majandusaasta aruanne · tartuff. festivali programmis linastusid tartus ja tallinnas...

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2011

aruandeaasta lõpp: 31.12.2011

sihtasutuse nimi: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

registrikood: 90005946

tänava/talu nimi,

maja ja korteri number:

Narva mnt 7a

linn: Tallinn

maakond: Harju maakond

postisihtnumber: 10117

telefon: +372 6274171

faks: +372 6274170

e-posti aadress: [email protected]

2

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 2011. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 30

Bilanss 30

Tulemiaruanne 31

Rahavoogude aruanne 32

Netovara muutuste aruanne 33

Raamatupidamise aastaaruande lisad 34

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 34

Lisa 2 Raha 37

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud 38

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 39

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 40

Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud 40

Lisa 7 Materiaalne põhivara 41

Lisa 8 Immateriaalne põhivara 42

Lisa 9 Kasutusrent 42

Lisa 10 Laenukohustused 43

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 43

Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 44

Lisa 13 Annetused ja toetused 44

Lisa 14 Muud tulud 45

Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused 45

Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 46

Lisa 17 Tööjõukulud 46

Lisa 18 Muud kulud 46

Lisa 19 Finantstulud ja -kulud 47

Lisa 20 Seotud osapooled 47

Lisa 21 Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitseval 49

Lisa 22 Antud välisabi kulud projektidele 51

Lisa 23 Finantsinvesteeringud 52

Lisa 24 Sihtfinantseerimisega seotud potentsiaalsed kohust 53

Lisa 25 Välisabi finantseerimisega seotud potentsiaalsed k 54

3


Tegevusaruanne

TEGEVUSARUANNE

1. Üldine info

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi (keskkonnatasud) eraldisi ja

Euroopa Liidu (edaspidi EL) fondide, välisabi-programmide, rohelise investeerimisskeemi ning laenuvahendeid keskkonnaprojektide

elluviimiseks.

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonnakaitse valdkondades.

KIKi missioon on terve elukeskkonna hoidmine, puhtama looduse ning säästva arengu väärtustamine.

KIKi visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja –investeeringute suunaja ning kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon.

KIK asutati keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. KIKi asutajaõiguste teostaja on Rahandusministeerium. KIKi

asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister 11.05.2000 ja otsus registreeriti 02.06.2000 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

2005. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu keskkonnatasude seaduse, mis jõustus 01.01.2006. Keskkonnatasude seadusse lisati ka

keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse sätted ning seega tegutseb KIK alates 2006.aasta algusest keskkonnatasude seaduse

alusel.

KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, mis kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Nõukogusse kuulub 9 liiget, kellest neli nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli

Rahandusministeeriumi poolt (sh kolm liiget keskkonnaministri ettepanekul). Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha

järgselt.

KIKi auditikomitee koosneb kahest nõukogu liikmest ja ühest rahandusministeeriumi esindajast. Auditikomitee ülesandeks on nõukogu

nõustamine järelevalvega seotud küsimustes, samuti juhib auditikomitee KIKi struktuuri kuuluva siseaudiitori ametikoha tööd.

KIKi esindab ja igapäevast tööd korraldab kaheliikmeline juhatus.

KIKi põhitegevusteks on järgmiste abivahendite suunamine keskkonnaprojektide arendamiseks:

• laekumised keskkonnatasudest;

• Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF, inglise keeles Cohesion Fund) toetused;

• Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF, inglise keeles European Regional Development Fund) toetused;

• Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF, inglise keeles European Social Fund) toetused;

• rohelise investeerimisskeemi (edaspidi RIS) toetused;

• laenude andmine keskkonnakasutusest laekuvatest vahenditest või krediidiliinidest.

Keskkonnakasutusest laekuv raha kanti 2011. aastal KIKi e-riigikassa kontole. ÜFi, ERFi ja ESFi vahendite kasutamiseks on KIKile avatud

riigikassa virtuaalkontod. Nimetatud fondide toetusraha ei maksta välja KIKi arvelduskontolt, vaid e-riigikassa KIKi virtuaalkontodelt eeldusel, et

KIK on kulu abikõlblikuks tunnistanud, aktsepteerinud ja makse kinnitanud.

Rohelise investeerimisskeemi raha on kantud üle samuti KIKi e-riigikassa kontole.

KIK finantseerib keskkonnalaene vastavalt nõukogu poolt kehtestatud tingimustele nii oma- kui välisvahenditest.

2. 2011. aasta tähtsamate sündmuste ja tegevuste kokkuvõte

2.1 Olulised sündmused

KIK on hoogsalt arendanud infosüsteeme töö kiiremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks. Üheks andmesüsteemiks, mis käivitati 17.01.2011.a

on KIKAS1 ehk Keskkonnaprogrammi taotluste ja projektide menetlemise keskkond. KIKASe valmimine võimaldas minna seniselt väga

paberirohkelt taotlemise ja asjaajamistoimingult üle kiiremale ja loodussõbralikumale e-keskkonnale. Selles keskkonnas toimuvad ka KIKi

nõukogu koosolekud. Esimene koosolek e-nõukogu keskkonnas toimus 28.06.2011.a.

Teiseks KIKi jaoks oluliseks toetuste taotlemise ja projektide menetlemise keskkonnaks on struktuuritoetuse registri operatiivinfosüsteem

(SFOS), mille arendamiseks toimus 2011.a alguses Rahandusministeeriumis hange. Tulenevalt mahust ning tähtsusest, käsitletakse projekti

iseseisva osana e-taotlemise funktsionaalsust (e-SFOS), mille tulemusel saavad nii taotlejad kui ka toetuse saajad esitada e-SFOSi kaudu

toetuse taotlusi, väljamaksetaotlusi ning muid dokumente. Projekti olulisteks osadeks olid veel SFOSi optimeerimine ja jõudluse suurendamine

ning vastavalt kasutatavate vajadustele personaliseeritud lahenduste loomine.

8.08.—13.08. osales KIK Hispaania Kuningriigiga sõlmitud saastekvootide müügi lepingu raames Tartu armastusfilmide kuuendal festivalil

Tartuff. Festivali programmis linastusid Tartus ja Tallinnas keskkonnateemalised dokumentaalfilmid. Üritusel käis üle 21’300 inimese, iga

keskkonnadokumentaali ette näidati Tartus ja Tallinnas taastuvenergeetikat ja KIKi tutvustavat klippi - nii KIK kui ka keskkonnasõnum integreeriti

4


sel teel festivali kommunikatsiooni.

KIKi delegatsioon osales 5.09.—9.09.2011.a koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega õppereisil Ungaris. Eesmärgiks oli tutvuda EL

struktuuritoetuste rakendussüsteemiga. Külastati nii vastavaid ametiasutusi kui ka struktuuritoetusest rahastatud keskkonnavaldkonna

infrastruktuuri objekte.

07.11.—13.11.2011 osales KIK MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur korraldatud Energiasäästunädala teavitustegevustel KIKi ja Austria

Vabariigi vahel sõlmitud saastekvootide müügilepingu raames. Ürituse toimumise ajal olid ühe nädala jooksul raadiojaamades Elmar ja Kuku

eetris energiasäästu teemalised reklaamklipid, lisaks kaks valdkonnaga seotud intervjuud. 04.11.2011 ilmus ajalehes „Postimees“ KIKi ja

rohelist investeerimisskeemi tutvustav artikkel.

KIKi esindajad osalesid Riias 30.11.—01.12.2011.a toimunud struktuuritoetuste rakendamise Läti konverentsil. KIK esindaja esitas ülevaate

struktuuritoetuste rakendusüksuse tööst Eestis.

„Postimees“ kuulutas 5.01.2012 aasta inimesteks 2011 KIKi töötajad Anne Sullingu ja Hannu Lambi, kelle initsiatiivil alustas Eesti kasutamata

riikliku CO2 saastekvoodi müüki. Aastatel 2010—2011 õnnestus tuua Eesti riigile märkimisväärsed summad, mille eest on näiteks renoveeritud

energiasäästu eesmärgil riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid, soojustatud kortermaju, rajatud tuuleparke, soetatud ökonoomseid busse ja

moodsaid tramme ning elektriautosid.

2.2 Areng

KIKi bilansimaht kasvas 2011. aastal, võrreldes eelmise aastaga 45 MEUR ehk 29% - bilansimaht on 2010. ja 2011.aastal, vastavalt, 197

MEUR ja 152 MEUR. Tekkepõhine tulude maht keskkonnatasude seadusest tulenevate vahendite osas vähenes, võrreldes 2010. aastaga 3

MEUR võrra ehk 7% - tulu oli 2010. ja 2011.aastal, vastavalt 43 MEUR ja 40 MEUR, seda ennekõike vähenenud saastetasu ja keskkonnale

tekitatud kahjude hüvitamise osas.

KIK vahendas 2011. aastal välisabi (ERF ja ÜF, teised väiksemamahulised ELi abiskeemid) koos kaasfinantseeringuga kokku 149 MEUR, mis

on kaks korda (ehk 100%) rohkem kui 2010. aastal, mil välisabi maht koos kaasfinantseeringuga moodustas 74 MEUR. Seejuures vahendatud

välisabi maht kasvas 2011. aastal 85 MEUR võrra ehk 142% ja kaasfinantseeringu maht vähenes 10 MEUR võrra ehk 74%.

KIKi ülalpidamiskulud kasvasid 2011. aastal, võrreldes eelneva aastaga 27% ehk 3 MEURilt 3,7 MEURini, mis oli põhiliselt tingitud tööjõukulu

suurenemisest ja uute tarkvaralahenduste juurutamisest.

31.12.2011 seisuga töötas KIKis 84 töötajat (31.12.2010 65 töötajat), neist 69 Tallinna kontoris ja 15 maakondlikes esindustes. Igas

maakonnas, v.a Tartus, asub üks KIKi töötaja, Tartu esinduses töötab kaks inimest.

2011.aastal loodi 14 uut ametikohta - haldusspetsialist, dokumendihalduse arenduse spetsialist, järelevalvespetsialist (2 ametikohta),

raamatupidaja, jurist, sekretär, projektikoordinaator (6 ametikohta) ja ST assistent. Lapsehoolduspuhkuselt naases 3 töötajat,

lapsehoolduspuhkusele suundus 3 töötajat. Täitmata on 1 projektikoordinaatori ametikoht.

2011. aastal oli palgakulu kokku 1,75 MEUR, millest maksti KIKi töötajatele töötasudeks ja töövõtulepingute alusel 1,68 MEUR ning juhatuse

liikmetele juhtimislepingute alusel 76 tuhat EUR.

Paralleelselt Keskkonnaprogrammi andmesüsteemi KIKAS1 (vt p.2.1 ja p.3.1) juurutamisega toimus dokumendihaldussüsteemi (DHS) ehk

KIKAS2 keskkonna arendamine. Välistestijaga viidi läbi põhjalik DHSi testimine nii süsteemis esinevate võimalike vigade kui ka jõudluse osas.

Selle tulemusel valmis põhjalik testiraport DHSi arendajale. Lisaks kaardistati KIK-i üksuste täiendavad nõuded DHSle. Selle tulemusena on

viiakse ellu 2012.aastal DHS jätkuarendused. DHS käivitatakse töökeskkonnana 2012.aastal.

Lisaks eelpool mainitud eesmärkide täitmisele laiendati virtualiseeritud serveriparki, vahetati välja vananenud arvuteid ja monitore ning jätkati

ISKE etalonturbe süsteemi rakendamisega KIKis.

2.3 Ülevaade KIKi nõukogu 2011. a. tööst vastavalt riigivaraseaduse § 98 lg-le 1

KIKi nõukogu pidas 2011.aastal seitse koosolekut ja arutas läbi 60 päevakorrapunkti.

Vastavalt KIKi põhikirjale valiti 26.04.2011 nõukogu uueks esimeheks keskkonnaminister Keit Pentus.

Lisaks esimehe vahetusele toimusid KIKi nõukogu koosseisus veel järgmised muudatused: uuteks Riigikogu esindajateks määrati Rein Ranver,

Siim Kabrits ja Andrus Saare. Uueks rahandusministeeriumi esindajaks nimetati Ivar Sikk.

30.08.2011 kinnitas KIKi nõukogu KIKi auditikomitee uue koosseisu. Esimeheks valiti rahandusministeeriumi esindaja Maris Viire, auditikomitee

liikmeteks nimetati Evelin Oras ja Rein Randver.

Olulisemad teemad, mida koosolekutel käsitleti, on järgmised:

• Nõukogu 11.01.2011 koosolekul täiendati keskkonnaprogrammi finantseerimise korda

• Nõukogu 15.03.2011 koosolekul kinnitati 2011.a eelarve muutmisettepanek.

5


• Nõukogu 26.04.2011 koosolekul kinnitati KIKi 2010.a majandusaasta aruanne ning 2010.a tegevuseesmärkide täitmise aruanne ja

2012.aasta eelarve.

• Alates 01.01.2011 on KIK kohustatud arveldama läbi Riigikassa vastavalt riigivara seaduse § 79 lõikele 1 ning § 108 lõikele 5. Nõukogu andis

26.04.2011 KIKi juhatusele vastavad volitused lepingu sõlmimiseks Rahandusministeeriumiga.

• Nõukogu 28.06.2011 koosolekul:

• arutati läbi ja otsustati kaasrahastada Ühtekuuluvusfondi perioodi 2004—2006 veemajanduse projekte.

• kinnitati KIKi 2011.a tegevuseesmärkide muutmise ning 2012.a eelarve muutmise ettepanek,

• kinnitati KIKi uueks välisaudiitoriks järgnevaks kolmeks aastaks Rimess OÜ,

• muudeti keskkonnaprogrammide finantseerimise korda

• alandati EIB krediidiliinist kohalikke omavalitsusi rahastatavatele laenuprojektidele kehtestatud miinimum-intressimäära tasemele 6 kuu

Euribor + 1,00%.

• Kahel korral kinnitati keskkonnaprogrammi taotlusvooru piirsummad.

• Nõukogu arutas läbi kahe keskkonnaprogrammi taotlusvooru programmiprojektid ja kinnitas nende rahastamise otsused.

• Igal koosolekul arutati läbi keskkonnaprogrammi laekunud kiireloomulised taotlused ja otsustati nende rahastamine, samuti vaadati läbi

keskkonnaprogrammi projektide muudatus-ettepanekud ja võeti vastu otsused.

• 13.12.2011 kinnitati KIK tegevuseesmärgid 2012.aastaks ja suurendati KIKi omavahendite laenuportfelli limiiti 15 miljoni euroni.

• KIKi nõukogu arutas aasta jooksul nelja laenutaotlust KIKi omavahendite portfellist ja otsustas rahuldada kolm laenutaotlust.

• KIKi juhatus on andnud ülevaateid finantsseisu, keskkonnaprogrammide edenemise ja laenuportfelli kohta. Põhjalikumalt ja regulaarselt on

käsitletud struktuuritoetuste rakendamisega seotud küsimusi.

• Nõukogu liikmetele makstud tasud kokku moodustasid 26 tuhat eurot.

2.4 Õigusvaidlused

2006. aastal algatas KIK ühe kohtuasja seoses ettemaksuna antud summa 100’000 Eesti krooni mittesihipärase kasutamisega. Võlgnikul

õnnestus ennast menetluse ajal registrist kustutada. Põlva Maakohus ei ole KIKile teadaolevalt teinud selle menetluse raames aastatel

2009—2011 ühtegi menetlustoimingut. Võlgniku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine nõuaks KIKilt selle menetluse kulude ette tasumist.

KIK hindab seda nõuet võlgniku varatuse tõttu ebatõenäoliselt laekuvaks. Nõue võlgniku vastu on 100% provisjoneeritud ja bilansist välja

kirjutatud.

Pärnu Maakohtu maksekäsu nr 2-10-748/4 alusel on Haapsalu kohtutäituri Tarvi Söömeri menetluses KIKi põhinõue 20’000 Eesti krooni ja

lisanduv intressinõue. Täituri andmetel on nõude laekumine võlgniku varatuse ning eelisnõuete tõttu vähetõenäoline. Nõue võlgniku vastu on

100% provisjoneeritud.

2011.aasta jaanuaris esitati Tallinna halduskohtusse seoses meetmega „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise

arendamine“ kaks kohtuasja, mis ühendati ühte kohtumenetlusse. Taotlejaks mitteolev isik nõudis kahe eri isiku taotluse rahuldamise otsuste

kehtetuks tunnistamist, väites, et need isikud on esitanud KIKile valeandmeid ja seega osutanud kaebuse esitajale kõlvatut konkurentsi. KIK

asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohus jättis need kaebused rahuldamata. Kohus tuvastas, et kaebaja

väited riigiabi reeglite rikkumise kohta KIKi poolt olid ebaõiged, muudes küsimustes lükati kaebused tagasi kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohtuotsus on jõustunud.

2011. aastal augustis esitati Tallinna halduskohtusse seoses struktuuritoetuste meetmega „Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine

Kagu-Eestisse“ kaebus, milles nõutakse KIKi tingimusliku taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Samas asjas uurib riigiabiga

seotud küsimusi kaebuse esitaja taotluse alusel Euroopa Komisjon. Hetkeseisuga on kohtumenetlus peatatud kuni Euroopa Komisjoni

seisukoha saamiseni.

2010. aastal esitas struktuuritoetuse meetmest „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine” toetust taotlenud isik Tallinna halduskohtusse

KIKi vastu kaebuse. Kaebuse esitaja nõudis, et vaadataks uuesti läbi otsus, millega KIK otsustas jätta rahuldamata 48 miljoni krooni suuruse

toetuse taotlus. Halduskohus jättis 2011.a kaebuse rahuldamata, otsust edasi ei kaevatud.

KIK poolt on 2011.a esitatud nõue pankrotistunud OÜ Silbeti Plokk vastu, seoses pankrotist põhjustatud toetuse tähtaegselt mittesihipärase

kasutamisega, mis leidis tunnustamist, ent teise järjekoha nõudena võib selle alusel KIKile laekuda väheoluline summa, mis selgub pärast

pankrotimenetluse kulude selgumist.

Lisaks eelnimetatud õigusvaidlustele lahendas KIK vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse §-le 34 mitu vaiet, mis ei viinud

edasisele menetlusele kohtutes.

2.5 KIKi vaba vara haldus

KIK sõlmis 22.03.2006 vaba vara valitsemise teenuse sisseostulepingu Hansa Investeerimis-fondide ASiga, lähtudes KIKi nõukogu poolt

kinnitatud investeerimispiirangutest. Seoses AS Hansapanga reorganiseerimisega, sõlmiti vara valitsemise lepingu lõpetamise kokkulepe alates

31.12.2008. Teenuse sisseostmist jätkati 2009. aastal, milleks sõlmiti 30.12.2008 varahalduse leping Swedbanki Personaalse Varahaldusega.

6


Riigivaraseaduse § 79 p 1 ja § 108 lg 5 nõuete täitmise võimaldamiseks KIKile asus portfellihaldur 2011.aastal likvideerima KIKi

investeeringuportfelli. Positsioone müüdi järk-järgult. Portfelli tootlus oli 31.08.2011 seisuga 1,14%, 2010.aastal oli portfelli tootlus 1,28%.

2011.aasta sündmused olid harukordsed nii intressi-instrumentide volatiilsuse kui ka reitinguagentuuride aktiivsuse tõttu, mis tähendab et

investeerimis-keskkond oli väljakutsuv.

Aasta algust iseloomustas suhteliselt riskivabade intresside tõus, kuna inflatsiooniootused olid kõrged. Euroopa Keskpank tõstis intressimäära

kahel korral 25 baaspunkti võrra 1%-lt suveks 1,50%-le. Kuue kuu Euribor kosus kiirelt 1,83%-ni juulikuu alguseks, olles 2010.a lõpus olnud

1,23%. Riiklike võlakirjade krediidimarginaalid samal ajal aga langesid ja saavutasid aasta madalaima taseme teises kvartalis.

Investeerimisreitinguga valitsuse ja ettevõtete võlakirjade marginaalid tõusid hüppeliselt teisel poolaastal, kui leidis aset suurem riskikartlikkuse

ja volatiilsuse kasv. Suurt mõju võlakirjaturgudele avaldas S&P reitinguagentuur, langetades USA krediidireitingut kõrgeimalt Aaa tasemelt ühe

pügala võrra. Lisaks oli tähelepanu pöördunud laiemalt Eurotsooni fiskaalpoliitika probleemidele ja neile lahenduse otsimisele. Investorid otsisid

rahale turvalisust just USA ja Saksamaa võlakirjadest, mille hinnad tõusid ja tootlused langesid.

Finantsturgude dünaamika tingis ka KIKi portfellistrateegia hoida portfelli duratsiooni madalana ja müüa võimalikult hea hinnaga.

KIK lõpetas varahalduse lepingu 30.09.2011 seisuga.

Alates 01.04.2011 on suletud kõik KIKi pangakontod kommertspankades, kõik arveldused toimuvad ainult Riigikassa kaudu.

KIK sõlmis maikuus 2011.a Riigikassaga ühe-aastase deposiidi tehingu summas 35 MEUR intressimääraga 1,599%.

KIKi vaba vara on paigutatud veel keskkonnalaenudesse, millest on esitatud ülevaade 3. peatükis. KIKi laenuportfelli maht moodustas

31.12.2011 seisuga 46,8 MEUR, millelt 2011. aastal teeniti tulu 1 MEUR.

2.6 Riskijuhtimine

2011. aasta neljandas kvartalis toimus kaks KIKi riskiseminari, mida korraldatakse KIKis juba seitsmendat aastat. Seminar on tööinstrument

riskide ennetamiseks järgmisel majandusaastal.

Riske on hinnatud keskkonnaprogrammi toetuste ja EL struktuuritoetuste menetlemise ning viimasega seotud laenude väljastamise osas.

