka jätkata. Külaselts onprojektirahade toel jõudumööda külama-ja korda teinud.

· Taasiseseisvumispäe-val korrastasid spordi-ja loodusesõbrad Ebe-vere liikumisradu, misolid tormimurru pooltläbitamatuteks muutu-nud.· Augusti viimasel päe-val lõpetasid ASAntaares töömehed ki-rikutornile ajutuse katu-se paigaldustööd. Rahakatuse paigaldamisekstuli annetajailt.· Väike-Maarja rahva-tantsu B-segarühm saa-tis ära tantsu “vana-aas-ta”.

SEPTEMBER

· 1.klassi läks Väike-Maarja gümnaasiumis39, Simuna koolis 9,Kiltsi koolis 5 last. Õp-pekeskus täitis õpilastearvu riikliku koolitustel-

limuse. Grupid täitusid enne kooliaastaalgust autotehniku, kokanduse, puhas-tusteeninduse erialal. Sügisel alustas õp-pekeskuses neljas kursus, kuna arvuti-ja autoeriala õpiaeg pikenes poole aastavõrra.· Väike-Maarja muusikakoolis asus muu-sikalist haridust omandama 65 õpilast,neist Väike-Maarjas 53 ja Simunas 10õpilast. Tööd alustas esmakordselt ka eel-klass.· Kiltsi kool tähistas kooli 90. ja kohalikuhariduselu 155. aastapäeva endiste õpe-tajate, õpilaste ja vilistlaste kokkutule-kuga. Valmis kooli almanahh.· Väike-Maarja gümnaasiumi algklassi-de majas oli avatud sügisnäitus, Simunakoolis nunnunäitus.· Noortekeskus avas oma suhtluskohaFacebookis.· Väike-Maarja raamatukogus tähistatimälestusõhtuga valla aukodaniku ArnoKasemaa 95. sünniaastapäeva.· Selleaastane tuleohutuse ja liiklusprak-tiline õppus “Laps liikluses” toimus Si-munas.· Välismaal vahetusõpilaseks olnud noo-red käisid Simuna koolis oma muljeidjagamas.

Lähenev aastalõpp on aeg, mil heidamepilgu tehtule ja peame meeles neid, kesmeie elu paremaks muutmisele on oluli-selt kaasa aidanud. Põhja-Eesti Regionaal-haigla (PERH) verekeskus püüab igativäärtustada nende inimeste tegevust,keda meie nimetame kangelasteks jadoonorid seda kahtlemata on.

Inimelusid ei ole vaja päästaainult sõjas ja katastroofides, vaid sedatuleb teha iga päev, mil tehakse keeru-kaid operatsioone. Pahatihti kuuleme meliikluses viga saanutest ja ilma doonori-vereta oleks siin raske midagi ära teha.

PERH-i verekeskus tänab järg-misi Väike-Maarja valla doonoreid: Kat-rin Veskit Rastlast, kes on verd loovuta-

nud 50 korda, Hendrik Pärnamäge Ta-gakülast – 32 korda, Sirje Tiimust Väi-ke-Maarja alevikust - 54 korda, EhaValdnat Väike-Maarja alevikust – 29korda, Ly Niinelaidi Kärust – 25 korda,Raimo Kuusemäed Väike-Maarja alevi-kust – 27 korda, Raivo KuristikkuKurtnast – 45 korda, Kaupo MünteritLiivakülast – 41 korda, Signe Jürnat Eba-verest – 43 korda, Merle Kreeni Väike-Maarja alevikust - 49 korda, RozaAugervaldi Liivakülast – 38 korda.

Aitäh teile, head inimesed! Tänuteie suuremeelsele teole on meie maa-ilm veidigi parem ja hoolivam paik.

Täname meie aja kangelasi!

Turismialaseid mõtteidaastavahetuseks.Mis rõõmustab? Mis panebmuretsema?On olnud töine aasta. Rõõmustab, et sailõplikult valmis Äntu-Nõmme looduse21 km pikkune õpperada. Maastikul saisee valmis juba 2008., 2009. a, kui radasai pikendatud Äntu 8 km ringiga Sini-järve tagant Tehisjärve telkimisplatsini,

su. Ebavere hiie rahu ei tohtivat rikkuda.Nende palkpinkide asemel sai SimunaKatkuallika puhkeplats endale pinklaua.Valla oma vahenditest valmis uus sild-purre üle Nõmme jõe Punamäe alla, sa-muti tehti uus laagriplatsi puitvarustus Pu-

sealt edasi Härma talu ja Uguri mäe ningÄntu mõisa kaudu tagasi Sinijärve-tagu-sesse metsa ja Sinijärvele. Kokku sai pai-galdatud üle 50 viida, muust tööst rääki-mata. Samas sai rajatud ka Äntu-Tehisjär-ve telkimisplats, asendatud olemasole-vast laudrajast esimene, 2001. a rajatudosa. Muret jäi tegema „mäed“, millestüles- ja allaminek oli ohtlik, samuti kan-natas murukamar tallamise tõttu. Ebave-re matkarajale soovisime pinke, kusoleks hea, eriti lastel jalgu puhata, ka kaa-savõetud võileiba nosida.

Puudu oli uuenenud Äntu-Nõm-me raja kohta käiv üldteave. 2010. a saidLEADER´i projekti toetusel uued suu-red värviliste piltidega õpperaja kaart-stendid Valgejärve parklasse, Sinijärveja Tehisjärve telkimisplatsi. Linaleojär-ve taha oosi servadele ja Punamäe pea-linnuse kallakule valmisid käetugedegamägitrepid. Ebavere mägi sai matkarajaäärde kaks palkpinki. Oli soov rajada Eba-vere mäe tippu endise torni asukohtanelja pingiga piknikuplats, kuid see lei-dis maausuliste poolt tugevat vastusei-

namäele, mis oli langenud rüüstajateohvriks.

Matkaradade juures teevad mu-ret lagunevad laudraja osad. Kaanjärve-tagune laudrada on teist suve vee all.Seal tuleb märgalast läbivoolava oja üle-tamiseks midagi kapitaalset välja mõel-da. Muret teeb ikka veel tormi tuulemurdsuuremal osal Äntu-Nõmme matkarajal.

Valla kodulehele sai üles pan-dud laialdane materjal mõisate, isikute,kohalugude juurde (www.v-maarja.ee/turism)

Juba käivad ettevalmistusedTOUREST 2011-le minekuks. See toi-mub nagu tavaliselt veebruarikuus.

Muret teeb see, et nii Vao tornkui Kiltsi mõis on avatud ainult ettetelli-misel. Kuna meie piirkonnas on kõigerohkem pereturiste, siis on kahju, kuimeie valla pärlite juurest peavad emad-isad lastega pettunult tagasi pöörduma.

Kuid ei maksa kurta. Ehk ajadparanevad. Soovin kõigile jõulurahu jaaastavahetuseks optimistlikku meelt.Ellu Moisaturismikorraldaja

Eda-Ines Etti heategevuskontsert toetas kiriku taas-tamist ja valmistas palju rõõmu. Foto: H.Pakkanen

SOOVID, MÕTTED, AASTA 2010

11Detsember 2010

· Kiltsi mõisapargis korraldati talgud tor-mimurru koristamiseks ja koolipere saa-tis viimsele teele oma püha tamme.· Väike-Maarjas peeti Mihklilaata.· Septembri algul toimusid Koonus Por-kuni lahingus langenud kolme Eesti sõ-jamehe ühishaua otsingud. Nende säil-med maeti Herman Paju talu maadele1944.a sügisel. Ühishaua otsijate plaanoli säilmed ümber matta 21.septemb-ril, Porkuni lahingu aastapäeval Vistlamemoriaali teiste Porkuni lahingus lan-genute kõrvale. Sel korral tuli otsingudkatkestada, kuna haudu üles ei leitud.· Avati Väike-Maarja rahvamaja renovee-ritud saal. Sel puhul esines kontserdigaRakvere meeskoor.· Elukestva Õppe Arendamise Sihtasu-tuse Innove korraldatud konkursil “Kut-seharidus on lahe!”, kus kutseharidustomandavad noored võistlesid foto-, vi-deo ja helifailide konkursil, oli kõige ak-tiivsem kool Väike-Maarja õppekeskus.· Varem Eesti Rukki Seltsi poolt rukki-kuningaks pärjatud Hans Kruusamägi olitänavu üks 18 kandidaadist Aasta põllu-mehe tiitlile. “Simuna Ivaxi omanik HansKruusamägi kasvatas rukist tänavu 300hektaril keskmise hektarisaagiga kolmtonni. Rakvere piiritusetööstuse taaskäi-vitamine andis põllumehele julgust suu-rendada rukki külvipinda 1000 hektari-ni,” kirjutas 23.09. Virumaa Teataja selpuhul. Kruusamägil oli pakkuda eestimai-

se piirituse valmistamiseks vajalikku kva-liteetset vilja. Hans Kruusamägi küll põl-lumehe tiitlit ei saanud, kuid V maarahvakongress tunnustas Lääne-Virumaa suu-rimat kalakasvatajat Hans KruusamägeTauno Kangro valmistatud tänumedali-ga maaelu edendamisse antud panuseeest.· UNESCO maailmakultuuripärandissekuuluva Struve meridiaanikaare Võive-re otspunkti juures tehti koos Eesti Geo-loogide Ühinguga talgutöid.

