Sisukord

L o o m a d e e L u p a i g a d 8

e e L a j a L o o L i n e e L u 3 2

i m e t a j a d 7 4

L i n n u d 2 3 2

6

R o o m a j a d 338

K a h e p a i K s e d 3 9 6

K a L a d 4 2 2

s e L g R o o t u d 4 8 6

F a K t i d 5 5 2

7

50

Dinosauruste vaagnavööde

ee

La

ja

Lo

oL

in

e

eL

uD

in

os

au

ru

st

e

tu

tv

us

tu

s

Jäsemed paiknevad täielikult keha all.

Jäsemed on osaliselt keha all.Jäsemed asetsevad keha külgedel.

jäsemete paiknemine looma suhtes

Vaagnaluu on tahapoole kaldu, tehes ruumi seedeelundite suurele massile, tüüpiline neljajalgsetele herbivooridele.

EdmontosaurusVaagnavööde sarnaneb lindudevaagnavöötmele.

51

lindvaagnalised sisalvaagnalised Niudeluu toestab jala­lihaseid.

Istmikuluu toestab

saba.

Reieluu

ehitusplaanidOlgugi et eelmisel lehel oleva dinosauruse vaagnavööde sarnaneb tänapäeva lindude omaga (kuulub rühma ornit-hishia – lindvaagnalised), pärinevad linnud hoopiski dinosaurustest, kelle vaagna­vööde meenutab pigem sisa­like oma (saurishia – sisal­vaagnalised).

Häbemeluu (pubis) on kaldu ettepoole ja ulatub jalgade vahele. Vaagnaluud moodustavad jäiga kolmnurga, mis võimaldab loomal kiiremini joosta.

allosaurussisalvaagnaline dinosaurus

Niudeluu

Häbemeluu

Istmikuluu

Häbemeluu toestab jalgu.

Sääreluu

Pahk­ luu

im

et

aj

ad

Ki

sk

ja

li

se

d

124

Hundid, koerad ja rebased

Hundid suhtlevad omavahel ulgumise, urisemise ja ilmetega.

Huntide karjas valitseb range sotsiaalne

hierarhia.

Hundikutsikad jäävad oma sünnikarja juurde täiskasvanuks saamiseni.

hallhundi kari

Hallhunt Emane punarebane kutsikatega Võitlevad hüäänkoerad

Hundid on head jahimehed. Nad teevad oma karjaga saaklooma väsitamiseks

koostööd.

125

Hirmul

Rahulik

koera skelett

kodukoer

Abaluu

Pahkluu

Esikäpp

Kolju

Saba

Tagakäpp

Valmis rünnakuks

Ähvardav

Esijäse

Rinnakorv

VaagnaluuAlaselg

Alalõug

Allaheitlik

hundi saba

PRO

CY

ON

INA

E

AIL

UR

OPO

DIN

AE

TREM

AR

CTI

NA

E

UR

SIN

AE

URSIDAEPROCYONIDAE

AIL

UR

INA

E

PLIOTSEEN

PLEISTOTSEEN

MIOTSEEN

OLIGOTSEEN

2

5

24

34

TÄNAPÄEV

Milj

on

aas

tat

tag

asi

MEL

UR

SUS

HEL

AR

CTO

S

im

et

aj

ad

Ki

sk

ja

li

se

d

Karulasedkarude eVolutsioon

bambuskaruRanne on moondunud ja toimib lisasõrmena.

pruunkaruPikad küünised kaevamiseks.

karude talladkarude suurused esikäpa Võrdlus

130

kaeluskaru

huulkaru

päikesekaru

prillkaru

jääkaru

bambuskarubaribal

bambuskaru

baribal

pruunkaru

bambuskarupanda pesukaru prillkaru huulkaru päikesekaru baribal kaeluskaru jääkaru pruunkaru

Kõnnib tagajala täistallal

Pikad teravad küünised esijäsemel

Kõnnib tagajala varvastel

Lühikesed nürid küünised esijäsemel

131

pruunkaru

Abaluu RinnakorvKolju

Puus

Põlv

PahkluuKüünised

Esijäse

pruunkaru skelett

karu puu otsasNii pruunkarud kui ka baribalid on head ronijad. Baribalid võivad lausa puu otsa tukkuma ronida.

Alalõug Vaagnaluu

im

et

aj

ad

Ka

bj

ul

kõ

nd

ij

ad

182

Vana Maailma kaamellased

kaameli anatoomia

Kaks rida ripsmeid hoiab liiva silmadest eemal.

Paksud sidekoest padjandid ei lase jalgadel liiva sisse vajuda.

Väänlevad ninakanalid imavad vedeliku tagasi kehasse.

kaameli küür

Levila

Kaamelid toetuvad korraga ühe kehapoole jalgadele, see muudab

kõnnaku õõtsuvaks.

