mate spreds low

MATELUNA-AMEERIKA JUJOOK

MATELUNA-AMEERIKAJUJOOK

Johanna Pohjola

Sisuko rdMate on uus kohv 6 Mate, matetee vi mat? 9

KHU SBER 13 Luna-Ameerika roheline kuld 15 Kuidas juavad lehed matetopsi 19Looduslik erguti 23 Kohvist loobujate unistus 28 Mateiin vi kofeiin? 29

MATE AJALUGU 35 Jumalate keelatud jook 37 Jesuiidid ja pha taim 41 Mate ti iseseisvuse 44 Materiikide vljakujunemine 49 Eurooplased arendavad matemajandust 53

MATERIISTAD 62 Matetopside maailm 65 Matetopsi kllastamine 71 Bombilla ehk selaga krs 74 Yerba mate puru 77 Teised materiistad 81

MAITSERIKAS MATE 87 Mate olemus 89 Maatee mrkjas ilu 90 Vee ja hu kunst 95Mate valmistamine 98 Terer 104 Yerba mate tmmis 106

Kuidas veel vib matet valmistada 107

MATE JAGAMINE 113 Jagamise kunst 115 Hoidu algaja apsudest 118 Bombilla jagamine 122

MATEKULTUUR 131 Rahu ja armastus 132 Mate reisib 136 Rahvamehe jook 138Mate rahvaprimuses 141 Che Guevara mate 145 Mate maailmas 152

MATE, EESTI JA SOOME 160 Mate positsioon Eestis 162mberasujad vaimustusid kuijast 166 Mate ja meremeeste kirikupetajad 172

Uruguay tselluloosivabrikud 174

Snastik 182 Minu teekond mateni 186 Tnusnad 188 Illustratsioonide loetelu 189 Allikad 190

Alguprandi tiitel:Mate. Etel-Amerikan voimajuoma

Johanna PohjolaInto Kustannus

Johanna Pohjola, 2013Esmakordselt avaldatud 2013 (ISBN 978-952-264-258-5)

Tlkinud Kadri JaanitsKeeletoimetaja: Mare Lokene

Kujundus: Nina KairisaloKaanekujundus: Satu Kontinen

Joonistused: Tiina Sunila

Kik igused kaitstud.Autoriigus: tlge eesti keelde.

Kadri Jaanits ja kirjastus Valgus, 2014Autoriigus: kujundus. Nina Kairisalo, 2013

Autoriigus: kaanekujundus. Satu Kontinen, 2013Autoriigus: joonistused. Tiina Sunila, 2013

ISBN 978-9985-68-290-6www.kirjastusvalgus.ee

Trkitud Tallinna Raamatutrkikojas

>> 7 6

>> 9 8

L UTRINIDAD JA TOBAGO

GUYANA

TIILI

SURINAME

PRANTSUSE GUAJAANA

VENEZUELA

COLUMBIA

BRASIILIA

PERUU

BOLIIVIA

PARAGUAY

URUGUAYARGENTINA

Misiones

Patagoonia

Rio Grande do Sul

Santa Catarina

Paran

Mato Grosso do Sul

So Paulo

Mato Grosso

MONTEVIDEO

PORTO ALEGRE

RIO DE JANEIRO

BUENOS AIRES

APSTOLES

ASUNCIN

SANTIAGO

SUCRE

VALDIVIA

LIMA

QUITO

LA PAZ

POTOS

ECUADOR

>> 11

>> 13 12

>> 14 > 15

>> 17 > 16

>> 19 18

>> 21 > 20

>> 25 24

YERBA AUKS KORRALDATAKSE ILUDUSVISTLUSI JA FESTIVALE

Yerba mate on armastatud taim. Argentinas Aps-tolese linnas korraldatakse selle auks igal aastalfestivali Fiesta Nacional de la Yerba Mate (Rah-vuslik matepidu). Ja taim on selle kuhjaga rateeninud, sest yerba mate on piirkonna thtsaimpllumajandustoode ja majanduse alustala.

Apstolese nimetatakse Argentinas yerba matepealinnaks. Selles piirkonnas valmistatakse tuntudmatepuru kaubamrke, nagu Amanda, Rosamon-te, Playadito ja Romance. Seal korraldatakse kamootorratturite iga-aastast ritust En Moto conMate (Matega mootorrattal).

Yerbafestivalidel mngivad bndid, kokku tule-vad plluharijad ja mehaanikud ning reklaamivadoma tooteid. Pidu avatakse matejoomisega pea-laval. 2009. aastal ehtis lava projitseeritud kalebassja ues sulises kalebass-purskkaev. rituse krg-punktiks on yerba mate iluduskuninganna ReinaNacional de la Yerba Mate valimine.

Kohalikke matefestivale korraldatakse mujalgi.Festivalidel visteldakse niteks selle nimel, kes onkige parem mate valmistaja cebador ja kellemate silitab topsis hea maitse kige kauem.

EELELDUT KOKKU VTTES ON YERBA

MATET uuritud vhem kui kohvi vi teed.igupoolest on seda lhemalt uurima haka-tud alles viimastel aastatel. Seni ei ole medit-siin avastanud matel mingeid arvestatavaidkrvalmjusid.

