Neljapäev, 5. märts 2020 • Nr 44 (5092) • Hind 1,20 €

• Osta EESTI LOTO PILETEID• Kogu info SÄÄSTUKAARTIDE kohta• Tellida ajalehte SAARTE HÄÄL ja vormistada leinakuulutusi• Piletilevi ja Piletimaailma PILETITE MÜÜK• Kaubamaja RIIETE- JA PAKIHOIUTEENUS• Kingituste PAKKIMINE

VÕTAME VASTU PARANDUSTÖÖDEKS

KULD- JA HÕBEEHTEID.Töid teostab Liilia Juveel OÜ

VÕTAME VASTU RIIDEID KEEMILISSE PUHASTUSSE. Töid teostab Merle Pesukoda

UUEDTEENUSED

ENDISELT ON KAUBAMAJA INFOLETIST

VÕIMALIK:

SAAREMAA KAUBAMAJA Raekoja 1 KuressaareE–R 10–19, L, P 10–16.

•••

•••

GoBusi bussijuhid protestivad saarte murretes sõnade vastu, mis peaks kleebitama uutele bussidele. Bussijuhid peavad valla valikut sobimatuks ja suisa inetuks.

Kertu Kalmuskertu.kalmus@saartehaal.ee

Saaremaa vallavalitsusele läkitatud pöördumises nendivad bussijuhid, et nad ei saa valla väljavalitud disainiga kuidagi rahul olla. Kujutage ette enda-le neid murdesõnu oma kabinettide seintel, ustel või akendel, kus te päe-vad läbi töötate, märgivad bussijuhid ühispöördumises. "Buss on bussijuhi tööruum ja meie tahame ka, et see ilus ja sobilik välja näeks."

Go Busi bussijuhtide hinnangul on Saaremaal kunstnikke küll, kes suudak-sid palju ilusama disaini välja mõelda – kasutades kasvõi näiteks Saaremaa

omapärana tuntud kadakat või mingi kihelkonna rahvustriibuvärve, nagu oli ka algselt planeeritud. "Palun arvesta-ge ka meie soovide ja arvamustega," rõ-hutatakse pöördumises.

Väljendasid isiklikke vaateid

GoBusi juhataja Andrei Mändla sõnul väljendasid bussijuhid pöördumises oma isiklikke vaateid uute busside ku-junduslahenduste kohta. "Kahtlema-ta on neil õigus oma arvamust väljen-dada," nentis Mändla.

Samas on GoBus tema sõnul siiski seisukohal, et disain võib osale inimes-tele meeldida ja osale mitte. "Eelkõige on oluline, et teenindus oleks kvaliteet-ne, teenus mugav ja piirkonna inimes-tele sobiv," leidis Mändla.

Seni ei ole neile disainiga rahulole-matuse kohta tagasisidet tema sõnul laekunud. Samas räägib bussi� rma või-malikud mured läbi nii veoteenuse tel-linud valla esindajate kui ka bussijuh-

tidega. "Lõpuks peab otsuse langeta-ma veoteenuse tellija vastavalt võima-lustele ja ressurssidele," ütles Andrei Mändla.

Saaremaa vallavalitsuse esindaja jäi bussidest kõneldes napisõnaliseks. "Jah, bussijuhtide pöördumine tõesti tuli, aga hetkel ei saa me seda kom-menteerida," sõnas valla kommunikat-siooninõunik Valmar Kass.

Tema sõnul liigub bussijuhtide pöördumine valla asjaajamise loomu-likku rada pidi. "Teema läheb järgmi-sel nädalal valitsuse nõupidamisele ja alles siis saame vastata konkreetsemalt, mis selle kujundusega edasi saab," lau-sus Kass.

Viimasel hetkel kannapööre

Aasta tagasi rääkis valla toonane trans-pordinõunik Karl Tiitson, et liinile tu-levad uued bussid kaunistatakse kihel-konnatriipudega. Koos Ruhnu ja Muhu vallaga oli Saare maakonna koosseisus

13 kihelkonda, mille mustreid saanuks kasutada.

Tänavu jaanuari keskpaigas, napilt paar nädalat enne busside liinile tule-kut, teatas vallavalitsus aga, et nad ot-sustasid uute busside kujunduslahen-duste otsimisel minna ebatraditsioo-nilist teed, loobudes korraldamast ava-likku konkurssi ning pöördudes otse Kuressaare ametikooli disainieriala õpilas� rma ÕF Ösain poole.

Õpilas� rma pakkus välja seitse ka-vandit, mille hulgast valiti Hans-Hei-ki Metsamaa disainilahendus "Tuhlis ja nott". Metsamaa võidutöö paistis abivallavanem Helle Kahmi sõnul sil-ma innovaatilisusega.

Disainilahenduse "Tuhlis ja nott" kavand oli esialgu siiski ideeline lahen-dus ning busside detailne kujundus pidi valmima koostöös spetsialistidega, kelle ülesanne oli kanda hoolt selle eest, et kasutatavad murdesõnad esindaksid maakonna erinevaid piirkondi.

Jätkub lk 2.

Bussijuhid peavad uute busside kujundust inetuks

PROOVIGU UUESTI: Bussijuht Riho Leppiku sõnul näitas bussijuhtide hulgas tehtud küsitlus, et murdesõnadega kujundus ei meeldinud vastanutest kellelegi ja parem oleks, kui vald mingi uue disaini leiaks.

MULLE MEELDIB! Muhulane Inna Sooäär tahaks oma sõnul aga väga näha, et busse kaunistaksid just Muhu murdes sõnad.

2X MAANUS MASING

“TUHLIS JA NOTT” : Hans-Heiki Metsamaa disainilahendus “Tuhlis ja nott” osutus võidutööks ning esimesed sõnad kleepis bussile samuti tema ise. Ülejäänud bussid on seni kleepimata.

SIIM METSMAA

“Võiksin olla Guinnessi rekordite raamatus,

kui seal selline peatükk leiduks.”

HANS TEIVMAAVANEMA

KT-KS OLEMISEST

LK 4

“Võiksin olla Guinnessi rekordite raamatus,

kui seal selline peatükk leiduks.”

MAAVANEMA

RIIGIGÜMNAASIUM ÕPILASKODU EI SAA LK 2 • TIMO ANIS ASTUB RALLIKARUSSELLILT MAHA LK 3

Neljapäev, 5. märts 20202 UUDIS

Linnajooksu keskus kolib ruumipuudusel staadionileKuressaare linnajooksu kor-raldajad ei suutnud enda sõ-nul kesklinna parkimis- ja ra-jakorraldusliku ruumi kitsi-kuses enam osalejatele kva-liteetset teenust pakkuda.

Sel aastal 38. korda toimu-va jooksu start ja �niš on ol-nud traditsiooniliselt linna keskväljakul, vaid eelmisel aastal koliti sealse remondi tõttu tervisepargi juurde. Sel aastal otsustati, et keskplat-sile enam tagasi ei kolita, kes-kus lüüakse üles hoopis staa-dionil.

3. mail toimuvat jooksu korraldava Saaremaa spordi-kooli juht Mati Mäetalu ütles, et sel otsusel on mitu erine-vat põhjust: peamine neist on parkimiskohtade puudus kesklinnas. Vastavat tagasisi-det on nad saanud juba paar aastat. Selveri linnajooksude sarja kuuluv spordiüritus toob aina rohkem rajale mandrilt tulevaid jooksusõp-ru, kes soovivad autoga või-malikult keskuse lähedale saada. Oma sõiduvahendiga tuleb kohale ka enamik Saa-remaa jooksusõpradest.

“Arvestades, et kesklinna puhul peame parkimiskohti jagama ka linna teiste külas-tajatega, ei ole enam võima-lik jooksus osalejatele selles

osas kvaliteetset teenust pak-kuda,” selgitas Mäetalu.

Linnajooksule on Mäetalu sõnul lisandunud ka palju toetajaid, kes tahavad jooksu keskusse oma reklaamid ja mõni ka telgi püsti panna. See toob omakorda kaasa liiku-misruumi puuduse ning ka ajapuuduse. Kesklinnas saaks keskust püsti panema hakata alles hommikul ning Mäeta-lu hinnangul ei jõutaks ajali-selt lihtsalt valmis. Sama-moodi tuleks kiirustada ka keskuse mahavõtmisega, et kesklinn taas liiklusele avada.

Staadionil on üheks plus-siks see, et lastejooksud saab korraldada tartaanil, mis on laste jalgadele parem kui asfalt. Varasematel aastatel on olnud ka probleem, et mit-me distantsi lõpuosa kattus ja palju oli kiirematele jooksja-tele jalgu jäämist. Nüüd on ühine osa vaid viimased 100 meetrit. Mati Mäetalu tooni-tas ka, et staadionil �nišeeri-mine annab jooksjatele või-maluse lõpetada tribüünide ees. “Suurel hulgal osalejatest ei ole kunagi olnud ega ka tule elus võimalust läbida �-niši viimased meetrid suurel staadionil tribüünide ees,” nentis ta.

Raul Vinni

Saaremaa riigigümnaasiumi juurde õpilaskodu ei tuleSaaremaa Gümnaasiumi juurde õpilaskodu ei rajata ning mujalt pärit õpilastele hakatakse majutusega seotud kulusid arvatavasti kompen-seerima. Leisi osavallakogu viimasel koosolekul väljenda-ti arvamust, et maalt linna gümnaasiumisse tulijate jaoks kujuneb majutus põle-tavaimaks probleemiks.

Saaremaa valla haridus-nõuniku Õilme Salumäe sõ-nul on majutusküsimusega tegelemine kooli pädevus. Üldjuhul riigigümnaasiumi-del oma õpilaskodu ei ole ning õpilase perele hüvitatak-se tehtud kulud majutusele ja majutusega seotud kõrvalku-ludele kooli eelarvest õppe-perioodil piirmääras kuni 50 eurot kuus. Kindlasti laieneb sama süsteem ka Saaremaa riigigümnaasiumile. Leisi vo-linike mure oli ka, et kulusid ei hüvitata siis, kui õpilane elab pinnal, kus üüriarveid ei väljastata. Õilme Salumäe nõustus, et hüvitamise eeldu-seks on siiski kuludokumen-tide olemasolu ja nende esi-tamine.

Väide, et Kuressaare ame-tikool ei soovi majutada võõ-

raid õpilasi, ei vasta Salumäe sõnul tõele. Käesoleval aastal on ametikool tema sõnul oma majutusvõimalusi pidevalt pakkunud ning praegu elab ametikooli õpilaskodus viis Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi õppurit.