OKTOOBER

· Koostöös Pille Lille Muusikute Toe-tusfondiga toimus teine Väike-Maarjamuusikafestival. Toimusid muusikutetöötoad, siin-seal anti mitu kontserti. Kõi-ge pidulikum kontsert pühendati vallaõpetajatele.· Oktoobri algul toimus raamatukogushuvilistele sugupuude uurimise teemali-ne koolitus.· Oktoobris andis soome poplaulja ja he-lilooja Kirsi Ranto Väike-Maarja kirikusheategevuskontserdi. Kontsert oli sü-damlik, Kirsi Ranto seesmisest valgusestkantud laulud rääkisid lihtsatest asjadest,tavalisest elust.· Koos Krusensterni perekonna esinda-jatega Saksamaalt, Venemaalt ja Ukrai-nast tähistati admiral Adam Johann vonKrusensterni 240. sünniaastapäeva mä-lestusüritusega Tallinna Toomkirikusning rahvusvahelise konverentsiga„Kiltsi mõis ja selle omanikud“.· Simuna Kapell pidas oma 25. sünnipäe-vapidu.· Avispea endine koolijuht Boris Kivik

esitles raamatukogus oma mälestusteraa-matuid “Elu kui unenägu” I ja II osa.· Väike-Maarja gümnaasiumil käis külaskirjanik Contra.· Neli õppekeskuse autotehniku II ja IIIkursuse eriala õpilast külastas NorrasSirdali sõprusvallas asuvat sõpruskooli.· Valla koolides toimus ilukirjandusliketekstide ettelugemispäev.· Simuna koolil valmis arengukava.· Simuna kihelkonna koolide (Muuga,Laekvre, Salla, Rakke, Simuna) kokku-tulek toimus seekord Simuna koolis.· Oktoobris hakkas Väike-Maarja vallastaas ostjaid teenindama ettevõtja ValdoKruve OÜ Turva kauplusbuss. Vanakauplusbuss oli 38 aasta vana ja vajasväljavahetamist.· Oktoobri algul korraldas PAIK Tamsa-lus Pandivere ettevõtlusmessi, mis tut-vustas piirkonna 47 ettevõtte toodangutja tegevust. Messi külastas paar tuhat ini-mest.· Valla suurim tööandja Baltic Log CabinsOÜ oli Äripäeva edetabelis Lääne-Viru-maa ettevõtetest 3. kohal. Ettevõte too-dab ekspordiks suvemaju. Päevas val-mib u. 40 maja. Tööd annab ettevõteenam kui 80 inimesele. Maakonna 50parema ettevõtte sekka olid mahutnudka Loomsete Jäätmete Käitlemise AS,SF Pandivere OÜ, ReinPaul OÜ, JK OtsaTalu.· Äripäev tunnistas Eestis oma valdkon-

na parimaks ettevõtteks Eestis Puhastus-ekspert OÜ.· Pandivere 2010. aasta ettevõtte auhin-naga tunnustati ASi Flex Heat Eesti jaBaltic Log Cabins OÜ-d, märgiti ära OÜArtistoni ja Reinpauli tubli töö.· Väike-Maarjas peeti seminari “Ettevõt-lus tuultes”, mis keskendus augustitor-mide mõjule ettevõtlusele ja elanikkon-nale. Seminaril jäi kõlama mõte: kaardis-ta vajadused (põllumehed), paku abi (kait-seliit), küsi abi (vallavalitsus, põllume-hed, elanikud), ära jää ootama, millalpäästjad helistavad (päästekeskus).· Augustitormis katuse kaotanud Väike-Maarja lasteaed sai oktoobri lõpus uues-ti korraliku katuse peale. Ehitas OTTOEhitus OÜ. Taastamist toetasid Tallinnalinn, Tapa, Kaarma, Häädemeeste jaSirdali vald Norrast, ettevõtjad AS OmaEhitus ja AS Viimsi Keevitus ning BalticAgro AS.· Väike-Maarja Grossi kauplust on plaa-nis laiendada. Volikogu algatas vastavadetailplaneeringu, mille eesmärk onlaiendada kauplusehoonet u. 400 ruut-meetri võrra ja rajada poe ette parkla.· Geomedia OÜ avaldas taas omavalit-suste üksuste võimekuse pingerea. Väi-ke-Maarja vald oli 60,8 punktiga sajastvõimalikust Lääne-Viru 15 omavalitsu-sest 5. kohal Rakvere linna, Vinni, Kad-rina ja Sõmeru valla järel, Eesti 226 oma-valitsuse seas aga 50.kohal. Geomediavõttis aluseks nelja aasta näitajate kesk-mised väärtused. Nende aluseks võetiomakorda 28 komponenti, nt elanike arv,kohalik majandustegevus, töötus, ülal-peetavate arv, omavalitsuse eelarve, võ-lakoormus, ametnikud, pakutavad teenu-

sed jmt. Võimekuse hindeks ei uurinud,kui hästi omavalitsus oma tööga ja tee-nuste osutamisega hakkama saab.· Vallavalitsus kaardistas vallas tegutse-vad huviringid. Arvukamalt tegutsebhuviringe gümnaasiumis -18, neis osa-leb kokku üle 270 õpilase.· Eesti Kunstiakadeemia õppejõud aka-deemik Mart Kalm käis väikemaarjalas-tele tutvustamas kohalikku 20.sajandi ar-hitektuuri.

NOVEMBER

· Vallavalitsus müüs 3,1 miljoni krooni-ga Avanduse mõisa OÜ-le Kuukala, kesplaanib mõisas hakata turismi edendama.Valla allasutused peavad mõisast väljakolima hiljemalt 2011.a augustiks.· Novembri algul toimunud 8.Reinpaulisügisjooksul Ebavere radadel osales sa-dakond jooksusõpra.· Augustitormid lükkasid Lurichi ausam-ba skulptuuri rajamise, mille avamine oliplaanitud 2011.a aprilli, suurmehe135.sünniaastapäevaks, tulevikku. Töö-grupp arutas, milline võiks eesti rahvus-tunde äratajale Väike-Maarjasse rajatavkuju välja näha. Pakuti AmandusAdamsoni “Tsempioni” suurendatudkuju.· Paavo Kivine käis Väike-MaarjasLurichi kohta koostava raamatu tarvismaterjali kogumas ja kohaliku rahvagakohtumas. Tema arvates väärib ja vajabLurichi teema Eestis laiemat käsitlemist.· 2011.aasta suvel Tallinnas toimuval juu-nioride EM-i kergejõustikus on üks Eesti

juunioride koondise liige kaVäike-Maarja odaviskaja Ta-nel Laanemägi, kes on ükskolmest maakonna kerge-jõustiklasest EM võistlustel.Tanel treenib ViKe kerge-jõustikuklubis Andres Veer-mäe käe all. Esimene koon-dise treeninglaager oli no-vembris.· Siseminister tunnustas val-lavanemat Urmas TammePolitsei- ja piirivalveametiteenetemärgiga.· Novembri algul pärjati Tal-linnas Eesti VanavanemateFondi ja Vanurite eneseabinõustamisühingu austamis-üritusel imelise vanaema tiit-liga Helin Ristlat Väike-Maar-ja vallast.· Rakveres toimunud aktiiv-se kodaniku päeval anti ak-tiivseks sädeinimese tunnus-tus Ene Preemile.· MTÜ Nelikand avas 19.novembril pidulikult 2,7 mil-jonit krooni maksma läinudKurtna külamaja.

· Väike-Maarja muuemis avati HeinoProsti põllutöömasinate fotonäitus.· Novembri lõpus tähistati piduliku koos-viibimisega Kiltsi lossi renoveerimistöö-de lõppu.· Väike-Maarja noortekogu töögruppkutsus novembris noori ühinema loo-dava noortekoguga. Pärast huviliste väl-jaselgitamist asuti koostama dokumen-tatsiooni.· Väike-Maarjas lasteaialapsed said es-maabikoolitust.· Koolides, lasteaedades ja noortekes-kuses tähistati isadepäeva.· Väike-Maarja gümnaasiumis toimuskadrikarneval, Simunas kadriturniir korv-pallis.· Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasedosalesid Tamsalus ööpäevasel majandus-laagris.· Simuna koolis oli sohvateater 2010.Kaunil antiiksel tumesinisel toolil esitatiilmekalt eesti autorite proosaloomingut.· Volikogu kinnitas teise, 5,9 miljoni kroo-ni suuruse lisaeelarve.· Novembrikuu volikogu võttis vastusotsiaalkorteri teenuse määruse. Edaspi-di hakkab vald jõudumööda remontimasotsiaalkortereid, et neid oleks vajadu-sel hättasattunutele pakkuda.· Novembri lõpus naasis lapsehooldus-puhkuselt tööle taas vallasekretär MarisKõrgmäe.· Novembri lõpus oli vallaelanike arvrahvastikuregistri andmeil 5079 inimest.

DETSEMBER

· 9.-10. detsembril möllas Põhja-Eestislumetorm Monika, mil sadas maha era-

kordselt palju lund. Kui 9. detsembrilmõõdeti Väike-Maarjas lumikatte paksu-seks 22 sm, siis päev hiljem juba 60 sm.Tegemist on selle aja kohta rekordiliselumikatte paksusega Väike-Maarjas.Teed ja tänavad olid läbipääsmatud, pal-jud liiklejaid jäid lumevangi, Kiltsi ja Väi-ke-Maarja gümnaasium olid suletud. Val-lale tekitas lumetorm kulutusi lumelük-kamisega ligi 600 tuhat krooni, mis onlumevaesemal talvel kogu lumelükka-misele kuluv summa. Vabariigi Valitsusotsustas omavalitsuste lumelükkamistkompenseerida 15 miljoni krooniga, mil-lest meie vallale jagus 118 tuhat krooni.· Lumetormi tõttu jäid pidamata ka 10.det-sembrile kavandatud valla 19.aastapäe-va pidustused. Need lükati edasi vabarii-gi aastapäevale. · Soome poplaulja ja helilooja Kirsi Rantoandis koos valgustehnik HessuLaaksoneni ja Jalajärvi noortekooriga tei-se heategevuskontserdi Väike-Maarjakiriku taastamise toetuseks. Valgusefek-tidega kaunistatud kontsert oli siiras jasüdamlik ning kõrgetasemeline.· Väike-Maarja õppekeskus osales omaboksiga Tallinnas noorte infomessil Tee-viit 2010.· Maakonna aasta noorsootöötajaks va-liti gümnaasiumi ja õppekeskuse huvi-juht Helina Lükk.· Väike-Maarja gümnaasiumis toimus jär-jekordne matemaatikanädal, õp. Ülle Lää-ne juhendamisel valmis koolileht “Mõt-ted ja teod”. Oma koolilehed üllitasid kaSimuna ja Kiltsi kool.· Gümnaasiumil ja õppekeskusel valmisuus arengukava aastani 2013. Koolidevisioon on “Väärt kool Virumaa vee-rel”.· Väike-Maarja rahvamajas toimus gümnaa-siumi järjekordne tüdrukute tantsupidu.· PAIK andis teada, et aastateks 2011-2013 jagub PAIKil projektide toetuseks24,3 miljonit krooni.· Maaspordiühing Jõud kuulutas aasta

