mak 2007-2013 meetmed i telg – maaelu arengu osakonna meetmed grete sommer 4 september 2006
DESCRIPTION
MAK 2007-2013 meetmed I telg – maaelu arengu osakonna meetmed Grete Sommer 4 september 2006. Maaelu arengu osakonna meetmed. 1.1 – Põllumajandustootjate ajakohastamine 1.1.1 – Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud 1.1.2 – Pikaajalised investeeringud - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
MAK 2007-2013meetmed
I telg – maaelu arengu osakonna meetmed
Grete Sommer
4 september 2006
Maaelu arengu osakonna meetmed
1.1 – Põllumajandustootjate ajakohastamine
1.1.1 – Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
1.1.2 – Pikaajalised investeeringud
1.3 – Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
1.4 – Maaparandus
1.5 – Metsamajandus
1.1 Põllumajandustootjate ajakohastamine
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Toetuse saajad:
• Mikropõllumajandustootjad;• Mikropõllumajandustootjate ühistud (MTÜ, seltsing)
või iseseisvate mikropõllumajandustootjate omavaheline koostöö ehk partnerlus
- kõik liikmed mikroettevõtted
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus:• Hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine
(kasvuhooned, laod, hoidlad, kuivatid, jahutusruumid, omatoodetud saaduste töötlemiseks vajalikud hooned (sh laod, hoidlad, jahutusruumid), tootjarühmade ühishuve teenivad tehnoloogilised rajatised jms);
• Masinate ja seadmete (sh kasutatud) ostmine ja liisimine;• Loomakasvatushooned, -puurid, -rajatised, ja –seadmed, kui
neid ei toetata alameetmest 1.1.2; • Investeeringut ettevalmistavad (nt ehitusgeodeetiliste, äriprojekti
koostamise nõustamise) jms tööd;• Viljapuude ja marjapõõsaste istikute ning marjaistikute ostmine,
samuti ilupuude ja –põõsaste istikute ostmine istanduse rajamise eesmärgil;
• Seotult eelpool nimetatud tegevustega lubatakse ka investeeringuid, mis võimaldavad elamute elamiskõlblikuks tegemist tööandja poolt võimaldatavate eluruumidena, ?%-na toetuse suurusest.
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Ei toetata:
• Hoonete ja rajatiste ostmist.• Põllumajanduse tootmisõiguste (nt. piimakvoodid),
loomade ja mitte-püsikultuuride ostmist.• Tavalisi asendusinvesteeringuid põhivara eluea
lõppedes.
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Maksimaalne toetussumma ja –määr:
• Kuni 100 000 € ehk 1 564 660 krooni (ühistu või partnerluse korral kuni 300 000 € ehk 4 693 980 krooni).
Üks mikropõllumajandustootja saab investeeringutoetust taotleda üksi, läbi mikropõllumajandustootjate ühistu või mikropõllumajandustootjate partnerluse kaudu. Mikropõllumajandustootja, kes on toetust saanud ühel nimetatud viisil, ei või investeeringutoetust rohkem taotleda.
40%/50%/60%
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Taotluste hindamise protseduur:
• põllumajandustootja(te) või ühistu varasem tegevus;• eelistatakse ühisprojekte;• eelistatakse väiksemat toetussummat küsivaid taotlejaid;• eelistatakse põllumajandustootjaid, kes pole saanud
põllumajandustootmise investeeringutoetust;• eelistatakse põllumajandussaaduste töötlemisele ja
mitmekesistamisele suunatud investeeringuid;• traditsioonilistele põllumajandussektoritele (hinnatoetused),
eelistatakse põllumajandustootmise mitmekesistamist;• eelistatakse mahepõllumajandustootjaid;• hinnatakse projekti mõju tööhõivele;• hinnatakse projekti uuenduslikkust;• hinnatakse projektiga kaasnevat keskkonnamõju.
1.1.1 Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringud
Arutelu:
Toetuse saajad;
Toetatavad tegevused.
1.1.2 Pikaajalised investeeringud
Taotleja: loomakasvatusega tegelev põllumajandustootjaNõuded: • Loomakasvatusehitis on registreeritud• Põllumajandusloomad on registreeritud• Ettevõte täidab keskkonna-, hügieeni- ja loomade heaolu
nõudeid• Investeering on seotud ettevõtte kvoodiga• Investeering vastab keskkonnakompleksloa kohustusega
ettevõtetel PVT nõuetele• Ettevõte koostab äriplaani• Investeeringuobjekt ei ole enne toetust saanud
Meedet rakendatakse kogu Eestis alates 2007. aastast.