Salumäe sõnul räägib val-lavalitsus kooliga ka läbi, kui-das majutuse pakkumist kor-raldada. Üldiselt ei muutu sellest tema kinnitusel suurt midagi, kas gümnaasiumiha-ridust pakutakse munitsi-paal- või riigikoolis.

Raul Vinni

Saaremaa valla haridus-nõunik Õilme Salumäe.

Eesti Post võtab Muhus maha kolm kirjakastiEesti Post võtab Muhus maha kolm kirjakasti, mis seisavad tühjalt või leiavad kasutust äärmiselt vähe.

Kirjakast võetakse maha Lõetsa, Võlla ja Simiste külas, ülejäänud 15 Muhu kirjakas-ti jäävad edasi saareelanike teenistusse. Kasutuseta seis-vate kirjakastidega on see häda, et kirjakandja peab neid kontrollimas käima, mistõttu postikande kogu-misring ja aeg pikeneb.

Omniva kommunikatsioo-ni- ja turundusjuht Kaja Sepp

ütles, et Saaremaa kirjakasti-de kohta pole veel otsust lan-getatud. “Märtsi lõpus või ap-rilli alguses on plaan kohtu-da kõigepealt kohaliku oma-valitsusega ja seda teemat arutada,” lausus Sepp.

Kirjakast on kast, kuhu inimesed ise kirju postita-vad. Postkast on kodu või asutuse juures olev postkast, kuhu posti tuuakse. Postkas-tide asukohti kirjakastide võrgustiku korrastamine ei puuduta.

Ain Lember

Jaapani suursaadik: teil jagub potentsiaali

Jaapani suursaadiku Hajime Kitaoka sõnul võiksid Saaremaad ja Jaapanit siduda tugevad koostöö- ja sõprussuhted.

Monika Metsmaamonika.metsmaa@saartehaal.ee

“Eesti on külalislahke maa, aga eriti külalislahked on Saare-maa inimesed,” ütles suursaa-dik Hajime Kitaoka, kes eile koos Jaapani suursaatkonna teise sekretäri Toshifumi Itoga Saaremaad külastas.

Suursaadik soovitas teda võõrustanud vallavanemal Ma-dis Kallasel ja volikogu esime-hel Tiiu Arol leida Jaapanis sõp-ruslinn, mis aitaks Jaapani ja Saaremaa inimeste vahel tuge-vamaid sidemeid luua.

Pärast kohtumist vallavane-ma ja volikogu esimehega Ku-ressaare raekojas külastasid suursaadik Hajime Kitaoka ja Toshifumi Ito TTÜ meremajan-duse keskust. Seejärel tutvusid külalised siinsete ettevõtete, Saaremaa DeliFoodi ja Saare-maa Piimatööstusega.

“Saaremaa piimatooted – juust ja kohuke – on väga maits-vad ja suurepärase kvaliteedi-ga, neil oleks kõvasti potent-siaali ka Jaapani turul,” leidis suursaadik. Hajime Kitaoka tõ-des, et Eesti piimatoodete eks-port Jaapanisse on aastatega tublisti kasvanud. “Teen oma parima, et ka Saaremaa tooteid seal edu saadaks,” lubas ta.

Kuressaare haiglast andsid külalistele ülevaate haigla ju-hatuse liige Edward Laane ja nõukogu esimees Kalle Laanet.

Hajime Kitaoka kiitis Kures-saare haigla ravivõimalusi ja tööd vähiravi alustamise ni-

mel. “Vähki diagnoositakse aina rohkem ning vähiravi peaksid lisaks suurtele keskus-tele pakkuma ka haiglad väik-semates kohtades,” ütles ta.

“Selles osas on Kuressaare haigla väga uuendusmeelne.”

“Kutsusime suursaadiku külla, sest soovime rahvusva-helisi kontakte – on ju Jaapani

meditsiin väga arenenud,” üt-les Kuresaare haigla ravijuht Edward Laane. “Kuna koostöö algab kontaktidest, tuleb iga kontakt meile kasuks.”

Disainiõpetaja Merit Karise: busside dekoori tuleks huumoriga võttaÕpilas�rma juhendaja, Kures-saare ametikooli disainiõpeta-ja Merit Karise usub, et bussi-juhtide nurin on tingitud sel-lest, et korraga on palju muu-datusi – uued bussid, uued ku-jundused ja kogu see pikk prot-sess.

“Kui linna keskplatsil õpilas-tega ideed tutvustasime, saime ainult positiivset tagasisidet,”

sõnas Karise, “ei olnud ka bus-sijuhtidel muret.” Ta märkis, et õpetajana on ta näinud seda küll ja veel, et kui jääda üht loo-metööd liiga kauaks vaatama ja selle liikumine oma loomu-likku keskkonda venib, hakkad üle mõtlema, tekib kõhklusi ja kahtlusi. See on loomulik.

“Kadakat ja rahvariidetriipe on nii palju kasutatud, et oli aeg

millekski värskemaks,” leidis Karise.

Tema soovitas praegu teha nii bussijuhtidele kui ka tule-vastele reisijatele lehed või mi-nisõnastikud, kus on sõnad nii murdes kui ka tõlkes eesti kir-jakeelde ja inglise keelde, et bussijuhid oskaksid reisijate küsimustele vastata. Aga ka sel-leks, et reisijad ise saaksid uu-

rida, millega tegu. Karise usub, et kui bussid sõitma hakkavad, tuleb palju head tagasisidet veel.

“Peaasi, et bussijuhid liiga oma mätta otsast seda teemat ei vaataks, vaid avaramalt, ja ikka hea tuju ja Saaremaa huu-moriga,” soovitas Merit Karise.

Kertu KalmusLoe ka lk 1 ja 5.

SUURSAADIK KIIDAB: Suursaadik Hajime Kitaoka (vasakul) tunnustab Kuressaare haiglat heade ravivõimaluste ja vähiraviga alustamise eest. Suursaadikuga vahetavad mõtteid haigla nõukogu esimees Kalle Laanet ja ravijuht Edward Laane. MAANUS MASING

MEELEMUUTUS: Aasta tagasi lubas vald katta uued bussid kihelkondade triibukirjaga. Tänavu vahetult enne busside liinile tu-lekut otsustati aga minna ebatraditsioonilist teed. SIIM METSMAA

Neljapäev, 5. märts 2020 UUDIS 3

KOPi kevadvooron avatud

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) eesmärk on toetada tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade teket ja püsimist. Toetusi saab taotleda kogukonna arengu (meede 1) ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise (meede 2) kaudu.Meetme 1 kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse.Meetme 2 kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonna-liikmetele vajalike teenuste pakkumisse.

Maksimaalne toetussumma Meetmes 1 on 2500 eurot ja Meetmes 2 on 4000 eurotmäär on 10% projekti kogumaksumus-

rahaline. Taotlused koos lisadega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil kop@saaremaavald.ee hiljemalt 1. aprilllil kella 16.30-ks.

Täpsem info (ka taotlus-vormid) on valla kodulehel www.saaremaavald.ee/kohaliku-omaalgatuse-programm).Infotund toimub Saaremaa vallavalitsuse saalis (Lossi tn 1) 11. märtsil kell 13, eel-registreerimine aadressil kop@saaremaavald.ee.

Metsa-Simmu detailplaneering algatati Saaremaa Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr 1-3/97.

Planeeringuala hõlmab Saaremaa vallas Võhma külas Metsa-Simmu katastriüksust (katastritunnus 48301:006:0435, pindala 6,53 ha, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega).

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu ehitusõiguse määramine ühe elektrituuliku rajamiseks (max võimsus 2 MW, max absoluutkõrgus 110 m), tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu planeerimine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Planeeringuala suurus on ca 6,5 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev maa juhtotstarbe suhtes.

Tuulegeneraatori ekspluatatsiooniga kaasnevad tuuliku lähiümbruses lokaalne müra, varjutus ja visuaalne mõju. Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud müra modelleerimine, mille tulemustest selgub, et kavandatava tuuliku täisvõimsusel töötamise korral ei esine lähimate elamute fassaadil öise müra sihtväärtuse (40 dB(A)) ületamist. Samuti ei esine päevase tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB(A)) ületamist. Kõrgeim müratase esineb kavandatavale tuulikule lähima ehk Saadu kinnistu eluhoone juures: modelleerimise kohaselt kuni 38,0 dB(A).

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 82 lg 5 teatame, et Metsa-Simmu detailplaneeringu eskiislahenduse

avalik väljapanek toimub ajavahemikul 20.03 kuni 19.04.2020. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda paberkandjal Saaremaa vallamaja (Tallinna tn 10, Kuressaare) III korruse ruumis nr 308 (kontaktisik Kätlin Kallas, katlin.kallas@saaremaavald.ee, 452 5094) ning valla kodulehel aadressil: https://www.saaremaavald.ee/detailplaneeringu-eskiisi-avalik-valjapanek.

Planeerimisseaduse § 82 lg 2 kohaselt on avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada eelnõu kohta arvamust.

Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub 28.04.2020 kell 16.00 Tallinna tn 10 II korruse väikeses saalis.

Võhma küla METSA-SIMMU detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu

Eesti Ekspress: sõbrad korraldasid joomingu surma-kutsari toetuseks

Eesti Ekspressi uurimusloos ütlevad "Saaremaa surmakut-sari" Andres Reinarti sõbrad, et Tornimäel lõpevad peod tihti joobes sõitmisega.

"Õnnetuse õhtul korraldas osa Reinarti Tornimäe sõpru koosviibimise koos alkoholi-ga. Hukkunute lähedastest on neil kahju, aga nad tunnevad, et ka kamraadi tuleb, maks-ku mis maksab, toetada," tea-tab Ekspress.

Ajakirjanik kohtus kahek-sa inimesega Andres Reinar-ti (34) lähikonnast ning vest-les mitme allikaga väljaspool tema sõpruskonda, et saada aru, mis viis traagilise õnne-tuseni.

Ekspress kirjutab, et Rei-nart hakkas oma Tornimäe korteris jooma ühe kaaslase seltsis reedel, 10. jaanuaril. Mingil põhjusel sõitis Reinart öösel Kuressaarde. Sõbrad pa-kuvad, et tuttava naise juur-de. Järgmisel päeval veidi pä-rast 14.30 hakkas Reinart Au-diga Tornimäele tagasi sõit-ma.