Aasta õpetaja nominendid maavanema vastuvõtul: Helve Noorlind, Raivo Narits, RailiSirgmets koos vallavanem Urmas Tammega. Pildilt puudub Hillar Kasu. Foto: Heili Nõgene

kõige paremini korraldatud spordiüritu-seks Väike-Maarjas talvel läbi viidud Eestivaldade talimängud.· MTÜ Rallistar korraldas oma rallirajalSimuna jõulusprindi, kuhu oli registree-ritud 37 võistlejat, neist üks julge naine.Jõulusprindiga avati jäärajasõidu hooaegning valla meistrivõistlused.· Jõulude ajal möllas üle Eesti järjekord-ne lumetorm, seekord nimeks Scarlett.Väike-Maarjas sadas maha ka selle tuisuajal rekordiliselt lund. Lumepaksuseksmõõdeti 63 sm.· Vallamajas toimus Ebavere maastiku-kaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu ava-lik arutelu. uue kaitse-eeskirjaga kavan-datakse muutusi Ebavere maastikukait-seala kaitsekorras.· Registreeritud töötute arv oli detsemb-ris vallas 230 inimese ümber.· Sotsiaalosakond hakkas detsembristosutama lastega peredele tugiisiku tee-nust.· Detsembri lõpus toimus raamatukogusesimene tööklubi kokkusaamine, kuhukogunes 14 50a ja vanemat pika- ja lühi-aegset töötut, kes hakkavad saama indi-viduaalset psühholoogilist, juriidilist jakarjäärinõustamist. Neile valmib osalejaindividuaalne koolitus- ja töökarjäärika-va. Vastavalt individuaalsetele vajadus-tele läbivad tööklubilased arvuti- ja eri-alakoolituse.· Põhja-Eesti Verekeskus viis Väike-Maarjas läbi aasta viimase doonoripäe-va.· Vallavalitsuse poolt said 95 valla suur-te peret jõulukingiks kinkekaardi ja kom-mipaki.· Lääne-Viru Aasta teo nominendid Väi-ke-Maarja vallast on renoveeritud Kiltsimõis ja Kurtna külamaja.· Vana aasta ärasaatmisega saadeti rahva-majas pidulikult minema ka armas Eestikroon ja tähistati euro saabumist.

Kogunud Ilve Tobrelutsja Hilje Pakkanen

Noppeid aasta 2010....

Eelmisel lumerohkel talvel Avanduse mõisa katust päästmas.Foto: Marju Metsmann

SOOVID, MÕTTED, AASTA 2010

NB! Kodused lapsed, kes ei käinud jõulupeol, saa-vad oma kommipakid kätte vallamajast kabinetistnr 102 kuni 10.jaanuarini.

12 Detsember 2010

Paul Eberhard sündis 28. det-sembril 1865.aastal Lääne-maal. Tema isa oli Kullamaalkirikuõpetaja, hiljem Lääne-maa praost. Perekonna kõi-gist kolmest pojast said sa-muti kirikuõpetajad - Theo-dor Juurus, August Mustja-las, Paul Väike-Maarjas.

Paul Eberhard teenisVäike-Maarja kogudust1893. aastast kuni oma sur-mani 1929. aastal.

Reeli Freiental

Kiltsi mõisa renoveerimistööde protsesson olnud põnev ja õpetlik kuid ka kee-rukas ja kannatust ning aega nõudev.Siiski olen rõõmus, et saime oma grupi-ga selles protsessis osaleda.

Esmalt tutvustan hoone peakor-ruse plaani, et minu selgitavad viited olek-sid paremini mõistetavad.

Teiseks piiluks korraks kauge-masse minevikku ja vaataks seinale tre-pialuses.

Annan lühikese ülevaate ruumi-de restaureerimistööde eelsest seisun-dist.

Selgitan restaureerimistöödeljärgitud kontseptsiooni.

Kokkuvõtteks mõned näitedantiigi mõjutustest 18. ja 19. sajandi in-terjööri maalingutele.

Olulisemad ruumid peakorrusel: Kor-rus jaguneb kaheks paralleelseksanfilaadiks. Lõunapoolne saab alguseerksavärvilise salongiga, mida olemekutsunud „pompei” toaks. Salongi nurg-auks viib lõunatorni valgusküllasesseruumi �- illusoorsesse aiapaviljoni. Lõu-napoolne anfilaad läbib saali, varasematsöögituba ja lõpeb väikese nurgaruumi-ga, hilisema vannitoaga. Põhjapoolneparalleel saab alguse raamatukogust ningläbi salongi pääseb uude suurde söögi-saali, mis lõpeb läänepoolse nurgatoa-ga. Raamatukogust pääseb nurgauksekaudu põhjatorni, kus asub väike kabi-net.

Trepihall peidab aga oma sala-kambris hoone kõige varasemat maalin-gut, mille mina julgeksin dateerida root-si aega. Seda iseloomustavad tahmamus-tad akantuse suled ja krooni kujutis, misomakorda viitab rootsi aegsele omani-kule �- Otto von Uexküllile, kes oli abi-elus Margareha von Gilseniga.Uexküllide perekonnavapp sisaldab kroo-ni motiivi, mis meenutab seinal leiduvat.

Salong - ruum 205Esmased uuringud ning restaureerimis-ülesande ja projekti oli teostanud Mõi-saprojekt, eesotsas Nele Rohtlaga.

Peamine restaureerimisülesannenägi ette säilinud seinamaalingute mak-simaalse avamise.

Kõige huvipakkuvam tundusesimene kihistus, mis seondusBenckendorffide renoveerimisjärgseperioodiga.

Restaureerimistööde ulatust eiolnud võimalik töö alguses koheselt ettenäha, kuna kahjustuste täpsest määrastpuudus enne maalingute väljapuhasta-mist täpsem ettekujutus.

Esmalt kõrvaldati ruumist 1941.aastal paigaldatud vineerpaneel, mis tä-nuväärselt oli kaitsnud seina alumist pin-da, kuid mille alla oli peitunud ka de-monteeritud kamina jäljend. Kamina asu-koht oli märgitud 1827. aastast pärineva-tele joonistele. Enne seda asus kahe ruu-mi vahel kahhelahi. Esialgselt heas olu-korras tundunud sein ei andnud kahjuksolulist võimalust täiendavate säilinudmaalingute avastamiseks kuna ahju asu-kohast edasi oli kahe ruumi vahele raiu-tud suur kaarjas ava. Võimalik, et 20.sajandi alguse remonttööde käigus. Vä-hesed esimese kihistuse viimistlusjäägid

Kiltsi mõisa seinamaalingudviitasid algsele ukseavale samas alaskahe ruumi vahel. Üllatust pakkus trepi-poolse ukseava kohal olev sein, mis omakujundusega ei viidanud varasemaleavale.

Ruumi lagi pakkus suurt välja-kutset. Kas on võimalik välja puhastadaesmase kihistuse juurde kuuluv laede-koor? Lae seisund ei olnud just kiita,katuseprobleemide tõttu esines tugevaidveekahjustusi ja sellest tulenevaid vär-vimuutusi ning soolade ilmnemist. Laevälises ringis oli kohati üsnagi hästi säi-linud teise kihistuse maalingud, kuid vii-ted esimese kihistuse maalingutele piir-dusid siin paari punase värvitäpiga. Eri-nev oli olukord lae keskosas, kus vägaselgelt tuli esile esimese kihistuse ka-heksaharulise tähe motiiv ja sellel ka hi-lisema roseti õrnad jäljed. Tugev tahma-kiht teise kihistuse dekooril viitab vii-mase pikaajalisusele. VõimalikKrusensternidega seonduv periood.

Kahe kihistuse probleemistikilmnes selgelt ka seintel. Nele Rohtlapakkus lahendusena teise kihistuse de-koori kandmise saali, kus kahjuks ei ol-nud võimalik varasemat dekoori tüüpimääratleda. Ruum oli ilmselt korduvalttapetseeritud, seinal leidus sellele viita-vaid makulatuurijääke.

Ruumis 205 avanesid väikestemeeldivate üllatustena seinal varasemauuringu jäljed (aastast 1941), ning kami-na ehituse eelse dekoori jäljed selle taga.Kõige rõõmustavam oli välja puhastadakolmas kolmik figuurikompositsioonist.

Tööde teostamisel mängisidsuurt rolli noored restaureerimistuden-gid Tartu Kõrgemast kunstikoolist jameie kooli vilistlased ning restaureeri-missuuna õppejõud.

Maalingute retuðeerimisel jär-gisime Euroopas kaasajal levinud lähe-nemist, kus peamine kõlajõud peab jää-ma originaalile, uus aga laseeritakse sam-muke tahaplaanile, heledamas ja nõrge-mas tonaalsuses. Ruumi tervik nõudisteatud kompromisse paneelide lahendu-ses, kuna endise ava kohale jäi sein jaahju esialgne rekonstruktsioon langesära.

Erakordselt huvitav on dekoorka lõunatornis. Taolise illusoorse ruumiloomine oli Euroopas antud ajastus le-vinud võte, kuid Eestis pole hetkel tea-da nii suures mahus taastatud illusoorsetaiapaviljoni.

Ruumi seinad olid tugevalt kah-justunud, ning restaureerimistööde käi-gus avati ka üks kinnimüüritud aken.Restauraator Eve Ermann on ülesande-ga väga hästi toime tulnud ja ruumi ter-vikmulje on suurepäraselt saavutatud.Huvitava detailina võiks vihjata illusoor-sele seinaniðile, mis viitab postament-ahju asukohale ruumis. Ruumilahenduseeeskuju ulatub kindlasti antiiki. Sarnaseillusoorse aiamotiivi, kuigi väiksemasmahus, leiame lähedal asuvast Liigvallamõisast.

Raamatukogu ruum ei andnudoma seisundi tõttu kuigi palju lootust,kuigi vihjeid võimalikele maalingutelevarasemates uuringutes esines. Kerli

Pütsepal õnnestus suurt kannatlikkustülesse näidates seinapinna puhastustöö-de käigus siiski ruumitervik taastada ningselle juures ka kaunilt ja kergelt kujun-datud lagi taastada.Antud ruumi kujunduse seoseid antiik-se Domus Aureaga märkas koheseltHilkka Hiiop, kes aastaid oli keiser Neropalees teostanud restaureerimistöid.