Mnikord on uuringutulemused oma-vahel vastuolus, nagu ka kohvi puhul.Ohtrat matejoomist on niteks peetudohtlikuks maksahaigetele, kelle maksei suuda toime tulla kofeiiniga. Teistesuuringutes videtakse omakorda, etmate kaitseb maksa, sest taimes si-salduvad ained ei lase kllastu-mata rasvhapetel oksdeeruda.

Rahvusvahelise Vhiuurimiskeskuse IARCandmetel suurendab kuuma mate joominesuuvhi riski. IARC peab riski marginaalseksning selle phjal ei saa liigitada matet vhi-tekitajaks. Pealegi vib risk keskuse vitelolla tingitud pigem kuumast veest kui taimestendast. Uuringus ei ole ka arvestatud suitse-tamise ja alkoholi tarbimise mju tulemus-tele.

Mate mju on nagu kigi jookide jaskide mju lppude lpuks individuaal-ne. Luna-Ameerikas leiavad mned inime-sed, et mate phjustab maos lihappesust.Ka kofeiin ei sobi ju kigile. Rasedad peaksidselleprast jooma matet mdukalt.

Luna-Ameerikas antakse matet isegi las-tele. Aga enamasti alles joomise lpus, kuijook ei ole enam nii kange. Ka vesi ei tohiolla liiga kuum.

Mate vib tekitada vaimset ja fsilist sl-tuvust. Fsilise sltuvuse all peetakse silmaslgastumist ja head enesetunnet, vaimse allemotsionaalset sltuvust. Mate maitset, oma-dusi, topsi ja sotsiaalset rituaali on kergearmastama hakata.

Nagu igal pool mujalgi, kehtib ka matepuhul mdukuse phimte.

Hispaanlased ksivad alati, kas mate on hallutsinogeenne.Tops neb nende arvates vljanagu vesipiip. Nad arvavad,

et mate poleks nii populaarne,kui selle mju oleks

ainult ergutav.

Paula MeissBARCELONA

Florencia Bordakievich, Yerbamiss 2011.

>> 26

>> 28 > 29

>> 31 30

>> 33 32

>> 37 36

>> 39 38

>> 41 40

>> 45 44

MATE, MATEE VAI MATE?

vanematele vi hrradele matet pakkudesmtsi peast.

Montevideo hispaanlased on rmiseltlaisad. Nad ei tee muud, kui lobisevad, joo-vad matet ja suitsetavad, kirjeldas JavierRicca jrgi ks Pernetty-nimeline vaimulik1763. aastal.

Kui Uruguay 1828. aastal iseseisvus, oliBrasiiliast sisseveetud yerba valitsusele thtismaksutulude allikas. Pole siis ime, et matetarbimist arvukate regulatsioonidega suuren-dati. Niteks maapiirkondades oli ette nh-tud, et igas tpevas peavad olema mate-pausid. Ka naaberriikides oli yerbakauban-dus maksutulude allikas.

YERBA MATE SAI ladinakeelse nime 1822.aastal, kui Prantsuse botaanik Auguste deSaint-Hilaire andis taimele nimeks Ilex para-guariensis. Paralleelsed nimevariandid olidIlex paraguayensis ja Ilex mate. Ka Prantsusebotaanik Aim Goujaud ppis yerba matekasvatamist ja tabas ra jesuiitide seemne-ttlustehnika. Luna-Ameerikas teati tedaperekonnanimega Bonpland.

Paraguay iseseisvus 1811. aastal. Hiljemnatsionaliseeris isevalitseja Jos Gaspar Rod-rguez de Francia yerba mate istandusedja piiras eksporti, mis jigi soiku. Valitsus

monopoliseeris yerba ning vhendas sellegakaupmeeste sissetulekut ja suurendas vae-sust. Selle tagajrjel tulid matepuru turuleArgentina ja Brasiilia. Prast Argentina, Bra-siilia ja Uruguay vastu aastatel 18641870peetud sda tmbus Paraguay materisveelgi tagasi.

Looduslikes yerbaistandustes olidttingimused endiselt ebainimlikud.Noori mehi meelitai korjajateks ehkmensdeks ettemaksuga. Paljud sat-tusid vlgadesse, millest nad eisuutnudki vabaneda. Vgivaldoli tavaline ja pgenemine vislppeda surmaga.

Carlos Morel / Gregorio Ibarra Familia del gaucho (Gauto perekond), 1841.

See sdant pahaksajav mahllevib sellise kiiruga, et on

judnud nii ukonda kui kapaljudesse Ameerika ja

Euroopa linnadesse. Saatan iseon selle mne oma needuse abil

vlja melnud.

Jesuiit Francisco DazJAVIER RICCA EL MATE

>> 50

>> 53 52

>> 55 > 54

>> 59 58

>> 61 60

>> 63 62

>> 65 64

>> 67 66

>> 69 68

>> 71 70

>> 73 > 72

>> 75 74

YERBA MATE PURU

TPSELT NAGU jahukott! hatab noorSoome naine he Helsingi teepoe leti ees.

Ta on esimest korda ninud poolekilostmatepuru pakki. Luna-Ameerikas maksepuru tavaliselt suurtes poole- kuni kahekilos-tes kottides, sest matetopsist juues kulub sedapalju. Eestis on saadaval ka lahtist puru,mida Luna-Ameerikas peetakse imelikuks.

Matepuu lehesegu nimetatakse Eestis sa-geli mateks. Ka Srias ja Liibanonis nime-tatakse puru nagu jookigi matteks. Agaametlikult on puru nimi yerba mate vi l-hemalt yerba (Brasiilias erva-mate vi erva).