Pärast Kaali ristmikul juh-tunud kolme hukkunuga õn-netust juhtus Kuressaare haiglas midagi eriskumma-list, kirjutab Ekspress: tund pärast õnnetust võeti Reinar-tilt küll meditsiiniline vere- proov, mis näitas 3,6-promil-list joovet, ent politsei küsitud tõenduslik verenäidis jäeti võtmata.

Seda tehti alles neli tundi pärast õnnetust ja analüüs näitas tunduvalt väiksemat, 1,8-promillist joovet. Näit oli lahjenenud doonorvere lisa-mise ja ravimeetmete tõttu.

Sõpradele on Reinart Eks- pressi andmetel öelnud, et võ-tab vastu kogu karistuse, mis talle teo eest määratakse.

Uudistetoimetus

Järgmisel nädalal peetav Mehhiko ralli on saarla-sest autospordifotograa� Timo Anise jaoks 100. ja ühtlasi viimane WRC-etapp, mida ta jäädvustab. Samas ei välista ta, et jätkab ühel hetkel sealt, kus praegu asja pooleli jätab.

Kertu Kalmuskertu.kalmus@saartehaal.ee

Timo Anise esimene autoralli MM-sarja ralli akrediteeritud fotograa�na oli 2008. aastal Rootsis. "See on olnud abso-luutselt suurepärane teekond. Olen õppinud ja näinud väga palju," ütleb Anis, kelle sõnul on kõik see muutnud teda ini-mese, kolleegi ja fotograa�na.

Töötanud maailma tippu

"Oma unistuste, tahte ja sihi-kindlusega olen alustanud nullist ja töötanud ennast üles maailma absoluutsesse tippu," leiab ta. Anise lugu räägib sel-lest, et kui midagi elus väga tahta ja anda endast kõik, ei ole ükski mägi liialt kõrge. Samu-ti on see andnud talle enese-usku, millele toetudes saab uusi eesmärke seada. "Ma ei vahetaks seda kogemust mit-te millegi vastu!"

Ta usub, et raske moment saabub tema jaoks ilmselt ap-rilli lõpus toimuva Argentiina ralli ajal, kui ta polegi enam rallil, vaid Eestis.

Anis on enda sõnul esime-ne eestlasest autospordi foto-graaf, kes sellise tähiseni, nagu 100. järjestikune autoralli

WRC-sarja etapp, jõuab. Ta on selle selle üle uhke ja tänulik. Ometi tundis ta sisimas, et praegu on sari end tema jaoks ammendanud.

"Olen selles karussellis kee-relnud alates 2008. aastast ja teekonda alustades lubasin en-

dale, et kui see töö muutub minu jaoks igavaks ja enam ei inspireeri, siis astun kõrvale," räägib Anis.

Praeguseks on see juhtu-nud. "Ärge palun saage minust valesti aru: ma olen absoluut-selt nautinud kõike seda, mida

olen teinud, saavutanud ning olen selle eest väga tänulik. Minu jaoks on aga aeg edasi lii-kuda ja võtta vastu uusi välja-kutseid."

Anis astubki enda sõnul praeguse seisuga tervest ralli-maailmast mõneks ajaks kõrva-

le, et puhata ja näha asja kõrvalt-vaataja pilguga. "Vajan veidi puhkust, et mõned asjad enda jaoks läbi mõelda," ütleb ta.

Kindlasti aga näeb ta tule-vikus, et kui tuleb huvitav ja asjalik pakkumine sarjas taas kaasa lüüa, et teha midagi suurt ja teistmoodi, on ta alati valmis kaasa mõtlema. "Ja kui kõik klapib, siis ka ise osale-ma," kinnitab ta.

Usk, tahe, pühendumine

Anisel on raske vastata küsi-musele, milline senistest ral-lidest on olnud meeldejää-vaim. "Olen seda alati võtnud kui teekonda. Minu jaoks on olnud põnev kõrvalt jälgida sportlaste arengut," räägib ta. Nende edu ja ebaedu ning kui-das ja kas see neid muudab. "See on äärmiselt põnev ja va-hel ka südantlõhestav," tunnis-tab ta. "Pean väga lugu inimes-test, kes on alati jäänud truuks ja toetanud sportlasi nii heas kui ka halvas."

Anis on veendunud, et usk, tahe ja pühendumine viivad meid elus edasi. "Selles spor-dis ei saavutata midagi üleöö ja kui me esimese mäe jalamil loobume, siis muutume tuu-leks kõrbes... "

Seda, kas tema jaoks tuleb ka 101. ralli, Anis praegu luba-da ei julge. "Pigem usun, et tu-leb, sest mingid unistused on mul veel täitmata," arvab ta. Mis ja kus, seda näitab aeg. Praegu on saarlasest rallifoto-graaf aga tööd tegemas oma tuleviku nimel. "Olen otsimas uusi ideid, väljakutseid ja mõt-tekaaslasi, kellega ellu viia järgmised unistused!"

SUUR TUNNUSTUS: Rallipiltnik Timo Anisele ulatati läinud kuul trofee eelmise hooaja pa-rima rallifoto eest. Selle tegi ta Sardiinia rallil, kus jäädvustas Sebastien Ogier´d Citroëniga võidu kihutamas. SFITIS KONSTANTINOS

Autospordifotograaf Timo Anis astub rallikarussellilt maha

Neljapäev, 5. märts 20204 INTERVJUU

Hans Teiv: töönarkomaaniat on mul vähemaks jäänud

Eesnäärmevähist tervene-nud endine omavalitsus-töötaja Hans Teiv kutsub nüüd üles just mehi arsti juures käima ja oma tervisemuredest julgelt rääkima. "Mulle öeldi otse: nii, mees, sul on vähk ja nüüd otsusta, kas me lõikame või kiiritame."

Tõnis Kipper

Kui sa oma kahe lapselap-sega endisest maavalitsuse majast mööda jalutad, kuidas sa neile seletad, mis maja see oli ja mis tööd sa seal aastaid (1994–2006) tegid?

Kõigepealt ma ütlen, et vaa-dake, Hans-Toomas ja Hu-go-� or, vanaisa tõesti töötas siin ja see on see avalik sektor, kust sünnib bürokraatia. See aitab meil igapäevaelus prob-leemidega toime tulla, sel oli kolm peamist ülesannet: regu-latsioon, � nantseerimine ja jä-relevalve. Lastele on seda, au-salt, väga raske selgitada. Nad on targad poisid ja usutavasti lihtsalt noogutavad.

Aga sa lähed sellest majast mööda ikka hea tundega?

Ja-jaa! See oli pikk ja huvitav aeg, kui minevikku meenutada. Kasvõi 2005. aasta jaanuari-torm. Tulin öösel majja, et krii-sikomisjon kokku kutsuda, aga minu kabineti aken oli alla kuk-kunud, paberid kõik laiali... Ka see pilt on silme ees. Tänu pal-jude tublide inimeste pingutu-sele läks siis kõik hästi ja me ei pidanud hakkama inimesi eva-kueerima. Tollane päästeame-ti pealik lubas ka medali anda, aga see ei ole lõpuks oluline.

Maavanemat sinust ei saa-nudki, olid lõpuni kt (kohuse-täitja)?

Võiksin olla Guinnessi re-kordite raamatus, kui seal sel-line peatükk leiduks. Mind määrati kt-ks kolme kuu kau-pa ja nii kolmteist korda! Aga miks ma maavanemaks ei saa-nud... ma kuskilt otsast isegi tean. Ma ei kuulunud siis üh-tegi erakonda, see oli üks tee-ma. Maavanema kohale oli üks teine kandidaat ja seepärast ei viinud ka regionaalminister minu kandidatuuri valitsuse ette. Mul endal ei tekkinud küll kordagi sellist "ajutise" tunnet. Aeg oli põnev, meil käis palju kõrgeid külalisi, presidente, nendega tuli tegeleda, oli me-reparaad... Saaremaa Sadama nurgakivi panek ja valmimine. Midagi sai ikka ära tehtud.

Maavalitsust enam pole ja me saame nagu ilma ka hak-kama. Kas see tähendab, et kõik need inimesed tegid seal mõttetut tööd?

Kindlasti mitte. Olime nn rii-gi käepikendus kohapeal. Meid oli lõpuks ca paarkümmend, kõik elutähtsad valdkonnad olid spetsialistidega kaetud. Kui ma 1994 sinna tööle läksin, toi-mis veel riiklike investeeringu-te programm, tuldi kummarda-ti ja toodi lilli. Kui ma sain kolmkümmend viis, sattus minu kabinetti üks rootslane, kes arvas, et neil ei saada pen-

sionile minnes ka nii palju lilli, kui minul oli. Aga kui maava-nemate kohad n-ö politiseeriti ja raha ära võeti, jäi praktiliselt ainult järelevalve funktsioon. Aga kes seda järelevalvajat ikka armastab? Tõsi, jäi põnev rah-vusvaheline koostöö ja vastu-võttude korraldamine ja – ilus väljend – "tasakaalustatud arengu tagamine". Kes küll teab, mida see tähendab?

Meie maakonna jaoks oli peateema siiski ühendused, taskukohane maanteepikendu-se põhimõttest kantud praami-pilet, püsiühenduse projekt. Energeetika arengukava ja toi-metulek kriisiolukorras olid väga olulised. Eks sai ka mõne tähtsa asjakarbiga koos viina võetud, et maakonnast mõnd haldusorganit või konkreetselt näiteks demineerijaid ära ei vii-daks ja Torgu tuletõrjeüksus paika jääks. Eks see lobitöö ai-tas ka mõne penni enam maa-konda tuua ja pisutki enam teid tolmuvabaks saada.

Usutavasti on tänaseni kee-ruline pealinnale selgitada, et Eestimaa kaardi neljaks jaga-mine haldusterritoriaalse refor-miga ja nn tõmbekeskuste teki-tamine ei ole mõistlik ja järjest vähem on kuulda asustatud saarte erilisest rollist, lisakulu-dest seoses veelahkme ületami-sega. Minu arvates pusitakse praegu liialt pisiasjadega ja unustatakse tihti, kelle jaoks avalik sektor on ellu kutsutud.

Nii vähemalt paistab erasekto-ri poolt vaadates. Tahan usku-da, et eksin.

Oled sündinud Pärnus, kes või mis sul seal praegu on?

Kui aus olla, siis otseselt mi-dagi. Nii on see elu läinud. Aga Pärnu peale mõtlen ma endi-selt sooja tundega. Meri on ol-nud mulle kogu aeg hingelähe-dane. Aga väga mitme tähen-dusega, ma olin siis kolmene, kui isa kalalaevaga jõululau-päeval põhja läks...

