matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ......matsalu piirkonna turismi- ja...

Kinnitatud MTÜ Terra Maritima üldkoosolekul 04.03.2008.a.

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

2

SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................3 Metoodilised põhiprintsiibid ..............................................................................3 Mõisted..........................................................................................................3

PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT ............................................................6 Piirkonna üldiseloomustus ................................................................................6 Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad ............................................. 10 Inimressursid ............................................................................................... 11 Loodusressursid ............................................................................................ 11 Aktiivsed tegevused ...................................................................................... 12 Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused..................................................... 13 Turismispetsiifilised ja toetavad teenused......................................................... 13

ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ............................................................................. 15 Suundumused maailma ja Euroopa turismis ..................................................... 16 Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio................................................ 16 Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused.................................. 18 Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused................. 19 SWOT analüüsi tulemused.............................................................................. 21 Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs ............................................................................. 24

ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015 ...................................................... 26 Arenguvisioon ja missioon.............................................................................. 26 Arengukava rakendamise põhimõtted .............................................................. 27 Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010............. 29 Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega .............................................................................................. 36

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 38 Lisa 1. Töörühmade liikmed............................................................................ 40 Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur ........................................ 41 Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur..................................... 51 Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur ............. 58 Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur ...................................................... 64 Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur......... 66 Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel) ............................................................................................ 73 Lisa 8. Trendid Euroopa turismis ..................................................................... 78


3

SISSEJUHATUS

Kuue valla, so Läänemaalt Lihula, Ridala, Hanila, Martna ning Pärnumaalt Koonga ja Varbla, piirkonda (edaspidi Matsalu piirkond) mõjutab selgelt ühine turismitõmbetegur – Matsalu Rahvuspark. Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2008-2015 aluseks on võetud eelnev turismi arengukava – Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007. Mittetulundusühing Terra Maritima (edaspidi TM) on tegutsenud alates 2006. aastast. TM asutajad ja liikmed on Matsalu piirkonna vallad. Enne TM-i asutamist, viidi Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevused ellu valdade ja Matsalu Rahvuspargi Administratsiooni vahel 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu alusel. Arengukava uuendamise tingis dokumendi “Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007” aegumine. Käesolev arengukava lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas.

Metoodilised põhiprintsiibid

Arengukava koostamist juhtisid TM-i juhatus ja liikmed ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt Lisa 1). Arengukava koostamist nõustasid Läänemaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning Tartu Ülikool Pärnu Kolledz. Arengukava kinnitab TM-i üldkoosolek. Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid:

1) Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 analüüsimine ning olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuuri läbiviimine;

2) töörühmade (kliendi portfoolio, SWOT, arengusuundmused) läbiviimine; 3) eesmärkide püstitamine perioodiks 2008-2015 ja tegevuskava 2008-2010

koostamine (sh sidumine võimalike rahastusallikatega) eesmärkide saavutamiseks;

4) arengukava avaliku arutelu läbiviimine; 5) arengukava lõplik vormistamine ja kinnitamine.

Arengukava elluviimist kajastab peatükk “Arengukava rakendamise põhimõtted”.

Mõisted

Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Klientide portfoolio on sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikema sihtrühmade


4

välja valimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt.

Piirtaluvus (taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall 1982).

Puhkemajandus ehk rekreatsioon on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja (Ökoloogia leksikon 1992).

Pärandkooslus ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5).

Sihtrühm on ühiste tunnusjoontega inimgrupp. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus, jne), asukoha- (külastaja päritolumaa või –koht), psühhograafilis- (külastaja eelistused, soovid, harjumused, jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad, jne) järgi.

Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.

Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013): 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiettevõtjad – reisikorraldajad ja -bürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja

asutused.

Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks.

Turismiarengukava on sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide välja toomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste välja toomine (Godfrey, Clarke 2002).

Turismi mõjud on turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks,


5

sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas.

Turismiressursside audit on turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002: 7).

Turismiteenus(-toode) on terviklik külastuselamus, mis koosneb paljudest erinevatest materiaalsetest ja mittemateriaalsetest komponentidest, sh teenustest, mida külastaja oma reisi ajal kogeb.

Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.

Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.

Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.


6

PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT

Piirkonna üldiseloomustus Matsalu piirkond moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast) hõlmates endas suurt ajaloo- ja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka rikkaliku ajaloopärandi näol (vt Joonis 1).

Joonis 1. Matsalu piirkonna paiknemine Eesti kaardil Piirkonnas elab seisuga 1. jaanuar 2007.a. 11 124 inimest (vt Tabel 1), mis moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet 2007). Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 01. jaanuar 2007.a. Omavalitsus Inimeste arv Hanila vald 1735 Lihula vald 2852 Martna vald 997 Ridala vald 3175 Koonga vald 1328 Varbla vald 1037 KOKKU 11 124 Allikas: Rahvastikuregister Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et pikendada nende viibimise kestust piirkonnas.


7

Hanila valla peamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad, pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu soovitakse pikemas perspektiivis rajada seminari- ja koolituskeskus, koos vajaliku inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu laiu, kus on viidastatud matkarada ja puhkekoht, ning Laelatu puisniidu, kus on tagatud juurdepääs ka suure bussiga. Oluliseks tugevuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigi maanteed, sadam) ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs Saaremaale). Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused. Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab Hanila muuseum. Pakutavate turismiteenuste poolest on vald hästi kaetud – majutust pakuvad Pivarootsi Tuulik, Pivarootsi mõis, Pivarootsi lastelaager, Kõrtsi talu ja Voosemetsa turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud. Valla ainuke bensiinijaam asub samuti Virtsus. Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand ja selle juures olev tugiinfrastruktuur, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras ning ligipääs nendeni on raskendatud. Lisaks eelpool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas tegeleda vallas just loodusturismi arendamisega luues uusi matkaradasid, parandades ligipääsu loodusressurssidele ning jahiturismiga – peale Virtsu jahisadama välja arendamist. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused: Virtsu jahisadam, Virtsu sadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade välja arendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad. Lihula vald on oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas - suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil hõlmates ligikaudu 30% valla territooriumist. Valda läbib Tallinn – Risti – Virtsu – Kuressaare maantee, mis on keskmises seisukorras. Valla kõrvalteed on osaliselt suhteliselt kehvas olukorras– teedel puudub must kate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist. Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Ajalooliselt on kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad (Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku. Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula


8

Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu Loodusfilmide festivali, millest on kujunenud juba traditsiooniline rahvusvaheline üritus. Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid, mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenuseid pakub Luige Villa Lihula kesklinnas, Laineotsa talu ja Paali-Tõnise turismitalu. Toitlustusteenuseid pakuvad Lihulas mitmed baarid ja kohvikud. Väljaspool linna on võimalik toitlustada Tuudi ja Kasari baaris. Lihula bensiinijaam pakub samuti toitlustust. Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka täielikult külastaja erisoovidele vastava paketti. Lihula mõisas tegutseb veel Matsalu piirkonna asjaosaliste poolt algatatud Lihula turismiinfopunkt. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas: Lihula linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad. Koonga vald asub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus, Mihkli tammik ja Kalli-Nedrema puisniit, kus on väljaarendatud puhkekoht ja õpperada. Soontaganas on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega. Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata. Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus (hetkel praktiliselt ainult üks teenuse pakkuja – Oidrema mõis, kes pakub terviklikku toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giiditeenus piirkonnas), mis teisalt on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas: Soontagana maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele, Salumäel atraktiivsuse tõstmiseks lubjaahju korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimägi vaatlustorni ja laagriplatsi korrastamine, matkamarsruudi Oidrema – Soontagana tähistamine ja teiste väiksemate marsruutide väljaarendamine (Oidrema, Mihkli ja Kalli külas), jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Kõima mõisa arendamine majutus- ja toitlustuskohaks erainvesteeringute abil. Pikavere küla arendamine koostöös külaseltsiga (palvemaja, külakeskus, ujumiskoht). Üritustest Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla eripiirkonnas rotatsiooni meetodil ja rahvakalendri üritused Koonga valla külades. Kahe eramuuseumi toetamine. Martna valla peamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis, kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma).


9

Hetkel pakutakse vallas turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel Suure-Lähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja Talus. Martna on kogunud tuntust ülevabariiklike spordiüritustega, veebruaris toimub maadlusvõistlus ja juulis jalgrattaetapp. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas: loodusturismi arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), loodusturismi õppeklassi rajamine Rõude külas, laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe linnuvaatlustorni juurde, Paumani tiigi ümbruse korrastamine ja üldrahvalikeks üritusteks platsi/lava rajamine, turismitalude tekkimise ja eraomanduses olevate Suure-Rõude ning Laiküla mõisade arendamise soodustamine. Külaseltside aktiviseerimine külaturismi elavdamiseks. Ridala vald on nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuuluvad 78 saart ja laidu. Matsalu mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem Haapsalu linna turismi mõjualas. Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades). Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja toitlustusteenuseid ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale soodsama hinnaga majutust just väljapool linna. Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed (Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ning Haapsalu – Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi lennuväli. Turismi- ja puhkemajanduse puudustena saab välja tuua puuduliku külade ja teede tähistamise. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ning kontrollitud saarte külastamise võimalust) ning vajadus leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Ridala atraktsiooniks on kujunemas jalgrattatee, mis läbib valda seitsme kilomeetri ulatuses (jalgrattatee marsruut: Ridala vald – Haapsalu linn – Taebla vald – Risti vald – Harjumaa Nissi vald). Ridala vallas on piisaval hulgal ja kvaliteedil matkaradasid ja muid jalgrattateid. Kohalike elanike osalus turismiteenuste pakkumisel on kujunenud optimaalseks. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas: Külade ja külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed – Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi), Pullapää neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäeva edendamine (valla erinevate piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt). Pärnumaal asuv Varbla vald on tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500-600 voodikohta (enamus neist asub


10

puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda vaba aega veetma, on mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu – Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku. Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matkarajad (hetkel vaid Kolga LKA matkarada), samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas: Matsiranna puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare kaitsemets ja kallas, Sõmeri-Raespa rannikumaastik), Saulepi külakeskus. Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad Matsalu piirkonda mõjutavad sellega piirnevad teised külastuspiirkond:

• Hanila valla turismi mõjutab Muhu saare külastatavus, kuna vallast tuleb Muhu saarele jõudmiseks läbi sõita. Ühiseks nimetajaks on meri, mereline loodus ja sellega seonduvad turismispetsiifilised teenused ning tooted. Hanila valla oluliseks tegevuseks on pikendada Muhu saarele (ja sealt edasi Saaremaale) sõitjate viibimist valla territooriumil. Virtsu sadamat läbis 2006. aastal 1 308 831 reisijat ja 477 311 autot, 2007. aastal olid arvud vastavalt 1 470 425 ja 545 151. Hanila valla külastatavust mõjutab ka Matsalu Rahvuspargi külastatavus eelkõige loodushuviliste sihtrühmas.

• Ridala vald jääb suuresti Haapsalu linna mõjualasse. Eriti kehtib see

spaaturistide puhul, kes otsivad puhkuse mitmekesistamiseks muid teenuseid ja tooteid. Ridala vallal on võimalik tänu Haapsalu toodetele (kuurort, kultuur, ajalugu) mõjutada ja arendada külastatavust oma vallas. Haapsalu lähedus annab eelise Tallinnast tulevad külastajaid meelitada terviklikuma turismiteenusepaketiga (kultuur, ajalugu, loodus ja pärand ning lisaks majutus ja toitlustus).

• Martna vald asub georgaafiliselt Ridala, Taebla ja Kullamaa valdade vahel. Enim

mõjutab Martna turismi Palivere ja Marimetsa turismipiirkonnad, mis pakuvad turismitoodetest eelkõige loodust ja aktiivseid tegevusi. Tulevikus võib Martna külastatavust määrata Ristile rajatav Läänemaa Värav.

• Lihula vald on Matsalu mõjupiirkonna valdadest kõige väiksema naabrite

mõjuga, kuid Pärnumaa oma lähedusega annab võimaluse sellest tulenevaid eeliseid ära kasutada. Heaks võimaluseks, kuid ka nõrkuseks on Saaremaale minejad.

• Koonga ja Varbla vallad on selgelt mõjutatud nii Pärnu maakonnast kui Pärnu

linnast. Varbla mõnevõrra vähem, sest antud vallas on siiski väga pikk puhkamise traditsioon, mis Pärnu linnaga võrreldes pakub vaikust ja looduslähedust.

Matsalu piirkond on linnadest enim mõjutatav Haapsalu ja Pärnu ning laiemas kontekstis kogu Läänemaa ja Pärnumaa külastaja voogudest.


11

Matsalu piirkonna turismiressursid ja -tooted:

1. Inimressursid; 2. Loodusressursid; 3. Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused; 4. Aktiivsed tegevused; 5. Turismispetsiifilised ning toetavad teenused.

Inimressursid Matsalu piirkonna kohalike valmisolek külaliste vastuvõtuks lähtub 1) külastustaluvusest, 2) teenindusvalmidusest ja 3) ettevõtlikkusest. Kohalike külastustaluvus piirkonna suuruse puhul on madal. Kohalikele valmistab muret turistide kultuuritus, mis on seotud sellega, et tekivad probleemid, kui turist käib omavoliliselt eramaa peal. Kohalike sallivus on mõnes külas juba ületanud kriitilise piiri, sest just turismiettevõtjate enda viidamajanduse puudulikkuse tõttu tülitatakse naaberelanikke või lausa sõidetakse naaberhoovi teadmises, et ollakse õiges majutuskohas. Külalislahkus on aasta aastalt paranenud, kuid probleemiks võib pidada eriti vanema generatsiooni puhul vähest keeleoskust (nt loodus- ja linnuturistid on eelkõige inglise keelt kõnelevad turistid). Piirkond on hajutatult kaetud erinevate teenuste ja toodetega. Kohalikud ettevõtjad arendavad ja laiendavad oma tegevust vastavalt võimalustele. Perioodil 2004-2007 on piirkonda tekkinud 3-5 uut turismiettevõtjat, tegutsevad ettevõtjad on samal ajal lisanud uusi teenuseid (nt uue aktiivse tegevuse lisamine tootepaketti) jälgides turu nõudlust. Probleemiks on jätkuvalt ettevõtlikke inimeste vähesus. Kohalike omavalitsusüksuste suhtumine turismi- ja puhkemajandusse on vallati erinev, kuid läbivaks teemaks on ikkagi see, et turism ei too valla eelarvesse läbi turismiettevõtjate olulist tulu. Üheski vallas ei ole turismiga tegelevat ametniku (mõnes vallas teevad seda tööd vabatahtlikult seotuna külaseltside arendamisega ja üldse valla arendamisel kas kultuurinõunik või arendusnõunik). Vaatamata omavalitsuste arvamustele on vallad siiski valmis turismimajandust arendama. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava, valdade arengukavad, kus kõik käsitlevad suuremal või vähemal määral turismi, annavad alust oletada, et kohalikud omavalitsused on valmis tegema investeeringuid turismi- ja puhkemajandusse. Loodusressursid Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks piirkonnas on Matsalu Rahvuspark (edaspidi Matsalu RP) (vt Joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu RP 2007). 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu RP-ks. 1. jaanuaril 2006. aastal moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi LKK), mis on Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus ning loodi endiste kaitsealade administratsioonide baasil. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse vallas on prioriteediks olnud loodusväärtuste kaitse alla võtmine ning kaitsekorralduse kavandamine ning nüüd on LKK näol olemas ka asutus, mis juhib kaitsekorralduslike tööde läbiviimist. LKK tegevusvaldkondadeks on kaitse planeerimine, loodushoiutööd, liigikaitse ning loodusharidus. Sealhulgas korraldab LKK oma pädevuse piires loodusõpet ning tutvustab kaitstavaid


12

loodusobjekte avalikkusele. Matsalu RP, Puhtu-Laelatu LKA, Tuhu MKA, Lihula MKA, Nehatu LKA ja paljud teised kaistealad on nüüdsest LKK Hiiu-Lääne regiooni korraldatavad kaitstavad objektid.

Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila, Koonga ja Ridala vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid ning puisniidud, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt Lisa 2). Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja vaatamisväärusi, mis vajavad investeeringuid. Aktiivsed tegevused Aktiivsete tegevuste pakkumisel kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt Lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt viidatud. Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks Matsalu lahe paadireisidele ka reise Väinamerel, jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust. Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud viis valda (Lihula, Varbla, Koonga, Martna ja Ridala). Kalastamisvõimalused (teenust ei pakuta) on igas vallas. Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas ning lisaks on enamus valdades mitmeid pallimänguväljakuid (nii sise- kui välistingimustes), mida saavad kasutada ka piirkonna külalised. Erinevused väliväljakutes seisnevad selles, et mõnes vallas on tagatud pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate ettevõtete ja seltsimajade juures), kuid mõnes kohas puuduvad toetavad teenused (pesemisvõimalused). Aktiivsed tegevused toimuvad enamjaolt värskes õhus, mis tähendab tegevuste peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema ilmaga.


13

Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal väga palju pakkuda (vt. Lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli, Kirbla, Hanila, Ridala, Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski investeeringuid. Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari ning kunagisest Kirbla vallast pärit Jüri Uluots, kes oli 1940.a. Eesti peaminister ja peaminister presidendi ülesannetes 1944.a. septembris. Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda. Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu RP muuseum, Ridala vallas asuv Kiideva koduloomuuseum, mis tutvustab Eesti ühe ehedama kaluriküla elu-olu). Peale ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest kultuurisündmustest– üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja koos laululavaga. Huvitavaks traditsiooniks on kujunenud Lihula vallas augustikuine ratsaspordiüritus Metsküla Kronu, mille eesmärk on anda noortele ratsanikele ja hobustele võimalus võistelda erinevatel aladel. Ridala vallas iga suvi toimuv Altmõisa Maasikapidu on muutunud omapäraseks ürituseks. Põnevaid enesetäiendamise kursusi pakub piirkonnas Hanila vallas asuv Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine ürituste kava on mitmekesine ja rahvusvaheline ning Lihulas tegutsev Lihula Rahvaülikool, mis pakub erinevaid kursusi läbi terve aasta. Lisaks eelpool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid autode võidusõiduüritusi, kontserte ning spetsiaalset rahvusvahelist loodusfilmide festivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega (vt. Lisa 5). Turismispetsiifilised ja toetavad teenused Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta (st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida ei saa. Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500-600 kohta) (vt. Lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale ka Ridala vald, kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna ja Koonga vallas. Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu eelpool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu


14

majutusvõimalused, kuna mõlemad suvituslinnad jäävad 45-minutilise autosõidu kaugusele. Toitlustusteenuseid pakutakse enamasti igas vallas. (NB! Sageli toimub toitlustamine ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv baar “Särts” – kuni 70 inimest ning trahter “Birgit”, mis on nüüd ka oluliselt suurem (II korrus on välja ehitatud) – kuni 90 inimest, teised kohad on kõik väiksemad mahutades 20-40 inimest. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures. Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi leiab kõikidest valdadest, oma panuse annab kaubandusse ka Haapsalu linn. Kohalikke suveniire on võimalik osta Lihula käsitööpoest, Virtsu lillepoest, Ridala vallas Haeska, Puise ja Kiideva küladest ning Rohuküla sadamast. Ridala vallas Uuemõisa alevikus on tänu Haapsalu lähedusele kaubanduskeskus. Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka bensiinijaamasid ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja vajadustele. Lisaks on Ridala, Koonga ning Lihula vallas võimalik saada professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel. Isikuteenustest pakutakse külastajatele vajadusel esmaabi ning kõikides vallakeskustes võib leida apteegi. Külastajate informatsioonivajadust aitavad peale Lihula turismiinfopunkti leevendada keskuste raamatukogud-avaliku interneti punktid (AIP) ning WiFi alad igas vallas (vallamajad, külakeskused, sadamad, jne). Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega. Piirkonna otse transpordiühendused on suurematest linnadest Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna vahel. Piirkonda jäävad kaks suuremat sadamat – Virtsu ja Rohuküla. Kohapeal on võimalik organiseeritud reisimiseks tellida busse kohalikelt bussifirmadelt.


15

ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013) ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile (RAK 2007-2013). Tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli 2006. aastal Eesti Panga maksebilansi andmetel 16,9 miljardit krooni, võrreldes 2005. aastaga kasvas see 8,8% ehk ligi 1,4 miljardi krooni võrra. Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 2006. aastal 2,12 miljardit krooni (kolmveerand sellest teeniti välisturistide majutamisest), võrreldes eelneva aastaga kasvas see 12% võrra (EAS Turismiarenduskeskus 2006).

2006. aastal oli EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv 1,94 miljonit, neist 1,42 miljonit välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes. Ööbis seega 1,8% vähem kui 2005. aastal, kuid keskmine viibimise kestus majutusettevõtetes mõnevõrra pikenes. Turistide arvu vähenemine on tingitud üldise huvi vähenemisega Ida-Euroopa vastu. Teine tegur on seotud sellega, et Eesti kui sihtkoha maine on siiani suhteliselt tugevalt olnud seotud odavate hindadega. Kolmandaks Eesti konkurentsipositsioon transpordiühenduste osas lähiriikidega võrreldes pigem halvenes. Eesti riikliku turismi arengukava 2007–2013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti vähene tuntus reisisihtkohana, ühekülgsed turismitooted, sesoonsus, turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber, turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele, vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Eesmärkide saavutamiseks viiakse tegevused ellu kolme alaeesmärgi kaudu: 1) Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht; 2) Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva arengu põhimõtetega; 3) turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile. Eesmärke toetavad horisontaalsed tegevussuunad: 4) toimiv ja järjepidev koostöö erinevate osapoolte vahel; 5) regulaarselt läbiviidavad turismiuuringud ja andmete analüüs toetavad sektori arengut.

Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus.

Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2006. aastal 831 504 ning sissetulek siseturistide majutamisest kasvas koguni 47% ehk 159 miljoni võrra. Siseturistide arv näitab aasta-aastalt üha kasvavat tendentsi (EAS Turismiarenduskeskus 2006). Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku kohalike elanike võõrustamisele. EAS Turismiarenduskeskuse andmetel moodustasid 2006. aastal Pärnu maakonnas (va Pärnu linn) ööbinud turistidest 83% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 37%. Antud näitajad kinnitavad piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Sisereiside hooajalisus püsis eelnevate aastate tasemel (siseturism on sama hooajaline kui välisturism – 38% nii siseturistide kui ka


16

välisturistide kogu aasta ööbimistest veedetakse majutusettevõtetes juunist augustini).

Suundumused maailma ja Euroopa turismis Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel olid peamised trendid aastatel 2006-2007: 1) edukad on need sihtkohad, mis on turvalised, hea hinna-kvaliteedi suhtega, heade odavlennuühendustega ja eristuvad teistest sihtkohtadest atraktiivselt internetis; 2) kasvav osa elanikkonnast teeb reisiotsuse odavate hindade/pakkumiste põhjal (k.a. tööreisijad); 3) odavlennud mõjutavad kasvu endiselt, kuid mitte enam nii suurel määral kui 1-2 aastat tagasi; 4) kõige rohkem kasvab endiselt lühikeste linnareiside arv; 5) turismiturunduses on peamiseks väljakutseks muutunud sihtkohtade eristumine konkurentidest nii turunduses (kaasa arvatud internetis) kui ka tootepakkumises. Ööbimisega reiside arv Euroopa riikidesse kasvas 2006.aastal 4,3% ehk 18,6 miljoni reisi võrra, mida võib pidada heaks näitajaks. Puhkusereisi tüübi järgi suurenes Euroopas linnareiside ja maapuhkuste arv, kuid rannapuhkuste ning ringreiside arv jäi eelmise aasta tasemele. Kui varem olid ringreisid rannapuhkuste järel eurooplaste välisreiside hulgas populaarsuselt teisel kohal, siis 2006. aastal asetusid teisele kohale linnareisid. Peamiseks linnareiside populaarsust soodustavaks teguriks peetakse jätkuvalt odavlennuliinide võrgustiku arenemist. Järgnevateks aastateks olulisi negatiivseid või positiivseid maailma turismi mõjutavaid tegureid välja ei tooda. Seetõttu prognoositakse praeguse kasvutrendi jätkumist, kuigi veidi aeglasemas tempos kui 2006. aastal. Turismi kasvule aitab tugevalt kaasa elanikkonna jõukuse kiire kasv riikides, kus välisreiside arv elaniku kohta on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006) (Lisa 8):

• vanemaealiste inimeste arvu kasv; • noorte inimeste sissetulekute tõus; • muutused perekonna struktuuris; • aja rohkus versus raha rohkus; • lühemad reisid, reisimine on osa elustiilist; • nõudlus millegi erilise (“elureiside”) järele; • inimeste terviseteadlikkuse ja reisikogemuse kasv; • autentsete toodete eelistamine; • staatuse väheolulisus; • külastajate mure kasv looduskeskkonna ja ohutuse pärast; • keskmise haridustaseme tõus; • infotehnoloogilised arengud (mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning

Systems)) ja interneti olulisuse kasv. Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio Matsalu RP toob oma kaitsekorralduskava eelnõus (seisuga detsember 2007) välja, et turism on rahvuspargis organiseeritud nii, et ei see ei häiriks loodust. Matsalu looduskeskuse külastatavus jääb 5000-6000 inimese kanti aastas. Tulenevalt Matsalu lahe ja selle ümbruse linnurikkusest on loodusturismi potentsiaal siin küllalt suur. Tegemist on kasvava nähtusega, seega kasvab ka turismi panus kohalikku majandusse


17

ja võimalused loodushariduseks külastajate hulgas, teisalt aga suureneb risk looduse kahjustamiseks ja linnustiku häirimiseks. LKK Hiiu-Lääne regioon sõlmib turismiettevõtjatega koostöölepinguid ja aitab kaasa nende koolitamisele. Üha enam tuleb tähelepanu pöörata suvitajatele, kelle arv piirkonnas aina tõuseb. Matsalu RP-i külastajate maksimum langes 1960-ndate keskpaika (kuna siis sai Matsalu kõige enam tuntuks – oli kohustus külastada äsja loodud Matsalu RP-i), sealtpeale on külastajate arv langenud. Esimesed arvestatavad väliskülalised saabusid looduskaitsealale 1990. aastal. 1992-93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus (kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest raskustest. 1994-95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt Joonis 3). Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate arvu tunduvalt suurendada. Praegusel hetkel on rahvuspargi taluvuspiir Matsalu RP-i töötajate hinnangul heal tasemel organiseerimise korral vähemalt 15-20 tuhat inimest aastas.

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

in arv

KOKKU

eestlased

välismaalased

Joonis 4. Matsalu Rahvuspargi looduskeskuse külastuste arv aastatel 2000-2006 Hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajad ehk turistid piirkonna koguklientuurist hinnanguliselt 10% ning ühepäevased külastajad 90% külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50). 90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste külastajate seas: 90% külalistest on Eesti päritoluga ning 10% rahvusvahelise päritoluga. Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu RP-s, kus välismaise päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui piirkonna keskmine. Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile võib välja tuua järgmised grupid: puhkajad (iseseisvad turistid), üldisema huviga loodusvaatlejad, seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga “linnuturistid”. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne, kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda üritustel ja seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70-80% piirkonna sihtrühmadest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga “linnuvaatlejad”. Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajatest on individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad.


18

Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalreisijate vahel, on suhe 20:80 rõhuga individuaalreisijate kasuks. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused

Eelpool esitatud turismiressursside inventuuris on välja toodud Matsalu piirkonna peamine potentsiaal. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundmused võivad tuleneda nii sisemisest kui väliskeskkonna protsessidest.

Positiivsed arengusuundmused: Sisemine keskkond Välimine keskkond infrastruktuuri hea seisukord inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas vajadus saada välja oma tavapärasest

urbaniseerunud elukeskkonnast üldplaneeringute ja arengukavade olemasolu

inimeste sissetulekute tõus

valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega

võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks

valmisolek uute toodete arendamiseks koostöö tugistruktuuridega tagasihoidlik tootearendus Üheks oluliseks tugevuseks on infrastruktuuri hea seisukord – piirkonda läbivad trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele (loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid heas korras. Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on Matsalu Rahvuspargi suurenenud tuntus inimeste seas. See annab võimaluse ülejäänud piirkonnal siduda end juba hästi tuntud ja “müüva” sihtkohaga. Omavalitsuste tasandil on märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja arengukavade koostamine, mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna välja arendamiseks, vähendades koormust õrnadele aladele. Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud eesmärke, on valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö RMK-ga (eriti Varbla ja Koonga vallas, kus on RMK puhkealad), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine valmisolek uute toodete arendamiseks, mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas pakutavate toodete valikut ning sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse hooaega. Matsalu piirkonna turismiettevõtjad tegelevad tootearendusega pigem tagasihoidlikult, kui intensiivselt. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest on oluline inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust ning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast. Nii esimest kui ka teist vajadust saab piirkonnas väga hästi rahuldada – loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Looduskeskus (LKK Hiiu-Lääne regioon) ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad. Inimeste sissetulekute tõus


19

on väliskeskkonna kolmandaks positiivseks mõjuks. Lisaks ülaltoodule on riiklikul tasandil olemas võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Toimib koostöö tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja LKK Hiiu-Lääne regioon. Negatiivsed arengusuundmused: Sisemine keskkond Välimine keskkond piirkonna kohta ei ole informatsioon kättesaadav

Eesti üldise hinnataseme tõus ja sellega seoses turistide (Soomest) hulga vähenemine

maaelanik ei ole hea teenindaja sarnaste külastuspiirkondade kiirem arenemine Lätis, Leedus ja Poolas ja sellega kaasnev oht konkurentsis alla jääda

tugiinfrastruktuuri puudumine või ebapiisavus

ilmastikuolude muutumisest tingitud talvehooaja külastajate arvu vähenemine – ilusad talveilmad asenduvad pideva halva ilmaga

elanikkonna väljavool halvenenud suhted Venemaaga ja sellega seoses Vene turistide arvu vähenemine

maaomanike ja külastajate suhete vähene reguleeritus

Negatiivsed sisemised suundmused on enamuses lahendatavad. Kui ühelt poolt on tugevuseks Matsalu nime tuntus, siis ülejäänud piirkonna kohta võiks informatsiooni kättesaadavus olla parem. Inimesed ei tea ega tunne neid ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Veel toodi välja kõhklus, kas maaelanik on ikka hea teenindaja? Siinkohal on vaja teha selgitustööd külaliikumise ja -turismi raames, lükata ümber arvamus, et külastaja häirib maaelanikku. Puudu on tugiinfrastruktuur või on seda ebapiisavalt, näiteks teeäärsed “pesad” ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid, telkimisplatsid). Piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi. Suureks probleemiks on piirkonnas elanikkonna väljavool, mille tulemusena pole teenindajaid ja ettevõtlikke inimesi. Maaomanike ja külastajate suhted on omavalitsuse (ja ka riigi) tasandil vähe reguleeritud. Tekivad konfliktid – eramaaomanik versus külastaja omavoliline eramaal viibimine. Negatiivseteks välimisteks suundumusteks on Soome külastajate vähenemine seoses hinnataseme tõusuga ja Vene külastajate vähenemine pingeliste poliitiliste suhete tõttu. Probleemiks on sarnaste külastuspiirkondade (kaitsealade turism, säästev turism) kiirem areng lähi riikides ja ilmastikuolude muutustest tingituna talvehooaja külastajate arvu vähenemine.

Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused Soovitud külastajate portfoolio:

• proportsioon mitme- ja ühepäeva külastajate vahel 30:70 ning organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate vahel 50:50;

• rahvusvaheliste külastajate hulk 40% kogukülastajatest;


20

• mitme-eesmärgiga külastajaid 50% kogukülastajatest, loodusvaatlejaid-linnuturiste 20% ja puhkajaid 30% - külastaja peaks olema loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandi huviline;

• demograafiline segment – perekonnad, koolilapsed külastussagedusega kord paari aasta jooksul 2-3-päevane reis;

• lähtuvalt nii Pärnumaa kui Läänemaa sihtriikidest, võiks Matsalu mõjupiirkonna külastaja tulla eelkõige Inglismaalt, Soomest, Lätist ja Saksamaalt.

