Tallinna ülikool

Psühholoogia Instituut

Margus Salumets

SINILILL JA HARILIK MAIKELLUKERerferaat

Tallinn 2013

Margus Salumets

SISUKORD

SISUKORD.................................................................................................................................2

SISSEJUHATUS........................................................................................................................3

1 SINILILL.............................................................................................................................4

1.1 Kirjeldus.......................................................................................................................4

2 HARILIK MAIKELLUKE..................................................................................................6

2.1 Levila ja kasvukoht......................................................................................................6

2.2 Kirjeldus.......................................................................................................................7

2.3 Paljunemine..................................................................................................................7

2.4 Kasutamine...................................................................................................................7

KOKKUVÕTE...........................................................................................................................8

KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................9

Lisa 1.........................................................................................................................................11

Lisa 2.........................................................................................................................................12

Margus Salumets

Margus Salumets

SISSEJUHATUS

Selle kodutöö eesmärgiks oli õppida ja harjutada tekstitöötlust; maha võtta internetisetinguid

ja asendada neid enda omadega, panna alapunktidele erineva taseme pealkirjad ja need

nummerdada. Samuti leida internetist mõned pildid ja asetada need koos pealdiste ja

ristviidetega töösse sisse. Kokkuvõttes oli eesmärk saada valmis üks nõuetekohane referaat.

Järgnevalt on näha mu üritus.

Margus Salumets

1 SINILILL

Sinilill (Hepatica) (vt.Joonis 1Error: Reference source not found) on taimeperekond

tulikaliste sugukonnast.

Umbes 6 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral. Sinilille on jaotatud päris mitme liigi vahel.

Küsimus liikide arvust on vaidluse all. Olukorda komplitseerib laialdane hübridiseerimine.

Liikide hulka kuuluvad harilik sinilill ja transilvaania sinilill. Nende kahe liigi hübriid on

keskmine sinilill.

Varem on sinililled koos ülaste ja karukelladega paigutatud ülase perekonda. Sinilille

perekonna esmakirjeldaja on Philip Miller (1754).

Perekonnanimi on tuletatud sõnast hēpar 'maks' ja tähendab 'maksa-' (sinilille peeti

maksarohuks, sest juurmised lehed meenutavad maksasagaraid ning on alt maksa värvi). Sõna

pärineb keskaegsest ladina keelest.

Riik: Taimed Plantae

Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta

Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida

Selts: Tulikalaadsed Ranunculales

Sugukond: Tulikalised Ranunculaceae

Perekond: Sinilill Hepatica

1.1 Kirjeldus

Sinililled on talihaljastest püsikutest tugeva risoomiga rohttaimed. Juurmised lehed on pika

raoga, kolmehõlmalised, pisut maksataolised, pealt rohelised, alt pruunikaslillad. Kõrvallehed

puuduvad. Kolm ovaalset kõrglehte paiknevad tupetaoliselt. Varrel on üksik õis. Õiekate on

lihtne, kroonlehetaoline, tavaliselt viie kuni kaheksa tuhmsinise, harvem roosa või valge

tupplehega. Tolmukaniidid on arvukad, peaaegu valged. Vili on ovaalne, karvane pähklike

lisemega (elaiosoomiga).

Kromosoomide arv: 2n=14.

Eestis kasvab looduslikult ainult harilik sinilill. Harilikul sinilillel on teisendid teravahõlmine

sinilill (Hepatica nobilis var. acuta) ja ümarahõlmine sinilill (Hepatica nobilis var. obtusa),

Joonis 1. Harilik sinilill

Margus Salumets

mida varem tunti liikidena Hepatica acutiloba (ka Hepatica acuta, Hepatica triloba acuta) ja

Hepatica americana (ka Anemone hepatica, Hepatica hepatica, Hepatica triloba americana,

Anemone americana). Teravate hõlmadega juurmiste lehtedega harilik sinilill on levinud

Euraasias, ümarahõlmine teisend Ameerikas. Esimesel teisendil on lehtede pikkus 10 cm,

teisel harva üle 7 cm. Teravahõlmisel sinilillel võib olla kuni 7 hõlma, sest ka hõlmadel

võivad olla hõlmad.