Riskiseminar on olnud ka koht, kus arutatakse KIKi siseteenustega seotud probleeme.

Struktuuritoetuste äriprotsessi osas tuvastas KIKi meeskond järgmised riskid, millest kõik hinnati madala skooriga riskiteguriks:

• Projektide hangete kallinemine on tekitanud olukorra, kus ST rahastuskavad võivad jääda täitmata, kuna nii toetuse kui omafinantseeringu

ressursid on ammendunud;

• ÜF vahenditega finantseeritud projektide rakendamine on toimunud algselt plaanitust kauem, seega on oht, et Eesti Vabariik ei saa kasutada

vahendeid Eurropa Komisjoni poolt määratud ajakava kohaselt;

• Mittetulundusühingud võivad osutuda pärast projekti tulemi valmimist jätkusuutmatuks, mis võib põhjustada investeeringukulutuste

abikõlbmatuks tunnistamise;

• Jäätmeturul võivad jäätmevood prognoosimatult ümber jaotuda, mis võib põhjustada olukorra, et jäätmevaldkonna investeeringuprojektide

tulemusi ei saa kasutada sihtotstarbeliselt.

Keskkonnaprogrammi üksus on iga-aastaselt hinnanud KP taotluste ja projektide menetlemise riske protsessikeskselt. 2011.a moodustati

hindamismeeskonnad valdkonnapõhiselt. Hindamise käigus selgus, et suuri erinevusi valdkondlikes riskides ei ole. Kõrge riskiskooriga

riskitegureid ei tuvastatud. Keskmise skooriga hinnati nelja riskitegurit:

• Taotluste vähesus Harjumaal. Esineb oht, et Harjumaal ei toimu piisavat keskkonn-kaitse ja loodushoiu eesmärkide põhist tegevust;

• Topeltrahastamise oht teatud kululiikide osas (nt personalikulud);

• ID kaardi uue tarkvara kasutuselevõtmine võib põhjustada tehnilise juurdepääsu võimaluse kaotamise varasemalt salvestatud

dokumentidele, mis omakorda võib tingida toetuse hilisema abikõlbmatuks tunnistamise;

• Tööprotsessist puuduvate töötajate asendusprotseduur vajab selgemat käsitlust, ilma milleta võib väljamaksetaotluste menetlemine viibida.

Nimetud riskide osas on KIKi 2012.a tegevuskavas ette nähtud tegevused koos vastutavate isikute ja tähtaegadega.

KIKi siseaudiitor teostab kontrolltegevusi riskide maandamistegevuste rakendamise üle kaks korda aastas.

3. Ülevaade põhitegevuste kaupa 2011. aastal ja eesmärgid 2012. aastaks

3.1 Keskkonnakaitse valdkondlike programmide rakendamine 2011. aastal

2011.a toimus edukas üleminek uuele andmesüsteemile KIKAS1 (vt p.2.1). Toetuse taotlejate ja saajate tagasiside on olnud väga positiivne.

Keskkonnaprogrammi üksuse töötajad on andnud olulise kvaliteetse panuse KIKAS1 juurutamiseks, nõustades ja abistades taotlejaid ja toetuse

saajaid. 2011.a teises voorus oli märgata taotlemise aktiivsuse kasvu, mis kindlasti on põhistatud ka elektroonilise taotlemise mugavusega.

2012.aastaks on plaanitud KIKAS1 jätkuarendused eesmärgiga lihtsustada veelgi dokumendimenetlemist.

7


Keskkonnaprogrammi üksus panustas 2011. aastal jätkuvalt toetuse taotlejate ja toetuse saajate informeerimisele ja koolitamisele. Suuremad

või väiksemad infopäevad toimusid pea kõikides maakondades. Koolitustel osales kokku üle 600 taotleja või toetuse saaja.

Vastavalt kohapealsete kontrollide juhendile viisid 2011.a üksuse töötajad läbi 405 kohapealset investeeringute kasutamise kontrolli, millest 311

kontrolli olid seotud ehituslike projektidega, 71 mitteehituslike projektidega, lisaks teostati 23 järelkontrolli. Kontrollide tulemusena saab

järeldada, et investeeringuid kasutatakse sihipäraselt, kuid on tuvastatud ka üksikuid puudusi.

Üksuse töö tõhustamiseks ja ühiste arusaamade kujundamiseks korraldati jätkuvalt regulaarseid üksuse koosolekuid konkreetsete juhtumite ja

KIKi protseduuride tõlgendamise arutamiseks ning erinevaid keskkonnavaldkondade ja finantsalaseid koolitusi. Tutvumas käidi Lääne-Virumaa

ja Järvamaa kohalike projektide arendamisega.

KIK rahastas 2011. aastal keskkonnaprojekte üheteistkümne keskkonnakaitse valdkondliku programmi ja valdkondade ülese maakondliku

programmi kaudu, seejuures võttis KIK nõukogu rahastamise otsuseid vastu kahes voorus. Kokku laekus KIKile 1’763 projekti rahastamise

taotlust summas 98,3 MEUR. KIKi nõukogu eraldas raha 1’166 keskkonnakaitselisele projektile kogusummas 59,6 MEUR. Valdkondlikult eraldati

kõige rohkem raha veemajandusele: 25,1 MEUR. Maakondades elluviidavatele projektidele eraldati keskkonnaprogrammist ca 72% rahast,

ülejäänud 28% suunati üleriiklike projektide rahastamiseks. Seoses sellega, et 2011.a teise vooru rahastamise otsused tehti vahetult enne

aasta lõppu, ei ole toetuse saajad paljude projektide elluviimist alustanud. 2011.a projektide teostamine ja rahastamine jätkub suures osas 2012.

ja 2013. aastal.

2011.aasta keskkonnaprogrammi rahastamise finantsolukord koos kaasrahastamise kohustusega (kokku 0,8 MEUR) on seisuga 31.12.2011

järgmine:

• eelarvesumma: 59,6 MEUR

• sõlmitud sihtfinantseerimise lepingute summa: 13,3 MEUR

• väljamaksete summa: 4,2 MEUR

• teostatud tööde rahaline maht: 4,7 MEUR.

2011.aasta projektide rahastamine jätkub 2012. aastal.

2011.aastal jätkus 2010.aasta programmi projektide rahastamine, kuna 2010.aasta programmi raha on alates KIKi nõukogu rahastamise

otsusest kasutatav 24 kuud.

2011.a lõpuks oli 2010. aasta programmi finantsseis järgmine:

• eelarvesumma: 43,2 MEUR

• sõlmitud sihtfinantseerimise lepingute summa: 33,0 MEUR

• väljamaksete summa: 21,7 MEUR

• teostatud tööde summa: 23,3 MEUR

Lisaks menetleti 2011. aastal mitmeid KIKi nõukogult pikenduse saanud 2008. aasta ja 2009. aasta programmide projekte.

Ülevaade 2011. aasta keskkonnaprogrammist valdkondade kaupa koos välisabi projektide kaasfinantseerimisega seisuga 31.12.2011:

Jrk

nrProgramm Eelarve EUR

Sõlmitud

lepinguid EUR

Finantseeritud

EURAruanded EUR

1. Veemajandus 25 153 462 4 501 167 1 525 074 2 021 648

2. Jäätmekäitlus 1 353 925 338 198 26 001 212 667

3. Looduskaitse 4 331 332 1 142 565 626 685 586 445

4. Metsandus 4 993 291 484 343 175 462 258 917

5. Keskkonnakorraldus 565 054 14 313 0 100

6. Maapõue 1 206 716 617 709 51 615 19 338

7. Merekeskkond 617 203 524 024 79 815 85 607

8. Atmosfääriõhu kaitse 11 548 498 2 169 479 250 469 218 917

9.a Keskkonnateadlikkus 4 754 862 1 500 075 601 210 326 456

9.b Maakondlik keskkonnateadlikkus 1 124 353 738 758 387 626 379 418

10. Kalandus 2 391 341 496 734 199 504 286 632

11. Maakondlik 791 771 365 553 163 512 235 493

8


12. Kaas- ja sildfinantseerimine 775 377 426 659 116 469 45 916

KOKKU 59 607 184 13 319 575 4 203 442 4 677 553

Protseduuriliste menetluserisuste tõttu eristatakse KIKi finantsaruandluses maakondliku keskkonnateadlikkuse osa keskkonnateadlikkuse

valdkonnas.

3.2. Valdkondlik ülevaade 2010.a ja 2011.a keskkonnaprogrammi projektide olulisematest tulemustest ja elluviimisest 2011.aastal

3.2.1 Veemajandus

KIKi nõukogu otsustas 2011. aastal rahastada 118 projekti kogusummas 25,1 MEUR. Alamprogrammiti jagunesid rahastatavad projektid

järgmiselt:

• veekogude tervendamine 15 projekti;

• joogivee varustus 32 projekti;

• jääkreostus 2 projekti;

• mittetehnilised tööd 11 projekti;

• reoveekäitlus 55 projekti

• kaasfinantseerimine 3 projekti.

2011.aasta projektidest alustati 40 projekti elluviimisega ja lõpetati 8 projekti. 2010.a keskkonnaprogrammi 126 projektist oli 2011.a lõpuks

lõpetatud 81 projekti.

3.2.1.1 Veekogude tervendamise alamprogrammi olulisemad tulemused:

• parandati 6 veekogu seisundit;

• rajati 1 kalapääs;

• tervendati järvede ja jõgede veepeegli pindala 19 ha;

• korrastati kaldaalasid 20 ha;

• korrastati territooriumi 27 ha;

• eemaldati setet 71’740 m³.

3.2.1.2 Joogiveevarustuse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• rajati/rekonstrueeriti 29’670 m joogiveetorustikku ja 12 pumplat;

• ehitati/renoveeriti 15 puurkaev-pumplat ja soetati pumplatesse 17 korral seadmeid peamiselt raua eraldamiseks joogiveest;

• projektidest said kasu ligi 4’070 inimest ja 72 asutust/ettevõtet (tõenäoliselt on inimeste arv suurem, kõiki võimalikke liitujaid pole projekti

lõpuks tavaliselt veel hõlmata jõutud);

• valmis 4 tööprojekti mille alusel hakatakse ehitustöid teostama.

3.2.1.3 Jääkreostuse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• likvideeriti 120 tonni ohtlikke jäätmeid ja 51 tonni muid jäätmeid;

• likvideeriti reostunud pinnast 1’157 tonni;

• korrastati territooriumi ligi 8’000 m² ulatuses.

3.2.1.4 Mittetehniliste tööde alamprogrammi olulisemad tulemused:

• valmis 4 uuringut (märgalade hindamise metoodika väljatöötamine; pestitsiidijääkide dünaamika uuring pinnaveekogudes; NordStreami

gaasijuhtme rajamise mõju-uuring Eesti majandusvööndis; hinnang pinna ja põhjavee hea seisundi saavutamise ja veesäästu võimaluste

kohta).

3.2.1.5 Reoveekäitluse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• ehitati/renoveeriti 8 reoveepuhastit ja 28 reoveepumplat, 1 imbväljak, 1 reovee-kollektor ja 1 eelpuhasti;

• rajati/renoveeriti 36’600 m reoveetorustikke;

• uusi liitumisvõimalusi loodi vähemalt 1’400 elanikule, projektidest sai kasu umbes 30 asutust ja ettevõtet ning olemasolevatest liitujatest

paranes olukord vähemalt 5’300 inimesel (tõenäoliselt on inimeste arv suurem, kõiki võimalikke liitujaid pole projekti lõpuks tavaliselt veel

hõlmata jõutud);

• valmis 1 ehitusprojekt.

3.2.2 Jäätmekäitlus

KIKi nõukogu otsustas 2011. aastal rahastada 11 projekti kogusummas 1,3 MEUR. Alamprogrammiti jagunesid projektid järgmiselt:

9


• ohtlike jäätmete käitlemise projekte 2;

• tavajäätmete käitlemise projekte 9.

2011.a projektidest alustati 2 projekti elluviimisega ja ei lõpetatud ühtegi projekti. 2010.a rahastamise otsuse saanud 15 projektist oli 2011.a

lõpuks lõpetatud 11 projekti.

3.2.2.1 Ohtlike jäätmete käitlemise alamprogrammi olulisemad tulemused olid:

• valmis meditsiini jäätmete kahjutuskeskus Ida-Viru keskhaiglale;

• käideldi ohtlike jäätmeid 17 tonni.

3.2.2.2 Tavajäätmete käitlemise alamprogrammi olulisemad tulemused olid:

• rajati 2 jäätmejaama Haljalasse ja Piirissaarde;

• soetati 10 multilift-konteinerit;

• soetati 2 autokaalu, 3 konteinerit ja 1 tõstuk jäätmejaamadesse;

3.2.3 Looduskaitse

KIKi nõukogu otsustas 2011. aastal rahastada 93 projekti kogusummas 4,3 MEUR. Alamprogrammiti jagunesid projektid järgmiselt:

• Looduskaitselise infrastruktuuri rajamise projekte 17;

• Looduskaitse arendusprojekte (kavad, inventuurid) 23;

• Looduskaitse elluviimine (kavade täitmine) 49;

• Kaasfinantseerimine 4 projekti.

2011.a projektidest alustati 37 projekti elluviimisega ja lõpetati 13 projekti. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 70 projektist oli 2011.a lõpuks


3.2.3.1 Looduskaitseline infrastruktuuri alamprogrammi olulisemad tulemused:

• taastati looduskaitsealuseid mõisaparke 3 ha;

• rajati jalgteid 140 jm ja pargiteid 450 jm;

• taastati kiviaedu 90 jm;

• rajati aedu 370 m ja korrastati teekatendeid 1’340 m;

• hooldati parke 4 ha;

• teostatid 15 puu sanitaarraie, 19 puu kujundusraie, 5 remmelga istutamine;

• rajati 386 m2 graniitsõelmetega teid;

• korrastati mitmeid vaateplatvorme, matkaradu, laudteid ja parklaid.

3.2.3.2 Looduskaitse arenduse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• valmis infokogumise projekt Natura 2000 linnualade linnustiku kohta, mille põhjal anti soovitusi täiendavate andmete ja uuringute vajaduse

osas;

• koostati uuring nõrglubja allikasoode leviku osas Eestis;

• soetati erinevat spetsiifilist varustust nagu entomoloogiline raam 3tk, entomoloogilise võrgu teleskoopvarred 3tk, võrgukotid 5tk,

entomoloogilised nõelad 10 pakki, pappkarbid 10tk;

• valmis liblikate näidiskollektsioon;

• viidi läbi 32 erinevat vaatlust, mille info on edastatud Keskkonnaametile;

• teostati 88 võõrliigi vaatlust;

• ehitati 105 m2 rehabilitatsioonihoone ja rajati 8 rehabilitatsiooniaedikut.

3.2.3.3 Looduskaitse elluviimise alamprogrammi olulisemad tulemused:

• koostati 7 aruannet liigikaitseliste tööde kohta, lähtuvalt liigikaitse tegevuskavadest;

• taastati 821 ha elupaiku;

• rajati 31’286 m tara;

• teostati hooldustöid 165 ha ulatuses;

• viidi läbi 42 pargihooldust ja 26 üksikobjekti hooldust;

• korrastati 1’700 m2 pindala ulatuses tiike ja 198,5 m kraave;

• taastati 537 m2 kaldapealseid;

• soetati vaatlusteks 20 rajakaamerat ja 8 GPSi;

• pool-looduslike koosluste hooldamiseks soetati 1 murutraktor, 1 ATV, 3 traktorit, elektrikarjuste süsteeme, niidukeid, kaarutajaid, vaalutajaid

jne;

• paigaldati 150 uut pesakasti lendoravale ning hooldati kokku 365 varasematel aastatel paigaldatud pesakasti;

10


• hooldati Vapramäe kaitsealal matkarada 3,5 km ja lasterada 1,6 km, Elva ürgoru matkarada 14,4 km, Viti järve matkarada 1,5 km;

• Olustvere mõisapargis korrastati mõisapargi teed 1’080 m2, kiviaeda 115 jm ja keldrisein, hooldati looduskaitsealust Koigi mõisa parki 9,4 ha

ulatuses;

• Viti rajal rekonstrueeriti 1 sild, Elva-Vitipalu matkarajal rekonstrueeriti 3 varjualust;

• Euroopa naaritsa seisundi hindamiseks valmistati 75 naaritsa eluspüügi lõksu ja 350 pisiimetajate püügilõksu;

• talgutel osales üle 160 inimese;

• hüvitati kaitsealuste loomade ja lindude poolt tekitatud kahju kokku 130-le taotlejale.

3.2.4 Metsandus

KIKi nõukogu otsustas rahastada 2011.aastal 50 projekti summas 5,0 MEUR. Alamprogrammide vahel jagunesid projektid järgmiselt:

• metsanduse projekte 39;

• jahinduse projekte 11.

2011.a projektidest alustati 18 projekti elluviimisega ja lõpetati 5 projekti. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 53 projektist oli 2011.a lõpuks


3.2.4.1 Metsanduse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• toetati sadu erametsaomanikke metsade majandamisel;

• teostati 5 metsandusalast teadusuuringut;

• toimus 11 metsandusalast konverentsi, millest võttis osas üle 800 huvilise;

• toimus 11 teavitusüritust ja kampaaniat;

• anti välja 2 metsandust õppe-DVDd mahus 300 tk;

• anti välja 5 metsandusalast trükist tiraažis üle 67’000 eksemplari.

3.2.4.2 Jahinduse alamprogrammi olulisemad tulemused:

• teostati 9 jahindusalast teadusuuringut;

• toimus 5 jahindusalast konverentsi, millest võttis osa üle 900 huvilise;

• viidi läbi 4 kampaaniat, mille sihtrühmaks oli 15’000 inimest;

• jahimeeste täiendkoolituse raames koolitati 5’000 jahimeest ja atesteeriti ca 50 koolitajat;

• toodeti 3 õppefilmi;

• anti välja 3 trükist tiraažiga 3’000 eksemplari.

3.2.5 Keskkonnakorraldus

KIKi nõukogu otsustas 2011.a rahastada 17 projekti kogusummas 565 tuhat EUR. Alamprogrammide vahel jagunesid projektid järgmiselt:

• keskkonnakorraldus 12 projekti;

• kaasfinantseerimine 5 projekti.

Aasta jooksul alustati ühe projekti elluviimisega. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 13 projektist oli 2011.a lõpuks lõpetatud 9 projekti.

3.2.5.1 Keskkonnakorralduse programmi olulisemad tulemused:

• viidi läbi 1 uuring mille käigus töötati välja integreeritud filtrite vaakumsüsteem Mayeri Industries AS`le;

• soetati 2 konteinerit ja 1 veok Keskkonnauuringute Keskuse välilabori uuendamiseks;

• soetati 48 ühikut erinevaid seadmeid Keskkonnauuringute Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Geoloogia Keskusele.

3.2.6 Maapõu

KIKi nõukogu otsustas 2011. aastal rahastada 22 projekti kogusummas 1,2 MEUR. Alamprogrammide vahel jagunesid projektid järgmiselt:

• maapõuealane teave 21 projekti;

• maastike korrastamine 1 projekt.

2011.a jooksul alustati 7 projekti elluviimisega ja lõpetati 1 projekt. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 21 projektist oli 2011. a lõpuks


3.2.6.1 Maapõue programmi olulisemad tulemused:

• toimus 4 seminari, millest võttis osa ca 450 huvilist;

• valmis 7 erinevat trükist tiraažis 5’000 eksemplari;

• valmis 200 eksponaati, 61 säilituskasti, 200 m2 betoonpõrandat kivimite säilitamiseks;

• viidi läbi 1 maapõuealane uuring.

3.2.7 Atmosfääriõhukaitse

KIKi nõukogu otsustas 2011.a rahastada 71 projekti kogusummas 11,5 MEUR. Alamprogrammide vahel jagunesid projektid järgmiselt:

11


• energeetika - 19 projekti;

• välisõhk - 52 projekti;

• kaasfinantseerimine - 4 projekti.

2011.a jooksul alustati 20 projekti elluviimisega ja lõpetati 3 projekti. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 44 projektist oli 2011.a lõpuks


3.2.7.1 Energeetika alamprogrammi olulisemad tulemused:

• taastuvkütuse kasutamisele viidi üle 4 katlamaja;

• rajati 1 maaküttesüsteem;

• paigaldati 40 tk 5 kW päikesekollektorit soojavee tootmiseks;

• paigaldati 1 tuulegeneraator.

3.2.7.2 Välisõhu alamprogrammi olulisemad tulemused:

• soetati 1 elektrifilter, mille tulemusena vähenes objekti välisõhusaastatus 58%;

• paigaldati 1 aspiratsioonisüsteem;

• teostati 8 uuringut;

• soetati erinevat labori ja ilmavaatlusvarustust ning –tehnikat.

3.2.8 Keskkonnateadlikkus

2011.a otsustas KIKi nõukogu rahastada 605 projekti summas 5,9 MEUR, sh maakondlik keskkonnateadlikkus 1,1 MEUR. Kokku alustati aasta

jooksul 353 projekti elluviimisega ja lõpetati 161 projekti. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 454 projektist oli 2011.a lõpuks lõpetatud 279

projekti.

3.2.8.1 Programmi olulisemad tulemused:

• lastele korraldati 2’262 erinevat keskkonnaalast üritust, kus osales ca 210’000 last;

• täiskasvanutele korraldati 374 üritust, kus osales ca 40’600 inimest;

• anti välja 282 erinevat liiki trükist (õpimapid, raamatud, voldikud, ajakirjad) tiraažis ca 816’700 tk;

• valmis üks õpperada;

• koostati ja valmistati 27 infotahvlit ja 37 taimetähist;

• lisaks ülalloetletule viidi läbi mitmeid erinevaid kampaaniaid, lavastati erinevaid tele- ja raadiosaateid ning viidi ellu muid tegevusi;

3.2.9 Kalandus

KIKi nõukogu otsustas 2011.a rahastada 39 projekti summas 2,4 MEUR. 2011.aastal alustati 13 projekti elluviimisega, neist lõpetati 2 projekti.