Toode, mida külastajatele pakutakse, võiks sisaldada kohalikku loodust, ajalugu, käsitööd (näiteks suveniirid) ja/või kohalikku toitu. Kindlasti peab toode sisaldama piisavalt informatsioon, et paljud esialgu “mittekõnelevad” asjad, ressursid hakkaksid külastajatega “kõnelema” – suur roll on giidil ja ekskursioonide juhtidel ning piirkonna infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka mereääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi (mõisad, linnusemäed jne). Transpordivahenditele piiranguid ei seata, piirkonda võib tulla mistahes transpordivahendiga (auto, buss, jalgratas jne), kuid kohapeal võiks olla organiseeritud parkimine ja edasine transport. Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline: kõrghooaeg on aprillist oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem kui seda on tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja sügisel, kui toimub lindude ränne on põhiliseks sihtrühmaks linnuhuvilised külastajad. Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega, kalastamise, uisutamise ja fotografeerimise pakkumisega. Hooaja pikendamisega paralleelselt tuleks tegeleda külastaja kohapeal kinni hoidmisega – talle tuleks pakkuda õhtuseid tegemisi. Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta on enne reisi internet, meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon. Kohapeal peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfokeskuste ja -punktidega ning infotahvlitega. Piirkonna seni kasutama turismi- ja puhkemajanduse potentsiaaliks on vajadus kaasata läbi külaliikumise kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidesse ning sellega äratada nende huvi teenuste pakkumise vastu. Suureks kasuteguriks on koostöö parendamine juba toimivas turismiettevõtjate koostöövõrgustikus ning uute koostöövõrgustike (turismiettevõtjad, külaseltsid, käsitöömeistrid jne) loomine. Tootearenduse potentsiaal on piirkonna tutvumis- ja seiklusmängude algatamises ning vanade traditsioonide elluäratamises ja nende tutvustamises külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi. Oma panuse annab piirkonna kättesaadavusele Eurovelo (läbib piirkonna Varbla ja Hanila valda) – rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja kalasadama välja arendamisel tekkivatel uutel teenustel. Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis kasutaksid ära olemaolevaid ressursse – kanuu-, süsta-, kajaki- ja paadimatkad


21

ning kalaretked. Piirkonnas on potentsiaal “linnuturismi” laienemisel Matsalu RP ümbritsevatesse valdadesse. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama avastada kohalikud giidid, kelle juhtimisel saab vältida tundlike piirkondade vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga piirkondade kasutamist.

SWOT analüüsi tulemused

Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut mõjutavad mitmed tugevused – nõrkused – võimalused – ohud (SWOT). SWOT-analüüs, milles osalesid enamus arengukava töörühmade liikmetest, viidi läbi arengukava töögrupis november 2007. SWOT leiab kajastamist alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs TUGEVUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, looduskaitsealad Matsalu kui kaubamärk on tuntud Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed Piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik Valdade loodud organisatsioon (MTÜ, inimressurss) NÕRKUSED Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus ning arvamus, et selle pealt teenimine pole tasuv Teede, eriti kohalike teede halb seisukord ja kergliikusteede vähesus Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi- ning puhkemajanduse vallas Koostöö mittesujumine Potentsiaalsete investorite huvi puudus Tundmatus turismipiirkonnana ja ebapiisav turundustegevus Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine või kehvus Kultuuritus- külastaja omavoliline viibimine eramaa peal Vähene oskus ajaloopärandi legendide kasutamisel piirkonna tootearenduses, turunduses ja külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel VÕIMALUSED “Tagasi loodusesse“, "linnakärast ära" trend Erihuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses Uued potentsiaalsed turud ja segmendid EL struktuurifondide avanemine Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus Maakondadevaheline ja -sisene koostöö Kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi maaviljeluse Reisiva pensionärkonna suurenemine OHUD Riigi infrastruktuuri aeglane areng Paiguti ökoloogilise taluvuspiiri ületamine Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Eesti kui reisisihi vähene tuntus Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu RP seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab


22

ka RMK. Matsalu kaubamärgi tuntus annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks. Piirkonna ajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Prioriteetseks tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viiendaks tugevuseks on arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid riigimaanteid silmas pidades. Toimib piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik ning valdade loodud mittetulundusühing, kuhu on tööle võetud vastav inimene tegelemaks piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse arendamisega. Peamiseks nõrkuseks on turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – nende tõrkuv suhtumine (turismi pealt teenimine pole ju tasuv). Kui tugevuste all oli infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on halvas olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvabakatet, et suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured tolmupilved). Kui tugevuseks on valdade poolt asutatud MTÜ Terra Maritima, siis nõrkuseks võib pidada piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähest juhtimisoskust ja inimressurssi ning kogemust omavalitsuste tasandil, kus on hakatud tegelema selle valdkonnaga alles hiljaaegu. Võimalikuks nõrkuseks võivad osutuda koostöö mittesujumine ja potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse ühistegevust piirkonna erinevate institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ja riiklike institutsioonidega. Kuigi tugevusena on Matsalu kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond turismipiirkonnana on veel vähe tuntud. Piirkond ei seondu linnuvaatleja ja muu loodushuvilise arvates, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Puhke- ja turismimajanduse infrastruktuur on puudulik või mittekvaliteetne. Puudutab see just puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust. Turismi kasvuga seoses on viimastel aegadel tekkinud nõrkuseks konfliktid eramaa omanike ja külastajate vahel – nö igamehe õigus viibida seal, kus tahad, kasvõi eramaal omavoliliselt. Piirkonnas on väga palju ajaloo- ja kultuuripärandit, kuid sellega seonduvaid legende ei osata ära kasutada ei tootearenduses, turunduses ega külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut positiivselt, on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Suureneb nõudlus just erihuvitoodete järgi (masspuhkus mereääres ei kaota oma populaarsust, kuid kasvavad need sihtrühmad, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool masse). Turismimajandus on kasvav majandusvaldkond, seda nii maailmas kui ka Eestis, ja sellel on positiivne mõju Matsalu piirkonna arendamisele. Peale Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus tõusnud. Piirkonna enda finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, kuid on võimalus taotleda projektide rahastamiseks lisarahastust Euroopa Liidu tõukefondidest. Võimalusteks on kindlasti turismialased maakondadevahelised ja -sisesed koostööd. Oluline trend on kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi põllumajandustoetuste. Kuna demograafiliselt inimkond vananeb, siis on piirkonna võimaluseks nn pensionärkonna suurenemisest kasu lõikamine.


23

Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest on oht, et riik ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Vastupidiselt eelmisele tegurile (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) on võimalus, et külastajaid saabub piirkonda nii palju, et ületatakse paiguti ökoloogilise keskkonna piirtaluvus. Looduskeskkond on piirkonnas üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise kahtluse alla. Üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Ohuks võib kujuneda ka Eesti kui reisisihi vähene tuntus.


24

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava, pidades silmas perioodi alguses piirkonna tundmatust, koostöö puudumist nii turismiettevõtjate kui ka omavalitsuste tasandil ja koordineerimata turundust, viidi ellu 100-protsendilisel skaalal 60% ulatuses, mida võib pidada keskpäraseks tulemuseks.

Tegevuskava jagunes neljaks sihiks: 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; 2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul; 3) Toote kättesaadavuse parandamine; 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine. 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine: 1.1) koolitus- ja arendustegevustena viidi ellu OÜ Kumari Reisid-e poolt 2005. aastal linnuseminar ja 2007. aastal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiarenduskeskusega linnuturismi koostööseminar, mille raames püüti eelkõige anda tõuge linnuturismi (ja looduse) turundamiseks riiklikul tasandil. Piirkonna turismialase konverentsi korraldamiseks ei leitud rahastust. 2006. aasta sügisel tehti turismiettevõtjate ja omavalitsustöötajate matkapäev Koonga valda ja 2007. aastal Varbla ja Hanila valda, milles osales kokku 66 inimest. 2007. aastal korraldati menukaid toidukoolitusi turismiettevõtjatele, keda koolitasid vabariigi presidendi kokk Indrek Kivisalu ja B&B meister ning Rakvere Lihakombinaadi tootejuht Enn Tobreluts. Samal aastal toimusid pakettimis- ja turismiturundus- ning loodusgiidide täiendkoolitused. Kokku osales koolitustel 113 inimest. Ettevõtjaid on pidevalt informeeritud väljapool Matsalu mõjupiirkonna tegevusi korraldatavatest koolitustest, infopäevadest ja seminaridest. Valdkonnas viidi ellu 6 tegevust 78% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 3 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus. 1.2) infovahetus- ja arenduskava rakenduse tegevustena viidi ellu valdade MTÜ loomine 2006. aasta septembris, kuid arengukava tegevusi toetas ka valdade vaheline koostööleping aastateks 2004-2007. Koostööparnerite (valla esindajate) koosolekud on toimunud vaid Lihulas. Ettevõtjate infopäevad, millega küll alustati alles 2007. aastal, on toimunud vallast valda. Eelnevalt korraldati üks kord aastas üldisemaid infopäevi kõikidele asjaosalistele. “Emailing list-i” ei suudetud rakendada tehnilistel põhjustel. Tegevuskava hooaja pikendamiseks ja olemasolevate tegevuste laiendamine piirkonnale oli liiga suur ülesanne algusaastateks. Kuid kolme aasta jooksul tekkis tõhus koostöövõrgustik nii piirkonna kui ka regiooni tasandil, mille tulemusena algatati Lihula Turismiinfopunkt, mida toimetab OÜ Kumari Reisid Lihula mõisas. Valdkonnas viidi ellu 7 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 4 tegevust, osaliselt 1 tegevus, 2 tegevust ei viidud ellu rahaliste vahendite vähesuse tõttu. 1.3) uuringute tegevustena külastajauuringut materiaalsetel põhjustel ellu ei viidud, kuid tehti uuring ettevõtjate seas nende ootustest, soovidest ja vajadustest. Valdkonnas viidi ellu 2 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, osaliselt 1 tegevus. 2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul valdkonna tegevuste tulemusena on piirkonnal olemas kaubamärk, mida ei ole küll turunduskontseptsiooni mitte väljatöötamise tõttu (ehkki on teada, mida peaks turundama – loodus) laialdaselt tutvustatud. Iga aasta on välja antud kas eesti või inglisekeelne piirkonna trükis, on osaletud sisemessil Tourest (2006 ja 2007). EHE-laadal osalemist ei peetud


25

vajalikuks, kuna on pigem ettevõtjakesksem. Eesti ajakirjanikele tutvustusreise ei korraldatud, kuigi piirkond leidis siseturul kajastust tänu heale koostööle Eesti Päevalehe ja Vikerraadio piirkondliku ajakirjanikuga. Välisajakirjanikele tutvustusreiside korraldamine koostöös EAS Turismiarenduskesksusega toimib tänu OÜ Kumari Reisid algatusele (loodusturismi turundamine riiklikul tasandil). Valdkonnas viidi ellu 9 tegevust 64% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust, osaliselt 6 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus. 3) Toote kättesaadavuse parandamine: 3.1) informatsiooni valdkonna tegevustena on loodud piirkonna kodulehekülg, kuid tagasiside kogumist kodulehe kaudu ei peetud otstarbekaks. Suureks probleemiks kujunes hoopis turismiettevõtjate passiivsus kohalike turismiinfokeskustega suheldes – ei anta teavet uutest toodetest, ei levitata infomaterjale või ei peeta nende väljaandmist vajalikuks. Kohaliku infopunkti loomisega püütakse juurutada koostööaltivust. Valdkonnas viidi ellu 3 tegevust 37% ulatuses: osaliselt viidi ellu 2 tegevust, 1 tegevus ei viidud ellu mitteotstarbekuse tõttu. 3.2) infrastruktuuri tegevustena on olemas informatsioon vaid puhkekohtade ja välikäimlate pingereast, kuid puudub teiste vajalike tugiinfrastruktuuride asukohtade ja vajaduse nimekiri. 2006. aastal taotles Matsalu mõjupiirkond EAS-ilt toetust puhkekohtade arendamiseks, mille raames rajati piirkonnas 13 pikniku-puhkekohta. Loodusrajatisi ja olemasolevaid turismiobjekte korrastavad kas omavalitsused või on jäetud see kohustus külaseltsidele. Turismi- ja puhkemajandust käsitlevad kõik vallad oma üldplaneeringutes ja arengukavades, kuid eraldi peatükki pole. Valdkonnas viidi ellu 5 tegevust 42% ulatuses: kõik tegevused viidi ellu osaliselt. 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimise turismi jätkusuutliku arengu tegevustena ei leitud rahastust piirkonna taluvuspiiri välja selgitamiseks. Mängureeglite väljatöötamise kohustus on jäetud LKK-le, kes juurutab loodussäästlikku käitumist, kuid mille tutvustamine laiemale avalikkusele jällegi on jäänud vajaka. Jätkusuutlikkus ja säästev käitumine/mõtlemine leiab mõneti rakendust läbi piirkonna infotahvlite. Temaatilisi teemaplaneeringuid on kuuest vallast vaid Varblal – Matsiranna puhkeala osaüldplaneering. Valdkonnas viidi ellu 4 tegevust 42% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, 3 tegevust viidi ellu osaliselt.

Käesolevast analüüsist ja piirkonna SWOT analüüsist lähtuvad Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 piirkonna visioon, missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale.


26

ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015

Arenguvisioon ja missioon

Matsalu piirkonna visioon aastaks 2015: Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on:

• püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus; • säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud; • loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele; • arenenud turismiettevõtlus ja hea teeninduskultuur ning -kvaliteet; • külastajad teretulnud; • kohalikel hea elada.

MTÜ Terra Maritima missioon: Piirkonna turismimajanduse jätkusuutlik edendamine väärtustades looduskeskkonda ja pärandkultuuri.

Strateegilised eesmärgid Visiooni saavutamiseks vajalikud eesmärgid aastaks 2015 on:

• Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine;

• Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel; • Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine; • Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine; • Loodusteadlikkuse tõstmine.

Tabel 3. Piirkonna arendamise üldmudel

VISIOON Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja

väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis

Turismi jätkusuutlik edendamine

STRATEEGILISED EESMÄRGID

Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine

Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel

Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine

Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine

Loodusteadlikkuse tõstmine

TEGEVUSSUUNAD

1.Koolitus- ja arendustegevus 2.Infovahetus 3.Uuringud

1.Turundus siseturul 2.Turundus välisturul

1.Informatsioon 2.Infrastruktuur

1.Turismi jätkusuutlik areng

1.Kaasamine ja koostöö 2.Teadlikkuse tõstmine


27

Arengukava rakendamise põhimõtted

Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli arendamine ning selle mitmekesistamine. Eelisarendatavad tooted peaksid olema “rohelise” iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite (loodus-, kultuuri-, ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet teistest sarnastest Eestis. Selleks, et toodet just eelpool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis (käivad külakorda), korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul väljatöötatud turunduskontseptiooni järgides, mis võiks lähtuda EAS Turismiarenduskeskuse poolt välja pakutud Eesti jagunemisest kolmeks regiooniks. Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks keskseks teemaks olla lindude ränne ning Matsalu Rahvuspark. Kindlasti peab tähelepanu pöörama õigele sõnumile, mida viia potentsiaalsetele sihtrühmadele. Tunduvalt rohkem peab tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega nii Eesti kui välisturul – korraldama tutvumisreise piirkonda ajakirjanikele ja reisikorraldajatele, sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel. Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele, mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni, ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab oma “märki”, mida oleks vaja edasi arendada, sest see aitaks eksimatult eristuda teistest sarnast (loodus)toodet pakkuvatest regioonidest. Kuna turismitoote loomisel kasutatakse tundlikke ressursse (loodust), siis tekib eduka turundustegevuse korral küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisest. Selleks, et teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete sammude astumiseks. Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks külastajauuring, mis aitaks välja selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Teine uuring oleks koormustaluvuse kohta, mille tulemusena selguksid “õrnad” loodusressursid, et koormust oleks võimalik piirkonna peale ära hajutada. Üks sihtidest on välja töötada “eetilise käitumise reeglistik” nii ettevõtjatele, omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud. Koostöö tõhustumine valdade tasandil toimib 2006. aastast Matsalu piirkonna valdade poolt loodud MTÜ Terra Maritima näol. Oluliseks tegevussuunaks on koostöö edendamine koostööpartnerite ja tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, LKK Hiiu-Lääne


28

regioon, sh sidusus regiooni tasandil – MTÜ Lääne-Eesti Turism suurendades oma mõju nii Eesti kui välisturul. Sellest lähtuvalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata EAS Turismiarenduskeskuse pakutavatele võimalustele, lävida kohalike turismiinfopunktide ja -keskustega. Koostöö tugistruktuuridega on vajalik turismiettevõtjate reklaamimisvõimaluste avardamiseks (uued paketid, koostöö). MTÜ Terra Maritima paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. MTÜ Terra Maritima ülesandeks on arengukava elluviimine ja tegevuste eest vastutamine. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri ja tugiinfrastruktuuri arendamisel, kuid ka turundamisel nii sise- kui välisturul. Arengukava rakendamist rahastatakse eelkõige MTÜ Terra Maritima eelarvest ühingu liikmete poolt. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist vaatavad MTÜ Terra Maritima juhatus ja üldkoosolek järgneva aasta tegevuskava üle ja viivad vajadusel sisse muudatused. Igal aastal lepitakse liikmete vahel kokku järgmise aasta eelarve maht. Kavandatud projektidele lisanduvatele projektidele vahendite leidmiseks lepitakse liikmete vahel täiendavalt kokku. Osade tegevuste elluviimist rahastatakse koostöös tugistruktuuridega (koostööpartneritega). Arengukava seiratakse iga aasta lõpus üldkoosolekul järgneva aasta eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ja vajadusel paranduste ning muudatuste tegemiseks.

