1

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Allikad:

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto

Tartu 2003, www.wikipedia.com

http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html

http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif

http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids.html

2

Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli

muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus

Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks

1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud

3

4

Rahvaarvu muutumine

5

Rahvaarvu muutumine

aasta arv

1650 500 000 000.

1800 1 000 000 000

1918-27 2 000 000 000

1960 3 000 000 000

1974 4 000 000 000

1987 5 000 000 000

1999 6 000 000 000

2012 7 000 000 000

2022 8 000 000 000

2150 11 000 000 000

6

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1950 1970 1990 2010 2030 2050

Arengumaad

Arenenud riigid

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?

miljardit

Arenenud riigid

7

Maailma suurema rahvaarvuga riigid

2004.a mln 2050.a mln

1. Hiina 1,300

2. India 1,087

3. USA 294

4. Indoneesia 219

5. Brasiilia 179

6. Pakistan 159

7. Venemaa 144

8. Bangladesh 141

9. Nigeeria 137

10. Jaapan 128

1. India 1,628

2. Hiina 1,437

3. Usa 420

4. Indoneesia 308

5. Nigeeria 307

6. Pakistan 295

7. Bangladesh 280

8. Brasiilia 221

9. Kongo DV 181

10. Etioopia 173

8

Rahvaarvu muutumine

2002. aastal on maailmas 6,2

miljardit inimest.

75% elanikkonnast elab kolmanda

maailma riikides.

Aastane juurdekasv on 1,5% ehk

80–90 miljonit inimest

90% rahvaarvu kasvust langeb

kolmanda maailma arvele

9

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

1800 1850 1900 1950 2000 2050

Aasia

Aafrika Lõuna-

Ameerika Euroopa Põhja-

Ameerika

Rahvaarvu muutused eri

maailmajagudes

10

Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks?

suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades

inimeste toitumistingimuste paranemine

tervishoiu ja arstiteaduse areng

rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%

aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist

11

Rahvastiku paiknemine

Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt

Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on

soodsad kliimatingimused

Suurim rahvastiku tihedus on tasastel

ranniku- ja jõeäärsetel aladel

Kui 1950.a moodustas arenenud riikide

rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust,

siis praeguseks on see langenud ¼-le ja

langeb veelgi.

12

RAHVASTIKU PAIKNEMINE

13

Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

14

T. Malthus (1766-1834) Rahvastiku kujunemise põhimõtted:

Rahvaarv suureneb geomeetrilises

progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta

järel.

Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises

progressioonis, mis viib ressursside nappuseni

Rahvastikuprobleemid on seotud

ressurssidega ja vastupidi.

15

Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste

arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)

Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused.

Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.

Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe.

Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.

16

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130

miljoni lapse

Ügas minutis üle 250 lapse

Sündimust ja suremust mõjutavad

mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja

muutuvad ajas

17

SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:

Viljakas eas naiste arv

Naiste vanus sünnitamisel

Religioon

Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja

nende kasutamine

18

SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:

Kooselu traditsioonid

Väärtused

Traditsioonid ühiskonnas

Naiste ja meeste seisund ühiskonnas,

võimalused ja vabadused

Majanduslikud võimalused laste

kasvatamiseks

19

Sündimuse üldkordaja on Sündide arv mingis piirkonnas või riigis

1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )

20

Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis

1000 inimese kohta aastas (promillides)

21

Suremust mõjutavad tegurid:

Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad

Halb tervishoiukorraldus

Arstiabi kehv kättesaadavus

Ebatervislik eluviis

Südameveresookonna haigused, vähk

Õnnetused, vägivald

Surmatoovad haigused

Millised on arenenud riigi suremuse

tegurid?

22

Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu

see on kaheosaline tulpdiagramm, kus

vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja

horisontaalteljel vasakul poolel iga

vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja

paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).

23

Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu

Kui palju on erinevas

eas mehi ja naisi (kõige

sagedamini

kasutatakse 5-

aastaseid vanuserühmi

Laste ja vanurite

osatähtsust

kogurahvastikust ja

suhet tööealise

elanikkonnaga

Meeste ja naiste suhe

erinevates

vanuserühmades

Meeste ja naiste

keskmist eluiga

Sündimuse, suremuse

muutusi viimaste

aastakümnete jooksul

Sisse ja väljarände

mõju riigi rahvastiku

koosseisule

24

25

Võrdle

kahe riigi

rahvas-

tikku !