2010.aastal rahastamise otsuse saanud 33 projektist oli 2011.a lõpuks lõpetatud 24 projekti.

3.2.9.1 Kalanduse programmi olulisemad tulemused:

• teostati 7 kalandusalast teadusuuringut;

• teostati 6 arendusprojekti;

• asustati 681’450 klaasangerjat, 10’060 jõevähki ja 2’450 kg karpkala;

• rajati 5 kudemisala Vodja jões;

• rajati 1 kalapääs Peeda jõel;

• toimus 5 koostööprojekti, sh 2 rahvusvahelist koostööprojekti;

• Peipsi järvest koguti üle 55 km (788 tk) nakkevõrke.

3.2.10 Merekeskkond

KIKi nõukogu otsustas 2011.a rahastada 17 projekti summas 0,6 MEUR. 2011.aastal alustati 10 projekti elluviimist. Projekte ei ole lõpetatud.

Merekeskkond on uus valdkond, mille rahastamisega alustati esmakordselt 2011.a.

3.2.11 Maakondlik

Maakondliku programmi eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud, peamiselt Keskkonnaameti töötajatest koosnev töörühm.

Maakondlikust programmist rahastati 2011.a projekte, mille maksumused jäävad allapoole keskkonnaministri määruse nr 13 § 9 kinnitatud

piirmäärasid. Maakondlikud väikeprojektid toetavad erinevate keskkonna-valdkondade eesmärkide täitmist, nad on olulised maakondlike

arengukavade ja nende elluviimise tegevuskavade täitmise seisukohalt.

Kokku otsustas KIKi nõukogu maakondlikust programmist 2011.a rahastada 131 projekti summas 0,8 MEUR. 2011.a alustati 99 projekti

elluviimisega ja lõpetati neist 49 projekti. 2010.aastal rahastamise otsuse saanud 100 projektist oli 2011.a lõpuks lõpetatud 82 projekti.

3.3. Keskkonnaprogrammide 2012. aasta eesmärgid ja rahastamine

Keskkonnaprogrammi üksus seab oma töös 2012.aastaks järgmised eesmärgid:

12


• teostada andmebaasi KIKAS1 arendustööd;

• kuulutada välja kolm taotlusvooru keskkonnaprogrammi projektide rahastamiseks;

• viia läbi regulaarseid üksuse koosolekuid ja arutelusid, ühtlustamaks arusaamu protseduuridest ja tulenevalt vajadustest arendada oma

protseduure;

• tõsta taotlejate ja toetuse saajate teadlikkust ning haldussuutlikkust maakondades korraldatavate koolituste abil;

• viia läbi 2007—2011.a rahastatud ja teostatud projektide järelkontrollid.

Keskkonnakaitse valdkondade rahastamisel on püstitatud alljärgnevad eesmärgid:

3.3.1 Veemajanduse programmi eesmärgid:

• säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund;

• tagada veekogude hea kvaliteediklass;

• tagada elanikkonna nõuetekohane joogiveega varustamine;

• tagada reoveesüsteemide kehtivatele nõuetele vastavusse viimine ja reovee-kogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide

väljaarendamine;

• vähendada või likvideerida jääkreostusobjektidest või lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitistest

või -rajatistest põhjustatud keskkonnariske või negatiivset mõju veekeskkonnale, maastikule ja inimese tervisele.

3.3.2 Jäätmekäitluse programmi eesmärgid:

• ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused;

• jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamine;

• jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimine ja vähendamine tänapäevaste jäätmekäitluspõhimõtete rakendamise kaudu.

3.3.3 Looduskaitse programmi eesmärgid:

• looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks;

• looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide

soodsa seisundi tagamine;

• kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine;

• looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimine;

• looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamine ja kaitse korraldamine;

• üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamine.

3.3.4 Metsanduse programmi eesmärgid:

• metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine;

• metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine;

• metsaökosüsteemide kaitse;

• erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise kaudu;

• säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine;

• jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine;

• ulukikahjustuse ulatuse vähendamine;

• jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.

3.3.5 Keskkonnakorralduse programmi eesmärgid:

• saasteennetuslike, tehniliste ja oskusteabe meetmete väljatöötamise ja juurutamise toetamine;

• parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine

• hädaolukorraks valmistumine, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse

suurendamine.

3.3.6 Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgid:

• Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks;

• riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimine;

• määratletud sihtrühmale suunatud keskkonnateadlikkust suurendavate teavitusürituste ja -kampaaniate korraldamine;

• rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine.

3.3.7 Kalanduse programmi eesmärgid:

• saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel;

13


• tagada bioloogiline mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine;

• tagada püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele praegu ja tulevikus.

3.3.8 Merekeskkonna programmi eesmärgid:

• Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine;

• merekeskkonnaseisundi hindamise ja seire kvaliteedi tõstmisega seotud uuringud ja arendustööd;

• suurõnnetuste efektiivne reostustõrje tagamine.

3.3.9 Atmosfääriõhukaitse programmi eesmärgid:

• välisõhu kvaliteedi parandamine;

• kliimamuutuste tagajärgede leevendamine;

• transpordisaaste vähendamine;

• kiirgusohutuse tagamine;

• keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud reostuse vähendamine;

• energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine;

• välisõhu keemilise saaste allikatega seonduvate tervise- ja keskkonnaohtude ning riskide väljaselgitamine.

3.3.10 Maapõue programmi eesmärgid:

• toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist;

• toetada maastike korrastamist;

• maapõuealase teabe korrastamine ja levitamine.

3.3.11 Maakondliku programmi eesmärgid:

• programm koosneb teistesse valdkondlikesse programmidesse esitatud projektitaotlustest;

• tõsta maakonna keskkonnakaitse taset ning toetada väikesemahulisi projekte.

3.4. Ülevaade struktuuritoetuste vahendamisest 2011. aastal ja eesmärgid 2012. aastaks

3.4.1 Struktuuritoetuste rakendamine 2011. aastal

KIK täidab struktuuritoetuse (ST) rakendusüksuse (RÜ) rolli, olles meetmete rakendajaks elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetses

suunas 1 (veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamine), prioriteetses suunas 2 (säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugistruktuuride

arendamine) ja prioriteetses suunas 3 (energiamajanduse arendamine), samuti inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetses suunas 1

(elukestev õpe). Rakendusasutuseks on enamiku meetmete puhul Keskkonnaministeerium, ühe meetme puhul ka Siseministeerium. Kokku on

KIKi rakendada 21 struktuuritoetuse meedet, millest kõik on 2011.a lõpu seisuga käivitunud.

2011.a jätkus KIKi arendamine eesmärgiga tagada struktuuritoetuse meetmete rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus. Olulisemateks

2011.aastaga seotud märksõnadeks olid KIKi struktuurivahenditega tegelevate töötajate kasv ja järelevalve tõhustamine projektide õigeaegse

elluviimise tagamiseks.

Aprillis 2011 lõppes KIKi ST juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit, mille tulemusel anti KIKile esimene kategooria (kõige kõrgem).

Jätkuvalt on probleemiks olnud projektide elluviimise aeglus ning mahajäämused, võrreldes algselt kavandatu ja taotluse rahuldamise otsustes

sätestatuga. Toetuse saajaga efektiivsema kontakti saavutamiseks on ST juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist 2011.aastal veelgi tõhustatud:

• Projektide toimimise järelevalve tõhustamiseks toimub „valgusfoori“-meetodil projektide kvartaalne hindamine, mille käigus hinnatakse

projektide elluviimise ja tulemuslikkuse edukust ning jaotatakse projektid vastavalt hinnangule „rohelisteks“, „kollasteks“ ja „punasteks“.

Viimaste puhul rakendatakse igakuise olukorra ülevaatuse taktikat ning toetuse saajate vastutavate esindajatega personaalset suhtlust.

• Täiendati regulaarse aruandluse nõudeid projektide elluviimise kohta – toetuse saajad esitavad KIKile kord kvartalis (varem - kord aastas)

ajakohastatud hangete plaani ja väljamaksete prognoosi. Eesmärk on tuvastada võimalikud mahajäämused võimalikult varases staadiumis

ning kavandada koostöös toetuse saajaga täiendavaid meetmeid mahajäämuse likvideerimiseks ja edasise mahajäämuse vältimiseks.

• Taotluse rahuldamise otsusega (TRO) kinnitatud rahastamiskavade täitmise tagamiseks kinnitati veebruaris 2011.a projektide ajakavas

püsimise järelevalve ja seire kord, mis muuhulgas sätestab sanktsioonid rahastamiskava mittejärgivatele toetuse saajatele, sh sunniraha

sissenõudmise, projektijuhi kulu abikõlbmatuks tunnistamise, TRO osalise või tervikuna kehtetuks tunnistamise.

• Toetuste absorbeerimise seisukohalt on oluline tagada sujuv ja kiire töö KIKis. Sel eesmärgil ajakohastati 2011.a tööprotseduure

väljamaksetaotluste menetlemisel. Aasta lõpuks valminud uuendatud protseduuri eesmärk on kiirendada väljamaksete teostamist, tagades

samas kulutuste abikõlblikkuse piisava kontrolli. Protseduuri muudatuse kohaselt menetletakse osa protsesse paralleelselt,

14


projektikoordinaatorile määrati suurem vastutus väljamaksetaotluste menetlemisel, sh kaalutlusõigus väljamakse-taotlustel pisivigade

parandamiseks.

Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade rakenduskavades sätestatud eelarvete täitmisest prioriteetsete suundade lõikes 31.12.2011 seisuga.

Tabel kirjeldab rakenduskavas kokku lepitud eelarvet ja selle täitmist projektide taotluse rahuldamise otsuste ja väljamaksete kohta:

Prioriteetne suund Fond Eelarve EUR

Kinnitatud

projektide EL

toetuse summa

Osa

eelarvest

EL toetuse

väljamaksed

Osa

eelarvest

Veemajandus ja jäätmekäitlus ÜF 619 942 991 505 178 667 81% 143 477 573 23%

Säästev keskkonnakasutus ERF 92 032 773 84 961 395 92% 31 739 475 34%

Energiamajandus ERF 9 586 747 9 556 752 100% 4 122 242 43%

Keskkonnaharidus ESF 3 195 582 2 716 243 85% 65 964 2%

Prioriteetsed suunad jagunevad meetmeteks, meetmete lõikes on eelarve täitmine seisuga 31.12.2011 järgmine:

SFOS

nrMeetme nimi

Eelarve

EUR

Kinnitatud projektide EL

toetuse summa Osa

eelarvest

EL toetuse

väljamaksedOsa

eelarvest

2.1.1Veemajanduse infrastruktuuri

arendamine

409 034

551394 975 463 97% 104 073 709 25%

2.1.10Vooluveekogude seisundi

parandamine (avatud taotlemine)9 586 747 6 182 786 64% 79 714 1%

2.1.11

Tõkestusrajatiste inventariseerimine

vooluveekogudel kalade

rändetingimuste parandamiseks

1 705 280 1 705 280 100% 38 078 2%

2.1.2Nõuetele mittevastavate

tavajäätmeprügilate sulgemine40 264 339 18 046 713 45% 12 781 459 32%

2.1.3

Põlevkivitööstuse nõuetele

mittevastavate prügilate sulgemine ja

korrastamine

54 324 901 35 276 800 65% 15 159 138 28%

2.1.4Vooluveekogude seisundi

parandamine (investeeringute kava)7 881 467 4 986 387 63% 3 311 766 42%

2.1.5Jääkreostuse likvideerimine endistel

sõjaväe- ja tööstusaladel19 173 495 19 173 319 100% 2 759 487 14%

2.1.6

Jäätmete kogumise, sortimise ja

taaskasutusse suunamise

arendamine

39 625 222 17 259 022 44% 4 429 035 11%

2.1.7Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste

ladestusala laiendamine3 195 582 1 601 251 50% 845 187 26%

2.1.8

Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate

sulgemine ja tuhaärastussüsteemi

uuendamine

31 955 824 2 776 063 9% 0 0

2.1.9Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse

rajamine Kagu-Eestisse3 195 582 3 195 582 100% 0 0

2.2.1 Keskkonnajärelvalve arendamine 6 391 165 3 725 397 58% 2 064 712 32%

2.2.2Keskkonna hädaolukordadeks

valmisoleku parandamine38 346 989 38 346 988 100% 22 901 496 60%

15


2.2.3Looduse mitmekesisuse säilitamine

(Avatud taotlemine)5 112 932 4 679 184 92% 2 023 134 40%

2.2.4 Keskkonnaseire arendamine 1 661 703 1 661 703 100% 1 456 392 88%

2.2.5

Kaitsealade kaitsekorralduskavade ja

liikide tegevuskavade koostamine

looduse mitmekesisuse säilitamiseks

4 665 550 4 665 550 100% 789 836 17%

2.2.6Looduse mitmekesisuse säilitamine

(Investeeringute kava)11 951 478 8 856 053 74% 1 571 051 13%

2.2.7Keskkonnahariduse infrastruktuuri

arendamine22 369 077 21 492 641 96% 928 451 4%

2.2.8Keskkonnaseire ja andmehõive

arendamine (Programm)1 533 879 1 533 880 100% 4 403 0%

2.3.4Taastuvenergiaallikate laialdasem

kasutamine energia tootmiseks9 586 747 9 556 752 100% 4 122 242 43%

1.1.9 Keskkonnahariduse arendamine 3 195 582 2 716 243 85% 65 964 2%

3.4.2 Ülevaade 2011. a olulisematest tegevustest ja tulemustest meetmete kaupa

Alljärgnevalt antakse ülevaade 2011. a olulisematest tegevustest struktuuritoetuse meetmete lõikes. Põhjalikum ülevaade struktuuritoetuse

meetmete rakendamise aastapõhistest tulemustest, sh 2011.a., antakse elukeskkonna arendamise rakenduskava seirearuandes, mis

avalikustatakse iga-aastaselt pärast rakenduskava seirekomisjonis kinnitamist (tavapäraselt juunikuus) veebiaadressil

http://www.envir.ee/821668.

Rakenduskava seirearuandes on üksikasjalikumalt kirjeldatud meetmete elluviimise tulemusi – antakse ülevaated toetuse andmise ja

kasutamisega seotud tegevustest, projektidele eraldatud rahalistest vahenditest ja väljamaksetest, meetmete eesmärkide saavutamise

hetkeseisust, järelevalve tulemustest, rikkumistest, vaietest, teavitamisest jm meetmete rakendamisega seotud asjaoludest.

Meede 2.1.1: Veemajanduse infrastruktuuri arendamine (ÜF, meetme maht 409’034’551 EUR)

Meetme avanemisest saadik on läbi viidud kolm taotlusvooru, mille tulemusena on KIK võtnus vastu 73 veemajanduse infrastruktuuriprojekti

taotluse rahuldamise otsust (TRO). Kolmanda, viimase, taotlusvooru tähtaeg oli 25.10.2010, kokku esitati 24 taotlust. 2011.a kevadel võeti vastu

kuus üle 2’000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisalade ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise projekti TROd

summas 21,9 MEUR ning üheksa alla 2’000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisalade ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi

rekonstrueerimise projekti TROd samuti summas 21,9 MEUR. Toetusest on kohustustega kaetud 96% meetmele ettenähtud summast ehk 394,4

MEUR ning toetuse väljamakseid on tehtud kogu meetme eelarvest 25% ehk 104 MEUR, sh 2011.a 76 MEUR.

Meetmest on lõpetatud 2 projekti - Otepää linna veemajandusprojekt ja Keila linna reoveekogumisala veemajandusprojekt.

Meetme seni viimane taotlusvoor lõppes tähtaegselt vastavalt meetme määruses sätestatule, olulisi probleeme ei esinenud. Taotluste kvaliteet

on üldiselt paranenud, taotluste esitamist on pärssinud peamiselt taotlejate vähene omafinantseerimisvõime. Veemajandusprojektide käivitamine

ja rakendamine on vee-ettevõtjatele olnud oluline väljakutse - enamikul toetuse saajatel ei ole piisavalt kogemusi ega inimressurssi mahukate

investeeringuprojektide elluviimise korraldamiseks. Lisaks on Eesti projektijuhtimisturul piiratud inimressursi pakkumine. Samas on pädeva

projektijuht projekti käivitamisel ja elluviimisel olulise tähtsusega võtmeisik.

Veemajandusprojektide elluviimist mõjutasid 2011.a kaks osaliselt omavahel seotud probleemi:

• Veemajandusprojektidega lepinguliselt seotud ehitusettevõtete majandusraskused, mis tingisid tööde seiskumise või täieliku katkemise ning

tööde jätkamiseks uute hangete läbiviimisel suure ajakao ning tööde märkimisväärse kallinemise, võrreldes esialgselt prognoosituga;

• üleüldine ehitushindade tõusutendents, mis viis majanduslanguse perioodil madalate ehitushindade baasil taotluse rahuldamise otsuse

saanud projektide olulise kallinemiseni.

Vastavalt struktuuritoetuste seaduses (STS) § 18 sätestatule võib rakendusüksus toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul üks kord maksimaalselt 30%, võrreldes toetuse esialgse summaga, kui kallinemine on tekkinud avatud hankemenetluse tulemusena. KIK

on projektide järelevalve teostamise käigus suunanud toetuse saajaid, kelle projektidel esineb risk kallinemiseks, projekti elluviimise strateegiat

kriitiliselt üle vaatama. Eesmärk on välja selgitada projektis tööde prioriteetsuse järjekord, st tööd, mis lähtudes projekti eesmärkidest on vajalik

kindlasti ära teha ka juhul, kui toetust või omafinantseeringut ei ole vajalikus mahus võimalik suurendada ning milliseid töid oleks võimalik

projekti raames teostamata jätta. Selliseid töid võib teostada hiljem kas omavahenditest või hilisematest toetusmeetmetest – näiteks KIKi

keskkonnaprogrammist. Tööde märkimisväärse kallinemise kontekstis on toetuse saajad asunud KIKi soovitusel ka hankeid sisuliselt osadeks

http://www.envir.ee/821668

16


jaotama, et vajadusel oleks võimalik tööde mahtu vähendada enne lepingu sõlmimist. Kokkuvõttes rahastatakse toetusega kõige olulisemaid

töid.

TRO muutmise taotluse esitamisel kallinemise katmiseks võib tekkida toetuse saajal omafinantseeringu probleem - kui toetust antakse juurde,

siis on ka toetuse saajal vaja täiendavalt panustada omafinantseeringu rahastamiseks või katta üle 30% kallinemine. Kuna osadel toetuse

saajatel puudub täiendav omafinantseerimisvõimekus, siis jääb sellisel juhul lahenduseks osa esialgselt kavandatud tööde väljaarvamine projekti

koosseisust, niivõrd kui on võimalik saavutada projekti eesmärgid.

KIK taotles novembris Keskkonnaministeeriumilt teiste meetmete vabade vahendite arvel veemeetme eelarve suurendamist, et katta STS § 18

toodud tingimustel tekkinud kallinemisi. 09.jaanuaril 2012 kinnitas keskkonnaminister meetme uueks eelarveks varasema 409 MEUR asemel

425 MEUR.

Projektide elluviimisel on olnud probleemiks ka TROdega kehtestatud ajakavast ja väljamaksekavast kinnipidamine. Lisaks objektiivsetele

põhjustele – nagu hangete vaidlustamine, lepingust taganemine – on põhjusteks ka toetuse saaja haldussuutmatus nt projektide juhtimise nõrk

korraldus, liiga optimistlikud hangete ja väljamaksete kavade prognoosid. Projektide järelevalve tõhustamiseks kehtestas KIK 2011.a alguses

projektide ajakavas püsimise järelevalve ja seire korra, mis muuhulgas sätestab ka sanktsioonid rahastamiskava mittejärgivatele toetuse

saajatele, sh sunniraha sissenõudmise, projektijuhi kulu abikõlbmatuks tunnistamise, TRO osalise või tervikuna kehtetuks tunnistamise.

Võrreldes eelnevate aastatega on alates 2011. a suvest meetmes hüppeliselt tõusnud toetuse väljamaksete maht – veemajanduse

suuremahulistel investeeringuprojektidel on pikk käivitus- ja ettevalmistusperiood, mis nüüdseks on läbi saamas ning väljamaksete trend näitab

olulist kasvu. Riigieelarve väljamakseprognoosi täideti 2011.a 87% ulatuses, mida KIK hindab heaks saavutuseks. Positiivset mõju trendile on

avaldanud KIK järelevalve tõhustamine (sh kvartaalsete hangete plaanide ja väljamakseprognooside esitamise kohustus), mis on

distsiplineerinud toetuse saajaid.

Meede 2.1.2: Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine (ÜF, maht 40’264’339 EUR)

Meetme määrus allkirjastati juba 2008.a märtsis, meedet hakati rakendama pärast riikliku jäätmekava kehtestamist Vabariigi Valitsuses

29.05.2008. Meetme algusest on läbiviidud kolm taotlusvooru (sh kolmas voor on 31.12.2011 seisuga avatud ja sinna saab taotlusi esitada

jooksvalt).

Esimeses taotlusvoorus võttus KIK vastu kolme projekti TROd summas 8,2 MEUR, need projektid on lõpetatud. Teises taotlusvoorus võttis KIK

vastu kuue projekti TROd 6 summas 1,3 MEUR, millest on lõpetatud hetkeseisuga neli projekti.