1.1.2 Pikaajalised investeeringud
Toetatavad investeeringud: Pikaajalise tasuvusajaga loomakasvatushoonete ehitamine
ja rekonstrueerimine, sh. investeeringud farmiseadmetesse
Täpsem lubatud investeeringute loetelu tuuakse ära määruses.
Nõutavad dokumendid:• Taotlus• Äriplaan• Keskkonnakompleksloa kohuslastel nn. investeerigukava,
mis on eelnevalt kooskõlastatud keskkonnateenistuses • Vajadusel muud tõendavad dokumendid
1.1.2 Pikaajalised investeeringud
Toetuse määr: fikseeritud summa loomakoha kohta (vastavalt tootmistüübile ja farmi suurusele)
Toetussummade määramisel peetakse veel silmas, et see ei ületaks:
• 40% investeeringu maksumusest; • 50% LFA piirkonnas või noortele
põllumajandustootjatele väljaspool LFA-d; • 60% noortele põllumajandustootjatele LFA piirkonnas.
Täpsemad toetusmäärad fikseeritakse määruse tasandil.
1.1.2 Pikaajalised investeeringudTaotluste hindamine: meede on avatud kõigile taotlejatele, kes
vastavad nõuetele. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel ning moodustatakse paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused
Hindamiskriteeriumid:• omafinantseeringu suutlikkus (eelistatakse taotlusi, kus
küsitav toetuse määr on madalam);• uute nõuetega vastavusse viivate investeeringute eelistamine
(v.a. PVT nõuded); • mahetootmine annab lisapunkte;• arvestatakse investeeringuga kaasnevat loomade heaolu ja
keskkonna paranemist;• tööhõive säilitamine annab lisapunkte.
1.1.2 Pikaajalised investeeringud
Arutelu vajavad küsimused:
• Nõuete puhul investeeringu seotus ettevõtte kvoodiga• Toetatavate investeeringuobjektide nimekirja
laiendamine• Tööhõive säilitamine hindamiskriteeriumina
1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
Taotleja:
• alla 40-aastane;• asub esimest korda tegutsema
põllumajandusettevõtte juhina (toetust on võimalik saada hiljemalt 18 kuud pärast alustamist)
• omab ametialaseid oskusi ja pädevust (3-aastane töökogemus või põllumajanduslik haridus);
• esitab äriplaani.
1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
Toetatavad tegevused:• hõlbustab tegevuse alustamist (ühekordne
kapitalitoetus);• äriplaan.
Toetus:• kuni 40 000 eurot (625 864 krooni); • juhul, kui taotlejaid on rohkem, kui meetmes
eelarvevahendeid, on võimalik toetussumma vähendamine kuni 30 000 euroni (469 398 krooni).
1.3 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus
Hindamine:• majanduslik jätkusuutlikkus;• talu ülevõtvate noorte eelistamine;• LFA-l asuvate taotlejate eelistamine;• pädevus ja kogemus;• nõustaja hinnanguga äriplaanide eelistamine;• projekti uuenduslikkus.
Arutelu:
• taotluste hindamine konsulentide poolt• hindamiskriteeriumid
1.4 Maaparandus
Eesmärgid:
• ühtlustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vähendades ebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandustootmise riske ja suurendades erametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti;
• parandada juurdepääsu põllumajandusmaale ja erametsamaale;
• vähendada lokaalseid üleujutusi;• minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja
suurendada eesvoolude isepuhastamisvõimet.
1.4 Maaparandus
Sihtrühm:Toetust on õigus saada:• põllumajandusega tegelevatel ettevõtjatel;• erametsaomanikel ja metsaühistutel, kelle omandis või
metsaühistu puhul tema liikme omandis on metsamaa;• maaparandusühistutel;• mittetulundusühingutel, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks
on tee hoid.
Nõuded:Maaparanduslikeks tegevusteks võib toetust taotleda kui:• investeeringu tulemusena maaparandusehitis vastab
“Maaparandusseadusega” kehtestatud nõuetele; • maaparandussüsteemi reguleeriv võrk erametsamaal paikneb
tulundusmetsas.
1.4 Maaparandus
Toetatavad tegevused:
• põllumajandus- ja erametsamaal kuivendamiseks või niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike ehitiste (ka keskkonnakaitserajatised nagu lodud, settebasseinid, kaldapuistud jne.) ja maaparandussüsteemi teenindava tee ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine;
• põllumajandus- ja erametsamaale ning põllumajanduslike tootmishoonetele ja erametsa tarbeks tulekustutusvee veevõtukohtadele juurdepääsuks teede ja teerajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine;
• erametsamaal tuletõrje veevõtukoha rajamine ja rekonstrueerimine.
