majandusaasta aruanne...lucas hnathi „nukumaja, osa2“ (tlk triin tael) on tänapäeval...
TRANSCRIPT
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater
registrikood: 90008264
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Pärnu mnt 5
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10148
telefon: +372 6831400
faks: +372 6831401
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.draamateater.ee
2
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 14
Bilanss 14
Tulemiaruanne 15
Rahavoogude aruanne 16
Netovara muutuste aruanne 17
Raamatupidamise aastaaruande lisad 18
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18
Lisa 2 Raha 19
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 22
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 23
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 24
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 24
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 24
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 26
Lisa 11 Muud tulud 26
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 13 Tööjõukulud 27
Lisa 14 Intressitulud 27
Lisa 15 Seotud osapooled 27
Aruande allkirjad 28
Vandeaudiitori aruanne 29
1
TEGEVUSARUANNE 2019
SA Eesti Draamateater tõi 2019. aastal välja 8 lavastust, mille hulgas 1 oli koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.
Uued lavastused:
Patrick Süskindi „Kontrabass“ (lav Rein Oja), Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“ (lav Kertu
Moppel), Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ (lav Hendrik Toompere), Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (lav Priit Pedajas), Lee Halli „Võrk“ (lav Hendrik Toompere jr), Lucas Hnathi „Nukumaja,
osa 2“ (lav Mehis Pihla), Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ (lav Priit Pedajas, koostöös Nargenfestivaliga), Maksim Gorki „Päikese lapsed“ (lav Uku Uusberg, koostöös EMTA lavakunstikooliga),
REPERTUAAR
2019. aasta repertuaaris paistavad silma mitmekesised klassikalavastused, sh klassika
tänapäevased töötlused ja klassikast tõukuv uus looming. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis, et lisandusid head tänapäeva eesti autorid. Järjepidevuse ja teatri uuenemise mõttes on oluline suur koostöölavastus Lavakunstikooliga. Heas tasakaalus on noorema ja vanema generatsiooni lavastajate tööd. Uute lavastuste üldarv oli pisut väiksem kui viimastel aastatel, selle põhjuseks oli esiteks hästi püsiv repertuaar –
pole põhjust kiirustada mängukavast kustutama heas loomingulises vormis ja piisava publikuhuviga lavastusi; teiseks soov pakkuda lavastuste ettevalmistamisel viimatistest
hooaegadest pisut suuremat töörahu nii loomingulisele kui ka tehnilisele koosseisule. Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse oma maja kolmes saalis ning mängukohtades väljaspool maja – ollakse oma võimaluste piiri lähedal ning ülimalt intensiivse töökava juures on loominguliselt ja töökorralduslikult mõistlik võtta uute lavastuste väljatoomisel rahulikum
töörütm.
Eesti dramaturgia.
Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse näidendi „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ jõudmine ED lavale on mitmeti oluline. Madis Kõivu perekonnalool põhinev võrukeelne näidend kujutab Lõuna-Eesti külakogukonda ja ühte hariduspüüdlikku peret I maailmasõja puhkemise päevil. Priit Pedajas jätkas oma Kõivu-
teekonda Eesti Draamateatris, ta on siin lavale toonud üle kümne Madis Kõivu teatriteksti. Näidendi mitmekihilisus toob intiimse perekonnaloo kaudu esile murranguaja, kus oli korraga
mitu kultuurikihistust, paganlikust pärimuskultuurist ja uskumustest moodsa mitmekeelse hariduseni, oma kogukonnast sõltuv agraarühiskonna eluviis ja üle-Euroopalisse sõtta haaratus, kiiresti muuva maailmaga kohanemise ja oma säilitamise vahel tasakaalu otsimine. Võrukeelse teksti lavaletoomine on tähelepanuväärne keeletegu, see väärtustab eesti keele mitmekesisust, esitab professionaalse väljakutse näitlejatele – tunnustada tuleb suure trupi
hoolsat ja tulemuslikku tööd võru keele õppimisel ja esitamisel. Lavastusega tähistasime ka Madis Kõivu 90. sünniaastapäeva. Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ oli ED tellimus. Tegu on eesti dramaturgias üpris erandliku nähtusega, varem ilmunud romaani autori poolt oma teose põhjal kirjutatud näidendiga. See kujutab sõjajärgset varemetes Tartut ja sel taustal sõlmuvat perekonnalugu, sümboolselt siis varemetes linna ja perekonda ning rusudest hoolimata taastärkavat elu, uut linna, uut armastust, ideoloogilisest vaenust mürgitatud rahvussuhetest hoolimata võimalikku kahe noore inimlikku kokkusaamist ja lähedust. Autor, lavastaja ja trupp tegid näidendi teksti
2
arendamisel tulemusrikast koostööd. Eesti teatris on rikas proosa dramatiseerimise traditsioon, seda väärtuslikku allikat tasuks kasutada rohkem ka tänapäeval. Eri kultuurivaldkondade koostööst võidab kultuurielu tervikuna. Prosaistidest autorid toovad teatrisse kaasa suure sidusa loo jutustamise oskust, head stiilitunnetust, ajalist panoraamsust.
Tänapäeva maailma dramaturgia.