Kolmas, jooksev taotlusvoor (eelarve mahuga 18,6 MEUR) kuulutati välja 2009.a lõpus ja on endielt avatud taotlemiseks. KIK on vastu võtnud 7

projekti TROd, millest on lõpetatud 5 projekti. Projektidega on kaetud 45% meetme mahust ehk 18 MEUR, toetuse väljamakseid on teostatud

12,8 MEUR, sh 8,7 mln € 2011.a, mis on 32% meetme eelarvest.

Aruandlusperioodi lõpu seisuga ei ole taotlema tulnud veel kolme riikliku jäätmekava 2008—2013 lisas 4 nimetatud tavajäätmeprügila sulgemise

eest vastutavat juriidilist isikut. Vastavalt riiklikule jäätmekavale peavad 16. juuliks 2013 olema korrastatud kõik keskkonnanõuetele

mittevastavad prügilad. KIK viib läbi aktiivset „otseturundust“, kaardistades taotluste esitamata jätmise põhjused ning on jõudumööda aidanud

neid lahendada. Väiksematel omavalitsustel võib tekkida aga raskusi prügila korrastamisprojekti 10% suuruse omafinantseeringu rahastamisega

eelarvest.

Veel esitamata taotluste kui ka käimasolevate projektide puhul võib kujuneda probleemiks prügilate sulgemisega seotud korrastustööde

tähtaegne lõpetamine hiljemalt 16. juuliks 2013. Viimased toetuse saajad ja taotlejad peavad oma projektide elluviimisega kiirustama.

Toetuse saajatel esineb lahendamata küsimusi seoses prügilaaluse maa omandiga. Vastavalt meetme määrusele peab toetuse saaja taotlusele

lisama tõendi maa või ehitise omandi või valduse kohta, või kokkuleppe omanikuga või valdajaga, mis lubab kavandatavate toimingute

teostamist, või maa munitsipaliseerimise algatamist tõendava dokumentatsiooni. Mõningatel juhtudel on tegemist reformimata riigimaaga, kuid

prügila järelhooldajaks on määratud kohalik omavalitsus. Maa omandiküsimuste lahendamine pikendab projekti ettevalmistus-aega.

Käimasolevates projektides tekitavad projekti eelarvele ja ajakavale survet ehitusprojektide muudatused, võrreldes esialgsete eelprojektidega,

sest projekteerimisel ei ole võimalik kõiki asjaolusid arvestada. Näiteks on prügila korrastamise käigus selgunud lisatööde vajadus näiteks

jääkreostuse likvideerimise.

Projektide elluviimisel tekitab viivitusi ajakavas asjaolu, kui prügila sulgemiskavas on osa prügila korrastamise tegevusi puudu. Vastavalt

keskkonnaministri 13.03.2008 määrusele nr 9 „Meetme „Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine“ tingimused“ on meetme

raames abikõlblikud ainult prügila sulgemiskavas nimetatud tegevused. Seetõttu on vajalik olnud täiendada ja Keskkonnaametiga

kooskõlastada prügila sulgemiskavasid.

Riigieelarve väljamakseprognoosi täideti 85% ulatuses, mis on tingitud sulgemiskavade muutmistest ja sellest tulenevast projekti tegevuste ja

väljamaksete edasilükkumisest.

2011.a lõpetati neli prügilate sulgemise projekti, millest olulisim ja mahukaim oli Pärnu Rääma prügila sulgemise projekt. 2011. a lõpu seisuga on

menetluses kolm uut prügilate sulgemise projekti rahastamise taotlust. KIK hindab meetme progressi rahuldavaks.

17


Meede 2.1.3: Põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine (ÜF, meetme maht 54’324’901 EUR)

Vabariigi Valitsus kinnitas “Põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate korrastamise investeeringute kava aastateks 2008—2013”

2008.a novembris. 2009.aastal võttis KIK vastu kahe projekti - „Kiviõli põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila

sulgemine“ ning „Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõuetele mittevastava prügila sulgemine“ – rahastamiseks TROd.

Toetuse saajaks on Keskkonna-ministeerium.

Meetme mahust on projektidega kaetud 65% ning väljamakseid on teostatud 15,2 MEUR eest ehk 28% meetme eelarvest, sh 2011.aastal 12,7

MEUR.

Tänu hangitavate materjalide tarnete viibimisega käivitusid mõlemad projektide planeeritust hiljem, kuid tänaseks on ajaline mahajäämus

likvideeritud.

Seoses vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega on keelatud alates 01.01.2012 kasutada sulgemistöödel erimärgitusega kütust, mille

kasutamine oleks olnud majanduslikult soodsam. Töövõtjad on esitanud toetuse saajale taotluse kompenseerida kahju, mis tekib kallima kütuse

kasutamisest. KIK kaalub koos Keskkonnaministeeriumiga ja Rahandusministeeriumiga selle taotluse rahuldamise võimalust.

Riigieelarve väljamakseprognoosi ületati – toetust on makstud 137% ulatuses planeeritud mahust. Projektid on ehitusfaasis, toimub lepingute

plaanipärane täitmine. Mõlema projekti tegevused aktiveerusid 2011.a teisel poolel. KIK hindab meetme progressi heaks.

Meede 2.1.4: Vooluveekogude seisundi parandamine (ÜF, meetme maht 7’881’467 EUR)

KIK võttis vastu 21.12.2009 Keskkonnateabe Keskuse projekti „Vooluveekogude seisundi parandamine“ TRO, millega antakse toetust Vabariigi

Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel. Projekti raames on planeeritud tööd kümnel jõel, mida teostatakse kolme ehituslepinguga.

Projekti toetuse maht on 4,9 MEUR ehk 63% meetme mahust, väljamakseid on teostatud 3,3 MEUR, sh 2011. a 3,2 MEUR ehk 42% meetme

eelarvest.

Projekti alguses viibisid hanked, üks ehitusleping sõlmiti 2010.a lõpus, teised kaks sõlmiti 2011.a esimesel poolel. Paralleelselt ehitushangetega

sõlmiti omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingud.

Kõik plaanitud lepingud on sõlmitud ja prognoosi kohaselt lõppevad 2012.aastal. Pärast lepingute sõlmimist on tööd on kulgenud plaanitust

edukamalt ning kiiremini.

Riigieelarve väljamakseprognoosi täideti 2011.aasta plaanitud mahust 83% ulatuses. Positiivset mõju projekti elluviimisele on avaldanud KIKi

järelevalve tõhustamine. KIK hindab meetme rakendamist heaks.

Meede 2.1.5: Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel (ÜF, meetme maht 19’173’495 EUR)

Vabariigi Valitsuse poolt 2009.a kinnitatud investeeringute kavas ja selle 2010.a kinnitatud lisa alusel on meetmes kaks projekti – „Jääkreostuse

likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel“ ja „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel II etapp“. Projektis

„Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel“ on kavandatud 10 hanke läbiviimine. 2011.a lõpuseisuga sõlmitud viiest

ehituslepingust on asutud kolme täitmisele, üks leping (Kose/Kose-Risti) on täidetud, ühe lepingu ebaõnnestunud hanke asemel toimub uue

hanke ettevalmistamine.

Projekti „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe ja tööstusaladel II etapp“ taotlus rahuldati 27.09.2011. Projekti raames toimub neljal

objektil jääkreostuse likvideerimine, selleks korraldatakse kaks ehitushanget ning kaks omanikujärelevalve hanget. II etapi projekti taotluse

ettevalmistus viibis ning algne ajakava on nihkunud, kuna projektijuht vahetus kaks korda. Projekti lepingud sõlmitakse ja täitmisega alustatakse

2012.a.

Meetme eelarvest on otsustega kaetud 100%. Toetuse väljamakseid on tehtud 2,8 MEUR, sh 2011.a 2,3 MEUR ehk 14% meetme eelarvest.

Mõlemas projektis on hankemenetlused korduvalt ebaõnnestunud, seda nii eelnevatel aastatel kui ka aruandlusperioodil. Projekti elluviimise üle

teostab KIK teravdatud järelevalvet, toetuse saajaga kohtutakse projekti hetkeseisu analüüsiks iga-kuuliselt.

Riigieelarve väljamakseprognoos on täidetud 36% planeeritust. Progress meetmes on olnud märgatav, kuid ei vasta algselt planeeritule. Teise

projekti ajakava täitmise olulise viibimise tõttu hindab KIK meetme rakendamist kasinaks.

Meede 2.1.6: Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine (ÜF, meetme maht 39’625’222 EUR)

Projektide rahastamise esimene taotlusvoor toimus 2009. a. KIK otsustas rahastada kolm projekti summas 3,8 MEUR. Teine taotlusvoor toimus

2010.a, mille tulemusena otsustati rahastada seitse projekti summas 5,9 MEUR. Kolmas taotlusvoor toimus 2010.a, mil KIK otsustas rahastada

veel seitset projekti summas 5,1 MEUR. Neljas taotlusvoor toimus 2011.a, kuhu laekus tähtaegselt 27 taotlust. 31.12.2011 seisuga on KIK vastu

võtnud ühe TRO ja 2012.aasta alguses veel 18 TROd kogumahus 13,8 MEUR.

Projektidega on kaetud 43% meetme eelarvest. Toetuse väljamakseid on teostatud 2,8 MEUR, sh 2011.a 2,3 MEUR ehk 11% meetme

eelarvest.

Alates neljandast taotlusvoorust toetuse taotlemiseks on oluliselt laiendatud meetmest toetatavaid tegevusi. Meetmemääruse muudatuse

18


tulemusena suurenes neljandas taotlusvoorus oluliselt taotlejate arv ja TROde maht, võrreldes eelmiste voorudega.

Elluviidavate projektide puhul on prognoositud ajakavad osutunud tihti liiga optimistlikuks. Enamus toetuse saajatel puudub varasem

struktuurivahendite kasutamise kogemus, mistõttu on pikenenud näiteks hanke- ja väljamaksete dokumentide menetlemise aeg.

Mitmeid tõlgendusi on tekkinud seoses hangete läbiviimisega. Äriühingutest toetuse saajad ei ole hankijad riigihangete seaduse mõttes.

Tulenevalt TROst on toetuse saajal kohustus järgida ainult riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid, mida on võimalik mõista mitmeti. Lisaks on

äriühingutel keeruline garanteerida reaalse konkurentsi olemasolu piiratud pakkujate tingimustes.

Pärast majanduslangusest toimunud investeeringute odavnemise perioodi on 2011.a korraldatud hangete maksumused osutunud planeeritust

kallimaks, mõnikord üle 30%. Juhul, kui projekti kallinemine toimus avatud hankemenetlusega riigihanke tulemusena, on toetuse saajal võimalus

kallinemise katteks üks kord kuni 30% toetust juurde taotleda. Jäätmete taaskasutamise meetme puhul puudutab see peamiselt KOVidest

toetuse saajaid. Arvestades KOVide pingelisi eelarveid, ei ole paljud toetuse saajad projekti eelarve suurendamisest huvitatud, kuna sellisel

juhul tuleb neil leida täiendavaid vahendeid ka omafinantseeringu katteks. Seetõttu soovitakse projekti tegevusi muuta, mis omakorda tähendab

täiendavat ajakulu ja võib tuua kaasa projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise vajaduse. Hangete kallinemine mõjutab KOVide kõrval ka

eraettevõtjaid, kes aga ei kvalifitseeru STS § 18 alusel kallinemiste katteks toetuse juurdeandmiste tingimustele vastavaks. See tähendab, et neil

on vaja omavahendite arvelt leida võimalusi projekti täiendavaks finantseerimiseks, mis võib osutuda aeganõudvaks ja keeruliseks protsessiks.

Esineb oht, et toetuse saajal ei õnnestu leida täiendavaid vahendeid.

Uute alustavate ettevõtete jaoks on piisava omafinantseeringu rahastamise kõrval põhimureks prognoositud sisendjäätmevoogude tagamine.

Riigieelarve väljamakseprognoosi täideti 2011.aasta plaanitud mahust 46% ulatuses. Üheks põhjuseks on asjaolu, et viis toetuse saajat ei ole

alustanud projekti elluviibimist, kuna omafinantseeringu katteks ei ole suudetud leida rahalisi vahendeid.

Võrreldes 2010. aastaga on mitmed projektid edukalt käivitatud ja kolme projekti tegevused aruandlusperioodil lõpetatud. Edukamateks on

osutunud need projektid, kus toetuse saajaks on kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste poolt moodustatud äriühingud. Näiteks lõpetati

2011.aastal edukalt MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse jäätmekäitluskeskuse rajamise projekt Lääne-Virumaal. Kokkuvõttes hindab KIK meetme

progressi kasinaks.

Meede 2.1.7: Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuste ladestusala laiendamine (ÜF, meetme maht 3’195’582 EUR)

2009.a toimunud taotlusvooru esitati üks toetuse taotlus projekti "Väätsa jäätmekäitluskeskuse ladestusala laiendamine“ rahastamiseks, mille

kohta võttis KIK 11.11.2010 vastu TRO summas 1,6 MEUR. Projekt katab 50% meetmele planeeritud eelarvest. Väljamaksete teostamisega

alustati 2011.a, 31.12.2011 seisuga on välja makstud 1 MEUR ehk 27% meetme eelarvest.

Projekti maksumus on kallinenud hanke käigus, samuti teostatakse lisatöid, mida algul ei planeeritud. Seetõttu on projekti ajakava täitmine

pingestatud.

2011.a toimus projekti hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, mis annavad eeldused lõpetada projekt planeeritud tähtajaks 31.12.2012.

Riigieelarve väljamakseprognoosi täideti 2011.aastal 53% ulatuses. KIK hindab meetme progressi rahuldavaks.

Meede 2.1.8: Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine (ÜF, meetme maht 31’955’824 EUR)

2009.a septembris kehtestati meetme „Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine“ investeeringute

kava aastateks 2010–2013, mis sisaldas Ahtme tuhavälja projekti. AS Kohtla-Järve Soojus esitas 2010. a lõpus taotluse, mille KIK rahuldas

28.01.2011 summas 2,8 MEUR. Toetuse väljamakseid seisuga 31.12.2011 ei ole tehtud.

Aruandeaastal on projekt käivitunud – on alustatud hangete läbiviimisega, kuid lepinguid ei ole sõlmitud. Ehitustööde lepingute sõlmimine on

viibinud hankedokumentide juriidilise ekspertiisi ja muude kooskõlastuste venimise tõttu. Seoses toetuse saaja omanike vahetusega on

muudetud toetuse saaja nimi. Uueks toetuse saajaks on VKG Soojus AS. Projektelluviimine ei ole toimunud vastavalt planeeritud aja- ja

tegevuskavale.

Projekti elluviimine on kavandatud 2012. aastasse.

Riigieelarvesse prognoositi 2011.aastaks toetuse väljamakseid 1,5 MEUR, mida ei ole toimunud. KIK hindab meetme progressi kasinaks.

Meede 2.1.9: Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse (ÜF, meetme maht 3’195’582 EUR)

Taotlusvoor toimus 2010.a, kuhu esitati kaks toetuse taotlust, millest KIK võttis vastu Polli Prügila OÜ TRO ja Ragn-Sells AS taotluse

mitterahuldamise otsuse. Ragn-Sells AS esitas KIKile vaided mõlema otsuse kohta. Polli Prügila OÜ esitas KIKile vaide TRO sätte peale, mille

kohaselt KIK seadis toetuse maksmise sõltuvusse tingimusest, et Euroopa Komisjoni annab vastava „õiguskindluse taotluse“ alusel kinnituse

toetuse andmise vastavuse kohta riigiabi reeglitele. KIK jättis rahuldamata Ragn-Sells AS vaided, mille peale esitas Ragn-Sells AS kaebused

halduskohtusse, mis on menetlemisel. Augustis 2011 esitas Ragn-Sells AS ka Euroopa Komisjonile kaebuse riigiabi andmise reeglite rikkumise

kohta, mille peale esitas Euroopa Komisjon Eestile järelepärimise. 31.12.2011 seisuga on kohtumenetlus Ragn-Sells AS kaebuste arutamiseks

peatatud, kuni Euroopa Komisjoni arvamuse saamiseni. Polli Prügila OÜ võttis oma vaide 02.02.2012 tagasi.

Riigieelarvesse prognoositi 2011. a küll väljamakseid 320 tuhande EUR ulatuses, kuid kohtuvaidluste tõttu ei ole projekt käivitunud ega toetuse

19


väljamakseid toimunud. KIKi hindab meetme progressi prognoosimatuks kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.

Meede 2.1.10: Vooluveekogude seisundi parandamine, avatud taotlemine (ÜF, meetme maht 9’586’747 EUR)

Esimene taotlusvoor toimus 2010.aastal, vooru eelarve maht oli 3,2 MEUR. KIK võttis 2010.a vastu nelja projekti TROd.

Teine taotlusvoor toimus 2011.aastal, mil KIK võttis vastu kuue projekti TROd. Võrreldes esimese taotlusvooruga oli teise vooru taotluste

kvaliteet kõrgem, kuid taotlemisaktiivsus prognoositust madalam. Samas on paisuomanikel kohustus veeseaduse § 401 lg 13 ja

looduskaitseseaduse § 51 lg 2 järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud

paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuariks. Teistel paisuomanikel tuleb, lähtuvalt veeseaduse §

401 lg 11, arvestada eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemust ning veeloa andja põhjendatud nõudmisel tagada kalade

läbipääsu paisust nii üles- kui ka allavoolu hiljemalt 1.jaanuariks 2015.a. Seaduse nõetest tulenevalt hindas KIK, et paisuomanike huvi toetuse

saamiseks on väga suur, kuid tegelikkuses on huvi olnud mitteootuspäraselt väike. Koostöös Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga on KIK

korduvalt teavitanud potentsiaalseid toetuse taotlejaid eelseisvatest tähtaegsetest kohustustest.

Meetme eelarve mahust on otsustega kaetud 6,2 MEUR ehk 64%. Toetuse väljamakseid on tehtud 80 tuhat EUR, mis moodustab 1% meetme

eelarve mahust. Kolmanda taotlusvooru toimub plaanikohaselt 2012. a I kvartalis.

Projektide käivitamisel on üheks oluliseks probleemiks varasem riigihangete läbiviimise kogemuse puudumine, eriti MTÜde puhul. Mõningaseks

probleemiks on omafinantseeringu osa rahastamine. Kui toetuse saajad on KOVid, käivituvad projektid reeglina aeglasemalt kui on plaanitud.

Enamus rahastatud projektide puhul toimub projekteerimine, pärast mida alustatakse ehitustegevustega.

KIK hindab meetme progressi rahuldavaks 2011.aastal toimunud toimunud toetuse välja-maksete põhjal.

Meede 2.1.11: Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rände-tingimuste parandamiseks (ÜF, meetme maht

1’705’280 EUR)

5. oktoobril 2010. a kehtestas keskkonnaminister meetme "Tõkestusrajatiste inventa-riseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste

parandamiseks" rakendamiseks programmi. Programmi eesmärgiks on teostada riigile kuuluvatel maaüksustel asuvate tõkestusrajatiste

tehnilise seisukorra ülevaatus, programmi tegevused viiakse ellu kahe lepingu raames. Programmi elluviijaks on Keskkonnateabe Keskus.

Meetme eelarve mahust on programmiga kaetud 100%, väljamakseid on 2011. a tehtud 1% meetme eelarvest.

Keskkonnaministri 03.08.2011 käskkirjaga nr 295 kehtestati programmi tegevuskava ja eelarve. Programmi raames kavandatud kahest lepingust

esimene sõlmiti 2011.a viimases kvartalis ning selle tegevused on planeeritud pooleteiseks aastaks. Teine hange on ettevalmistatud, kuid

läbiviimine ja lepingu sõlmimine toimuvad 2012.a alguses. 2011. a ei olnud selles meetmes riigieelarves toetuse väljamakseid ette nähtud.

KIK hindab meetme progressi rahuldavaks.

Meede 2.2.1: Keskkonnajärelevalve arendamine (ERF, meetme maht 6’391’165 EUR)

Vabariigi Valitsus kinnitas investeeringute kava 2009. a. ja kava muudatuse 2011.a detsembris.

2011.aasta lõpuseisuga on KIK võtnud vastu Keskkonnainspektsiooni kolme projekti toetuse TROd kogusummas 3,6 MEUR. Meetme eelarvest

on nende projektidega kaetud 57%. Toetuse väljamakseid on teostatud 2 MEUR ulatuses ehk 32% meetme eelarvest, sh 2011.a 1,7 MEUR.

Keskkonnainspektsioon esitab investeeringute kava muudatuse kohaselt 2012.a veel kolme projekti rahastamise taotlused.

Projekti „Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Kivilõppe hoone ümberehitus“ elluviimine on viibinud oluliselt ehitushanke kallinemise tõttu –

ehitushange viidi 2011. a läbi kaks korda ning mõlemal korral hange ebaõnnestus pakkumuste eelarvete kallinemise tõttu. 2011.a kinnitatud

investeeringu kava muudatusega anti projektile juurde kallinemise katteks 90 tuhat EUR.

Keskkonnajärelevalvevahendite ja –tehnika soetamise projektis on 2011.a tehtud olulisi investeeringuid: on soetatud maasturid, paadid ning

operatiivsed kontorbussid. Ka projekti „Infotehnoloogilised arendustööd ning rakendumiseks vajalike vahendite soetamine“ elluviimine on

ajagraafikus.

Riigieelarvesse planeeritud väljamaksete prognoos täideti 90% ulatuses. KIK hindab meetme progressi heaks.

Meede 2.2.2: Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine (ERF, meetme maht 38’346’989 EUR)

Meetme rakendusasutuseks on, erinevalt ülejäänud KIKi poolt rakendatavatest struktuuritoetuse meetmetest, Siseministeerium. Vabariigi

Valitsus kinnitas investeeringute kava 29.08.2008.

