mak 1. , 3. ja 4. telje meetmete tulemusi 2012. aastal

MAK 1., 3. ja 4. telje meetmete tulemusi 2012. aastal

Mati Mõtte

Sagadi 2013

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond:

Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

• Koguti seirekoondtabelites kokkulepitud mahus andmeid PRIA andmebaasidest, taotlustoimikutest ja äriregistri andmebaasist. Andmebaasi korrastamine ja hooldus;

• Koostati iga-aastane püsihindamise aruanne (aasta 2011 kohta, teostati veebruar-aprill);

• Koostati rakendatud meetmete väljundnäitajate koondaruandeid seisuga 31. märts, 30. juuni, 30. september 2012 ning andmed esitati PM-le;

• Perioodil jaanuar–september teostatid 13 meetme rakendusanalüüs (meede1.1, 1.2, 1.3, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.6.1, 1.7.1, 1.8, ja 3.1). Viimaste voorude toetuse saajate ja rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks.

Teostatud hindamistoimingud

Infopäev Põllumajandusministeeriumis 31.05.2012

Uuringu: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid ülevaade;

Meetme 3.1 uuringu ülevaade - Majutusteenust pakkuvad investeeringuobjektid maapiirkonnas;

Uuringu ülevaade: Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele;

Majandus-sotsioloogilise uuringu ”Meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ tulemused.

TEAVITUSTEGEVUSED (1)

Publikatsioonid

Jaana Prants, Mati Mõtte, Risto Räisa, Kersti Aro. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi. Infovihiku koostamine aja avaldamine;

Mati Mõtte, Risto Räisa. MAKi meetmete rakendamise analüüs. Aastaraamatus „Põllumajandus ja maaelu 2012“ peatüki koostamine.

TEAVITUSTEGEVUSED (2)

• Täiendavate uuringute (ankeetküsitlused) läbiviimisel on keerukas tagada vajalik arv vastuseid, sest toetuse saajad ja seotud sihtgrupi inimesed ei soovi ankeete täita. Tagajärjeks on suur ajakulu uuringute läbiviimisel või väiksema usaldusväärtusega kokkuvõtvad tulemused;

• Leader-meetme seirenäitajate esitamine toetuse saajate poolt on mitte rahuldava kvaliteediga (nt osalemiste arv koolitustel, töökohtade arv). Tagajärjeks on mitte loogilised näitajad seireandmetes;

Tuvastatud probleemid (1)

CMEFi vormikohaste Result indikaatorite raporteerimisel tuleb arvutada toetust saavate ettevõtjate kogulisandväärtuse kasv (indikaator R2). Vastavalt CMEF juhendile tuleb BLV kasv arvutada nn n+2 metoodika kohaselt.

Leiame, et CMEFi poolt rakendatav BLV arvutamine n+2 aasta metoodika alusel ei näita objektiivselt investeeringu ja ettevõtjate tulemuslikkust, kuna ei välistata makromajanduslikku mõju ning tekib äärmuslike aastate mõju. Samuti ei ole kumulatiivne kogusumma järelduste tegemiseks arusaadav (BLV summa üksnes kahe aasta kohta tekkinud toetuse saajate grupis).

Tuvastatud probleemid (2)

• Viidi lõpuni 2011. aastal alustatud uuring “Meetme 1.1. uuring: „Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu-, ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele“ (ankeetküsitlus);

• Viidi lõpuni 2011. aasta lõpus alustatud meetme 1.2 majandus-sotsioloogiline uuring. „Kuidas väärtustada maaelu ja mis on ettevõtluseks peamised vajadused. Teostatud investeeringud ja nende otsene kasu.“ (ankeetküsitlus ja struktureeritud intervjuud);

Teostatud uuringud (1)

• Leader-meetme uuring "Koolitustegevused";

Eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid koolitustegevusi Leader-meetme raames ellu viiakse, anda hinnang koolitustegevuste edasise toetamise vajalikkusele ja vajadusel teha ettepanekuid koolitustegevustele esitatavate nõuete täpsemaks reguleerimiseks.

• Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuste mõju hindamiseks investeeringute teostamisel ja ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamisel

Eesmärgiks on välja töötada mudelid, mille abil analüüsida investeeringutoetuste mõju taime- ja loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate investeeringukäitumisele ning mõju majanduslikule seisule, maakasutusele, loomade arvule ja jätkusuutlikkusele.

Teostatud uuringud (2)

• Järgmisel programmperioodil soovitab püsihindaja koolitustegevused jagada kaheks:

(1) teavitustegevused, mille hulka lugeda infopäevad ja konverentsid;

(2) koolitustegevused, mille hulka lugeda koolitused, seminarid, õppepäevad, töötoad ja õppereisid.

• Tuleb luua süstemaatiline andmekorje (seire) koolitustegevuste kohta, mille eesmärgiks on lihtsatel alustel ülevaate saamine koolitustegevustele kulutatud rahast ning tegevuste tulemustest;

Leader-meetme uuringus tehtud ettepankud (1)

• Soovitame tegevusgruppidel kaardistada oma piirkonna erinevate sihtgruppide koolitusvajadused, et koolitustegevused oleksid vastavuses sihtgruppide ootustega, süsteemsed ning kulutused oleksid koolitustegevustele säästlikumad. Kaardistuse põhjal koostada koolituskava tegevusgrupi meeskonna ja kogu piirkonna kohta.


• Leader-meetmes puuduvad piirangud koolitustegevuse läbiviijale ehk koolitajale. Püsihindaja teeb ettepaneku, et vähemalt tööalase koolituse läbiviijad peavad olema koolitusasutused „Täiskasvanute koolituse seaduse“ § 2 tähenduses ehk riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

• Kindlasti ei ole vabahariduslikud koolitustegevused vähemtähtsamad tööalastest koolitustegevustest, kuid toetuste jagamisel võiks tööalaseid koolitusi eelistada vabahariduslikele koolitustele;


• Meetme koodi (sekkumisvaldkonna) põhine koolitustegevuste üle arvestuse pidamine ei ole piisav, kuna koolitustegevused sisaldasid peaaegu kõiki meetme koode. Soovitame koolitustegevuste üle arvestust pidada tegevustepõhiselt, kus üks koolitustegevus (tegevuse maht, korraldaja, maksumus vms) esitatakse kindlaksmääratud koodiga (ühe kuluartikli koosseisus).

• Tegevusgrupid ei pea koolitusi enda tegevgrupi meeskonnale alati ise korraldama, sest sarnase teema või sisuga koolitusi pakutakse ka muude programmide raames (koolituste dubleerimise vältimine).


• Analüüsi tulemusena leidsid kinnitust hüpoteesid: Investeeringutoetuste kasutamisega võimendab ettevõtete

investeeringuid. Põhivara väärtuse oluliselt suurem kasv võrreldes kontrollgrupiga.

