maardu välitöö 17.02...1 meelis liias mõõdulint / nurga mõõtmine 2 gaia grossfeldt...

Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond

Mäeinstituut

Maardu välitöö 17.02.2006

Tallinn 2006

Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond

Mäeinstituut

Kaevandamise mõjud Maardu fosforiidilevilas Juhendajad: Veiko Karu

Jüri Rivaldo Pastarus

Üliõpilased: Meelis Liias

Gaia Grossfeldt Margus Noška Ivan Zaikin Katja Šestakova Tarmo Tohver Ain Anepaio Taisiya Baljasnikova Sergei Sabanov

Tallinn 2006

Kaevandamise mõjud Maardu fosforiidilevilas

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................ 4

2. VÄLITÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 5

3. PEASTOLLI JUURES NÕLVA MÕÕDISTAMINE...................................... 6

4. VANA KAEVANDUSE STOLLI MÕÕDISTAMINE..................................... 8

5. TRANŠEE MÕÕDISTAMINE...................................................................... 9

6. KAEVANDATUD ALA REKULTIVEERIMINE.......................................... 11

7. KOKKUVÕTE ........................................................................................... 13

LISAD .............................................................................................................. 14

GRAAFILISED LISAD ..................................................................................... 16

TTÜ mäeinstituut, välitöögrupp nr 3 3/17


1. Sissejuhatus

Ühel päikselisel päeval käisid tudengid koos õppejõududega Maardu fosforiidilevilas välitööl. Moodustati neli välitöögruppi. Käesolev aruanne on koostatud kolmanda välitöögrupi poolt. Käisime vanas Ülgase kaevanduses ja Maardu põhjakarjääris. Uus kaevandus ja vabrik asutati Maardu mõisas juba 1940. aastal. Seal toodeti fosforiiti kuni 1991. aastani, kui lõpetati Eestis fosforiidi kaevandamine. Välitöögrupp nr 3 Meie välitöögrupis oli üheksa (9) üliõpilast ja kaks juhendajat Veiko Karu ja Jüri-Rivaldo Pastarus. Tööd oli palju ja igaüks leidis endale midagi huvitavat, kes mõõtis nõlva kaldenurka, kes pikkust, kes salvestas GPS punkte arvutisse. Ülgase kaevanduse stollis mõõtsime 41 m pikkusel alal stolli laiuse ja kõrguse erineva intervalli tagant ning uurisime kuidas stollid ajahambale on vastu pidanud. Karjääris vaatasime, kas rekultiveeritud alad vastavad nõuetele ja kuidas on loodus taastunud. Väljas oli küllaltki külm ja arvuti ei töötanud nagu vaja. Andmed saime teada alles siis, kui jõudsime ülikooli tagasi.



2. Välitöö eesmärk ja ülesanded

Välitöö eesmärke:

• Kinnistada loengutes õpitut • Välitöö käigus koguda andmeid, millede alusel teha erinevaid arvutusi • Laiendada oma silmaringi • Suhelda teiste TTÜ mäeinstituudi tudengitega

Välitöö ülesanneteks olid lühidalt: rekultiveerimise hindamine, tranšee läbilõike tegemine, tutvumine kivimitega. Tabel 1 Välitöö ülesanded Ül nr

Ülesanne Tegevus teatud punktis

1 Mäetööstuse mõju keskkonnale, rekultiveerimine. Puistangud, kraavid, tranšee, taimestik, loomastik, asulad jm. kirjeldavad loodust-ümbrust: rekultiveerimise tüübid

Karjäärialal Kirjeldada rekultiveeritud maastiku. Mõõta kaldenurgad karjääri rekultiveeritud alal.

2 Tranšee läbilõige, puistangud, kraavid, Tranšeede paiknemine, kus on vesi seisev, kus liigub. Kui palju ja mis mõjutab veetaseme muutust. Vee koostist mõjutavad tegurid. Veetase tranšee (astangu) tipust. Tranšee sügavus, veetase

Karjäärialal Tranšee läbilõige. Välispuistang.