Matsalu mõjupiirkonna turism

i- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015

29

Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010

1. Eesmärk

Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine

1.1 Valdkond

Koolitus- ja arendustegevus

A tegevused

Täideviijad

2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad Tulemused, indikaatorid

Tootetutvustusüritused (kohapeal- ringsõidud nn

matkapäevad)

MTÜ

X

20000

X

20000

X

20000 MTÜ+LT+PT+osalejad+

projektid+muud piirkondlikud

koostöövormid

Paraneb teadmine piirkonna toodetest ja

teiste ettevõtjate tegemistest, lisaks

loodusalane harimine. Kaasatakse Looduse

Omnibuss regulaarreiside korraldamiseks.

1-2 matkapäeva/aastas 40 osalejaga.

Seminarid turism

itoodete arendamisest,

pakettimisest, turundamisest

MTÜ

X

10000

X

10000

X

10000 MTÜ+LKK+projektid+ osalejad

Ühes suunas liikumine, teadmiste kasv,

teiste kogemustest õppimine, koostöö

tõhustamine, ühise visiooni teke.

Tootearendus vastavalt EAS tegevustele. 2

tooteseminari/aastas 15 osalejaga.

Seminarid turism

itoote arendamise

taotluse koostamiseks ja sisuliseks

nõustamiseks.

Loodus- ja linnugiidide täiendkoolitused

LRÜ+LKK+

MTÜ+Kumari Reisid

X

5000

X

5000

X

5000

MTÜ+LKK+projektid+Lihula

Rahvaülikool+Kumari Reisid

Piirkonnas on rohkem kvalifitseeritud

loodus- ja linnugiide, uute võimalike

giidide teke. 1 täiendkoolitus/aastas 15

osalejaga.

EAS ja struktuurifondide (rahastamisvõimaluste)

infopäevad turism

iettevõtjatele

MTÜ+EAS

X

X

X

MTÜ

Suureneb teadlikkus Eesti turism

i olukorrast ning piirkonna positsioonist

Eestis, info rahastamisvõimaluste kohta.

Teavitus, info edastamine. 1

infopäev/aastas.

Loodusturism

i foorum

MTÜ

X

30000

X

30000

X

30000

MTÜ+LKK+projektid+LT+PT

Teadmiste värskendamine ning

uuendamine, suhete loomine ja

tugevdamine, piirkonna tutvustamine

meedias (välislektorid), kohaliku

kogukonna teavitamine turism

i tegevustest

ja võimalustest. 1 foorum/aastas 50

osalejaga.

"Parima" konkursi välja töötamine ja elluviimine

MTÜ

X

15000

X

5000

X

5000

MTÜ+LKK+OV+projektid

Parimate (külaselts, ettevõtja, jne)

tunnustamine, toodete/teenuste kvaliteedi

tõus. Iga-aastane traditsioon.



30

Turism

itoodete

kontseptsiooni

välja

töötamine

MTÜ

X

5000

MTÜ+LKK+projektid+LT+PT

Tekivad terviklikud turism

itooted (kellele,

mida, miks), olemasolevate turism

itoodete

kvaliteet on paranenud. On teada

sihtrühmade ootused, vajadused.

B tegevused

Täideviijad


Ettevõtjate ja töötajate koolitus – suund

turism

ile ja teenindusele

MTÜ

X

5000

X

5000

MTÜ+osalejad+projektid

Suureneb ettevõtjate teadlikkus turism

ist

ning turism

iteenuste pakkumise

spetsiifikast ja kvaliteedist. Kvaliteetsem

teenus ja teenindus.

Koolituskava väljatöötamine

MTÜ+LT+PT

X

MTÜ+LT+PT+EAS+LAK/PEAK

EASi turism

iettevõtjate koolitusvajaduste

uuringu põhjal koostatakse 3 aasta peale

koolituskava, mis viiakse ellu ettevõtjatelt

saadud tagasiside alusel.

1.2 Valdkond

Infovahetus

A tegevused

Täideviijad


Piirkondliku turism

iinfopunkti tegevuse

rahastamine

Kumari Reisid

X

42000

X

45000

X

45000 MTÜ

Piirkonnas tervikliku info edastamine.

Efektiivne infovõrgustik.

Ümarlaudade korraldamine kohalikele

(maaomanikud, külaseltsid) ja nende kaasamine

otsustusprotsessidesse

MTÜ

X

5000

X

5000

X

5000

MTÜ+külaseltsid+projektid

Kogukonnateenustel põhinevad paketid:

loodusturism

+pärandkultuur+maastikud.

Külalislahkuse ja teeninduskultuuri

tõstmine. 5 kokkusaamist keskmiselt 20

osalejaga/aastas.

Analüüs ja strateegia hooaja pikendamise kohta

– olemasolevate tegevuste laiendamine

piirkonnale

MTÜ

X

5000

X

5000

MTÜ+ettevõtjad+projektid

Piirkonna hooajalisuse mudeli

tasandamine, ettevõtjate arengu

soodustamine hooaja pikendamiseks.

Hooajaväliste ürituste rahastamine

MTÜ+OV

X

30000

X

30000

X

40000

MTÜ+OV

Matsalu Loodusfilm

ide festival (käib

külakorda!). Igas vallas näidatakse

eelneva aasta võidufilm. 2010-ndaks on

tekkinud vähemalt 1 uus hooajaväline

üritus.

Uute (hooajaliste) infopunktide “loomine”

OV

X

15000

X

15000

OV+MTÜ

Muuseumid, raamatukogud hooajaliselt

infopunktidena. 2010-ndaks 3 uut

infopunkti.

E-mailing listi tööle rakendamine, foorumi

käivitamine

MTÜ

X

2000

MTÜ

Toimib regulaarne teavitamine ja

infovahetus. Infovõrgustiku laienemine.



31

1.3 Valdkond

Uuringud

A tegevused

Täideviijad


Külastaja uuringu läbiviim

ine

MTÜ

X

45000

MTÜ+kolledzid+projektid

Piirkonna maine ja külastaja uuring. On

selgunud külastaja eesm

ärgid,

tarbimisharjumused, külastuse põhjused,

jne.

Koormustaluvuse uuringu läbiviim

ine

MTÜ+LKK

X

15000

MTÜ+LKK

Seiratakse piirkonna õrnad ressurssid,

mille põhjal on võimalik piirkonna

koormust piirkonnasiseselt hajutada ja

saada täpne ülevaade külastajate hulgast-

matkaradade loendurid (LKK).

Ettevõtjate seas uuringu läbiviim

ine (vt valdkond

1.1)

MTÜ

X

MTÜ+LAK/PEAK+projektid

Uuring- ülevaade ettevõtjate vajadustest,

soovidest, ootustest ja kitsaskohtadest.

Aluseks koolituskava väljatöötamiseks.

2. Eesmärk

Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel

2.1. Valdkond

Turundus siseturul

A tegevused

Täideviijad


Turunduskontseptsiooni (brändingu)

väljatöötamine siseturu jaoks – Maa mere ääres

MTÜ

X

50000

X

15000

MTÜ+projektid

Ühtne turunduskontseptsioon on välja

töötatud ning selle sõnumit on võimalik

jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.

Piirkonna kaubamärgi tutvustamine (artiklid

ajalehtedes/ajakirjades)

MTÜ

X

10000

X

10000

X

10000

MTÜ+projektid

Piirkonna maine ja tuntus läbi brändingu

on kasvanud. Külastajate arvu tõus. 3

artiklit/aastas + vallalehtedes 1-2

artiklit/aastas.

Eesti keelsete infokandjate/ turundusm

aterjalide

(trükis, kaart) koostamine ja välja andmine

MTÜ

X

40000

X

40000

X

40000


Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult

matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart-

voldik), nende jagamine ning levitamine

TIP-ides ja TIK-ides.

Messil Tourest osalemine

MTÜ

X

12000

X

12000

X

12000 MTÜ+LT+PT (või

LE)+ettevõtjad+projektid

Piirkond on tuntud, meediakajastus (1

artikkel).

Kodulehekülje reklaambänner LT ja PT

portaalides (võimalusel ka visitestonia-s)

MTÜ

X

X

X

MTÜ+LT+PT

Piirkonna seostamine Lääne-Eestiga,

piirkonna tuntuse ja külastajate arvu tõus.

Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine

MTÜ

X

3000

X

3000

X

3000 MTÜ

Paraneb infovahetus.



32

Erialaliitude (turism

iliit, -org, linnuorg)

kaasamine kontseptsiooni koostamiseks ning

kontseptsiooni elluviimine

MTÜ

X

5000

X

5000

MTÜ+LKK+projektid

Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna

vastu spetsiifiliste huvigruppide seas. 2

ümalauda 10 osalejaga. Erialaliitude

kaasamise kontseptsioon.

Eesti ajakirjanikele, reisikorraldajatele jm

asjasoalistele tutvustusreiside korraldamine

piirkonnas

MTÜ

X

30000

X

30000

MTÜ+LT+PT (või

LE)+ettevõtjad+projektid

Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem

kajastamist ning tuntus kasvab

(loodusturism

i teemalised artiklid). 1-3

reisi/3 aasta peale 35 osalejaga.

B tegevused

Täideviijad


Meenete (suveniiride) konkursi läbiviim

ine

MTÜ

X

10000

X

10000

MTÜ+külaseltsid+projektid

Meenete välja töötamine, ideekonkurssi

läbiviim

ine.

2.2. Valdkond

Turundus välisturul

A tegevused

Täideviijad


Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule

– Terra Maritima

MTÜ

X

50000

X

15000

MTÜ+projektid

Ühtne turunduskontseptsioon on välja

töötatud ning selle sõnumit on võimalik

jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.

Ajurünnaku korraldamine erialaliitude kaasamise

kontseptsiooni koostamiseks ning kontseptsiooni

elluviimine

MTÜ

X

5000

MTÜ+LKK+projektid

Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna

vastu spetsiifiliste huvigruppide seas.

Inglise keelsete infokandjate/

turundusm

aterjalide koostamine ja välja

andmine

MTÜ

X

30000

X

30000

X

30000


Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult

matkajale (esindustrükis, lihtsam kaart-

voldik), nende levitamine EAS-ile,

saatkondadele.

Välismaa loodusajakirjanikele tutvustusreiside

korraldamine piirkonnas

MTÜ+EAS+Kumari

Reisid

X

80000

MTÜ+LT+PT (või LE)+Kumari

Reisid+ettevõtjad+projektid+E

AS

Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem

kajastamist ning tuntus kasvab (artiklid,

pressiteated). 1 reis/3 aasta peale 15

osalejale.

Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine

MTÜ

X

3000

X

3000

X

3000 MTÜ

Paraneb infovahetus.

Loodus- ja välismessidel (nt Birdfair) osalemine

ja/või materjalide kaasaandmine

MTÜ+LT+PT+EAS

X

15000

X

20000

MTÜ+LT+PT (või LE)+ projektid

Piirkonna loodusturism

i ja vaba aja toode

on tuntud.

3. Eesmärk

Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine



33

3.1. Valdkond

Informatsioon

A tegevused

Täideviijad


Kodulehekülje kaasajastamine ja hästitoimiva

elektroonilise turism

iinfosüsteemi loomine

MTÜ

X

5000

X

5000

X

5000

MTÜ

Paraneb potentsiaalsete külastajate

teadlikkus piirkonna võimalustest ja

ressurssidest ning eil on võimalik ühest

allikast saada kogu vajalik info.

Külastajate tagasiside kogumine

MTÜ+ettevõtjad

X

1000

X

1000

X

1000

MTÜ

Väljatöötatud küsimustik, piirkonna

asjalistel on võimalik tagasisidest

järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad

piirkonna toodet. Tagasiside kogumine

ettevõtja juures.

3.2. Valdkond

Infrastruktuur

A tegevused

Täideviijad


Väike tugiinfrastruktuuri arendamise

tegevuskava koostamine ja elluviimine

MTÜ+OV

X

5000

X

300000

X

300000

MTÜ+projektid

Olulisemate teelõikude, puhkekohtade,

WC-de, telkimisplatside jne asukohtade ja

vajaduste pingerida. Korrastatud

teelõigud, mis parandavad

vaatamisväärsuste kättesaadavust. On

olemas kohad, kus külalised saavad

peatuda ja puhata (puhke- ja

ujumiskohad). Kasvab külastajate arv ja

nende rahulolu. Tekib prioriteetide

nimekiri, projektiideed, olemasolevate

tähiste ja viitade jms andmestik.

Ideelahendus väike infrastruktuuri

põnevamaks muutmiseks.

Objektide (vaatamisväärsuste) korrastamiste

pingerea koostamine

OV+külaseltsid+

objektide valdajad

X

5000

X

5000

X

5000 OV+külaseltsid+projektid

Prioriteetide nimekiri on olemas.

Potensiaalsed turism

iobjektid on 30%

ulatuses tähistatud, korrastatud ja hästi

ligipääsetavad.

4. Eesmärk

Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine

4.1. Valdkond

Turism

i jätkusuutlik areng

A tegevused

Täideviijad

2008 2009 2010 Võimalikud allikad

Tulemused, indikaatorid

Piirkonna taluvuspiiri uuringu analüüs

MTÜ+LKK

X

5000

MTÜ+LKK+projektid

Taluvuspiirid, mille järgi saavad ettevõtjad

turism

i loogiliselt arendada.



34

“Mängureeglite” väljatöötamine ja nende

tutvustamine avalikkusele

MTÜ+LKK

X

5000

X

5000

X

5000

MTÜ+LKK+projektid

Kokkulepe ühiste reeglite üle;

Infovoldikud, kodulehed. Kõik asjalised

hakkavad toimima reeglite järgi – väheneb

oht ületada piirkonna taluvuspiire. 2-3

ümarlauda reeglite välja töötamiseks, 1

infopäev/aastas.

Ülevaate koostamine valdade üldplaneeringutes

turism

i- ja puhkemajanduse kajastamiseks

MTÜ+OV

X

X

X

OV

Kõik piirkonna vallad käsitlevad

üldplaneeringus turism

i- ja

puhkemajanduse infrastruktuuri, et see

vastaks piirkonna turism

imajanduse

huvidele. Ülevaade-analüüs.

5. Eesmärk

Loodusteadlikkuse tõstmine

5.1. Valdkond

Kaasamine ja koostöö

A tegevused

Täideviijad


Kohaliku kogukonna kaasamine ja infovõrgustiku

laiendamine

MTÜ

X

10000

X

10000

X

10000

MTÜ+LKK+OV+projektid

Kohalikud on kaasatud

otsustusprotsessidesse; teavitus ja

informeerimine läbi valla lehtede. 2

ümarlauda/aastas 20 osalejaga, 2 artiklit

igas vallalehes/aastas,

Koostöö koolidega ja LKK-ga

MTÜ+LKK+

haridusasutused+OV

X

20000

X

20000

X

20000

MTÜ+OV+LKK+LRÜ+projektid

Ühised üritused/projektid, kaasatakse

mitmed lasteaiad ja koolid (erinevatest

kooliastmetest). Igast vallast 1

kool/lasteaed kaasatud.

5.2. Valdkond

Teadlikkuse tõstmine

Õppereiside korraldamine mujale Eestis

MTÜ+ettevõtjad+

külaseltsid

X

30000

X

30000

X

30000

MTÜ+külaseltsid+osalejad+

projektid

Kogukond on teadlik looduses viibimise

tavadest ja säästlikest käitumise

vajadustest. 1-3 õppereisi/aastas 40

osalejaga.