Põhjapoolne torn on oma seina-lahenduselt lihtne, neid on katnud pikkiaastaid tugevad raamaturiiulid. Lagi see-vastu elegantselt dekoreeritud kogu kor-rusele omases värvipaletis: hele sinakasroheline ja roosaksa punane. Samuti ilm-neb kahe kihistuse olemasolu, mis dip-lomandi Vesta Naruski lahenduses sailiidetud meeldivaks tervikuks. Hilisemhall pits annab täiendavaid ringimotiivevaheldudes õrna taimornamendi ja ele-gantsete luigemotiividega.

Hilisem söögituba on stiilseltümber ehitatud perioodil, kui mõisaoma-nikuks oli Alfred Uexküll-Güldenband.Kaunite tooniüleminekute Art Deco´likkarniis annab ruumile ilusa stiilse tervi-ku. Kuid ka selles ruumis esinebBenckendorfide ajastusse kuuluv maa-lingukiht. Kaunid trofeekimbud on sini-se lindiga riputatud kerge oksapärjagaääristatud tahvlitesse.

Märkimata ei saa jätta ka elegant-set laekujundust lõuna-lääne nurgatoas,kus hiljem asetses vannituba, ilmseltGüldebandi ajast.

Lõpetuseks pöörduks veel esi-messe ruumi ja vihjaks võimalikele mõ-jutustele.

Miks oleme esmase emotsioo-ni ajel nimetanud seda pompei toaks?Tuba iseloomustab erk kollase ookri põ-hitoon ning sellel heledad tahvli, mislõpevad kaarja motiiviga, keskmes kol-mikfiguurid. Antiiksete graatsiate eesku-ju võiks kindlasti otsida esmalt kreekavaasimotiividelt, kuid ruumi tervik jär-gib antiigist pärit reeglistikku, mis on la-hendatud sajandile iseloomulikus võt-mes. Seniste antiigimõjutustega seina-maalingute hulgas on Kiltsi puhul tege-mist kõige varasematega senileitute hul-gast. See on ajaliselt kattuv Inglismaallevima hakanud Adam stiiliga, stiil, midanimetatakse selle looja Robert Adamijärgi ja kes oli üks paljude hulgast, kesviibis pikalt Itaalias, teostas ülesmõõtmi-si Pompeis ja Herkulaniumis väljakae-vatud hoonetes ning oma stiilis kombi-neeris interjöörimaalinguid vaasideltning muudelt esemetelt kopeeritud mo-tiividega. Tänu neile kahele linnale oma-me ülevaadet ka Kreeka kultuurist ningselle kadumaläinud hellenistlikust pe-rioodist. Kõrgklassitsism võtab omaksenam kreekalikku vaoshoitust ja elegant-si.

Kasutatud kirjandus:The Genius of Robert Adam HisInteriors( Eileen Harris)Empire Style Authentic Decor (B.Chevallier, M. Walter)The Splendor of Roman Wall Painting.Pastor Knüpfferi mälestusedBrotze “Estonica”

Heli Tuksam,Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingu-

te osakonna juhataja

Väike-Maarja kirikuõpetajaPaul Eberhard – 145

Tore, et kooli algklassid on hakanud huvitundma muuseumitundide vastu ja sedaomaalgatuslikult.

Mõni aasta tagasi tegi Ellu Moisauued tööplaanid kodulootundide läbivii-miseks muuseumis. Ta võttis aluseks alg-klasside töövihikud „Mina ja maailm“,„Mina ja ühiskond“ ja sobitas muuseu-mitunnid töövihikute lehekülgedega.Seega said õpetajad võimaluse vastavateema juurde jõudes tellida teemakoha-ne muuseumitund. Planeeritud oli nii, etiga klass käiks muuseumis vähemalt ükskord veerandis. Kui vastavat lehekülgetöövihikus ei olnud, siis tulid tutvusta-misele rahvakalendri tähtpäevad.

Näiteks 3. klassis on väga tore-dad teemad muuseumi jaoks nagu “Koolenne ja nüüd. Külakool. Kihelkonna-kool”, “Esivanemate elu, talutööd va-nasti” või 2. klassi jaoks “Laulu- ja tant-supeod. Rahvariided” või 1. klassi jaoks“Minu kooliümbrus ja koolitee. Minukodumuuseum”, “Minu kodumaja. Ko-dud vanasti, rehetare”.

1. novembril käiski 1.b klass(klassijuhataja E.-R. Vend) muuseumitun-nis, kus Reeli Freiental tutvustas lastelemuuseumi. Saadi teada, miks on vajamuuseumi, mida kogutakse muuseumis-se. Õpilastel oli võimalus piiluda hoiu-ruumidesse, kuhu tavaliselt külastajad eipääse.

21. oktoobril olid 3.a ja b klass(klassijuhatajad T.Valk ja T.Saksa) muu-seumitundides, kus oli teemaks „Koolenne ja nüüd“. R. Freiental rääkis, kuidaslapsed vanasti koolis käisid. Kõige hu-vitavam oli kaldjoontega paberile tava-

lise sule, sulepea ja tindiga kirjutamine.Muuseumi külastusest jäid mälestusekstöölehed ja tindised näpud.

1. oktoobril olid muuseumitun-nid neljandate klassidega (klassijuhata-jad E.Liivalaid ja E. Noorlind), kus ElluMoisa tutvustas kirikus ja rahvamajasmaarjapäevi. Lastel oli suur elamus ollakirikus �- enamusel arvatavasti esimestkorda. Saadi teada, mis on kirik, Maarja,Jeesus. Vaatasime ukse kohal olevat vit-raaþi „Maarja kuulutamine“ (paastumaar-japäev), samas oli juttu ka teistest Maar-jaga seotud tähtpäevadest nagu heina-,rukki- ja ussimaarjapäev.

Rahvamajas aga seisti fuajeesasuva freskomaali “Maarjapäevad“ ees,kus otsiti üheskoos maarjapäevade ku-jutamisi. Need on ju maalil kõik läbise-gi. Kaasa said õpilased paberilehed, kusolid kirjas kõik maarjapäevad nii vaimu-likud kui ilmalikud koos kuupäevadega.

Muuseum ootab veel lapsi, eritiaga niisugustesse tundidesse nagu talu-tööd või rahvariided. Kahju, kui kooli-tunnis värvitakse rahvariide seelikud jakäised juhuslike värvidega. Muuseumissaavad lapsed täpsete värviproovi näi-diste järgi värvida nii Väike-Maarja see-likuid kui käiseid, isegi käiste mustridon paberite peal olemas.

Omal ajal sai tehtud ka vanema-te klasside jaoks kooli ajaloo õppeplaa-ni teemade järgi kavad, millede järgisaaks tunde pidada muuseumis, nagu rah-vuslik ärkamine, J.Pitka, J. Kukk, Vaba-dussõda jm. Oodatakse ka suuremaidlapsi muuseumisse.Väike-Maarja muuseum

Muuseumitundidest

Väike-Maarja Vallavalitsus esitab“Aasta tegu 2010” valimisele Kiltsimõisahoone restaureerimise.

Kaks ja pool aastat kestnud res-taureerimistööde käigus sai Kiltsi mõi-sast tõeline pärl, seda nii arhitektuurili-ses kui ajaloolises mõttes.

Remondi käigus selgus igalsammul midagi uut ja põnevat: avastatiuskumatult palju maalinguid, leiti Eestisunikaalne keskaegne krohvi-grafiti kroh-vi sisse tehtud kahe mehe profiilijooni-sed ja Malta rist, admiral Adam Johannvon Krusensterni kunagisest raamatuko-guruumist leiti ajaloolised kaardid, mõi-sa all kaevati välja keskaegsed ruumid,taastati Krusensterni rõdu jne.

Ajalooliselt olulise hoone res-taureerimine oli vastutusrikas ülesanne.

Sellega saadi edukalt hakkama ning nüüdpakub Kiltsi mõis huvilistele varasemasttunduvalt enam avastamisrõõmu.

Projekti autor oli Nele RohtlaOÜ-st Mõisaprojekt, renoveerimise pea-töövõtja AS Ervin Ehitus, projektijuhtVäike-Maarja valla arendus-ettevõtlus-nõunik Liina Viikberg.

Restaureerimistööd said võima-likuks tänu EMP ja Norra finantsmehha-nismi rahastamisele, tööde kogumaksu-mus oli 21,3 miljoni krooni, 18,1 miljo-nit krooni saa-di toetusena, 3,2 miljonitkrooni oli valla omaosalus.

Leiame, et Kiltsi mõisahoonerestaureerimine on väärt kandideerimamaakonna “Aasta tegu 2010” nimetuse-le.

Ilve Tobrelutskultuuri- ja spordiosakonna juhataja

Aasta teo nominent: Kiltsimõisahoone restaureerimine

Krusensterni nim. MTÜ ja Lembit Kee-rus vabandavad, et Ants Heina pooltkirjutatav raamat “Kiltsi mõis” ei jõuakäesoleval aastal tellijateni. Põhjuseksseni arvatust suurem materjali hulk, misvajas täiendavat uurimistööd ja sellesttingituna esialgse käsikirja ümbertöö-tamist. Raamatu reaalne ilmumine 1.

märtsiks.Samas võimalus veel raamatut

ette tellida hinnaga 16.00 eurot ülekan-dega A.J.von Krusensterni nim. MTÜa/a 1120293181 märgusõna “mono-graafia”.

Lembit Keerus

Kiltsi mõisa monograafiavalminime lükkub edasi

Avastamisrohket uut aastat!

Kiltsi kool ja Krusensterninimeline MTÜ

SOOVID, MÕTTED, AASTA 2010

13Detsember 2010

Meil on vallas palju korras koduaedu.Kauni kodu konkursi hindamiskomisjo-ni ees seisis keeruline valik leida needkõige kaunimad koduaiad. Komisjon kü-lastas sel aastal seitset koduaeda, et vali-da meie valla ilusaim koduaed. Kahjuksolid inimesed tagasihoidlikud oma kau-nitest aedadest komisjonile teada and-ma.

Sel aastal oli meil suur rõõm ollaoodatud Maie ja Juhani Pihlaka Marjatallu Liivaküla külas. Suurest loomakas-vatustalust on tänaseks saanud imede-maa, kus meelsasti veedavad aega pere-

kond Pihlaka kolm põlve. Suur, avar,hästi hooldatud koduaed, kus ilutsevadperenaise hoolsa töö tulemusena erita-sapinnalised peenrad, mille vahel look-levad peremehe abiga paekividest ääris-tatud teed. Siin-seal leidub huvitavaid is-tekohti ja perenaise poolt otsitud/leitudsavikujukesi. Koduaia kujundamisel onlähtutud lastelaste huvidest ja vajadus-test: erinevad mängu- ja istekohad,pokud, Muumikohvik, kiiged ja avar män-guplats kus koera ja vanaisaga lustida.

