Nr 108 Detsember 2015

Lõppev aasta oli toimekasOn advendiaeg.

Väikesed miinus-kraadid on muut-nud tee libedaks.

Püüan kuidagi ebaledes edasi liikuda. Tahaksin astuda pika kindla sammuga kindlalt eda-si, kuid ebakindlal pinnasel väga kindlal sammul astuda ei saa. 2015. aasta on lõpusirgel. Vallavalitsuse poolt tagasivaa-datuna tahaks öelda, et vahel kipub aasta jooksul soov ja mõte liikuma kiiremini, kui aeg seda võimaldab. Mõtted ja soovid, mis eelmise aasta lõ-pul selleks aastaks kavandati, on teoks tehtud. Mõnes osas rohkemgi, kui julgesin loota.

Investeeringuid kolmandiku võrra rohkemMööduv aasta oli tõsiselt toi-mekas. 2015. aastal tehtud investeeringute kogumaht oli 163 847 eurot. 2014. aastaga võrreldes on see summa pea kolmandiku võrra suurem.

Maanteeamet ehitas sel su-vel Tamme külas jalgtee. Tee ehitamisega üheaegselt rajati Tamme külla ka jalgtee val-gustus. See oli Raikküla valla tänavune suurim investeering. Tamme küla välisvalgustus oli amortiseerunud ja nõudis suuri kulusid. Tänaseks on investeering tehtud, liiklemi-ne on nüüd turvalisem ja juba esimese kasutuses olnud kuu kulude põhjal saame rääkida arvestatavast elektrikulu kok-kuhoiust.

Mul on hea meel, et suuru-selt järgmised investeeringud olid suunatud lastele, noorte-le ja tervisedendusele. Nimelt valmis Raikkülas hilissügisel Ettevõtluse Arendamise Siht-asustuse toel Raikküla küla välispordi- ja mänguväljak. Projekti kogumaksumus oli li-gikaudu 32 000 eurot. Loodan, et mängu- ja spordiväljak leiab aktiivset kasutamist vabaaja sisustamisel värskes õhus.

Eelmisest aastast on käi-mas projektid "Kogukondlik ennetustegevus riskinoortega ja võrgustikutöö" ning "Ris-kinoorte toetusprogrammi ra-kendamine läbi maavalitsus-te". Esimene neist on Rapla maavalitsuse ja Raikküla valla ühisprojekt, teine aga Norra ja meie valla ühispro-jekt, mõlemaid projekte juhib meie avatud noortekeskuse juhataja Helen Hints. Noo-red kirjutasid Heleniga koos maavalitsusele projekti foto-stuudio rajamiseks, mis meie kõigi heameeleks sai rahastu-se. Omavalitsuse ja ühe ette-võtja toel on tänaseks projekt töös, varustus on soetatud ning noorte eneste kätetööna ka ruumid uue põneva sisevii-mistluse saanud.

Keskkonna Investeeringu-te Keskusele (KIK) on kirju-tatud mitmeid projekte. Eriti aktiivne on kooli loodusaine-te õpetaja Ülli Toomemäe. Toetuse said 2015. aastal viis

projekti, millest kolm olidki kooli projektid õppekäikude korraldamiseks ja loodusringi tegevuse jätkamiseks. KIKi projektide toel korrastati Pur-ku koolimaja parki ja Kabala mõisa parki.

Laste heaks tuli meie val-da suur toetus haridus- ja tea-dusministeeriumilt. Kaasava kooli projekti raames kaas-ajastati tehnoloogiaõpetuse klass ja käsitööklass, korras-tati ruumid, soetati varustust, viidi läbi koolitusi. Toetatav summa oli 31 500 eurot. Meie kooli tehnoloogiaklassis on nüüd uhiuued vajalikud töö-riistad (tisleripink, höövel-paksusmasin, puidutreipink). Käsitööklassis on tikkimisma-sin, uus elektripliit ja keraami-kaahi.

Purku koolimaja renovee-rimise jaoks tellisime muin-suskaitse eritingimused, mille maksumus oli 10 020 eurot.

Järg lk 2

Raikküla Valla Leht2

Kabala koolis käivad sport ja tervis käsikäes

Algus lk 1

Kõik ülejäänud investeerin-gusummad kulusid meie valla teede remondiks ja teeäärte korrastamiseks ning projekti-de omaosaluseks.

Majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumi toel laiendasime Kabala spordi-maja matkarada, saime kor-rastada spordimaja ümbruse, rajada kelgu- ja suusamäe ning parkla.

Tagasi vaadates möödu-nud aastale meenub suvine Rapla kihelkonnapäev Tamme külas, mis veel tagantjärelegi südame soojaks teeb – suure-jooneline koostöö suure grupi inimeste vahel, suurepärased etteasted ja rohkearvuline publik. Siinkohal on mul hea võimalus veelkord tänada kõiki korraldajaid ja osalejaid selle suurepärase kultuuri-sündmuse eest!

Kõigil on valla elus oma panusMeie valla juhtimine toimub meeskonnatööna. See on kaa-samine, kuulamine ja kaalumi-ne. Oleme üksteisele toetavad kolleegid ning soovime olla vallakodanikele asjatundlikud nõuandjad ja abistajad. Oleme juurutanud avaliku juhtimise printsiipe – korraldame val-lavalitsuse avatud istungeid, kus oleme kohtunud erine-vate piirkondade inimestega ja ootame kohalikke inimesi oma küsimustega vallamajja pöörduma. Püüame oma töö tulemusena muuta meie kodu-kohta paremaks.

Kõigil Raikküla vallas elavatel inimestel on selles oma panus, sest füüsilise isiku tulumaksuga maksustatavast tulust laekub vallale 11,6%. Tulumaks ongi valla eelarve peamine sissetulekuallikas. Elanike maksutulu eest saa-

me arendada üldist heaolu: p a r a n d a d a ning ehitada uusi sõidu- ja kergliiklusteid, hoida kooli- ja las tea iakoh-ti, korrastada külakeskusi , ehitada noor-

tekeskusi ning terviseradasid. Olen kindel, et Raikküla

vald on arenev piirkond, aga meil saaks paremini minna, kui kõik reaalselt meie vallas elavad inimesed ennast ka oma koju registreerivad ja see-läbi koduvalla arengule kaasa aitavad. Kui soovid panustada oma kodukoha arengusse juba järgmisel aastal, siis viimane kuupäev saada registreeritud Raikküla valla elanikuks on tänavu 31.12.2015.

Elukohateate võib täita vallamajas kohapeal, avaldu-se võib koduleheküljelt välja printida ja saata postiga val-lamajja või täita ja saata see e-teenuste vahendusel aadres-sil www.eesti.ee.

Oleme teelahkmel, järg-misel aastal peame otsusta-ma kuidas edasi. Täna ei ole veel selge, mis Raikküla valda lähiaastatel ees ootab. Püüa-me siis koos edasi liikuda nii kindlalt ja pikkade sammude-ga, nagu seda tänane olukord võimaldab. Kui meil on üks eesmärk, siis teeme koostööd ühise eesmärgi nimel kodu-des, külades, vallas, maakon-nas, riigis. Olen endiselt sei-sukohal, et kriitika ei vii meid edasi, edasi viivad meie teod!

Ma tänan kõiki, kes on tei-nud meiega koostööd, andnud

häid mõtteid, jaganud meiega oma probleeme või ettepane-kuid!

Tänan väga koostöö ja toe-tuse eest kõiki kolleege valla-majast ja valla asutustest!

Tänan vallavolikogu ja volikogu esimeest usalduse ja toetuse eest!

Vallavanem Anne Leht

Novembris toimus taas tervisenädal, teemaks seekord „Tervislik toit“.