Mõju oli suurem ehitistesse ja rajatistesse investeerimisel ning väiksem masinatesse ja seadmetesse investeerimisel.

Tulemused kinnitasid, et investeeringutoetust saanud ettevõtete põhivaradega varustatus (põhivara maksumus ühe piimalehma, loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa kohta) oli statistiliselt oluliselt kõrgem kui toetust mittesaanud ettevõtetel;

Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuste mõju hindamiseks (1)

Põhivaradega varustatuse kasv mõjutab positiivselt ettevõtete tootlikkuse näitajaid. Kõigis vaadeldud tootmistüüpides suurenes põhivara väärtuse kasvades (kas ühe piimalehma või loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa kohta) ka müügitulu (äriregistri andmete puhul) ja kogutoodang (FADN andmete puhul).

Paranes ka tööjõutootlikkus;

Enamasti ilmnes kõigis tootmistüüpides tendents, et masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringud omasid tootlikkuse näitajatele suuremat positiivset mõju kui ehitistesse ja rajatistesse tehtud investeeringud.


Kinnitust ei leidnud järgmised kaks hüpoteesi:ei saa väita, et investeeringutoetusi saanud ettevõtted oleksid käibevaradega paremini varustatud kui toetust mittesaanud ettevõtted; Samuti ei saa väita, et investeeringutoetust saanud ettevõtete võlakordaja oleks madalam kui toetust mittesaanud ettevõtetel;


Aruanne on esitatud 171 leheküljel, millele lisanduvad EK kohustuslike tulemusindikaatorite tabelid ning püsihindamise raames teostatud analüüsi tabelid.

Püsihindamise aastaarunne kajastab 31.12.2012. a seisuga toetuse saajate tulemusnäitajaid. Analüüsimise aluseks olid aruandeaastale eelnenud majandusaasta näitajad (2011. a) ja aruandeaasta lõpuks kogutud kumulatiivsed seirenäitajad.

Aasta 2012 püsihindamise aruanne

Sihttasemete täitumine toetuse saajate arvu osas

30002600

19001100

560352

300270

18010070452016105

12602223

1500253

520337156211759710119221691

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000

1.5.1.1.3.1.1.4.1.1.3.2.

1.2.1.4.2.1.5.3.

1.8.1.4.3.1.5.2.1.6.1.

1.9.1.7.1.1.3.3.1.6.2.1.7.3.

Toetuse saajate arv Sihttase

MAK toetuse saajate kattuvus varasemate perioodidega

2225

220 344 469 153

3489

106 277

450 934

349 655 351 329

243 011

140 967

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

To

etu

se s

um

ma

To

etu

se s

aaja

te a

rv

Arv

Toetuse summa, tuhateurot (sekundaartelg)

Keskmine toetus, eurot(sekundaartelg)

Toetuse saajate jaotumine suurima toetuse alusel

27802223

15001301

789699

520337

21115412310197

75453526221916

91

2253776

12381221

681583

389274

177968994832320252613111181

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

4.3.1.3.

1.4.1.1.5.1.

3.2.3.1.1.2.

1.4.2.1.8.4.1.

1.5.3.1.6.

1.5.2.1.4.3.1.1.2.1.1.1.

4.1.7.1.

1.9.1.3.3.1.6.2.3.2.2.

Toetuse saajate arv I, III ja Leader kokku Toetuse saajate arv meetmes

Meetmete 1.2, 1.4, 1.6, 1.8, 3.1 toetuse saajate võrdlusnäitajad

210,5

1 826,6

2 786,9

527,4

177

1 004

1 618

3274

2830

8

0

5

10

15

20

25

30

35

0,0

500,0

1 000,0

1 500,0

2 000,0

2 500,0

3 000,0

MAKisesmakordsedtoetuse saajad

MAK, RAK,SAPARD toetuse

saajad

SAPARD, RAKtoetuse saajad (eiole MAKis toetust

saanud)

Kokku

Müügitulu, tuhat eurot

Keskmine toetusõiguslik maa, ha

Keskmine töötajate arv (sekundaarteljel)

Üldandmetest järeldused (1)

Eesmärkideks seatud sihttasemetega võrreldes on kõige optimaalsem tulemus meetmete 1.3.1, 1.4.1 ja 1.8 puhul. Sihttaseme täitmine on rahuldav meetmete 1.4.3, 1.5.3 ja 1.5.1 raames;

MAK 1., 3. telje ja Leader-meetmes on toetuse saajate kattuvus 28,7%. Kattuvus on eelmise aruande-perioodiga võrreldes suurenenud üle kahe protsendipunkti;

Üldandmetest järeldused (2)

Soovitame uuel programmperioodil enam tähelepanu pöörata varem toetust mitte saanud või oluliselt väiksema toetuse summa saanud ettevõtjate toetamisele. Järeldada, et eelnevate programmide ja MAKi vahel esineb põllumajanduse ja mitmekesistamise meetmete puhul suur sarnasus, mis võimaldab korduvalt toetuse saamist. Perioodi 2014–2020 ettevalmistamisel soovitame läbi mõelda, mis osakaalus ja mis objektide puhul jätkub korduvalt toetuse andmine.

Kindlasti tuleks kaaluda vajaduse põhiste hindamiskriteeriumite kasutamist (põhivara olukord, kasutus maa, LÜ, müügitulu teenimise kohta)

Meede 1.1 – koolitus- ja teavitustegevused Tegevuse valdkond Osaleja tegevusala

Sugu Vanus

Kokkumees naine kuni 39 a40 a ja vanem

Info- ja sidetehnoloogia Põllumajandus 2 37 12 27 39Juhtumis-, haldamis- ja turustamisoskused

Põllumajandus 1 841 1 442 772 2 511 3 283Metsandus 36 12 9 39 48Toiduainetetööstus 23 45 29 39 68

Maastiku säilitamine ja parandamine

Põllumajandus 1 004 558 348 1 214 1 562Metsandus 151 34 38 147 185Toiduainetetööstus 6 6 4 8 12

Muu Põllumajandus 4 319 3 506 2 339 5 486 7 825Metsandus 180 65 79 166 245Toiduainetetööstus 232 427 277 382 659

Tootekvaliteet Põllumajandus 790 588 407 971 1 378Metsandus 3 6 3 6 9Toiduainetetööstus 112 342 201 253 454

Uued nõuded Põllumajandus 556 348 170 734 904Metsandus 66 13 40 39 79Toiduainetetööstus 10 20 14 16 30

Uued tehnoloogilised protsessid ja masinad

Põllumajandus 2 096 1 172 816 2 452 3 268Metsandus 208 50 49 209 258Toiduainetetööstus 16 29 11 34 45Põllumajandus 10 608 7 651 4 864 13 395 18 259

KOKKU Metsandus 644 180 218 606 824Toiduainetetööstus 399 869 536 732 1 268KOKKU 11 651 8 700 5 618 14 733 20 351

Meede 1.1 – koolitus- ja teavitustegevused

Koolitustegevustel on osalenud 38,7% põllumajanduse, 6,4% toiduainetetööstuse ja 6,2% metsanduse valdkonnas hõivatutest, kokku 22,3% kolmel tegevusalal hõivatud isikutest. Erinevatel tegevustel osalenud üksikisikute analüüs näitas, et võrreldes seisuga 31.12.2011 on paranenud nooremate kui 40-aastaste osalemise aktiivsus (30,2-lt 32,5 protsendile). Samas on vähenenud naiste osakaal 46,4-lt 45,1 protsendile.