Loodussäästlike töötubade korraldamine

LKK+MTÜ+ettevõtjad

+külaseltsid+LRÜ

X

15000

X

15000

MTÜ+külaseltsid+osalejad+

projektid

Töötubade kaudu piirkonda külastajatele

kohaliku pärandi tutvustamine (pilliroog,

savi), tõuseb teadlikkus sh kogukonna

kaasatus. 1-2 töötuba/aastas 20

osalejaga.

KOKKU*: 493000 864000 729000 *- täpsed summad selguvad hinnapakkumiste põhjal

Lühendid:

EAS

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus



35

LAK

Läänemaa Arenduskeskus

LE

MTÜ Lääne-Eesti Turism

LKK

Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiu-Lääne regioon

LRÜ

Lihula Rahvaülikool

LT

MTÜ Läänemaa Turism

MTÜ

MTÜ Terra Maritima

OV

Omavalitsused

PEAK

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

PT

SA Pärnumaa Turism


36

Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega

Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013. Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu maakonna planeeringus kui ka Lääne maakonna arengustrateegias ning omavalitsuse tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse territooriumil. Riikliku turismiarengukava järgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: pealinn Tallinn; kultuuripärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned, rahvuslik käsitöö, pärimusmuusikafestivalid, tavad jne); looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid); Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale); Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu); Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu); kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa- ja heaoluteenused; hea transpordiühendus lähiriikidega. Eesti turismisektorit iseloomustavad ka mitmed kitsaskohad: Eesti vähene tuntus reisisihtkohana; ühekülgsed turismitooted; sesoonsus; turistide kontsentreerumine suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber; turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet; ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele; vähene koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Perioodiks 2007-2013 on koostatud riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia, millest lähtub kolm rakenduskava (Operational Programme): 1) Inimressursi arendamise rakenduskava; 2) Elukeskkonna arendamise rakenduskava; 3) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava. Lääne maakonna arengustrateegias tuuakse välja maakonna peamised tugevused turismi valdkonnas ning nendeks on puhas ja mitmekesine looduskeskkond (märgalad, linnuriik, metsad, samblikud, rannad), väike ajaline kaugus Tallinnast, loodusturismi ja rekreatsiooni suur potentsiaal ning arhitektuurilised- ja kultuurilised vaatamisväärsused ning üritused. Probleemidena tuuakse välja toodete vähesust väljaspool traditsioonilist turismihooaega, toodete ebapiisavat kvaliteeti, vähest infokättesaadavust, ebapiisavat transpordivõimalust individuaalturistidele, inim- ja tööjõuressursi nappust ja Tallinna-kesksust (välisturistide puhul). Turismisektori arenguvõimalusi piirab ka teenuste ebaühtlane kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu nappus, eriti maapiirkondades. Arengustrateegias leitakse, et maakond ei ole ära kasutanud enda potentsiaali tuntuse ja maine kujundamisel – Läänemaa ja Haapsalu turundamisel ja info levitamisel on palju kasutamata võimalusi (nt Läänemaa on pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku). Pärnu maakonna planeeringus tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust, lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus), turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid


37

tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja -keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on populaarne puhata maal ning välisturistid "avastavad" enda jaoks üha rohkem väljapoole Tallinnat jäävat Eestit. Arengut takistavate probleemidena tuuakse välja organisatsioonilised probleemid (era- ja avaliku sektori nõrk koostöö, “tegijate” ebapiisav kompetentsus ning olematu statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalisete investorite halb informeeritus võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam, vähene PR-töö, puudulikud turu-uuringud). Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava rakendudes saab piirkond anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni. Lisaks eelpool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa kolmeks – Põhja-, Lõuna ja Lääne-Eestiks. Regiooni tasandil tõhustatakse arengukavades ja -stateegiates välja toodud koostööd erinevate asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima) ning suunatakse suurem rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades piirkonna vaatamisväärsuste atraktiivsust ja kättesaadavust.


38

KASUTATUD KIRJANDUS 1) EAS Turismiarenduskeskus (2007) Eesti ja maailma turism 2006 [http://www.visitestonia.com/index.php?page=78] Perioodil november-detsember 2007 2) Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Perioodil november-detsember 2007

3) Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 (2006) [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212] Perioodil november-detsember 2007

4) Euroopa Liidu Struktuurifondid [http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6475] 07.02.2008 5) European Travel Commission (2007) Tourism Trends for Europe [http://www.etc-corporate.org/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=100&ac=5] Perioodil november-detsember 2007

6) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum:London, New York. 232 p.

7) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee] Perioodil november-detsember 2007

8) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koongavald.ee] Perioodil november-detsember 2007

9) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee] Perioodil november-detsember 2007

10) Lääne Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.lmv.ee/?id=26516] 07.02.2008

11) Lääne Maavalitsus (1998) Lääne maakonna planeering [http://www.lmv.ee/?id=26313] Perioodil november-detsember 2007

12) Martna vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil november-detsember 2007

13) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p.

14) Matsalu Rahvuspark (2007) Matsalu Rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnõu [http://www.matsalu.ee/?id=820] 15) Pärnu Maavalitsus (1999) Pärnu maakonna planeering [http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=75] Perioodil november-detsember 2007

16) Pärnu Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.parnumaa.ee/index.php?id=290] 07.02.2008

17) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.ridala.ee] Perioodil november-detsember 2007

18) Statistikaamet (2008) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis [http://pub.stat.ee] 07.02.2008


39

19) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26 lk. 20) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.ee] Perioodil november-detsember 2007

21) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus


40

Lisa 1. Töörühmade liikmed

Altmann, Marii Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik Andreson, Nele MTÜ Terra Maritima, juhataja Hinsberg, Ain SA Pärnumaa Turism, juhatuse liige Hirvela, Andres Koonga vald, vallavanem Jürman, Anu-Lii Lihula vald, vallavanem Kera, Ingrit MTÜ Läänemaa Turism, juhataja Källe, Margus Lihula vald, arendusnõunik Kütt, Lehar PEAK, juhataja (2002-2008) Lotman, Kaja LKK Hiiu-Lääne regioon, direktor Mann, Marika OÜ Kumari Reisid, juhataja Peksar, Arno Hanila vald, vallavanem Pikla, Evely HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Ruuse, Valeri Martna vald, vallavanem Schmidt, Toomas Ridala vald, vallavanem Seegar, Silver Koonga vald, asevallavanem Suur, Neeme LAK, juhataja (2003-2008) Tooman, Heli TÜPK, dotsent Tõnisson, Sivar Varbla vald, vallavanem Viipsi, Karin HKHK loodusturismi tudeng, praktikant Vilbas, Maire Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik



41

Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Matsi rand

Varbla

Matsi küla

x

x

3

Rand

Varbla rand

Varbla

Rannaküla

x

x

3

Paatsalu-Pivarootsi rand

Varbla

Paatsalu küla

x

x

2

Puise rand

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Pullapää

Ridala

x

x

2

Topu rand

Ridala

Topu lahe rannajoon

x

x

3

Uisu-Kuke

Hanila

Kuke küla

x

x

3

Varbla laiud

Varbla

Mereäärse ja Kadaka küla

x

x

3

Linnuvaatlusala

Sõmeri-Raespa

Varbla

Sõmeri ja Raespa ps.

vaheline ala

x

x

3

Paatsalu lahe rannik

Varbla

Paatsalu, Muriste,

Hõbesalu külad

x

x

2

Rannajõe

Martna

Rannajõe küla

x

x

2

Puhtu-Laelatu

Hanila

Puhtu

x

x

3

Haeska

Ridala

Haeska küla

x

x

3

Jugassaare

Ridala

Puise poolsaar

x

x

2

Põgari-Sassi

Ridala

Puise poolsaar

x

x

2

Kiideva

Ridala

Kiideva

x

x

2


Varbla,

Hanila

x

x

3

Kalastusalad

Paadrema jõgi

Varbla

x

x

3

Rannaküla, Kadaka, Mereäärse Varbla

Varbla laidude ala

x

x

3

Matsi, Saulepi, Vaiste

Varbla

x

x

3



42

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Liivi jõgi

Martna

Laiküla, Soo- otsa, Allikotsa

külad

x

x

2

Kasari jõgi

Martna

Kasari, Keskküla küla

x

x

3

Teenuse jõgi

Martna

Keskküla küla

x

x

2

Kasari jõgi

Lihula

Rumba, Seira, Kloostri

x

x

2

Topu laht

Ridala

x

x

3

Salevere Salumägi

Hanila

Salevere

x

x

3

Mõisaküla pank

Hanila

Mõisaküla

x

x

2

Geoloogilised

moodustised

(pinnavormid)

Uisu pank

Hanila

x

x

2

Vatla linnamäe neemik

Hanila

x

x

2

Pärdimägi

Koonga

x

x

2

Koeri seljak

Varbla

Koeri küla

x

x

3

Kolga luited

Varbla

Kolga oja kaldal

x

x

3

Kirbla astang

Lihula

Kirbla küla

x

x

2

Porimägi

Lihula

Saastna

x

x

3

Näärikivid

Lihula

Metsküla

x

x

2

Pullapää pankkallas

Ridala

Pullapää neem

x

x

2

Rooglaiu sadam

Hanila

Rannaküla

x

x

2

Virtsu praamisadam

Hanila

Virtsu

x

x

3

(Paadi)sadamad Virtsu kalasadam

Hanila

Virtsu

x

x

2

Matsi sadam

Varbla

Matsi küla

x

x

1

Jaagosääre sadam

Varbla

Kadaka

x

x

3

Vidi sadam

Varbla

Raespa

x

x

3

Polümeeri sadam

Varbla

x

x

3



43

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Keemu

Lihula

Matsalu

x

x

2

Saastna uus sadam

Lihula

Saastna

x

x

2

Saastna vana sadam

Lihula

x

x

1

Rohuküla praami- ja jahisadam Ridala

Rohuküla

x

x

3

Topu sadam

Ridala

Topu

x

x

3

Haeska sadam

Ridala

Haeska

X

X

3

Puise sadam

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Kiideva paadisadam

Ridala

Kiideva

x

x

3

Jugassaare sadam

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Oidrema-Mihkli-Soontagana

jalgrattarada

Koonga

Oidrema küla

x

x

3

Matkarajad

Soontagana-Kurese laudtee

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Avaste soo suur õpperada

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Avaste soo väike õpperada

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Nedrema-Kalli puisniidu suur

õpperada

Koonga

Nedrema küla

x

x

3

Nedrema- Kalli puisniidu väike

õpperada

Koonga

Nedrema küla

x

x

3

Salevere Salumägi

Hanila

Salevere

x

x

3

Tuhu soo

Hanila

Tuhu

x

x

3

Puhtu matkarada

Hanila

Puhtu

x

x

3

Penijõe, Suitsu, Metsküla

Lihula

x

x

2

Kolga matkarada

Varbla

Kolga

x

x

3

Marimetsa matkarada

Martna

Nõmme, Kaasiku külad

x

x

3

Putkaste õpperada

Martna

Putkaste-Martna külad

x

x

2

Paralepa mets

Ridala

Paralepa

X

X

3



44

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Lauri-Antsu loodusm

atkarada

Ridala

x

x

3

Kiideva-Puise loodusrada

Ridala

Kiideva-Puise

x

x

2

Altmõisa matkarada

Ridala

Tuuru

x

x

3

Illussaare kaitsemets ja kallas

Varbla

Paatsalu küla

x

x

1

Potentsiaalsed

matkarajad

Sõmeri-Raespa rannikumaastik Varbla

Sõmeri, Raespa külad

x

x

3

Paralepa parkmets

Ridala

Paralepa

x

x

2

Pullapää neem

Ridala

Pullapää

x

x

2

Rannamõisa jõeäär

Martna

Rannajõe, Keskvere

x

x

2

Kilgimetsa allikad

Varbla

Kilgi küla

x

x

2

Allikad

Paadrema ohvriallikas

Varbla

Paadrema küla

x

x

2

Ohvriallikad

Koonga

Kõima, Paimvere, Tarva,

Oidrema, Tõitse külad

x

x

2

Salevere Tohtriallikas

Hanila

Salevere

x

x

3

Laiud Hanila rannavees

Hanila

x

x

2

Saared

Varbla laiud

Varbla

x

x

3

Sauemeri- järved

Lihula

Saastna

x

x

1

Teorehe- järved

Lihula

Metsaküla

x

x

1

Hobulaiu

Ridala

Hobulaiu

x

x

3

Nehatu soojärved

Hanila

Nehatu LKA

x

x

2

Järved

Jäänukjärved

Varbla

Käomardi laht, Lõpe järv

x

x

2

Nedrema järv

Koonga

Nedrema küla

x

x

3

Pärdimägi

Koonga

Kalli küla

x

x

3

Mäed

Salumägi

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Vatla linnamägi

Hanila

Vatla

3

Salevere Salumägi

Hanila

Salevere

3



45

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Kirbla mägi

Lihula

Kirbla

x

x

2

Lihula linnusemägi

Lihula

x

x

3

Rahvuspark

Matsalu Rahvuspark

x

x

3

Hanila muuseum

Hanila

Hanila

x

x

2

Piknikuala

Kinksi küla

Hanila

Kinksi küla

x

x

3

Soontagana Maalinn

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Nedremaa-Kalli puisniit

Koonga

Nedrema küla

x

x

3

Nina Talu

Ridala

Puise küla

x

x

3

Kiideva koduloomuuseum

Ridala

Kiideva küla

x

x

3

Puhkekohad

Ridala

x

x

2

Puhkekohad

Hanila

x

x

2

Puhkekohad

Koonga

x

x

2

Puhkekohad

Varbla

x

x

2

Puhkekohad

Martna

x

x

2

Puhkekohad

Lihula

x

x

2

Kolga oja

Varbla

x

x

3

Jõed

Paadrema jõgi

Varbla

x

x

3

Jõeoja oja

Hanila

x

x

3

Kasari + Vigala

Lihula,

Martna

x

x

3

Rannamõisa, Liivi, Teenuse

Martna

x

x

1

Tuudi

(Suitsu),

Vanamõisa,

Allika, Penijõgi

Lihula

x

x

1



46

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Suusanõlvad

Vatla linnamägi

Hanila

x

x

3

Kirbla mägi

Lihula

x

x

2

Lihula linnusemägi

Lihula

x

x

2

Uisu pank

Hanila

x

x

2

Vaated

Salevere Salumägi

Hanila

Salevere

x

x

3

Vatla linnamägi

Hanila

x

x

3

Tuhu soo matkaraja vaatetorn Hanila

Tuhu MKA

x

x

3

Illuste ps. tipp

Varbla

Paatsalu küla

x

x

1

Matsi sadam

Varbla

x

x

3

Sõmeri-Raespa rannik

Varbla

x

x

3

Jaagosääre

Varbla

x

x

3

Paagi säär

Varbla

Mereäärse küla

x

x

3

Kalli-Nedrema puisniit

Koonga

x

x

3

Pikavere küla kiviaiad

Koonga

x

x

3

Soontagana Maalinna vaatetorn Koonga

Kurese küla

x

x

3

Salumägi

Koonga

x

x

3

Kurese küla kiviaiad

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Kirbla mägi

Lihula

Kirbla

x

x

3

Lihula linnusemägi

Lihula

Lihula

x

x

2

Kirbla-Kloostri m

aanteelt Kasari

jõe luhale

Lihula

Pagasi

x

x

1

Tuudi-Saastna teelt Petaaluse

ahelkülale ja lavarile

Lihula

Petaaluse

x

x

1

Kloostri küla – vaade Matsalu

lahele

Lihula

Kloostri

x

x

1



47

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Meelva teeristist Matsalu lahele Lihula