Meetme eelarve on 38,3 MEUR, millest ca 26% ehk 10 MEUR on ette nähtud Päästeameti viie projekti rahastamiseks, mille kohta KIK võttis

vastu TROd jaanuaris 2009. 2011.a lõpu seisuga on kõik viis projekti lõpetatud. Kõige suuremaks objektiks oli Päästeameti logistikakeskus

Kosel, mis valmis 2011.a maikuus. Logistikakeskus võimaldab tänapäevasel tasemel päästetööde vahendeid komplekteerida, hooldada ja ette

valmistada kasutuseks ning suunata sündmuspaika.

Ülejäänud 74% meetme eelarvest ehk 28,3 MEUR suunati Politsei- ja Piirivalveameti suurprojektile "Multifunktsionaalne reostustõrje laeva

soetamine", mille TRO võttis KIK vastu märtsis 2010.a. Projekti käigus ehitatakse laev, mis võimaldab täiustada Eesti võimekust merereostuse

20


tõrjes, tulenevalt siseriiklikest vajadustest ning HELCOMi konventsiooni soovitustest. Projekt lõpetatakse plaanitult 2012.a.

Toetuse väljamakseid on teostatud 22,9 MEUR, sh 8,6 MEUR 2011.a, mis on 60% meetme eelarvest.

Päästeameti projektidest on ülejäänud vaba raha jääk 368 tuhat EUR. Selle kasutamise eesmärgil muutis Vabariigi Valitsus 22.12.2011

investeeringute kava. Päästeametil on ettevalmistatud hankedokumentide tehnilisi kirjeldusi 6 MEUR ulatuses.

Projektide elluviimisel esines tõrkeid seoses väga spetsiifiliste seadmete hankimisega. Pakkujate ring oli väga väike ja esines olukordi, kus ei

laekunud ühtegi pakkumist. Seetõttu osa hankeid kallines, võrreldes taotluses planeerituga.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos täideti 191% ulatuses. Põhjuseks on multi-funktsionaalse laeva planeeritust kiirem ehitamine ca 2 kuu

võrra.

KIK hindab meetme kulgemist väga heaks. Kõik lõpetatud projektides planeeritud tegevused on ellu viidud ning eesmärgid saavutatud.

Ootuspäraselt täidetakse ka multifunktsionaalse reostustõrjelaeva projekti eesmärgid.

Meede 2.2.3: Looduse mitmekesisuse säilitamine, avatud taotlemine (ERF, meetme maht 5´112´932 EUR)

KIK on korraldanud 2009.a ja 2010.a kaks taotlusvooru, millest esimeses esitati 54 taotlust ja teises 65 taotlust. KIK võttis vastu esimeses

voorus 26 TROd ja teises voorus 22 TROd. Hiljem on neli toetuse saajat loobunud toetuse kasutamisest. 2012.a I kvartalis vormistatakse veel

kolm TROd meetme eelarve vaba raha arvel.

Looduse mitmekesisuse säilitamise projektid hõlmavad parkide, matkaradae ja muude looduse üksikobjektide korrastamist, elupaikade

taastamist ja karja soetamist.

Projektidega on kaetud 91% meetme eelarvest ehk 4,7 MEUR. Toetuse väljamakseid on teostatud 2 MEUR, sh 2011.a 1,8 MEUR, mis on 40%

meetme eelarvest.

Üks olulisemaid murekohti taotluste menetlemisel on olnud taotluse eelarve adekvaatne koostamine. Toetuse saajad on mittetulundusühingud,

kel puudub riigihangete korraldamise kogemus, aga ka projektijuhtimise kogemus, mis põhjustab plaanitust aeglasemat projektide elluviimist.

Seetõttu korraldas KIK toetuse saajatele mitmeid spetsiifilisi koolitusi, et aidata tagada projekti eesmärkide saavutamist.

2011.aastal selgus, et osa toetuse saajaid olid korraldanud hanked lihtmenetlusega, kuid oleksid pidanud RHS mõttes korraldama avatud

hanked. Seetõttu nõudis KIK toetuse saajatelt osa struktuuritoetust tagasi.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos täideti 93% ulatuses. KIK hindab meetme progressi heaks.

Meede 2.2.4: Keskkonnaseire arendamine (ERF, meetme maht 1’661’703 EUR)

Vabariigi Valitsus kinnitas 2009.a investeeringu kava, mis sisaldas ainult ühe projekti. EMHI esitas samal aastal KIKile taotluse projekti

„Hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja rannikumere seirevõrgu moderniseerimine keskkonnaseire võimekuse tõhustamiseks“ toetusega

rahastamiseks. KIK võttis vastu selle projekti TRO märtsis 2010.a summas 1,7 MEUR.

Enamus projekti tegevusi on 2011.aasta jooksul lõpetatud, suures osas on komplekteeritud hüdromeetria ja meteoroloogia võrgustik. Projekti

raames on kallinenud kaugmõõturite ning hüdro- ja mõõtejaamade aparatuuri soetus. Projekti elluviimine on ajakavast ees ning tegevused

plaanitakse lõpetada 2012.a.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos täideti 67% ulatuses. Kokku on tehtud väljamakseid 1,5 MEUR ehk 88% meetme eelarvest.

KIK hindab meetme progressi väga heaks.

Meede 2.2.5: Kaitsealade kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks (ERF,

meetme maht 4’665’550 eurot)

Programm allkirjastati keskkonnaministri poolt 29.09.2009 ja selle elluviijaks on Keskkonnaamet (KKA). Programmi eelarve maht on 4,7 MEUR.

Programmi eesmärk on aidata kaasa ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamisele ning kaitstavatel loodusobjektidel

maastikuilme säilitamisele. Programm on eelduseks looduse mitmekesisuse säilitamise meetmete rakendamisele. Programmi elluviimise

tulemusena peab valmima 600 kaitstava ala kaitsekorralduskava ning 44 liigikaitse tegevuskava.

Programmi raames on sõlmitud 179 lepingut, neist 49 lepingut 2011.a. Valminud on 40 kaitsekorralduskava ja 26 tegevuskava. Kavandatavate

lepingute koguarv selgub programmi elluviimise käigus.

Programmi rakendamine on osutunud takistatuks, sest osa hankeid on menetletud RHS nõuetega vastuolus, mille põhjal on KIK teostanud kaks

rikkumismenetlust. Lisaks on KIK tuvastanud programmi tööde osalise kattuvuse EMP finantsmehanismist rahastatava projekti tegevustega,

mistõttu neid töid KIK ei rahasta.

21


KIK korraldab koostöös Keskkonnaametiga regulaarseid nõupidamisi, et aidata toetuse saajal lahendada esilekerkinud küsimusi.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos täideti 26% ulatuses.

Programmi ajaline mahajäämus on hinnanguliselt 1 aasta. KIK loodab edaspidi arendada KKA-ga paremat koostööd, et kiirendada programmi

elluviimist.

Riigieelarvest on toetuse väljamakseid tehtud kokku 800 tuhat EUR ehk 17% meetme eelarve mahust, sh 2011.a 340 tuhat EUR. KIK hindab

meetme rakendamise progressi kasinaks.

Meede 2.2.6: Looduse mitmekesisuse säilitamine, investeeringute kava (ERF, meetme maht 11’951’478 EUR)

Vabariigi Valitsuse kinnitas Keskkonnaameti (KKA) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) projektide esimese investeeringute kava

25.03.2010.a kokku 28 projektiga kogusummas 3,4 MEUR. KIK võttis vastu 2010.a 27 TROd kogusummas 3,3 MEUR ja 2011.a täiendavalt 1

TRO. RMK loobus ühe projekti elluviimisest seoses hanke olulise kallinemisega, võrreldes kavandatud eelarvega.

Vabariigi Valitsus kinnitas antud valdkonnas veel teise investeeringute kava 10.03.2011, mida muudeti 06.10.2011, kuna hangete käigus

ilmnesid mitmete projektide olulised kallinemised.

KIK võttis vastu 22 TROd kogusummas 5,5 MEUR. RMK loobus veel ühes projekti elluviimisest.

Esimese investeeringute kava projektide elluviimine on toimunud plaanitud ajakavast aeglasemalt. Põhjuseks on olnud nii hankemenetluste

aeglane korraldamine ja hangete ebaõnnestumine pakkujate puudumise tõttu kui ka liiga optimistlik hinnang tegevuste elluviimise ajaressursi

kohta. Projekteerimistingimuste, maaomanike kooskõlastuste ja ehituslubade saamine on võtnud oluliselt rohkem aega, võrreldes plaanituga.

Osaliselt on tegevuste elluviimine viibinud tänu ilmastikuoludele (nt lumerohked talved, mitteootuspäraselt kõrge veetase jms).

Esimesest kavast on lõpetatud edukalt 12 projekti. Näiteks ühe suurema eelarvega projekti „Kasari luha ülesõitude rajamine hooldamise

jätkusuutlikuse tagamiseks“ raames rekonstrueeriti Rõude sild-regulaator, tagades seeläbi niiduhooldustehnika ligipääs ~630 ha Kasari

luhtadele. Lisaks rajati projekti raames Arujõele ülesõit ja seitsmele veesoonele paigaldati truubid, mis võimaldavad hooldustehnikaga liikuda

praktiliselt kogu Kasari luhal ning teostada ca 230 ha heina väljaveo ja elupaiga kvaliteedi parandamise.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos on täidetud 43% ulatuses. Toetuse väljamaksed RMK-le toimuvad põhiliselt 2012.aastal, kuna RMK

esitab väljamaksetaotlused reeglina pärast projekti lõpetamist.

Teise investeeringute kava projektide maksumus on osaliselt odavnenud (nt karuputke tõrjetööd, taastamistööd Pirita jõeoru maastikukaitsealal,

rabade seireseadmete ost).

Toetuse väljamakseid on teostatud kokku 1,6 MEUR, sh 2011.a 1,2 MEUR ehk 13% meetme eelarvest.

KIK hindab meetme progressi heaks.

Meede 2.2.7: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine (ERF, meetme maht 22’369’077 EUR)

Taotlusvoorus, mis lõppes 2010.a kevadel, laekus 91 toetuse taotlust kogusummas 53,4 MEUR. KIK võttis vastu 14 TROd kogusummas 22 mln

€. Üks toetuse saaja loobus eraldatud toetusest, seega viiakse ellu 13 projekti.

Projektide käivitamine ja elluviimine on viibinud, kuna taotluste ettevalmistuse kvaliteet tingis nende oodatust pikema menetlemise KIKis.

Täiendavat ajalist pinget on tekitanud ideekonkursside korraldamine ja kooskõlastamine.

Ehitushangete kallinemine on viinud toetuste juurdeandmisele viiele projektile summas 385 tuhat EUR. Osa ehitushankeid on ebaõnnestunud.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoos täideti 9% ulatuses.

Toetuse väljamakseid on teostatud 928 tuhat EUR, sh 2011.a 920 tuhat EUR, mis on 4% meetme eelarvest.

KIK hindab meetme progressi rahuldavaks.

Meede 2.2.8 Keskkonnaseire ja andmehõive arendamise programm (ERF, meetme maht 1’533’879 EUR)

Keskkonnaminister kinnitas programmi 13.10.2011, programmi eelarve on 1,5 MEUR. Väljamakseid on teostatud 4 tuhat EUR.

Programm alustas reaalselt tööd septembris 2011, meetme rakendamine alles algusjärgus. Toetuse saaja on Keskkonnaministeerium. Esimese

hanke ettevalmistamisega alustati tööd 2012.a alguses. KIKi hinnangul saavutatakse programmi eesmärgid 2012.aastal.

Meede 2.3.4 Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks (ERF, meetme maht 9’586’747 EUR)

Taotlusvoor toimus 2009.a. KIK võttis vastu 21 TROd kogusummas 9,6 MEUR. 2011.a lõpetati 7 projekti, kokku on lõppenud 12 projekti.

Projektide tulemusena on aruandlusperioodi lõpu seisuga rekonstrueeritud kolm katlamaja neljast - Orissaare alevis Saaremaal, Kurtna alevis

Saku vallas, Võhma linnas Viljandimaal. Tegemist on soojatorustiku rekonstrueerimisega 27,6 km ulatuses, millest 2011.a lõpu seisuga on

valminud 22,2 km. Hinnanguline soojusenergia kokkuhoid on 10,2 GWh aastas.

Meetme projektide tulemusena toodeti 2011.a taastuvenergiaallikast soojusenergiat 11,1 GWh.

22


Katlamajade ja soojatorustike rekonstrueerimise projektide progress on olnud plaanipärane.

Biogaasijaamade rajamise projektide puhul toimus 2011.a elektriliitumiste ajaline viibimine, mis on takistanud ehituslepingute sõlmimist.

Koostöös Eesti Energia Jaotusvõrk OÜga see takistus kõrvaldati. 2011.a sõlmiti kolme biogaasil toimiva koostootmisjaama ehituslepingud

(Aravete, Vinni ja Oisu). Neljanda jaama (Ilmatsalu) ehituslepingu sõlmimine ja ka jaama valmimine jääb 2012.aastasse.

Riigieelarve 2011.a väljamakseprognoosi täideti 53% ulatuses. Toetuse väljamakseid on teostatud 4,1 MEUR, sh 2 MEUR 2011.a, mis on 43%

meetme eelarve mahust.

KIK hindab meetme progressi heaks. On oht, et biogaasil töötavate koostoomisjaamade projektide lõpetamine lükkub 2013.a algusesse.

Meede 1.1.9: Keskkonnahariduse arendamine (ESF, meetme maht 3’195’582 EUR)

Programm „Keskkonnahariduse arendamine” kinnitati keskkonnaministri poolt 12.01.2011, mida täpsustati eelarve osas 3.08.2011. Toetuse

saaja on Keskkonnamet.

2011.a lõpu seisuga on meetmes vabu vahendeid 479 tuhat EUR, mille kasutamise viisi üle otsustatakse 2012. a II kvartalis, kui valmivad

programmi raames korraldatavate keskkonnahariduse teemaliste uuringute aruanded.

Programmi „Keskkonnahariduse arendamine” elluviija tegeles aruandeperioodil programmi käivitamisega. Lepinguni programmi eesmärkidest ja

tegevustest teavitava teabelehe väljaandmiseks jõuti 2011.a oktoobris, esimene lehenumber ilmus novembris ja toimetati otsepostitusega

sihtrühmani. Lepingud sõlmiti veel kolme keskkonnaharidusealase uuringu teostamiseks ning keskkonnahariduse veebiportaali arendamiseks.

Täienduskoolituskavade väljatöötamise hange kuulutatakse välja 2012.a teises kvartalis, pärast nimetatud uuringute tulemuste selgumist.

KIK hindab meetme arengu rahuldavaks, kuna tegevuste rahastamine on olnud 2011.a lõpu seisuga minimaalne.

3.4.3 Euroopa Liidu abiperioodi 2004-2006 projektide elluviimine

Ühtekuuluvusfondi osas jätkas KIK 2011.aastal kahe ÜFi investeeringuprojekti elluviimise korraldamisega.

KIKi vahendusel tehti 2011.a toetuse väljamakseid 4,2 MEUR ulatuses, sh ÜFi vahenditest 1 MEUR ja KIKi kaasfinantseerimisvahenditest 3,2

MEUR. Paikvaatluste jm järelevalve-toimingute käigus rikkumisi ei tuvastatud.

2011.a lõpetati Emajõe-Võhandu ning Viimsi veemajandusprojektide tööd. Euroopa Komisjon pikendas mõlema projekti abikõlblikkuse perioodi

kuni 30.08.2011.

3.4.4 Struktuuritoetuste üksuse 2012. aasta arenduseesmärgid

1. ST projektikoordinaatori infokeskkond/töökeskkond Intranetis

Seoses KIK intraneti loomisega 2012.a on kavas luua süsteemne ja pidevalt ajakohastatav projektikoordinaatori funktsiooni täitmist toetav

infokeskkond intranetis, kust projektikoordinaator saaks töölõikude kaupa pidevalt kaasajastatud abiinfot tööülesannete täitmiseks.

1. ST protseduuride ajakohastamise lõpuleviimine

2011.a alustati protseduuride uuendamist ja ülevaatamist, et tagada nende vastavust kehtivatele õigusaktidele ja reaalsele praktikale. 2012.a

plaanitakse viia lõpule ülejäänud oluliste protseduuride ajakohastamine (järelevalve, hanked, rikkumised, tagasinõuded).

1. Elektrooniliste väljamaksetaotluste (VMT) esitamisvõimaluse loomine toetuse saajale ning VMTde elektrooniline menetlemine KIK sees

Rahandusministeeriumi käivitas 2011.aastal struktuuritoetuste operatiivsüsteemi arendusprojekti, mille raames on plaanis 2012.a välja töötada

lahendus VMTde elektrooniliseks esitamiseks ning menetlemiseks (nn e-SFOS). KIK osaleb koostöös rahandusministeeriumiga, selgitades ja

täpsustades praktilisi vajadusi.

1. Struktuuritoetuste teabepäevade vajaduse väljaselgitamine ning teabepäevade korraldamine

ST üksuse jätkab teabepäevade korraldamist ja läbiviimist, et taotlejad ja toetuse saajad oleksid adekvaatselt informeeritud rahastamise

võimalustest ja tingimustest ning projektide elluviimisega seotud asjaoludest.

3.5 CO2 heitkoguse ühikutega kauplemine ja rohelise investeerimisskeemi rakendamine

KIKi kahe müügijuhi töö saavutusena sõlmis Eesti Vabariik 2011.a kaheksa CO2 heitkoguse ühikute müügitehingutkogusummas 185 MEUR.

Tehingud teostati Hispaania Kuningriigi ja Jaapani korporatsioonidega SMBC, Sumitomo ja Mitsubishi.

Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel rakendab KIK kahte rohelist investeerimisskeemi, mis on seotud taastuvenergia

allikate laialdasema kasutamisega energia tootmiseks. Rahastajaks on Austria Vabariik.

Austria esimese lepingu raames viiakse ellu 21 taastuvenergia projekti. Leping hõlmas 18 soojustorustiku rekonstrueerimise projekti, ühte

katlamaja rekonstrueerimise projekti ja kahe koostootmisjaama rajamist (Kuressaare ja Võru). 2011.aastal lõpetati neist 11 projekti. Kuressaare

jaama rajamisega alustati 2011.a.

KIK taganes 22.02.2012 Võru koostootmisjaama rahastamisest, kuna projekti elluviimine ettenähtud ajakava kohaselt oli muutunud

ebatõenäoseks.

Väljamakseid teostati 2011. a 2,8 MEUR ulatuses. Austrialt on taotletud projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamist kuni 31.12.2013.

23


Austria teise lepingu raames viiakse ellu 20 taastuvenergia projekti, neist 19 projekti toetuse saajatega on KIK sõlminud rahastamise lepingu ja

viimase projekti toetuse saajaga sõlmitakse leping 2012.aastal. Nende projektide elluviimise käigus rajatakse kolm katlamaja ja neli

koostootmisjaama ning rekonstrueeritakse soojatorustikku 16 asulas.

Väljamakseid teostati 2011. a 0,4 MEUR. Lepingu lõpptähtaeg on 31.12.2013.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel rakendab KIK rohelist investeerimisskeemi, mis on seotud

tuuleenergeetika investeeringutoetustega. Rahastajaks on Hispaania Kuningriik. Rohelise investeeringuskeemi raames rajatakse kolm

tuuleparki. KIK on sõlminud 2011.a kõigi toetuse saajatega rahastamise lepingud. Esimene tuulepark peaks valmima 2012.a, teised kaks

2013.a.

Väljamakseid teostati 2011.a 0,67 MEUR. Lepingu lõpptähtaeg on 31.12.2013.

KIK korraldas 2011.a. täiendava taotlusvooru, et tuvastada CO2 heitkoguse ühikute müüginimekirja tarbeks veel katlamajade rekonstrueerimise

ja koostootmisjaamade rajamise projekte. 2011.a lõpus koostati nimekiri, mis sisaldab 13 projekti summas 18,2 MEUR. Nimekiri edastatakse

KIKi müügijuhtide abiga kõigile võimalikele CO2 heitkoguse ühikute ostuhuvilistele. Müüginimekirjas on jätkuvalt ka 2010.a korraldatud

taotlusvooru positiivselt läbinud 16 projekti kogusummas 5 MEUR, mis jäid rahastamise pingereas eelarvest välja. KIK eesmärk on realiseerida

kogu müüginimekiri 2012.aasta jooksul.

3.6 Keskkonnasektori finantseerimine laenudega

3.6.1. Keskkonnasektorilaenud

KIKi keskkonnalaenude toode on planeeritud pikema tasuvusajaga keskkonnaprojektide arendamiseks. KIK pakub oma klientidele

mitmekülgseid rahastamise võimalusi – kliendil on võimalus taotleda ja saada laenu projektide elluviimisel omafinantseeringu osa rahastamiseks

täiendavalt KIKi keskkonnaprogrammist või välisabist antavale tagastamatule toetusele.

Kliendisõbralik lahendus võimaldab toetuse saajale projekti elluviimisel suhelda kogu rahastamise osas ühe partneriga – KIKiga. Kõik KIKi poolt

väljastatavad laenud on sihtotstarbelised ning suunatud keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste

heastamisele.

KIK pakub 3 erinevat laenutoodet:

• I laenuportfell, mida rahastatakse omavahenditest limiidiga 15 miljonit EUR;

• II laenuportfell, mida finantseeritakse Rahandusministeeriumiga koostöös ülesehitatud EIB krediidiliinist ja mille sihtotstarbeks on

veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks Ühtekuuluvusfondist antava toetuse abil elluviidavate projektide omafinantseeringu vajaduse

katmine. Laenuportfelli maksimaalseks mahuks on kavandatud 130 miljonit EUR;

• III laenuportfell - Usaldusfond limiidiga kuni 639’116 EUR, mis on loodud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes vajavad erinevatest

keskkonna-valdkonna fondidest rahastatavate projektide elluviimiseks sildfinantseerimise võimalust, kuid kes ei suuda pakkuda piisavat

kinnisvaralist tagatist laenu saamiseks.