Tegevusalade proportsioon on püsinud viie aasta lõikes küllaltki muutumatuna. Nii on jätkuvalt küsitav, kas meetmete raames pakutakse nii põllumajandustootjatele, metsa majandajatele ja ka toiduainete töötlejatele võrdses mahus koolitustegevusi. Järgmisel arengukava perioodil võiks orienteeruda erinevate sihtgruppide nõudlusele, kus sektorid ise saavad valida koolitusi, sh ka väljaspool Eestit.

Meede 1.2 – põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja

toetus Kuuenda taotlusvooru järgselt on määratud toetust kokku 20,0

mln eurot (seisuga 31.12.2012). Kuue taotlusvooru toetuse saajatele määratud rahalised vahendid moodustavad 88,6% MAKi alusel meetmele määratud eelarvest.

Üheksa toetuse saaja osas on väljamakstud toetus tagasinõudmisel, kokku 346,2 tuhat eurot.

Kuuendaks taotlusvooruks on alustajate ja ülevõtjate arv toetuse saajate hulgas jõudnud samale tasemele (203 toetust saanud alustajat ja 202 toetust saanud ülevõtjat);

Toetuse saajate keskmine vanus taotlusvoorude võrdluses on olnud 28-32 eluaastat;

Meede 1.2 toetuse saajate investeeringud

Tegevuse nimetusToetuse saajate

arv

Toetatava investeeringu summa

Määratud toetuse summa

Määratud toetuse osakaal toetatava

investeeringu summast

euroteurot/

tegevusalaeurot

eurot/ tegevusala

Aiandus 57 2 121 814 37 225 2 074 205 36 390 97,8

Lamba- ja kitsekasvatus

19 703 487 37 026 665 088 35 005 94,5

Linnukasvatus 4 155 876 38 969 147 084 36 771 94,4

Muu loomakasvatus 67 2 936 815 43 833 2 611 089 38 971 88,9

Mesindus 18 782 378 43 465 666 449 37 025 85,2

Piima-karjakasvatus 35 1 607 480 45 928 1 376 601 39 331 85,6

Põllukultuurid 185 8 188 223 44 261 7 241 310 39 142 88,4

Püsikultuurid 8 357 900 44 738 320 000 40 000 89,4

Seakasvatus 3 138 799 46 266 120 000 40 000 86,5

Segatootmine 124 5 659 886 45 644 4 773 692 38 498 84,3

KOKKU 520 22 652 657 43 563 19 995 518 38 453 88,3

Meede 1.2 toetuse saajate sooline jaotus tegevusalade lõikes

Tegevusala Naised MehedNaiste

osatähtsus, % KOKKUAiandus 26 31 45,6 57Lamba- ja kitsekasvatus 8 11 42,1 19Linnukasvatus 1 3 25,0 4Loomakasvatus 22 45 32,8 67Mesindus 3 15 16,7 18Piimakarjakasvatus 9 26 25,7 35Põllukultuurid 29 156 15,7 185Püsikultuurid 1 7 12,5 8Seakasvatus 1 2 33,3 3Segatootmine 27 97 21,8 124Kokku 127 393 24,4 415

Järeldused meetme 1.2 kohta

Meetme toetuse saajaskond on liikunud olulisel määral oma vanemalt tegevuse üle võtmise suunas;

Ettevõtjate keskmine vanus on olnud märgatavalt väiksem kui määruses kehtestatud 40 eluaastat;

Hinnatuna läbi maakasutuse ja loomade arvu on toetuse saajate ettevõtluskogemus märgatavalt suurenenud;

Negatiivse aspektina juhime tähelepanu, et esimese kolme taotlusvooru toetuse saajatel püsib viienda majandusaasta müügitulu nõude täitmise suur risk.

Meede 1.3 – nõuandeteenuste toetamine (1)

Meetme 1.3 nõuandeteenuse toetuse saajaid 2 272, kes said perioodil 2008-2012 nõuandetoetust keskmiselt 2,0 taotlusele.

Alameetmete 1.3.1 ja 1.3.2 nõuandeteenuse toetust on saanud 20,2% põllumajandusele orienteeritud majapidamistest.

Meetme 1.3 keskmine nõuandeteenuse toetuse summa on aastate võrdluses kasvanud, olles 2012. aasta lõpuks 1 230 eurot (2011. aasta lõpus oli vastav näitaja 1 011 eurot).

Põllumajandustootjad moodustavad nõuandetoetuse saajatest 97,9% ning metsandusega tegelevate isikute osakaal on 2,1%.

Perioodil 2008-2012 on nõuandeteenust kasutatud kokku 86 658 tundi. Kõige rohkem kasutati finantsmajandusalast nõuannet ehk 53 032 tundi (61,2% tundide mahust).

Meede 1.3 – nõuandeteenuste toetamine (2)

Seisuga 31.12.2012 oli toetust määratud alameetme 1.3.1 raames 2 176 põllumajandustootjale ja 47 erametsa valdajale.

MAKis esitatud sihttasemed on saavutatud järgmiselt:•Toetatud põllumajandustootjate arv – 2 500. Täidetud 87,0%.•Toetatud erametsa valdajate arv – 100. Täidetud 47,0%.

Alameetme 1.3.2 raames oli toetust määratud 252 põllumajandus-tootjale ja ühele erametsa valdajale.

MAKis esitatud sihttasemed on saavutatud järgmiselt:•Toetatud põllumajandustootjate arv – 1 000. Täidetud 25,2%.•Toetatud erametsa valdajate arv – 100. Täidetud 1,0%.