Lihula-Hälvati

x

x

2

Rannajõe vaatlustorn

Martna

Rannajõe

x

x

3

Väike- Rõude

mõisa

vaateplatvorm

Martna

Väike-Rõude

x

x

1

Haeska

Ridala

Haeska

x

x

3

Jugassaare

Ridala

Jugassaare

x

x

2

Puise nina

Ridala

Puise

x

x

3

Kiideva

Ridala

Kiideva

x

x

3

Põgari-Sassi

Ridala

Põgari-Sassi

x

x

3

Topu rand

Ridala

Topu

x

x

2

Pullapää

vaade

Haapsalu

panoraamile

Ridala

Pullapää

x

x

3

Jaagu-Mihkli hiiekivi

Hanila

Ridase

x

x

2

1. Rändrahnud

Ussikivi

Hanila

Hanila

x

x

1

Massu liukivi

Hanila

Massu

x

x

2

Soomadise rändrahn

Hanila

Massu

x

x

1

Vaiste Ohvrikivi

Varbla

Vaiste küla

x

x

1

Ohvrikivi Pühakivi

Varbla

Saare küla

x

x

2

Õhu ohvrikivi

Varbla

Õhu küla

x

x

2

Aadu suurkivi

Varbla

Rannaküla

x

x

3

Koeri rändrahnud

Varbla

Koeri küla

x

x

2

Nõmmeküla rahapajakivi

Varbla

Allika küla

x

x

3

Varbla suurkivi

Varbla

Tamba küla

x

x

3

Rehe kivi

Koonga

Paimvere

x

x

2



48

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Vatla mõisapark

Hanila

Vatla

x

x

2

2. Pargid

Varbla mõisa park

Varbla

Varbla küla

x

x

3

Illuste mõisa park

Varbla

Paatsalu küla

x

x

3

Mõtsu park

Varbla

Tõusi küla

x

x

3

Veltsa park

Koonga

Veltsa küla

x

x

3

Kõima park

Koonga

Kõima küla

x

x

3

Oidrema park

Koonga

Oidrema küla

x

x

3

Koonga mõisa park

Koonga

Koonga küla

x

x

3

Mihkli pastoraadi park

Koonga

Mihkli küla

x

x

3

Vanamõisa mõisa park

Lihula

Seira küla

x

x

1

Matsalu mõisa park

Lihula

x

x

1

Suure-Lähtru mõisa park

Martna

Suure-Lähtru

x

x

3

Väike-Rõude mõisa park

Martna

Väike-Rõude

x

x

3

Mäemõisa park

Ridala

Panga

x

x

3

Uuemõisa park

Ridala

Uuemõisa

x

x

3

Nehatu looduskaitseala

Hanila

x

x

3

3. Kaitsealad

Puhtu-Laelatu looduskaitseala Hanila

x

x

3

Tuhu MKA

Hanila,

Lihula,

Koonga

x

x

3

Nätsi võlla sookaitseala

Koonga

x

x

2

Avaste soo kaitseala

Koonga

x

x

3

Lihula MKA

Lihula,

Koonga

x

x

2



49

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Varbla laidude kaitseala

Varbla

x

x

3

Paadrema looduskaitseala

Varbla

x

x

3

Marimetsa looduskaitseala

Martna

Kaasiku, Nõmme

x

x

3

Polli kadakad

Hanila

4. Üksikobjektid Tammari tammed

Hanila

Nehatu LKA

Kopli tammed

Hanila

Karuse

Laane tammed

Hanila

Voose

Puhtu tamm ja mänd

Hanila

Puhtu LKA

x

x

3

Pikavere küla ja kiviaiad

Koonga

Pikavere küla

x

x

3

Panga tamm

Koonga

Karinõmme küla

x

x

3

Uduna tamm

Koonga

Paimvere küla

x

x

3

Sööni-Möldri tamm

Koonga

Kalli küla

x

x

3

Mihkli kiriku pärnad

Koonga

Mihkli küla

x

x

3

Lihunsi kivi

Lihula

Hälvati küla

x

x

2

Karusselja pärn

Lihula

Kloostri

x

x

1

Muriste tamm

Varbla

Muriste

x

x

3

Ungru tammed

Ridala

Ungru

x

x

3

Lõpre tamm

Ridala

Puise

x

x

3

Koonga tammik

Koonga

Piisu küla

x

x

3

5. Looduslikud

kooslused

Naissoo tammik

Koonga

Kõima küla

x

x

3

Mihkli tammik

Koonga

Mihkli küla

x

x

3

Laelatu ja Puhtu

Hanila

x

x

3

Sõmeri-Raespa rannikuala

Varbla

x

x

3



50

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Lihula raba

Lihula

Lihula-Hälvati

x

x

2

Lihunsi mägi

Lihula

Hälvati küla

x

x

2

Järise-Poanse maastik

Lihula

x

x

2

Kirikuküla maastik

Lihula

Kirikuküla

x

x

2

Tuhu küla suured kadakad

Lihula

Tuhu

x

x

1

Uuemõisa tammik

Ridala

Uuemõisa

x

x

2

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi

** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik

*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet

on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.



51

Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Puhtu

Hanila

Puhtu poolsaar

x

x

3

Laelatu

Hanila

x

x

3

Linnuvaatlusala

Matsalu RP

Lihula

x

3

Raespa-Sõmeri ps.

Varbla

Matsi, Saulepi, Raespa

külad

x

x

3

Varbla laiud

Varbla

Mereäärse, Kadaka küla

x

x

3

Paatsalu-Pivarootsi rannik

Varbla

Paatsalu, Hõbesalu,

Muriste külad

x

x

2

Rannajõe vaatlustorn

Martna

Rannajõe

x

x

3

Väike-Rõude

mõisa

vaateplatvorm

Martna

Väike-Rõude

x

x

1

Haeska

Ridala

Haeska

x

x

3

Põgari-Sassi

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Jugassaare

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Kiideva

Ridala

Kiideva

x

x

3

Ranna motell (paadilaenutus)

Varbla

Mereäärse küla

x

x

3

Paatsalu puhkekeskus

(paadilaenutus)

Varbla

x

x

3

Paadisõit

Kasari jõgi

Lihula

Kasari, Kirbla, Seira

x

2

Matsalu laht

Lihula

Lihula, Martna, Ridala

x

x

3

Teenuse jõgi

Martna

x

x

2

Kiideva sadam (paadireisid)

Ridala

Kiideva

x

x

3

Nina talu (paadireisid)

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3



52

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Jugassaare sadam

(paadilaenutus, paadireisid)

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Tooraku turism

italu

Ridala

Tooraku

x

x

3

Topu sadam

Ridala

Topu

x

x

3

Pullapää

Ridala

Pullapää

x

x

3

Mihkli Külalistemaja

(paadireisid)

Ridala

Mäeküla

x

x

3

Lauri-Antsu turism

italu

(paadireisid)

Ridala

Kiviküla

x

x

3

Pullapää sadam

Ridala

Pullapää neem

x

x

2

Reisid Väinamerel

Ridala

Kiideva, Haapsalu

x

x

2

Voosemetsa talu

Hanila

Voose

2

Laagriplats,

telkimine

Kinksi küla

Hanila

Kinksi küla

x

x

2

Matsi rand

Varbla

Matsi küla

x

x

3

Ranna motell

Varbla

Rannaküla

x

x

3


Varbla

Paatsalu

x

x

3

Saare hostel

Varbla

Saare küla

x

x

3

Soontagana maalinn

Koonga

Kurese küla

x

x

3

Kalli-Nedrema puisniit

Koonga

Nedrema küla

x

x

2

Kirsioja talu

Martna

Jõesse küla

x

x

2

Tooraku külalistemaja

Ridala

Pusku

x

x

3

Nina turism

italu

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Mihkli külalistemaja

Ridala

Mäeküla

x

x

3

Lauri-Antsu turism

italu

Ridala

Kiviküla

x

x

3

Haeska seltsimaja

Ridala

Haeska

x

x

3



53

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Topu puhkemaja

Ridala

Topu

x

x

3

Altmõisa külalistemaja

Ridala

Tuuru

x

x

3


Ridala

Kiideva

x

x

3

Pullapää

Ridala

Pullapää

x

x

2

Süstasõit


Varbla

Paatsalu

x

x

3

Kanuusõit

Kasari-Vigala jõgi

Lihula,

Martna

x

x

3

Martna lasteaed

Martna

Martna

x

x

2

Laste

mänguväljak

Jõõdre mänguväljak

Ridala

Jõõdre

x

x

2

Asuküla mänguväljak

Ridala

Asuküla

x

x

2

Uuemõisa lastemänguväljak

Ridala

Uuemõisa

x

x

2

Lihula lasteaed

Lihula

Lihula

x

x

2


Varbla,

Hanila

Paatsalu

x

x

2

Laelatu

Hanila

x

x

2

Kalastamine

Paadrema jõgi

Varbla

x

x

2

Rannamõisa, Liivi, Teenuse jõed Martna

x

x

1

Kasari jõgi

Lihula

x

x

2

Matsi sadam

Varbla

Matsi küla

x

x

2

Jaagosääre sadam

Varbla

Kadaka

x

x

3

Vidi sadam

Varbla

Raespa

x

x

3

Polümeeri sadam

Varbla

x

x

3



54

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Golf

Haapsalu Golfiväljak

Ridala

Valgevälja

x

x

3

Ratsutamine

Topi talu

Lihula

Seira (Rootsi)

x

2

Kinksi

Hanila

Kinksi küla

x

x

2

Mägede talu

Martna

Keskvere

x

x

1

Ridala tall

Ridala

Vilkla

x

x

3

Mini loomaaed

Ridala

Vilkla

x

x

3

Jahipidamine

Varbla riigijahipiirkond

Varbla

x

x

3

Koonga ja Lõpe jahipiirkond

Koonga

x

x

2

Lihula ja Tuudi jahipiirkond

Lihula

x

x

2

Hanila jahinduspiirkond

Hanila

x

x

2

Martna jahinduspiirkond

Martna

x

x

2

Käbi Külalistemaja (jahiturism

i korraldamine)

Ridala

Herjava

x

x

3

Vatla linnamäe

Hanila

x

x

2

Suusatamine

Kirbla mägi

Lihula

Lihula linnusemägi

Lihula

Ujumine

Uisu panga rand

Hanila

x

x

1

Kasari jõgi

Martna

x

x

1

Matsi rand

Varbla

Matsi küla

x

x

3

Paagi rand

Varbla

Mereäärse küla

x

x

2

Pikavere tiik

Koonga

x

x

2

Kasari jõgi

Lihula

200 m

sildadest ülesvoolu;

Matsalu

x

x

1

Tuudi jõe pais

Lihula

Alaküla

x

x

2

Keemu sadam

Lihula

x

x

2



55

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Näärikivid

Lihula

Metsküla

x

x

2

Suitsu onnid

Lihula

Kirikuküla

x

x

2

Puise rand

Ridala

Puise

x

x

3

Pullapää

Ridala

Pullapää

x

x

3

Tooraku

Ridala

Tooraku

x

x

3

Laomäe

Ridala

Varni

x

x

3

Topu

Ridala

Topu

x

x

3

muu

EuroVelo

Varbla

Audru-Tõstamaa-Nurmsi

x

x

3

1. Rattasõit

EuroVelo

Hanila

Pivarootsi-Laelatu-Virtsu

x

x

3

Uuemõisa jalgrattatee

Ridala

Uuemõisa, Rohuküla

x

x

3

Rakser Marimetsa Cup

Martna,

Ridala

üle maakonna

x

x

3

Koonga matk

Oidrema-Pangamägi-

Tarva-Veltsa-Mihkli-

Soontagana

x

x

2

Virtsu

2

võrkpalli

ja

1

jalgpalliplats

Hanila

Virtsu

x

x

2

2. Spordisaalid, -

platsid

Virtsu kooli võimla

Hanila

Virtsu

x

x

2

Vatla kooli võimla

Hanila

Vatla

x

x

2

Koonga kooli saal

Koonga

Koonga

x

x

2

Koonga kooli staadion

Koonga

Koonga

x

x

3

Lihula ja Kasari kooli

puust

välisväljakud

Lihula

Lihula, Kasari

x

x

3



56

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Võrkpalliplats

Lihula

Särtsu baar

x

x

2

Tuudi külaplats (võrk-, korvpall) Lihula

Tuudi

x

x

2

Kirbla võrk-, korvpalliplats

Lihula

Kirbla

x

x

2

Lihula kooli spordisaal

Lihula

x

x

2

Varbla kooli võimla

Varbla

Varbla

x

x

3

Martna kooli võimla

Martna

Martna

x

x

2

Martna koolistaadioni plats

Martna

Martna

x

2

Martna kaarhall

Martna

Martna

x

x

2

Rõude kooli saal

Martna

Rõude

x

x

2

Ridala spordisaal

Ridala

Panga

x

x

3

Kadaniku spordiplats

Ridala

Lauri-Antsu turism

italu

x

x

2

Tooraku turism

italu (võrkpalli-

ja spordiplatsid)

Ridala

Tooraku turism

italu

x

x

2

Kõmsi rahvamaja

Hanila

Kõmsi

x

x

2

3. Saalid

Vatla rahvamaja

Hanila

Vatla

x

x

2

Lihula Kultuurimaja

Lihula

Lihula

x

x

3

Lihula mõisa saal

Lihula

Lihula

x

x

1

KuMa saal

Lihula

x

x

3

Metsküla rahvamaja

Lihula

Metsküla

x

x

2

Saulepi rahvamaja

Varbla

Kulli

x

x

3

Varbla rahvamaja

Varbla

Varbla

x

x

3

Paadrema rahvamaja

Varbla

Paadrema

x

x

3

Martna lasteaia saal

Martna

Martna

x

2



57

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Lõpe klubi saal

Koonga

Lõpe

x

x

3

Uuemõisa Valge saal

Ridala

Uuemõisa

x

x

3







58

Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Varajane asustus

Esivere,

Hanila,

Karuse,

Kaseküla (IV at ema), Kiska,

Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu,

Nehatu,

Nurmis,

Pajumaa,

Rame, Salevere, Vatla

Hanila

2

Asulakohad II at

Koonga

Ura,

Hõbeda,

Kõima,

Rabavere,

Salevere,

Kurese, Mihkli külad

x

x

2

Kirbla, Lihula, Poanse, Järise,

Petaaluse,

Tuudi,

Parivere,

Alaküla, Kelu

Lihula

x

x

2

Martna,

Putkaste,

Kirna,

Vanaküla, Keskvere, Keravere,

Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari

Martna

x

x

1

Tubri maalinn

Ridala

x

x

2

Asulakohad I at

Ridala

Jõõdre, Vilkla

x

x

2

Asulakohad II at

Ridala

Ahli, Mägari

x

x

2

Virtsu koduloomuuseum

Hanila

Virtsu

x

x

2

Näitused

Hanila muuseum

Hanila

Hanila

x

x

3

Varbla muuseum

Varbla

Raheste

x

x

3

Suure-Lähtru mõisa muuseum Martna

Suure-Lähtru

x

x

2

Lihula kultuurimaja

Lihula

x

x

3

Lihula KuMa

Lihula

x

x

3

Lihula mõis

Lihula

x

x

2


Ridala

Kiideva

x

x

3



59

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Vatla mõis

Hanila

Vatla

x

x

3

Kuulsad

ajaloolised

ehitised

Massu mõis

Hanila

x

x

2

Hanila kirik

Hanila

Hanila

x

x

2

Karuse kirik

Hanila

Karuse

x

x

2

Kõima, Koonga mõisad

Koonga

x

x

2

Soontagana maalinn

Koonga

x

x

3

Pikavere palvemaja

Koonga

Pikavere küla

x

x

3

Mihkli kirik

Koonga

x

x

3

Varbla kirik

Varbla

x

x

3

Paadremaa kirik

Varbla

x

x

3

Kasari vana sild

Lihula

Kasari

x

x

3

Vanamõisa kivisild

Lihula

Vanamõisa (Seira)

x

x

3

Lihula, Rumba, Tuudi

raudteejaamahooned (30ndate

raudtee arhitektuur)

Lihula

x

x

3

Jaagu talu (terviklikult säilinud

XIX-XX saj talukompleks)