Teravahõlmine sinilill on inglise keeles sharp-lobed hepatica 'teravahõlmine sinilill'.

Ümarahõlmine sinilill on inglise keeles round-lobed hepatica 'ümarahõlmaline sinilill' või

round-leaved hepatica 'ümaralehine sinilill'.

Margus Salumets

2 HARILIK MAIKELLUKE

Riik: Taimed Plantae

Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta

Klass: Üheidulehelised Liliopsida

Selts: Liilialaadsed Liliales

Sugukond: Liilialised Liliaceae

Perekond: Maikelluke Convallaria

Liik: Harilik maikelluke

Ladinakeelne nimetus Convallaria majalis

Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis ) (vt. Joonis 2) on

mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.

Maikellukese rahvapäraste nimede hulgas on piibeleht, lillikas, karikelled, villvallikas ja

lambakeel.

2.1 Levila ja kasvukoht

Maikellukese levila on Aasia ja Põhja-Ameerika parasvööde ning peaaegu kogu Euroopa,

sealhulgas Eesti.

Ta kasvab sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel, puisniitudel,

pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja

salumetsades.

2.2 Kirjeldus

Taime kõrgus on 12–40 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 7–8 cm

sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik.

Lehti on ühel taimel 2–3, need on juurmised, laielliptilised ja teritunud tipuga. Lehetuped

lillakad.

Joonis 2. Harilik maikelluke

Margus Salumets

Lõhnavad, valged, kellukjad õied ripuvad hõredas ühekülgses kobaras. Õitseb mai–juunis.

Vili on ümar oranžpunane mari, mis sisaldab 2–6 seemet. (vt. Lisa 3 1). Marja läbimõõt on

tavaliselt 0,7–1,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi ja

kerajad.

2.3 Paljunemine

Maikelluke paljuneb vegetatiivselt risoomi abil ja ka seemnetega.

2.4 Kasutamine

Harilik maikelluke on levinud ilutaim. Hinnatud just oma varjutaluvuse poolest.

Farmaatsiatööstuses on südameravimite tooraineks[1].

Et maikellukese lõhn on väga atraktiivne, siis toodetakse muu hulgas selle lõhnaga seepe,

lõhnaõlisid, šampoone ja kreeme.

Seemneid söövad paljud loomad. Lehti ja õisi söövad teod. Tolmeldavad putukad saavad

õitest nektarit.

Kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist,

kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südamehäireid, pulsi kiirenemist.

Viited

1.↑ Pihlik, U. Kasulikud ilutaimed, Ajakirjade Kirjastus, 2009

Margus Salumets

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö jooksul, (mis võttis märkimisväärse osa minu päevast), sain üsna olulisel määral

enam aimu sellest, mida MS Word teha võimaldab. Osad asjad ilmselt said tehtud nagu vaja,

samal ajal jäi siiski mõni koht, mille puhul ma ei ole kindel, et kas kasutasin lubatud võtteid.

Samal ajal on üsna selge, et minu enese igapäevane töö peaks muutuma mõne ajaga (kui olen

vajalikud liigutused õigesti käppa saanud) lihtsamaks kui iseõppinud …. useri tase seni on

lubanud.

Margus Salumets

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. (07.03.2013a.).Sinilill. Kasutamise kuupäev 10.03.2013a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Sinilill Vikipeedia. (21.02.2013a.). Harilik maikelluke. Kasutamise kuupäev 10.03.2013a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_maikelluke

Margus Salumets

LISAD

Margus Salumets

Lisa 1

Sinilill (Hepatica)

Margus Salumets

Lisa 2

Harilik maikelluke (Convallaria majalis)

Margus Salumets

Lisa 3Hariliku maikellukese marjad

Lisa 3 1