Vallavalitsus otsustas komisjo-ni ettepanekul premeerida Maie ja Juha-ni Pihlakat tänukirja, Nurga Aiakeskuse3000-kroonise kinkekaardi ja raamatugamaakonna 2010. aasta kaunitest kodudestning esitada Pihlakute koduaed maakond-likule kauni kodu konkursile 2011.a.

Väike-Maarja alevikus Võidu tn5a asub väga väikese territooriumigakinnistu, mis on väga armsalt ja oskusli-

Kauni kodu konkursist

Maie ja Juhani Pihlaka Marja talu aed Liivaküla külas.

Perekond Karroni koduaed

Perekond Rammo koduaed

Veepumbajaama heakorrastatud aedPerekond Tshakirovi koduaed

kult lahendatud ning vähene ruum ots-tarbekalt ära kasutatud.

Ka selle kinnistu omanikkuOleg Tsakirovit otsustati premeeridatänukirja ja Nurga Aiakeskuse 500-kroonise kinkekaardiga.

Hea meel on tõdeda, et meilon ka korras korterelamuid. Väike-Maarja aleviku Lõuna tänava korter-elamutest eristus oma ühtlaselt kujun-datud väljanägemisega Lõuna tn 19asuv korterelamu. Korterelamu ümb-rus on hoolimata aastaajast alati hool-datud.

Lõuna tn 19 korterelamut (ma-javanem Ivo Randveer) otsustati pre-meerida tänukirja ja Nurga Aiakesku-se 1000-kroonise kinkekaardiga.

Kiltsi alevikus Jaama 9a asuvperekond Rammole kuuluv kinnistutorkas silma n-ö möödasõidul. Kodu-ümbruse kujundamisel on lähtutud põ-himõttest, et kõigil pereliikmetel oleksseal hea olla. Kinnistu piirneb ojaga,mille kaldale on rajatud vahva lõkke-plats.

Tiina Rammot otsustati premee-rida tänukirjaga, raamatuga maakonna2010. aasta kaunitest kodudest ja Nur-ga Aiakeskuse 500-kroonise kinke-kaardiga.

Perekond Karronile kuuluvatkinnistut on konkursile esitatud eelmis-tel kordadelgi. Seni on preemiast puu-du jäänud vaid väike samm. Ilusa suureeramu ümber laiub hästi hooldatud ilu-

Maieja Juhani

PihlakaMarja

talu aedLiivaküla külas.

ja tarbeaed. Niitmisel ei ole piirdutud vaidaia sees asuva territooriumiga, korras onka aia ümbrus.

Marika Karronit otsustati premee-rida tänukirja ja Nurga Aiakeskuse 1000-kroonise kinkekaardiga.

Ilusa ümbrusega asutusi ja ettevõt-teid on iga aastaga aina keerulisem leida.2007.a. pälvis Väike-Maarja valla kaunikodu konkursil preemia OÜ Virumaa Vee-pumbakeskuse kontorihoone Väike-Maarja alevikus Pikk 36. Kinnistu on alatiniidetud, rajatud hea maitsega, kus onmeeldiv viibida nii asutuse töötajal kui kü-lalistel.

Otsustati premeerida tänukirja jaraamatuga maakonna 2010. aasta kaunitestkodudest ning esitada kinnistu maakond-likule kauni kodu konkursile 2011.a.

Mastivimplid said järgmised tub-lid 2009.a kaunite koduaedade omani-kud:

Perek. Rammo koduaed.

Vaima Kivistu Vetiku talust Eiprikülast – järjepidevuse eest, koduaed onkaunis igal kevadel, suvel, sügisel, selleaasta augustitorm suutis koduaiale siiskiliiga teha.

Perek. Traksma koduaed Simu-nas Pikk 7 – väike, liigirikas koduaed.

Perek. Kaare Metsanurga taluTriigi külas – järjepidevuse ja pideva muu-tuse eest, korras, avar ja hea maitsega ku-jundatud taluõu.

Jaanus Kaare ja Anne JaagumägiVahtra kinnistu Avispea külas – suure tööeest, hooldamata koduaiast, iluaia kujun-damise eest.

Kauni kodu konkursi parimate tun-nustamine pidi toimuma valla aastapäevaaktusel 10.detsembril. Lumetormi tõttuärajäänud üritus koos parimate tunnusta-misega lükkus edasi vabariigi aastapäeva-le.

Meeli Veia, komisjoni liige

13. maakondlikuKauni kodu konkur-sil jõudis parematesekka ka Mall jaMart Lepiksoo ko-duaed Väike-Maar-ja alevikus. Pere-kond Lepiksoodekaunis kodu esitatika üle-eestiliselekonkursile.

KAUNIS KODU 2010

14 Detsember 2010

Aasta algas meile väga töiselt, sest Väike-Maarja valla korraldada olid XVIII vaba-riiklikud valdade talimängud. Selle loo fi-naal toimus aga aasta lõpus, kui EMSL„Jõud” valis eespool mainitud ürituse va-bariigi parimaks spordisündmuseks.

Aprillis toimus spordiklubi üld-koosolek, kus moodustasime klu-bisisesed osakonnad spordialade kaupa.Eesmärk oli laiendada klubi liikmete arvuja aktiviseerida oma tegevust. Tänaseksoleme moodustanud kaheksa osakonda,kelle peamiseks ülesandeks on propagee-rida oma spordiala kohalike elanike hul-gas. Et see samm oli õige, näitab kas võiseegi, et korvpalliosakond eesotsas Jaa-nus Valguga viis läbi korvpalliturniiri„Emekan” Cup nime all.

Põhimõtteliselt uue hingamise saisellel aastal ka Pandivere rattaralli. Orga-niseerisime nimetatud võistluse koos jalg-rattaliiduga Filter maanteekarikasarja Pan-

Kalevi Jalgrattakooli (KJK) koosseisusosales kuus Väike-Maarja Gümnaasiu-mi õpilast: M14 vanuseklassis TairStalberg, ülejäänud Sten Arulaan, AlvarUrbas, Gert Puusta, Tõnis Saar ja KertRaidla M16 vanuseklassis.

Hooaja jooksul võisteldi ena-mikest Eesti Jalgratta Liidu kalenderplaa-nis olevatest võistlustest. Erinevadvõistlused toimusid maastiku, maanteeja treki jalgrattaaladel. Kõigil nimetatudaladel võeti osa ka Eesti meistrivõist-lustest.

Parimaks tulemuseks Eestimeistrivõistlustel oli Alvar Urbase KJKvõistkonna koosseisus saavutatud Ees-ti meistritiitel maastikujalgratta krossiteatevõistluses. Individuaalselt saavutasAlvar Urbas Eesti meistrivõistlustelmaastikurataste olümpiakrossis 5. koha.Arvestades selle vanuseklassi väga tu-gevat koosseisu, on tulemus märkimis-väärne, sest temast eespool olid aasta-käigu võrra vanemad ja rat-taspordiga vähemalt 6 aastattegelenud noorsportlased.

Samadel võistlusteltuli meie noormees GertPuusta 10. kohale (omava-nustest kolmandaks) ja Tõ-nis Saar 27. kohale. TairStalberg saavutas M14 vanu-seklassis 8. koha, seda 50osavõtja seas.

Eesti meistrivõist-lustel maanteesõidus eraldi-stardis oli Tair Stalberg 24.ja M16 vanuseklassis saavu-tas Alvar Urbas 18. koha,Gert Puusta 20., StenArulaan 31. ja Tõnis Saar 32.koha

Eesti meistrivõist-lustevõistluste grupisõidusoli Tair Stalberg M14 vanu-seklassis 9. ja M16-s oli GertPuusta 14., Alvar Urbas 19.,Sten Arulaan 28. kohal.

Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubiloli edukas aasta

divere rattaralli nime all. Osalejate arv suu-renes ligi 100 %, kusjuures kohal olid va-bariigi tipud eesotsas Jaan Kirsipuuga. Koos-töö jätkub ka tuleval aastal ja paistab, etüritus tuleb veel suurejoonelisem ja osa-võtjaterohkem.

Meid rõõmustab kindlasti seegi,et aasta tegijaks valiti seekord meie maad-lustreener Lembit Kalter.

Suure sammu oleme edasi läinudka oma kohaliku uisuväljaku arendamisel.Kui varem aitas meid veega päästekool,siis sellel aastal on vesi kohapeal olemas,projektiga saame endale täiesti uue uisute-rituspingi ja juurde mitu paari uiske. Uisu-halli kõrvale tehti lastele kelgumägi, kussaab liugu lasta nii järsemal kui ka laugemalnõlval.

„Harjuta terviseks” rahvaspordi-üritusel oleme jõudnud niikaugele, et üheregistreerimistahvli asemel on neid kaks.Järgmise aasta kevadel plaanime sellise tahv-

Medalirohke jalgrattahooaeg

li üles panna ka Simunasse. Kui leiaks ko-haliku eestvedaja, võiks sama asi toimudaka Kiltsis.

Väiksemaid kordaminekuid onteisigi, aga kõiki ei ole võimalik siin esiletuua

Jõulud ja aastavahetus on aja ma-havõtmise aeg ja ka uute plaanide pidami-se periood. Ametliku hinnangu oma tege-vusele anname kindlasti järgmise aasta ke-vadel klubi üldkoosolekul.

Isiklikult arvan, et elu spordiliinisliigub Väike-Maarja vallas õiges suunas.Alati saab paremini, aga selleks on leidauusi ideid ja ka inimesi, kes neid oleks nõusellu viima.

Rahvaspordiklubi soovib kõigilemeeldejäävat aastavahetust ja sportlikku uutaastat!

Ants RikbergVäike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi

juhatuse esimees

20. novembril toimus Põltsamaal vaba-maadlusvõistluse Nublust Nabini5.etapp. Meie noored saavutasid järg-mised kohad: Jevgeni Hamidzanov - 1.koht Kiltsi kool, Danil Hamidzanov - 3.koht Kiltsi kool, Kristjan Baiduza - 3. kohtKiltsi kool, Holger Toots - 5. koht Simu-na kool, Romel Seeman - 9. koht Tamsalu.