Meede 1.3 – nõuandesüsteemi toetamine perioodil 2008-2012

Nõuandekeskuse nimetus

Nõuande-teenusele

kulunud aeg, tundi

Heakskiidetud taotlustes

nõuandeteenuse maksumus, eurot

Nõuandekeskustele määratud toetus

ühe toetatud nõuande tunni

kohta, eurot

Nõuande-teenuste

maksumus nõuande-

keskuse ühe toetuseuro

kohta

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 2 804 126 401 NP NPHarju Taluliit 2 124 93 163 23,33 1,88Ida-Virumaa Talupidajate Liit 4 076 210 241 12,15 4,24Jõgeva Tootjate Liit 6 600 227 504 6,53 5,28MTÜ Abiks Põllumehele 7 301 315 060 6,35 6,80MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskus 715 29 197 44,35 0,92MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus 6 902 233 436 7,18 4,71MTÜ Saarte Nõuandekeskus 9 403 458 540 5,21 9,35MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit 2 609 108 414 18,99 2,19Põlvamaa Põllumeeste Liit 5 252 205 576 9,43 4,15Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ 5 101 238 056 9,71 4,81

Rapla Nõuandjate Ühendus 4 612 208 357 10,74 4,21Tartumaa Põllumeeste Liit 17 286 816 549 2,87 16,49Valgamaa Põllumeeste Liit 2 824 101 710 17,54 2,05Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing 5 740 256 850 6,82 6,56

Võrumaa Talupidajate Liit 3 311 95 916 14,96 1,94KOKKU 86 658 3 724 971 10,64 4,04

Meede 1.4.1 – investeeringud mikropõllumaj. ettevõtete arendamiseks (1)

Heakskiidetud taotlustega võrreldes oli toetuse saajate arv 1500, mis näitab, et paljud ettevõtjad saavad korduvalt toetust – nt viienda vooru toetuse saajatest 44,3% olid saanud toetust ka eelnevates taotlusvoorudes.

Taotlus-voor

Esitatud taotluste

arv

Heaks-kiidetud taotluste

arv

Heakskiidetud taotluste osakaal esitatud taotluste

arvust

Taotletud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse osakaal taotletud toetuse

summast

Keskmine määratud

toetuse summa, eurot/

heakskiidetud taotlus

I voor 889 849 95,5% 36 863 740 35 445 997 96,2% 41 750

II voor 577 533 92,4% 23 560 554 21 445 268 91,0% 40 235

III voor 467 313 67,0% 13 497 888 7 864 374 58,3% 25 126

IV voor 530 211 39,8% 18 393 326 9 347 404 50,8% 44 300

V voor 592 291 49,2% 25 028 527 13 109 051 52,4% 45 048

Kokku 3055 2 197 71,9% 117 343 954 87 212 094 74,3% 39 696


Toetus on määratud 3 258 tegevuse elluviimiseks. Kõige sagedamini määrati toetust masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks (1 892 korda), traktori ostmiseks (951 korda) ning hoone või rajatise ehitamiseks (99 korda). Keskmine määratud toetuse summa oli 26,8 tuhat eurot tegevuse kohta.

MAKis seatud sihttasemest (700 uue tehnoloogia kasutajat) on 2012. aasta lõpuks täidetud 74,5%. Tulemust saab hinnata rahuldavaks.

Perioodil 2007–2011 on toetuse saajate turuosa suurenenud 2,8 protsendipunkti võrra, millega seoses saab toetuse saajate turulepääsu ja turuosa suurenemist lugeda heaks.

Toetatud investeeringud on aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes. Investeeringu esimestel aastatel kulud on kulud suurenenud, kuid 2010. ja 2011. aastal on efektiivsusnäitajad paranenud. Toetuse saajate müügitulu kasvab kiiremini sektori keskmisest, mis on peamiseks eelduseks konkurentsivõime suurenemisele.


BLV ja NLV komponendid, eurot/toetuse saaja

2007 2008 2009 2010 2011Keskmine muutus, %

aastas

Muutus, eurot

Müügitulu 122 044 130 189 115 953 140 477 170 772 8,8% 48 728Kaup, toore, materjalid kulu 71 578 93 930 93 039 101 336 125 327 15,0% 53 749Muud tegevuskulud 12 270 15 289 15 775 15 492 18 008 10,1% 5 738Varude jääk 4 131 1 065 1 440 53 4 863 4,2% 732Omatarve 350 410 785 856 1 022 30,7% 671Muud ärikulud 1 633 2 774 3 130 4 267 3 570 21,6% 1 937Kulum 15 209 21 724 24 279 27 565 32 069 20,5% 16 860

Toetuse saajate BLV ja NLV komponendid 2007–2011


Toetuse saajate BLV 2007–2011

Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011Keskmine muutus, %

aastasKeskmine BLV toetuse saaja kohta, eurot/toetuse saaja

41 044 19 669 6 233 20 291 29 752 -7,7%

Toetuse saajate BLV muutus, eurot

NP -21 375 -13 437 14 058 9 461 NP

Toetuse saajate BLV muutus, %

NP -52,1% -68,3% 225,6% 46,6% NP

Sektori* keskmine BLV ettevõtja kohta*, eurot/ettevõtja

215 092 176 225 139 420 176 233 189 211 -3,2%

Sektori* BLV muutus, eurot NP -38 867 -36 805 36 812 12 978 NP

Sektori* BLV muutus, % NP -18,1% -20,9% 26,4% 7,4% NP

Meede 1.4.2 – investeeringud loomakasvatusehitistesse (1)

Heakskiidetud taotlustega võrreldes oli toetuse saajate arv 337, mis näitab, et paljud ettevõtjad saavad korduvalt toetust – nt neljanda vooru toetuse saajatest 33,9% ja viienda vooru toetuse saajatest 26,2% olid saanud toetust ka eelnevates taotlusvoorudes.

Taotlus-voor

Esitatud taotluste

arv


arv


arvust

Taotletud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse osakaal taotletud toetuse summast

I voor 138 128 92,8% 30 067 092 27 520 954 91,5%II voor 100 89 89,0% 23 490 503 20 730 164 88,2%III voor 106 83 78,3% 18 239 288 12 761 012 70,0%IV voor 119 62 52,1% 22 935 007 12 629 520 55,1%V voor 123 61 49,6% 30 467 728 16 737 092 54,9%Kokku 586 423 72,2% 125 199 619 90 378 742 72,2%


Toetus on määratud 1 010 tegevuse elluviimiseks. Kõige sagedamini määrati toetust loomakasvatusehitise ehitamiseks (323 korda), loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamiseks (202 korda) ning sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks (176 korda). Kõigi tegevuste keskmine määratud toetuse summa oli 89,5 tuhat eurot tegevuse kohta.

MAKis seatud sihttase (200 uue toote või tehnoloogia rakendajat) on 2012. aasta lõpuks ületatud 7,8% võrra. Tulemust saab hinnata väga heaks, kui kõik investeeringud rakendatakse.