Kuidas sul tervisega lood on?

Tänu Eesti meditsiinile võib öelda, et hästi. Ma ei häbene sel-lest rääkida ja kutsun üles just mehi arsti juures käima ja oma tervisemuredest rääkima. Paar aastat tagasi avastati mul ees-näärme vähk ja siis käisin lõiku-sel.  Sellele järgnes veel hor-moonravi ja kiiritus. Tahan us-kuda, et nüüd olen tervenenud.

Anna nõu, kuidas on kõr-valseisjatel õige sellisel puhul käituda, kas puudutada seda teemat, küsida tervise järele või vältida?

Ma olen ise ka märganud, et mõned inimesed on seda tee-mat puudutades kimbatuses, aga on, nagu on. Olukorrad on muidugi erinevad, inimesed on erinevad. Minul trummeldas see mõte peas tegelikult juba aastaid. Aga ei tohiks liialt sü-

veneda doktor Google’isse, nagu mina tegin! Aasta jooksul lugesin ja töötasin läbi kümneid tuhandeid lehekülgi inglise-keelset materjali ja vaidlesin vastu kohalikele tohtritele, et pole mul häda kedagi! Kõikvõi-malikud ravimid ka ei aidanud, ei saanudki aidata, sest see ei olnud ju mingi põletik, see oli pahaloomuline kasvaja.

Sa oled ju veel noor inime-ne, vähk arvatakse olevat pi-gem vanade inimeste haigus?

Meeste põhiline probleem eesnäärme vähk ei vali. Minu-ga koos oli haiglas ka noori mehi. Onkoloog ütles mulle va-lemi, et 5% on geenidest ja üle-jäänud 95% on halbade asjade kokkusattumine: närvipinge, tohutu infovoog, mida me pea-me suutma vastu võtta, nega-tiivsed emotsioonid, mis söö-vad inimest... Sügav kummar-dus Andresele (dr Andres Sar-jas – T. K.), kõik oleks ehk läinud leebemalt, kui ma oleksin teda õigel ajal kuulanud. Eks ma proovisin ka paastu ja pöördu-sin nõidade poole. See kõik ehk mingi maani aitab, aga nagu doktor Kukk, kes mind operee-ris, ütles: nii kaugele, kui noa-ga saab, tuleb see ära võtta.

Oluline on seegi, kas inime-ne ise selle tõe teadasaamise hetkel annab alla või asub võitlema.

Kui need testid olid tehtud, öeldi mulle otse: nii, mees, sul on vähk ja nüüd otsusta, kas me lõikame või kiiritame. Ma olin sellise otsuse tegemiseks suht kehvasti ette valmistatud. Usun, et nõustamist võiks nii-sugustes olukordades küll pi-sut rohkem olla, aga patsiente on nii palju ja arstidel on

käed-jalad tööd täis. Võtsin tei-si arvamusi ka mujalt maail-mast (USA, Lõuna-Korea, Prantsusmaa), aga lõpuks ot-sustasin ikkagi Eesti arstide ka-suks. Kui mul oli juba opp teh-tud, püüdsin ma pisutki aida-ta teisi, oma saatusekaaslasi.

Need on tegelikult mingid pisiasjad, mis aitavad, näiteks et ära söö õhtul enne oppi kar-tuleid ja taldrikutäit sousti.., õi-gemini alusta dieediga juba paar nädalat enne oppi. Või kui sa pead mingeid kehast välju-vaid torusid paar kuud kaasas kandma – see on ebamugav ja valus ka –, aga selleks on ju vas-tav kreem olemas. Täiesti kind-lalt on mul abivajajatele pat-siendi vaatest jagamiseks tead-misi ja oskusi kogu protsessist, vähkkasvaja olemasolu eitami-se faasist kuni opijärgsetest ra-videst toibumiseni. Olen valmis kõike detailideni jagama, kui kellelgi huvi peaks olema.

Aga mõtet, et see kõik ei pruugigi hästi lõppeda, sa en-dale ligi ei lasknud?

Mind aitasid palju minu ke-nad lähedased, sõbrad, kollee-gid ning lõplikult otsustada üks nõid, kes ütles: ära jama, mees, mine käi  (operatsioonil)  ära! Ma võin sind pärast aidata. Aga käegalöömist, mõtet, et kõik on läinud, pole mul olnud. Palju aitasid lapsed, kui ikka tütar üt-leb, et isa, ma tahan, et sa minu lapsed ka ära näeksid... See an-nab jõudu.

Testamenti ei teinud?Ei teinud! Võib-olla on see

minu kiiks, ma ju suht paljalt siia ilma tulin...

Pole midagi pärandada?Midagi on ju loodud ka,

aga... eks nad siis pärast kakle-vad! See oli muidugi nali! Ja kõi-ge olulisemaks olen pidanud ja pean seda, mis on inimestel "kõrvade vahel". Kui seda saaks pärandada…

Kas nüüd, kui see kõige ras-kem on möödas, oled sa mi-dagi oma elus ümber hinna-nud?

Kindlasti, kindlasti... Kuskilt on see muidugi ka müüt. Algu-ses tõesti plaanid mingeid muutusi, arstid soovitasid pal-ju liikuda, aga lõpuks loksub kõik jälle vanasse paika. Olin pärast maavalitsuse aega 12 aastat Tallinnas tööl käinud. Aga ma ei leidnud enda jaoks Tallinnas midagi.

Tegin 14–16 tundi päevas tööd, siis sai vahel juba nelja-päeval koju tulla. Tallinn oli tööpaik, kuhu pidi esmaspäe-va hommikul suht vastu taht-mist minema. Ja kui sa saad päevas kolmes keeles sõimata ka veel... Nüüd, kui oli vaja käia 35 päeva kiiritusel, siis ma leid-sin enda jaoks Tallinna. See kii-rituse protsess ise on kõik kok-ku umbes pool tundi, siis teed tööd ja seejärel avastad, et Tal-linnas on teatrid, kunstinäitu-sed, atraktsioonid.

Haigus aitas mul need asjad enda jaoks avastada. Samas on väga lihtne jälle töörutiini sis-se minna ja sa ei mõtle enam iga hetk haigusele. Natuke trummeldab muidugi see, et iga nelja kuu tagant tuleb kont-rollis käia ja kas see näit on ikka see, mis peab. Aga ma ei mõtle sellele liiga tihti. Tõsi, töönar-komaaniat on mul küll vähe-maks jäänud.

Sul on taskus võrkpallitree-neri paberid, oled kaua män-ginud tennist, aga kuidas golf sinu ellu tuli?

Viiekümnendaks juubeliks kinkisid kolleegid Rambollist mulle gol� varustuse. Eks see tolmus tükk aega. Koduõues üksi plõksisin ja lõin oma sau-na akna sisse. Siis Hannes (dr Hannes Haavel – T. K.) kutsus, et tule parem väljakule! Saar-lasi on ikka õnnistatud, et meil selline kena gol� väljak on. Loo-mulikult saab ka niisama loo-duses kõndida, aga minusugust pallisõltlast niisama liikuma ei saa. Pallid jäävad küll järjest väiksemaks, nagu naljamehed tavatsevad ütelda. Aga mõist-lik toitumine ja piisav liikumi-ne on tervise ja elukvaliteedi võtmed ja seda eriti pärast nii rasket oppi ja ravi.

Mis sa elus veel ära tahak-sid teha? Mis on sulle oluline?

Tahan, et lastel ja lastelastel läheks hästi, et nad tuleksid toi-me ühiskonna muutuste ja muudatustega. Et me suudak-sime kohaneda ja kohastuda ühiskonnas ning meid ümbrit-sevas keskkonnas toimuvaga – see on suures pildis ellujäämi-se eelduseks. Mul on veel min-gid mõtted, aga need ma jätaks omateada. Mõnda asja ei tohi välja rääkida, siis on seda kee-rukam ellu viia. Taastuvener-geetikast ja kliimasoojenemi-sest räägime usutavasti järgmi-sel korral – ka see on minu ja järeltulevate põlvede jaoks üli-malt oluline.

REISISELLID: Hans Teiv ühes tütar Nelega ookeani taga. ERAKOGU

“Mind aitasid palju minu kenad lähedased, sõbrad, kolleegid ning lõplikult otsustada üks nõid, kes ütles: ära jama, mees, mine käi

(operatsioonil) ära!”

Neljapäev, 5. märts 2020ARVAMUS 5

JUHTKIRI

Irena Tarvis

Kohtu 1, 93819 Kuressaare . Tel 45 30 200 saartehaal@saartehaal.ee

www.saartehaal.ee

Vastutav väljaandja / peatoimetaja Gunnar Siiner 45 24 440TegevtoimetajaAndres Sepp 45 30 202Toimetajad Aare Laine 45 30 210 Ain Lember 45 30 211 Kertu Kalmus 45 30 212

Mehis Tulk

45 30 214Raul Vinni 45 30 215Monika Metsmaa 45 30 216

45 30 218Alver Kivi Reporter

Kristina Kretova

45 30 200Kuulutused ja tellimused Rihti Rask 45 30 200

Fotograaf 53 403 175Kujundaja Liina Õun 45 30 203Küljendaja-kujundaja

Anette Sannik

45 30 203

Keeletoimetaja Ragna Malm 45 30 202 Kunstnik Andrus Peegel 50 15 424

Levijuht Kerli Rüütel Kerli Rüütel

45 24 443Reklaam 45 24 443

Saarte Hääl ilmub juunist 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. Kuulutuste vastuvõtt toimetuses tööpäeviti kell 9–17 ja kõigis Eesti postkontorites. Saarte Hääle saab tellida e-teeninduses www.post.ee, e-postil tellimine@saartehaal.ee, kõigis Eesti postkontorites ning ainult toimetuses ka otsekorraldusega ja välismaale. Kojukanne maakonnas tel 66 43 948.

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või pn@eall.ee

Maanus Masing

Rohelise Saare Kiirendi tõmbaks elu ja äri käima

“Saaremaa ettevõtluskii-rendi võiks koondada rohemajanduse, saarelisu-se (laevaühenduse) ja keskkonnateadliku turis-miäri,” pakub Lahhentagge joogivabriku kaasasutaja Tarmo Virki arvamuskon-kursile Edukas Eesti saadetud artiklis.Aasta alguses otsustas Saare-maa vallavolikogu paika pan-na tulevikuvisiooni saare ma-janduse arengusuundadest lä-hemal aastakümnel. Selle kõi-kehõlmava dokumendiga tut-vudes jõudsin mõtteni, kuidas terve arengukava ellu viia ühe lahendusega – edendada si-nirohelist ettevõtlust Saare-maal ja samas tuua saarele edumeelseid kõrgelt kvali� t-seeritud (kaug)töölisi.