Lihula

Kelu

x

x

3

Jaani kõrts (XIX saj alevi kõrts) Lihula

Lihula

x

x

3

Nõukogude Liidu lennuväli

Ridala

Kiltsi

x

x

2

Karuse rdtjm

Hanila

Karuse

x

x

2

Ajalooline

raudtee

Rapla-Virtsu raudtee ase

x

3

Schilleri mälestuskivi

Hanila

Puhtu

x

X

2

Mälestusmärgid Kumari kivi

Hanila

Puhtu

x

x

2



60

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Karl Ristikivi mälestuskivi

Varbla

Varbla keskus

x

x

3

Kristjan Palusalu mälestuskivi

Varbla

Varbla keskus

x

x

3

Vabadussõja mälestussammas

Koonga

Mihkli kalmistu

x

x

3

Saksa sõjavangide haud

Koonga

Kiisamaa küla

x

x

3

Vabadussõja mälestusm

ärk

Lihula

x

x

1

Kumari kivi

Lihula

Kirbla

x

x

3

1941

hävituspataljoni

poolt

hukatud

Vanamõisa

meeste

mälestuskivi

Lihula

Kasari koolim

aja juures

x

x

1

Budbergide hauakamber

Lihula

Seira (Vanamõisa)

x

x

1

Lihula, Kirbla ja Tuudi 1941-

1945

sõja

vene

sõdurite

mälestuskivid

x

x

1

Aleksander III ausammas

Ridala

Pullapää neem

x

x

2

Vabadussõja mälestussammas

Martna

Martna

x

x

2

Kumari mälestuskivi

Ridala

Puise poolsaar

x

x

2

C.Kreeki mälestuskivi

Ridala

Saanika

x

x

3

Babtistide mälestuskivi

Ridala

Ungru jõe ääres

x

x

2

Kaevandus

Kurevere karjäär

Hanila

x

x

2

Valgevälja karjäär

Ridala

Valgevälja

x

x

3

Paekivi karjäär

Ridala

Pusku

x

x

3



61

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Varbla muuseum

Varbla

Raheste küla

x

x

3

Muuseumid

Hanila muuseum

Hanila

Hanila

x

x

3

Jürna talu muuseum

Koonga

Võitra küla

x

x

3

Lihula muuseum

Lihula

x

x

3

Matsalu Looduskeskus

Lihula

Penijõe

x

x

3

Suure-Lähtru mõisa muuseum Martna

Suure-Lähtru

x

x

2


Ridala

Kiideva

x

x

3

Vanamõis

mõis

(põletatud

1905.a., parun Budberg oli

ainuke mõisnik, kes

1905.a.

sündmustes tapeti)

Lihula

Vanamõisa

x

x

1

Varemed

Lihula õigeusu kirik

Lihula

x

x

1

Väike-Rõude

mõis

( puudub

juurdepääs)

Martna

Rõude

x

x

1

Jõesse

mõisa

varemed

(kloostriga seotud)

Martna

Jõesse

x

x

2

Ehmja mõisa varemed

Martna

Ehmja

x

x

2

Maalse mõisa varemed

Martna

Ehmja

x

x

1

Väike-Lähtru kirik (torn auklik) Martna

Väike-Lähtru

x

x

1

Ungru-Lossi varemed

Ridala

Ungru

x

x

3

Kiltsi mõis

Ridala

Kiltsi

x

x

2

Vene Õigeusu kirik

Ridala

Sinalepa

x

x

3

Polli Talu Loominguline Keskus

Hanila

x

x

2

Teater

Lihula Kultuurimaja

Lihula

x

x

3



62

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Saueaugu Teatritalu

Martna

Ohtla

x

x

3

muu

Muistsed põllud

Hanila

Hanila, Kõmsi külad

x

x

1

1. üksikobjektid Kultusekivid

Vatla

linnamäe

ümbruses

Hanila

Vatla

x

x

1

Kivikalmed Kasekülas, Karusel

ja Kõmsil

Hanila

x

x

2

Saulepi palvemaja

Varbla

Kulli

x

x

2

Karl Ristikivi ema Liisu haud

Varbla

Paadrema kiriku surnuaed

x

x

3

Saastna kivitee

Lihula

Lihula, Hanila

x

x

3

Ohtla mõisa laut

Martna

Ohtla

x

x

3

Vanaküla kiviaiad

Martna

Vanaküla

x

x

3

Pihama kõrts

Lihula

Meelva

x

x

2

Kirikuküla

vanad

põllud

(ringikujulised väga vanad siiani

kasutatavad põllud)

Lihula

Kirikuküla

x

x

3

Põgari palvemaja

Ridala

Põgari-Sassi küla

x

x

3

Breti kivid

Ridala

Ridala

x

x

3

Paralepa tuletornid

Ridala

Paralepa

x

x

3

Lihula linna hoonestus

Lihula

Tallinna mnt

x

x

3

2. miljööalad

Pikavere küla

Koonga

Pikavere

x

x

3

Soontagana maalinn

Koonga

x

x

3

Haeska ja Kiideva külad

Ridala

Haeska ja Kiideva

x

x

3

Pullapää poolsaar

Ridala

x

x

3

Puise nina

Ridala

Puise poolsaar

x

x

3

Keskvere küla

Martna

Keskvere

x

x

3



63

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Virtsu mõis

Hanila

Virtsu

x

x

1

3. mõisad

Massu mõis

Hanila

Massu

x

x

2

Vatla mõis

Hanila

Vatla

x

x

2

Uue-Varbla mõis

Varbla

Raheste küla

x

x

3

Illuste mõis

Varbla

Paatsalu küla

x

x

3

Saulepi mõis

Varbla

Raespa küla

x

x

1

Koonga mõisa peahoone

Koonga

Koonga küla

x

x

2

Kõima mõisa peahoone

Koonga

Kõima küla

x

x

2

Keblaste mõis

Koonga

Mihkli küla

x

x

3

Oidrema mõis

Koonga

Oidrema

x

x

3

Penijõe mõis

Lihula

Penijõe

x

x

2

Matsalu mõis

Lihula

Matsalu

x

x

1

Lihula mõis

Lihula

x

x

2

Suure-Lähtru mõis

Martna

Suure-Lähtru

x

x

3

Putkaste mõis

Martna

Putkaste

x

x

1

Keskvere mõis

Martna

Keskvere

x

3

Uuemõisa mõisa peahoone

Ridala

Uuemõisa

x

x

3

Kiideva mõis

Ridala

Kiideva

x

x

3

Haeska mõis

Ridala

Haeska

x

x

3







64

Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Põllumajandusmess Hanila Maapäev

Hanila

Kõmsi

x

x

2

Mihkli laat

Koonga

Mihkli

x

x

3

Käsitöölaadad

Ise tehtud-hästi tehtud

Varbla

Varbla mõis

x

x

3

Käsitööpäev

Hanila

Kõmsi

x

x

2

Kevadlaat

Hanila

Kõmsi

x

x

2

Küla tänav

Ridala

Altmõisa

Külalistemaja

Maasikapidu

x

x

3

Mihkli laat (3.-s nädalavahetus

juulis)

Koonga

Mihkli küla

x

x

3

Rahvuslikud

üritused

Kihelkonna päevad

Koonga

iga aasta uus koht

x

x

3

Varbla suvi

Varbla

üle valla

x

x

3

Lihula päevad (august)

Lihula

x

x

3

Hanila muuseumis

Hanila

Hanila

x

x

2

Kinksi hobupäevad

Hanila

Kinksi

2

Külapäevad

Ridala

Koht muutuv

X

X

3

Elavad ajaloolised

festivalid

Virtsu Merepäevad

Hanila

Virtsu

x

x

3

Matsalu

loodusfilm

ifestival

(september)

Lihula

x

x

3

Festivalid ja

kontserdid

Altmõisa maasikapidu

Ridala

Altmõisa Külalistemaja

x

x

3

Haapsalu viiulifestival

Ridala

Uuemõisa Valge Saal

x

x

3

Metsküla

Kronu

(rahvalik

ratsaspordivõistlus)

Lihula

Metsküla

x

x

3

Võidusõidud (auto,

hobused)

Külakross

Varbla

Saulepi, Raheste

x

x

2



65

Olulisus *

Kvaliteet**

Nimetus

Vald

Asukoht

4

3

2

1

5

4

3

2

1

Hinnang

ressursile

***

Rahvaralli

Lihula

päevade

raames

Lihula

Ridala ratsu

Ridala

Uuemõisa park

x

x

3

Ameerika autode kiiruskatsed

Ridala

Kiltsi lennuväli

x

x

3

Koonga mängud (valdade

vahelised)

Koonga

x

x

2

Spordisündmused Võrkpalliturniir

Varbla

merepäevade ajal

x

x

3

Võrkpalliturniir

Hanila

Virtsu Merepäevadel

x

x

2

Ridala jüriööjooks

Ridala

Panga-Parila tee

x

x

3

Külade mängud

Ridala

Lauri-Antsu maadel

x

x

2

Lihula valla spordipäev (juuli)

Lihula

3

Rattaralli (Rakser)

Ridala,

Martna

x

x

3

Orienteerumise perepäev

koht muutub

x

x

3

Kreeka- rooma maadlus (noorte

vabariiklikud võistlused)

Martna

Martna

x

x

3

Temaatilised naisseltsiüritused Koonga

Libisevalt külades

x

x

2

Muu

Külade kokkutulekud

Koonga

Libisevalt külades

x

x

2

Külasid tutvustav suveprojekt

Ridala

Külast-külla

x

x

3







66

Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur

Kvaliteet*

Nimetus

Kohtade arv Vald

Asukoht

5

4

3

2

1

MAJUTUS

Hotell

Luige Villa ja Luige Villa

külalistemaja

34+

2

suvetuba

Lihula

Lihula

x

Motell

Ranna motell

50

Varbla

Rannaküla

x

Külalistemaja

Virtsu Külalistemaja

15

Hanila

Virtsu

x

Altmõisa Külalistemaja

24

+(11

lisakohta)

Ridala

Tuuru küla

x

Käbi Külalistemaja

22

Ridala

Herjava küla

x


34+

Ridala

Mäeküla

x

Tooraku Turism

italu

21+

Ridala

Pusku küla

x

Telkimisplats

Pärdimäe telkimisplats

Koonga

Pärdi mägi

x

Soontagana ja Nedrema

puisniit

Koonga

x

Paatsalu Puhkeküla

Varbla

x

Ranna motell

Varbla

x

Pikseke kämping

Ridala

x

Kirsioja telkimisplats

Ridala

Jõesse küla

x

Hostel

Saare hostel

Varbla

Saare küla

x

HKHK õpilaskodu

Ridala

Uuemõisa

x

Puhkeküla ja -laager

Varemurru puhkekeskus

344

Varbla

Matsi küla

x

Pärlselja lastelaager

448

Varbla

Matsi küla

x

Pullapää puhkekeskus

Ridala

Pullapää

x

Pivarootsi lastelaager

Hanila

Pivarootsi

x

Paatsalu Puhkeküla

Varbla

Paatsalu

x



67

Kvaliteet*

Nimetus

Kohtade arv Vald

Asukoht

5

4

3

2

1

Pivarootsi tuulik

30

Hanila

x

Puhkemaja

Topu puhkemaja

20

Ridala

x

Tuulingu puhkemaja

8

Ridala

x

Pivarootsi mõis

14

Hanila

x

Kõrtsi talu

24

Hanila

Kuke küla

x

Kodumajutus

Oidrema Mõis

12

Koonga

Oidrema

x

Kägi talu

Lihula

x

Saarma puhkemaja

20

Varbla

Rannaküla

x

Lauri-Antsu

ökoturism

italu

5+

Ridala

Kiviküla

x

Kämping

Pikseke kämping

Ridala

x

Karavan

Pikseke kämping

Ridala

x

Voosemetsa

Hanila

x

TOITLUSTUS

Sadama kohvik

28

Hanila

Virtsu

x

Söökla

Lihula kooli söökla

Lihula

x

Varbla

kooli

söökla

(ettetellimisel)

Varbla

Varbla

x

Martna

kool

(ettetellm

isel)

50

Martna

Martna

x

Martna

lasteaed

(ettetellimisel)

50

Martna

Martna

x

Pappa Pizza

Ridala

Uuemõisa Keskus

x

Sadama kohvik

Ridala

Rohuküla

x

HKHK restoran, söökla

Ridala

Uuemõisa

x

Aiamaja

Ridala

Uuemõisa

x



68

Kvaliteet*

Nimetus

Kohtade arv Vald

Asukoht

5

4

3

2

1

Koonga baar

30

Koonga

Koonga

x

Baar

Ankru baar

Varbla

Varbla küla

x

Virtsu Külalistemaja

20

Hanila

Virtsu

x

Seitoni baar

20

Martna

Martna

x

Särts

Lihula

Lihula

x

Tuudi baar

Lihula

Tuudi

x

Kasari baar

Lihula

Lihula

x

Trahter Birgit

Lihula


Ridala

x

Muu

Suure- Lähtru

mõis

(ettetellimisel)

30-50

Martna

Suure-Lähtru

x




69

Nimetus

Vald

Asukoht

Kvaliteet*

5

4

3

2

1

OSTMISVÕIMALUSED

Antiigi/käsitöö pood

Virtsu lillepood- suveniir

Hanila

Virtsu

x

Saulepi külaselts

Varbla

x

Varbla muuseum

Varbla

x

Väike Salong

Lihula

Lihula mõis

x

Antiigi äri

Lihula

Lihula, Tallinna mnt

Suveniiripood

Virtsu lillepood

Hanila

Virtsu

x

Lihula käsitööpood

Lihula

Haeska seltsimaja

Ridala

x

Rohuküla suveniiri kiosk

Ridala

x

Rannarahva kultuuriselts

Ridala

x

Kiideva käsitöökamber

Ridala

Kiideva küla

x

Toiduainete pood

Oidrema pood

Koonga

Oidrema

x

Lõpel 2 poodi

Koonga

Lõpe

x

Koonga 2 poodi

Koonga

Koonga

x

Pärnu Majandusühistu poed

(3)

Varbla

Varbla küla,

Saulepi

küla, Tõusi küla

x

FIE Taavi Ojala poed (2)

Varbla

Varbla küla, Tõusi küla

x

Vatla kauplus

Hanila

Vatla

x

Kõmsi kauplus

Hanila

Kõmsi

x

Virtsu Kaubahall

Hanila

Virtsu

x

Virtsu AjaO

Hanila

Virtsu

x

Oonga AjaO

Martna

Oonga

x

Martna kauplus

Martna

Martna

x

Rõude kauplus

Martna

Rõude

x

Makros

Lihula

Lihula

x

Konsum

Lihula

Lihula

x



70

Nimetus

Vald

Asukoht

Kvaliteet*

5

4

3

2

1

Kõmurõõm (2 poodi)

Lihula

Lihula

x

Toidupood

Lihula

Kirbla, Tuudi

x

MAKROS

Ridala

Uuemõisa alevik

x

HTÜ Parila kauplus

Ridala

Parila küla

x

OÜ Estragon Sinalepa kauplus Ridala

Panga

x

Sinalepa kpl

Ridala

Sinalepa

HTÜ

Ridala

Uuemõisa Keskus

x

Männiku toidupood

Ridala

Paralepa

x

Bensiinijaam

Alexela

Hanila

Virtsu

x

Lukoil

Ridala

Uuemõisa alevik

x

Statoil

Ridala

Uuemõisa alevik

x

Lukoil

Lihula

x

Autoparandus

OÜ Tradilo

Ridala

Uuemõisa alevik

x

Uuemõisa Autokeskus

Ridala

Uuemõisa alevik

x

Uuemõisa

autoparandus

Burmakin Vadim FIE)

Ridala

Uuemõisa alevik

Koonga Tehnoülevaatus

Koonga

x

mitu eraettevõtjat

Lihula

Pangad

Eesti Ühispank ja Hansapank Lihula

x

Eesti Ühispank ja Hansapank Ridala

Uuemõisa

x



71

Nimetus

Vald

Asukoht

Kvaliteet*

5

4

3

2

1

MUU

Vatla,

Kõmsi,

Virtsu

raamatukogud

Hanila

x

1. raamatukogu-

interneti kasutamise

võimalus

Lõpe

ja

Koonga

raamatukogud

Koonga

x

Lihula raamatukogu

Lihula

x

Lihula kultuurimaja

Lihula

x

Kirbla,

Tuudi,

Metsküla

raamatukogud

Lihula

x

Saulepi, Varbla raamatukogud Varbla

x

Martna raamatukogu

Martna

x

Martna päevakeskus

Martna

x

Oonga, Rõude raamatukogud Martna

x

Uuemõisa raamatukogu

Ridala

x

Asuküla,

Sinalepa

raamatukogud

Ridala

x

2. juuksur

Virtsu juuksur

Hanila

Virtsu

x

Uuemõisa ilusalong

Ridala

Uuemõisa Keskus

x

Martna päevakeskus

Martna

Martna

x

3. massaaž

Massaazikabinet

Ridala

Uuemõisa alevik

4. apteek

Virtsu apteek

Hanila

Virtsu

x

Koonga apteek

Koonga

Koonga

x

Uuemõisa apteek

Ridala

Uuemõisa alevik

x

Lihula apteek

Lihula

Lihula Tallinna mnt

x

Martna apteek

Martna

Martna

x



72

Nimetus

Vald

Asukoht

Kvaliteet*

5

4

3

2

1

5. arstiabi

Virtsu arstipunkt

Hanila

x

Koonga arstipunkt

Koonga

x

Päästekomando

Lihula

x

Tervisehoiukeskus

Lihula


x

Varbla arstipunkt

Varbla

x

Kõmsi arstipunkt

Hanila

x

Vatla arstipunkt

Hanila

x

Martna arstipunkt

Martna

x

6. pagar-kondiiter

Kondiitriäri

Hanila

Virtsu

x

Siller

Lihula


x

7. postkontor

Kõmsi,

Vatla,

Virtsu

postkontorid

Hanila

x

Koonga, Lõpe postkontorid

Koonga

x

Kirbla postkontor

Lihula

x

Lihula postkontor

Lihula

x

Varbla, Saulepi postkontorid Varbla

x

Panga, Ridala postkontorid

Ridala

x

Uuemõisa postkontor

Ridala

x

Martna, Rõude postkontorid

Martna

x




73

Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel)