26

DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA

Traditsiooniline põlvkondade

vaheldumine

Demograafilise ülemineku 1.etapp:

demograafiline plahvatus

Demograafilise ülemineku 2. etapp

Kaasaegne rahvastiku vananemine

27

1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine

Iseloomulik agraarühiskonnale

Kõrge sündimus 40-45 o/oo

Kõrge suremus 30-35 o/oo

Keskmine eluiga on 40-45 aastat

Madal või negatiivne loomulik iive

Kõige pikaajalisem etapp

Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania

piirkondades elavad hõimud

28

2. Demograafilise ülemineku 1.etapp

Algas Euroopas 18.sajandil

Elutingimuste, toitumise ja arstiabi

paranemine

Eluea pikenemine, suremuse vähenemine,

sündimus on traditsiooniliselt kõrge

Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo

Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline

plahvatus

29

3. Demograafilise ülemineku 2.etapp

Sündimuse vähenemine

Sündimust mõjutab naise staatuse

muutumine ühiskonnas

Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus

alla 20 o/oo

Väikelaste suremuse vähenemine

30

4.Kaasaegne rahvastiku vananemine

Madal sündimus ja suremus

Rahvaarvu aeglane kasv või

kahanemine

Üleüldine pereplaneerimine

Kättesaadav tervishoiusüsteem

Negatiivne loomulik iive

Eakate osakaal rahvastikus tõuseb 20-

25 %-ni

31

32

1.Rahvastiku iive riigiti 2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides

33

34

Kokkuvõtteks

Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku

protsesside areng, kus traditsiooniline

rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus,

kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku

taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal

suremus)

I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰);

kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.

II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus

(40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive

(30‰); rahvaarv kasvab kiiresti

III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb;

suremus on väike; iive väheneb; noorte

osatähtsus väheneb

IV Kaasaegne – madal sündimus; madal

suremus; nulli lähedane iive

35

Tabelis on esitatud andmed kahe

riigi kohta. Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid

riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta.

1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh

Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage.

Millised majanduslikud probleemid voivad

tekkida vananeva rahvastikuga riigil?

Sundimus

0⁄00

Suremus

0⁄00

Keskmine

Eluiga M/N

Imikute

suremus 0⁄00 RIIK

9 10 77/83 6

30 8 61/61 61

36

Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus

Piiride järgi eristatakse välis- ja

siserännet

Sise- ja välisrände vahet

nimetatakse rändeiibeks ehk

rändesaldoks

37

Rände liigitamise alused ja tüübid

Vabatahtlik

Kaasränne

Sundränne

Alaline

Ajutine

Sesoonne

Riigisisene

Rahvusvaheline

Majanduslikud

Poliitilised

Usulised,

Kultuurilised

Loodusõnnetused

Iseloom Ulatus

Kestus

Põhjused

38

MÕISTED

Immigratsioon – sisseränne

(immigrant).

Emigratsioon – väljaränne.

Remigratsioon – tagasipöördumine

kodumaale.

Pagulane – inimene, kes on sunnitud

kodumaalt lahkuma (sundränne).

Rändekvoot – sisserännet piirav

määrnumber.

Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi

ränne kahe asula vahel.

39

Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel

40

Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega

http://www.bbc.co.uk/scotland/education/

geog/population/migration_map.shtml

41

Migratsiooni tõuke-ja

tõmbepõhjused ning

barjäärid

Tõuketegurid põhjustavad inimeste

lahkumist

Tõmbetegurid meelitavad inimesi

uutesse kohtadesse elama

Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks

olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks

Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed,

majanduslikud ja formaalsed barjäärid

42

Lähtepiirkonna

tõuketegurid:

Väike töökohtade

arv ja

õppimisvõimaluste

valik

Madal palk

Halvad

elamistingimused

Inimestevahelised

lahkhelid

Ebameeldiv,

üksluine sotsiaalne

keskkond

Ebasoodne

looduskeskkond,

looduskatastroofid

43

Sihtpiirkonna tõmbetegurid:

Suur töökohtade arv ja

õppimisvõimaluste valik

Kõrge palk

Head elamistingimused

Sugulased, sõbrad, tuttavad

Meeldiv ja mitmekülgne

sotsiaalne keskkond

Soodne, tervislik looduskeskkond

44

Rände barjäärid:

Kaugus

Info puudus

Rände maksumus

45

Tänapäeva rahvastiku rännete

peamisi põhjusi

Lääne-

Euroopa

Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja

Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja

Ladina-Ameerikast – paremad töö-

ja elamistingimused. EL piires

toimib tööjõu vaba liikumine, seega

ka riikidevaheline ränne.

