80 81

TEEME NALJA!

1. Klaus: Loe luuletust! Mille poolest on see luuletus eriline?

KÕDIDJaan Kaplinski

üks väike kõdi elab parema põlve pealteine väike kõdi elab vasema põlve pealüks väike kõdi elab otse peopesasaga suured kõdid elavad põlveõnnaldesveel suuremad kaenla all ja lõua allja kuidas need kõdid kõik kõdi kardavadminge ja katsuge ise.

lotte: Pane ise luuletusele kirjavahemärgid, nii et tekivad laused. Sul on selleks mitu võimalust.albert: Võrdle oma loodud lauseid pinginaabri omadega.lotte: Loenda, mitu elukohta kõdil on. Proovi kõik kõdi-kohad järgi ka!

2. lotte: Mõtle sõnu, mille viimane täht on:

a

P

r

i

l

l

3. bruno: Kirjuta piltide kohta laused.

LEIUTAJATEKÜLA LOTTE

4. Klaus: Mida vajavad lepatriinud, et puutöökojas hambaharja valmistada? Värvi need asjad.

5. lotte: Missugune sõna ei sobi teistega ühte ritta? Miks? Kirjuta igasse ritta üks sõna juurde.

pott kett titt kapp mutt tutt

söök keep kepp seep saak taat

lukk sokk kokk kukk supp nukk

albert: Mängime! Mina valin Lotte harjutusest ühe sõna ja näitan seda ette.Teie proovige arvata.

lumi sulab lõplikult. linnud tulevad tagasi. rohi tärkab. Õitsevad esimesed lilled. aprill on kindlasti KeVaDKuu.

makap

nalkoopal

koe

Lottele meeldib pikutada.Juba ärgates on tal hea tuju.

kettkuup

tikk

ÜT

VM

..

,Ü .!

82 83

NAERUKUU!

6. bruno: Vali igast reast üks sõna ja tee ring ümber.

VILL PILL LILL

PUU SUU KUU

UUS KUUS SUUS

lotte: Nüüd kirjuta see sõna lünka. Tulevad lõbusad laused!

Ema, mu keelel on .

Lumi sulab, tilgub .

Kalendris kuu on .

7. Klaus: Loe, kuidas meie külas algab leiutajate võistlus.

Kohtunik Bernhard peab väikese kõne. Ta meenutab, et leiutajate võistlust on

peetud juba palju aastaid. Võidukarika saab see leiutis, millest elanikele kõige

enam kasu võib tõusta.

lotte: Leia sõnad, kus on kõrvuti erinevad täishäälikud.Tee neile värviline ring ümber.

Klaus: Sa tegid ringi ümber täishäälikuühendile.

albert: Sõnadest on täishäälikuühendid jooksu pannud. Kirjuta nad tagasi.

n l s n k r p v

Tee + selle sõna juurde, mis vastab küsimusele kes?

ROOSI PANEB HERNE NINNA

8. Klaus: Vali lünka sobiv sõna: pane, tark, ohtlik, ninna, see, kõrva

Mina olen .

Ma ei midagi ega .

on väga .

lotte: Joonista märk, mis keelab hernest ninna panna.

9. bruno: Otsi koos naabriga lugemispalast 5 sõna, kus täishäälik kõlab teistest kauem.

Joonista või kirjuta, millega sind on lohutatud.

lillsuuuus

õe au oe äe+

tarkpane ninna kõrva

See ohtlik

Roosi, proovis, veeres, nuusata, nüüd

Mind on sülle võetud.

84 85

JUKU NALJAD

10. lotte: Loe nalju! Katsu lugeda hästi ilmekalt. Mis tunnis need naljad on tekkinud? Kirjuta.

Õpetaja: „Piiluge nüüd korraks lugemikku!” Anneli: „Kas vaadata ei tohigi?”

Õpetaja: „Kas sa tegid matemaatika koduse töö ära?” Eliise: „See on saladus.”