1. Siht

Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine

• Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt 2 ühist turism

ialast infopäeva ja 1 turism

ialast koolitust

• Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turism

iasjaliste võrgustik “infolisti” ja regulaarsete kokkusaamiste näol

• Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turism

ialane uuring

Eesmärk - indikaatorid • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta

1.1 Valdkond

Koolitus- ja arendustegevus

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Piirkonna turism

ialane

(aasta)konverents

OV + ettevõtjad +

Matsalu RP

50% 1. Ei ole leitud rahastust, et teha suurejoonelisi (rahvusvahelisi) konverentse

2. Kumari Reisid- linnuturism

i seminar (2005 sügis ja 27.11.2007 ca 50in)

3. On toimunud seminare läbi projektide (EAS- turism

iturundusseminar 5.juuli 2007, 23in)

Tootetutvustusüritused

(kohapeal- ringsõidud) nn

matkapäevad

OV

100% 1. On ellu viidud 2 matkapäeva (Koonga- 2006, 30in; Varbla/Hanila- 2007, 36in), mille

raames on räägitud säästva turism

i probleemidest, mis osaliselt katab ka eelmise punkti

vajadused

Seminarid loodussõbralike

turism

itoodete arendamisest Ettevõtjad + OV +

turism

ispetsialistid

30% 1. Ei ole leitud rahastust, et teha kohapeal seminare- pigem teavitus MTÜ poolt

2. Ettevõtjad on ise leidnud võimalusi üle-eestilistest koolitustest osa võtta (nt LT poolt

organiseeritud tootearenduskoolitus)

Ettevõtjate ja töötajate

koolitus- suund turism

ile ja

teenindusele

Ettevõtjad + sihtasutus*

90% 1. On läbi viidud erinevaid koolitusi: toidukoolitused (2007 aprill Altmõisas 16in; 2007 juuni

Puise Ninal 18in), paketeerimine (2007 jaanuar Lihulas 15in)

2. Ei ole leitud rahastust, et teha mahukamat turunduskoolitust, mis on ka üks vajalik

koolitusvaldkond

3. Teenindusalane koolitus on siiski pigem ettevõtja enda rida!- vajaka on jäänud

ettevõtjate informeerimine nt EAS koolitustoetuste kohta

EASi infopäev

turism

iettevõtjatele

Ettevõtjad + sihtasutus

100% 1. Korraldatud infopäevade info on edastatud ettevõtjatele, spetsiaalset infopäeva

piirkonnas pole tehtud, pole olnud vajalik

Loodusgiidide

(täiend)koolitus

Lihula Rahvaülikool +

Matsalu RP + sihtasutus

100% 1. On läbi viidud erinevate teemadega koolitusi loodusgiididele läbi projektide- 2006

juuni/september 14+15in; 2007 märts 12in)

1.2 Valdkond

Infovahetus ja arenduskava rakendus

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Valdadevahelise pikaajalise

koostöölepingu sõlmimine

turism

i- ja puhkemajanduse

valdkonnas

OV

100% 1. Koostööleping

2. 2006.a. septembrist MTÜ



74

Infopäevade 2 korda aastas

(käivad külakorda vallast

valda)

LKA administratsioon +

OV + ettevõtjad

100% 1. Koostööpartnerite koosolekud on toimunud Lihula vallas

2. Ettevõtjate koosolengud on toimunud vallast valda (2007- veebruar Altmõisas 21in;

märtsis Toorakul 16in; Pivarootsi mõis, tuulik ja lastelaager 15in + EPL ajakirjanik; augustis

Suure-Lähtrus 15in; detsembris Lihula mõisas 19in)

Listi turism

@matsalu.ee

tööle rakendamine

Sihtasutus + Matsalu RP

+ OV + ettevõtjad + RMK

+ MTÜ Haapsalu Turism

0% 1. Ei ole vajadust ja mõtet, ei kasutataks!

Tegevuskava hooaja

pikendamise kohta –

olemasolevate tegevuste

laiendamine piirkonnale

Sihtasutus + ettevõtjad

0% 1. Ei ole leitud rahastust

2. Ettevõtjad arendavad ise

Hooajaväliste ürituste

toetamine

OV + ettevõtted

20% 1. Ei ole leitud rahastust (va Lihula valla toetus MFF-ile)

2. Ettevõtjad arendavad ise (2008.a. planeeritud tegevus- MFF toetus)

Koostööpartnerite

andmebaasi koostamine

Ettevõtjad, EAS,

sihtasutus

100% 1. Koostööpartnerite kontaktid olemas, suhted loodud

Piirkondliku turism

iinfopunkti

loomine

OV + ettevõtjad +

Matsalu RP + sihtasutus

100% 1. Toimib, rahaline toetus TIP-le

1.3 Valdkond

Uuringud

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Uuringu läbiviim

ine piirkonna

külastajate ja

potentsiaalsete külastajate

seas


20% 1. Ei ole leitud rahastust (va ettevõtjate enda küsitlused), kuid on oluline, et ellu viia

(2008.a. planeeritud tegevus)

Ettevõtjate seas uuringu

läbiviim

ine – mille põhjal

töötakse välja infopäevade

ja koolituste kava


100% 1. Ellu viidud koolitused ongi uuringute põhjal korraldatud, ideid oleks veelgi, mida

järgnevaks teha, rahastus on alati probleemiks

2. Siht

Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul

• Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turism

i- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna

kaubamärk.

Eesm

ärk - indikaatorid

• Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne)

2.1. Valdkond

Turundus siseturul

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus



75

Turunduskontseptsiooni

väljatöötamine siseturu

jaoks – Maa mere ääres

Omavalitsused, Matsalu

RP, ettevõtjad, sihtasutus

30% 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid

brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.

Piirkonna kaubamärgi

väljatöötamine

Konkurss + sihtasutus

100% 1. Olemas

Infokandjate/

turundusm

aterjalide

koostamine ja välja

andmine

Ettevõtjad, EAS,

sihtasutus

100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid

Messidel osalemine: TourEst

ning Siseturism

i- ja

käsitöölaat Ehe Eesti

ettevõtjad, EAS, OV-te

projekt, sihtasutus

80% 1. On osaletud messil Tourest kahel korral (2006 ja 2007), kaasa on tulnud 4-5 ettevõtjat,

materjale saadavad 6-8 ettevõtjat

2. Ehe laata ei ole peetud vajalikuks- ettevõtjakesksem

Ajakirjanikele,

reisikorraldajatele ja TIKi

töötajatele tutvustusreiside


Ettevõtjad + RP

administratsioon + OV +

sihtasutus

50% 1. Ei ole leitud rahastust (va Maavalitsuse rahastusel toimunud reisid), kuigi võiks teha

koostööd maakonna katustega

2. Piirkonna reklaam läbi esinemiste erinevatel seminaridel (piirkonna tutvustus Lahemaa,

Lääne-Virumaa, Alatskivi, Pärnumaa jne ettevõtjatele, arendajatele)

3. Kontakt EPL ajakirjanikuga, kes on kohapeal käinud ja meie piirkonda ja tegemisi

kajastanud (Eesti Päevalehes ja Vikerraadios)

2.2. Valdkond

Turundus välisturul

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Turunduskontseptisooni

täiendamine välisturule –

Terra Maritima

Ettevõtjad, sihtasutus,

Matsalu RP, ettevõtjad

30% 1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid

brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.

Koostöö erialaliitudega

Ettevõtjad, Matsalu RP,

sihtasutus

20% 1. Konkreetseid koostöö võimalusi pole, läbi teiste inimeste liigub info lõpuks inimesteni,

kes on seotud erialaliitudega (nt linnugiidid)

Infokandjate/

turundusm

aterjalide

koostamine ja välja andmine ettevõtjad, EAS,

Sihtasutus

100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid

Ajakirjanikele,

reisikorraldajatele ja TIKi

töötajatele tutvustusreiside


Ettevõtjad + RP

administratsioon + OV +

sihtasutus

70% 1. Ei ole leitud rahastust (kuna on väga kulukas), kuigi võiks teha koostööd maakonna

katustega

2. Kumari Reisid on toonud välisajakirjanikke Eestisse ja Läänemaale

3. Siht

Toote kättesaadavuse parandamine

• Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info

• Avaldatakse vähemalt 2 turism

ialast infokandjat

Eesm

ärk - indikaatorid

• Turism

iobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad



76

3.1. Valdkond

Informatsioon

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Lõpptarbijale mõeldud

turism

ialase andmebaasi

koostamine Matsalu

leheküljel (majutus,

teenused,

vaatamisväärsused) –


+ Matsalu RP

60% 1. On olemas, kuid vajab uuendamist ja võibolla struktuuri muudatust (ülesehitus pole

kliendisõbralik)

Külastajate tagasiside

kogumine kodulehekülje

kaudu

Sihtasutus

0% 1. Ei ole välja töötatud, kuna ei toimiks. Tagasisidet tuleks pigem ettevõtjate juures küsida

(2008.a. tegevus)

Ettevõtjate koostöö TIK-

dega, uutest toodetest

teavitamine

Ettevõtjad, sihtasutus,

TIK’d

50% 1. Ettevõtjad ei ole koostööaltid TIKidega

2. Lihula TIPi juurutamisega probleemist jagu saamine

3.2. Valdkond

Infrastruktuur

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Lobby-töö riigikogus

OV + ettevõtjad

10% 1. Teiste ürituste raames on tehtud riigistruktuuridega lobby tööd

Olulisemate teelõikude

väljaselgitamine,

puhkekohtade, WC-de jne

asukohtade ja vajaduse

pingerea koostamine

Sihtasutus, Matsalu RP,

ettevõtjad, külaseltsid

30% 1. Pingeridade koostamine sammhaaval tegevuste haaval

Teelõikude, puhkekohtade,

WC-de jne ehitamine ja

korrastamine

Sihtasutus , OV,

külaseltsid

30% 1. 13 puhkekohta rajatud

Objektide

(vaatamisväärsuste)

korrastamine

OV, külaseltsid, objektide

valdajad, sihtasutus

70% 1. Objekte on vallad (külaseltsid) ise korrastanud

Turism

i- ja puhkemajanduse

infrastruktuuri käsitlemine

valdade üldplaneeringutes

OV

70% 1. Eraldi peatükki pole, kuid on olemas

4. Siht

Turism

iga kaasnevate mõjude optimeerimine

• Välja on töötatud eetilised m

ängureeglid (“hea käitumise” reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale,

kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele.

Eesm

ärk - indikaatorid

• Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turism

i- ja puhkemajanduse infrastruktuuri



77

4.1. Valdkond

Turism

i jätkusuutlik areng

Tegevused

Täideviijad

Tulemus Selgitus

Piirkonna taluvuspiiri uuring

ning selle välja arvutamine Sihtasutus + OV +

kaitsealad

0% 1. Ei ole leitud rahastust

“Mängureeglite”

väljatöötamine

OV, kaitsealad, ettevõtjad

90% 1. Loodussäästlik käitumine on välja töötatud/juurutatud LKK-l

2. Teabepäevi ei ole tehtud

“Mängureeglite”

tutvustamine/teavitamine

avalikkusele

OV, kaitsealad,

ettevõtjad, sihtasutus,

TIK-d

100% 1. Leiab rakendust läbi infotahvlite

Temaatiliste

teemaplaneeringute

koostamine

OV + kaitsealad

20 1. Matsiranna puhkeala osaüldplaneering on olemas


78

Lisa 8. Trendid Euroopa turismis

Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2006). Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel, transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elaniku kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt. Demograafilistest muutustest peab jätkuvalt tähelepanu pöörama vanemaealiste inimeste arvu kasvule. See toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem. Üha enam tuleks tähelepanu pöörata noortele. Kasvavad sissetulekud, üksikmajapidamiste tõus ja uued sotsiaalsed stuktuurid soosivad sotsiaal- ja tööalaseid võrgustikke, mis paneb noored vanuses 16-35 rohkem reisima. Toimuvad muutused ka perekonna struktuuris, kus on üha vähem kahe vanema ja kahe lapsega perekondi. Tänu globaliseerumisele, on paljud perekonnad oma kodukohast kolinud teise riiki, mis mõjutab reisimist sõprade ja sugulaste juurde. Aja rohkus versus raha rohkus. Vanemaealised reisijad, kel on pensionile jäädes rohkelt aega, kuna neil ei ole piiranguid ja nad saavad reisida, mil tahavad, mõjutavad hooajaväliste toodete-teenuste nõudlust-tarbimist. Töötavale inimesele on jällegi aeg väga oluline. Seega vabaaja puudus tähendab nõudlust kvaliteetsema teenuse järele ning võimalust kulutada rohkem raha, et aega kokku hoida. Antud trend tõstab eriteenuste ning mugavate ostlemisvõimaluste nõudlust. Kasvab trend lühemate reiside järele ja seda just eelpool toodud aja puuduse tõttu. Suureneb nõudlus rohkemate toodete-teenuste ja elamuste, ürituste ning vaatamisväärsuste järele. Üha enam võetakse aasta jooksul mitmeid lühikesi puhkusi, mis annavad võimaluse arendada hooajaväliseid toodeid-teenuseid. Aja puudus on loonud uue trendi – nõudlus millegi erilise, nö “elureiside”, järele. Tihti kasutatakse ühe reisikomponendina võimalust reisijal ise midagi teha, ennast arendada – pikamaa käimised, jalgrattasõidud, toiduvalmistamine, käsitöö, kaugete maade külastamine. Tekib elamusturism, milles turistid arendavad oma oskusi ja sihtkohad täiendavad elamuspakette. Oluliseks suundumuseks on inimeste terviseteadlikkuse kasv. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus (eriti seiklusturism) ning suureneb nõudlus heaolu- (wellness) ja spaatoodete järele. Tervisetootede kasv omakorda tõstab huvi kultuuriturismi ja eripakkumiste vastu, mida tuleks pakkuda ühtse paketina. Külastajate kasvav reisikogemus mõjutab samuti turismiturgu – inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi


79

sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võlts-toodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Kuna turism areneb, on toimunud reisikogemuste puhul välismõju tegurite (demograafiline, kliima) nihkumine sisemiste mõjude (enese arendamine, elamus) poole. Reisikogemustest saadav impluss paneb inimesi rohkem reisima ja nad muutuvad karjäärireisijateks, nõudes üha rohkem uusi ja sügavamaid kogemusi. Otsitakse mitte ainult autentseid tooteid, vaid ka ehedaid ja algupäraseid teenuseid. Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringute järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi (niši) tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest. Sellega seoses kasvab vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele. Kasvab ka külastajate mure looduskeskkonna pärast, mis turismis väljendub nõudluses loodussõbralike toodete-teenuste ning rikkumata sihtkohtade järele. Ohutus on jätkuvalt külastajate mure. Terrorismiaktid, regionaalsed sõjad ja looduskatastroofid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvalisuse tunde järele. Kasvab klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk-, Ida-Euroopa ja Aasia sihtkohtade järele. Kuid kultuuriturismi trend on nihkumas erihuvist üldisemaks. Sellest tulenevalt peab hakkama kultuuri, vabaaega ja meelelahutust kombineerima (pakettima). Reisimine pole enam luksus, vaid on osa elustiilist. Viimase minuti reisiotsused, eriti lühireiside puhul, saavad valdavaks. Lisaks eelpool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengud ning just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata e-turundusele, sh hästitoimivale kodulehele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale kui ärgitavad edasisele informatsiooniotsingule. Interneti kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning Systems) võimalustele.

matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ......matsalu piirkonna turismi- ja...

Documents