Lucas Hnathi „Nukumaja, osa2“ (tlk Triin Tael) on tänapäeval populaarne näidendivorm: fiktsioon fiktsiooni teemal ehk aluseks on võetud varasem kirjandusteos ning selle karakterite saatust n-ö edasi kirjutatud. Henrik Ibseni „Nukumaja“ neli tegelast on uuesti kokku toodud
15 aastat pärast seda, kui Ibseni näidendis oli Nora oma koduukse selja taga kinni löönud. Näidendi fiktsionaalne aeg on küll 19. sajandi lõpp, kuid see esitab erakordselt olulisi ja tänapäevaseid küsimusi ka tänapäevaste, õieti ajatult oluliste inimsuhete kohta, keskendudes
empaatiale, eneseteostusele, valikuvabadusele, vastustusele. Täpne, pingeline, hästi kontsentreeritud näidend ei võta pooli ega jaga lõplikke hinnanguid, vaid kutsub delikaatselt kaasa mõtlema lähisuhete põhiküsimuste üle. Lee Hall on Eesti Draamateatris varemgi lavale jõudnud tänapäeva autor. Tema seekordne teos „Võrk“ (tlk Kairi Kruus) põhineb Paddy Chayefsky samanimelisel filmil 1976. aastast. Peategelaseks on mõjuka telekanali uudisteankur, kes lastakse madala reitingu tõttu lahti. Järgnevad sündmused – meeleheitest ajendatud viha ja tõe välja ütlemine ning televisiooni kõike-kommertsialiseeriv masinavärk – kujutavad läbinägelikult ja teravmeelselt tänapäeva massikommunikatsiooni mehhanisme, kus ärilised eesmärgid võivad rohkem või vähem märkamatult pärssida tegijate ja ka tarbijate kriitikameelt ja eetilisi valikuid. Suure koosseisuga ja rohkete tegevuspaikadega näidendi lavaleseadmine pakkus nii lavastajale, näitetrupile kui ka kujundajatele tõelise väljakutse.
Patrick Süskindi „Kontrabass“ (tlk Helgi Loik) jõudis lavale näitleja Guido Kanguri initsiatiivil – näitlejate algatus ja materjali pakkumine on alati olnud Draamateatris teretulnud. Meisterlik monoloog annab sõna suure orkestri kontrabassistile, kes pihib oma tunnetest
instrumendi vastu, oma mõtetest orkestritöö kohta, ka oma salaarmastusest kauni soprani vastu. Lisaks sõnalisele rollile on seekord laval ka monoloogi esitaja muusikaline partner, kontrabassimängija Mingo Rajandi. Tekib sõna ja muusika haruldane dialoog, ühine jutustus. Guido Kangur kui tunnustatud džässmuusika kontsertide produtsent ning Mingo Rajandi kui Eesti silmapaistvaim džässkontrabassist koos tõlgendamas laval muusikat ja muusiku sisekõnet on kaunis kultuurivaldkondade koostöö. Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ (tlk Hendrik Lindepuu) tegevusajaks on valitud
kolm märgilist perioodi, mille muutuste ning pööretega peavad tegelased hakkama saama. Ilmekaks kokkuvõtteks võiks olla ühe tegelase katse kõnetada võõrast: „Izvinite, gaspadin… Izvinite, tavarištš… Do you speak english?“. „Armastus Krimmis“ valmis Mrożekil 1990. aastate alguses, selle kirjutamise ajaks oli tal seljataga juba pikk ning viljakas loometee, mille
tähtteosed nagu „Tango“ ning „Emigrandid“ on tuttavad ka eesti publikule. „Armastus Krimmis“ on poola absurdikirjaniku panoraamne vaade oma kodumaa müstilisele naabrile, Venemaale. Mrożek põimib osavalt kultuuriloost tuntud motiive ning teemasid, pastiššist kasvab aga valus grotesk. Näidend on tulvil kirjanduslikke, kultuuriloolisi ja ajaloolisi viiteid,
kuid üldistus püsiva inimloomuse kohta on mõistetav ka laiale publikule.
Klassika.
Maksim Gorki „Päikese lapsed“ (tlk Hans Luik) valis lavastaja Uku Uusberg
Lavakunstikooli bakalaureuselavastuse jaoks välja, sest ühelt poolt pakub suure ja kireva
tegelaskonnaga näidend rolle kogu kursusele, teisalt sobib ajaloolisi murranguaastaid kajastav tekst hästi ka tänaste muutuste üle mõtisklemiseks. 1905. aastast tänaseni on küll palju muutunud, aga kuhugi pole kadunud ühiskondi polariseerivad erimeelsused, kahjuks on
3
jätkuvalt aktuaalsed teemas lähisuhtevägivald ja ühiskonna vägivallatu muutmise võimalikkus. Suuri moraalseid valikuid tuleb teha igal ajal. 36-aastase Gorki kirjutatud
tegelaste peened psühholoogilised portreed pakuvad noortele näitlejatele palju mänguvõimalusi ning resonants kaasaegse ühiskonnaga on pannud lavastuse väga tänapäevaselt kajama. Koostöö lavakunstikooliga on olnud Draamateatrile alati sedavõrd tähtis, et harva on mõnel lennul jäänud siin teatris tegemata üks oma diplomilavastustest. Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“ (tlk Ülev Aaloe) on tekstikohenduste ja lavastuse esteetika abil toodud kirjutamise ajast, 1882. aastast tänapäeva. Henrik Ibsen kritiseeris selle näidendi kaudu ühiskonna silmakirjalikkust ja kiire käegakatsutava kasu eelistamist suuremale üldisele hüvele, vaikivat endastmõistetavust, millega keskkond ohverdatakse näilise hetkeheaolu nimel. Kertu Moppel koos oma loomingule trupiga esitab Ibseni tegelaste ja sõnade abil terava süüdistuse 21. sajandi inimestele, kes on Ibseni ajast saadik suutnud keskkonda
kahjustada tolle aja inimestele ilmselt kujuteldamatul määral. Kertu Moppeli materjalivalik ja lavastuslaad on mõtteline jätk „Väikekodanlastele“, mille puhul samuti kaasajastati sajandivanune tekst ning sotsiaalne teravik sihiti täpselt tänastele valupunktidele.
Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 2 eesti, 1 vene, 1 poola, 1 norra, 1 austria, 1 inglise, 1 ameerika. Nii kultuuriliselt mitmekesist aastat pole Draamateatris kaua
olnud. Nagu paljudel eelmistelgi aastatel, tuleb rõhutada, et repertuaariteatritele ette heidetavat angloameerika materjali domineerimist ED-s pole.