Ats joonistas porgandi vale pealkirja alla. Õpetaja: „Tõmba noolega õigesse kohta.” Ats (nuttes): „Kust ma selle noole võtan?”

11. albert: Tee küsilaused värviliseks.

12. bruno: Koosta nimekiri asjadest, mis on pildil vales kohas.

1. 4. 7.

2. 5. 8.

3. 6. 9.

NÖÖP, KES KAOTAS POISI

13. Klaus: Tuleta meelde muinasjuttu kakukesest, kes põgenes eide, taadi ja paljude loomades käest. Mõtle välja selline jutt, kus nööp põgeneb sinu klassi laste eest.

14. lotte: Mõtle, mida nööbile hüüda. Hüüdlause lõppu kirjuta hüüumärk (!).

Oota!

Loe ja värvi juhise järgi.

Värvi viimane nööp siniseks. Keskmine nööp olgu punane. Punasest nööbist vasakul on must nööp. Punase ja sinise nööbi vahel on kollane nööp. Esimene nööp värvi pruuniks.

Eestikeel

Matemaatika

Loodusõpetus

harikahvelpott

tasspannkann

lusikasnugakulp

Ära põgene!Pea kinni!Tule tagasi!

86 87

NÖÖP, KES KAOTAS POISI

15. lotte: Kus siin laused on? Paranda lause esimene täht suureks.

tuvi haaras nööbi noka vahele nad lendasid poissi otsima teda ei olnud lihtne leida mõnes korteris elasid hoopis tüdrukud

bruno: Kontrolli, kas said ka 5+3-4 lauset.albert: Kirjuta esimene lause siia.

16. Klaus: Teeme nii, et üks nööp kaotas sinu. Kirjuta, kuidas sind üles leida.

Ma olen (poiss / tüdruk)

Mul on juuksed (heledad / tumedad)

Seljas on mul

Jalas on (sokid / sukad)

Need on

Veel lisan, et

Mõtle jutu kohta küsimusi. Küsimuse alustamiseks kasuta neid küsisõnu:

KES?

MILLAL?

KUIDAS?

MIS?

MILLAL?

KUS?

PILLIMEHED

17. lotte: Lahenda ristik. Saad luuletusest „Pillimehed“ muusikariista.

1. Sealt saab tunniplaani vaadata

2. Vale vastus või eksimus

3. Virk

4. Suurendusklaas

5. Nutu vastand

18. Klaus: Linnas avatakse muusikariistade kauplus. Uuri kuulutust. Ühenda küsimus ja vastus.

MUUSIKARIISTAD

E-R 9 – 17

L 10 – 15

P suletud

Mis päevadel saab kauplust külastada? Kell 9Mis kell kauplus esmaspäeval avatakse? Ei saaKas pühapäeval saab poodi tulla? MuusikariistuMida saab kauplusest osta? E, T, K, N, R, L

Mitu tundi on kauplus laupäeval avatud?

19. bruno: Mõtle ja kirjuta laused, kus on need sõnad: trumm, trummi, trummid, trummidega

1

2

34

5

Tuvi haaras nööbi noka vahele.P A S U NÄ EVIK

IV

G

IN

U UL

P AER

On sul suur trumm?Trummimees mängib trummi.Muusikaklassis on uued trummid.Trummidega saab rütmi lüüa.

T TNM

. .. .

88 89

KALAMARJAPEENAR

20. Klaus: Kirjuta esimese tulba lünkadesse kk, teise tulba lünkadesse pp.

la ima la ima

le ima le pima

no ima no ima

lotte: Mõtle nende sõnadega lauseid.

albert: Kas oskad ka hüüdlauseid teha? Kas su pinginaaber ka oskab? Kirjuta pinginaabri hüüdlause siia.

bruno: Kontrolli, kas panid lause lõppu hüüumärgi (!).

21. Klaus: Tee +, kui lause on õige ja – , kui lause on vale.

Härral oli tark aednik.

Aednik sõitis suveks ära.

Kalamari tuli pannile panna.

Aednik torkas kalapead peenrasse.

Härra sõitis autoga ringi.