I laenuportfelli iseloomustavad järgmised finantskarakteristikud:

• laenuperioodi kestvus kuni 15 aastat ja maksepuhkuse periood kuni 5 aastat;

• laenusumma mitte väiksem kui 30’000 EUR ja mitte suurem kui 1’900’000 EUR, kokkuvõttes mitte suurem kui 75% projekti maksumusest;

• miinimum-intressimäär kohalikele omavalitsustele 1% + 6 kuu euribor;

• miinimum-intressimäär kohaliku omavalitsuse enamusosalusega ettevõtetele 1,5% + 6 kuu euribor;

• miinimum-intressimäär eraomanduses olevatele äriühingutele 3,5% + 6 kuu euribor.

II laenuportfelli iseloomustavad järgmised finantskarakteristikud:

• laenuperioodi kestvus kuni 20 aastat ja maksepuhkuse periood kuni 2 aastat pärast projekti lõpetamist, kuid mitte rohkem kui 5 aastat;

• laenusumma taotlejale kuni 100% ÜFist rahastatava veeprojekti omafinantseeringu summast;

• intressimäär kohalikele omavalitsustele: 1,25% + 6 kuu euribor;

• intressimäär kohalikele omavalitsustele kuuluvatele ettevõtetele 1,25% + 6 kuu euribor.

III laenuportfelli finantskarakteristikud on järgmised:

• laenusaaja põhine laenulimiit on maksimaalselt 192’000 EUR;

• KIKi koguosalus läbi erinevate rahastamise skeemide on maksimaalselt 50%;

• laenuperiood ja maksepuhkuse periood on üldjuhul kuni 3 aastat, erandkorras maksimaalselt 5 aastat;

• intressimäär on fikseeritud kogu laenu perioodiks 0,5% aastas.

2011. aasta lõpuks ulatus keskkonnasektori laenude kogumaht õiglases väärtuses 46,8 MEUR, neist lühiajalised nõuded kokku 1,7 MEUR ja

pikaajalised nõuded kokku 45,1 MEUR.

24


KIKi laenuportfell jaotub tagasimaksmise järgi ajaliselt järgmiselt:

aastatel 2012–2016: 16,1 MEUR




KIKi laenukliendid on jätkusuutlikud, arendades juba käimasolevaid projekte ÜFi ja ERFi vahenditega ning kaasates ka KIKi laenuvahendeid.

KIKi laenuintresside tase on kommertspankadega võrrelduna sarnane, kuid atraktiivseks teeb KIKi laenuandjana kommertspankadest pikem

tagasimakseperiood ja paindlik tagasimaksepuhkuse kasutamise võimalus. Selle võimaluse on KIK loonud, võttes arvesse keskkonnaprojektide

pikemat tasuvusaega.

KIK finantsüksus koostas 2011. aastal ja 2012.aasta esimeses kvartalis kõigi laenusaajate finantsolukorra ja jätkusuutlikkuse analüüsid, mille

alusel hinnati laenunõuete tähtajalise laekumise tõenäosust. Krediidivõimelisuse analüüside põhjal omistab Krediidikomitee laenusaajatele

krediidireitingud järgmise skaala kohaselt: Madal risk (A), Mõõdukast madalam risk (B), Mõõdukas risk (C), Mõõdukast kõrgem risk (D), Kõrge

risk (E), Maksejõuetus (F).

Krediidikomitee antud hinnangute põhjal jagunevad KIK laenusaajad seisuga 31.12.2011 krediidireitingu järgi järgmiselt:

Madal risk (A) – 20,2%

Mõõdukast madalam risk (B) – 36,2%

Mõõdukas risk (C) – 37,2%

Mõõdukast kõrgem risk (D) – 5,3%

Kõrge risk (E) – 1,1%

Maksejõuetuse (F) reitingu omistamiseks ei ole olnud põhjust.

Krediidikomitee koondhinnangu kohaselt on seisuga 31.12.2011 kõik KIKi laenunõuded toimivad, kuna kõik kliendid tasuvad oma kohustused

tähtaegselt ning kõik laenud on piisavalt tagatud ja finantsaruandlusest ega muul kombel pole avaldunud kahtlusi laenusaajate suutlikkuse kohta

oma kohustuste täitmise kohta.

KIK laenusaajate krediidireitingud näitavad kokkuvõttes, et puudub vajadus risikipõhiseks laenunõuete provisjoneerimiseks.

Laenuandmist korraldab KIKis finantsüksus, kelle peamised ülesanded laenuandmisel on:

• laenuprojektide analüüs ja klientide nõustamine;

• laenutaotluste ja krediidivõimelisuse analüüside esitamine KIKi krediidikomiteele ja nõukogule;

• väljamaksete teostamine;

• laenude administreerimine;

• järelevalve teostamine, sh laenusaajate krediidivõimelisuse korduvhindamine ja riskide juhtimine.

Finantsüksus koostab laenutaotleja krediidivõimelisuse analüüsi raporti krediidikomiteele, mille reglemendi kinnitas KIKi nõukogu 01.07.2009.

Kõik krediidikomitee poolt tehtud positiivsed eelotsused esitatakse kooskõlas KIKi põhikirjaga ja vastavalt KIKi krediidipoliitikale KIKi juhatusele

või nõukogule otsustamiseks, negatiivsete eelotsuste kohta esitab krediidikomitee KIKi juhatusele või nõukogule informatsiooni koos

põhjendustega.

KIKi nõukogu poolt 16. märtsil 2010.a. kinnitatud KIKi krediidipoliitika sätestab KIKi laenuandmise printsiibid ja piirangud. Krediidipoliitikaga

kehtestas nõukogu mh laenude andmise otsustustasandid, mille kohaselt nõukogu otsustab KIKi omavahenditest antavate laenude andmise (v.a

käibemaksu sildfinantseerimine) ja juhatus otsustab krediidiliini kaudu antavate laenude ja käibemaksu sildfinantseerimise laenude andmise.

Selline tööjaotus on põhjendatud asjaoluga, et krediidiliinilaenud antakse Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajandusprojektide

omafinantseeringu rahastamiseks, kus ka toetuse andmise otsustab juhatus. Sellega tagatakse vajalik paindlikkus otsustamisel.

15.06.2010 kinnitas KIKi nõukogu krediidikomitee reglemendi muutuse, millega määratleti eespool kirjeldatud otsustustasandite

rakendusmehhanism kooskõlalisena krediidipoliitikaga.

2011. aastal rakendati KIKi juhatuse poolt 10.02.2011 kinnitatud laenuhalduse protseduuri, mis on nõukogu poolt kinnitatud krediidipoliitika järel

kõige olulisem raamdokument, tagamaks krediidiriskide juhtimist. Uuendatud analüüsimetoodika laenutaotluste hindamiseks vastab

rahvusvahelistele standarditele ja võimaldab teostada pidevat individuaalset riskipõhist järelevalvet laenusaajate laenude teenindamise

suutlikkuse üle eesmärgiga minimiseerida võimalikku laenukahju.

3.6.2 Finantsanalüüs

Struktuuritoetuste 2007–2013 programmiperioodil on Eestil õigus keskkonnavaldkonna kuni 50 miljoni EUR mahuga projektide rahastamise

otsuseid vastu võtta ja suuremamahuliste projektide taotluste hindamist läbi viia. KIK kui rakendusüksus, kes on saanud 31.01.2008

akrediteeringu struktuuritoetuste vahendamiseks, otsustab või valmistab Euroopa Komisjonile struktuuritoetuste seaduse kohaselt ette

eelotsuse, millistele projektidele toetust anda. Sellest tulenevalt on finantsüksuse kohustuseks struktuuritoetuste 2007–2013 programmiperioodil

osaleda struktuuritoetuste taotluste hindamisel juhul, kui taotlejaks on tuluteeniv majandustegevust korraldav üksus, kes oma projekti

25


rahastamiseks peab esitama koos taotlusega oma senise majandustegevuse aruanded ja Euroopa Komisjoni juhendmetoodikaga kooskõlalised

finantsprognoosid. Finantsüksuse poolseks sisendiks on selliste aruannete ja prognooside kontrollimine ja nõuetele vastavaks/mittevastavaks

tunnistamise otsuste ettevalmistamine, aga samuti taotlejate üldise finantsmajandusliku olukorra hindamine.

Seoses 2010. aastal alanud ja 2011. aastal progresseerunud muutustega Eesti majandusolukorras on ilmnenud vajadus adekvaatselt

ümberhinnata KIKist rahastamise otsuse saanud projekte elluviivate toetuse saajate majandustegevuse prognoose. Uute prognooside

koostamise vajaduse tingivad kaks olulist asjaolu: hangete kallinemise käigus selgub: 1) kas toetuse saajal on võimalus kallinemise katteks

osaliselt toetust juurde saada; 2) kas toetuse saajal on võimalik täita elukeskkonna arendamise rakenduskavas ja inimressursi arendamise

rakenduskavas kokkulepitud eesmärke.

Projektide lõpetamisel on toetuse saajal kohustus esitada uuesti Euroopa Komisjoni metoodika kohased finantsprognoosid koos projekti

elluviimise aruandega investeerimisperioodis. Uuendatud prognooside esitamine on vajalik selleks, et kontrollida, kas väljamakstud EL

toetussumma on finantsmajanduslikult õigustatud ja põhjendatud.

3.7. Järelevalve teostamine struktuuritoetustest rahastatavate keskkonnaprojektide elluviimise üle

3.7.1 Paikvaatlused

2011. a lõpu seisuga on KIK vastu võtnud programmperioodis 2007—2013 265 struktuuritoetuse taotluse rahuldamise otsust, millest on

lõppenud 57 projekti. Projekti elluviimise paikvaatlusi on läbi viidud järgmiselt:

2009.a. – 3

2010.a. – 50

2011.a. – 78

Nii 2010. a kui 2011. a läbi viidud paikvaatluste käigus on kõige rohkem tähelepanekuid projekti dokumentatsiooni osas, nt dokumentide

säilimine ei ole piisavalt tagatud, projektipõhise/sihtfinantseerimise raamatupidamise reeglit ei ole täidetud jms. Tähele-panekuid on olnud ka

avalikustamise osas, kus teavitustahvlil on olnud ebatäpsusi (viide valele EL fondile, logod pole piisava suurusega, ebakorrektne projekti

nimetus vms) või teavitus ei ole toimunud õigeaegselt. Kõik paikvaatluse käigus väljatoodud tähelepanekud on toetuse saajate poolt arvesse

võetud. Paikvaatluste käigus 2011.a. rikkumisi tuvastatud ei ole.

3.7.2 Rikkumised

KIK tuvastas perioodis 2010—2011 kokku 17 struktuuritoetuste saajate poolt toimetatud rikkumist. SFOS järgi on toetuste tagasinõuete ja/või

tagasimaksete summa kokku 277 tuhat EUR, sh nii tagasi makstud, tasaarveldatud kui ka enne väljamakse teostamist tuvastatud summad.

2011.a levinumaks rikkumise liigiks kujunes hankemenetluse nõuete rikkumine. Riigihangete rikkumiste puhul ei ole võimalik väga konkreetseid

üldistusi teha. RHS § 10 lg 2 tõlgendamisel ilmnes süsteemne erisus, mille järgi mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes ei ole avaliku sektori

valitseva mõju all, on enam kui 50% toetuse saamisel hankekohustuslased RHS mõttes. Rakendusüksus nõustab toetuse saajaid hangetega

seotud rikkumiste ennetamiseks ja vähendamiseks põhjalikult ning rakendab suuremas mahus hangete eelkontrolli.

3.8. Projektide auditeerimine 2011. aastal

Projektide auditeerimise eesmärk on hinnata, kas projektide eesmärgid on täidetud, kulude laad ja ajastus vastavad kehtestatud nõuetele ja

kokkulepitud tingimustele, olemas on piisav kontroll-jälg tegevuste elluviimise tõestamiseks, toetuse saajate raamatupidamine vastab

projektipõhise raamatupidamise nõuetele ning järgitud on muid projektide elluviimise seisukohast oluliseks osutuvaid õigusakte.

Keskkonnaprogrammidest rahastatud projektide osas moodustati auditivalim lähtudes riskianalüüsist ja valimi esinduslikkuse kriteeriumitest s.t

võeti arvesse erinevaid programme, toetuse saaja ja projekti tüüpe ning toetuse summa suurust. 2011. aastal teostati keskkonnaprogrammide

projektiaudit 13 toetuse saaja osas, mis hõlmas 71 rahastatud projekti. Projektide auditeeritud kulud ulatusid 3,7 MEURni.

Struktuuritoetusest rahastatud projektide auditeid viiakse osaliselt läbi Auditeeriva Asutusega (Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond)

sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. 2011.a. auditeeriti 8 struktuuritoetusest rahastatud projekti, mille auditeeritud kogukulud ulatusid üle 12,1

MEUR.

Auditite tulemustele tuginedes saab väita, et projektides püstitatud eesmärgid olid saavutatud ning projektide rahastamisele ja elluviimisele

seatud nõudeid on nii toetuse saajad kui ka KIK olulises osas järginud. Struktuuritoetuse projektiauditite tulemusena jäi vea määr alla 0,1%

auditeeritud kuludest. Heaks võib hinnata ka keskkonnaprogrammidest rahastatud projektidele seatud nõuete järgimist, sest

rahastamistingimuste eiramisega seonduv toetuse summa oli samuti alla 0,1% auditeeritud kuludest. Järelhindamine 2011. aasta projektiauditite

tulemuste osas näitas, et orienteeruvalt 80% audiitorite poolt tehtud tähelepanekutega on toetuse saajad nõustunud ja vajadusel soovitused

rakendanud.

3.9. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid

26


2011. aastal teostati KIKis neli juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditit / hinnangut KIKi sisekontrolli süsteemidele:

• Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond ehk struktuuritoetuste (ST) andmist auditeeriv asutus teostas juhtimis- ja kontrollisüsteemi

auditi, mille hinnangul on KIKi struktuuritoetuste andmise juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad.

• Siseaudiitor hindas kolme struktuuritoetuste taotluste hindamiskomisjonide töö vastavust protseduuridele. Hindamiskomisjonide töö on

vastavuses KIKi protse-duuridele.

• Siseaudiitor hindas projektide avalikustamist, mis on olulises osas vastavuses KIKi protseduurinõuetega;

• Siseaudiitor hindas struktuuritoetuste väljamaksetaotluste menetlemist, mille sisekontrollisüsteem toimib, kuid mõned muudatused on

vajalikud.

Auditite tulemustele tuginedes on siseaudiitoril veendumus, et KIKi juhtimis- ja kontrollisüsteemides on üksikuid puudusi, mis vajavad KIKi

juhtkonna tähelepanu. Nendeks mitteolulisteks tähelepanekuteks olid:

• Struktuuritoetuste väljamaksetaotluste menetlemine toimub mõnikord kauem kui protseduuriga ette nähtud 30 kalendripäeva jooksul;

• Struktuuritoetuste väljamaksetaotlusi sisestatakse mõnikord struktuuritoetuste operatsioonisüsteemi SFOS kauem kui protseduuriga ette

nähtud 10 kalendripäeva jooksul;

• KIKi dokumendihaldussüsteemi arendusprojekti valmimise tähtaega on ületatud ja seejuures on planeeritud funktsionaalsus jäänud

saavutamata.

Siseaudiitor koostas 2011.aastal juhatusele kaks korda Äriregistri andmete põhjal ülevaated töötajate ärihuvide kohta. Veenduti, et KIKi

töötajatel ja välistel hindamiskomisjoni liikmetel ei ole oma tööülesannete täitmisel võimalikke huvide konflikte.

SIHTASUTUS: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1:Keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja

keskkonnakahjustuste heastamisele suunatud projektide finantseerimine

TEGEVUSEESMÄRK 1.1:Keskkonnatasude seaduse alusel laekunud vahendite jaotamine seaduses

sätestatud eesmärkideks

EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASESEOS

ARENGUKAVAGA

85% riigieelarvelisest eraldisest 100% rahastusotsuseidKeskkonnatasude

seadus §4 lg3

TULEMUSINDIKAATOR2011 2012 2013 2014 2015

Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk

1.1.1

2010.a. kinnitatud eelarvest

sõlmitud sihtfinantseerimise

lepinguid

85% 85% 99% 99%

1.1.2

2010. a. sõlmitud

sihtfinantseerimise lepingutest

tehtud väljamakseid

75% 75% 95% 99%

1.1.3



lepinguid

30% 40% 85% 99% 99%

1.1.4

2011. a. sõlmitud



20% 30% 75% 95% 99%

1.1.5



lepinguid

30% 85% 99% 99%

1.1.6

2012. a. sõlmitud



20% 75% 95% 99%

27


1.1.7



lepinguid

30% 85% 99%

1.1.8

2013. a. sõlmitud



20% 75% 95%

1.1.9



lepinguid

30% 85%

1.1.10

2014. a. sõlmitud



20% 75%

1.1.11



lepinguid

30%

1.1.12

2015. a. sõlmitud



20%

TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Struktuuritoetuste ja AAU rakendusüksuse haldusülesannete täitmine


ARENGUKAVAGA

78% eelarves kavandatust eelarvestatud tase

2007-2013

Elukeskkonna

arendamise

rakenduskava



1.2.1 Periood 2007-2013, MEUR 165 129 219 177 137 52

1.2.2 Periood 2004-2006, MEUR 0 1 0 0 0 0

1.2.3

2007-2013 rahastusotsuste

mahu osakaal meetmete

kogumahust

85% 83% 99% 99% 99% 99%

1.2.42007-2013 väljamakse mahu

osakaal rahastusotsuste mahust30% 30% 57% 78% 91% 99%

1.2.5

2007-2013 tagasinõuete mahu

max osakaal väljamakstud

toetuste mahust

1% 0% 1% 1% 1% 1%

TEGEVUSEESMÄRK 1.3:Keskkonnaalaste struktuurivahenditest rahastatavate projektide

kaasrahastamine


ARENGUKAVAGA

eelarvestatud tase

toetab 2004-2006

rakenduskava

eesmärkide täitmist

28




1.3.1 Kaasrahastamise maht, MEUR 0 4 0 0 0 0

TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Laenude andmine keskkonnaprojektide finantseerimiseks


ARENGUKAVAGA

eelarvestatud tase

toetab 2007-2013

rakenduskava

eesmärkide täitmist



1.4.1Omavahendite kumul

laenuportfell, MEUR15 13 17 20 24 28

1.4.2EIB laenu kumul portfellimaht,

MEUR28 34 70 110 120 130

1.4.3riskireserv max 5%

portfellimahust, MEUR2 2 4 7 7 8

TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Sihtasutuse efektiivsuse suurendamine


ARENGUKAVAGA

eelarvestatud tase KIK arengukava



1.5.1 KIK omakulu osa toetustest 5% 2,1% 5% 5% 5% 5%

1.5.2KIK vahendatud raha 1

kulu-raha kohta45 49 50 50 50 50

TEGEVUSEESMÄRK 1.6: sihtasutuse tegevuse arendamine


ARENGUKAVAGA

eelarvestatud tase KIK arengukava



1.6.1

rahastuskvaliteedi parendamine

(projektiauditi soovituste

rakendamine)

80% 80% 80% 80% 80% 80%

29


1.6.2Mitteabikõlblike kulude osakaal

auditeeritud kogukuludest1% alla 1% 1% 1% 1% 1%

1.6.3Juhtimiskontrollisüsteemi

parandamine80% 80% 80% 80% 80% 80%

30


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr

Varad

Käibevara

Raha 69 009 092 52 421 061 2

Finantsinvesteeringud 35 000 000 43 581 405 3

Nõuded ja ettemaksed 47 151 528 34 118 081 4

Kokku käibevara 151 160 620 130 120 547

Põhivara

Nõuded ja ettemaksed 45 149 280 21 569 661 6

Materiaalne põhivara 82 339 84 005 7

Immateriaalne põhivara 223 413 228 854 8

Kokku põhivara 45 455 032 21 882 520

Kokku varad 196 615 652 152 003 067

Kohustused ja netovara

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 27 303 779 10 493 027 11

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 55 962 165 39 195 556 12

Kokku lühiajalised kohustused 83 265 944 49 688 583

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 9 826 000 0 10

Kokku pikaajalised kohustused 9 826 000 0

Kokku kohustused 93 091 944 49 688 583

Netovara

Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 488 897 1 488 897

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 100 825 587 96 737 268

Aruandeaasta tulem 1 209 224 4 088 319

Kokku netovara 103 523 708 102 314 484

Kokku kohustused ja netovara 196 615 652 152 003 067

31


Tulemiaruanne(eurodes)

2011 2010 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 146 349 149 60 705 859 13

Muud tulud 39 696 921 42 887 125 14

Kokku tulud 186 046 070 103 592 984

Kulud

Jagatud annetused ja toetused -182 722 458 -98 008 979 15

Mitmesugused tegevuskulud -935 531 -792 798 16

Tööjõukulud -2 702 853 -2 121 328 17

Põhivara kulum ja väärtuse langus -92 700 -25 211 7, 8

Muud kulud -50 565 103 18

Kokku kulud -186 453 592 -100 383 213

Põhitegevuse tulem -407 522 3 209 771

Finantstulud ja -kulud 1 616 746 878 548 19


32


Rahavoogude aruanne(eurodes)

2011 2010 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -407 522 3 209 771

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 92 700 25 211 7, 8

Muud korrigeerimised 0 -564 720

Kokku korrigeerimised 92 700 -539 509

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -12 077 632 -7 173 853 4

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 33 494 180 34 341 856 11

Kokku rahavood põhitegevusest 21 101 726 29 838 265

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -85 592 -220 219 7, 8

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -35 000 000 -51 066 893 3

Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 43 392 428 30 052 808 3

Antud laenud -25 301 488 -12 139 875 4, 6

Antud laenude tagasimaksed 1 442 205 1 359 030 4, 6

Laekunud intressid 1 367 960 1 034 921

Kokku rahavood investeerimistegevusest -14 184 487 -30 980 228

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 9 826 000 0 10

Makstud intressid -132 909 0 19

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -22 299 -50 241 19

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 9 670 792 -50 241

Kokku rahavood 16 588 031 -1 192 204

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 52 421 061 53 613 265

Raha ja raha ekvivalentide muutus 16 588 031 -1 192 204

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 69 009 092 52 421 061

33


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kokku netovara

Sihtkapital/Osakapital

nimiväärtuses

Akumuleeritud tulem

31.12.2009 1 488 897 96 737 268 98 226 165


31.12.2010 1 488 897 100 825 587 102 314 484


31.12.2011 1 488 897 102 034 811 103 523 708

34


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi Sihtasutus) 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi

hea raamatupidamistava ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga (edaspidi RRE). Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja RRE.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates

arvestuspõhimõtetes.