Külalisesinejaks kutsusi-me toitumisspetsialisti Liina Raid oja, kes rääkis toitumi-se põhitõdedest, toidupüra-miidist ja toidukordadest. Õpilased said osaleda mees-kondlikult loengut läbivas võistlussituatsioonis, mis tõs-tis kõigi huvi. Tehti katseid Coca-Colaga.

Klassid valmistasid õp-peköögis tervislikke toite, mida ka õpetajad mekkida

said. Valmimas on esimene tervislike toitude retseptivihik.

Teiseks külalisesinejaks oli motosportlane Mait Malt-sar, kes koos mehhaanik Rein Merilaga tutvustasid meile tehnikasporti. Vaatasime vi-deosid võistlustest, uurisime ohutust tagavaid vahendeid ja motobussis sisalduvat. Ka uhke krossiratta selga said soovijad istuda. Aitäh Mai-dule, soovime Sulle palju-pal-ju edu, hoia end!

Novembris toimus klassi-devaheline rahvastepalli kari-kavõistlus, mida peame 1996.

aastast alates. Algklassidest sai dolomiitkarika oma hoiu-le 3. klass, vanemast astmest võitis 9. klass.

Raplamaa koolispordis oleme sel aastal osalenud korvpalli- ja rahvastepalli-võistlustel. 4.–5. klassi rah-vastepallivõistlusel väikeste põhikoolide arvestuses saa-vutasime esikoha.

Tänavakorvpalli 3 x 3 võist-luselt tõid meie 6.–7. klassi poisid põhikoolide arvestuses I koha. 5.–7. klassi tütarlapsed aga põhikoolide/gümnaasiumi-te arvestuses II koha.

Osalesime ka põhikoolide 5.–7. klassi poiste korvpalli meistrivõistlusel, milles tu-lime III kohale. Kõigi maa-kondlike pallimänguvõistlus-te isikkoosseisu on võimalik vaadata fotodelt, mis on üle-val Kabala Lasteaia-Põhikooli facebooki lehel.

Koolinoorte kabe meist-rivõistlusel saavutas Laura Düüna 7. klassist I ja Joel Düüna 9. klassist II koha.

Kabala lasteaia-põhikooli kehalise kasvatuse õpetajaReet Tiisaar

Soovin kõigile kauneid jõule,

rõõmsat aastavahetust ja õnnerikast uut aastat!

Tee lootusele süda lahtisiis jõulurõõm on

suur ja ehtning keset teisi taevatähti

taas tõuseb hele jõulutäht....

Raikküla Valla Leht 3

Viimase kümne aasta jooksul on karjääri mõiste tähendus meie ühiskonnas oluliselt muu-tunud ja karjääri vaadeldakse kui teed, mis saab alguse juba lapseeas. Lasteaias omandatak-se esimesed teadmised töömaa-ilmast ametite läbimängimise kaudu.

Algklasside õpilastele tut-vustatakse läbiva teemana tundides erinevaid ameteid ja tegevusalasid. Klassijuhataja-tundides külastatakse vanemate töökohti. Toimuvad õppekäi-gud, kus on võimalik näha pal-jude elukutsete esindajaid tege-vuses. Kohtumised vilistlastega aitavad mõista erinevate ameti-te olemust.

Karjääriõpetus valikainena 8. klassis on Kabala kooli õp-pekavas alates 2010. aastast. Õppeaine peamine eesmärk on valmistada noori ette põhikooli-järgsete õppesuundade valikuks ning anda õpilastele algteadmi-sed tööturu mehhanismidest.

Põhikooli lõpetajale tuleb kasuks, kui ta oskab langetada tuleviku suhtes läbimõeldud otsuseid, alates sellest, kas jät-kata õpinguid gümnaasiumis

või kutsekoolis. Tegelikkus on aga see, et sageli tehakse pealiskaudseid otsuseid, otsus õppima minekuks langetatakse selle põhjal, mida teised ees õp-pima lähevad, teadvustamata, et valed valikud võivad valu-salt mõjutada edasist elukäiku. Muidugi ei ole võimalik kogu elu täielikult ette planeerida, aga kindlasti tuleb kasuks os-kus analüüsida ja teadvustada oma isiksuseomadusi, võimeid ja oskusi ning teada, kust leida vajalikku infot.

Tänases muutuvas maa-ilmas ei ole enam nii, et kord omandatud amet toob leiva lauale kogu eluks. Karjääriõpe toetab õpilase valmisolekut osaleda elukestvas õppes.

Karjääriõpetuse kursus hõl-mab 35 tundi ja koosneb kol-mest suuremast teemaplokist: Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel, õppimis-võimaluste ja töömaailma tund-mine, planeerimine ja otsusta-mine.

Karjääriõpetuse õpitule-muste saavutamist toetavad mitmed tegevused. Oluline osa on kodukoha töövõimalustega

tutvumisel. Oleme külastanud ettevõtjaid Ago ja Anne Leh-te ja kahel aastal külas käinud kohalikul ettevõttel, osaühingul Violante Mööbel.

Mitmel aastal oleme käi-nud karjääriinfot ammutamas Tallinnas Eesti Näituste messi-keskuses toimuval noorte info-messil Teeviit. Tänavu vahe-tame selle sündmuse välja väiksema infomessi Noor Meis-ter vastu. Noor Meister 2016 toimub Tallinnas 6.–7. märtsil. Kohapeal toimuvad kutsemeist-rivõistlused, jälgida saab 25 eri-ala. Esindatud on ka kutsekoo-lid oma boksidega ja avatud on erinevad töötoad.

Rõõm on aga tõdeda, et Teeviida külastamine on harju-museks saanud ja mõned õpi-lased külastasid üritust omal initsiatiivil.

Viimasel kahel aastal oleme osalenud töövarjupäeval. Töö-varjuks olemine annab noortele huvitava kogemuse jälgida poo-le tööpäeva jooksul „päristöö“ maailma ja saada aimu erine-vate ametite olemusest. Sellel aastal „varjutasid“ 9. klassi õpi-lased lasteaiakasvataja, koka,

autotehniku, palkmaja ehitaja ja polsterdaja ameteid.

6. oktoobril võtsid meie kooli 8. ja 9. klass osa noorte ettevõtluspäevast Rapla kultuu-rikeskuses. Õpilased arutlesid erinevate karjääriga seonduvate teemade üle ja said ennast muu-hulgas proovile panna võõrkee-les suheldes.

Hea koostöö on olnud SA Raplamaa Info- ja Nõustamis-keskuse ning Raplamaa Raja-leidja spetsialistidega, kes on testinud 9. klassi õpilasi ja käi-nud esinemas klassi ning kooli lastevanemate koosolekutel.

9. detsembril kohtusid 9. klassi õpilased Raplamaa Ra-jaleidja karjääriinfo spetsialisti Nele Hulkkoga. 8. klassile tuli samal päeval külla Eesti Töötu-kassa Raplamaa osakonna kar-jääriinfo spetsialist Katri Ka-narbik, kes andis lühiülevaate tööõigusest, tööturu olukorrast Eestis ja Rapla maakonnas ning tööturutrendidest ja suundu-mustest.

Kabala põhikooli karjääri-õpetuse õpetaja Salle Nurmeta

Õpilased jagavad oma muljeid

Karjääriõpetus koolis aitab karjääritee otsale

Ettevõtluspäev lasi end proovile panna

5.–9. oktoobril tähistati Rapla-maal ettevõtlusnädalat. Selle ühe osana toimus Rapla kul-tuurikeskuses noorte ettevõtlus-päev. Sellest võtsid osa ainult meie kooli 8. ja 9. klassi õpila-sed ja kaks tüdrukut ühest tei-sest koolist.

Päev algas tutvumismängu-ga, milleks oli seekord puntra-tants. See tegi kõigil tuju heaks.