Luna-Ameerikas ei vsi kohalikud pa-randamast, kui vlismaalane tahab poestosta matet. See on ikka yerba!

Eespool nentisin, et kige parem ldnime-tus on eesti keeles puru vi lehepuru. Mnedrgivad ka paksust nagu kohvil. Olemas onka nii peeneks jahvatatud yerbat, et kigeigem oleks seda nimetada jahuks, tolmuksvi pulbriks.

Oma lemmikyerba leidmiseks tuleb proo-vida erinevaid sorte. Ja neist juba puudustpole! Philine erinevus seisneb selles, kaspuru sisaldab ka matepuu oksatkikesivi mitte. Hispaaniakeelsetes mate-maades on oksatkikestega puru

>> 77

>> 79 78

>> 80 > 81

>> 83 82

>> 85 84

>> 87 86

MATE OLEMUS

MATE VALMISTAMISE juures on oluline teada kolme asja.

Avatud meel. Pole olemas hte ja ainukestiget viisi mate valmistamiseks ja joomiseks. Aegaitab leida viisi, mis vastab kige paremini just

sinu vajadustele. Siiski on vaja vallata mningaid phi-vtteid.

Rahu. Mate maitseb seda paremini, mida hoo-likamalt seda valmistada. Matejoomine onrituaal, mis nuab rahu, keskendumist ja mne-

vrra aega. See aitab hetkeks peatuda ja hinnata elu m-duvaid hetki.

Isikupra. Mate ei ole tee. Mate paljastab omatelise olemuse alles siis, kui juua seda matetopsistvi mnest teisest anumast lbi filterkrre. Kui

oled seni valmistanud matet ainult kannus tmmata lastes,proovi krt. Matetopsi polegi kohe vaja, sobib ka joogi-klaas.

123

MAATEE MRKJAS ILU

MATE PHIMAITSE on mrkjas. Mate-sbrad kirjeldavad maitset jrgmiselt:

mahedalt mrkjas, kauakestev ja maa-lhedane. Maitseb nagu hinge energia,

loodusjud. Suvine soe tuulehk.Lootust andev jud, mis ergutab

vaimu. Maa sber, maatee.

Esimesel korral ei maitse mate aga sugugialati nii taevalikult. Nii on ka paljude teistemnuainete, nagu kohvi, tubaka ja llega.Minuni on judnud niteks selliseid esma-kogemusi nagu: hobuseheinad, laut, lehma-snnik, savi, mrg lambanahk, loomalikkus,segu mrjast heinapallist ja vanaema keldrikergest hallitusehngust.

Huh, see ei kla just eriti ahvatlevalt!Aga muretsemiseks pole phjust, tuleb

ette ka teistsuguseid esmamuljeid: srtsakas,suitsumaitseline, mineraalne; kange rohelinetee; tume, tugev puit; rohumekk, rdirikas;ngesed, hein ja rdid; tidlasem ja nansi-rikkam kui roheline tee.

Matemaades harjub inimene maitsega kii-resti, sest seal on raske vltida pidevat kokku-puutumist matega. Pealegi on matesid mit-mesuguseid: kui proovida erinevaid, leidubkindlasti ka selline, mis meeldima hakkab.Matega on esialgu lihtsam harjuda kergelt

Grafiti Uruguays, Montevideos.

Keevas vees ra lahustatudrohukrtega maitsestatud

sigaret oli vist esimene assotsiatsioon, mis kanget

matet lrpides phe hppas.

Mele Pesti, Kristjan Jansen

MATE JA MILJON MAHLA

>> 90

MRU JA MAGUS MATE

Mru mate ja inetu naine ainult hda sunnil,eldi krgklassi salongides 18. sajandil. Suhkur olisiis luksuskaup. Hiljem muutus magus mate omakaloritega vaesema rahva jaoks oluliseks khuti-teks. Mru mate on hispaania keeles mate amargo,cimarrn vi verde, magus mate on mate dulce.

Maitse-eelistused vahelduvad piirkonniti jaisikuti. Mru mate karisma on tugevam. Mateamargot seostatakse popkultuuris vapruse, ju jamehelikkusega, niteks karjus-gautodega. Mate-ajaloolane Amaro Villanueva on mru matet kirjel-danud kui ksinda joomise ja meditatsiooni matet,

hinge matet ja mtiskluste kaaslast, mis aitab mt-teid koguda.

Magusat matet on peetud naiste, laste ja vlis-maalaste kergemaks variandiks. Reaalsus on agamitmekesisem kui ettekujutus: niteks gautodmagustasid matet, kui olid sunnitud sama yerbatteist korda kasutama.

Luna-Ameerika riikides on maitsete levaidlemine tavaline, aga pilgete objektiks on tava-liselt magus mate. Argentinas ja Tiilis pole vajasuhkrut hbeneda, aga Uruguays ja Luna-Brasii-lias ei ole selle kasutamine nii levinud.

vesiseks muutunud portsudena, kui maitsepole enam nii tugev.

EESTIS TULEB pehmemaks maandumisekskasutada teisi vahendeid. Kige lihtsam onilmselt teenipp: kui lasta matepurul teetassistmmata, on maitse mahedam, sest puru onvhem. Harjumine vtab aega. Vaja lhebka kannatlikkust ja usku paremasse maitse-

tulevikku.Paljud jtkavad visalt mate maitsmist

ja joomist, sest see annab hea enese-tunde, rgib loodustoodete mja

Heini Mikkonen.