Nimelt, saarele tuleks asu-tada roheline ettevõtluskiiren-di. See koondaks temaatiliselt peaaegu kõik arengukavas mainitud arengusuunad – nii rohemajanduse kui ka saareli-suse/laevandusega seotud tee-mad ja loomulikult ka keskkon-nateadliku turismiga seotud et-tevõtted.

Appi, kiirendi?!

Ajalooliselt pakuvad maailma kiirendid noortele ettevõtetele 3–4 kuu pikkust aktiivset aren-guprogrammi, kus tihti on see aeg veedetud kiirendi ruumi-des ärimudeli kallal tööd tehes ja (maksvaid) kliente otsides. Selle aja jooksul üritatakse et-tevõtetele nõu anda, kuidas kõi-ge kiiremini kasvada, ja samas neid toetatakse selle kasvami-se juures.

Tihtilugu investeerib kiiren-di ettevõttesse osaluse vastu kas sularaha või oskusteavet ja kui pakkumine on huvitav, te-kitab kiirendi huvi suure kas-vupotentsiaaliga ettevõtete seas. Osa nendest jääb seotuks linnadega, kus nad programmi läbivad, alatiseks. Teiselt poolt on loomulikult mõned osale-vad ettevõtted alati ka kohali-kud.

Näiteks algul Tartus loodud BuildIT kiirendi (mis on täna-seks Riiga kolinud) spetsiali-seerub füüsiliste toodete aren-damisele ja kuna selliseid Eu-roopas mitut ei ole, siis on see Tartusse toonud näiteks India ettevõtjaid. Mõned neist on ühel või teisel moel Eestiga seo-tuks jäänud, nende loodud et-tevõtted maksavad Eestis mak-se, neil on töötajaid Eestis jne.

Kuidas see töötaks?

Praeguseks ajaks on kiirendite vorm veidi muutuma hakanud: kolme kuu kohapeal elamise asemel võib kiirendi kesta ka näiteks kuus kuud ja asukohas viibitakse vaid täpselt nii kaua, kui see programmi jaoks oluli-ne on – nagu perioodõppes näi-teks üks nädal igas kuus.

Samuti võib ettevõtteid ai-data ja juhendada erinevates asukohtades – see on tänavu kindlasti endisest kuumem tee-ma koroonaviiruse tõttu. Ise

olen näiteks Valgevene kiiren-di tiime nõustanud Riias asu-des.

Kuidas luua huvitav Roheli-se Saare Kiirendi? Mida oleks selle loomiseks vaja? Kui suurt rahahunnikut või kui palju ini-mesi?

Lähedane koostöö kohalike ettevõtetega oleks kiirendi loo-mise juures ühelt poolt kõige odavam võimalus ja teiselt poolt oleks see kõige suurema potentsiaaliga – kui noortele et-tevõtetele on pakkuda potent-siaalselt esimesi kliente või as-jatundlikke arenduspartnereid, siis moodustuks ilmselt järje-kord huvilistest, kes tahaksid oma ettevõttega saarele kolida.

Saaremaalt vaadates pakuks see siinsetele ettevõtetele või-malust olla uuenduslike lahen-duste esmaesitlejad. Ja kui programmi jooksul on loodud esimesed tugevad ärisuhted, siis ei oleks ettevõtetel kiiret programmi lõppedes lahkuda.

Näiteks hotellisektori ette-võtete jaoks oleks meil saarel võtta paar suuremat partnerit ja kümmekond väiksemat, res-toranide hulgas oleks kümneid partnereid või kliente ainuük-si Kuressaare peatänava ääres, ringmajandusega aktiivselt te-gelevaid ettevõtteid on meil kümneid üle kogu saare, nen-de hulgast oleks ilmselt enamik valmis kaasa lööma uuendus-like lahenduste otsimisel. Tu-rism moodustab saare kogu-toodangust üllatavalt väikse osa, aga mistahes turismiette-võttele oleks Saaremaalt ilm-selt võimalik partnereid leida.

Kui kiirendisse kandideeri-vatele ettevõtetele oleks pakku-da seemneraha, siis oleks see loomulikult huvitav paljudele noortele ettevõtetele. Selle raha hulk võib aga olla suhteliselt piiratud. Ettevõtted koliksid siia, tarbiksid siin teenuseid, mille saaks “investeerimissum-mana” koostööplaani sisse kir-jutada.

Ilmselt oleks see teema, mil-le jaoks saaks kaasata ka Euroo-pa Liidu äärealadele mõeldud � nantseerimismudeleid ja luua

samas midagi püsivalt arene-vat.

Oskusteabest Saaremaal te-gelikult ju puudu ei tuleks. Meil on saarelt välja kasvanud edu-kaid väike- ja suurettevõtjaid, kes oleksid kindlasti valmis oma nõu ja jõuga sellise ainu-laadse ettevõtmise käima pa-nekus kaasa lööma. Meil on ka vastavaid projekte mandril ve-davaid inimesi, kes ilmselt oleksid valmis midagi sellist kodusaarel tegema.

Maailm vajab eeskujusid

Kuidas kiirendi käima lükata? Kust otsast peaks alustama? Esimeste väikeste sammudena tasuks ehk korraldada mõned väiksemad üritused sektori et-tevõtetele – näiteks noortele et-tevõtetele ringmajandus-näda-lavahetus, mille jooksul koge-musi vahetada ja oma mees-kondadega oma toodete kallal tööd teha.

Enne kui suuremaid inves-teeringuid planeerida, võiks näiteks välja kuulutada Rohe-lise Saare aumärgi, mis antak-se Kuressaare linnuses piduli-kult üle mõnele üksikule vali-tud tootele. Kõik Saare, Eesti ja miks mitte kogu maailma ette-võtted võiksid aumärgile kan-dideerida ja selle vääriliseks kuulutataks tooted, mis on vas-tavuses rohelise saare � losoo-� aga.

Kindlasti oleks osa sellest ro-heline tootmine: materjalide uuskasutus, süsinikuneutraal-sus ja lausa zero waste´i ehk jäätmeteta elustiili loogika. Maailm vajab eeskujusid ja miks me ei võiks seda olla oma rohelisel saarel? Kindlasti avaks see meile ka palju väik-seid ja suuri võimalusi.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla advokaadibüroo kaheksandat aastat toimuv konkurss, kuhu on oodatud Ees-ti eduloo uuendamise ja aren-gu kiirendamise ideed arvamus-loo vormis.

“Maailm vajab eeskujusid ja miks me ei võiks seda olla oma rohelisel saarel? Kindlasti avaks see meile ka palju väikseid ja suuri

võimalusi.”LAHHENTAGGE JOOGIVABRIKU KAASASUTAJA TARMO VIRKI

MUHU UUDISSED

Muhus akkas tutivuastaNeh, mineva nädali sai sii õe-gatud, et Muhus lähäb lahti kipe tutitegu. Mõni mudud ep oska änam midad arvata, et nie muhulased, nie oogid ju isekie-ru. Tia mis nendel nüid viel pähä kargas. Iseenesest põle sie tutitegu küll mitte märki kua imelik asi. Selle vuasta viina-kuu esimese pääva suab Muhu vald kolmkümmend vuastad vanaks ja Reine, kis oo Orisarest kaubeldud meite val-la pidule kujundajaks, oo välja

mõteln, et kõege uhkem oleks pidu aegas kõik ruumid ja ini-mesed kua tuttidega ää kaunis-ta. Sest kui Muhus oo ühte asja ülearu, siis oo nie lõngajäänus-sed. Nõnna et kenasid värvili-si tuttisid suab tiha just igaüks.

Kohe just tänasest päävast võib kenaste pihta akata ja mi-neva pühabe olli juba Külase-ma Külakuolis esimene tutite-gu tundkid ää. Tuttisid suab ju igaspuol tiha. Praamisabas näi-tuseks või tohtri ukse taga või

metsas sigu passides või poslo-ri aades või isegid kuolis tüöõpetuse tundis. Põle oluli-ne oled sa nuor või vana, ema-ne või isane, suimuhulane või paiguldane, luodud muhulane või tuodud muhulane või tük-kis iseakan. Tuttisid võib just igaüks tiha. Ja Veispukkis oo isegid Muhu tutitegul oma leht olemas ja sial oo kua õpetused kenaste olemas, et mesmuodi suab tuttisid tiha. Ja neid õpe-tusi oo kohe ühna mitu tükki.

Sialt ma sai isegid nii targaks, et tuttisid suab kohe mitme-kaupa tiha.

Muhulane põle ju arjun mit-te, et ta istub niisammati, käed vagusi. Nie piavad taal ju ühte-juoni köima kut veskitiivad. Nüid siis põle muret, et vastu kevadet põle änam väga nobes-ti taris otsevarrast aada, et mis sa ing oskad piale akata. Ikka tuttisid suab nüid tiha. Kis kõe-ge rohkemb tuttisid suab teh-tud, oo võedumies. Ja kui äkist

nii paljuks lähäb, et kojo änam ep mahu mitte, siis suab omad tutid viia Piiri taaskasutusse Nõmmesaadu Mare kätte täo-se. Ja Mare kääst suab lõnga kua juure, kui äkist kodu puu-dus kätte tuleb.

Ja siis pidu aegas suab nähe oma tehtud tuttisid ja teeste omasid kua. Ja seks aaks oo tu-titegu juba kõikidel nii easte käppas, et piduse tulles suab ennasid kua kodu enne tutti-dega ää kaunista.

Mõni oo uurin kua, et mis nendest tuttidest siis pärast pidu suab. Reinel oo selle koh-ta kua ühna mitu kenad mõtet. Aga enne oo taris ikka selgust suaja, et kuipalju neid tuttisid kokku suab.

Laseb siis näppudel nobesti köia ja kenad tutivuasta jätku, kulla munuksed!

ÜLESKUTSE

Jaga oma kogemusi inimõiguste osas!Inimõigustega ühiskond on õnnelik ühiskond. Inimõiguste ülevaatuse aluseks on erinevad üks-teisest sõltumatud aruanded. Vastukaaluks Ees-ti riiklikule raportile esitab seitset vabaühendust liitev võrdse kohtlemise võrgustik juulikuus ÜRO-le omapoolse aruande. See annab võimaluse ka kõige vaiksemal ja kaugemal häälel saada kõla-pinda.