Edasi jaotati õpilased ka-hestesse kuni kolmestesse grup-pidesse ning paigutati nelja laua taha. Igas lauas ootas juba ees üks või kaks karjääri- või noor-tetöö spetsialisti, kes rääkisid õpilastele erinevatel teemadel. 15 minutit anti ühes lauas aega,

seejärel tehti vahetus ja iga grupp läks järgmise laua taha.

See, et meid nii vähe oli, oli alguses häiriv, kogu aeg pidi aktiivselt suhtlema. Aga hea jäl-le sellepärast, et kõik said oma mõtted välja öelda.

Igas lauas oli erinev teema, räägiti õpilasfirmade tööst ja sellest, mis on karjäär, mis asi on õpilaste kaasamine kuhugi gruppi, kes on vabatahtlik ja mis asi on ERASMUS+.

Väga põnev oli vabataht-liku töö vestluslaud, mida viis läbi Moldovast pärit vabatahtlik Micha. Seal sai ennast päris kõ-vasti proovile panna, sest vest-lus toimus inglise keeles.

Vahepeal tehti vahepausid, kus pakuti natukene söögipoo-list ja näksimist. Päev oli põnev,

sai palju uusi teadmisi ja ennast proovile panna

Tairi Tali, Kabala kooli 8. klass

Töövarjupäev viis lasteaeda

Mina käisin töövarjuks Rapla lasteaia Päkapikk Kuusiku rüh-mas ja jälgisin lasteaiaõpetaja Marika Maltsari tööpäeva.

Läksin hommikul kell 8 las-teaeda kohale, kell 8.30–9 oli hommikusöök, siis mängud ja muud tegevused. Kell 10.45–12 olid lapsed õues mängimas. Kell 12.15 tulid nad tuppa ta-gasi ja sõid lõunasööki. Kui nad pärast seda magama läksid, tu-lin mina ära.

Lasteaiaõpetaja töökohus-

tused on organiseerida ja suu-nata laste tegevust (mängimine ja õppimine), vastutada laste turvalisuse eest ja nende eest hoolitseda. Töövahenditeks olid arvuti, pliiatsid, paberid, lauamängud. Tööaeg on 7 tun-di päevas ja tööks on vajalik kõrgharidus. Lasteaiaõpetajaks saab õppida näiteks Tallinna Ülikoolis.

Minule see päev meeldis – oli tore kogemus, aga samas ka väsitav, sest lapsi oli palju ja mõned nendest olid päris väike-sed. Ise ma sellist tööd tulevi-kus igapäevaselt teha ei tahaks, sest töö on väga pingeline ja vastutusrikas.

Anu Piirsalu, 9. klass

Raikküla Valla Leht4

Mu elus põleb praegu roheline tuli

Valli küla Sipelga talus on juba paar-kümmend aastat väike pühakoda,

kus tulukest hoiab põlemas Lea Särekanno. Kui suur osa eestlasi on nn jõuluusku, siis Leale on usk igapäevaelu loo-mulik osa.

Novembris 65-aastaseks saanud Lea töötab juba 13 aastat Rapla haigla psüh-hiaatriaosakonnas. Varem oli ta osakonnas õde, aga kui tu-lid oma tervisehädad, jätkas põetaja ja toidujagajana. Pat-sientidele, kes küsisid ame-tivahetuse kohta, vastas Lea pühakirja sõnadega: „Kes on teist kõige kõrgem? See, kes on teie teenija.“

Osakonda tahetakse sulge-da ja personali jaoks on tule-vik ebaselge. Velskriks õppi-nud naine töötaks meelsasti mõnel teisel ametikohal edasi, kuni tervist ja jaksu jätkub.

Loomulik jõudmine diakoo-niatööniLea jaoks oli täiesti loomulik, et kui ta eakad vanemad vaja-sid juba tuge, jäi ta tööle vaid poole kohaga, et nad saaksid elupäevade lõpuni olla oma kodus. Ta nägi, kuidas va-nemad üksteisest hoolisid ja üksteist hoidsid. Lea enda isiklik elu pole nii õnnelik ol-nud. Tänaseks on ta lahutatud.

Lea on töötanud mitme-tes haiglates ja ka Järvakandi klaasitehase medpunktis. Ena-masti tuldi sinna lõikehaavu tohterdama, aga selle kõrvale räägiti ka muud juttu. Tasapisi kujunes meedikust inimeste ärakuulaja. Sama jätkus Pur-ku velskripunktis. Üha enam tekkis seeläbi mõistmine, et inimese keha ja vaimu peab tervikuna nägema. Märkama-tult jõudis Lea hingehoiuni.

Kui keravälk lõi nende kodus majja sisse, oli ema sellest väga murtud ja kutsus tütre endaga kirikusse kaasa. Seal selgus, et Lea pole leeris

käinud, aga parasjagu oli lee-rikursus algamas. Nii jõudis Lea usu juurde. Järgmisena soovitas õpetaja, et mingu ta Soome kristliku hoolekande koolitusele.

1990-ndate aastate alguses kahe aasta jooksul tsüklitena toimunud diakoonia algkoo-litusele järgnesid teoloogia-õpingud Usuteaduse Instituu-dis. „Õppida oli päris raske, aga tahe oli suur. Pidasin vas-tu,“ meenutas naine, kelle ellu tuli suur pööre 40-ndate elu-aastate künnisel. Ta pühitseti Järvakandi Peetri kirikus va-batahtliku diakooniatöötajana ametisse.

„Kui Raplas alustasin, olin väge täis ja vehkisin jumala-sõnaga,“ on Lea tagantjärele kriitiline oma algusaegade tulisuse pärast. Mõni inimene oli talle pannud n-ö lähene-miskeelu, öeldes, et räägi mi-nuga, millest tahad, aga mitte jumalasõnast. Ühel hetkel tun-dis naine, et selline stiil ei vii edasi ja küsis nõu tema jaoks autoriteetselt usu inimeselt.

„Ta kuulas mu ära, rääkis vähe, aga vaatas mind kogu aeg sügava pilguga. Palveta-sime koos ja mu hing muutus kergemaks. Autosse istunud, keris ta klaasi alla ja ütles: „Sul on hea jutt, aga jalavar-jud on viletsad.“ See oli tõe-hetk, mis suunas mu ühe kirja-koha juurde piiblist. Mõistsin pärast Efesose kirja lugemist, et ma olin püüdnud Jeesust järgida ilma „relvadeta“, vaid iseenese tarkuse ja pisuke-se jumalasõnaga. See andis edasiseks tegutsemiseks kätte õige võtme."

Lea tahab teha halastaja samaarlase tööd: pöörata tä-helepanu tõrjututele, kes on elu hammasrataste vahele jää-nud ja märgata neid, kes on raskustes. Töö psühhiaatria-osakonnas on aidanud jõuda hingevalus inimestele väga lähedale. Diakooniatööta-jal peavad tema sõnul olema nagu topeltsilmad, et märgata

ja kuulda nii seda, mis on kõrgel kui ka seda, mis on jalge ees, tal pea-vad olema kõrvad, mis kõike kuulevad, väike suu, mis kuuldut eda-si ei räägi ja kaljukitse jalad, et (võõrast muret kandes) konarlikul teel mitte vääratada.

Lea on kogenud, et kui minna võõra inime-se juurde ja kutsuda näi-teks samaariakotta, siis esimene kord võõrista-takse, teine kord ollakse vestluses napisõnaline, kolmas kord on juba kü-situd, et kus sa vahepeal olid. Vahel aitab ära kuulamisest, et teise inimese hing saaks ker-gemaks. Naine tahab kodu-külastusi jätkata nii kaua, kui jaksab.