Draamateater on sihipäraselt teinud koostööd väga heade tõlkijatega. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju keelekogukonnale, seetõttu on aastas rohkem kui 100 000
vaatajaga teatril vastustus lasta oma lavadel kõlada rikkal eesti keelel. 2019. a lavastatud tekstide eestindused tegid Triin Tael ja tõlkedebüüdina Kairi Kruus inglise keelest. Varem
valminud tõlgete autorid on Helgi Loik saksa keelest, Hans Luik vene keelest, Ülev Aaloe norra keelest, Hendrik Lindepuu poola keelest. Oluline keelesündmus oli võrukeelse täispika näidendi lavastamine, võru keele konsultandiks oli Sulev Iva Tartu Ülikoolist.
Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatrile hästi tuntud ja oma ala tippu kuuluvate kolleegidega: Pille Jänes kujundas 3 lavastust („Armastus Krimmis“, „Linnade põletamine“, „Põud ja vihm“), Kristjan Suits 2 lavastust („Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“), 1 lavastuse kunstnikuks olid Arthur Arula („Rahvavaenlane“), Jaanus Vahtra („Kontrabass“), Laura Pählapuu („Päikese lapsed“).
Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on jätkuvalt hästi tasakaalus. 2019. aastal oli repertuaaris 30 lavastust, mille hulgas on
raskuskese Eesti dramaturgial ja selle valik on mitmekesine, moodustab repertuaarist
stabiilselt umbes kolmandiku („Eesti matus“ püsib vankumatult 2002. aastast). Pidevalt on repertuaaris 1-2 lastelavastust, needki juba aastaid algupärandid (2019. a „Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav.
2019. aasta jooksul anti 496 etendust ja korraldati lisaks 4 muud üritust (Antsude pidu, kaks
esimest lugemist, Link: Jüri Järvet 100). Statsionaaris anti 459 etendust ja väljaspool teatrimaja külalisetendustena 37 etendust.
Piletiga külastajaid oli 100 804, muude ürituste külastajatega kokku 101 697 inimest. Saalide
keskmine täituvus oli 92 % ja keskmine piletihind 13,17 € (ilma käibemaksuta).
4
Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Mõnus maatükk“ (44 etendust), „Pangalaen“ (39 etendust) ja „Päikesetriip“ (38 etendust).
Suurim publikuarv oli suures saalis lavastustel „Lohe needus“ (8615 inimest), „Ivanov“ (6776 inimest) ja „Tunnike rahu“ (6065 inimest),). Suurim publikuarv väikeses saalis oli lavastustel „Mõnus maatükk“ (5929 inimest), „Pangalaen“ (4646 inimest) ja „Nukumaja, osa 2“ (2214 inimest) ning Maalisaalis lavastusel „Päikesetriip“ (2651 inimest).
Külalisetendusi anti Eestis 10 – märtsikuus Pärnu Endla Teatri Suures saalis „Pangalaen“ (1 etendus) ja Endla Küünis „Mõnus maatükk“ (1 etendus), maikuus toimus „Isamaa pääsukesed“ gastroll Võru Kultuurimajas Kannel (1 etendus), Jõgeva Kultuurikeskuses (1 etendus), Hiiumaal Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses (2 etendust), Saaremaal
Kihelkonna rahvamajas (2 etendust), juunikuus toimusid „Kontrabassi“ kaks etendust Sõru Jazzi raames Hiiumaal Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses.
Lisaks mängiti teist suve „Isamaa pääsukesi“ Keila Kultuurikeskuses (23 etendust).
Kadriorus A. H. Tammsaare muuseumis mängiti „Vaimude tund Koidula tänavas“ (2
etendust).
Külalisetendusi anti välismaal 2 – „Vaimude tund Koidula tänavas“ Ameerika Ühendriikides Washingtoni Eesti Seltsis (1 etendus, 70 inimest) ja New Yorgi Eesti majas
(1 etendus, 160 inimest).
Uut eesti dramaturgiat tutvustava Esimese lugemise sarjas esitati aprillis Tiit Aleksejevi
„Kuningad. Näidend 1343. aastast“ ja novembris Juhan Peegli „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ põhjal Mati Undi kirjutatud dramatiseering – viimane toimus koostöös Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassiga.
2019. aastal algas (ja jõudis lõpule 2020. aastal) visuaalse identiteedi uuendamine.
Disainifirma Platvorm ja disainer Margus Tamme juhtimisel uuendati teatri visuaalne
identiteet, sh plakatid, trükised, koduleht.
Aastat hinnates võib tunnistada, et nii statistilised kui ka kunstilised tulemused on head. Vaatajate ja etenduste arv püsivad samas suurusjärgus juba aastaid ning on ka Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir.
TRUPP, TUNNUSTUS
Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2019. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere, Uku
Uusberg ning kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Koosseisulistest lavastajatest tõi Priit Pedajas välja kaks uut lavastust, kõik teised ühe lavastuse. Ühe lavastuse tegi teatrijuht Rein Oja ja üle lavastuse dramaturg Mehis Pihla, ühe ka külalislavastaja Kertu Moppel.
2019. lõpus oli trupis 38 näitlejat, aasta jooksul liitus trupiga Marian Heinat. Paljudes
lavastustes kasutati taas külalisnäitlejaid (ka muusikuid), mis kindlasti rikastas kunstilist koostööd, kuid tegi kohati keeruliseks mängukava planeerimise.
5
2019. aastal asusid tööle muusikaala juhatajana Lauri Kaldoja ja majakunstnikuna Laura
Pählapuu.
Riikliku kultuuripreemia pälvis Kristjan Suits 2018. aastal tehtud tööde eest, mis hõlmavad lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ning kontserdikujundusi, sh ka tööd Eesti Draamateatris.
Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2019 (2018. aasta loomingu eest):
Kunstnikuauhind: Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“. Tehnilise töötaja auhind: Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna
juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner. Kristallkingakese auhind: Ester Kuntu (noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest).
Lisaks olid teatri aastaauhindade nominendid 2019. aastal (2018. a loomingu eest):
Salme Reegi nimeline auhind: Kersti Heinloo – lavastus „Lohe needus“ (Eesti Draamateater).
Salme Reegi nimeline auhind: Liisa Saaremäel – Juta lavastuses „Kas kalad magavad?“ (VAT Teater) ning Sissi, Shakra ja Famagott lavastuses „Lohe needus“ (Eesti Draamateater). Naiskõrvalosa auhind: Maria Klenskaja – Sveta lavastuses „Isamaa pääsukesed“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival).
Naiskõrvalosa auhind: Ester Pajusoo – osatäitmised lavastuses „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning Anu lavastuses „Isamaa pääsukesed“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival).
Meeskõrvalosa auhind: Markus Luik – osatäitmised lavastustes „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning „Kostja ja hiiglane“ (R.A.A.A.M.), Serge Haulupa lavastuses „Monument“ (Kinoteater ja Von Krahli Teater). Meeskõrvalosa auhind: Indrek Sammul – Vassili Vassiljevitš Bessemjonov lavastuses „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater).
Kunstniku auhind: Martin Mikson – kujundused lavastustele „Põhjas“ (Tallinna Linnateater), „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning „Miljoni vaade“ (Tallinna Linnateater ja Vana Baskini Teater).
Kunstniku auhind: Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Öö lõpp“ (Vaba Lava), „Väike jumalanna“ (EMTA ja Eesti Draamateater), „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine), „Metsa forte“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival), „Väike prints“ (Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool) ning „Leek“ (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum).
Lavastajaauhind: Kertu Moppel – „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater).
Kolleegipreemiad Antsud 2019:
• Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Priit Pedajas (lavastuste "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ja "Linnade põletamine" eest)
• Naispeaosa Suur Ants – Teele Pärn (Tiina lavastuses "Linnade põletamine") • Meespeaosa Suur Ants – Hendrik Toompere ( Howard Beale´i rolli eest lavastuses
"Võrk") • Naiskõrvalosa Väike Ants – Mari Lill (Anne Marie osatäitmiste eest lavastuses
"Nukumaja, osa 2")
• Meeskõrvalosa Väike Ants – Christopher Rajaveer (Vova lavastuses "Linnade
põletamine" ja Billing lavastuses "Rahvavaenlane")
6
• Ilu-Antsu preemia vääriliseks hinnati Pille Jänese kujundused lavastustele "Armastus Krimmis", "Linnade põletamine" ja "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl".
• Parimaks tehniliseks töötajaks ehk Asi-Antsuks hääletati lavastust ettevalmistava teenistuse juht Andres Bergström, Abi-Antsuks ehk parimaks teenindavaks töötajaks valisid kolleegid teenindusjuht Kristin Viljamaa.
• Kaval-Antsu tiitli sai teatri juhtkonnalt massöör Svea Üksküla kogu kollektiivi suurepärase suunamudimise eest. Töömesilase löögastus-majutuspaketi sai enda
kasutada autojuht-varustaja Urmas Jõgi. • Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis
meesnäitlejate seast Christoher Rajaveer (mängis 145 etendust) ja naisnäitlejate hulgast Harriet Toompere (mängis 106 etendust).
Rahvusvahelisel teatrifestivalil NAKS 2019 valisid noored vaatajad Eesti Draamateatri
lavastuse „Lohe needus“ kolme enim kordaläinud lavastuse hulka.
HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ
Koostöös koolidega on meie peamisteks partneriteks eesti keele ja kirjanduse õpetajad ja gümnaasiumiõpilased. 18. oktoobril toimunud traditsioonilise õpetajate teabepäeva keskmes oli lavastus „Rahva vaenlane“. Lavastuse juhatas sisse intervjuu lavastaja Kertu Moppeliga, järgnes elav ja osalejaterohke etenduse arutelu. Õpetajate infopäeval osales üle saja õpetaja Eesti eri paigust.
Töötubades (nii etenduse-eelsetes sissejuhatustes kui ka lavastuste aruteludes) osales 249
õpilast. Etenduse-eelsed töötoad eelnevad tavaliselt näitekirjanduse klassika põhjal sündinud lavastustele - nii tutvustasime ajastut ning autorit näiteks Gorki „Väikekodanlaste“ puhul, käsitleti Uku Uusbergi lavastust „Ivanov“ jt.
Kirjandustoimetaja Kairi Kruusi ja NUKU Teatri kirjandusala juhataja Priit Põldma juhtimisel alustas tööd noorte teatrikriitikute Üle Rambi laboratoorium, kus teatrihuvilised gümnasistid saavad etenduse analüüsi alast koolitust.
Koos NUKU Teatri ja Teatri- ja muusikamuuseumiga korraldati gümnasistidele teatriloo teemaline mälumäng.
Kolmandale gümnaasiumiõpilaste teatriuurimuste võistlusele laekus 17 uurimust.
Preemiad:
Kaur Magnus Männik „Hendrik Toompere jr lavastuste „Väljaheitmine“ ja „Kaks vaest rumeenlast“ analüüs ja võrdlus“ (Tallinna Prantsuse Lütseum, juhendaja Külli Semjonov) Renar Kihho „Teatriarvustuste kogumik“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Karin Soodla; kogumik sisaldab kõik ühel hooajal Tartus Sadamateatris mängitud Vanemuise sõnalavastuste arvustused.) Liisamari Viik „Kostüümikunst teatris Eesti Draamateatri 1992. ja 2017. aasta „Ivanovi“ näitel“ (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, juhendajad Liina Unt, Heidi Taal)
5. detsembril toimus Madis Kõivu monoloogide esitamise võistluse finaal. 10 finalisti seast
valis žürii välja kolm parimat esitust – Kärt Kokkota (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11.