Sihtasutuse iseloomu tõttu on kasutatud RRE-s toodud bilansi ja tulemiaruande skeemi.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati aastaaruande koostamisel, on

toodud allpool.

Finantsvarad

Laene, mille tagasinõude lõpptähtaeg on pikem kui üks aasta, kajastatakse pikaajaliste laenudena. Sealjuures osa, mis kuulub

tasumisele järgmisel aruandeperioodil, kajastatakse bilansikirjel „Muud nõuded“ lisas 4 eraldi näidatud pikaajaliste nõuete lühiajaline

osa. Tähtajaga vähem kui aasta antud laene kajastatakse lühiajaliste laenudena.

Laenunõuete laekumise tõenäosust hinnatakse krediidikomitees iga laenusaaja kohta eraldi. Sihtasutus rakendab pikaajaliste laenunõuete

täitmise jälgimiseks laenusaajate krediidireitingusüsteemi eesmärgiga hinnata laenunõuete tagasimaksmise riske ja nende maandamisvõimalusi.

Reitingu määramisel võetakse arvesse laenusaaja majanduslikku olukorda, maksevõimet, tagatise väärtust ja realiseeritavust ning teisi

asjaolusid, mis võivad mõjutada laenusaaja kohustuste täitmist. Reiting määratakse kalendriaasta jooksul vähemalt üks kord. Erivaatluse alla

võetakse laenud, mille puhul:

• tehingupoolel on makseraskusi,

• esineb lepingutingimuste rikkumisi,

• sihtasutus on pidanud muutma laenu tingimusi lepingupartneritele soodsamaks (tagasimaksegraafiku muutmine, maksepuhkuse

perioodi pikendamine, intressimäära vähendamine jms).

Krediidikomitees osaleb vähemalt üks juhatuse liige, kes informeerib krediidireitingu määramise tulemustest juhatust. Juhatus teeb vajadusel

nõukogule ettepaneku laenunõuete allahindamiseks ja edasiseks tegevuseks.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke, kuni 3- kuulisi tähtajalisi deposiite ning

paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse.

Deposiitidelt ja rahaturufondi osakutelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse tekkepõhiselt viitlaekumistena.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused

Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa

Keskpanga kursside alusel. Kursimuutustest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulemiaruandes saldeerituna.

Finantsinvesteeringud

Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse nende tehingute tehingupäeval. Finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid

väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid. Finantsinvesteeringuid

aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase

väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt

hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise

väärtuse).

35


Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul,

kui Sihtasutus kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui Sihtasutus ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud

võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastus-tähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut

õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina

aruandeperioodi tulemiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt

(st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes.

Finantsinvesteeringud kajastatakse koos viitintressiga.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded riigile Keskkonnatasude seaduse alusel kajastatakse Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti,

Keskkonnainspektsiooni, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti tuluteatiste alusel. See on tasumata osa

keskkonnatasudest, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva või mis on Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaameti, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti poolt bilansipäevaks ülekantud, kuid Sihtasutuse arvele jõudnud peale

bilansipäeva.

Muid nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).

Iga nõude laekumise tõenäosust on hinnatud võimaluse korral eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid

kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Kui

nõude laekumine loetakse osaliselt või täielikult ebatõenäoliseks, kajastatakse allahindlust bilansireal Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ning

vastavat kulu tulemiaruande real Nõuete ümberhindluse kulud. Nõuded, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik

meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuks ning bilansist välja kantud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse samal kulukirjel vastukandena. Nõuet loetakse lootusetuks,

kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude laekumiseks.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse Sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

maksumusega alates 2 000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara 1917 eurot) ilma käibemaksuta.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad

maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset

põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga

seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid

kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt

selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse

ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse

vara amortiseerimine.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

arvutid ja tarvikud, bürooseadmed 30% aastas;

büroomööbel ja muu inventar 20% aastas.

Piiramata kasutuseaga objekte (püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse

kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks. Igal

bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem

tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Immateriaalne vara

Immateriaalse varana kajastatakse tarkvara arenduskulusid.

Immateriaalne vara võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

36


• varaobjekt on kontrollitav;

• on tõenäoline, et sihtasutus saab objekti kasutamisest tulevikus tulu pikema aja kui ühe aasta jooksul;

• objekti soetusväärtus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalne vara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga

immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad on järgmised:

Muu immateriaalne põhivara 25-30%

Rendid

Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.

Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Kasutusrendi puhul põhivara rendimaksed kajastatakse perioodikuluna tulemiaruandes. Kasutusrendile võetud põhivara bilansis ei kajastata

ja kulumit ei arvestata

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele

nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks

võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel

kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Juhul, kui tehinguga seotud kulutused puuduvad või on ebaolulised, on

sisemine intressimäär lähedane tema lepingus fikseeritud intressimäärale ning sisemise intressimäära arvestust läbi ei viida.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning

mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.

Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning

eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik

eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.

Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega

seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Annetused ja toetused

Sihtfinantseerimine

Keskkonnatasude seaduse alusel kannab Rahandusministeerium keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha seaduses

sätestatud ulatuses ja sihtotstarbel Sihtasutusele. Raha edasise kasutamise otsused teeb Sihtasutuse nõukogu lähtuvalt põhikirjas

püstitatud eesmärgist ja ülesandest.

Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.

Saadud sihtfinantseerimist kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste

heastamiseks vajalike projektide finantseerimiseks. Projektid koondatakse oma eesmärgi järgi 12-ks programmiks. Programmi rahaliste

vahendite arvestusliku suuruse ja tegeliku finantseerimise otsustab Sihtasutuse nõukogu.

Raamatupidamises toimub antud sihtfinantseerimise arvestus projektipõhiselt. Antud sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja

põhivara sihtfinantseerimiseks. Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kajastatakse tingimusel, kui toetuse saaja on ostnud, ehitanud

või muul viisil soetanud teatud põhivara ja seda ka väljamaksetaotluses deklareerinud.

Antud toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel (ettemaks) või toetuse tekkepõhisel kuupäeval(kulu). Bilansis ei

kajastata toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuste andmise aluseks olevaid maksetaotlusi

aktsepteeritud. Toetuste andmiseks võetud kohustusi (sõlmitud sihtfinantseerimise lepingutes ette nähtud aktsepteerimata summasid),

kajastatakse bilansiväliste kohustustena lisas „Sihtfinantseerimisega seotud potentsiaalsed kohustused keskkonnavaldkondadele“ ja

37


Välisabi finantseerimise potentsiaalsed kohustused projektidele.

Ettemaksed projektidele kajastatakse bilansis ettemakstud toetustena makse tegemise kuupäevaga. Projektidele makstud ettemaksed

on kajastatud lisas Nõuded ja ettemaksed.

Kuludes kajastatakse toetusi (nii andmisel kui vahendamisel), järgides tekkepõhisuse printsiipi. Toetuse andmise tekkepõhiseks

kuupäevaks loetakse kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäev (kulude tegemise või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi korral

kulude või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi lõppkuupäev). Kui kulude aktsepteerimise kuupäevaks ei ole raamatupidamises

enam võimalik toetuse andmist või vahendamist kajastada tekkepõhise kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäevaga, kuna vastav

raamatupidamises kajastamise periood on juba suletud, siis kajastatakse see kulu esimeses avatud perioodis.

Aastaaruandes kajastatakse bilansipäeva järgselt abikõlblikuks aktsepteeritud projekti kulud kuni aastaaruande sulgemiseni.

Sihtasutus saadab toetusesaajale teatise vastava kulu raamatupidamises kajastamise perioodi ja summa kohta.

Sihtfinantseerimisega seotud kohustused (projektiaruanne esitatud ning maksmine toimub järgneval aruandeperioodil) kajastatakse lisas

"Võlad ja ettemaksed" sihtfinantseerimisega seotud kohustuste ridadel.

Kui toetuse saaja ei kasuta saadud raha sihtotstarbeliselt ja vastavalt finantseerimise korrale, ei esita saadud raha kasutamise kohta aruannet

ning muude rikkumiste korral, esitatakse toetuse raha tagastamise nõue, milline kajastatakse lisas "Nõuded ja ettemaksed".

Sihtasutus tegutseb rakendusüksusena välisabi vahendamisel ÜFist, ERFist, ESFist ja RISist. Sihtasutus vahendab ÜFi, ERFi, ESFi ja

RISi toetusi toetusesaajatele kui ka kaasfinantseerimist, kui välisabi tingimused näevad ette nii toetuse saaja kui ka Eesti avaliku sektori üksuse

kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust.

Projektile teostatud tööde eest esitatud arved kajastatakse sihtasutuse raamatupidamises antud välisabi tuludes- kuludes

maksetaotluse aktsepteerimise järgselt tekkepõhise printsiibi järgi. Sihtasutuse kui kaasfinantseerija kulud projektile kajastatakse

välisabi kaasfinantseerimise kuludena.

Tulud

Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist ja sihtotstarvet reguleerib Keskkonnatasude seadus. Seaduse paragrahvi 56 alusel kuulub

keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuv raha eraldamisele Sihtasutusele.

Keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekuvat raha käsitletakse kui Sihtasutuse tulu ning kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt

tuluna:

• tuludena loodusvaradelt- maardlate kaevandamisõiguse tasu, metsatulu, tasu vee erikasutusest, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu,

kalapüügiõiguse tasu;

• muude tuludena keskkonnakasutusest- saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitus, intressitulud muude maksude võlgadelt;

• maksudena kaupadelt ja teenustelt- pakendiaktsiis.

Bilansikuupäevaks laekumata eelpool nimetatud tulud ja maksuvõlgadelt arvestatud intressid kajastatakse viitnõudena bilansikirjel Nõuded

riigile keskkonnatasude seaduse alusel ja Maksuvõlgadelt arvestatud intressinõuded.

Saadud sihtfinantseerimisena kajastatakse tulemiaruandes mitteresidentidelt saadud sihtfinantseerimist. Aruandeaastal on

Sihtasutus kajastanud tuluna Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalfondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF),

Rohelisest investeerimisskeemist (RIS) ja Euroopa Komisjonilt saadud toetuse vahendamist ja saadud struktuurifondide tehnilist abi

välisabist finantseeritavate projektide rakendamisel.

Välismaise sihtfinantseerimise vahendamiseks saadud toetus kajastatakse aastaaruandes lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist.

Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes real Muud finantstulud ja –kulud.

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010

Arvelduskontod 69 009 092 52 421 061

Kokku raha 69 009 092 52 421 061

Sihtasutuse rahalisi vahendeid hoitakse Rahandusministeeriumi riigikassa koosseisu kuuluvatel e-riigikassa kontodel.

38


Rahandusministeerium maksab Sihtasutusele hoitavalt rahalt intressi Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud hoiustamise püsivõimaluse

intressimääras. Intressi arvestatakse e-riigikassa kontol hoitava raha kuu keskmiselt jäägilt.

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

Kokku

Võlakirjad Muud

31.12.2010 35 093 197 8 488 208 43 581 405

Kajastatud õiglases väärtuses 35 093 197 8 488 208 43 581 405

Soetamine 35 000 000 35 000 000

Müük müügihinnas või

lunastamine-34 904 227 -8 488 208 -43 392 435

Kasum (kahjum) müügist ja

ümberhindlusest-188 970 -188 970

31.12.2011 0 35 000 000 35 000 000

Finantsinvesteeringute kohta on koostatud täiendav lisa 23.

Finantsinvesteeringute portfell likvideeriti 2011.a. jooksul seoses sihtasutuse rahaliste vahendite hoiustamisega

Rahandusministeeriumi e-riigikassa kontodel.

Tähtajaline hoiuleping hoiusummas 35 000 000 eurot on sõlmitud Rahandusministeeriumiga ja sissemakse on tehtud sihtasutuse poolt

e-riigikassa hoiukontole. Hoiuperioodiks on 1 aasta ja intressimäär on 1,599%.

39


Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010

Muud nõuded 32 084 643 18 742 981

Laenunõuded 1 684 418 1 404 753

Laekumata intressitulud investeeringutelt 448 359 33 120

Laekumata intressitulud laenudelt 390 476 129 563

Nõuded Keskkonnatasude seaduse alusel Nõuded Keskkonnatasude seaduse alusel- aktsiisid 22 566 1 674

Nõuded Keskkonnatasude seaduse alusel-

loodusressursside kasutamisest ja saastetasudest10 246 993 11 269 821

Nõuded Keskkonnatasude seaduse alusel-

maksuvõlgadelt arvestatud intressinõuded5 881 12 621

Saamata sihtfinantseerimine Saamata sihtfinantseerimine ÜF projektid 18 180 082 4 646 735

Saamata sihtfinantseerimine ERF projektid 798 257 1 116 373

Saamata sihtfinantseerimine Tehniline abi 297 253 106 419

Sihtfinantseerimise tagasinõuded 9 935 1 655

Muud nõuded 423 20 247

Ettemakstud toetused Ettemakstud sihtfinantseerimine rahvusliku programmi

projektidele2 073 564 1 619 546

Ettemakstud kaasfinantseerimised muude mitteresidentide

projektidele850 773 735 615

Ettemakstud sihtfinantseerimised ÜF projektidele 4 499 413 6 149 717

Ettemakstud kaasfinantseerimised ÜF projektidele 4 765 51 876

Ettemakstud sihtfinantseerimised ERDF projektidele 6 595 748 6 818 346

Ettemakstud sihtfinantseerimised RIS projektidele 1 023 925 0

Ettemakstud sihtfinantseerimised ESF projektidele 17 293 0

Muud ettemaksed töövõtjatele 1 404 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 47 151 528 34 118 081

Lisa real Laenunõuded kajastatakse lühiajalisi laene ja pikaajaliste laenude lühiajalist osa.

Nõuded riigile Keskkonnatasude seaduse alusel tekivad Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti poolt

edastatud tuluteatiste alusel, mille maksetähtaeg saabub peale bilansipäeva.

Nõuded on aruandeaasta viimase kuu tulude kohta.

40


Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010

Maksuvõlg Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 5 476 3 596

Üksikisiku tulumaks 30 226 0

Sotsiaalmaks 61 958 5 442

Kohustuslik kogumispension 2 149 0

Töötuskindlustusmaksed 6 075 0

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 105 884 9 038

Seisuga 31.12.2011 on deklareerimata sotsiaalmaksu kohustus 57 896 eurot ja deklareerimata arvestatud töötuskindlustusmakse kohustus

2 366 eurot. 2010. a lõpuks olid vastavad näitajad 48 919 eurot ja 1 985 eurot.

Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010

Pikaajalised laenud tagasimakse tähtajaga 1-5 aastat 14 438 563 8 306 366

Pikaajalised laenud tagasimakse tähtajaga enam kui 5 aastat 30 710 717 13 263 295

Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 45 149 280 21 569 661

Sihtasutuse poolt antud laenude intressimäärad on kirjeldatud tegevusaruande punktis 3.6. 2011. aasta keskmiseks intressimääraks

kujunes 1,224%. Laenukohustused on fikseeritud eurodes. Laenude lõppkuupäevad on 2011-2031.

Antud pikaajaliste laenunõuete jääk kokku seisuga 31.12.2011 on 46 707 719 eurot, millest lühiajaline osa ehk maksetähtajaga 12 kuud on 1

558 439 eurot

Antud pikaajaliste laenunõuete jääk kokku seisuga 31.12.2010 oli 22 692 437 eurot, millest lühiajaline osa ehk maksetähtajaga 12 kuud oli 1

122 776 eurot.

Pikaajaliste laenunõuete lühiajaline osa on kajastatud lisas 4

Ettevõtetele antud laenud on tagatud hüpoteekidega ja kommertspandiga vähemalt tagatisvara bilansilises väärtuses suhtes 100/70.

Usaldusfondist antud laenude korral (vt Tegevusaruanne lk 23) on lubatud osaline tagamine. Kohalikele omavalitsustele antud laenude

tagatiseks on nende eelarve.

41


Lisa 7 Materiaalne põhivara(eurodes)

Kokku

Masinad ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivaraArvutid ja

arvuti-

süsteemid

31.12.2009

Soetusmaksumus 35 192 35 192 141 708 176 900

Akumuleeritud kulum -34 793 -34 793 -53 030 -87 823

Jääkmaksumus 399 399 88 678 89 077

Ostud ja parendused 0 0 19 378 19 378

Amortisatsioonikulu 16 352 16 352 -13 892 2 460

Muud muutused -16 751 -16 751 -10 159 -26 910

31.12.2010

Jääkmaksumus 0 0 84 005 84 005


Amortisatsioonikulu 0 0 -32 064 -32 064

31.12.2011

Soetusmaksumus 5 652 5 652 176 498 182 150

Akumuleeritud kulum -5 652 -5 652 -94 159 -99 811

Jääkmaksumus 0 0 82 339 82 339

42


Lisa 8 Immateriaalne põhivara(eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

31.12.2009

Jääkmaksumus 0 28 774 28 774


Amortisatsioonikulu -761 0 -761

Ümberklassifitseerimised 0 -12 169 -12 169

31.12.2010

Jääkmaksumus 37 747 191 107 228 854


Amortisatsioonikulu -60 636 0 -60 636

Ümberklassifitseerimised 208 871 -208 871 0

31.12.2011

Soetusmaksumus 284 810 0 284 810

Akumuleeritud kulum -61 397 0 -61 397

Jääkmaksumus 223 413 0 223 413

Lisa 9 Kasutusrent(eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2011 2010

Kasutusrendikulu 275 204 239 697

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2011 31.12.2010

12 kuu jooksul 292 815 258 632

1-5 aasta jooksul 849 222 847 300

Üle 5 aasta 1 948 242 1 948 180

Sihtasutus on võtnud kasutusrendile bürooruumid, sõiduautod ja IT riist- ning tarkvara.

Sõiduautode ja IT riist- ning tarkvara rendilepinguid käsitletakse mittekatkestavate lepingutena.

Maakondlike esindustega on sõlmitud 14-s maakonnas ruumide kasutamiseks lepingud, millega sihtasutus on võtnud endale kohustuse maksta

pindade üürikulud ja/ või hüvitada ruumide kommunaalkulud.

Rendi kuumaksed jäävad vahemikku 0,7- 2,56 Eurot m2 ning lepingud on ühepoolselt katkestatavad 1-3 kuu etteteatamistähtajaga.

43


Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.

Lisa 10 Laenukohustused(eurodes)

31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg

12 kuu

jooksul

1 - 5 aasta

jooksul

üle 5 aasta

Pikaajalised laenud

Laen Rahandusministeeriumilt

edasilaenamiseks

toetusesaajatele9 826 000 0 357 309 9 468 691

6 kuu

Euribor +

0,75%

aastas

EUR 01.09.2037

Pikaajalised laenud kokku 9 826 000 357 309 9 468 691

Laenukohustused kokku 9 826 000 357 309 9 468 691

Laenusumma kasutamise sihtotstarve on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide

omafinantseeringu rahastamine.

Laenulepingu summa on 130 000 000 eurot ja laenuandja Rahandusministeerium väljastab laenusumma

laenuosadena. Iga laenuosa väljamakse kohta koostab laenuandja eraldi maksegraafiku.

Tehinguga ei ole Sihtasutusel seotud kulutusi, va intress, mistõttu on laenu sisemine intressimäär sarnane

lepingus fikseeritud nominaalsele intressimäärale ning sisemise intressimäära arvestust ei ole läbi viidud.

Lisa 11 Võlad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr

Võlad tarnijatele 46 439 67 844

Võlad töövõtjatele 297 751 256 097

Maksuvõlad 105 884 9 038 5

Muud võlad 26 853 705 10 160 048

Intressivõlad 83 181 0

Muud viitvõlad 32 178 851

Sihtfinantseerimisega seotud kohustused rahvusliku

programmi projektid5 009 468 2 149 672

Sihtfinantseerimisega seotud kohustused ÜF projektid 19 083 181 6 308 077 Sihtfinantseerimisega seotud kohustused Rohelise

Investeerimisskeemi projektid1 689 721 356 764

Sihtfinantseerimisega seotud kohustused ERF projektid 798 257 1 116 374 Sihtfinantseerimisega seotud kohustused muud

EL projektid181 208 50 310

Sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused 8 657 0 Kokku võlad ja ettemaksed 27 303 779 10 493 027

Real Saadud ettemaksed on kajastatud sihtfinantseerimise vahendamiseks saadud ettemaksed. Fondide lõikes on saadud ettemaksed

kajastatud lisas 12.

44


Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused(eurodes)

Brutomeetod

31.12.2010 Saadud Tulu/amortisatsioon 31.12.2011

Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetamiseks

Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja

toetused39 195 557 202 812 678 -186 046 070 55 962 165

Saadud tulu 186 046 070 eurot jaguneb alljärgnevalt:

Saadud sihtfinantseerimine välisabi vahendamiseks ja rakendamiseks 146 349 149 eurot;

Saadud tulu Keskkkonnatasude seaduse alusel 39 696 921 eurot.