Selleks, et kokku koguda võimalikult paljude inimeste arvamused ja kogemused, on võrgustik koostanud lihtsa veebiküsitluse ning veebrua-ris-märtsis toimuvad üle Eesti avalikud kohtu-mised.

Järgmisel kolmapäeval, 11. märtsil kell 17 al-gab avalik vestlusõhtu Kuressaares Arensburg Hotel & Spa konverentsisaalis, kuhu on oodatud osalema kõik, rääkimaks, kust Eesti inimõigus-te king pigistab või millega saame teistele riiki-dele eeskujuks olla. Vestelda on võimalik ka pri-vaatselt ja kõik vastused on anonüümsed.

Anna oma panus, et Eesti inimõiguste olukord veel paremaks muutuks! Täida veebiküsitlus, osa-le avalikel kohtumistel või võta otse ühendust võrdse kohtlemise võrgustiku liikmesorganisat-sioonidega! Vaata lisa: www.inimõigused.ee.

Mirjam SaviojaEesti Inimõiguste Keskus

Inetud murdesõnad Alles see oli, kui uudis GoBusi busside uuest kujundusest jõudis nii kohalikku lehte kui ka teleekraanile. Nii mõnigi lugeja/televaa-taja leidis, et mustas kirjas sõnad valgel taus-tal on põnev lahendus ning suurepärane viis saarte murdesõnu tutvustada.

Selge, et asi, mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Sama kehtib ka uute bus-side disaini kohta. Vaevalt enamik inimes-test selle vastu küll protestima hakkaks. Go-Busi bussijuhid aga pidasid seda sammu va-jalikuks.

Murdesõnu tutvustavat disaini sobimatuks ja lausa inetuks pidavad bussijuhid leiavad, et kujundus peaks välja nägema ilus ja tra-ditsioonilisem.

Osale inimestest võib ametikooli õpilas� r-ma kavandi “Tuhlis ja nott” järgi tehtud ku-jundus tunduda tõesti liiga uuenduslikuna. Enne kui järgmist lahendust välja mõtlema hakata, tasuks ehk pisut oodata – vahest võ-taksid reisijad isemoodi disaini kiiresti omaks.

KIRIKLIKUD TEATED

LUTERLIKUDKOGUDUSEDANSEKÜLA8.03 kl 13 – armulauaga ju-malateenistus Tiirimetsa ki-rikus, teenib õp Tiina Ool.

JÄMAJA8.03 kl 11 – armulauaga ju-malateenistus Jämaja kiri-kus, teenib õp Tiina Ool.

KARJA8.03 kl 11 – missa pastoraadis.

KIHELKONNA8.03 kl 11 – jumalateenistus pastoraadis.

KURESSAARE5.03 kl 16 – noortetund; kl 18 piiblitund.7.03 kl 11 – laste pühapäe-vakool kogudusemajas.8.03 kl 11 – paastuaja 2. pü-hapäev. Jumalateenistus ar-mulauaga, teenib õp Anti Toplaan.8.03 kl 17 – Usk ja Valgus ko-gudusemajas.10.03 kl 18 – naistering ja meesteosadus kogudusema-jas.11.03 kl 17.30 – 1. leeritund kogudusemajas Kauba tn 5.12.03 kl 16 – noortetund; kl 18 piiblitund.

KÄRLA8.03 kl 13 – jumalateenistus pastoraadis.

MUHU8.03 kl 14 – paastuaja 2. pü-hapäev. Armulauaga juma-lateenistus "Palve ja usk" Muhu hooldekeskuse kiriku-ruumis.

PÖIDE8.03 kl 13.30 – missa pasto-raadis.

PÜHA8.03 kl 15 – paastuaja 2. pü-hapäev. Armulauaga juma-lateenistus "Palve ja usk" tal-

vekirikus. Teenib õp Anti Toplaan.10.03 kl 20 – koguduse kool.

VALJALA8.03 kl 11 – paastuaja 2. pü-hapäev. Armulauaga juma-lateenistus "Palve ja usk" ko-gudusemaja talvekirikus.

EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU KIRIKKURESSAARE

7.03 kl 17 – koguöine teenis-tus.8.03 kl 10 – jumalik liturgia. Õigeusu pühapäev.

REOMÄE7.03 kl 9 – jumalik liturgia.

MUHU-RINSI7.03 kl 10 – jumalik liturgia.

KURESSAARESIIONI KIRIK6.03 kl 19 – noortekas.7.03 kl 17 – "Kogudus kui ko-gukonna vaimne tugi – mis teeb perekonnaelu terve-maks ja tugevamaks?" Lek-tor Meego Remmel. Ooda-tud kõik huvilised!8.03 kl 11 – jumalateenistus. Lastejutlus ja pühapäeva-kool. Ülistus: Tambekud. Kõ-neleb Meego Remmel.8.03 kl 14 – Alfa väljasõit.11.03 kl 19 – sõna- ja osa-dusõhtu, Janek Järveots.

LEISI BAPTISTIKOGUDUS8.03 kl 11 – jumalateenistus. Teenib ja jutlustab Janek Jär-veots.

NELIKAARE KIRIK6.03 kl 19 – palveõhtu, kl 19 noortekas.8.03 kl 10 – tervituskohv. Kl 10 palvehommik; kl 11 ju-malateenistus, jutlustab pas-tor Tõnu Usin, Issanda sur-

ma mälestamine. Kl 11.30 lastekirik.10.03 kl 10 – palvehommik. Kl 19 koduosadusgrupp Ku-ressaare Garnisoni 4. Eelne-val kokkuleppel, tere tule-mast kõigile.

KURESSAARE METODISTI KIRIK8.03 kl 13 – jumalateenistus.8.03 kl 17.30 – palvus Kures-saare hooldekodus.8.03 kl 18.30 – hardustund Kuressaare haiglas.

REEKÜLA METODISTI KIRIK8.03 kl 11 – jumalateenistus, kl 11 pühapäevakool.8.03 kl 15 – ristiusu aluste kursus, teemad: "Kes on Ju-mal?", "Kas Jumala olemas-olu saab tõestada?", "Kes on Püha Vaim?", "Mis on kolm-ainsus?", "Tõendusmaterjal Jeesuse reaalsest eksisteeri-misest".

SEITSMENDA PÄEVA ADVENTISTID7.03 kl 11 – piiblitund, kl 12 jumalateenistus.

ORISSAARE KRISTLIK VABAKOGUDUS8.03 kl 11 – jumalateenistus.9.03 kl 19 – palveosadus.12.03 kl 19 – piiblitund.

Neljapäev, 5. märts 20206 KIRIK / RISTSÕNA

PERE

Registreeritud peresündmused Saare maakonnas

26.02 – 4.03

KEEM. EL.

KERGE-

JÕUSTIK-

LANE

RAND

EESTIS

TANTAAL

MAJA SILM

HOOG

PURI-

LENDUR

EESN.- GA

SEABOR-

GIUM

SINEPI-

GAAS

ÜHE

KÜÜRUGA

KAAMEL

KALA

KELVIN

PAPS

AMERIIT-

SIUM

VESINIK

LOOM

VANIK

BROOM

MUHAMEDI

USK

SISALIK

HÕBE

LINN

ITAALIAS

VANAEMA

KREEKA

TÄHT

MEHE-

HAKATIS

MEHENIMI

AJA-

KIRJANDUS

JÄRJ. TÄH.

NEOON

TERRASS

LINN

KLOUN,

NARR

LIITIMETI

MACAU

SIRG-

JOONES

ÄRPLEV

JULGUS

K. ÈAPEKI

TEOS

JALATS

2 X TÄHT

MEREMÄRK

HEKTAR

SILMI-

PIMESTAV

EINSTEI-

NIUM

PÜSSI OSA

(VISIIR)

ARSEEN

LA

EKSPEA-

MINISTER

IN. + NIMI

KEEM. EL.

VALIK-

SEGU

VÄÄVEL

OKAY

SAADE

ETV - S

ARGISED

KELLADE

ANSAMBEL

MALEND

Mingi psühh.

Iga kord kui siit

mööda sõidame,

. . .

RUUT

J. SMUULI

NÄIDEND

PILL

PALEE

LAULJA

IN. + NIMI

PAPAGOI

AJALOO-

TEADLANE

SIIMENS

PUTUKAS

ASEAINE

NOOT

GOTLAND

EALES

INDIUM

LIITIUM

NEO-

PUTUKAS

KIRJASTUS

ERAMU

SEEN

SUGULANE

RUTEENIUM

ALEVIK

HARJUMAAL

NAISENIMI

NUTMA

LIND

ARGOON

ARMEENIA

KANGELANE

ÕIGUS-

AMETNIK

JÕE-

DELFIIN

H O

2

KORAANI

PEATÜKK

MOES

ASUTAMA,

EHITAMA

ÜHA

VAESLAPS

SIHI-

KINDEL

O. LUTSU

LASTEJUTT

ELU-

LIMITED

KREEKA

TÄHT

KOLE

SUGULANE

ABIELU

KAUDU

VÄRSIJALG

ASBEST-

TSEMENT

KAUNITAR

RAHVUS-

SOTSIALIST

PINDALA-

ÜHIK

MEELE-

KOHT

PALJAKS

PÖETUD

EKSTRAKT

IGNORANT

JÕGI

PRANTSUS-

MAAL

LIND

TÖÖ-

RIISTAD

POOLA

KIRJANIK

ÜLDARST

ORIENT

LUME-

VEERE

LOOM

ISU

TUNDMA

VÕHU-

MÕÕGALINE

SUUR-

VÕISTLUS

2 X TÄHT

RÄHN

NATURAAL-

LOGARITM

RAUA JA

NIKLI SULAM

VILKUV

SÄRA

SEIERID

PIDULIK-

KILOVOLT

KIRJANIK

(1890-1952)

AHV

RAAS

PUHKE-

SEISUND

ROOMA

NUMBER

SIDESÕNA

SPORDI-

ALA

LUTEET-

SIUM

ASESÕNA

UNITED

KINGDOM

IRIIDIUM

AJEND,

PÕHIS

MAHUÜHIK

PROGRES-

SIIVNE

TAGA

NUTMA

2 X TÄHT

RINGRADA

BELGIAS

KERGE

EINE

LIND

(RÜDI) Eel

mis

e nä

dal

a ri

stsõ

nad

e õ

iged

vas

tuse

d o

n “E

ES

KU

JU

LIK

KA

VA

LE

R“

ja “

RÜ

BLIK

UD

.“ V

õitj

a o

n M

AR

IS T

UU

LIN

G. A

uhin

naks

on

Saa

rte

Hää

le k

uute

llim

us, m

ille

saab

vo

rmis

tad

a S

aart

e H

ääle

to

imet

uses

, te

l 45

30 2

00, m

eilia

adre

ssil

kuul

utus

ed@

saar

teha

al.e

e. T

änas

e ri

stsõ

na v

astu

seid

oo

tam

e hi

ljem

alt 11

. m

ärt

siks

aad

ress

ile v

astu

sed

@sa

arte

haal

.ee

või S

aart

e H

ääl,

Ko

htu

1, K

ures

saar

e 93

819.