7
klass), Aksel Ojari (Tallinna Saksa Gümnaasium, 9. klass), Doris Vahtra (Tallinna Reaalkool,
12. klass). Võistlus oli pühendatud kirjaniku 90. sünniaastapäevale.
Traditsiooniliselt osales Eesti Draamateater kevadel üleriigilisel koolinoorte teatripäeval, mis 2019 toimus Vanemuises. Töötoad viisid läbi kirjandusala juhataja Ene Paaver,
muusikaline kujundaja Malle Maltis, butafoor Lea Ojam, teenindusjuht Kristin Viljamaa.
Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt.
Näidendiraamatu sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2019. aastal ilmus Kai Aareleidi „Linnade põletamine“. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitali.
Publikuleht Eesti Draamateater ilmus aprillis. Leht ilmub 8-leheküljelisena ja on publikule tasuta kättesaadav ED kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega. Järgmised numbrid ilmuvad ED uueneva visuaalse identiteedi kohases kujunduses 2020. aastal.
ED kasutas aktiivselt oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks.
ED tähistas Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva mininäituse, meenutuste- ja filmiõhtuga ning suure maleturniiriga ED, Tallinna Linnateatri, Tallinna Maleklubi ja Järveti kunagise mänguseltskonna Hõbelusikaklubi osavõtul.
Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna kolmandal Kirjandustänava festivalil
Koidula tänavas.
Jätkusid populaarsed ringkäigud lava taga.
MUUD SÜNDMUSED
Detsembris peeti traditsioonilist Jõulusahvri-nimelist jõululaata. Osalejate hulk ja huvi oli
endiselt suur. Müüjate osalustasuks oli oma kauba näidise annetus heategevuslikku loteriisse.
2019. aastal õnneloosi ja heategeva kohviku tulust kogunenud 3200 eurot annetasime Eesti laste ja noorte diabeediühingule.
Eesti Draamateater osaleb Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine). Eesti Suurperede Liidu liikmetel on võimalik osta ED etendustele sooduspileteid.
Eesti Draamateater osales teatrite spartakiaadil ja Nukuteatri korraldatud ülelinnalises mängumängus.
Juba kolmandat aastat järjest korraldas Draamateater teatritevahelise bridžiturniiri.
8
INVESTEERINGUD JA REMONT
2019. aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest rahadest, teostatud sai nii pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise
iseloomuga tööd.
Aasta kandvamaks teostatud projektiks oli aastaid kavandatud Suure saali lavatehnika
juhtimisautomaatika uuendamine ja täiendamine, mis kulges plaanitult ja valmis isegi ennetähtaegselt. Samas sai tellitud ka erapooletu kontrollinstitutsiooni poolt lava tõsteseadmete staatilised ja dünaamilised katsetused maksimaalsete koormuste juures (+25%).
Katsetuste käigus üks ploki sõlm andis järgi millele järgnes metalli mõlkimist ja raua väändumist. Tänu katsetustele projekteeriti ohtlik sõlm ümber ja asendati uue lahendusega, sama tehti kõigi süsteemis olevate analoogsete sõlmedega.
Suuremate investeeringute kõrval teostati järgnevad olulised tööd:
- Telliti eriprojektina valmistatud teatri dekoratsiooni hoiustuskäru, eesmärgiga hoiustada ruumi puuduse tõttu dekoratsioone kärus, et jääks ära kaks etappi, dekoratsioonide ladustamine lattu ja nende ladustamine kärusse teatrisse vedamiseks.
- Renoveeriti suure saali lavaramp koos küljetreppidega, mis said nüüd uue kujunduse ja väljanägemise ning integreerub sujuvamalt lavaga.
- Vahetati välja amortiseerunud välisuksed.
Pidevaks tööks lähiaastatel on ventilatsioonisõlmede remont ja uuendamised. Möödunud aastal sai teostatud Suure saali ja maalisaali ventilatsiooniautomaatika kilpide ja seadmete
renoveerimine, mis olid tingitud vanade süsteemide füüsilisest ja moraalses vananemisest.
Olulisi purunenud ja amortiseerunud komponente ei toodeta enam ning kilpe ja seadmeid ei
ole võimalik remontida ning need vajavad komplektset väljavahetamist. Sama saatus ootab ees kõiki üle 10 aasta vanuseid sõlmi, süsteeme. Põhjalikku uuendamist vajavad heli- ja
videosüsteemid ning teatri kahe saali valguspark, millised tööd on planeeritud lähiaastatel.
PILETIMAAILM
Aastal 2019 liitus Piletimaailmaga 4 uut litsentsiaati: Tapa Kultuurikoda, Rapla Kino, SA
Vanalinna Teatrimaja ning Tartu Mänguasjamuuseumi Teatrikodu ning 40 uut korraldajat, kes oma ürituse pileteid läbi Piletimaailma müüvad.
Aasta jooksul on müüdud Piletimaailmas 989 203 piletit.
Teostati järnevad arendused:
• Sündmuste infovoo API täiendused (vastuste puhverdamine, saaliplaanide järgi sorteerimine)
9
• Piletimaailma programmi rakenduste viimine Docker platvormile: Rakendusserveri
dockeriseerimine (passenger, nginx, openads, production, config).
• Deploy protseduuride testimine ja viimistlemine, logide seadistamine ning e-maili
saatmise seadistamine.
• Mailpump probleemi tehniline uurimine ja lahendamine.
• Projekti seadistamine arenduseks, Admin: kliendihalduse "vali kõik" nupp.
• Admin: kliendihalduse CSV eksport.
• Andmebaasiversiooni uuendus (8.4 -> 9.5) testimine.
• Admin: kliendihalduse filtrid.
