loomad - smaris.weebly.com
TRANSCRIPT
Elusloodus
• Loengumaterjalid leiate IVAst
– Kaust: Loomad 2012
• Ajakava
– Jan: tutvustus, loengumaterjalide tutvustus. Iseseisva töö ülesannete kättejagamine.
– Märts: lumejäljevihik valmis
– Juuni: ref ja retsensioon valmis. Ettekanded.
– August: loomakogu valmis. Eksam.
– Sügisvah: järeleksam
jäljevihik
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/201003_ulukite_jaljevihik.pdf
10 looma (linnud, imetajad jm)
Enda pildid. Nb! mõõtkava
Pildi all liik, koht, aeg
Vormistatud pdf (doc) failina.
Tähtaeg märtsivaheaeg.
Referaat
Teema: loomarühma iseloomustus
Teostus:
Järgi vormistust! http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2240
Tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte, kasutatud kirjandus (kirjed juhendi järgi), korralikult vormistatud lisad.
Nb. Jooniste vormistus, tabelite vormistus, VIITAMINE
Min 8 allikat
Referaadi tähtaeg: juuni
Retsensioon
Retsensiooni tähtaeg: juuni
Ettekanded.
Slaidiesitlus
Loomakogu
Jäljevihiku edasi arendamine. Jäljed mudal jm.
Loomade tegevusjäljed
Tigude kojad
Pildid loomade tegevusjälgedest
kogu peab olema korralikult vormistatud. Igal asjal juures info suuruse, koha ja aja kohta.
40 eksemplari.
Tähtaeg: august
Zooloogia mõiste
Zooloogia - kreeka k. zōon - loom + logos - mõiste, käsitlus
Zooloogia on teadus, mis uurib loomi – nende kehaehitust, eluviisi, toitumist, paljunemist, liikumisviise ja käitumist – nii looduses kui ka vangistuses.
Loomade ja taimede vaheline erinevus
1.Liikumisvõime
2. Aktiivne toidu hankimine
3. Suguline paljunemine
Kõik 3 tunnust korraga esinevad vaid loomadel
What Is an Animal?
Multicellular, eukaryotic, heterotrophic,
ingestion feeder, stores glycogen, nervous
system, no cell walls, muscle system,
sexual, flagellated sperm, dominant diploid
Loomarakk ja koed
Sarnased rakud moodustavad kudesid
Organ e. elund koosneb mitmesugustest kudedest ja täidab kehas kindlat funktsiooni
Mitmed organid, mis töötavad koos ja täidavad mingit elutalitlust moodustavad organsüsteemi e. elundkonna
Organsüsteemid kokku moodustavad terviku ehk organismi
Kattekude
Kaitseb vigastuste, infektsioonide ja väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
Läbi selle toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Katab kogu oma välispinda ja sisemisi õõnsusi
Rakud tihedalt üksteise kõrval
Mitmeid eri funktsioonidega rakke
Lihaskude
Lihaskoe talituseks on kontrakteerumine
Mehhanism on sarnane kõikides lihasrakkudes
Kaks liiki lihaskudet: silelihaskude ja vöötlihaskude
Lisada võib veel: südamelihaskude
Silelihaskoe kontraktsioon aeglasem
Vöötlihaskoe rakud pikad ja paljutuumsed
Närvikude
Side väliskeskkonnaga
Kõigi elufunktsioonide reguleerimine
Pikkade jätketega rakud neuronid
Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale vastu
Pikemad neuriidid juhivad signaale rakust eemale
Neurogliia neuroneid ümbritsevad rakud
Sidekude
Rakud koos hajusalt, vahel palju rakkudevahelist ainet
Iseloomulikuks valguks rakkude vahel kollageen
Sidekude esineb kogu kehas
Sidekude on näiteks rasvkude, veri, kõõlused, kõhr, luu
Loomade elundkonnad
1. Katted
2. Toes
3. Liikumiselundkond
4. Närvisüsteem koos meeleelunditega
5. Seedeelundkond
6. Hingamiselundkond
7. Ringeelundkond
8. Erituselundkond
9. Sigimiselundkond
Katted
Ärrituste vastu võtmine
Organismi kaitse
Koosneb enamasti epiteeli kudedest ja närvirakkudest
Väline osa enamasti väga tihe või tugev
Kutiikula, välistoes või mitmekihiline nahk koos sellest arenenud kaitsemoodustistega (karvad, suled, soomused)
Katetes ka mõned näärmed (lima, mürk, higi)
Body Covering
Fur
Feathers
Scales
Shells
Toes, tugielundkond
• jäik skelett – Siseskelett
• kõhr- või luukoest
• selgroogsetel loomadel
• selgrootutest loomadest: okasnahksetel, kus see moodustab tugeva lubirüü (merisiilikutel).
– Välisskelett • orgaanilisest ainest: lülijalgsete kitiinkest
• anorgaanilisest ainest:lubimoodustised (limuste koda)
• Hüdrostaatiline skelett – Vedelik annab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste
kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha.
– ainuõõssetele, ussidele ja paljudele limustele (kaheksajalg).
• Ämblike jalgades on ainult painutajalihased ja puuduvad sirutajalihased ja nad sirutavad oma jalgu vererõhu abil. Kui ämblik saab vigastada ja kaotab verd, siis ta ei saa enam jalgu sirutada ja kaotab liikumisvõime.
• Liblikate imilont sirutub välja vererõhu abil.
Seedimine
Lihtsamal juhul umbne ühe avaga õõnsus
Rakusisene ja rakuväline seedimine
Sootorus toit suunatud liikumisega
Soolega ühenduses mitmed näärmed
Seedeelundkonnas tihti sümbiontseid organisme
Sooltoru pikkus seotud toidu iseloomuga
Hingamine
Eluks vajalik energia saadakse toidus sisalduvate ainete oksüdeerimisel
Gaasid liiguvad läbi membraanide vaid vedelikus lahustunud kujul
Väikestel organismidel pole hingamiselundeid vaja
Lõpused sopistunud kehast välja
Kopsud sopistunud keha sisse
Trahheed torukesed mis ulatuvad kudedeni
Ringeelundkond
• Ainete kiire transport kehas
• Kolm komponenti:
1. Tsirkuleeriv vedelik
2. Vaskulaarsüsteem (torustik)
3. Ringlust tagav mehhanism (pump), enamasti süda
Vereringe võib olla avatud või suletud
Eritamine
Eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid, liigne sool või vesi ja kehavõõrad ained
Valkude lagundamisega tekkiv ammoniaak on rakkudele väga toksiline ja tuleb kiiresti eemaldada või muuta millekski vähem toksiliseks
Nefriidid ja ultrafiltratsioon
Nefriidide kogu nimetatakse neerudeks
Närvisüsteem ja meeleelundid
Närvrakud võivad olla kehas hajusalt või kontsentreeritud närvitüvedesse ja ganglionidesse ehk tänkudesse
Meeleelundite efektiivsus otseselt sõltuvuses loomade aktiivsusest
Endokriinsüsteem- paljud elutalitused ei ole otsese närvikontrolli all vaid reguleeritud hormoonidega