Kui sa pole just mrude ja tugevate mait-sete suur austaja, lisa mateveele mett viproovi puuviljadega maitsestatud yerba matepurusid. Paljud kogenud matejoojad vaata-vad maitsestatud matele viltu, aga ra teeneist vljagi.

Lppude lpuks on olemas ka suhkur,kuigi see pole just viimane mood. Vanasti oliteisiti: veel 18. sajandil oli suhkur haruldane,ihaldatud maiuspala. Tumedat suhkrut peetiesialgu lihtrahva suhkruks, aga tnapevalon see trendikam kui valge.

Toidumood muutub, nii et ra lase seltakistada matejoomist. Mru jook lhebmagustatuna kergemini alla. Suhkrut vibsegada matevee vi puru hulka vi pannaenne vee kallamist topsi krre krvale.Kui mate maitse juba tuttavaks saab, vibsuhkrukogust vhendada. Teline mate omaaroomidega tuleb esile alles siis.

Olgu veel eldud, et mrja heinapalli javanaema keldri hallituse etapp lheb mda.Need olid osa soomlase Sara Tarvaise esma-muljest.

Erksam olemine ja jagamise traditsioo-niline kultuur innustasid jtkama. Mnendala prast hakkas ka maitse meeldima jasai vgagi armsaks, rgib Luna-Ameeri-kas matejoojaks saanud Tarvainen.

>> 92

>> 95 94

>> 97 > 96

Tida matetops umbes poolenisti vi kahe kolmandikuni yerba mate puruga. Mida rohkempuru, seda intensiivsem maitse.

Kata topsisuu kega ja raputa. Suured purutkid vajuvad phja ja tolm jb peopessa.

Kalluta topsi, nii et puru vajuks hest servastmadalamale. See on oluline, et osa purust jks vimalikult kaua kuivaks. Katsu teha vimalikultjrsu nlvaga mgi.

Kalla puru madalamale servale sorts leiget vett.Lase sel natuke aega imenduda.

Pane bombilla topsi sellesse serva, kus purumgi on kige madalam ja kuhu sa kallasid ka vett. Suru krs phjani vlja.

Nrista 7080kraadist vett aeglaselt krre krvaleainult hte kohta. Jta purume tipp kuivaks. Vett vib kallata mitmes jrgus: tursuv puru imabalguses palju vett. Lpeta enne, kui vesi tusebkuiva osa krgusele.

Kui mate tundub kuum, ime vikeste smudega.Joo tops thjaks, kuni krs hakkab lurisema. Kalla vett juurde alati samasse kohta. Kui maitsenrgeneb, vid kallata rohkem topsi keskosa poole.Pa jtta osa purust kuivaks.

Vesi Tida

Tolmuta Mgi

Lase tursuda

Krs

Kalla Naudi

Kuumuta matevesi 7080 kraadini.Vesi ei tohi keeda, muidu krvetabsee matet ja rikub maitse.

MATE VALMISTAMINE

1 2

3 4

5 6

87

>> 101 100

>> 103 > 102

>> 105 104

>> 106 > 107

>> 108

>> 111

MATE JAGAMINE

Sageli juhtub, et kogenematu jooja hakkab talle pakutud mate-topsis jooki krrega segama. Mate

valmistajale on see piinarikas hetk.Miks? See peatkk tutvustab mate

sotsiaalset etiketti. Kuidas materingis kituda? Kas krt peab

tingimata jagama?

JAGAMISE KUNST

IGAS KODUS LEIDUB yerbat. Isegi neis,kus ei jooda matet, tleb minu Argentinatuttav.

Mate phiolemus on vaieldamatult sot-siaalne. See on ood htsusele, vendlusele, k-lalislahkusele ja usaldusele. Sgavale matehinge on kodeeritud ksk: jaga mind inimes-tega. Luna-Ameerikas on sgi ja joogi ja-gamine ka muidu tavalisem kui Eestis, agamoraalne kohustus jagada matet saab teistesttoodetest vidu 6 : 0.

Jagamine thendab, et matet juuaksehisest topist ja hise krrega. Uus portsjon,uus jooja. Matet tuleb teistele vhemalt pak-kuda. Mitte siiski vhivrastele tnaval,vaid neile, kellega on midagi hist. ksindajoomist peetakse imelikuks ja isekaks.

Topsi ja krre jagamine muudab mate eri-liselt intiimseks. Joomise hkkond on tavali-selt vaba ja lgastunud, aga selles peituvadteatud reeglid. Lunaameeriklased peavadtseremooniast sna tpselt kinni. Kui osale-

jad tunnevad reegeleid, ongi joomine mnusja vaba.

SOTSIAALSET MATEJOOMIST nime-tatakse hispaania keeles mateadaks(matesessioon) vi rueda del mateks(matering). Ring thistab tuleaset,

Mate on jook, mis meldi vlja

jagamiseks.

Jos Pedro DazURUGUAY

>> 115

>> 117 116

HOIDU ALGAJA APSUDEST

topsi viisakalt jrgmisele. Aga matetops tulebthjaks juua. Siis anda tops tagasi jagajale.Kui jtad topsi vedelikku, avaldad oma sala-dused jrgmisele joojale, tleb rahvatarkus.