Aedniku nimi oli Mihkel.

Ta sai palgaks kuldraha.

KEHV KOMPVEK

22. Klaus: Merike räägib tundmatu onuga. Vali viisakas sõna ja kirjuta lünka. Mängi laused koos pinginaabriga läbi, nii et kord on tema Merike

ja kord sina.

MERIKE: , te kaotasite kommi

Hei Kuku Vabandage

ONU:

MERIKE: , ma võtan selle kommi endale

tead sa Vabandage Kuule

ONU:

MERIKE: mulle maitsevad just need kommid väga

teate nimelt sa ei usu, aga

ONU:

MERIKE:

tore, ma söön siis selle kommi ära suur aitäh teile

23. bruno: Millise tähega algab lause? Pane lause lõppu kirjavahemärk (. ! ?).

Minu ema ostis eile 2 pakki kommi. Uuri, missuguseid komme ta ostis.

Säästumarket

Kassa 2 Kassapidaja Kätlin Maasikas

Arve/Kviitung nr. 100

Kauba nimetus Hind

Kommid Mesikäpp 1 € 10 s Piim 1 liiter 56 s Rukkileib 70 s Kommid Oravake 1 € 15 s

Maksta: 3 € 51 s

KÜLASTAGE MEID JÄLLE!

lotte: Mis maksis kõige rohkem?Värvi see punaseks.Mis maksis kõige vähem? Värvi see roheliseks.

kkkkkk

pppppp

+

+

++

--

-

Hei

Vabandage

Teate

Suur aitäh teile!

90 91

LUGUSID VANAST LUGEMIKUST

24. bruno: Need lapsed õpivad ka 1. klassis. Neile meeldib koolis käia. Mis neil veel ühist on?

JÜRI, JAANIKA, JAAN, JUSS, JANDER, JUTA.

albert: Tee iga nime teine täht punaseks. Mis häälikud need on?

25. Klaus: Vali igast tulbast üks sõna, nii et kokku saad lause.

Janno jalutab jänest.

Julia juurib jaama.

Juss joonistab juttu.

Jeta jutustab jugapuud.

Kirjuta kaks lauset vihikusse.

26. lotte: Kirjuta j või J.

Kärbes aak õi hommikul õhvika ooki ja sõi uustukooki. See ärel

ooksis aak sõber uku uurde. uku utustas talle änesest

aanist, kes oli kuulus rända a. aan õudis ust tagasi aapanist.

Seal kohtas aan õehobu ohni, kes oli väl apaistev laul a.

Vaata üle, kas kirjutasid nimed suure tähega. Jaapan on ühe maa nimi.

KAEBAMISEST VANA AJAL

27. lotte: Teeme tunniplaani selliste tundidega, mida päriselt ei ole.Tõmba pliiatsiga maha kolm kõige lärmakamat tundi.Siis tõmba maha kõik kaebamise tunnid.Veel tõmba joon peale neljale unisele tunnile.

TUNNIPLAAN

E T K N R

1. kaebamine vilistamine vaikimine magamine

2. trampimine haigutamine nuusutamine kaebamine

3. kisamine matsutamine tukkumine pikutamine

Aga nüüd kirjuta reede ridadele kolm heade asjade õppimise tundi.

28. Klaus: Lotte kiirustas ja tegi igasse lausesse ühe vea. Paranda need.

Minu lemmik-tund on eesti kell. Matemaapika meeldib ka. Minu sõber bruno ootab

laulmise tundi. Albert soovip, et oleks kuus kunstiõpetust. Maa olen igas tunnis rõõmus

Vali igast sõnast numbri järgi üks täht ja saad teada minu lemmiktunni.

1. 3. 2. 4. 1. 1. 3. 1. 6. 7. GLOOBUS ELEVANT HOBUNE LAAGER RÄNDUR AHV KAAMEL FOTO SISALIK AAFRIKA

Mida selles tunnis õpitakse?Tõmba joon alla nendele sõnadele, mille kohta küsid kes? Kas said 1+9–4 sõna?