3 Tutvumine kivimitega looduslikus olukorras: Nõlvade stabiilsus, kaldenurk, kivimite lõhelisus, abrasiivsus, vesi, kihilisus jne. Kaeveõõned, kuju, seinad jne.,

Vanas kaevanduses Varemete juures: nõlv mõõdistada streki algusest kuni teeni. Stolli sisenedes: kirjeldad kihistuid, käigu pikkus, maht m3. Karjäärialal Karjääri astangul erinevate kivimilasundite leidmine



3. Peastolli juures nõlva mõõdistamine

Peastoll asub kaevanduse varemete juures. Eesmärgiks oli mõõdistada varemete juures asuv nõlv algusega stolli suudmest lõpetades teeservas. Vanas Ülgase fosforiidi kaevanduses, nägime vanu stolle. Stollide kõrgus oli umbes 2 m ja laius 3…4m. Stollisuudmete juurde viis üsnagi järsk nõlv, aga tugevad geoloogid ronisid igalt poolt ülesse. Stollid on säilinud üpris hästi. Meil oli unikaalne võimalus näha õhukesi fosforiidi kihte seintel, kuid tänapäeval poleks neid mõtet kaevandada, sest see ei ole majanduslikult kasulik. Fosforiiti sisaldavad kihid on liiga õhukesed ja pole enam odavat tööjõudu, kes seda kaevandaks. Suundusime sügavamale kust leidsime esimesed inimjäänused. Mingid küünlad ringi laotud. Tabel 2 Nõlva mõõdistamise tulemused

Punkti nr Nõlva pikkus, m

Nõlva kalle, kraadi Märkused

P1 - P2 6,2 24,6 Stolli suue (P1) P2 - P3 15,2 30,7 Varemete algus (P3) P3 - P4 27,9 25,5 Varemed P4 - P5 2,7 3,3 P5 - P6 0,5 11,5 Teeserv (P6)

Nõlv

P6P5 P4

P3

P2

P1

0

5

10

15

20

25

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Kaugus (m)

Kõr

gus

(m)

Joonis 1 Excelis joonistatud nõlv mõõtmistulemuste põhjal



Foto 1 Tudengid mõõdavad nõlva kaldenurka ja pikkust



4. Vana kaevanduse stolli mõõdistamine Eesmärgiks oli mõõdistada stolli kuni käänakuni. Mõõtmiskäik algas reeperi juurest, mõõdeti stolli laius ja kõrgus erineva intervalli tagant. Mõõtmistega jõudsime umbes 41 meetri kaugusele. Professionaali silm tabas ära ka, et koopa lagi variseb vaikselt. Settekivimite vahel on ühendus nõrk ja kihid varisevad alla kuni ajapikku moodustub nendest võlv. Mõõtsime ka kallakut, mis viis alla veestollini. Mõõtmistulemused: kallaku pikkus 10,7 m, laius 3 m, kõrgus 1,9 m. Tabel 3 Mõõtmiskäigu tulemused

Punkt Käik Pikkus m

Kõrgus m

Laius m

Nurk o Kaugus m Märkused

Reeper 0 2,4 3 1,7 0 Varing P1 Reeper-P1 2 2,8 3 0,6 2 P2 P1-P2 13,2 2,97 2,6 0,6 13,2 P3 P2-P3 21,2 3 3 1,5 21,2 Varing P4 P3-P4 32,5 3,6 3,2 0,1 32,5 P5 P4-P5 41,5 3,2 3 1,7 41,5 Käänak

Tabel 4 Arvutatud kaevandatud mahud

Käik Ristlõikepindala m2 Maht m3

Reeper-P1 8,4 16,80P1-P2 7,722 86,49P2-P3 9 72,00P3-P4 11,52 130,18P4-P5 9,6 86,40

Foto 2 Koopa lagi kus mõned kihid on juba maha kukkunud



5. Tranšee mõõdistamine Tranšee läbilõike tegime Maardu põhjakarjääris (vt Graafiline lisa leht nr 1). Tabel 5 Tranšee mõõdistamise tulemused

Punkti nr Nõlva pikkus,

m

Nõlva kalle, kraadi 0 Märkused

P1 - P2 6 0,4 Tee P2 - P3 21 37 Puistangu algus (P3)P3 - P4 4,3 3,8 P4 - P5 36,9 32,1 Välispuistangu tipp P5 - P6 12 1,3 Veekogu P6 - P7 0,5 45 P7 - P8 20 1,8 Tranšee põhi P8 - P9 17 34,6 Sisepuistang

P9 - P10 5,6 10 Rekultiveeritud ala

Tranšee läbilõige

P10

P1P2

P3P4

P5 P6

P7 P8

P9

-10

-5

0

5

10

15

0 20 40 60 80 100 120

Kaugus alguspunktist (m)

Kõr

gus

algu

spun

ktis

t (m

)

Joonis 2 Tranšee läbilõige



Foto 3 Rekultiveeritud ala ja tranšee. Vaade välispuistangu tipust.