Samaaria koda – korraga nii väike kui suurSoomes diakooniatööd õppi-des nägi Lea, et jumalateenis-tusi peeti väikestes kohtades, kuhu toodi vanureid, kellel kirikusse minna oli raske. Talle selline võimalus väga meeldis. Ka kodukandis Valli külas leidus sobiv maja, mida Lea hakkas abiliste toel sama-suguseks paigaks kohandama. Väga palju aitas Tallinnas Sa-maaria kohvikut pidanud Vla-dimir Neeme, kes tuli kohale töömeestega. Esimene kohtu-

mine oli 1994. aasta jaanuaris, Samaaria koja pühitsemine oli sama aasta juunis. Eelmisel suvel tähistati koja 20. aasta-päeva.

„Tasakesi on töö siin käi-nud, aga pole vähemalt seisma jäänud. Samaaria koda on küll väga väike, aga jumala silmis on see meelepärane ja suur,“ hindab Lea.

Tänavu aitas Raikküla vald lammutada Samaaria koja õuel olnud lagunenud hoone ja siluda pinnase. Maha võeti ka suuri puid ja maja paistab nüüd paremini välja. Lea eriline tänu sel-le eest kuulub Anne Lehele, Marju Teiverlaurile ja Uno Marksonile vallavalitsusest, aga abilisi, keda ta jõulude

Lea Särekanno laual on muu kristliku kirjanduse kõrval käepärast suur piibel.

Raikküla Valla Leht 5

eel kaardiga tahab meeles pi-dada, on palju rohkem.

Teenistusi käib siin pida-mas õpetaja Mihkel Kukk. Sotsiaalkorteris elavad mehed kütavad enne teenistust ruu-mid soojaks, keegi toob lilled vaasi või süütab küünlad – Lea on märkamatult osanud asjad korraldada nii, et iga-ühel on oma tegevus. Vajadu-sel toob ta liikumisraskusega inimese autoga kohale.

Palvel on suur jõudPaar viimast aastat oli Lea elus väga raske periood, alles hiljaaegu sai ta hingerahu ta-gasi. „Nägin sel ajal kõike tei-ses valguses ja mõistan nüüd, mida tunnevad hädasolijad,“ oskab ta oma kriisist kasuliku kogemuse välja tuua.

Ta jätkas toreda võrdlu-sega: „Kui päästeteenistuse number on 112, siis mina üt-len, et ka jumalal on telefon: selleks on su palvekäed.“ Lea hakkas palvetama meediast kuuludud-nähtud uudiste peale nende inimeste eest, kes parasjagu võisid olla väga raskes olukorras (nt va-ringute all lõksus või kuulide all) ja tundis et tal endal läheb palvetades kergemaks. „Tun-nen nüüd, et midagi on minus vabanenud, mu mõtlemine on tervenenud ja oskan läheneda neile, kellel on praegu raske. Kui esmalt avad end juma-la ees, annab ta sulle kõik ja pealekaubagi veel,“ pole Lea tänusõnadega kitsi.

Naine tunneb, et on ümb-ritsetud heade sõpradega, keda on üle Eesti. Telefon

hoiab nad ikka kuuldeulatu-ses. „Mul on ümber toredad inimesed ja head naabrid. Mul on elus praegu nagu ro-heline tuli kogu aeg ees. Ju-mal aitab sul minna, kui oled õigel teel,“ võtab ta mõtte kokku temale omase väljen-duslaadiga.

Valli küla Põllusmäe talu elutoa laual on arvuti. Lea ni-metab end algajaks arvutika-sutajaks, aga elu sunnib õppi-ma. Laual ja riiulitel on palju kristlikku kirjandust. Salves-tatud on sadasid kristliku raa-dio saateid, tal on palju piiblit selgitavaid CD-plaate, arvu-tist saab kuulata jutlusi. See on materjal, mis Lead tõeli-selt huvitab.

Jõulueelsel ajal käivad naise mõtted ja teod rohkem teiste inimeste poole. Lea ta-

haks eakate kõrval rohkem te-geleda lastega. Mõned korrad on ta läbi viinud pühapäeva-kooli tundi, aga vägisi ei saa midagi teha, kui vanemad ei soovi, et lapsed seal käivad.

„Minu elus on kõik kor-ras. Ma ei muretse oma töö-koha pärast. Küll saab hak-kama! Ma tunnen, et olen elanud ja pole elupäevi liht-salt kulutanud. Eriti sisukaks muutus mu elu pärast jumala leidmist. Olen selle pärast kannatanud, aga see on mind ka lihvinud. Kui jumala ala-si peal on sind lihvitud, siis tuleb sellest kalliskivi. Siiras tänu koduvallale ja kõikidele koguduse töötegijatele. Soo-vin teile ilusat jõuluaega!“ lõpetas Lea Säre kanno.

Reet Saar

Noortekeskusele oli lõppev aasta väga tegus.Terve õppeaas-

ta käib noortekeskus reedeti spordimajas end nädala pin-getest välja elamas. Kui spor-dimajast vaheldust tahtsime, siis käisime Raplas korvpalli vaatamas ja Valtus discgolfi harjutamas.

Purku noorte seas on po-pulaarseks saanud noorte-kaööd, mida korraldame 3–4 korda aasta jooksul.

2015. aastasse tulid kaasa kaks suurt projekti: „Kogu-kondlik ennetustegevus ris-kinoortega ja võrgustikutöö edendamine Rapla maakon-nas“ ja „Riskilaste toetusprog-rammi rakendamine läbi noor-tekeskuste“. Nende projektide raames on tehtud palju erine-vat huvitegevust nagu näiteks kommipuu valmistamine, ki-vimagnetite meisterdamine, vanade särkide tuunimine, emade- ja isadepäeva kaartide tegemine, õnnepurkide val-mistamine jpm.

Noortekeskus on leidnud enda jaoks ka Märjamaa kino,

mis ei jää mitte millegagi alla pealinna suurtele kinodele. Sel aastal külastasime kino kolmel korral, vaatasime fil-me „Nullpunkt“, „1944“ ja „Must alpinist“. Rapla kul-tuurimajas käisime vaatamas etendust „Algused“ ja Pärnu veekeskuses lustisime kahel korral.

Külastasime ka teisi noor-tekeskusi: Kohila noortekes-kuses korraldasime laiendatud noortekaöö ja juunis võõrus-tasid meid Muhu sõbrad. Mu-hus sai tänavu lausa kaks kor-da käidud. Meie meretagused sõbrad said päris uue maja, käisime neid sel puhul õnnit-lemas ja uute võimalustega maja kiikamas.

Noortekeskus teeb koos-tööd nii Kabala lasteaia-põhi-kooli kui ka Kabala spordima-jaga. Viimasega korraldame koos juba traditsooniks saa-nud Seikluspäeva, mis toob aasta-aastalt aina rohkem rah-vast kokku. Sel aastal külas-tas meie suurpäeva juba ligi 160 inimeset. Samuti aitame Tarmol korraldada Pakamäe jooksu, kus oleme nii korral-

dusmeeskonnas kui ka stardi-joonel.

Suvel oli Raplamaa laste ühislaager, mille korraldas Rapla maavalitsus meid hõl-manud projekti raames. Eesti ANK projekti raames aga kor-raldasin ise kaheksale noorele kuuepäevase laagri, mis viis meid Muhu ja Saaremaa kau-nist loodust avastama. Tagasi-side laagritele oli väga soe ja sooviti väga sellistes laagrites veel osaleda.

Purku noortetuba on saa-nud nüüd täiesti uue näo ja

sisu. Noortega koos tegime remondi nii noortetoas kui ka meile antud uues ruumis, mil-lest sai fotostuudio. Stuudio varustuse saime maavalitsuse ANK projekti kaudu.