Põhja-

Amee-

rika

Toimub aktiivne sisseränne Ladina-

Ameerikast, Aasiast (vähemal

määral ka Euroopast). Põhjuseks

paremad elu- ja töötingimused.

46

Tänapäeva rahvastiku rännete

peamisi põhjusi

Ida-

Euroopa

Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui

ka Põhja-Ameerika kõrgelt

arenenud riikidesse nii õpingutele,

paremate elu- ja ka töötingimuste

otsingutele.

Lõuna-

Amee-

rika

Rännatakse välja peamiselt Põhja-

Ameerikasse, vähem Euroopasse

paremate elu ja töötingimuste

otsingutele.

47

Tänapäeva rahvastiku rännete

peamisi põhjusi

Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse

emamaadesse), Aasiasse (eelkõige

Araabia poolsaare riikidesse)

paremate elu ja töötingimuste

otsingutele, aga ka sõjalistel ja

poliitilistel põhjustel, näljahädade

eest. Toimub ka mandrisisene

ränne kõige vaesematest riikidest

natuke parema elatustasemega

riikidesse.

48

Tänapäeva rahvastiku rännete

peamisi põhjusi

Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu

ja töötingimuste otsingutele, ka

ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste

eest. Mandrisisene – poliitiline,

sõjaline, usuline tagakiusamine:

Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-

Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-

Aasiast Araabia ps. riikidesse –

ülerahvastatus, paremad töö- ja elu

tingimused.

49

Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale

Positiivne külg USA-le

Mitmekesistub

tööjõuturg, saadakse

vajalik tööjõud.

Migrandid on nõus

töötama raskematel

töödel.

Odav tööjõud - nõus

töötama odava tasu

eest.

Positiivne külg Mehhikole

Riigis väheneb

tööpuudus.

Paranevad migrantide

tööoskused, mida

hiljem saab kodumaal

kasutada.

Suur osa USA-s

teenitud rahast

saadetakse kodumaale.

50

Negatiivne külg USA-le

Suureneb tööpuudus

oma riigi elanike

hulgas.

Sisserändajad ei

kohane kohaliku

kultuuri ja tavadega,

sellel tasandil tekivad

konfliktid.

Suurem surve

sotsiaalsfäärile

Sageli on tegemist

illegaalsete

migrantidega, mis

tekitab palju

probleeme.

Negatiivne külg Mehhikole

Väheneb tööealiste

osakaal, väheneb

maksumaksjate arv.

Lahkuvad haritumad,

seega väheneb haritud

inimeste osakaal- ”ajude

äravool”

Lahkuvad peamiselt

mehed, riigis tekivad

soolised

disproportsioonid.

Tagasi tullakse

pensionieas, siis suureneb

pensionäride osatähtsus.

Kaotatakse

haridusinvesteeringud.

51

Vasta küsimustele!

Euroopas on paljude migrantide

uus kodumaa Prantsusmaa.

Selgitage kahe naite abil, mis

probleemid on Prantsusmaal

tekkinud voi voivad tekkida

arvuka sisserande tottu.

52

Võrrelge rahvastikupüramiidide

põhjal India ja Itaalia rahvastiku

soolis- vanuselist struktuuri.

53

Joonistel on kujutatud Hiina

rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050.

Tooge välja kaks olulist muutust Hiina

rahvastiku vanuselises koosseisus selles

ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi.

54

Loe läbi ja vasta küsimusele!

Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu

viinud nn ühe lapse poliitikat.

Ühelapselistele peredele kehtivad

mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud

eelised. Samal ajal tuleb peredel, kel on

lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid,

näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad

kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga

saja tüdruku kohta 105-106 poissi, Hiinas

on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku

kohta.

Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas

tulevikus kaasa tuua niisugune

rahvastikupoliitika Hiinas? 1) 2)

55

Kaardil on nooltega tahistatud peamised

migratsioonisuunad Ees- ja Louna-Aasias

alates 20. sajandi teisest poolest.

Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.

Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest

rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati-

desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus.

56

Vaadake

Kuveidi

rahvastiku-

püramiidi ja

selgitage suure

sisserände

mõju Kuveidi

rahvastiku

soolis-

vanuselisele

koosseisule.

1) 2)