ALGAJA JOOJA MRKAB mnikord, ettalle ei pakuta enam matet. Ta imestab, vib-olla isegi solvub. Miks mind ringist vljajeti? Ilmselt on tegemist valesti ajastatudviisakusega, sest kllap andis jooja topsicebadorile ja tnas viisakalt mate eest. Agatnu thendab, et ei soovita enam juua.

Ka cebador vis solvuda, et tema mateei klba. Selline situatsioon ongi muutu-nud Argentinas anekdoodiks: Vlismaalanetnab alati esimesena mate eest. Argentiin-lane imestab, et kas talle ei meeldi minumate?

Ma tean, et tundub ebaviisakas jtta tna-mata. Olen lahendanud asja nii, et naeratantopsi tagasi andes. Teine vimalus on kiitajoogi maitset. Mned tnavad esimest matetvastu vttes, aga mitte kunagi seda tagasiulatades.

Viisakas on teha kaasa vhemalt kaksringi.

KS JA SAMA SITUATSIOON VIB erine-vatest kultuuridest vaadates tunduda vgagierinev. Niteks bombilla liigutamine topsis.Kui matetops juab kogenematu jooja ktte,

haarab ta sageli esimese asjana krre pihku.Selle vars meenutab lusikat. Enne, tuttav

ese vras joogis! Lusikaga segatakseju kohvi ja teed. Kllap sobib sellega

liigutada ka matet: sooh, mis sellerohelise mgina sees ieti on?

Lunaameeriklase silmis on krre liiguta-mine tielik katastroof. Ta on ninud vaeva,et kuhjata puru topsis kuhilasse. Ta on krrehoolega paika seadnud ja pakub joojale omakige paremat topsitit. Aga too hakkabseda krrega sorkima! Ajab kuhila laiali, niiet jrgmised topsitied muutuvad vesiseks jajook on rikutud!

Lunaameeriklane saab muidugi aru, etinimene ei rikkunud jooki meelega. Aga temasda vpatab sees. Tal on veres tseremoonia,kus ainult cebador tohib krrega tegutsedaja segada puru ainult siis, kui seda testi onvaja.

ra puutu krt! hatab lunaamee-riklane. Pikapeale pib ta tragdiat rahoidma. Krt ei tohi liigutada, hoiatab ta uutjoojat.

Teine tavaline viga, mille algajad teevad,on pgus smuke. Kuna mate kib topsigaringi, peavad paljud seda omamoodi narkoo-tiliseks aineks: imevad smukese ja annavad

Kirjanik Olavi Paavolainen kirjeldab matetseremoo-niat oma teoses Minek ja loits:

Uustulnuk vaatab yerbat tepoolestkahtlusega, kui seda kitsa suuga tassipuistatakse. [] Joomist jtkatakse tun-

dide kaupa. Ja pange thele, kik imevad matetkindlasti lbi sellesama hbedase bombilla.

Kes julges sosistada midagi hgieenist, kopsu-tvest vi peoonide pesemata lihasjahammas-test? On kergem keelduda indiaanipealiku pakutudsngikaaslasest tema enda naise nol, kui keeldudaimemast koos ehtsa argentinoga matet sama bom-billaga. Kui istud htusel ajal koos viie gautogapampal ja lkke res vardas sriseb asado, kibbombilla lbi nii mitmest suust, et parem on arvu-tamisoskus ra unustada.

MATETSEREMOONIA 1930NDATEL SOOMLASE

SILMADE LBI

Sellel, kes joob matetksi, on krnkonn

khus.

Pablo AcquistoARGENTINA

>> 118

>> 121 120

>> 122

>> 125

>> 127

>> 128

MATE- KULTUUR

Mate on heasoovlik sber, rahustavvalgusallikas ja solidaarne

hendaja. See on mediteerija, rnduri ja armastajate hingejookning rahvakultuuri keskpunkt.Mate aitas ka astmat pdenud Che Guevarat revolutsioonide

padrikus.

>> 132

MATE EI LOO mitte ainult hiskondlikku,vaid ka sisemist rahu. See on omamoodi me-ditatsioon, keskendumisharjutus. Mate val-mistamine eeldab mitte ainult aega, vaid katpsust ja phendumist. Juuakse rahulikesmudega. Mate sobib keskendumise har-jutamiseks, nagu niteks jooga, muruniit-mine, jalutuskik vi mni muu toiming. Kaskuuled, kuidas vesi yerbale langeb?

Mate valmistamine rahustab ja suuren-dab hetkes elamise tunnet. Kui inimene tege-leb millegagi kauem kui paar sekundit, saabta paremini hendust oma elujuga, m-tiskleb Eesti Rahvusringhlingu ajakirjanikja life coach Kaileen Mgi. Kui ka maitseon suureprane ja keha tunneb end paremini mida siis inimene veel vajab?

Matesbrad on kogenud, et jook toob sel-gust mtetesse. Selle ergutav mju on leebe,rahulik ja vaimne. Mate on ka ustav sber jaelukaaslane, kes knnib su krval ja raskelhetkel toetab. Tops neb omaniku rme jamuresid. Nagu puudki, imab ta endassembritsevat elu. eldakse, et matetopsi eestei saa midagi varjata.