• Kasutaja-andmete eemaldamine, Registreeringu märge klientide nimekirjale.
• Piletite saatmine e-postile müügitarkvaras tehingu lõpetamise järel.
• Piletimaailma kinkekaart netipoes (disain, arendus, testimine ja programmi
üleslaadmine).
Piletimaailma programmi arendajaga on lähiajaks kooskõlastatud järgmised arendused:
• Uurime tehnilisi võimalusi arendustöö teostamiseks korraldaja oma kinkekaartide müümiseks ja vahetamiseks Piletimaailma netipoes.
• Jätkame Piletimaailma programmiosade uuendamist kaasaegsematele versioonidele.
• Uurime võimalust kustutada kliendikaardid, kus puudub täisnimi ning võimaluse korral suunata kliendid üle vaatama/korrastama oma Piletimaailma kontosid. Kliendiotsing (myyk, admin) peab suutma rakendada andmebaasi unaccent reeglit, kus
diaktriitilised tähed loetakse võrdseks mittediakriitlistega (ö -> o, õ -> o, ü -> u, jne).
Klientide sidekriipsuga eraldatud nimed: Süsteem ei peaks teist nimeosa muutma väikese algustähega. Olemasolevad nimed peaks teisendama korrektseks (näiteks Eva-
maria -> Eva-Maria).
• Adminprogrammi lisada võimalus filtreerida kogu teatud ajaperioodil kulutatud summa ja piletite arvu järgi ning žanri põhiselt.
• Müügiprogrammi esitlusele lisada nupp, mis võimaldaks infot saata kõikidele netipileti ostjatele (etenduse ärajäämine/muudatused jne).
• Müügiprogrammi lisada manuaal süsteemi kasutajatele Abi/Help lisana.
• Ribakoodilugejaga kontrollitud pileti saalis paiknemise näitamine. Kontrollitud piletitega klientide näitamine müügiinfos peab jääma alles.
10
• Etenduste automaatne arhiveerimine: kui etendus on toimunud, võiks see minna toimumisajast arvestades ühe kuu järel automaatselt arhiveerituks ning mitte esinema otsingute vastustes.
• Lisada lavastuste koondaruanne.
• Arendada netipoodi kliendile võimalus osta koos piletitega ka lisateenuseid (bussipilet, meened jne).
• Wallet-App iPhone’i ja Androidi jaoks, samuti iCali või Google’i kalendrisse lisamise võimalus – saab pileti endale alla laadida.
• Vaadata üle ning muuta e-pileti disaini.
• Adminprogrammis: kampaaniate juurde lisada võimalus minimaalseks piletite koguseks st kampaaniahind kehtib alates teatud/sisestatud piletite arvust.
• Sündmuspaiga saalide automaatne arhiveerimine.
• Lisaväli: kommentaar (sisemiseks kasutamiseks infojagamine)
• Kliendihaldusse poolele lisada kliendikaardi kood. Soodustuse saab teha koodi alusel,
isegi, kui kaarti pole kaasas. Igale teatrile oma kliendikoodid; et klient oleks koodiga
leitav ning paistaks aruandluses. Teine teater ei saa näha teiste aruandeid.
• Kommunikatsiooni trackimine: Kõik teadetesaatmine fikseerida, klientide juures näidata viimast toimunud kommunikatsiooni ning lisada filter “viimane kommunikatsioon toiminud".
• Emailisaatmise fakt salvestada sündmusena, mis paistab istekoha ajaloos.
• Aruandluses lisada hindade kaupa lahtivõtmise juures täpsustav eristamine sooduste teksti järgi.
MUU INFO
Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt 2 812 682 eurot, sellest
hooldusremondi toetuseks 31 700 eurot, remondifondi toetuseks 15 000 eurot ja lavatehnika
renoveerimiseks 380 000 eurot.
SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping perioodiks 2018-2021. SA Eesti Draamateater nõukogu on
neljaliikmeline, muutusi juhatuse koosseisus 2019 aastal ei olnud.
Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 61 466 eurot. Nõukogu liikmetele maksti koos maksudega 13 965 eurot.
11
Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja
nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas.
Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 617 192 eurot,
mittekoosseisulistele 122 125 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 820 737 eurot. Keskmiselt oli
aruandeperioodil 133,5 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 134 inimest.
PEAMISED FINANTSSUHTARVUD
Finantssuhtarvude arvutamise metoodika:
Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu
Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu
Netovara puhastootlus = tulem / netovara
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused
Netovara määr = netovara / aktiva
31.12.2019 31.12.2018
Puhaskasumi marginaal -0,22% -9,8%
Ärikasumi marginaal -0,29% -9,8%
Netovara puhastootlus -0,06% -2,5%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,23 1,13
Netovara määr 83,5% 82,5%
14
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 270 247 1 245 556 2
Nõuded ja ettemaksed 332 145 336 040 3,4
Kokku käibevarad 1 602 392 1 581 596
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 6 256 966 6 399 925 5
Immateriaalsed põhivarad 28 431 3 869 6
Kokku põhivarad 6 285 397 6 403 794
Kokku varad 7 887 789 7 985 390
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 299 760 1 393 542 7,8
Kokku lühiajalised kohustised 1 299 760 1 393 542
Kokku kohustised 1 299 760 1 393 542
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -511 743 -337 940
Aruandeaasta tulem -3 819 -173 803
Kokku netovara 6 588 029 6 591 848
Kokku kohustised ja netovara 7 887 789 7 985 390
15
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 2 816 835 2 405 450 9
Tulu ettevõtlusest 1 760 355 1 775 710 10
Muud tulud 23 637 10 032 11
Kokku tulud 4 600 827 4 191 192
Kulud
Jagatud annetused ja toetused -4 381 -4 499
Mitmesugused tegevuskulud -1 273 161 -1 356 481 12
Tööjõukulud -2 820 737 -2 558 971 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -507 611 -445 066 5,6
Muud kulud -13 0
Kokku kulud -4 605 903 -4 365 017
Põhitegevuse tulem -5 076 -173 825
Intressitulud 1 257 22 14
Aruandeaasta tulem -3 819 -173 803
16
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -5 076 -173 825
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 507 611 445 066 5,6
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -5 671
Muud korrigeerimised -380 000 0 9
Kokku korrigeerimised 127 611 439 395
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 490 -14 206 3
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -93 782 323 273 7
Kokku rahavood põhitegevusest 32 243 574 637
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
soetamisel-9 214 -217 067 5,6
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
müügist0 5 671
Antud laenude tagasimaksed 405 1 816
Laekunud intressid 1 257 22 14
Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 552 -209 558
Kokku rahavood 24 691 365 079
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 245 556 880 477 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 24 691 365 079
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 270 247 1 245 556 2
17
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital
nimiväärtuses/ Reservkapital
Akumuleeritud tulem
31.12.2017 7 103 591 -337 940 6 765 651
Aruandeaasta tulem -173 803 -173 803
31.12.2018 7 103 591 -511 743 6 591 848
Aruandeaasta tulem -3 819 -3 819
31.12.2019 7 103 591 -515 562 6 588 029
18
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi, Avaliku sektori finantsarvestuse
ja -aruandluse juhendi ja Riigieelarve seadusega.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist eurodes.