Selleks aastaks sai vabamaadlu-sesari Nublust Nabini läbi. 5 etapi kok-kuvõttes oli paremate seas pjedestaalilka Väike-Maarja sportlane JevgeniHamidzanov, kes ühelgil seeriavõistlu-se etapil ei kaotanud ühtki matshi.

Samas toimusid ka Jõgevamaa

lahtised meistrivõistlused naistemaadluses.Meie neiud maadlesid väga südilt ja saa-vutasid järgmised kohad: Anni Pent - 3.koht Kiltsi kool, Liis Järvamägi - 3. kohtTamsalu gümn.

27. novembril toimusid Põltsa-maal Eesti Õpilaste Meistrivõistlused va-bamaadluses.

Ebavere tervisespordikeskus

Tulemusi maadlusmatilt

Eesti meistrivõistlustel trekisõi-dus saavutasid meie noormehed Urbasja Arulaan kohad teise esikümne algu-ses. M14 sai Tair Stalberg kolme ala kok-kuvõttes 5. koha.

Eesti meistrivõistlustel maanteemitmepäevasõidus noortele (M16) saa-vutas Alvar Urbas üldkokkuvõttes 21. ,Gert Puusta 41. ja Kert Raidla 48. koha(seda 69 alustanu seas, võistlustel esine-sid ka Läti Vabariigi tugevamad noored).

M14 Eesti meistrivõistlustelmitmepäevasõidus saavutas Tair 31. kohaja seda 85 noorsportlase hulgas.

Osaleti erinevatel karikasarjavõistlusel maastikuratta krossis. Kõigeparemaks saavutuseks võib pidada Al-var Urbase Tartu rattamaratoni võitu lü-hemal distantsil! Tartu rattarallil saavutasAlvar Urbas 17. koha. Ta oli üldkokku-võttes 42, kokku lõpetas nimetatud dis-tantsi 1859 sportlast.

Kõige prestiizikamal võistlusel,

Elioni karikasarjal, saavutas Alvar Urbaslühema distantsi kokkuvõttes 2. koha.Nendelt võistlustelt asid meie noorme-hed kõikidelt etappidelt auhinnalisi koh-ti.

Team Rattapood 6-etapilise kari-kasarja üldvõitjaks tuli Alvar Urbas, Tõ-nis Saar oli 10., Sten Arulaan saavutas12. ning Kert Raidla 16. koha. Sarjasosales 39 sportlast. Sama sarja M14 va-nuseklassis saavutas Tair Stalberg kok-kuvõttes 8. koha 46 osavõtja seas.

Eesti maastikurataste sügiskros-side sarjas saavutas Alvar Urbas üldkok-kuvõttes 2. koha. Auhinnalisi kohti saa-di kõikidelt etappidelt.

Arvestades seda, et kõik meienoormehed olid oma vanuseklassi noo-remad, on neil järgmiseks hooajaks vägahead väljavaated tublide tulemuste tege-miseks. Kiitust väärivad kõik nimetatudnoormehed, sest ka heade üksiktulemus-te saavutamiseks on vaja kollektiivi - ai-nult koos harjutades tulevad ka tulemu-sed paremad!

Alar Krull, treener

Meie valla noormaadlejad saa-vutasid järgnevad kohad: JevgeniHamidzanov - 2. koht Kiltsi kool, DanilHamidzanov - 2. koht Kiltsi kool, AllanLäll - 9. koht Simuna kool, naistemaadlu-ses Anni Pent - 3. koht Kiltsi kool.4. detsembril toimus traditsiooniline Läh-te jõuluturniir kreeka-rooma maadlusesja naistemaadluses.

Meie valla noore saavutasidjärgmised kohad: Jevgeni Hamidzanov- 1. koht, Kristjan Baiduza - 3. koht, DanilHamidþanov - 5.koht, Anatoli Larionov- 8.koht (kõik Kiltsi kool), Rauno Kuu-semets - 10.koht (VMG), Jarko Visna-

puu - 7.koht (VMÕK).Head maadlust näitasid ka meie

naismaadlejad: Käroly Seemann - 2.koht,Liis Järvamägi - 3.koht (mõlemad Tam-salu G), Anni Pent - 3.koht (Kiltsi kool),Karmel Laissaar - 1.koht (VMG)

Tekst ja foto:Lembit Kalter, treener

Ebavere tervisespordikeskus kutsub suusaradadele!Kõik rajad on sõidetavad nii vabas kui ka klassikalises stiilis. Rajavalgustus (4 km)töötab kuni kella 21.00-ni (v.a pühapäev). Võimalus laenutada suusavarustust!

Info telefonidel 5656 1865 (Inna) ja 515 3239 (Urmas)Ebavere tervisespordikeskus soovib kõigile meeldivat aastavahetust ja

tegusat uut aastat! Toredaid elamusi suusaradadel! Rõõmu liikumisest!

Väike-Maarja korvpallipoisid ja treener Vaido Rego tänavad lapsevanemaid ja kõiki abilisi, kes on toetanud korvpalliklubi tegevust.

Meeleolukat aastavahetust!Edukaid ettevõtmisi ja ladusat koostööd uueks aastaks!

8. jaanuaril kell 18.00 on Väike-Maar-ja rahvamajas isetegevuslaste rahva-lik pidu teemal 19. sajandi lõpp - 20.sajandi algus. Tantsumuusikat teevadlõõtspillimängijad Eduard Einmanni ju-hendamisel. Info Ville-Markus Kell, tel326 18378. jaanuaril kell 15.00 toimub Kiltsimõisas tänukontsert valla ettevõtjate-le. Esinevad Pille Lill, Pia Paemurru jaVäike-Maarja muusikakooli õpilased.10. jaanuaril kell 18.00 toimuvad Trii-gi spordihoones valla meistrivõistlu-sed males, II etapp. Info Ants Rikberg,tel 529 074515. jaanuaril kell 12.00 toimuvad Trii-gi spordihoones valla meistrivõistlu-

sed lauatennises, II etapp. Info AntsRikberg, tel 529 074524. jaanuaril kell 18.00 toimuvadGeorgi söögitoas valla meistrivõist-lused mälumängus, III etapp. Info AntsRikberg, tel 529 074531. jaanuaril kell 18.00 toimuvad Trii-gi spordihoones valla meistrivõistlu-sed koroonas, III etapp. Info AntsRikberg, tel 529 0745NB! Kodused lapsed, kes ei käinudjõulupeol, saavad oma kommipakidkätte vallamajast kabinetist nr 102kuni 10.jaanuarini.

Ebavere 24 tunni suusasõit jääb huvi-puudusel ära.

Sündmuste kalender

SPORT, AASTA 2010

15Detsember 2010

Haigekassa maksab ajutise töövõimetusehüvitist kõikidele töötavatele isikutele, kesomavad ravikindlustust tööandja kaudu võiFIE-na. Hüvitiste kalendripäeva keskminetulu on üldjuhul arvutatud eelmise kalend-riaasta sotsiaalmaksult.Töövõimetushüvitisi on nelja liiki.1.HaigushüvitisHaiguslehe, mille väljastamise põhjusekson haigestumine, olme- või liiklusvigas-tus esimese kolme päeva eest töötajalehüvitist ei maksta. 4.-8. päeva eest maksabhüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuuekuu keskmisest töötasust. Haigekassa hak-kab hüvitist maksma alates 9. päevast 70%päevatulust.

Raseda haigestumise või vigastu-se korral maksab hüvitist vaid haigekassa,tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.

Tööõnnetuse või kutsehaigusepuhul maksab haigushüvitist samuti haige-kassa 2. päevast 100% kalendripäeva kesk-misest tulust.2.SünnitushüvitisSünnituslehe alusel maksab haigekassahüvitist 140 päeva eest 100% päevatulust.Kui rase jääb sünnituspuhkusele hiljem kui30 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuu-päeva, väheneb vastavalt sünnituspuhku-se kestus ning hüvitatavate päevade arv.Kui rase on enne sünnituspuhkusele jää-mist olnud haiguslehel kergemale tööleüleviimise põhjusel, peab ta sünnituspuh-kusele jääma vähemalt 70 päeva enne eel-datavat sünnitamise kuupäeva. Hilisempuhkuse algus kahandab vastavalt ka hüvi-

Töövõimetushüvitisedtatavate päevade arvu.3.HooldushüvitisHoolduslehe alusel makstava hüvitise määron 80% kalendripäeva keskmisest tulust.Alla 12-aastase lapse hooldajal on õigussaada hüvitist järjest kuni 14 päeva. Haigeperekonnaliikme kodus põetamise korralmaksab haigekassa hüvitist kuni 7 järjesti-kuse päeva eest.

Kui alla 3-aastane või alla 16-aasta-ne puudega laps pole haige, kuid lapsehooldaja on haigestunud või talle osuta-takse sünnitusabi, siis on õigust saada hü-vitist kuni 10 päeva. Hoolduslehe võib arstväljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitisemaksmise periood.4.LapsendamishüvitisAlla 10-aastase lapse lapsendajale maksabhaigekassa hüvitist 70 päeva ulatuses 100%kalendripäeva keskmisest tulust.

Töövõimetushüvitise saamisekstuleb arsti poolt väljastatud leht esitada töö-andjale, kes edastab selle haigekassasse.Füüsilisest isikust ettevõtjad edastavad lehehaigekassasse ise.

Hüvitis kantakse isiku poolt mär-gitud kontole 30 päeva jooksul alates lehejõudmisest haigekassasse.

Kindlustatutel on võimalus omatöövõimetuslehe laekumist ja hüvitisemaksmise seisu jälgida riigiportaaliwww.eesti.ee kaudu.

Infot lugege ka www.haigekassa.ee või infotelefonil 16363.

Eesti Haigekassa

Käesoleva aasta oktoobris AS-i Emorläbi viidud elanikkonna tuleohutusalastteadlikkust hindava uuringu kokkuvõt-tes paranes Lääne-Virumaal elanike tead-likkuse indeks võrreldes eelmise aasta-ga ühe hindepunkti võrra, millise tule-musega ollakse Eesti maakondadest tei-sel kohal. Võrreldavaid uuringuid onPäästeameti tellimusel läbi viidud jubakolm aastat.