JJ J

J JJ

j j j j jj j j j j

j j jjJ j j

kiitminetänaminelaulmine

G E O G R A A F I A

e t Bb .

92 93

SÕIT, SÕIT LINNA

29. bruno: Arva ära, mis linnades need lapsed elavad.lotte: Annan vihje: vaata sõnade esimesi tähti.

Peeter NARVA

Villu TAPA

Reelika HAAPSALU

Tiina VÕRU

Hanna PAIDE

Niina RAKVERE

Otsi Eesti kaardilt, kus need linnad asuvad.

30. bruno: Rahvalaulus on selline koht:

Sõit, sõit linna.

Mis sinna minna?

Kirjuta, miks võiks maalaps linna sõita.

Linnas on

Linnas saab

Linnas näeb

Miks võiks linnalaps maale sõita?

Maal on

Maal saab

Maal näeb

LIMONAADISUPP

31. lotte: Tee nimekiri kõige magusamatest asjadest.

1. 3.

2. 4.

Loe oma nimekiri naabrile ette.

Võrdle sõnu:

MAIAS MAJAS MÜÜA MÜÜJA KÄIA KÄIJA

Loe neid sõnu ka: SÜÜA, LÜÜA, PÜÜAB.

Vali sulgudest sobiv sõna. Kirjuta see lünka.

Poni Poliina on väga (majas, maias). Tema

(majas, maias) on alati ristikheina ja muud maitsvat mahetoitu. Poliina võib lõputult

ristikut (süüa, süia). Ristiku nimel võib ta kas või oma laka maha

(müüja, müüa). Õnneks pole poni mingi

(müia, müüja). Pärast prisket kõhutäit tuleb aga lausa tantsu

(lüüa, lüia).

Missugune täht alustab lauset?lotte: Iga lause algab suure algustähega. Tee need värviliseks.

bruno: Mitu lauset on selles jutus?

suured kauplused.teatris käia.kõrgeid maju.

hobused ja lambad.paljajalu joosta.traktorit.

mesisuhkur

sokolaadkomm

maias majas

süüamüüa müüja

lüüa

Kuus

94 95

VITSA LAUL

32. lotte: Kujuta ette, et sul on võluvits. See täidab kolm soovi. Kirjuta oma kolm soovi.

1.

2.

3.

33. Klaus: Väike Nukitsamees sai kingituseks rätipoisi.

Sina tee endale rätitädi.

Sul läheb vaja plastmasslusikat ja ruudukujulist riidetükki.

Keera riidest kolmnurkne rätik ja seo lusikatädile pähe.

Markeriga tee silmad, kulmud ja suu.

34. bruno: Ka suurtel inimestel tuleb ette äpardusi. Kuidas neid lohutada?

Pole viga,

Teinekord

Kõigil

Millise märgi paneksid nende lausete lõppu? Kirjuta.

LOTTE JA KUUKIVI SALADUS / 1. OSA

35. Klaus: Loe ja kirjuta igasse ritta üks sõna juurde.

haab, tamm, pihlakas, kask, mänd,

juuksur, õpetaja, ehitaja, bussijuht,

sinine, roosa, oranž, must,

tuvi, harakas, varblane, kajakas,

keks, peitus, jalgpall, kükikull,

lugemik, pinal, pliiats, kustukumm,

lotte: Kahe rea sõnade kohta saab küsida kes? Tee neile ridadele raam ümber.

36. bruno: Millised on Lotte reisiks vajalikud asjad? Värvi need keksukastid.

gloobus

luup

kübarpikksilm

pasun

trumm

käärid ujumismask

suusad

Soovin endale koera.Soovin, et suvi tuleks rutem.Soovin näha, milline on rebase urg.

aitan sul jahu ära pühkida.sa ei unusta vihmavarju koju.

juhtub äpardusi.

kuuskmüüja

lillarähnrahvastepallvihik

96 97

LOTTE JA KUUKIVI SALADUS / 2. OSA

37. bruno: Tuleta meelde rändur Klausi reeglid.