Saadud sihtfinantseerimine välisabi vahendamiseks ja rakendamiseks fondide lõikes ja võrdlusandmeid aastaga 2010 on kajastatud lisas 13

Annetused ja toetused.

Saadud tulu Keskkkonnatasude seaduse alusel tululiikide lõikes ja võrdlusandmeid aastaga 2010 on kajastatud lisas 14 Muud tulud.

Lisa 13 Annetused ja toetused(eurodes)

2011 2010

Välisabi vahendamine põhivara soetuseks ÜF 95 639 665 47 911 249

Välisabi vahendamine põhivara soetuseks ERF 13 631 204 5 840 649

Välisabi vahendamine põhivara soetuseks RIS 4 220 424 454 082

Välisabi vahendamine tegevuskuludeks ÜF 28 278 169 4 690 761

Välisabi vahendamine tegevuskuludeks ERF 3 360 391 1 021 046

Välisabi vahendamine tegevuskuludeks ESF 48 671 0

Välisabi tegevuskuludeks ERF 779 942 519 646

Välisabi tegevuskuludeks Euroopa Komisjon 156 749 154 511

Välisabi tegevuskuludeks ESF 106 356 70 861

Välisabi tegevuskuludeks RIS 126 300 18 491

Välisabi tegevuskuludeks ÜF 0 21 878

Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks ERF 1 278 2 685

Kokku annetused ja toetused 146 349 149 60 705 859

45


Lisa 14 Muud tulud(eurodes)

2011 2010

Üleriigilise ja kohaliku tähtsusega

maardlate kaevandamisõiguse tasu8 827 706 8 227 722

Metsatulu 128 166

Tasu vee erikasutusest 6 208 712 6 178 467

Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 424 854 424 720

Kalapüügiõiguse tasu 1 331 769 1 337 594

Keskkonnatasu võlalt arvestatud intressitulu 23 094 52 853

Edasiantud saastetasu ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 22 772 506 26 634 169

Maksud kaupadelt ja teenustelt- pakendiaktsiis 102 692 6 410

Muud 5 460 25 024

Kokku muud tulud 39 696 921 42 887 125

Keskkonnatasude seaduse paragrahvi 56 alusel kuulub keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuv raha eraldamisele Sihtasutusele.

Lisa 15 Jagatud annetused ja toetused(eurodes)

2011 2010 Lisa nr

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 33 852 914 23 940 696 21

Antud välisabi kulud 148 869 544 74 068 283 22

Kokku jagatud annetused ja toetused 182 722 458 98 008 979

46


Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2011 2010

Mitmesugused bürookulud -155 407 -128 248

Lähetuskulud -17 041 -3 704

Koolituskulud -63 228 -46 725

Riiklikud ja kohalikud maksud -149 902 -157 936

Ruumide majandamiskulud -218 319 -212 466

Sõidukite majandamiskulud -82 155 -66 789

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -164 236 -83 850

Info ja PR teenused -51 203 -51 699

Kuluinventar -17 278 -12 963

Koolituskulud jm kulud kolmandatele isikutele -6 928 -22 473

Muud -9 834 -5 945

Kokku mitmesugused tegevuskulud -935 531 -792 798

Koolituskuludena on kajastatud ka koolituslähetusega seotud kulud.

Maksudena on kajastatud käibemaks ja tulumaks kingitustelt.

Lisa 17 Tööjõukulud(eurodes)

2011 2010

Palgakulu -1 890 662 -1 494 620

Sotsiaalmaksud -647 388 -511 600

Muud -164 803 -115 108

Kokku tööjõukulud -2 702 853 -2 121 328

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 79 63

Palgakuluna on kajastatud töötajatele arvestatud töötasud summas 1 678 661 eurot,

juhatuse liikmete tasud summas 76 198 eurot, nõukogu ja auditikomitee liikmete tasud summas 26 504 eurot ning töötajatele ja

juhatuse liikmetele arvestatud hüvitised ja toetused summas 109 299 eurot.

Muude tööjõukuludena on kajastatud töötajatele tehtud erisoodustused ja erisoodustustelt arvestatud tööandja maksud.

Lisa 18 Muud kulud(eurodes)

2011 2010

Kahjum valuutakursi muutustest -50 0

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest laenunõuetest nõuetest* 0 564 720

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest muudest nõuetest** 0 383

Kokku muud kulud -50 565 103

47


* Laenu provisjoni tühistamine

** Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumine

Lisa 19 Finantstulud ja -kulud(eurodes)

2011 2010

Finantstulud ja -kulud muudelt finantsinvesteeringutelt -291 687 -709 964

Kasum (kahjum) võlakirjade ümberhindlusest -291 687 -709 964

Intressitulud 2 114 941 1 614 459

Intressitulu hoiustelt 563 422 269 557

Intressitulu võlakirjadelt 613 370 977 900

Intressitulu laenudelt 938 149 367 002

Intressikulud -216 090 0

Intressikulu laenudelt -216 090 0

Muud finantstulud ja -kulud 9 582 -25 947

Kokku finantstulud ja -kulud 1 616 746 878 548

Lisa 20 Seotud osapooled(eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga

31.12.2011 31.12.2010

Füüsilisest isikust liikmete arv 12 11

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

31.12.2011 31.12.2010

Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused

Asutajad ja liikmed 123 733 042 25 395 174 34 136 171 17 354 693

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise

osalusega eraisikust omanike lähedased

pereliikmed ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

293 131 47 149 0 0

Kontrollorganid 763 231 45 244 775 2 434 859 23 597 127

2011 2010

Ostud Müügid Ostud Müügid

Asutajad ja liikmed 216 090 142 310 168 0 60 076 090

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise

osalusega eraisikust omanike lähedased

pereliikmed ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

704 871 0 0 0

Kontrollorganid 19 405 392 4 803 168 2 544 844 839 282

48


Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

muud olulised soodustused

2011 2010

Arvestatud tasu 109 170 115 258

Muud erisoodustused 10 144 6 136

Sihtasutuse aastaarunde koostamisel on loetud seotud osapoolteks

a. Rahandusministeerium, kes on Sihtasutuse asutaja ja teostab asutajaõigusi;

b. Keskkonnaministeerium, kellega on sõlmitud haldusleping;

c. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kellega on sõlmitud haldusleping;

d. Siseministeerium, kellega on sõlmitud haldusleping;

e. Sihtasutuse juhatuse- ja nõukogu liikmed (juhatus 2 liiget ning nõukogu ja nõukogu poolt moodustatud auditi komitee kokku 10 liiget);

f. Eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

Sihtasutus on teinud päringud juhatuse ja nõukogu liikmete ja nende pereliikmete osaluste kohta Eesti ettevõtetega.

Tehingud seotud isikutega on seoses sihtfinantseerimisega ja antud pikaajalise laenuga.

Bilansis olevad nõuded ja kohustused on kajastatud käesoleva lisa tabelis.

Bilansivälised nõuded seotud isikute vastu on Sihtasutusel 401 936 981 eurot.

Bilansivälised kohustused seotud isikutele on Sihtasutusel 28 788 448 eurot

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasu sisaldab lisaks töötasule 76 198

eurot ka antud toetusi.

eurodes

Kirje nimetus 2011 2010

1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20111.1. Veemajandus 2 021 648 01.2. Jäätmekäitlus 212 667 01.3. Looduskaitse 586 445 01.4. Metsandus 258 917 01.5. Maapõue 19 338 01.6. Atmosfääriöhu kaitse 218 917 01.7. Keskkonnateadlikkus 326 456 01.8. Kalandus 286 632 01.9. Maakondlik 235 493 01.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 379 418 01.11. Keskkonnakorraldus 100 01.12. Merekeskkond 85 607 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 4 631 637 0

2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20102.1. Veemajandus 8 928 311 830 3432.2. Jäätmekäitlus 358 709 277 7702.3. Looduskaitse 1 953 071 428 5802.4. Metsandus 1 418 523 108 3942.5. Keskkonnakorraldus 3 724 212 700 4122.6. Keskkonnateadlikkus 2 135 527 492 1892.7. Kalandus 876 181 361 0372.8. Maakondlik 326 802 197 347Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 19 721 337 3 396 073

3. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20093.1. Veemajandus 5 116 870 5 113 9173.2. Jäätmekäitlus 124 723 1 149 6523.3. Looduskaitse 278 533 847 1563.4. Metsandus 2 722 491 826 1183.5. Keskkonnakorraldus 304 710 1 875 1443.6. Keskkonnateadlikkus 269 270 1 009 4423.7. Kalandus 26 488 1 006 6873.8. Maakondlik 29 486 402 949Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 8 872 571 12 231 065

4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20084.1. Veemajandus 522 707 2 486 9674.2. Jäätmekäitlus 0 731 2204.3. Looduskaitse 71 026 682 0714.4. Metsandus* -3 773 2 804 2694.5. Keskkonnakorraldus 22 371 650 3304.6. Keskkonnateadlikkus 4 555 594 1694.7. Kalandus 0 42 9734.8. Maakondlik 12 429 29 316Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 629 315 8 021 315

5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20075.1. Jäätmekäitlus 59 5055.2. Looduskaitse 74 3295.3. Metsandus* -1 859 -2 8935.4. Keskkonnakorraldus 7 3615.5. Kalandus** 3 810Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 -1 859 142 112

6. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20066.1. Veemajandus 0 112 2166.2. Looduskaitse 0 27 4366.3. Keskkonnateadlikkus 0 1 9716.4. Kalandus 0 3 8336.5. Maakondlik ** -487 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 -487 145 457

Lisa 21: Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadele

Kirje nimetus 2011 2010

7. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20057.1. Kalandus 0 5 787Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 0 5 787

8. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20028.1. Veemajandus 0 -1 112Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 0 -1 112Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 - 2011 33 852 514 23 940 696

9. 9.1. SINA-Suured Ideed Noorte Algatusel MTÜ annetus 400 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 33 852 914 23 940 696

* Erametsakeskuse otsus toetuse tagasimaksmiseks metsaomanikele ja metsaühistutele** Tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine

Lisa 22: Antud välisabi kulud projektidele

eurodes

Kirje nimetus Fond/Rahastusotsus 2011 20101. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks

1.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt** ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 672 763 14 961 169

1.2. Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 0 1 881 680

1.3.Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 0 112 480

1.4. Viimsi veekorraldus ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 371 870 1 865 6171.5. Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 1 369 3 726 6201.6. Projektid* ÜF periood 2007-2013 94 593 663 25 363 6841.7. Projektid* ERF periood 2007-2013 13 631 204 5 840 6491.8. Projektid* Roheline Investeerimisskeem 4 220 423 454 082Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 113 491 293 54 205 980

2. Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks

2.1. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 1 085 354 7 935 607

2.2. Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 442 446 4 985 427

2.3.Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine** ÜF 2004/EE/16/C/PE/004 0 -48 646

2.4. Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem ÜF 2002/EE/16/P/PE/013 81 219 2132.5. Viimsi veekorraldus ÜF 2004/EE/16/C/PE/002 1 122 948 447 0562.6. Projektid* LIFE 312 23 4932.7. Projektid* ERF periood 2007-2013 176 575 0

Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks 2 827 716 13 562 1503. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks

3.2. TA projektide ettevalmistamisel ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 401 3273.2.1. Tuhaärastuse ja tuhaväljade renoveerimine ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 301 4063.2.2. Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 97 466

3.2.3. Ametnike koolitamiseks ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 2 4563.3. Projektid* ÜF periood 2007-2013 28 278 169 4 289 0563.4. Projektid* ERF periood 2007-2013 3 360 391 1 021 0463.5. Projektid* ESF periood 2007-2013 48 671 0Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 31 687 231 5 711 430

4. Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 4.1. TA projektide ettevalmistamisel ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 210 055 256 307

4.1.1.Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektide ettevalmistamiseks ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 16 772

4.1.2. Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 17 797

4.1.3.TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 210 055 221 738

4.2. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt ÜF 2004/EE/16/C/PE/007 8 570 04.3. Projektid* ERF periood 2007-2013 3 462 04.4. Projektid* LIFE, INTERREG 641 218 332 417Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 863 305 588 724

148 869 544 74 068 283

* Kajastatud koondina ** Enammakstud KIK kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist

Kokku antud välisabi kulud projektidele

64

Lisa 23: Finantseeringud

eurodes

Soetus Müük

Saldo õiglane väärtus

31.12.2011 Soetus Müük

Saldo õiglane väärtus

31.12.2010

Buoni Polienn IT 0 3 408 209 0 2 122 540 0 3 426 116 4SPAIN Kingdom ES 0 408 584 0 0 0 418 590 5KFW DE 0 4 645 817 0 1 528 116 1 289 153 4 668 268 5Austria RAGB AT 0 2 206 064 0 2 206 064 2 086 100 2 198 525 6Netherland Kingdom NL 0 0 0 0 1 889 652 0 6SPGB ES 0 1 069 000 0 1 094 660 0 1 028 291 5Poland PL 0 3 038 673 0 2 065 479 0 3 109 960 5EIB LU 0 3 085 063 0 3 668 552 1 580 704 3 139 819 3IRISH IE 0 0 0 0 3 091 437 0 4IRISH IE 0 0 0 0 995 743 0 5SLOREP Slovenia SL 0 1 987 353 0 1 002 233 0 2 023 564 4CZECH CZ 0 994 560 0 0 0 1 039 394 5BYLAN BAYER LB DE 0 3 201 432 0 3 241 192 0 3 192 072 4Swedish Governm SE 0 1 516 800 0 1 533 197 0 1 513 722 4BGB BELGIUM BE 0 3 113 516 0 3 157 900 0 3 105 792 4FRTR FRANCE OAT FR 0 1 061 779 0 1 061 779 0 1 062 441 7Rentenbank LW DE 0 2 116 008 0 2 116 008 0 2 111 920 4RFGB Finland FI 0 1 055 968 0 1 055 968 0 1 056 483 6BTF French Treasury FR 0 998 200 0 998 200 0 999 210 0BUBILL German DE 0 997 200 0 997 200 0 999 030 5PGB/PORTUGAL PT 0 0 0 1 128 856 1 128 856 0 5Nordea Pank EE 0 0 0 958 675 958 675 0 1Sampo Pank EE 0 5 752 048 0 9 906 306 4 154 257 5 752 048 2Svenska Handelsbanken SE 0 0 0 5 752 048 9 906 306 0 1BLUEBAY LU 2 785 420 5 471 920 2 785 420 2 736 159 4Deposiit E-Riigikassa EE 35 000 000 35 000 000 0 0 0

Kokku finantsinvesteeringud 35 000 000 43 441 695 35 000 000 51 066 893 29 866 302 43 581 405

Informatsioon võlakirjade ümberhindluse tulude ja kulude kohta on toodud lisas Finantstulud ja -kulud.

Intress %Emitent Riik

20102011

1

Lisa 24: Sihtfinantseerimisega seotud potensiaalsed kohustused keskkonnavaldkondadele

Alljärgnev tabel annab ülevaate SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu poolt vastu võetud otsustest keskkkonnakaitse valdkondade sihtfinantseerimisega seotud potentsiaalsetest kohustustest seisuga

31. detsember 2011.a.eurodes

Kirje nimetus

Nõukogu poolt vastu võetud

otsused keskkonnavaldkondadele

2011

Nõukogu poolt vastu võetud

otsused keskkonnavaldkondadele

2010

Potentsiaalne kohustus seisuga

31.12.2011

Potentsiaalne kohustus seisuga

31.12.2010

Sh lepinguline kohustus seisuga

31.12.2011

Sh lepinguline kohustus seisuga

31.12.2010

1. Keskkonnakaitsevaldkonnad 20111.1. Veemajandus 25 153 462 0 22 933 423 0 2 976 092 0

1.2. Jäätmekäitlus 1 353 925 0 1 141 258 0 312 197 0

1.3. Looduskaitse 4 331 332 0 3 682 902 0 515 880 0

1.4. Metsandus 4 993 291 0 4 671 995 0 308 881 0

1.5. Keskkonnakorraldus 565 054 0 564 954 0 14 313 0

1.6. Maapõue 1 206 716 0 1 143 700 0 566 094 0

1.7. Merekeskkond 617 203 0 476 352 0 444 208 0

1.8. Atmosfääriõhu kaitse 11 548 498 0 11 123 277 0 1 919 009 0

1.9. Keskkonnateadlikkus 4 754 862 0 4 084 518 0 898 864 0

1.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 1 124 353 0 694 536 0 351 132 0

1.11. Kalandus 2 391 341 0 2 062 942 0 297 230 0

1.12. Maakondlik 791 771 0 551 358 0 202 041 0

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 58 831 807 0 53 131 214 0 8 805 943 0

2. Keskkonnakaitsevaldkonnad 20101.1. Veemajandus 19 694 186 20 710 729 9 889 075 19 849 466 5 071 791 1 470 5371.2. Jäätmekäitlus 2 107 681 2 133 726 1 471 202 1 855 956 40 607 66 5881.3. Looduskaitse 3 951 482 4 166 676 1 429 273 3 606 666 777 291 571 2491.4. Metsandus 4 227 671 4 245 304 2 316 294 4 063 630 2 268 620 385 0841.5. Keskkonnakorraldus 5 674 432 5 669 425 1 176 797 4 875 823 1 457 235 1 496 2661.6. Keskkonnateadlikkus 3 569 098 3 656 340 667 241 2 986 638 816 881 545 5571.7. Kalandus 1 418 254 1 464 114 156 010 1 070 462 159 676 596 8921.8. Maakondlik 597 579 639 922 70 874 439 981 87 429 137 001Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 41 240 381 42 686 237 17 176 764 38 748 622 10 679 529 5 269 174

3. Keskkonnakaitsevaldkonnad 20092.1. Veemajandus 14 044 233 14 852 052 1 771 620 7 696 309 633 384 4 530 0042.2. Jäätmekäitlus 2 145 707 2 146 240 489 514 569 711 105 139 136 6682.3. Looduskaitse 2 056 123 2 095 535 0 212 091 20 573 311 1502.4. Metsandus 3 895 326 3 911 613 91 288 2 145 327 138 672 552 7562.5. Keskkonnakorraldus 3 003 348 3 046 865 99 923 432 345 109 453 408 2902.6. Keskkonnateadlikkus 2 066 659 2 093 967 27 958 231 286 29 295 364 3822.7. Kalandus 1 628 791 1 647 018 82 522 112 087 84 705 94 7462.8. Maakondlik 452 017 457 170 12 935 47 574 14 661 51 619Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 29 292 203 30 250 459 2 575 760 11 446 731 1 135 882 6 449 617

4. Keskkonnakaitsevaldkonnad 20083.1. Veemajandus 18 763 321 18 918 294 34 653 701 767 50 089 144 8453.2. Jäätmekäitlus 7 859 061 7 859 061 0 0 0 03.3. Looduskaitse 5 026 490 5 058 062 0 83 105 0 95 5233.4. Metsandus 5 121 299 5 121 299 0 0 0 03.5. Keskkonnakorraldus 6 542 241 6 542 514 0 22 644 0 22 6443.6. Keskkonnateadlikkus 3 288 073 3 288 344 0 4 826 0 17 470 8963.7. Kalandus 1 824 943 1 824 943 0 0 0 03.8. Maakondlik 987 156 987 156 0 7 508 0 7 508Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 49 412 583 49 599 673 34 653 819 850 50 089 328 719

5. Keskkonnakaitsevaldkonnad 20074.1. Veemajandus 15 243 310 15 243 310 208 325 332 135 0 04.2. Jäätmekäitlus 8 117 523 8 117 523 0 0 0 04.3. Looduskaitse 5 659 231 5 659 231 0 0 0 15 9274.4. Metsandus 2 741 205 2 741 205 0 0 0 04.5. Keskkonnakorraldus 4 310 883 4 310 883 0 0 0 04.6. Keskkonnateadlikkus 2 946 170 2 946 170 0 0 0 04.7. Kalandus 1 667 891 1 667 891 0 0 0 04.8. Maakondlik 906 272 906 272 0 0 0 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 41 592 485 41 592 485 208 325 332 135 0 15 927

Lisa 25: Välisabi finantseerimisega seotud potentsiaalsed kohustused

eurodes

Jrk Nimetus Toetuse periood

Summa rahastusotsus/ nõukogu otsus

Tehtud väljamakseid

Kohustus bilansis 31.12.11

Lõpetatud projektid/

kasutamata toetus

Potentsiaalne kohustus

31.12.2011

1.Välisabi vahendamine projektide finantseerimiseks 645 755 112 183 308 444 20 296 191 2 612 006 439 538 471

1.1. Ühtekuuluvusfondist rahastatavad projektid Periood 2007-2013 505 178 667 143 366 227 17 808 213 1 412 511 342 591 7161.2. ERDFist rahastatavad projektid Periood 2007-2013 94 518 147 35 867 544 798 257 1 157 360 56 694 9861.3. ESFist rahastatavad projektid Periood 2007-2013 2 716 243 65 964 0 0 2 650 2791.4. RIS rakendamine Austria I 11 495 627 2 877 967 226 608 42 136 8 348 9161.5. RIS rakendamine Austria II 11 996 401 436 921 866 449 0 10 693 0321.6. RIS rakendamine Hispaania 19 850 027 693 821 596 664 0 18 559 541

2.Välisabi kaasfinantseerimine projektide finantseerimiseks 4 437 552 1 926 692 181 208 2 347 705

2.1. Projektid LIFE, INTERREG jt 4 437 552 1 926 692 163 155 0 2 347 705Kokku välisabi finantseerimisega seotud potentsiaalsed kohustused 650 192 664 185 235 136 20 477 399 2 612 006 441 886 175

majandusaasta aruanne · tartuff. festivali programmis linastusid tartus ja tallinnas...

Documents