Noortekeskusel avanes ka võimalus minna vaatama, kuidas tehakse Klipijahi saa-det.

Sel aastal aitab noortekes-kus korraldada valla koduste laste jõulupeo.

Noortekeskuse juhataja Helen Hints

Noortekeskusel oli tegus aasta

Noored on käinud Valtus kettagolfi mängimas. Foto Helen Hints

Raikküla Valla Leht6

„Olla või mitte olla?- See on küsimus!“ (W. Shakespeare „Hamlet“

W. Shakespeare´i „Hamle-tis“ peab nimitegelane prints Hamlet toime tulema sisemis-te heitlustega ja esitab küsi-muse: „Olla või mitte olla…“. Ta tundis juba enam kui neli-sada aastat tagasi, et Taani rii-gis on midagi mäda.

Omavalitsusjuhtide ees seisavad tõsised küsimusedSarnaseid siseheitlusi peavad tänapäeval paljud Eestimaa omavalitsusjuhid, esitatakse vaid veidi teistlaadseid, kuid mõttelt sarnaseid küsimusi: mida teha, kuidas toimida, kuidas olla jätkusuutlik, kas liituda, kellega liituda, mis mõne teise omavalitsusega liitumine või mitteliitumine meie piirkonna elus muudab, millised olulised nõudmised panna liitumislepingusse? Ja nii edasi. Küllap nii mõnigi omavalitsuse esindaja on sei-sukohal, et Eesti riigis on mi-dagi mäda.

Keskvalitsus pole ettepane-kuid kuulda võtnud 2011. aastal esitasid Rapla-maa omavalitsusjuhid avaliku pöördumise riigireformi va-jalikkusest, tuues välja põh-jendused, mis ajendas seda pöördumist koostama: riigi sotsiaalmajandusliku aren-gu pidurdumine, valitsemise killustatus, järjest suurenev bürokraatia, rahvastiku va-nanemine ja maksumaksjate arvu vähenemine ning ülal-peetavate arvu kasvamine, tööjõulise elanikkonna kiire vähenemine, sest lahkutakse sinna, kus on tööd ja elamis-väärset teenistust, maapiir-kondade süvenev ebaühtlane areng, avalike põhiteenuste (haridus, meditsiin, politsei, pääste jm) järjest halvem kät-tesaadavus maapiirkondades, riigivalitsemise sektori pidev

paisumine, järjest kasvavad julgeolekuohud, keskvalitsuse vastandumine omavalitsuste-le. Seda loetelu probleemidest võiks veelgi jätkata.

Pöördumises nähti ette Eesti riigikorralduse kõiki tasandeid hõlmavat reformi, esitati hulgaliselt ettepane-kuid, kuidas reforme teostada, et valitsemine oleks lihtne, selge ja läbipaistev keskva-litsusest kuni omavalitsuseni, et täpsustataks Eesti arengu prioriteedid, erinevate haldus-tasandite kohustused ja vastu-tus, luues paremad õiguslikud ja finantsilised alused omava-litsuste horisontaalse koostöö huvides, määratledes omava-litsuslikud ülesanded ja nende täitmiseks vajaliku rahasta-missüsteemi väljatöötamise. Paraku polnud keskvalitsus mingisugust dialoogi omava-litsustega valmis pidama.

2014. aastal alustas hal-dusreformi ettevalmistamist toonane regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Refor-mi eesmärgiks oli kujundada Eestis pärast 2017. aasta ok-toobris toimuvaid kohalikke valimisi elujõuline ning ter-viklik kohaliku omavalitsu-se struktuur, mis tagab kogu riigis elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused või-malikult elukoha lähedal. Kavandati moodustada oma-valitsused, mille südameks on tugev keskus, mis kattub suure osa seal elavate inimes-te igapäevase toimepiirkon-naga, milles inimesed elavad, käivad tööl ja koolitavad lapsi ning veedavad oma vaba aega. Põhimõtteliselt polegi kellelgi midagi selle vastu. Ammugi mitte minul vallakodaniku ja -juhina.

Paraku on see minister lahkunud ja reformid võtnud teise suuna. Nüüdne regio-naalminister Arto Aas on öel-nud, et omavalitsuste liitmine ja piiride muutmine ei ole re-formi eesmärk, kuid ometi on

algatatud omavalitsuste terri-toriaalne haldusreform. Liht-sustatult öeldes – on kutsutud valdu esmalt vabatahtlikult liituma ja kes vabatahtlikult liituda ei taha, see sundlii-detakse. Samuti on minister Aas öelnud, et rahvaarv pole reformide aluseks, kuid ometi räägitakse valla suurusest ela-nike arvuga 3500, 5000, isegi 11 000 inimest on öeldud val-la suuruse piirnormiks.

VastuoludArto Aas on öelnud Eesti Päe-valehe artiklis (10.09. 2015) „Omavalitsusreform – pikk samm tugevamate omavalit-susteni“, et koalitsioonilepe näeb ette hästi toimivaid ja võimekaid kohalikke oma-valitsusi. Omavalitsusreform peab tõstma maapiirkondade konkurentsivõimet, muutma omavalitsused tugevamaks, et nad suudaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Omavalitsuste roll ja iseseisvus kohaliku elu korraldamisel peab suurene-ma. Ainult tugev omavalitsus suudab reaalselt tasakaalusta-da keskvõimu ja kaitsta koha-like elanike huve. Kohaliku esindusdemokraatia tugev-damine on samuti reformi üks olulisi eesmärke.

Tegelik elu näitab aga keskvalitsuse täiesti vastupi-diseid tegevusi Maapiirkondade konkurent-sivõime aina kahaneb. Maal elavad inimesed peavad enda-le vajalike teenuste (haridus, arstiabi, huvitegevus, trans-port, töökoht, politsei, pääste jm) kättesaamiseks oluliselt rohkem maksma, kui seda teeb linnainimene. Kohaliku elu edendamisel ja kaasarääki-misel maapiirkondade osakaal ja osalusdemokraatia oluliselt väheneb. Maaelu puudutavaid otsuseid võtavad vastu inime-sed, kes pole kunagi maal ela-nud ja sageli ei tea maaelust, selle võlust ja valust midagi. Omavalitsuste otsustusõigust kärbitakse oluliselt, kui ha-katakse põhiseaduse vastaselt valdu liitma. Politiseerunud ja erakonnastunud suurvaldade volikogudesse vaevalt väikse-matest maapiirkondadest sõna sekka ütlejaid juhtub.

Raikküla valla juhid pole arukate ja põhjendatud reformide vastuKellelgi pole vaja arvata, et Raikküla valla juhid on re-formide vastu. Ei ole! Kuid reforme pole vaja reformide pärast. Reformidega peab mi-dagi muutuma paremaks, kõik vajalikud toimemehhanismid peavad olema korralikult läbi mõeldud, ei tohi kiirustata uisapäisa, nagu hetkel siiski asi toimub. Ütleb vanasõnagi „Ära sülita enne vanasse kae-vu, kui uus pole valmis“.

Paraku on aga omavalit-susjuhtide jaoks tegu nn põrsa kotis ostmisega, sest hetkel puuduvad liitumiste läbivii-miseks õiguslikud alused, sest vastavasisulist seadust valit-sus veel riigikogusse esitanud ei ole. On paika pandud täht-ajad, mis ajaks peab vabataht-lik liitumine olema toimunud, sundliitmise ajagraafik on pendeldanud nagu pingpongi pall ühest ajast teise – esmalt

Ikka haldusreformist

Raikküla vallavolikogu esimees Anne Kalf.

Raikküla Valla Leht 7

2018. aastasse, nüüd juba 2017. aasta lõppu.