Mate esindab jtkuvust ja visadust kiirestivahelduvate hetkede maailmas. Mate joo-mine on kauakestvam kui kohvi vi tee joo-mine. Mate on lunaameeriklase zenilik

enesedistsipliin, kui kasutada Argentina kir-janiku Alberto Laiseca mtteid raamatustEl jardn de las mquinas parlantes (R-kivate masinate aed; rkivaks masinakskutsuti esimest fonograafi, toim).

Rohkem kui ks inimene on jtnudenesetapu tegemata, sest tema yerba polnudveel otsas, hbedast krs on nagu zen-vibunool. ks mate, ks elu, kirjutab Laiseca.

Mate on nagu vodka Vene-maal vi viski Euroopas. See on mrk, et relvitukstehtud hinged on valmis

ksteisega rkima ja end avama.

Felix ColuccioAMARO VILLANUEVA EL MATE

>> 135

MATE REISIB

KUI PIILUDA mne Argentina kaugliini-bussi juhikabiini, hakkab kindla peale silmamatetops. Bussis on tavaliselt kaks juhti, kesvaheldumisi roolis istuvad. Kui ks juhib, siisteine puhkab ja serveerib roolisolijale matet.

Mate vrskendab reisilist. Seda teadsidjuba indiaanlased, kes mlusid oma rn-

nakutel matelehti. Seda mrkasid kahispaanlased, kui nad asusid vallu-

tama Uue Maailma knnumaid.

Paljud matejoojad ei viitsi materiistu rei-sile kaasa vtta, aga kes on teel olles kordmatepuuduse kes kannatanud, see unustabkiiresti laiskuse. Termos ja tops vtavadruumi, aga kohale judes on tasu kindel. Jaka teel olles: auto- vi rongiaknast mda-libisevaid maastikke vaadates on mnusmatet imeda. Mate koondab mtteid. Mateon midagi psivat muutuvas keskkonnas,kodu vral maal.

Lunaameeriklastele meeldib teinekordend maailma eri paigus koos matega pildis-tada lasta. Vi pildistada koos vaatamisvr-sustega ainult matet, nii et tops esindab fotoljustkui neid endid. Matemaade elanikud tun-nevad ksteist maailmas ringi reisides matejrgi ra. Mate on salajane kood, mida mis-tavad ainult vhesed vljavalitud.

Ksisime Itaalias teed autost, kus keegiji matet. Mulle tuli naer peale. tlesin, et kamina olen Argentinast, jutustab ks Argen-tina naine.

Mate on hine nimetaja.Koht, kus saadakse

kokku.

Gisela WackerARGENTINA

>> 136

>> 138

>> 141

>> 142

>> 145

>> 146

laevaga on siiapoole teel neli kilo yerbat,paar kuud lheb aega, aga sellest polemidagi.

Mnikord ei jnud muud le, kui lunidayerbat Argentina saatkondadest vi Argen-tina laevadelt. Nagu Guayaquilis: Kohtusinkonsuliga, kes kutsus mind Argentina lae-vale. Meid veti kenasti vastu ja me saimeyerbat.

1954. aasta aprillis kirjutas Guevaraemale oma igapevastest tegemistest:Joon matet, kui seda on, ja peanlputuid vestlusi seltsimees HildaGadeaga.

Mate vib saada parimakssbraks. Kui sul on midagi

elda, siis ta kuulab. Ta ei vasta, aga ta aitab mtelda.

Jorge RodrguezURUGUAY

>> 149

>> 151 150

>> 153 152

>> 155 154

>> 157

>> 159

MATE, EESTI JASOOME

Mate vrvikas soojus sobib phja-maisesse kliimasse ideaalselt ja Eestis

valmistatakse isegi matetopse!Kmned soomlased vaimustusidmatest juba sada aastat tagasi

Argentinas ja Paraguays. Kuijast sainende jaoks nii imeravim kui kaabiline armastuse avaldamiseks.

MATE POSITSIOON EESTIS

MATE POPULAARSUS EESTIS kasvabpidevalt ning ka puru hankimine on mrksa

lihtsam prast seda, kui ettevte Matemaa-ilm hakkas 2010. aastal Luna-Ameeri-

kast yerba mate pakke importima.Yerbapakke saab minu teada vhe-malt Tallinnast, Tartust ja Rakve-

rest. Tee- ja kopoodides makse

ka tmmise valmistamiseks meldud lahtistpuru ning yerba mate teepakikesi.

Matemaailma snul kahekordistub lbi-mk iga aastaga ja klientide arv suurenebumbes poole vrra. Regulaarseid tellijaid onsadakond. Ettevte laseb Vrus ja Jrvakan-dis valmistada ka matetopse.

Tee kombel tmmisena valmistatud yerbamatet pakutakse Eestis nii mneski kohvi-kus. Bombillaga varustatud matet maksevhemalt kahes kohas: kohvikrestoranisSoneburg Orissaares ning Rakvere Mihklikiriku kohvikus; viimane on avatud kllainult suvel.

Soneburgi restorani pidaja Maarja Kum-pas avastas mate tnu oma Argentinas ela-nud nole, kes seda ji. Kumpase snul kibrestoranis ka alalisi matejoojaid. Aga neile,kes matega esimest korda tutvust teevad, pa-kutakse seda natuke soodsamalt, sest nendetopsi pannakse vhem yerbat, et maitseoleks mahedam.

Restoranipidaja Maarja Kumpas mb bombillaga varustatud matet Orissaares, kohvikrestoranis Soneburg.