Toetuse saajate BLV ja NLV komponendid 2007–2011

BLV ja NLV komponendid, eurot/toetuse saaja

2007 2008 2009 2010 2011Keskmine muutus,

% aastas

Muutus, eurot

Müügitulu 866 921 1 012 609 908 232 1 072 897 1 305 457 10,8% 438 535Kaup, toore, materjalid kulu 576 677 761 379 624 398 701 622 925 163 12,5% 348 486Muud tegevuskulud 52 897 57 786 52 850 54 492 61 509 3,8% 8 613Varude jääk 40 958 30 011 1 718 4 978 39 944 -0,6% -1 014Omatarve 13 413 28 007 3 028 3 712 3 275 -29,7% -10 138Muud ärikulud 5 380 8 726 10 456 11 716 10 317 17,7% 4 936Kulum 84 734 109 131 129 573 137 852 143 304 14,0% 58 570

Toetatud investeeringud on aidanud kaasa tootmistegurite paremale kasutamisele põllumajandusettevõtetes. Investeeringu esimestel aastatel kulud on kulud suurenenud, kuid 2010. ja 2011. aastal on efektiivsusnäitajad paranenud. Toetuse saajate müügitulu kasvab kiiremini sektori keskmisest, mis on peamiseks eelduseks konkurentsivõime suurenemisele.


Toetuse saajate BLV 2007–2011

Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011Keskmine muutus,

% aastasKeskmine BLV toetuse saaja kohta, eurot/toetuse saaja

286 338 242 736 225 275 313 757 351 686 5,3%

Toetuse saajate BLV muutus, eurot NP -43 602 -17 461 88 482 37 929 NPToetuse saajate BLV muutus, % NP -15,2% -7,2% 39,3% 12,1% NPSektori* keskmine BLV ettevõtja kohta*, eurot/ettevõtja

215 092 176 225 139 420 176 233 189 211 -3,2%

Sektori BLV muutus, eurot NP -38 867 -36 805 36 812 12 978 NPSektori BLV muutus, % NP -18,1% -20,9% 26,4% 7,4% NP

Meede 1.4.3 – bioenergia tootmise investeeringutoetus (1)

Heakskiidetud taotlustega võrreldes oli toetuse saajate arv 75. Toetuse saajate arv on madal võrreldes MAKis seatud sihttasemega (180 ettevõtjat).

Taotlus-voor

Esitatud taotluste

arv


arv

Heakskiidetud taotluste

osakaal esitatud taotluste arvust

Taotletud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse

summa, eurot

Määratud toetuse osakaal taotletud toetuse

summastI voor 29 27 93,1% 2 582 113 2 140 064 82,9%II voor 10 10 100,0% 1 032 156 1 017 227 98,6%III voor 38 11 28,9% 4 039 397 1 917 349 47,5%IV voor 45 40 88,9% 4 054 601 3 670 622 90,5%Kokku 122 88 72,1% 11 708 268 8 745 263 74,7%

Meede 1.4.3 – bioenergia tootmise investeeringutoetus (2)

Toetus on määratud 120 tegevuse elluviimiseks. Kõige sagedamini määrati toetust energiakulutuuri kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks (74 korda), hoone või rajatise ehitamiseks (17 korda) ning lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks (9 korda). Keskmine määratud toetuse summa oli 72,9 tuhat eurot tegevuse kohta.

Kõik 88 tegevust saab arvestada uue tehnoloogia rakendamiseks ja 23 juhul tekib uus toode. MAKis seatud sihttase on 2012. aasta lõpuks täidetud 41,6% ulatuses.


Meede 1.5.1 – metsa majandusliku väärtuse parandamine (1)

Planeeritud on teostada metsa tootmispotentsiaali tõstvaid ja väärtust suurendavaid investeeringuid kokku 21 605 hektaril, millest 11 447 ha on tööd teostatud ja välja makstud. Toetatud omandite arv (1260 isikut, 6923 katastriüksust) moodustab toetuse määramise alusel 42,0% aasta 2013 sihttasemest.

Määratud toetuse abikõlblike tegevustele on 26,7 mln eurot, mis moodustab 130% planeeritud sihttasemest.

Heakskiidetud taotluste hulgas oli kõige rohkem hooldusraie teostamise tegevusega taotlusi (1478 tegevust) ja metsatehnika soetamisega taotlusi (1020 tegevust). Metsatehnika ostmiseks on määratud 7,3 mln eurot toetust (63,3% kogu määratud toetuse summast), hooldusraie tegemiseks 3,1 mln eurot (27,2%) ja kahjustuste ennetamiseks 0,6 mln eurot (5,6%). Määratud toetuse summa tegevuse kohta on keskmiselt 3,2 tuhat eurot.

Meede 1.5.1 – metsa majandusliku väärtuse parandamine (2)

Esimeses kahes taotlusvoorus (2009-2010) määratud toetuse summa kokku oli 6,5 mln eurot, millest 5,4 mln on välja makstud (83,0%). Esimese kolme taotlusvooru määratud toetusest 8,8 mln eurot on välja makstud 77,3% ehk 6,8 mln eurot. Püsihindaja soovitab üle vaadata abinõud, mis aitaksid tegevusi ellu viia või vabanev eelarve ümber jaotada.

Uue tehnoloogiate kasutamist ei ole püsihindamise käigus tuvastatud.


Meetme 1.5.1 toetuse saajad suutsid vaadeldaval perioodil kogu sektoriga võrreldes finantsvahendeid otstarbekamalt paigutada ja varasid efektiivsemalt kasutada.

Meede 1.5.2 – metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (1)

Taotlus-voor

Esitatud taotluste

arv


arv


arvust

Määratud toetuse

summa, eurot

Keskmine määratud toetuse

summa, eurot

Välja makstud toetuse

summa, eurot

I voor 47 20 42,5% 1 150 409 57 520 658 995II voor 22 15 68,2% 584 103 38 940 400 582III voor 41 17 41,4% 1 086 498 63 911 589 637IV voor 68 54 79,4% 3 093 366 57 285 771 863V voor 56 NA NA NA NA NAKokku 234 106 45,3% 5 914 377 55 796 2 421 077

Heakskiidetud taotlustega võrreldes oli toetuse saajate arv 97. I taotlusvooru väljamaksete osakaal toetuse summa alusel on 57,3% ja toetuse saajate arvu alusel 70,0%, mis näitas nõrka investeerimisvõimet.

Meede 1.5.2 – metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (2)

Konkurentsivõime näitajad

Sektor

Väljamakse saanud toetuse saajad

2008 2009 2010 2011

Keskmine muutus, %

aastasMüügitulu, eurot/ettevõtja 258 736,20233 754,63 352 671,79496 965,50 24,3%Puhaskasum, eurot/ettevõtja 19 259,08 20 956,02 21 485,26 31 942,12 18,4%Tööjõukulu töötaja kohta, eurot/töötaja 4 783,05 5 783,34 7 579,04 6 692,82 11,8%Müügitulu töötaja kohta, eurot/töötaja 81 477,52 81 713,09 197 796,73184 218,83 31,2%NLV, eurot/ettevõtja 46 744,25 39 610,76 52 962,44 85 631,21 22,4%BLV, eurot/ettevõtja 58 133,14 45 408,05 60 660,36 97 960,20 19,0%

Vaatamata varade ja omakapitali rentaabluse küllaltki väiksele positiivsele muutusele on müügitulu kasv olnud vaadeldaval perioodil suur (24,3% aastas) ning samuti BLV ja NLV suurenemine.