Protsess ja regionaalmi-nistri retoorika tekitab hul-galiselt kahtlusi, millele pole hetkel vastuseid. Kas meie valla ainus põhikool Rapla vallaga liitudes jääb endiselt põhikooliks? Kas jääb alles meie igas piirkonnas lasteaed? Kas jääb alles meie igas piir-konnas raamatukogu? Kui-gi meie teed pole täna kõige paremas korras, mõni võib ju arvata, et need on lausa hul-lud, siis kas liitumise järel muutuvad need võluväel kohe paremaks?

Täna on meil oma raha-kott, kuigi õhuke, saame ise selle kasutuse üle otsustada. Rapla valla ja linna liitumise järel (2002) läks aega kümme aastat, enne kui investeerin-gud hakkasid liikuma Rapla linnast välja – Kodilasse, Alusse, Kuusikule. Kas meil on aega oodata kümme aastat, et Rapla vallaga liitumise järel hakkaks raha liikuma Raikkü-la valla territooriumil olevate-le objektidele?

Raplamaa omavalitsuste juhid on pöördunud taas kü-simuste ja ettepanekutega nii minister Aasa kui asespiiker H.-V. Seederi poole, millest allpool mõned mõtted.

Kui tõesti on omavalit-

suste tegemistes midagi väga halvasti, siis on vaja käsitle-da Eesti riigi halduskorral-dust tervikuna. „Kala hakkab ju haisema ikka peast“ ütleb rahvasuu. Omavalitsuste hal-dusreform on üks osa riigiva-litsemise reformist. Kui soo-vitakse muutusi omavalitsuste tasandil, siis on vaja ette näha ka muutused regionaalhalduse ja keskvalitsuse tasandil.

Kohaliku omavalitsuse ra-hastamiskorralduse põhimõte-te osa on vaja täpsemalt lahti kirjutada. Omavalitsused on valmis vabatahtliku ühinemi-se üle aru pidama ja otsuseid tegema ainult siis, kui ühine-vate omavalitsuste rahasta-mismudel on selge. Praegu on lahti kirjutatud ühinemistoe-tuste ja omavalitsuste juhtide sotsiaalsete garantiide pool – see on pigem avalik alt-käemaksu andmine – ostame vallajuhid rahaga ära, küll nad siis on nõus vabatahtlikult lii-tuma, aga see on ajutise „prää-niku“ andmine. Millal, kus ja kuidas saavad omavalitsu-sed näha pikema ettevaatega omavalitsuste rahastamismu-deleid? Kas ja millal taastub omavalitsustele laekuv tulu-maksu protsent, kas on plaa-nis muudatused tasandusfondi valemis? Riigieelarve strateegias

2016–2019 on valitsuse prio-riteetides riigi ja kohaliku hal-duse reformimine, ääremaas-tumise leevendamine, kuid pole võimalik kusagilt lugeda, missugused on valitsuse plaa-nitavad tegevused ääremaas-tumise leevendamiseks?

Praegu kehtivad õigus-aktid pärsivad haldusreformi praktiliste etappide kavan-damist. Ühinemisotsuste lä-birääkimistel on üks olulise-maid usaldus ja kindlustunne tulevikus suhtes. Otsustajad (elanikud, volikogud) peavad teadma, millised õigused, ko-hustused ja võimalused on ka viie või kümne aasta pärast.

Omavalitsuste haldusre-formi materjalides on juttu, et hindamiskriteeriumide ku-jundamisel soovitakse lähtuda KOV tulevikumudelist. Kas see mudel on valminud, kus seda mudelit näha saab? Kas selles mudelis on käsitletud omavalitsuse seoseid külako-gukonna, regionaalhalduse ja keskvalitsusega.

Inimesed on teinud siiani oma otsuseid hajaasustuses elamiseks tulenevalt ole-masolevast infrastruktuurist. Millised on reformi korral regionaalpoliitilised tasandus-meetmed, mis soodustavad jätkuvalt nende inimeste ha-jaasustuses elamist ja kom-

penseerivad seoses suuremate omavalitsuste moodustamise-ga teenuste ja töökohtade või-maliku kaugenemisega seoses tekkivaid täiendavaid kulusid?

Väga napisõnaliselt on lahti kirjutatud osavalla mõis-te. Osavalla juhtimise all mõistetakse ainult täitevvõi-mu, mil puudub õigus väl-ja anda õigust loovaid akte. Missugused on keskvalitsuse plaanid seoses osavalla regu-latsiooni täiendamisega?

Hea vallarahvas! Näete kui palju küsimusi on valla-juhtide ees. Seepärast ollak-segi kahtleval seisukohal. Siin on ära toodud küsimused, mis puudutavad meid kõiki. See-pärast ei saa valdade liitumine ainult vallavalitsuse ja voli-kogu küsimus olla. Seepärast kutsun teid kõiki üles mõtle-ma teemal kas Raikküla vald peab võtma ette vabatahtliku liitumise ja millise vallaga ning millistel tingimustel?

Uue aasta alguskuudel korraldame erinevates piir-kondades rahvakoosolekud, et teada saada teie arvamused ja ettepanekud.

Selleks aastaks soovin tei-le rahulikku jõuluaega ja head vana aasta lõppu!

Volikogu esimees Anne Kalf

Ujumine Tervisekaardiga ujumine jät-kub ka 2016. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kas ja kuidas siis edasi, selgub uue aasta alguses.

Rahvasport 23. jaanuaril peame Raikküla valla lahtised meistrivõistlu-sed mälumängus. Algus kell 17, koht Purku koolimaja.

Võistkonnale, mille koos-seisus on vähemalt üks val-la elanik, on osavõtt tasuta. Võistkonnas 2 liiget. Võitja-

tele auhinnaks värske raamat „Raplamaa Spordilugu“. Re-gistreerimine kuni 20. jaanuar 2016 tasuta, sealt edasi 5 € võistkond. Registreerimine info@kabalasm.ee e-postil või telefonil 5346 9836.

Talimängud Väike eelteade kõigile Raik-küla valla koondise kandidaa-tidele – aeg on alustada ette-valmistustsüklit.

Kus ja millal mängud toi-muvad, on momendil veel lah-tine. Juhendiga läheb Rapla-

maa Spordiliidu sõnul veel aega. Tõenäoliselt alad võrrel-des eelmise aastaga väga palju ei muutu. 2015. aasta män-gudel olid kavas kabe, male, lauatennis, koroona, sangpom-mi rebimine, autosport, suusa-tamine, ujumine ja mälumäng.

Siinkohal teen juba ette üleskutse kõigile tervisekaar-diga ujujatele – ole hea, kui ujumine ka 2016. aasta ta-limängude kavas on, tule ja anna oma panus! Et tegemist on mängudega, ei ole nii täh-tis võit kui osavõtt. Iga osaleja

toob vallale punkte. Nii annab kolm natuke tagasihoidliku-mat tulemust kokku rohkem punkte kui üks medal. Ühtlasi annad koduvalla eest ujumise-ga märku, et hindad omava-litsuse panust tervisekaardiga ujumise toetamisse.

Tea, et kui 2015. aastal jäi hea tervislik või sportlik vorm saavutamata, on just paras aeg seda viga 2016. aastal paranda-da. Sportlikku aastavahetust!

Tarmo Rahuoja

Sportlikku vormi jõuab veel timmida

Raikküla Valla Leht8

Ärge jätke taotluse esitamist viimasele minutileLp korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajad!

Läheneb 20. jaanuar 2016 –mis saab vabastustest?

Jäätmeseadusest tulene-valt tuleb korraldatud jäät-meveoga teatud tähtajaks mitteliitumise õiguse saanud jäätmevaldajal esitada igal aastal hiljemalt järgmise aas-ta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinni-tus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnis-tut ei ole kasutatud.