Tuleohutusteadlikkuse koondin-deksi moodustavad inimeste teadmised,hoiakud ja ennetav käitumine. Elanikkon-nale esitatavad küsimused puudutavadnäiteks tulekahju arengu kiirust, harju-must kontrollida suitsuanduri töökorrasolekut, kodude varustatust suitsuanduri-ga, tulekustuti olemasolu ja oskust sedakasutada, peresisest vestlemist ohutusestja käitumisest tulekahju puhkedes, elu-ruumides suitsetamist, hädaabinumbri112 tuntust jms.Tulekahju areneb kiirestiKas teate, kui kaua suudab magav inime-ne elus püsida, kui samas ruumis puhkebtulekahju? Tuleohutusteadlikkuse uurin-gust selgus, et vähem kui pooled küsit-letud läänevirulastest teavad, et tulekah-ju puhkedes muutub ruumis viibiminejuba mõne minutiga eluohtlikuks. Viisminutit pärast tulekahju algust süttivadruumi kogunenud põlemisgaasid jakogu tuba on maast laeni tuld täis.

On selge, et inimese pääseminesõltub peamiselt tulekahju avastamisekiirusest. Valjuhäälselt märku andes tea-vitab meie väike abimees põlengust sel-le algusjärgus, mil inimeste pääsemineja tule summutamine on esmaste tule-kustutusvahenditega jõukohane.

Suitsuandur päästab elu ja sääs-tab varaTuleohutusteadlikkuse uuringust selgus,

Virumaalased käituvad ohuteadlikumaltet suitsuanduriga varustatud kodude hulkon Eestis keskmiselt tõusnud 80 prot-sendini (eelmisel aastal 78%). Lääne-Vi-rumaal on suitsuanduriga varustatud 83%küsitletud majapidamistest, suitsuanduritpeab aga eluhoones vajalikuks koguni97% ja tulekustutit 79% vastanutest.

Teadlikkuse langus toimus agasuitsuanduri töökorrasoleku kontrollimi-se osas. Uuringust selgus, et lääneviru-laste seas oli andurit testitud 59% kodu-dest, mis on 13% vähem kui eelmiselaastal. Samuti on tulekahjude statistikajärgi sagenenud juhtumid, kus väike elu-päästja ei rakendunud vajalikul hetkeltöösse - näiteks kui 2009. aastal leidsiduurijad mitte-töökorras suitsuanduri vaidviiel protsendil Eestis aset leidnud tule-õnnetustest, siis tänavu on nende osa-kaal tõusnud juba 15 protsendile.

Seetõttu olgu siinkohal meelde-tuletuseks nimetatud kolm lihtsat põhi-tõde:* paigalda oma koju suitsuandur* kontrolli suitsuanduri töökorrasolekutkord nädalas ja vaheta vajadusel patarei* puhasta suitsuandur tolmust mõnel kor-ral aastasVähenenud on eluhoonetes puhkenudtulekahjudKäesoleva aasta 11 kuu statistikast sel-gub, et Lääne-Virumaal on eluhoonetespuhkenud vähem tulekahjusid kui eel-misel aastal samal perioodil: käesolevalaastal 53 ja möödunud aastal 68 tulekah-ju. Tulekahjudes hukkus kaks inimest-üks inimene hukkus hooletusest suitse-tamisel, teine hooletusest lahtise tulekasutamisel.Tulekahju tekkepõhjustest on Lääne-Vi-rumaal suurenenud lahtise tulega hoole-tust ümberkäimisest alguse saanud tule-kahjude osakaal

Et traagilisi õnnetusi ei juhtuks,ole hoolas ja mõtle ohutusele ka õdusaljõuluajal ja rõõmurohkel aastavahetusel.Hooli sellel perioodil ka oma lähedas-test, naabritest ja tuttavatest, andes omapanus ka nende kodude tuleohutumaksmuutmisele.

Tulekahju korral või kiirabi kut-sumiseks helista häirekeskuse numbrile112.

Lihtsamate terviseprobleemidekorral saab meditsiinilist nõu perearstinõuandetelefonilt 1220.Päästealast infot saab päästeala infotele-fonilt 1524.

Ida-Eesti Päästekeskus tänabVirumaa inimesi ohuteadliku käitumise

eest ja soovib kõigile turvalistaastavahetust ja head uut aastat!

Maido NõlvakIda-Eesti Päästekeskuse

koordinatsiooniteenistuse juht

Tänavune erakordselt lumerohke talv pa-kub ohtralt suusa- ja kelgurõõmu, kuidsamal ajal palju muret majaomanikele.Mõni päev tagasi varises lume raskuse allkokku loomi täis lauda katus.

Hiljuti vajus Lohusuu vallas Kärasikülas lume raskuse all kokku loomi täislauda katus. Päästjate sündmuskohale jõu-des oli osa laudahoone katusest sisse vaju-nud. Varingu alla jäänud loomade leidmi-seks avasid päästjad purunenud osas katu-sekonstruktsioone. Laudas oli varinguhetkel 66 lehma, kellest üks hukkus ja nelisai vigastada. Ülejäänud lehmad evakuee-riti laudast välja.Ja iga päevaga lisandub teateid lumerasku-se all kokku vajunud elumajade katustest jatäistuisanud rõdude allakukkumisest.

Möödunud talvel käisid päästjadLääne-Virumaal kahel väljakutsel, kus lu-meraskuse all oli sisse vajunud katus- ükseluhoone, teine loomi täis lauda katus. Elu-hoonest aidati välja inimene ja laudast eva-kueeriti loomad.

Tehnilise Järelevalve Amet tule-tab ehitiste omanikele meelde, et ohutusetagamiseks tuleb pidevalt jälgida katuselekogunenud lume kogust ning lumi ja jääõigeaegselt ära koristada. Katusekonstrukt-sioone võib märja lume korral ohustadajuba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõi-ge enam teras- ja puitkonstruktsioonidegakergehitisi või nende osasid (varjualused,varikatused, karniisid), lameda katusega võiväikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaa-mad, spordirajatised, angaarid, estakaadid)ning vanemaid amortiseerunud ehitisi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka-

Ajame lume katustelt alla,sest ennetada on odavam

tustel kohtadele, kus on katuseastmed võikatus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistes-se kohtadesse kuhjub tuulega lund hange-dena koguses, mille koormus võib mit-mekordselt ületada katusele lubatavat lu-mekoormust. Samuti tuleks vältida lume jajää kogunemist katuse räästarennidessening sadevee äravoolutorudesse ja -lehtri-tesse, kuna see võib kahjustada sadevee-süsteeme ning takistada katuselt sadeveeärajuhtimist.

Lume ja jää eemaldamisel katu-selt on oluline järgida järgmisi nõudeid:• Ohutuks liikumiseks katusel tuleb sinnapaigaldada katusesillad ja -redelid.• Tööde teostajatel peab olema nõueteko-hane turvavarustus.• Lume ja jää sulatamisel tuleb vältida kee-milisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivadkahjustada katust või sadeveesüsteeme.• Lume ja jää mehaanilisel eemaldamiseltuleb kasutada õigeid vahendeid, et vältidakülmaga rabedaks muutunud katuse võiselle katte lõhkumist.• Lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda madala-matele hoonetele ja inimeste liikumistsoo-ni. Inimeste liikumistsoon tuleb tööde teos-tamise ajaks piirata ohutuslintidega.• Lume ja jää katuselt libisemise takistami-seks tuleks katusele paigaldada lumetõke.

Vastavalt ehitusseadusele vastutabehitise ohutuse eest selle omanik. Enneta-maks ehitise katusele koguneva lumegakaasnevat ohtu ehitisele, samuti inimesteleja ümbritsevale keskkonnale, peab ehitiseomanik võtma tarvitusele vastavad meet-med. Ehitiste ohutuse tagamist kontrolli-vad kohalikud omavalitsused ja TehniliseJärelevalve Amet.

Anu Võlma

Aastalõpu mõtteid Väike-Maarja rahvamajast

Krooniaeg hakkab ümber saama. Kooseuro-ootusega sadas taevast meetrijagulund ja ekstreemsuste poolest esirinnasVäike-Maarja sai koguste poolest jälle-gi medalikoha. Kuusel süüdati advendi-küünal ning inimeste mõtted liiguvadseaprae ja hapukapsaste juurde, lapsedaga riputavad usinasti sokke-susse akna-le, sest mine tea …

Aastanumbri vahetus viib para-tamatult mõtted ka möödunule. Et milli-ne see lahkuv 2010 siis oli?Kultuurielu sai olema sisutihe ja pak-kus kuulamist-vaatamist igale maitse-le. Arvestades meie vahendeid, misolid ürituste korraldamiseks võrrel-des 2009ga täpselt poole väiksemad,sai minu hinnangul tulemus hea.

Siin pole koht ega õige aegteha loetelu, mis ja kuna toimus.Mõtisklen vaid selle üle, mis enammeelde jäi.

Kevad-talvest oli sellekssündmuseks kindlasti 55-aastase rah-vatantsu pidu. Kindlasti poleks seekõik nii kaunilt kulmineerunud, kuievergreen rahvatantsu juhendajaIlme Sein kogu oma energiat poleksrakendanud. Esinesid kõik Väike-Maarja rahvatantsukollektiivid, paljuoli külalisi, suur oli meediahuvi. Eda-si tulid Pandivere päev(ad) ja jaani-

päev. Mõlemad olid erilised. Traditsioo-niline kodukandi päev sai seekord kol-meosaline ja rahvast jagus neile kõigile.Vürtsi andis humoorikas kollektiiv „Kas-siahastus” sõbralikust Oulu linnast ningpäevade avamine ebatraditsiooniliseltvee ja tulega. Toimus maakondlikGrillfest. Imepärane oli viia jaanipidu läbinõelasilmast tulnud Ebavere piduplatsil.Järgnes palav, tolmune ja töine suvi, mil-

le tulemusena sündisid rahvamaja saalisremondiimed.

Augustiga ületas Väike-Maarjarahvusvahelise meediahuvi künnise,tõsi, negatiivselt. Kuid pole halba ilmaheata – eksklusiivkontserdi valla rahva-le kinkis popdiiva Eda-Ines Etti. Samutisaime kaardile üle-eestilisel Ühtelaulmi-sel. Sügisperioodi avapaugu tulistasidMeie Mees Lõikuspeoga ja Pille LilleMuusikute Toetusfondi muusikud Väi-ke-Maarja muusikafestivaliga. Nüüd onaeg jõuluürituste käes.