Meede 1.5.3 – kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine (1)

Viies voorus on esitatud kokku 248 toetuse taotlust, millest viienda vooru taotluste arv on 54. Neljas voorus esitatud taotlustest (194) on heaks kiidetud 156 (80,4%). Kokku on saanud toetust 123 erinevat ettevõtjat. Seega on korduvalt toetust saanud ettevõtjate osakaal nelja vooru alusel 21,2%, mis on alla keskmise võrreldes MAKi rakendatud meetmetega.

Määratud toetuse summa (941,3 tuhat eurot) jaguneb järgmiselt:metsatulekahjude ennetamine (51,8%);kahjustatud metsa taastamine (48,2%).

Meede 1.5.3 – kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine (2)

Kogu investeerimismahu sihttase on 3,66 mln eurot, millest IV taotlusvooru lõpuks on täidetud 33,8%. Investeeringute mahu täitumine ei ole programmperioodi lõpuks ilmselt sihttaseme ulatuses võimalik ja prognoositavalt täitub kuni 40%.

Meetme sihttasemena on planeeritud loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa taastamise võimalikuks mahuks 3500 ha ja ennetustegevusega hõlmatud pinnaks 7000 ha. Toetuse abil taastatava kahjustatud metsa kogupind moodustab 2013 aasta sihttasemest 25,4%.

Kahjustatud metsa taastamiseks on toetus määratud 406,1 ha uue metsakultuuri rajamiseks, 464,4 ha metsakultuuri hooldamiseks ja 18,5 ha aidatakse kaasa metsa looduslikule uuenemisele. Toetuse väljamaksmise alusel on metsakultuuri rajamine toimunud 217,5 ha, metsakultuuri hooldamine 234,0 ha ja metsa looduslikule uuenemisele kaasa aitamine 1,6 ha. Seega on väljamaksete alusel meetme sihttasemete täitmine käesolevaks ajaks madal.

Meede 1.6 – põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse

andmise investeeringutoetus (1)

12,6

3,9

10,5

22,3

29,8

10,3

3,8

9,5

11,9

15,7

8,5

2,1

6,44,8

0,30

10

20

30

40

50

60

70

80

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

2008 2009 2010 2011 2012

Ett

evõ

tjate

arv

Su

mm

a, m

ln e

uro

t

Taotletud toetus Määratud toetus Väljamakstud toetusTaotlejad Toetuse saajad Väljamakstud toetuse saajadLineaarne (Määratud toetus) Lineaarne (Toetuse saajad)

Meede 1.6 – põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse

andmise investeeringutoetus (2)

Uue tehnoloogiate kasutamist on planeerinud 88 ettevõtjat ning uusi tooteid 93 ettevõtjat.

Perioodil 2007–2011 on toetuse saajate turuosa vähenenud 1,9 protsendipunkti võrra, millega seoses saab toetuse saajate turulepääsu ja turuosa suurenemist pidada halvaks.

Kuigi perioodil 2007–2011 jätkusuutlikkuse näitajad (käibe ärirentaablus, varade ja omakapitali rentaablus) olid vähenenud ning võlakordaja suurenenud, ei avaldu analüüsis ühtegi kriitilist faktorit, mis paneks kahtluse alla toetuse saajate jätkusuutlikkuse.

Meede 1.7 – põllumajandus- ja toidu- ning metsandussektoris uute toodete ja tehnoloogiate

arendamine

0

1

2

3

4

5

6

7

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

Ta

ime

ka

sva

tus

Va

lmis

lo

om

asö

öd

ato

otm

ine

Hu

lgik

au

ban

du

s

Pa

ga

ri-

jam

aka

rio

nito

od

ete

to

otm

ine

Lih

a t

öö

tle

min

e ja

sä

ilita

min

e

Pu

u-

ja k

öö

giv

ilja

töö

tle

min

e ja

sä

ilita

min

e

Ab

iteg

evu

se

d

Me

tsa

ma

jan

du

s

Pu

idu

töö

tlem

ine

Lo

om

aka

sva

tus

Se

ga

põ

llum

aja

nd

us

Mu

ud

e t

oid

ua

ine

teto

om

ine

Piim

ato

od

ete

to

om

ine

Mä

ära

ma

ta

Ett

evõ

tja

te a

rv

Su

mm

a, m

ln e

uro

t

Toetava investeeringu summa Määratud toetus Väljamakstud toetus Toetuse saajate arv

Toetuse summa jagunes: rakendusuuringud 96,2%, tootearendus 3,4% ning teavitustegevus 0,4%.

Meede 1.8 – põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (1)

Tegevuse nimetusToetatud

tegevuste arv

Määratud toetuse summa

eurot eurot/tegevus

Maaparandussüsteemi (sh kuivendus-, niisutus- ja kahepoolne reguleeriv süsteem) ehitamine 12 118 925 9 910 Maaparandussüsteemi (sh kuivendus-, niisutus- ja kahepoolne reguleeriv süsteem) rekonstrueerimine 320 24 764 548 77 389 Maaparandussüsteemi (sh kuivendus-, niisutus- ja kahepoolne reguleeriv süsteem) uuendamine 38 740 039 19 475 Muud, sh tuletõrjetiigi ehitamine, rekonstrueerimine 99 836 695 8 451 Teerajatiste ehitamine 28 619 010 22 107 Teerajatiste rekonstrueerimine 164 8 751 265 53 361 Teerajatiste uuendamine 29 825 067 28 451 Keskkonnarajatiste ehitamine 127 503 193 3 962 Keskkonnarajatiste rekonstrueerimine 47 578 190 12 302 Keskkonnarajatiste uuendamine 4 1 617 404 Maaparandussüsteemi eesvooluga seotud investeeringuobjektide ehitamine 3 25 912 8 637 Maaparandussüsteemi eesvooluga seotud investeeringuobjektide rekonstrueerimine 41 1 706 159 41 613 Maaparandussüsteemi eesvooluga seotud investeeringuobjektide uuendamine 22 327 311 14 878 Ettevalmistavad tegevused (sh projekteerimine, ehitusgeodeetika, uurimistööd, kava koostamine jms) 506 1 424 024 2 814 Ehitusjärelevalve 3% ja nõuetekohane tähistamine 260 723 354 2 782 Üldkokkuvõte 1 700 41 945 308 24 673

Meede 1.8 – põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (2)

MPÜd Ettevõtjad MTÜd KokkuHeakskiidetud taotluste arv 168 101 4 273Toetatava investeeringu summa, mln eurot 39,74 8,28 0,84 48,86Toetatava investeeringu summa ühe projekti kohta, mln eurot 0,24 0,08 0,21 0,18Määratud toetuse summa, mln eurot 35,20 6,11 0,64 41,95Keskmine toetuse summa heakskiidetud taotluse kohta, mln eurot 0,21 0,06 0,16 0,15

Endiselt on probleemiks korrastatud maaparandussüsteemide sihttaseme täitmine - 70 000 ha. Viie taotlusvooru projektide elluviimise tulemusena suudetakse täita veidi üle 70,8% sihttasemest (49 529 ha).