Varade ja kohustuste jaotus.
Varad ja kohustused on jaotatud lühi – ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta
või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning
lühiajalisi või
katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes.
Nõuded ja ettemaksed
Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga
konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul
puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000
eurot. Soetusmaksumuses ei kajastu käibemaks. Varad, mille soetusmaksumus oli alla 5000euro, on bilansipäeva seisuga
jääkmaksumuses kuluks kantud.
Parendused
Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.
Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt
välja.
Laenukasutuse kulud
Hoonete ehitamiseks võetud pika-ajalise laenuga seonduvaid kulusid (laenu teenustasud ning intressid kuni hoone valmimiseni) ei
kapitaliseerita ning neid kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes kuluna.
Kinnistutel asuvad hooned on kajastatud soetusmaksumuses, maa maksustamishinnas.
Muud materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil. Kulumi norm määratakse igale
põhivaraobjektile eraldi,sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja rajatised 5-50 aastat
Transpordivahendid 5 aastat
Arvutid ja arvutustehnika 3-4 aastat
Masinad ja seadmed 5 aastat
Muud materiaalsed põhivarad 3-20 aastat
Kunstiväärtused amortisatsiooni ei arvestata
Immateriaalne põhivara 5-10 aastat
19
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Rendid
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Tulud
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja
tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastmemeetodist.
Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.
Sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtub sihtasutus Eesti Draamateater Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi
paragrahvidest 25-30.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud
osapooltena käsitletakse:
• tegev- ja kõrgem juhtkond
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud.
Lisa 2 Raha(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 7 167 8 075
Raha arvelduskontodel 1 256 904 1 232 769
Raha teel 6 176 4 712
Kokku raha 1 270 247 1 245 556
20
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 170 600 170 600
Ostjatelt laekumata
arved170 600 170 600
Ebatõenäoliselt
laekuvad nõuded0
Nõuded seotud osapoolte
vastu0
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded125 062 125 062
Ettemaksed 36 350 36 350
Tulevaste perioodide
kulud35 909 35 909
Muud makstud
ettemaksed441 441
Kinnipidamised töötasudest 133 133
Kokku nõuded ja
ettemaksed332 145 332 145
31.12.2018 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 190 048 190 048
Ostjatelt laekumata
arved190 048 190 048
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded116 760 116 760
Muud nõuded 405 405
Laenunõuded 405 405
Ettemaksed 28 571 28 571
Tulevaste perioodide
kulud28 571 28 571
Kinnipidamised töötasudest 256 256
Kokku nõuded ja
ettemaksed336 040 336 040
21
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 144 757
Käibemaks 28 134 20 901
Üksikisiku tulumaks 40 555 37 414
Sotsiaalmaks 76 199 71 004
Kohustuslik kogumispension 3 571 3 272
Töötuskindlustusmaksed 4 881 4 532
Ettemaksukonto jääk 125 062 116 760
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 125 062 153 484 116 760 137 880
22
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja
seadmed
Muud
materiaalsed
põhivarad
Lõpetamata
projektid ja
ettemaksedTranspordivahendid Arvutid ja
arvutisüsteemidMuud
masinad ja
seadmed
Lõpetamata
projektid
Ettemaksed
31.12.2017
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 101 477 13 314 24 703 139 494 3 127 566 12 777 601
Akumuleeritud kulum -3 524 701 -15 733 -11 308 -24 703 -51 744 -2 581 244 -6 157 689
Jääkmaksumus 308 457 5 677 383 85 744 2 006 0 87 750 546 322 6 619 912
Ostud ja parendused 0 0 27 994 0 0 27 994 32 924 0 156 149 156 149 217 067
Amortisatsioonikulu 0 -304 084 -18 374 -1 992 0 -20 366 -103 384 0 0 0 -427 834
Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -6 375 0 0 -6 375 0 0 0 0 -6 375
Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 0 -2 845 0 0 0 -2 845
Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 0 0 -2 845 0 0 0 -2 845
31.12.2018
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 123 096 13 314 24 703 161 113 3 157 645 0 156 149 156 149 12 985 448
Akumuleeritud kulum 0 -3 828 785 -34 107 -13 300 -24 703 -72 110 -2 684 628 0 0 0 -6 585 523
Jääkmaksumus 308 457 5 373 299 88 989 14 0 89 003 473 017 0 156 149 156 149 6 399 925
Ostud ja parendused 15 000 15 000 346 211 346 211 361 211
Muud ostud ja parendused 15 000 15 000 346 211 346 211 361 211
Amortisatsioonikulu -286 638 -24 114 -14 0 -24 128 -121 061 -431 827
Ümberliigitamised 502 360 -502 360 -502 360 0
Ümberliigitamised
ettemaksetest502 360 -502 360 -502 360 0
Muud muutused -72 343 -72 343
31.12.2019
Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 24 703 176 113 3 332 928 0 0 13 019 582
Akumuleeritud kulum 0 -4 115 423 -58 221 -13 314 -24 703 -96 238 -2 550 955 0 0 -6 762 616
Jääkmaksumus 308 457 5 086 661 79 875 0 0 79 875 781 973 0 0 6 256 966
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 0 5 671
Transpordivahendid 5 671
Kokku 0 5 671
Kahjum põhivara mahakandmisest 72343 eurot.