Foto 4 Välispuistang



6. Kaevandatud ala rekultiveerimine Rekultiveeritud ala hindamine Töö eesmärgiks oli mõõta rekultiveeritud ala kaldenurgad ning määrata, kas ala vastab nõuetele või mitte. Mõõdetud punktide arv oli 19 ning kaldenurga mõõtmised nendes kohtades jäid vahemikku 0,4…10,7 kraadi. Arvutatud keskmine kaldenurk oli 3,48, standardhälve 2,63. Leidsime tõenäosuse, mis 8 kraadi puhul 96% ja 3 kraadi puhul 43%. Kuna mõõdetud ala oli planeeritud metsamaaks, siis rekultiveeritud ala rahuldab nõudeid. Metsastatud ala Männipuude kõrgus 3…4 m, vanus 11…12a. Ridade vahe 1,5 m ning puude vahe 1 m. Read on kaarjad. Mändide alal võsa ei kasva. Mõne kohapeal on tühimikud. Kahjuks ei olnud lumevaiba tõttu aru saada, mis võiks neid laike tekitada. Kas seal olnud puud ei läinud kasvama või on need sealt lihtsalt eemaldatud. Lumel oli näha looma jälgi eeldatavasti jänese omad. Maapind tundus olevat ühtlane. Metsastamata ala Hõredalt kasvavad kased ja haavad. Puude kõrgused 1,5…2 m. Kõrrelised rohttaimed. Maapind lohuline. Metsastamata ala laius kuskil 600 m. Karjääris lõpetati kaevandamine 1990 aastal. Lõpetamise põhjuseks oli radioaktiivsus, iseeneslik süttimine. Tranšeedesse on tekitatud ebaseaduslik prügimägi (kummid, olme prügi). 200m sügavusel asub graniit.

Foto 5 Väga õnnestunud foto rebasest ,kes meil silma peal hoiab . Rekultiveeritud alad sobivad hästi väiksematele loomadele. Foto leitud internetist.



Hh nn

Foto 6 Rekultiveeritud ala



7. Kokkuvõte

Maardu välitöö käigus sai käidud vanas Ülgase kaevanduses, Maardu põhjakarjääris ning kohas, kus on jälgi põlenud diktoneemaargiliidist. Välitöögrupp koosnes erineva õppetaseme tudengitest. Välitöö käigus sai loengutes, harjutustundides ja praktikumides õpitut kinnistada ja oma silmaga näha kuidas kõik õpitu looduses välja näeb. Välitöö käigus mõõtmistulemuste põhjal sai tehtud erinevaid arvutusi.



Lisad



Lisa 1 VÄLITÖÖ PROTOKOLL Märkused Kuupäev: 17.02.2006 Nimed Nimi

1 Meelis Liias Mõõdulint / nurga mõõtmine 2 Gaia Grossfeldt Pildistamine / mõõdulint 3 Margus Noška Nurga mõõtmine / pildistamine 4 Ivan Zaikin Mõõdulint 5 Katja Šestakova Mõõdulint 6 Tarmo Tohver Arvuti GPS / autojuht 7 Ain Anepaio Protokollija 8 Taisiya Baljasnikova Protokollija 9 Sergei Sabanov Autojuht

10 Veiko Karu Juhendaja 11 Jüri Rivaldo Pastarus Juhendaja / autojuht

Ilm Temperatuur: -11 oC Õhurõhk: 760 mmHg Ilma kirjeldus

Kirjeldus

Päike paistab, nõrk külm tuul, maapinda katab lumi, kerge pilvisus 9.30 alustati mõõtmisi kaevanduses 11.22 alustati mõõtmisi karjääri alal 11.25 saavutati side teise rühmaga Nägime 2 rebast karjäärialal.

Kasutatavad mõõteriistad Mark Nimetus Disto A5 Digitaalne kaugusmõõtja KM-1 Kaldemõõdik Komelon Mõõdulint Sülearvuti koos USB GPS-ga Raadiosaatja



Graafilised lisad


maardu välitöö 17.02...1 meelis liias mõõdulint / nurga mõõtmine 2 gaia grossfeldt...

Documents