Tahaksin hetkeks langetada peameenutamaks kauaaegset Kiltsi rahvama-ja perenaist Merike Koppast ja tantsu-

juht Lehte Sirelpuud Simu-nast. Tahaksin tänada kõikivalla asutusi ja organisatsioo-ne koostöö eest: Väike-Maarja gümnaasium ja õppe-keskus, lasteaed, raamatuko-gu, noortekeskus, spordi-hoone, päästekool, muusika-kool, politseijaoskond, kait-seliit ja kodutütred, Kiltsi jaSimuna koolid, kirik.

Rahvamajade tandemHeli ja Ville Väike-Maarjastning Auli Simunast soovivadkõigile valla elanikele rahu-likke jõule ning õnnelikkuuut aastat!

Ville-Markus Kell,Väike-Maarja VallaRahvamaja direktor

Rahvatantsijad rahvatants 55 peol. Alumisel pidil digilaulupeolised Väike-Maarjas

TURVALISUS, AASTA 2010

16 Detsember 2010

TEOSTAME MERLO TELESKOOPLAADURIGATEILE VAJALIKKE TÕSTETÖID(kopp, korv, käpad, tropid)

Hind 400 kr tund + KM.Tellimine 58129757

Andre Tammi

KalmistumeistritekontaktandmedVäike-Maarjas:Ruth Palmiste,tel 516 1809Simunas:Helvi Vahter, tel 524 7944

Koguduste teated

Jumalateenistused pühapäeviti kell12.00.Kogudust teenib hooldajaõpetajana EnnSalveste. Tel 5345 3967, e-post:enn.salveste@eelk.eeEELK Väike-Maarja koguduse aadress:Tamme 3, 46202 Väike-Maarja.

Jumalateenistused pühapäeviti kell10.30.Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund.Tel 323 5450.Koguduse veebileht: http://avispea.edicypages.com/etKiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali,kokkusaamine toimub igal teisipäevalkell 18.00 Kiltsi raamatukogus.

Väike-Maarja koguduses

Avispea koguduses

Simuna koguduses

Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenistust.Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalikkohtuda teistel aegadel.

REKLAAM / TEATED / ÕNNITLUSED

Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus)hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik

tellida Inkotoa pakutavaidURIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID:

naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmedjm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40%

soodsamalt.Tellitud tooted tuuakse kohale 11. jaanuaril kell 9.30.Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959.

Rotaks-R laos Väike-MaarjasPikk 30 saadavalpakendatud turbabrikett.

Alusel 900 kg,hind 1700 EEK-i.

Info telefonidel322 0470, 529 6792.

Võimalik tellida kohalevedu!

TAASKASUTUSKESKUS (Väike-Maarjas,Tamsalu mnt 1 II korrusel) on avatud igal reedel ja

laupäeval kell 10-13. Info 526 0283

TALUTURG (Väike-Maarja bussijaamas) on avatud igalreedel ja laupäeval kell 9-14.

Müüakse ainult omavalmistatud tooteid.Info 526 0283

Väike-MaarjaPõllumeeste Selts

Selts aastast 1896Kodulehekülg: www.v-maarja/vmpsPilte tegevusest: http://picasaweb.google.com/vmpselts.Pärandkultuuri töögrupi materjalidega on võimalus tutvuda:http://parandkultuur.wikispaces.com

Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46 202 Väike-Maarja, tel 329 5750,www.v-maarja.ee Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, hilje.pakkanen@v-maarja.ee.Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi.Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks. (Fotod palun saata dokumendi failist eraldi.)Toimetus võib tekste lühendada. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Ilmub kord kuus. Tiraaz 1100 eksemplari. Tasuline, 3 kr, 0,20 eurot

Õnnitleme detsembrikuu eakaidsünnipäevalapsi!

NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehetoimetajale telefonidel 329 5757 või 522 2294.

Soovime palju õnne ja tugevat tervist!Väike-Maarja Vallavalitsus

Anastassia Kurtei 03.02.1928 - 23.10.2010Aksel Rivimets 20.08.1934 - 25.10.2010Viktor Palkov 24.06.1949 - 28.10.2010Jaanus Ird 27.09.1937 - 02.11.2010Saima Lemetti 04.10.1926 - 02.11.2010Laine Meidla 14.01.1939 - 12.11.2010Vaino Niinemets 30.12.1927 - 26.11.2010Alar Tammiku 04.06.1952 - 28.11.2010Robert Eerikson 13.03.1927 - 03.12.2010Krista Kloch 31.05.1956 - 08.12.2010Vilma Saluste 07.04.1922 - 07.12.2010Maria Jegorova 18.01.1927 -13.12.2010Henn Tsetser 06.04.1942 - 14.12.2010

Õnnitleme uusi ilmakodanikke!Toatäis päikesekiiri,sületäis sooje sõnu,peotäis kauneid lilli!

Rõõmsat meelt ja palju armastust!

Mälestame lahkunud vallakodanikke

Aeg hetkeks peatub igaviku sillal

Angela Viktoria Liepkalns - 21. oktoobrilRenno Mors - 18. novembrilAnder Birnbaum - 1. detsembrilAxel Olesk - 2. detsembril

Perearst Tiina VilimaaVäike-Maarjas, Ravi 1,tel 325 5313, 505 4840Perearst Tiia Liivalaid:Väike-Maarjas, Ravi 1,tel 326 1247, 5340 1839Simunas Allee 9-19,tel 323 7131, 5340 1839Vastuvõtuajad Väike-Maarjas:E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, R 8-9 (õde 9-16). Simunas T 14-17, R10-13. Telefonikonsultatsioonideajad: E, K, R 13-14 ja T, N 12-13Perearst Mall Lepiksoo:Väike-Maarjas, Ravi 1,tel 326 1166, 528 5225

Tähtsad numbrid HAMBARAVIA&K CaritasRavi 1a Väike-Maarja, tel 3255633Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas,dr Pia LepiksooHambaravi Riina Laanemägi OÜVäike-Maarja, Ravi 1, tel tel 3261104Dr Riina Laanemägi, dr KülliSeppingSimuna hambaravi- ja proteesika-binetAadress: Allee 9-4, Simuna,tel 511 8379, dr Kiira PajuNaistearst dr Liivi MittRavi 1 Väike-Maarja,tel 322 0600, 516 8657

EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862 Swedpangas,kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks.

... kallis vanaema,ma ei unusta sind...

Soovime Sulle palju õnnejuubeli puhul!

Väike-Maarja lasteaia pere

Õnne tänasteks tegudeks,õnne homseteks olemisteks,õnne tuleviku toimetusteks!

Toatäis päikesekiiri,sületäis sooje sõnu,peotäis kauneid lilli!

Kallis Aet Aksel!Kallis Aet Aksel!Kallis Aet Aksel!Kallis Aet Aksel!Kallis Aet Aksel!

Sotsiaalkindlustusamet ja AS EestiPost sõlmisid lepingu pensionide, toe-tuste ja hüvitiste kojukandeks aas-tateks 2011 - 2012.

Sotsiaalkindlustusameti riikli-ke pensionide, toetuste ja hüvitistekojukande teenuse osutamise riigi-hanke kaheks järgmsieks aastaks või-tis ASEesti Post.

AS Eesti Post pakkus riiklikepensionide ja sotsiaaltoetuste ühe ko-jukande hinnaks alates 2011.aasta 1.jaanuarist 4,60 eurot (72 krooni).

Lepingu kohaselt viiaksepensionid-toetused-hüvitised 12 940inimesele koju maksja ehk riigi kulul,15 230 inimest maksavad kojukandeeest ise.

Elve Tonts,SKA avalike suhete juht

88 Õie Leihter87 Georgi Laar87 Aleksander Arro86 Elfi Sirel86 Valve Kümnik85 Aili Leemets83 Valdek Esinurm83 Heino Sein82 Lille Kask82 Tatjana Kutuzova82 Virve Alas82 Leida Kalvik82 Asta Niinemets81 Berta Salumäe81 Raisa Juhaste

81 Astrid Olonen81 Zinovi Stets79 Voldemar Lehtla78 Maimo Tõnissoo78 Viktor Abassov77 Linda Kullamägi77 Lembit Solba76 Piia Ever75 Otto Sikmann74 Andi Kitsing74 Maimu Külanurk74 Valve Kaare73 Aime Karu73 Elvira Kirpu73 Ants Ever

73 Mart Tiidor73 Vahur Allikalt73 Kaarli Nurkma72 Eivi Ojasoo72 Viive Beil72 Silvi Vahimets72 Pärtel Uuspõld72 Heino Ojasalu72 Vassili Jegorov71 Kaarel Vuntus71 Lembit Järvamägi71 Niina Õunpuu71 Manni Rahulaan70 Urve Kleband

Jumalateenistused pühapäevitikell 14.00.Koguduse õpetaja on Enn Salveste.EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3,46401 SimunaTel 5345 3967 või tel/fax 332 8021,e-post: enn.salveste@eelk.ee

Toetuste jahüvitiste

kojukandestuuel aastal

Head tellijad, et Teie koju jõuaks kauuel aastal valla infoleht, uuendageVäike-Maarja Valla Infolehe tellimust(tellimisindeks on 00719) Eestis Pos-ti postkontorites!

Lehte on võimalik osta Väi-ke-Maarjas Grossi Toidukaupade kaup-lusest, Georgi majast, Lesteka ja Am-memäe kauplusest, Väike-Maarja raa-matukogust, Kaarma tanklast, Vao,Kiltsi ja Triigi kauplusest, SimunasAldar Marketi kauplusest.

Uuendage tellimust!

mälestavad 100. sünniaastapäevallapsed ja lapselapsed peredega

Ida Dengo´t15.12.1910 - 28.01.1993

Tulgu jõulud vagusad,piparkoogid magusad!

Kaunist jõuluaegaja head uut aastat soovib

Väike-Maarja Põllumeeste Selts

Simuna kooliperesoovib kõigile kauneid pühija teguderohket uut aastat!

Lehetoimetaja vabandab lugejate ja kaastööde tegijate ees detsemb-rikuu lehenumbri hilise ilmumise pärast. Hilinemise tingis rikkiläi-nud arvuti. Loodetavasti mõjuvad lehes avaldatud head soovid kahilinemisele vaatamata saajaile soojalt.

Lugupidamisega Hilje Pakkanen, toimetaja