23
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara Lõpetamata
projektid ja
ettemaksed
31.12.2017
Soetusmaksumus 205 629 205 629
Akumuleeritud kulum -193 749 -193 749
Jääkmaksumus 11 880 11 880
Amortisatsioonikulu -8 011 -8 011
31.12.2018
Soetusmaksumus 205 629 205 629
Akumuleeritud kulum -201 760 -201 760
Jääkmaksumus 3 869 3 869
Ostud ja parendused 28 003 28 003
Amortisatsioonikulu -3 441 -3 441
Ümberliigitamised 28 003 -28 003
31.12.2019
Soetusmaksumus 183 632 0 183 632
Akumuleeritud kulum -155 201 -155 201
Jääkmaksumus 28 431 0 28 431
24
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 723 188 723 188
Võlad töövõtjatele 94 456 94 456
Maksuvõlad 153 484 153 484
Muud võlad 7 852 7 852
Muud viitvõlad 7 852 7 852
Saadud ettemaksed 319 050 319 050
Muud saadud ettemaksed 319 050 319 050
Muud kohustised 1 730 1 730
Kokku võlad ja ettemaksed 1 299 760 1 299 760
31.12.2018 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 881 278 881 278
Võlad töövõtjatele 77 971 77 971
Maksuvõlad 137 880 137 880
Muud võlad 7 771 7 771
Muud viitvõlad 7 771 7 771
Saadud ettemaksed 286 952 286 952
Muud saadud ettemaksed 286 952 286 952
Muud kohustised 1 690 1 690
Kokku võlad ja ettemaksed 1 393 542 1 393 542
Lisa 8 Võlad töövõtjatele(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Puhkusetasude kohustis 94 456 77 971
Muud võlad 0 0
Kokku võlad töövõtjatele 94 456 77 971
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
25
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Kajastatud
tulemiaruandes
31.12.2018
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Kultuuriministeerium 155 000 -155 000 0
Kokku
sihtfinantseerimine
põhivarade
soetamiseks
155 000 -155 000 0
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 2 202 988 -2 202 988
Eesti Kultuurkapital 10 200 -8 462 1 738
EV100 programm 39 000 -39 000
Kokku
sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
2 252 188 -2 250 450 1 738
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja
toetused
2 407 188 -2 405 450 1 738
31.12.2018 Laekunud Kajastatud
tulemiaruandes
31.12.2019
Kohustised Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Kultuuriministeerium 380 000 -380 000 0
Kokku
sihtfinantseerimine
põhivarade
soetamiseks
380 000 -380 000 0
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 2 385 982 -2 385 982 0
Eesti Kultuurkapital 1 738 -88 -1 650 0
Teater Maal 2 503 -2 503 0
Kultuuriministeerium 46 700 -46 700 0
Kokku
sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
1 738 2 435 097 -2 436 835 0
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja
toetused
1 738 2 815 097 -2 816 835 0
26
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest(eurodes)
2019 2018
Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 372 950 1 441 439
Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 308 820 266 488
Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 36 308 28 238
Reklaamindus (7440) 24 660 19 774
Kirjastamistegevus (2214) 1 633 2 004
Muud tulud (9232) 15 984 17 767
Kokku tulu ettevõtlusest 1 760 355 1 775 710
Lisa 11 Muud tulud(eurodes)
2019 2018
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 5 671
Muud 23 637 4 361
Kokku muud tulud 23 637 10 032
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent -16 700 -16 450
Energia -120 431 -127 372
Elektrienergia -55 973 -58 484
Soojusenergia -57 919 -61 266
Kütus -6 539 -7 622
Veevarustusteenused -5 489 -6 460
Mitmesugused bürookulud -173 066 -147 370
Lähetuskulud -13 655 -14 769
Koolituskulud -4 280 -3 345
Riiklikud ja kohalikud maksud -8 215 -8 211
Uuslavastuste kulud -263 152 -319 018
Etendustegevuse kulud -386 585 -440 006
Muud -281 588 -273 480
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 273 161 -1 356 481
27
Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tööjõukulud(eurodes)
2019 2018
Palgakulu -2 110 726 -1 911 549
Sotsiaalmaksud -704 023 -637 837
Erisoodustused -5 988 -9 585
Kokku tööjõukulud -2 820 737 -2 558 971
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 134 133
Lisa 14 Intressitulud(eurodes)
2019 2018
Intressitulu hoiustelt 1 254 0
Intressitulu laenudelt 3 22
Kokku intressitulud 1 257 22
Lisa 15 Seotud osapooled(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2019 31.12.2018
Nõuded Nõuded
Asutajad ja liikmed 70 70
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2019 2018
Kaupade ja
teenuste ostud
Kaupade ja
teenuste müügid
Kaupade ja
teenuste ostud
Kaupade ja
teenuste müügid
Asutajad ja liikmed 900 700
Tegev- ja kõrgema juhtkonna
ning olulise osalusega eraisikust
omanike lähedased pereliikmed
ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
7 350 1 800
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 56 715 51 910