1.4 MaaparandusMaksimaalsed toetuse määrad:• keskkonnakaitserajatistele ja erametsamaal tuletõrje veevõtukoha
rajamiseks ja rekonstrueerimiseks - kuni 90%;• kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks või uuendamiseks - kuni
75%, kui toetust taotleb maaparandusühistu - kuni 90%; • uute kuivendussüsteemide ehitamiseks ja niisutussüsteemide
ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või uuendamiseks - kuni 40%;• juurdepääsutee investeeringutele kui juurdepääsutee on ühel
kinnisasjal - kuni 40%, kui juurdepääsutee on mitmel kinnisasjal - kuni 75%.
Maksimaalne toetussumma:• Maaparanduslikeks tegevusteks võib avaliku sektori maksimaalne
toetus ühe taotleja kohta ulatuda 5 mln kroonini aastas, ületamata kogu programmiperioodil 15 mln krooni.
• Juurdepääsutee investeeringuobjektide korral võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta ulatuda 2 mln kroonini aastas, ületamata kogu programmperioodil 6 mln krooni.
• Erametsamaal tuletõrje veevõtukoha rajamise ja rekonstrueerimise korral võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta ulatuda 0,25 mln kroonini aastas, ületamata kogu programmperioodil 0,75 mln krooni.
1.5 Metsamajandus
Eesmärgid:• metsa majandusliku väärtuse parandamine metsa
tootmispotentsiaali tõstmisega metsa liigilise koosseisu parandamiseks või ökoloogiliste väärtuste säilitamiseks ning kasvamajäävate puude väärtuse suurendamiseks;
• metsa majandamise keskmise tulususe tõstmine;• metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine;• ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja –kahjustuste
ennetamine;• loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa
tootmispotentsiaali taastamine:• metsatulekahju ennetamine;• investeeringud töötlemisviisidesse ja tehnoloogiatesse, mis
parandavad metsandussaadusi töötleva mikroettevõtte üldist tulemuslikkust (arendusprojektid).
1.5 Metsamajandus
Toetuse saajad:• füüsilised isikud ja ettevõtjad, kelle omandis on metsamaa;• metsaühistud, kelle omandis või kelle liikmete omandis on
metsamaa;• arendusprojektide puhul metsandussaadusi töötlevad ja
turustavad mikroettevõtted. Miinimumnõuded taotlejale:• metsa majandusliku väärtuse parandamiseks võib taotleja teha
investeeringuid metsamaale, mille kohta on koostatud metsamajandamiskava;
• metsatulekahju ennetustegevuse puhul peab olema mets piiramata ja juurdepääs tulekaitselise infrastruktuuri objektidele tasuta;
• arendusprojekti puhul mikroettevõte ei ole sidus- ega tütarettevõte ning peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat.
1.5 MetsamajandusToetatavad tegevused:• metsa majandusliku väärtuse parandamine hooldusraiete,
uuendamise, metsakultuuri hooldamise, metsapuutaimi kaitsvate metsatarvikute ja taimekaitsevahendite soetamise kaudu;
• raietehnika soetamine;• ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja –kahjustuste ennetamine,
mis seisneb selleks vajalike tarvikute (aiad, signalisatsioonid, repellendid jt tõrjevahendid) soetamises;
• loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine, k.a maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede soetamine ja istutamine ning metsakultuuri hooldamine, metsatarvikute ja taimekaitsevahendite soetamine;
• tulekahju ennetamine kõrge ja keskmise metsatulekahjuohuga metsades. Ennetamine seisneb tulekaitselise eesmärgiga infrastruktuuri rajamisel ja korrashoiul;
• metsandussaadusi töötleva tööstuse mikroettevõtete investeeringud uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ja arendamiseks.
1.5 MetsamajandusToetus:
• metsa majandusliku väärtuse parandamisel on toetuse määr kuni 80 %, kusjuures ulukikahjustuste ja taimehaiguste ennetamisel kuni 90 %;
• raietehnika soetamisel on toetuse määr kuni 50 %;• loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa
tootmispotentsiaali taastamisel on toetuse määr kuni 100%;• metsatulekahju ennetamisel on toetuse määr kuni 95 %;• arendusprojekti puhul on toetuse määr kuni 50 %;• metsa majandusliku väärtuse parandamise ja kahjustatud metsa
tootmispotentsiaali taastamise puhul kasutatakse standardseid ühikuhindasid hektari kohta, mille kujundamisel võetakse aluseks taotluste esitamise tähtajale eelnenud aastal siseriiklikult väljakujunenud turuhinnad;