Kuigi ka Eestis makse poesmatet ja ma isegi tean mndainimest, kes sellest teed teeb,

ajaksid keskmise eestlase mate-vaaritamise harjumused he

korraliku argentiinlase lihtsaltnaerma.

Liis KngseppMINU ARGENTINA

>> 162

>> 164

>> 166

>> 169 168

>> 171 170

>> 173 172

>> 175 174

>> 177

>> 179

MATE ON KUI VIKE SAUN

T juures joon alati matet. See onminu telu juurde kuuluv rutiin,esimene asi hommikul. Mate aitabkeskenduda ja jtab ruumi mte-

tele. Puhkusel olles unustan sageli matet juua.Mulle meeldib materituaal, naudin joogi val-

mistamise igat sammu. Materituaali viks vrreldavikestviisi sauna ktmisega: tunned ootusrmu,kuulad vee soojenemist, thjendad tassi, tidadyerbaga ja kallad vett.

Matet hakkasin jooma Argentinas, sest tahtsin,et mind omaks vetaks. Mate maitse mulle ei meel-dinud, aga ma harjusin sellega. Minu arvates olitore vaadata, kuidas krgklassi inimesed jagasidehitusplatsil matet hambututega.

Saksamaale naastes kis minu uue identiteedijuurde mate. Siis tutvusin oma argentiinlannastabikaasaga, kes oli suur matesber. Kuhugi sitesoli mate meiega alati kaasas. Tpilisel reisifotol olimaastik, mate ja termos.

Praegu olen meie pere philine matejooja.Joon pevas vhemalt poolteist liitrit. Mul ei ole kapeaaegu kunagi kht thi, mis tuleb ilmselt matest.

Ma ei ole enda jaoks vlja arendanud tiuslikkumatet ega svenenud selle valmistamisse. Ma eihooli kindlatest reeglitest ja mulle meeldivad iga-sugused joogiriistad. Isegi vesine mate on hea,

peaasi, et oleks kuum. Kui peaksin valima, eelis-taksin kohvile kindlasti matet. Seda on toredamvalmistada ja kohvi ei saa nii palju korraga juua.

Ma ei taha matet siiski lethtsustada. Suu-daksin vga hsti elada ka siis, kui keegi mate ravtaks. Vib olla, et nriksin siis t juures pliiatsitvi keerutaksin midagi srmede vahel. Suuremlk oleks see, kui peaksin loobuma saunast.

Uruguays elades vaimustusin kohalikustyerbast, mis alguses tundus kll vga vnge. Sellemaitse on intensiivne, aga psib kaua. UruguayGoethe instituudis sttis koristaja hommikutimateriistad minu tlauale valmis. Ta oli suuresvaimustuses, et vlismaalane joob matet.

Saksamaal on mate kigile tuttav, sest seal elabrohkem lunaameeriklasi. Eestis ja Soomes ei olema eriti palju mateinimesi kohanud. Eestis olenmingil mral tuntud inimene. hel hetkel mrka-sid ajakirjanikud, et ks minu eriprasid on mate.

Kige tavalisem reaktsioon on vristus. Niimnigi nuusutab, proovib vi ehmub. Osad pea-vad seda narkootikumiks, mis ajab naerma. Mnedteevad nalja, et kas seda tmmatakse ninna.

Eestis ppisin, et vestluse elavdamiseks tasubksida, kas oli hea seeneaasta. Oma kontoris polemul olnud veel vaja seda ksida. Mate pakub alatikneainet.

Helsingi Goethe instituudijuhataja Mikko Fritze saisrast topsi sbralt kingiks.Kik vaatavad seda alatihmmastusega. See on niiinetu, et on juba lahe, tlebSaksa juurtega Fritze.

Mikko Fritze, Helsingi/Hamburg

>> 181

>> 183 182

>> 185 184

>> 186

>> 188

ALLIKAD

Guevara, Ernesto. 2003 [2000]: Tien pll taas. Juva, WSOY.

Hernndez, Jos. 1982: Martn Fierro. Buenos Aires, Ediciones Colihue.

Hoss de la Comte, Mnica. 2000: El Mate. Buenos Aires, Maizal.

Kngsepp, Liis. 2010: Minu Argentina. Tartu, Petrone Print.

Laiseca, Alberto. 1993: El jardn de las maquimas parlantes. Buenos Aires, Editorial Planeta.

Largua, Alejandro. 2005: Misiones Itapa: y los pioneros del Oro Verde. Corrientes, Moglia.

Linhares, Temstocles. 1969: Histora econmica do mate. Rio de Janeiro, Livraria Jos Olympo.

Martnez Crovetto, Ral. 1995: La Yerba Mate. Maravilla de Amrica. Buenos Aires, Museo de Motivos Argentinos Jos Hernndez.

Mintz, Sidney W. 1986: Sweetness and Power. The Place of Sugar in Modern History. New York, Penguin Books.

Muello, Alberto Carlos. 1946: Yerba mate. Su cultivo y explotacin. Buenos Aires, Editorial Sudamericana.

Oberti, Federico. 1979: Historia y Folklore del Mate. Buenos Aires, Congreso de la Nacin.

Ortner, Sherry B. 1973: On Key Symbols. American Anthropologist 75: 13381346.

Paavolainen, Olavi. 1978 [1937]: Lht ja loitsu. Kirja suuresta levottomuudesta. Keuruu, Otava.