Seetõttu palume kodani-kel, kes on vallavalitsuselt saanud vabastuse korraldatud

jäätmeveoga mitteliitumiseks, jälgida korralduses nimeta-tud perioodi lõpptähtaega ja juhul kui kinnistul endiselt pidevalt ei elata või kinnistut ei kasutata, esitada enne täht-aja saabumist, s.o hiljemalt 20. jaanuariks 2016. aastal vallavalitsusele uus taotlus.

Jäätmevaldajad, kes ni-metatud tähtajaks uut taotlust esitanud ei ole, loetakse alates 21. jaanuarist 2016 korralda-tud jäätmeveoga automaatselt liitunuks.

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise taotlemine on õigustatud näiteks pikema ee-malviibimise korral elu- või

tegevuskohast, pikemaajali-ne komandeering, suvekodu, ehitusjärgus oleva või elamis-kõlbmatu ehitise korral. Väi-de, et „jäätmeid ei teki", ei saa olla põhjenduseks jäätmeveo süsteemiga mitteliitumiseks. Jäätmeseaduse alusel on kor-raldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud ka need isikud, kes omavad jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

Korraldatud jäätmeveo vabastuse taotluse (ka ühis-mahuti avalduse) vormid on kättesaadavad vallavalitsuses ning valla kodulehel e-teenus-te ja avaliku teabe all. Taotlu-se võib saata vallavalitsusse

aadressile raikkyla@raikkyla.ee või tavapostiga.

Palume taotluse esitamist mitte jätta viimasele hetkele!

NB! Mitteliitunuks lu-gemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga lii-tumisest vabastada vaid juhul, kui vallavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabasta-mist võimaldavad.

Vallavalitsuse maa-ja keskkonnanõunik Tiit Olju486 5519

Lasteaias on olulisel kohal meie rahva-kombestik. Püüame rahvakalendri täht-

päevi tähistada ja siduda täna-päevase eluga. Novembrikuuse jäävad kaks toredat tähtpäeva – mardipäev ja kadripäev –, mille tähistamine lastele väga meel-dib, kuid alati ei teata, miks on just selline kombestik.

Kõrvuti rahvakalendri mar-dipäevaga tähistab kirik kahe Martini nime kandva pühame-he mälestuspäeva. Mardipäev ehk 10. november on Saksa-maal tegutsenud usupuhastaja Martin Lutheri surmapäev, 11. november Tours`i piiskopi mä-lestuspäev. Just viimane Martin on mõjutanud mardipäeva kom-bestikku.

Mardisanditamine ja -jan-ditamine on kokku sobinud kristluse ja paganluse sugeme-tes. Santimine sai alguse Va-na-Roomast. Sellest on saanud tore rahvakomme ja traditsioon.

10. novembril jooksis ka Lipa lasteaiarühm Lustilaps marti. Sanditamas käidi nii Pur-kus lasteaiarühma Muumi ukse taga kui Raikküla vallavalitsuse

ukse taga Tamme külas. Jõutud tare ukse taha,

laulsid Mardid: „Laske Mardid sisse tulla, marti, marti“. Mardisandid nä-gid väga meeste moodi välja nagu see olema pi-digi, sest vanal ajal käi-sid mardisandiks mehed või vähemasti pidid nad mehe moodi välja näge-ma.

Selleks, et pererahvas sanditajaid ära ei tun-neks, oli joonistatud uh-ked vuntsid ja habemed ette (vanal ajal määriti nägu tahmaga kokku). Mardid soovisid lahkele pererahvale karja- ja viljaõnne ning andsid korvist valida enda õnne, mis järgnevalt ees oo-tab. Seal oli nii marjaõnne kui tööõnne ja puhkuseõnne, lusti ja toredust oli palju. Kelle uks aga suletuks jäi, seal sajatasid sandid kurja. Õnneks seda meie sandid ei kogenud.

Kadripäev on naiste ja noo-rikute püha. Kadripäeva, 25. novembrit on peetud nii Martin Lutheri abikaasa Katariina kui ka keisrinna Katariina nime-

päevaks. Tegelikult seisab selle päeva taga varakristlik pühak Aleksandria Katariina, kes ole-vat olnud Armeenia kuninga tütar.

Paljudes Euroopa maades on ühine tava, et naispühakuile pühendatud päevadel on neiud ettevõtlikumad. See iseloomus-tab ka eestlaste kadrikombes-tikku.

Lustilapse lasteaiarühm Li-palt käis ka oma kogukonnale, Lipa küla rahvale kadrisante mängimas. Peresid pidi käies

olid kadrisantide kombed sa-mad, mis martidelgi: lauldi, naljatati, õnnistati; andidest ilma jäädes sajatati. Kadrisid juhtis kadriema, kes kandis sü-les „titte“.

Rahvakalendris märkis kad-ripäev talve algust.

Kasutatud kirjandus: Täht-raamat “Aastaring Maarja-maalt”.

Lipa lasteaiarühma Lustilaps õpetaja Ly Vaikmets-Vain

Kaunid Lustilapse rühma kadrid.

Lasteaias rahvakombeid unarusse ei jäeta

Raikküla Valla Leht 9

Detsember võiks tuua rahu meie südamesse ning tegudesse. Paraku

on politseini jõudnud infor-matsioonist raske järeldada rahu või seda, et keegi mõt-leks lähedastele.

Ei ole aru saada, kas pi-medaga saabunud igavusest või külmast ilmast tulenevalt tehakse tegusid, mille peale teistega arvestav ja mõtlemis-võimeline inimene ei oskaks-ki tulla. Näiteks põletatakse puidust prügikaste, üritatakse teha lõket bussipeatuse pui-dust varjualuse alla ning sodi-takse ootekodade seinu.

Murelikuks teeb see, et inimesed ise tahtmatult (või tahtlikult?) soosivad oma käitumisega nende sündmus-te toimumist. Näiteks ei jõua info rüüstatud või rikutud avalikust varast politseini, justkui polekski selline tege-vus probleem. Kui see ringi-ga lõpuks ikkagi politseini jõuab, siis on kõigil sündmu-sega seoses vaid hägused mä-lestused ja vandaale tuvasta-

da keeruline.Kui meie kõigi hüvanguks

rajatud vara suhtes on toime pandud rikkumisi, siis tuleb sellest kohe politseile teada anda. Olge tähelepanelikud, jätke meelde seltskonnad, kes nendes kohtades toimetavad ja andke oma kahtlustest po-litseile teada. Kui kogukond on aktiivne, teeb koostööd politseiga ja annab sellega rikkujatele selgelt märku, et vandalism ei ole normaalne, suudame ühiselt sellisele käi-tumisele lõpu teha.

Nagu mainitud, eeldab see elanike ja politseinike koos-tööd. Koostöö eelduseks on omakorda see, et kohalikud elanikud ise tajuvad ooteko-dade ja prügikastide vajalik-kust ja väärtust elukeskkonna osana. Ehk aitab olukorra tõ-sidust avada see, kui mõtleme tulevikule: täna tõstetakse käsi meile kõigile kuuluva vara vastu, karistamatusest indu juurde saanuna pole vä-listatud, et homme võivad vandaalid rünnata mõne ini-mese isiklikku vara.

Mul pole põhjust arvata, et meie hulgas elab inimesi, kellele meeldib avalik ruum, kus pole prügikaste ja bussi tuleb oodata ilma meeleval-las. Ühtlasi ei usu ma seda, et keegi tahab, et tema ko-duaknad pimedal sügisõhtul kividega katki loobitakse. Seega alustagem koostööd vandaalide väljaselgitamiseks ja nende tegevuse tõkestami-seks! Iga kodaniku kohus on reageerida vääritult käitunud isiku teole, sest ainult nii saa-me me kasvatada neid, kelle kasvatamisega kodu või kool

pole hakkama saanud. Rik-kujatel peab olema selgelt aru saada, et nende tegevus pole üldsusele vastuvõetav.