Kolme taotlusvooru tulemusena oli täidetud juba üle 100% uuendatavate teede ja keskkonnarajatiste sihttasemest.

Meede 1.9 – tootjarühmade loomine ja arendamine

MAKis on meetme sihttasemeteks määratud 45 tootjarühma, tootjarühmade käive 48,0 mln eurot aastas ning 100 turule sisenevat põllumajandustootjat. Tootjarühmade arvu sihttasemest on täidetud 42,2%, mis tõenäoliselt MAK perioodi lõpuks jääb täitmata. Sihttasemetest on täidetud tootjarühmade käibe ootus 179 miljon eurot. Kokku oli meetme 1.9 raames toetust saanud tootjarühmadel 637 liiget.

Sihttase turule sisenevate põllumajandustootjate arvu osas täidetakse vähemalt 100% ulatuses. Kokku on perioodi 2010–2012 jooksul lisandunud 90 turule sisenejat.

Meede 1.9 – tootjarühmade loomine ja arendamine

TootjarühmTunnustamise

aastaFIEdest liikmed

Alla 18 tuh eurot müügituluga FIEde

arv

FIEde arv, kelle müügitulu on suurenenud kolmandaks

taotlusvooruks üle 18 tuh euro

Eestimaa Piimatootjate ühendus 2010 12 1 0TÜ Rakvere Piimaühistu 2010 3 0 0Piimaühistu E-Piim 2010 180 81 26TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit 2010 0 0 0Viru Lihaühistu 2010 1 0 0Lihaühistu PYHL 2010 1 0 0

Tartumaa Piimatootjate Ühistu 2010 4 0 0TÜ Talukartul 2010 5 0 0TÜ Mulgi Piim 2010 54 27 8TÜ Laeva Piim 2010 2 0 0TÜ Eesti Mahe 2010 56 39 5

Põllumeeste Ühistu Kevili 2010 75 61 51TÜ Hiiumaa Meierei 2012 16 8 -

Kesk-Eesti Põllumajandusühistu 2012 0 0 0

TÜ Lüüste Põllumajandusühistu 2012 1 0 0TÜ Kaarliveski 2012 3 0 0

Põllumajandusühistu RAPTER 2012 1 0 0TÜ WIRU CILI 2012 1 0 0

TÜ Vooremaa Viljakasvatajad 2012 0 0 0KOKKU x 415 217 90

Meede 3.1 – majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas (1)

140 888183 337

0

2

4

6

8

10

12

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

Toetuse saajate keskmine müügitulu, eurot/toetuse saajaKeskmine toetatava investeeringu summa, eurot/toetuse saajaToetuse saaja tegutsemise aeg taotlemise hetkel, aastat: SEKUNDAARTELG

Meede 3.1 – majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas (2)

Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011Keskmine muutus,

% aastas

Keskmine BLV toetuse saaja kohta, eurot/toetuse saaja

41 656,75 42 696,46 40 433,87 47 549,95 59 984,96 9,5%

Toetuse saajate BLV muutus, eurot

NP 1 039,71 -2 262,59 7 116,08 12 435,01 NP

Toetuse saajate BLV muutus, % NP 2,5% -5,3% 17,6% 26,2% NP

Sektori* keskmine BLV ettevõtja kohta*, eurot/ettevõtja

189 323,06 171 275,59 136 082,63 147 942,98 167 770,26 -3,0%

Sektori BLV muutus, eurot NP -18 047,47 -35 192,95 11 860,34 19 827,28 NP

Sektori BLV muutus, % NP -9,5% -20,5% 8,7% 13,4% NP

Brutolisandväärtus

Meede 3.2 – külade uuendamine ja arendamine (1)

96 103127

111132

118 114134

118

143161 153

176

257283

76 90109

90113

97 98112 104

119137 131

154

226250

0

50

100

150

200

250

300

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

90 000

100 000

Ha

rju

ma

a

Lä

än

e-V

iru

ma

a

Pä

rnu

ma

a

Ta

rtu

maa

Ra

pla

ma

a

Vilj

an

dim

aa

Ida

-Vir

um

aa

Järv

am

aa

Jõg

eva

ma

a

Põ

lva

ma

a

Võ

rum

aa

Va

lga

ma

a

Sa

are

ma

a

Lä

än

em

aa

Hiiu

maa

To

etu

se s

um

ma

/ela

nik

. eu

rot

Ela

nik

e a

rv

Elanike arv, 2012 Toetatav investeeringusumma Määratud toetusesumma

LEADER-meede - kohaliku arengustrateegia rakendamine (1)

MAKis esitatud sihttasemed on saavutatud järgmiselt:Kohalike tegevusgruppide poolt rahastatavate projektide arv – 5 000. Täidetud 112,8%;

Toetatud koostööprojektide arv – 40. Täidetud 130,0%.

Koostööd tegevate kohalike tegevusgruppide arv (koostööprojektide alusel) – 20. Täidetud 90,0%.

Loodud töökohtade arv – 80. Täidetud 214,7%;

Kaasnevad loodavad täistööajaga töökohad – 40. Täidetud 407,5%.

LEADER-meede - kohaliku arengustrateegia rakendamine (2)

Juriidiline vormTaotluste

arv

Heaks-kiidetud

taotluste arv

Välja-makstud taotluste

arv

Taotletud toetuse summa,

eurot

Määratud toetuse summa,

eurot

Väljamakstud toetuse summa,

eurotMTÜ 3 859 3 664 2 710 39 866 090 37 394 444 23 720 429OÜ 1 053 986 607 15 050 369 14 189 126 7 187 102KOV 498 469 357 5 126 326 4 766 572 3 336 428SA 287 271 184 3 339 053 3 041 296 1 819 884FIE 192 163 118 1 617 746 1 373 393 809 547Seltsing 60 57 43 213 769 193 932 132 860AS 29 25 13 666 020 540 881 203 703TÜ 7 6 5 109 531 105 371 62 484UÜ 1 1 1 2 627 2 627 2 195KOKKU 5 986 5 642 4 038 65 991 532 61 607 641 37 274 632