Reomäe Apostel Andrease kirik. WIKIPEDIA

SÜNNID• Sädeli Michelson (15.02)

Kuressaare linn

• Robin Tamm (16.02) Muratsi küla

• Saara Eist (20.02) Valjala alevik

• Luna Eleta Vaher (24.02) Kuressaare linn

• Sander Paju (24.02) Laimjala küla

• Nora Viljaste (26.02)Muhu v, Pallasmaa k

• Emma Marii Hammerberg (27.02) Orissaare alevik

• Lelii Porovart (28.02) Salu küla

• Renate Kabel (28.02)Jõgela küla

• Mihkel Kask (3.03)Kuressaare linn

SURMAD• Kaljo Kuld (62)

Kudjape alevik

• Urve Põld (94) Paju-Kurdla küla

• Õie Saar (86) Nasva alevik

• Arvi Kaal (76) Ariste küla

ABIELUD• Kersti Puhv ja

Aron Põld29. veebruar

Neljapäev, 5. märts 2020 REKLAAM/KUULUTUSED 7

Mälestame KALJO KULDA

Südamlik kaastunne lähedastele.

Naabrid Transvaali tänavalt

Südamlik kaastunne Mariinale, Vilmarile ja Vernerile peredega

kalli

ABIKAASA, ISA ja VANAISA

kaotuse puhul.

Milja, Tarmo, Silja ja Semjon

Valge päeva on varjanud mure kivine sein

Tõde valus on uskuda,raske kaotuse lein.

Südamlik kaastunne Mariinale poegadega

abikaasa, isa ja vanaisa

ARVI KAALU surma puhul.

Maire, Sirje ja Harri

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu…

Kallis Mariina lastegaSüdamlik kaastunne armsa

abikaasa, isa ja vanaisa

ARVI KAALUkaotuse puhul.

Töökaaslased Saarevõrk OÜ-st

Kas Sa tead, ma seisan, päike paistab silmaja ma mõtlen ikka Sinu siia ilma...

/V. Härm/

Südamlik kaastunne Lainele ja Veikkole perega kalli

ANTS MUSTAkaotuse puhul.

Kaaslased laulukoorist Eysysla

Südamlik kaastunne Amandale, Helvele ja Jürile

KALJO KULLAkaotuse puhul.

Vaiki ja Õnnela perega

Küsida pakkumist: info@arenstorutood.eeja +372 5838 8869, www.arenstorutood.ee

MAASOOJUS, ÕHK-VESI, ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMPADE MÜÜK JA PAIGALDUS

SUUR SOOJUSPUMPADE SOODUSMÜÜK koos paigaldusega 6.02–6.04.2020

OSTAME JA RENDIME PÕLLUMAADPAKUME PARIMAT HINDA!

Compakt Kinnisvara kontorKuressaare Kohtu 1, tel 45 45 000

Tallinna tn 21, Kuressaare

6. märtsTantsuõhtu TV5-ga

7. märtsNostalgiline naistepäeva piduMeelis Laido ja Laur Teäriga

6. märtsTantsuõhtu TV5-ga

Algus 22, pilet 8 €

7. märtsNostalgiline naistepäeva piduMeelis Laido ja Laur Teäriga

Algus 22, sissepääs tasuta

MÜÜB EHITUSLIKKUSAEMATERJALI:

lauad, prussid, voodrilauad, tislerikuiv

tamme saematerjal.OSTAB METSAMAAD,

KASVAVAT METSAja VÕSA.

kydemasaeveski@gmail.comInfo tel 52 94 490.

Tehnika 12, KuressaareE-R 9–17.30 ja L 10–15

RAHVALEMMIK.COM

MÄRTSIKUU PAKKUMISED!

Tehnika 12, KuressaareE-R 9–17.30 ja L 10–15

RAHVALEMMIK.COM

PANEERITUD KALAFILEE ~1 kg -18 °C -49% 5,90 2,99 €/kgHAKKLIHA KODUNE 1 kg Eesti -18 °C -27% 3,99 2,90 €/kgSEA SISEFILEE ~2 kg -18 °C -56% 8,90 3,90 €/kgKANASÜDA ~2 kg -18 °C -32% 2,95 1,99 €/kgMAKARON PENNE 5 kg Veski Mati -27% 6,90 4,99 €/pk

OSTUKORVI SOOVITUS: MAIS, HERNES, PORGAND 2,5 kg + MAKARONPENNE 5 kg + SEA SISEFILEE 4 kg + PANEERITUD KALAFILEE 2 kg = 60,55 €

32,82 € KOKKU! Hinnavõit 27,73 €

SAARE MATUSEBÜROOAia tn 25, Kuressaare Haigla majas

Transport morgi 24 hTel 45 39 443, GSM 534 35 301 24 h.

www.saarematuseburoo.eeinfo@saarematuseburoo.ee

Kõik matuseteenused

info@eestimetsnik.eeTel 50 700 45

METSAMAA OST, PÕLLUMAA OST,

RAIETÖÖD JA TRANSPORT.

METSAMAA OST, PÕLLUMAA OST,

RAIETÖÖD JA TRANSPORT.

info@eestimetsnik.eeTel 50 700 45

MobiFIXKuressaare

Ei tea, mis ontelefonil viga?

>> kiirremont>> telefoniakud>> kaitseklaasid>> kindlustusjuhtumid

Saaremaa KaubamajaRaekoja 1, tel 5352 6660

Roomassaare ja Sikassaare terminalid, tel 45 33 974,mob 53 411 444Metsaalane nõustamine, mob 51 72 300Saarte Metsamajanduse OÜ, Ringtee 14, Kuressaare, metsamajandus@gmail.comwww.metsamajandus.ee

Metsakinnistute ja raieõiguste ostPaberipuu, palgi ost

TEENUSKaardid ennustavad. Tel 900 1727. 24/7. www.ennustus.ee.

Metsade hindamine ja metsakor-ralduskavade koostamine.Marko Tiik, tel 50 94 407, www.taksaator.ee.

Käsitöötordid ja -kommid.

Tel 5344 5515.

Õhksoojuspumpade hooldus, paigaldus ja müük. Hooldatud seade hoiab toad soojana, arved väiksena ja on tervisele parem. Gemelo OÜ, info.gemelo@gmail.com, tel 5810 4807. Asume Kuressaares.

Teostame katuste pesu ja värvi-mist, akende pesu, veerennide puhastust. Vajadusel ka remont ja väiksemad ehitustööd. Info telefo-nil 5638 8994.

Biopuhastite, septikute, reo-veemahutite, kaevupumpade paigaldustööd koos projektidega. Töid teostame ka hajaasustus-programmiga. www.reovesi.ee, tel 5306 5322.

KINNISVARAOÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Meite Saar OÜ. Ostame metsa-maad ja kasvavat metsa. Tel 505 8260, meitesaar@gmail.com.

Saare Kinnistud OÜ ostab põllu-ja heinamaad, ka rendilepingutega koormatuid. Parim hind! Info tele-fonil 504 5404 või saarekinnistud@gmail.com.

MÜÜKPihtla Pruulikoda OÜ võtab vastu tellimusi kehade täitmiseks ning müüb omatoodangut. Magede jahvatamine ja müük. Traditsiooni-lise Saaremaa koduõlle tegemise konsultatsioon. Info 508 8430.

Õhksoojuspumbad märtsis 50 eurot soodsamalt! Tel 5388 4884, www.ohksoojus.eu.

Müüa lõhutud küttepuud 30-50 cm, toome ise kohale, Kuressaares transport tasuta. Tel 5358 0535.

Müüa suitsuvorsti ja maasinki

väikehulgi, kohale toomisega. Info tel. 5196 2628.

Müüa Makita lööktrell DHR242. Hind 130 €. Tel 5381 6099.

Müüa väike furgoon mõõtudega 2,4x2,4x3 m. Sobib laoks, kuuriks jne. Transpordivõimalus. Hind 400 €. Tel 5814 9928.

Müüa soodsa hinnaga sealiha. Va-jadusel tükeldamine. Info tel. 5196 2628 või 5354 3002.

Müüa aiavõrk (k-100 cm). Hind 60 €. Tel 5666 3174.

Müüa heina, ruloonides. Tel 5669 9175.

Müüa väravad (1 m + 3 m). Hind 100 €. Tel 5666 3174.

Müüa väga korralik kahene nahk-diivan. Hind 100 €. Tel 5332 2798.

Müüa kuivi kasepuid kaminale ja pliidile. Tel 5398 4932.

OSTOstan heina, põhku ja silo. Tel 5359 8657.

Ostan kadakalatte (läbimõõt peenemast otsast 2-6 cm, pikkus 180-250 cm). Tel 509 2933.

Ostan autoromusid Saare- ja Mu-humaal. Dokumentide vormista-mine kohapeal, raha kohe, ARK-st kustutamine. Tel 5623 3230.

Sikassaare Vanametall OÜ ostab musta ja värvilist vanametalli. Ava-tud E-R 8-17, L 10-15. Suurema-tele kogustele telli vanarauatakso. Transport tasuta, raha kohe. Info tel 5566 9921 või www.vanametall.ee.

ÜÜRILE ANDAÜürile anda 82 m äriruumid 100 meetri kaugusel Kuressaare keskväljakust. Ruumid asuvad 1. korrusel ja on kahe eraldi sisse-

pääsuga – hoovist ja tänavalt. Õuel asub 50 m2 abihoone. Ruumid sobivad väiketootmiseks, vastavad toiduainete käitlemise nõuetele. Üür 400 €. Info 508 7911, 524 7015.

SOOVIN ÜÜRIDAKohusetundlik ja vaikne noor pere soovib üürida maja linna lähedal. Hilisema ostuvõimalusega. Pakku-mised palun tel 5695 9690.