Piirkonnapolitseinik Jaan Sildoja

Mõisate põletamisest möödub 110 aastat

Nüüd saab sellest juba 110 aastat, kui Eestis mõisaid põletati. Koduloo

uurija Laine Luik jagab Jär-vakandi valla Potisepa talu peremehe Ernst Reinwaldi meenutusi 1905. a sündmus-test siinkandis.

Järvakandi mõis pandi põ-lema kesknädala õhtul. Võõ-rad olid tulnud Kuusikult ja Raikkülast, Alust ja Valtust. Enne mõisa põletamise päeva oli antud käsk kõigil inimestel tulla välja mustasaja vastu. Niisuguse korralduse tegijaks oli rahvas ise. Pidin tol päeval ühe isikliku asja pärast mi-nema Järvakandi vabrikusse.

Teel tulid vastu töölised. Ka nemad oli välja aetud musta-saja vastu. Kui pöördusin koju tagasi, kohtasin teel vabriku-töölisi, kes tulid mõisast ning kõnelesid, et mõisa kavatse-tavat põletada. Jõudnud õh-tul koju, kuulsin mõisa poolt aknaklirinat (mõis asub minu elukohast 1–2 km kaugusel) ja peagi hakkas paistma tuli. See oli 5–6 ajal.

Vabrikutöölised põletami-sest osa ei võtnud, küll aga ta-luperemehed ja sulased. Mui-dugi olid siin ka võõrad, kes tulnud, nagu öeldud, Raik-külast, Kuusikult, Valtust ja Alust, neid huvitaval kombel aga lõhkumata jättes.

Kui mõis juba põles, sõi-deti mõisa hobustega Järva-kandi vabrikusse. Tahtsid ka vabrikut põlema panna, kuid töölised seletasid, et niisugu-sel korral kaotavat nad teenis-tuse ning leiva. Vabrikust, kus ei viibitud kaua, sõideti Jaagu-pi kihelkonda. Seal pandi nen-de tee kinni Kõima mõisas.

Linnamehi Järvakandis pal-ju ei olnud, vahest kümmekond. Mulle tundus, et nad põletada ei tahtnud, küll aga lõhkuda. Peale põletamist oli talumeeste hulgas palju neid, kes uhkelda-sid, et on käinud põletamas; kui aga tulid karistussalgad, siis ei olnud enam kedagi.

Mõis põletatud, kestis kää-

rimine veel mõne aja. Kohali-kud inimesed viisid mõisast piiritust koju ning jõid. Teisel päeval taheti vilja jagada; vae-sed mehed olid tulnud mõisa kotikestega. Nüüd kutsuti ko-hale Londoni talu peremees ja valla kirjutaja, Lensmann. Tema, kes oli pidanud varem kõnesid koolimajas, pidi ka nüüd tooma selgust. Lõpuks jäi vili jaotamata, sest see ar-vati olevat teomeeste oma.

Jaan Lensmann oli kohali-ke talumeeste juht, kes karis-tussalga tulekul põgenes Soo-me, kust naasis alles mitme aasta pärast.

Laine Luik

Tahtkem märgata

Mälestame lahkunuid

Vello ViljastuLinda Tulvik

Heino Leinberg

Raikküla Valla LehtVäljaandja Raikküla Vallavalitsuswww.raikkyla.ee

Toimetaja REET SAARreetsaar@hotmail.com, 5557 5936

10 Raikküla Valla Leht

Trükitud Saku trükikojas RebellisTiraaž 700

Kõigile sünnipäeva­

lastele päevi pikki,

ilusaid, aastaid palju ja toredaid!

November

93Leida­Hermine

Uustalu

89Maimu

Rand l epp

85Alo Valk

84Ilme TreimaaAlbert Lepik

83Endel Aalde

81Helje KlochSaima Sark

65Lea Särekanno

Detsember

94Asta Pajo

92Ulla Kaselaan

89Erni Tammaru

85Helje Kangur

Selma Püü

82Vilma­Elfriede

Aalde

OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

Siia ilma sündisid

Melissa Altmets

Elinor Vendel

Hannah Saar

Krislin Paasma

Kolmapäeval, 16. detsembril kell 18 Raplamaa noortekooride jõulukontsert

Pühapäeval, 20. detsembril kell 12 IV advendipühapäeva armulauaga jumalateenis-tus, laulab Kabala segakoor;

kell 19 Maria Listra ja Koit Toome jõulu-gala (piletitega)

Jõululaupäeval, 24. detsembril kell 16 jõulukontsert Rapla pasunakoorilt;

kell 17 jõuluõhtu jumalateenistus, laulab Maarja koor; kell 22 jõuluöö jumalateenistus, laulab Riinimanda koor

I jõulupühal, 25. detsembril kell 12 leeripüha armulauaga jõulujumalateenistus, laulab koguduse segakoor

II jõulupühal, 26. detsembril kell 19 jõulukontsert - Birgit Õigemeel ja Jüri Poots-mann (piletitega)

Pühapäeval, 27. detsembril kell 12 armulauaga jumalateenistus, laulab naiskoor

Õnnehein; kell 19 jõulukontsert "Taevast üle-

valt" - Rein Rannap, Kristjan Kannukene ja tšellokvartett C-JAM (piletitega)

Vana-aastaõhtul, 31. detsembril kell 23.30 aastavahetuse vigiilia

Uusaastal, 1. jaanuaril kell 12 jumala-teenistus pastoraadi saalis

Pühapäeval, 3. jaanuaril kell 12 armulauaga jumalateenistus, laulab kogudu-se segakoor; kell 13.30 koguduse jõulupuu pastoraadis

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril kell 12 jumalateenistus pastoraadi saalis

EELK Kehtna Peetri kirikus

Jõululaupäeval, 24. detsembril kell 15 jõuluõhtu jumalateenistus, laulab Kehtna segakoor Corvus

Kuusiku Haagisekeskus pakub laias valikus

RESPO ja BRENTEX haagi-seid ja nende varuosi.

Vaata meie UUT ASUKOHTA www.jarex.ee

Jarex Invest OÜKuusiku Haagisekeskus

Tel 5887 7330, info@jarex.eewww.jarex.ee

EELK Rapla Maarja-Magdaleena kirikus

Jäätmete vastuvõtmisest Tamme küla keskkonnajaamas

Keskkonnajaam teenindab Raikküla valla eraisikuid

Keskkonnajaama on võimalik ära anda:- rehve,- suurjäätmeid (mööbel, santehnika)- elektroonikaseadmeid (televiisorid, raadiod,

külmikud, elektripliidid jne)- ohtlike ainetega saastunud pakendeid (värvi,

laki jne pakendid)

- ohtlikke jäätmeid (tundmatud ohtlikud jäät-med, kemikaalid, pestitsiidid, patareid, akud, elavhõbedajäätmed, ravimid, päevavalgus-lambid, õlifiltrid, ohtliku ainega saastunud pühkmematerjal, värvi-, laki, liimijäätmed)

Keskkonnajaam on avatud laupäeviti kell 12-18. Jäätmeid on võimalik anda üle

ka vallavalitsuse tööajal, helistades operaa-torile 5376 4459 (detsembris tel 5615 7694)

või vallavalitsusse 486 5519

Talvisedlumelükkajad

I piirkond Tamme - Kõrvetaguse teed Veereks OÜ, kontakttel 513 4292

II piirkond Lipa - Raik-küla teed Veereks OÜ, kontakttel 513 4292

III piirkond Purku teed Timberston Ehitus OÜ, kontakttel 5661 1206

IV piirkond Tamme küla jalg- ja jalgrattatee Minitraktor OÜ, kontakttel 5650 5250