Paavolainen, Olavi. 2015: Minek ja loits. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.

Pesti, Mele ja Jansen, Kristjan. 2009: Mate ja miljon mahla. heksa kuud Luna-Ameerikas: Argentiina, Paraguai, Boliivia, Tiili, Brasiilia.

Pohjanpirkka, Oiva. 1983: Hyvien tuulten satama. Tampere, Finnpublishers.

Pohjola, Johanna. 2008: Pon la pava Laita pannu tulelle. Mate-juoma symbolina Argentiinassa. li-kooli lput. Helsingi likool.

Ricca, Javier. 2002: El Mate. Los secretos de la infu-sin. Montevideo, Mandinga Editor.

Ricca, Javier. 2009: El Mate. Historia, secretos y otras yerbas de una pasin rioplatense. Buenos Aires, Editorial Sudamericana.

Roth, Alberto. 1983: Todo mate. El arte de vivir mejor.Santo Pipo.

Rty, Ella (toim). 2012: Viljelykasvien nimist. Helsinki, Puutarhaliitto.

Sanz, Marisol (toim). 1992: El Mate. Barcelona, Sakai.Schivelbusch, Wolfgang. 1986: Nautintoaineiden

kulttuurihistoria. Keuruu, Otava.Scutell, Francisco. 2005: El mate. Refranero y vocabu

lario del mate. Santa Fe, Impresora del Litoral S.A.Seoane, Martn Rafael & Juan Manuel. 2011:

El mate, una tradicin y una realidad social. Buenos Aires, Pixel Multimedia.

Slavsky, Leonor & Gladis Ceresole. 1982: Historia de yerba y mate. Buenos Aires, Centro Editor de Am-rica Latina.

Tessieri, Enrique. 1986: Kaukainen maani. Pte-pyskki Colonia Finlandesa. Juva, WSOY.

Turtia, Kaarina. 2009: Gastronomian sanakirja. Keuruu, Otava.

Urban, Greg. 2001: Metaculture. How Culture Moves Through the World. Minneapolis, University of Minnesota Press.

Varela, Alfredo. 1959 [1943]: Tumma virta. Kuopio, Savon Sanan Kirjapaino.

Villanueva, Amaro. 1995: El mate. El arte de cebar y sulenguaje. Buenos Aires, Ediciones Nuevo Siglo.

Amable, Mara & Liliana Rojas. 1989: Historia de la Yerba Mate en Misiones. Posadas, Ediciones Montoya.

Anderson, Jon Lee. 1997: Che Guevara. A Revolutionary Life. New York, Grove Press.

lvarez, Marcelo & Luisa Pinotti. 2000: A la mesa. Ritos y retos de la alimentacin Argentina. Buenos Aires, Grijalbo.

Aranda, Dario. 2012: Reclamo de tareferos. Pgina/12. 28.04.2012.

Arcondo, Anbal. 2002: Historia de la alimentacin en Argentina. Desde los orgenes hasta 1920. Crdoba, Ferreyra Editor.

Barrera, Rosita. 1988: El Folclore en la Educacin. Buenos Aires, Colihue.

Barretto, Margarita. 2002: El mate. Su historia y cul-tura. Buenos Aires, Ediciones del Sol.

Bertoni, Moises. 1920: Problemas Referentes a la YerbaMate. Asuncin.

Bracesco, Sanchez, Conteras, Menini & Giugliucci. 2011: Recent advances on Ilex paraguariensis research: minireview. Journal of Ethnopharmaco-logy 136: 378384.

Carreo, Virginia. 1972: El mate. Smbolo sumergido,reserva provincial. Revista Anales de la Sociaded Rural Argentina 34: 2433.

Counihan, Carole M. & Perry Van Esterik. 1997:Food and Culture. A Reader. New York, Routledge.

Darwin, Charles. 2008 [1839]: Beaglen matka. Helsinki, Edita.

Douglas, Mary (toim). 1984: Food in the Social Order. Studies of Food and Festivities in Three American Communities. New York, Russell Sage Foundation.

Downes, Patricio. 2006: Polmico fallo en un caso de denuncia por discriminacin. Clarn. 21.03.2006.

Fogeler de Barney, Mara Rosa. 2006: Siirtokunta Colonia Finlandesan historia. Loeng. Ober: InstitutoCarlos Linneo. 27.03.2006.

Gadea, Hilda. 1972: Che Guevara. Aos decisivos. Mxico, Aguilar Editor.

Garavaglia, Juan Carlos. 1987: Reflexiones en torno a la Yerba Mate (Ilex Paraguariensis). Suplemento Antropolgico. Revista del Centro del Estudios Antropolgicos. Vol XXII (1): 727.

Giaconi, Vera. 2004: Manual del mate. El arte de cebar y compartir. Buenos Aires, Emec Editores.

Gordillo, Gastn & Silvia Hirsch. 2003: Indigenous Struggles and Contested Identities in Argentina. Histories of Invisibilization and Reemergence. The Journal of Latin American Anthropology 8 (3): 430.

Grnros, Haapanen, Heinonen, Joki, Nuutinen & Vilkamaa-Viitala. 2012: Kielitoimiston sanakirja, 13.Helsinki, Kotimaisten kielten keskus.Guevara, Ernesto. 2012: Mootorrattapevik. Tallinn, IlmaPress.

mate spreds low

Documents