LEADER-meede (3)Tegevusgrupp

1. telje meetme koodid111 121 123 124 125

MTÜ Arenduskoda 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00MTÜ Hiidlaste Koostöökogu 0,00 50 111,17 0,00 0,00 262 604,45MTÜ Ida-Harju Koostöökoda 0,00 60 465,62 41 250,00 0,00 0,00MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda 0,00 129 876,55 79 755,25 0,00 0,00MTÜ Järva Arengu Partnerid 0,00 36 914,35 35 732,00 0,00 0,00MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 0,00 99 254,90 0,00 0,00 0,00MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00MTÜ Läänemaa Kodukant 0,00 137 839,78 110 204,73 0,00 0,00MTÜ Mulgimaa Arenduskoda 0,00 104 484,52 13 490,00 0,00 0,00MTÜ Nelja Valla Kogu 0,00 0,00 76 669,15 0,00 0,00MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus (PAIK)

9 901,41 99 524,71 78 569,85 0,00 0,00

MTÜ Partnerid 0,00 408 254,12 19 452,82 0,00 0,00MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 0,00 404 444,58 58 791,37 0,00 0,00MTÜ Piiriveere Liider 0,00 0,00 246 960,57 3 637,44 0,00MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu 0,00 15 210,97 0,00 0,00 0,00MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu 12 560,13 0,00 7 860,00 0,00 0,00MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 0,00 22 849,17 41 942,14 0,00 0,00MTÜ Raplamaa Partnerluskogu 0,00 0,00 77 255,94 0,00 0,00MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu 0,00 283 293,00 735 011,58 0,00 0,00MTÜ Saarte Koostöökogu 0,00 21 506,27 625 240,35 57 731,70 0,00MTÜ Tartumaa Arendusselts 0,00 198 789,25 60 497,48 11 020,00 0,00MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 6 038,26 23 052,45 119 543,59 6 821,17 0,00MTÜ Virumaa Koostöökogu 0,00 102 910,92 0,00 0,00 0,00MTÜ Võrtsjärve Ühendus 0,00 58 049,99 56 822,00 0,00 0,00MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 17 698,12 0,00 138 387,59 157 627,52 0,00KOKKU 46 197,92 2 256 832,32 2 623 436,41 236 837,83 262 604,45OSAKAAL 0,05% 2,66% 3,09% 0,28% 0,31%

LEADER-meede (4)

Tegevusgrupp3. telje meetme koodid

311 312 313 321 322 323 331 341MTÜ Arenduskoda 101 732,00 880 563,31 667 207,05 674 501,26 1 251 650,23 249 182,93 18 308,44 124 832,93MTÜ Hiidlaste Koostöökogu 0,00 185 028,62 41 607,03 58 701,88 1 480 306,94 128 240,23 30 456,88 0,00MTÜ Ida-Harju Koostöökoda 23 099,39 318 731,23 178 918,92 701 869,45 474 887,56 101 705,76 0,00 0,00MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda 285 713,44 630 194,76 460 960,30 427 307,57 1 480 540,07 328 880,88 8 187,61 0,00MTÜ Järva Arengu Partnerid 0,00 450 234,84 649 314,10 14 987,00 1 392 643,28 89 734,58 10 900,00 22 293,69MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 0,00 519 849,35 375 047,39 124 808,34 1 087 843,98 116 234,04 0,00 0,00MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 125 526,49 258 026,90 557 358,63 56 635,49 1 454 277,98 149 662,39 1 532,00 14 169,34MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu 0,00 206 694,09 388 820,53 154 039,42 1 342 593,90 206 342,82 19 259,88 12 683,86MTÜ Läänemaa Kodukant 24 784,00 284 029,43 487 758,56 339 529,62 1 938 635,84 172 151,36 12 526,95 0,00MTÜ Mulgimaa Arenduskoda 79 512,00 495 037,98 426 260,78 0,00 935 364,23 211 449,31 0,00 0,00MTÜ Nelja Valla Kogu 4 932,00 57 754,08 19 230,11 509 689,99 2 077 291,31 662 955,52 0,00 13 671,00MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus (PAIK)

100 954,07 902 846,07 415 289,32 498 413,66 1 247 747,31 0,00 7 178,00 41 264,30

MTÜ Partnerid 0,00 481 176,45 72 446,99 0,00 2 018 633,70 166 245,38 3 362,79 0,00MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 11 711,42 527 573,74 382 286,88 140 603,36 1 040 831,92 32 675,20 0,00 8 464,78MTÜ Piiriveere Liider 0,00 520 645,51 129 512,25 40 852,30 1 469 832,63 244 722,21 0,00 11 622,37MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu 0,00 338 884,87 691 619,86 101 423,98 785 470,67 323 885,34 0,00 0,00MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu 51 076,00 565 585,42 174 541,08 541 502,63 1 169 267,45 214 586,48 68 140,17 36 103,18MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 80 320,94 854 966,25 1 475 116,91 108 062,00 1 362 143,02 265 854,73 91 141,14 174 208,97MTÜ Raplamaa Partnerluskogu 0,00 1 406 968,83 129 404,20 18 531,97 2 746 818,84 191 859,84 30 143,09 4 000,00MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu 0,00 676 996,91 758 161,04 184 382,74 2 897 687,59 439 764,63 0,00 0,00MTÜ Saarte Koostöökogu 0,00 679 282,18 930 461,26 66 223,90 3 055 226,89 288 026,58 8 455,16 0,00MTÜ Tartumaa Arendusselts 5 792,21 1 012 600,33 1 417 480,85 302 562,23 1 674 786,59 116 578,68 69 463,15 0,00MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 5 820,00 1 126 344,83 177 316,25 46 556,25 1 613 476,55 2 224,16 56 280,01 0,00MTÜ Virumaa Koostöökogu 4 660,00 113 352,03 688 842,95 35 944,41 726 574,96 125 633,16 0,00 0,00MTÜ Võrtsjärve Ühendus 278 553,09 236 596,13 457 496,05 121 289,64 1 751 491,07 148 069,97 39 033,28 5 000,00MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 83 483,47 970 236,40 273 800,94 236 892,41 1 021 373,06 229 618,48 0,00 22 217,80

KOKKU1 267

670,5214 700 200,54

12 426 260,23

5 505 311,50

39 497 397,57

5 206 284,66 474 368,55 490 532,22

OSAKAAL 1,49% 17,30% 14,62% 6,48% 46,47% 6,13% 0,56% 0,58%

LEADER-meede (5)Administratiivse koormuse jälgimine

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

Leader 4.1 Leader 4.3

Heakskiidetud taotlused31.10.2010

Heakskiidetud taotlused31.10.2012

Toetuse saajad31.12.2010

Toetuse saajad31.12.2012

Korduv toetuse saajad 2012

Korduv toetuse saajad 2010

Tänan!

[email protected]

Teostatud tööd http://ms.emu.ee/uuringud

mailto:[email protected]

mak 1. , 3. ja 4. telje meetmete tulemusi 2012. aastal

Documents