Jalgadel olevad sarvainest mõhnad kaitsevad kaamelit kuumal liival lamades.

Ninasõõrmeid saab liivatormi ajal sulgeda.

Tokerjas karv

Naha­ kiht

Rasvkude, sidekude ja veresooned.

■ Baktrianid (dromedare vabas looduses ei ela)

Villalaadne karv

183

Kaamelite võiduajamine Araabias

baktrian e kaksküürkaamelCamelus bactrianus

baktrian

dromedar e üksküürkaamelCamelus dromedarius

dromedar

Kesk­Aafrika tuareegid kaamelitega ratsutamas

Alžeeria nomaad kaameliga

Li

nn

ud

Pa

pa

go

il

is

ed

292

PapagoilisedViirpapagoimelopsittacus undulatusbudgerigar

Viker-siidikeeltrichoglossus haematodus

rainbow lorikeet

Levila

nümfkakaduunymphicus hollandicus

Cockatiel

■ Papagoilised

kraepapagoideroptyus accipitrinus

red-fan parrot

293

serami kakaduuCacatua moluccensis

salmon-crested cockatoo

mustkõht-nestepapagoilorius lory

black-capped lory

palepapagoiPsittrichas fulgidus

pesquet’s parrot

punarind-rosellaPlatycercus eximius

eastern rosella

Ro

om

aj

ad

Kr

ok

od

il

li

li

se

d

Krokodillilised

pesa ValVatesEmased krokodillid katavad oma pesad kõdunevate taimedega, mis hoiavad munad soojas, ning ei lahku enne kui pojad on koorunud.

poegi kandesEma kannab vastkoorunud alligaatoreid läheduses oleva tiigini oma suus. Ema kaitseb oma poegi kiskjate eest mitu nädalat.

354

krokodilliliste koljud

Oimuavaus

Silmakoobas Alalõua avaus

Välimised sõõrmed

kooruV krokodill

Välimised sõõrmed

Silmakoobas Oimuavaus

355

teravkoon krokodill

tõmmukaiman

gangese gaavial

krokodilliliste peakujukrokodilli liikumisViisid

Roomamine

Galoppimine

Kõndimine

tagajäseme Võrdlus

Sääreluu

Liigen­ dumise

joon

Pindluu

Kontsluu

Sääreluu

Pindluu

Kontsluu

krokodilli hammas

Ige

Järgmine hammas

Hambasomp

Dentiin

Hamba väljaulatuv osa

krokodilliline tüüpiline roomaja

hingamine Vee all

Suulae rippuv kurd takistab vee sattumist

hingetorru.

Hingamisteed

Hingetoru Hammas

Ninasõõrmed ulatuvad

veepinnale.

Ka

La

dL

uu

ka

la

d

Levila

kollauim-konnkalasanopus splendidussplendid toadfish

piraatahVenaphredoderus sayanuspirate perch

atlandi turskGadus morhuaatlantic cod

Tursalised ja merikuradilised

470

Madukalalased, konnkalalased ja merikuradilised Tursalised ja lõheahvenlased Madukalalased, konnkalalased, merikuradilised, tursalised, lõheahvenlased

471

lutslota lota

Circumpolar burbot

selts merikuradilisedGigantactis paxtoni

paxton’s whipnose angler

parasiitne eluIsased merikuradid on emastest väiksemad. Neil puuduvad hambad. Isased kinnituvad enamasti emaste kalade kehale ja elavad kui parasiidid.

Peibutis

Isane parasiit

Emane

Konnkala

Sargassokala

maskeeringMerepõhjas elavad merikuradid sulanduvad ümbritsevasse keskkonda. Nõnda on neil lihtsam saaki püüda. Konnkala aga suudab vahetada oma kehavärvust, muutes selle ümbritsevate korallidega sarnaseks.

se

Lg

Ro

ot

ud

Lü

li

ja

lg

se

d

512

Skorpionilised, lestad ja puugidkoibiksgk leiobunidaeHarvestman

hämmalanesgk solpugidaesolpugid

skorpionsgk Buthidaescorpion

puuksgk Ixodidae

hard tick

sametlestsgk trombidiidae

Velvet mite

513

mürgiastel saba otsasskorpioni ehitus

skorpionide kurameerimineOsad skorpionid haaravad üksteisel lõugkobijatest ja tantsivad ringiratast. Seejärel toimub paaritumine.

Lihaste kokkutõmbel vallandub mürk.

Lihased liigutavad astelt.

Mürgiastel

Lüliline saba

Pearindmik

Lülilised jalad

Tagakeha on jaotunud

12 lüliks.

Teine jäsemetepaar on muutunud suur­teks lõugkobijateks.

Astel

Sõrg

Suu