TÖÖPAKKUMINEArensburg Boutique Hotel & Spa restoran otsib oma meeskonda aas-taringselt nõudepesijat. Info tel 5399 0109, peakokk@arensburg.ee.

Saaremaa Veski restoran otsib oma meeskonda aastaringselt nõudepesijat ja teenindajat. Suve-hooajaks otsime lisaks teeninda-

jaid, kokkasid, abikokkasid, osalise tööajaga nõudepesijat, koristajat. Info tel 506 0481, veski@saare-maaveski.ee.

Osilia Takso pakub tööd taksoju-hile. Lisaküsimused ja CV saata aadressile personal@osiliatakso.ee või helista 5685 5899.

Kuressaare Diivaniparadiis otsib LAOMEEST(asendusajaks). Täpsem info tel 5346 0030 või kuressaare@paradiis.ee.

LOOMADAnnan ära 4-aastase pikakarvalise isase Scottish Straight kassi. Kiipi ega passi ei ole. Tel 5552 6536.

Soovin osta 2 emast kääbus- või hermeliini jänesepoegi. Tel 5676 0505.

HOROSKOOP

JÄÄR Ei maksa uusi asju alustada, muidu jääd sa

tõenäoliselt ajahätta. Vaata parem, et pooleli olevad asjad lõpetatud saaks.

SÕNN Äriasjus tasub ot-sad kokku tõmmata, raha

lugeda, vahekokkuvõtteid teha. Siis näed, mil moel on otstarbekas edasi liikuda.

KAKSIKUD Infot on palju ja see on killustatud. Pead

suutma seda selekteerida, et leida üles, mis tõene ja sinu jaoks väär-tuslik.

VÄHK Kui sul on töö poo-leli, siis ära otsi vabandu-

si selle edasilükkamiseks. Vaban-duste leidmine õnnestub hästi, pärast aga ründab sind süütunne.

LÕVI Rühi aga julgelt eda-si. Ehkki aeg-ajalt võib sind

tabada käegalöömismeeleolu, ära astu rajalt kõrvale. Sa tead, mis on su sihiks.

NEITSI Kõike korraga ei saa, tuleb valikuid teha. Et

ahvatlusi on aga palju, tuleb loobu-da ka millestki niisugusest, mis sul-le meeldib.

KAALUD Kõige tähtsa-mad inimesed su elus on

pereliikmed. Tunnete üksteist läbi ja lõhki, just seetõttu suudate head koostööd teha.

SKORPION Küllap tun-ned end õnneliku inimese-

na – saad pidevalt kinnitust sellele, et sind armastatakse. Enamgi veel, neid, kes sinust hoolivad, on palju.

AMBUR Keegi lähedas-test võib puudutada valu-

sat teemat. Selle asemel, et kaitse-positsioonile tõmbuda, tasuks see asi ometi kord lahti rääkida.

KALJUKITS Sul on kül-laga töiseid asjatoimetu-

si. Tuleb nendega normaalsel ajal valmis saada, sest ilmselt ootavad kohustused sind ka kodus.

VEEVALAJA Tahad pu-hata ja elu nautida. Kui

seltskond on piisavalt lõbus, osa-led hea meelega tulevaste ürituste ettevalmistamises.

KALAD Peaksid hoolikalt valima, kellele sa oma isik-

likest asjadest räägid. Kui usaldad valesid inimesi, võivad su saladu-sed avalikuks tulla.

TÄNA on pilves sel-gimistega ilm. Mit-mel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja lääne-tuul 3-9, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur +3..+6. Päi-ke tõuseb Kuressaares 7.15 ja loo-jub 18.09.

HOMME on muutliku pilvisusega ilm. Koha-ti sajab vihma ja lört-si. Puhub lõunakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur öösel -2..+2, päeval +3..+7. Päike tõuseb Kuressaares 7.13 ja loojub 18.11.

Allikas: Riigi Ilmateenistus

ILM

NELJAPÄEV Neljapäev, 5. märts 2020

ISSN

173

6-94

36

NIMEPÄEV5. märts: Laila, Laili, Leila, Leili

Maakonnas toimuvate ürituste kohta ootame infot meili aadressilkuhuminna@saartehaal.ee või telefonil 45 24 440.

KUHU MINNA

PÄEVAPILT

Neil, kes ei soovi õnnitlust lehes, palume sellest teatada

telefonil 45 24 440 või meiliaadressil kuhuminna@

saartehaal.ee.

ÕNNITLEME

5. märts80 Maimu Kivi

Kuressaare linn81 Eldur Kirs

Ilpla küla84 Liide Heinam

Kihelkonna alevik86 Heljo-Ly Karu

Kuressaare linn86 Pernard Vilukas

Lümanda küla88 Ella Aru

Kudjape alevik

PANE TÄHELE! Kuu vaadatuima foto auto rile auhinnaks kaks Grand Rose’i sauna keskuse pääset. Ootame teie ägedaid pilte koos selgitava allkirjaga aadres sil paevapilt@ saartehaal.ee.

Neljapäev, 5. märts

KINODokumentaal� lm "Lääne-mere hüljeste poegimisest väikesaartel" kl 18 Nasva klubis. Filmi tutvustab Hil-lar Lipp.

NÄITUS"Impressioonid". Teatri-kunstniku ja õppejõu Liina Undi loomingu näitus Ku-ressaare Teatri valges saalis.

Valik eesti naiskunstnike loomingut Tõnis Kipperi erakogust Kuressaare Teat-ri sinises saalis.

SPORTCEV Challenge Cup: Saare-maa VK vs. Milano Power-volley kl 18 Kuressaare spor-dihoones.

Saaremaa MV korvpallis (M40+): Pihtla vs. Tesmankl 19.15 Kuressaare spordi-keskuses.

DARTS. Pritsumaja nädala-

mäng kl 18 Pritsumaja Grill & Bar´is Tallinna tn 4 (eelre-gistreerimine soovituslik, matileis@gmail.com).

Saare maakonna MV laua-tennises: naisüksikmäng ja -paarismäng kl 18 Kõljala külamajas.

Reede, 6. märts

ÜRITUSNOM festival: tervisekonve-rents "Kehale. Hingele. Vai-mule" kl 9.30 � ule kojas.

NOM festival: heategevuslik õhtusöök kl 19 restoranis Ritter.

Naistepäevapidu kl 19 Laimjala rahvamajas. Eduar-do Narbona ja Tõnis Kipper kavaga "Luule ja klaves-siin", tantsuks mängib R2NK, üllatusesineja. Pilet 5 €.

Naistepäevapidu kl 20 Ki-helkonna rahvamajas. Tant-suks mängib Valvo Valgur,

NALJATILKDirektor kutsub töödejuhataja enne puhkust oma kabinetti ja ütleb: "Sel aastal oleme tööta-nud kasudega. Kuna see edu on osaliselt ka teie teene, siis kirju-tan ma teie nimele tšeki 500 eu-ro peale." "Palju tänu," lööb töödejuhata-ja nägu summa suurust kuul-des särama."Ja kui järgmine aasta vähe-malt sama palju kasumit toob," jätkab direktor, "siis annan sel-lele tšekile ka oma allkirja."

***Miks ei söö blondiinid marinee-ritud kurke?Sest neil jääb pea purki kinni.Allikas: sobranna.postimees.ee

Kevadised seatööd on Atlas alanud! KUNNAR

VAATA KAsaartehaal.ee

Kihelkonna KIKAS 2020 va-limised. Pilet 5 €.

TEATERTantsuetendus "Object.ify"kl 19 Kuressaare kultuuri-keskuses. Etendust soovita-me vaadata koos eelneva vestlusega, mis algab kl 18.

VAT Teatri etendus "Alias"kl 19 Orissaare kultuurima-jas.

NÄITUSTiina Ojaste maalinäituse "Kuningannad" avamine kl 17 Saaremaa Kunstistuudio loomekeskuses. Kella 18 paiku algab kunstniku ju-

hendamisel õlimaali töötu-ba. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

KINO"Asjad, millest me ei räägi"kl 19 Leisi kinos.

Kinohommik: "Sipsik" kl 9.30 Muhu põhikooli saalis.

SPORTCredit24 1/4 � naal: Saare-maa VK vs. VK Biolars/Jel-gava kl 18 Orissaare spordi-hoones.

TANTSKapteni Kõrts ja Restos kl 22 tantsuõhtu TV 5-ga.

SAAREMAA LIHATÖÖSTUSEPIKA TÄNAVA POOD

Avatud E-R 10-18 ja L 10-14 Pikk tn 81. Tel 45 24 124

600 g

2.50€/tk

2.99€/kg

SELNÄDALAL

KEEDUVORSTLASTE

suitsutatud

SARDELL KODU

Saaremaa Vallavalitsus teatab vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 5, et Saaremaa Vallavolikogu tunnistas 28.02.2020 otsusega nr 1-3/12 osaliselt kehtetuks Kuressaare Linnavalitsuse 19.05.1998 korraldusega nr 414 kehtestatud Pihtla tee endise sõjaväeosa detailplaneeringu.Detailplaneeringu eesmärgiks on ala hoonetele teenindusmaade määramine, perspektiivsete ehitusvõimaluste määramine, maa-alale aadresside ja maakasutuse kitsenduste määramine. Detailplaneeringuga planeeriti krundid endises sõjaväeosas Kuressaare linnas praeguse Arhiivi, Kaare, Sirge ja Marientali tänava ääres.

Detailplaneering tunnistati osaliselt kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lg 1 p 2 alusel, kuna detailplaneering on suures osas ellu viidud ja detailplaneering ei ole enam aja- ega asjakohane ning ei määra detailplaneeringus vajalikke tingimusi. Detailplaneering jäetakse kehtima Marientali tee 11 krundi osas omaniku soovi alusel.

Otsusega saab tutvuda https://www.saaremaavald.ee/detailplaneeringute-tuhistamised-ja-kehtetuks-tunnistamised.

Teade Pihtla tee endise sõjaväeosa detailplaneeringuosalise kehtetuks tunnistamise kohta

TAKSOKESKUS1212 • 1300 • 1700

45 30 00045 33 333

24h

JÄTKUVALT TEIE TEENINDUSPARTNER.

Reval Auto Esindused

Aadress: Tallinna tn 61aÜldtelefon: 45 30 100

E-mail: kuressaare@audi.eeAvatud tööpäevadel: 8:30 - 17:30