1. Kui lähed reisile üheks päevaks, siis

2. Kui lähed kaheks või kolmeks päevaks, siis pista seljakotti t ,

k , v , jupp , päts .

3. Kui lähed pikemaks ajaks, siis ära võta .

38. lotte: Kujuta ette, et oled kaua aega kodust ära. Kellest sa puudust tunneksid?

Tunneksin puudust .

39. albert: Leia igale sõnale vastupidise tähendusega sõna. Tee paaride ette ühte moodi märk

hele rõõmus

kerge « kuiv

vale tume

soolane mage

« märg raske

nukker õige

Teeme lõbusa jutu. Selleks vali ühte lausesse kaks vastupidise tähendusega sõna.

Ühel hommikul läksid ja koos õue. Nende naabrid

ja olid samuti välja ilmunud. Üheskoos oli tore

juttu ajada. Küll aga piilusid kõik maja poole, millal tulevad ja

nende sekka.

LAPSE ÕIGUSED

40. lotte: Mõtle enda päevale. Pane tegevused õigesse järjekorda.

Uinumine

Hommikusöök

Kooliminek

Ärkamine

Koolilõuna

Õppimine

Teleri vaatamine

Õhtusöök

41. Klaus: Kujuta ette, et ema või isa palub sul oma tuba korda teha. Sõber aga helistab ja kutsub sind õue. Mida sa teed? Miks sa justnii teed?

lotte: Mängime seda lugu kolmekesi nii, et üks on ema või isa, üks on laps jaüks on sõber. Kirjuta, mida keegi ütleb.

jäta kott koju.ikud

leibanööriihmavariüünalmidagi kaasa

emast, isast, õest, vennast

vale õigehele tume

märgkuiv

Tule õue!

Kohe tulen.Palun tee enne tuba korda.

8.2.3.1.5.4.7.6.

98 99

VANAD ASJAD

Klaus: Meenuta aprilli – kevadkuud. Kaunista need ruudud, kus lause sobib sinu kohta.

OLEN NÄINUD SINILILLI

MEIE KLASSIS SAI 1. APRILLIL NALJA

MULLE LOETI JUTTU ETTE

MINU SÜNNIPÄEV ON APRILLIS

SAIN TEADA, ET MUL ON ÕIGUSED

JA KOHUSTUSED

OSKAN LEIDA TÄISHÄÄLIKUÜHENDIT

MULLE MEELDIB JOONISTADA

MÕNEL MEIE KLASSI ÕPILASEL ON NIME

ESIMENE TÄHT J

MUL ON TÄNA PUHTAD SOKID JALAS

EMADEPÄEV

1. Klaus: Otsusta pala „Emadepäev“ põhjal, kas lause on õige või vale.ÕIGE VALE

Emadepäev on ilus päev.Karu Eduard tahtis kinkida emale lehepilli.Ta võttis noa ja läks metsa.Kui pill sai valmis, tuli Eduard kohe koju.Eduard kaotas koduteel kingituse ära.Ema Urve pahandas pojaga.Kaotatud kingituse leidis üles Eduardi poeg Erik.

2. lotte: Siin saab liitsõnu teha.

emade

paju

rosina

paju

kevad

paju

Mida lapsed saavad emale emadepäevaks kinkida.

3. bruno: Kuidas pajupilli meisterdada? Pane laused lugemispala põhjal järjekorda.

Lõika pajukoorde augud.

Klopi pajukoor pehmeks.

Topi pajukoore mõlemasse otsa väikesed puust korgid

Lõika paraja suurusega pajuoks.

Tõmba puu koore seest välja.

okspill

põõsas

lillkringel

päev

Ilmad on järjest soojemad. linnud laulavad. rohi kasvab. Õitseb palju lilli. Puud lähevad lehte ja puhkevad õide. Mai on tõeline KeVaDKuu.

Aprill sai otsa.

+ ++

++++

päevpillkringelokslillpõõsas

3.1.5.2.4.