metoodiline materjal loplik kadri allikmae

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut

Eelkoolipedagoogika osakond

Kadri Allikmäe

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE

MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Bakalaureusetöö

Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin

Tallinn 2012

SISUKORD ÕPETAJALE ......................................................................................................................... 4

METOODILISE MATERJALI KASUTAMISE JUHEND .................................................. 7

JÄTKUSUUTLIKKUSE JA KOGUKONDLIKKUSE MÕISTE ........................................ 9

1. ÖKOLOOGILISE ASPEKTI TEGEVUSED .............................................................. 13

1.1. Ökoküla mudeli loomine lasteaias ........................................................................ 13

1.2. Väike põld ökoküla mudelile ................................................................................ 21

1.3. Oma unelmate ökomaja loomine .......................................................................... 24

1.4. Permakultuuri peenar lasteaeda ............................................................................ 29

1.5. Lasteaia puuviljaaia loomine ................................................................................ 33

1.6. Jätkusuutlikkuse päev ........................................................................................... 36

2. MAJANDUSLIKU ASPEKTI TEGEVUSED ............................................................ 38

2.1. Toiduringi mäng ...................................................................................................... 38

2.2. Taaskasutuse loovustuba .......................................................................................... 42

2.3. Prügisorteerimise mäng ............................................................................................ 44

2.4. Õiglane kaubandus ja aafrika lapsed ........................................................................ 47

3. SOTSIAALSE ASPEKTI TEGEVUSED ....................................................................... 50

3.1. „Kuidas vanasti elati” ............................................................................................... 50

3.2. Loomade varjupaiga aitamine heategevuskampaaniaga ....................................... 56

4. MAAILMAVAATELINE ASPEKT ............................................................................... 61

4.1. Sügisene prügikoristus ja kiviring rannal ................................................................. 61

4.2. Võluvee tegemine ja lasteaia oma jõgi ................................................................. 67

5. JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TAASKASUTUSE TEEMALISED

MEISTERDUSTEGEVUSED ............................................................................................ 72

5.1. Igale lapsele oma vihmapill ...................................................................................... 72

5.2. Riideribadest või kilekottidest vaip või kott ............................................................. 73

5.3. Unikaalsed pliiatsitopsid .......................................................................................... 74

5.4. Lindude söögimaja ................................................................................................... 74

5.5. Autokummi peenar ................................................................................................... 75

5.6. Vanadest kummikutest lillekast ................................................................................ 76

5.7. Vertikaalne ravimtaimepeenar .................................................................................. 77

5.8. Vee väärtustamine: Külma aja õueküünal ................................................................ 77

5.9. Külmunud taimekollaaž ............................................................................................ 78

5.10. Oma isikliku ruunikivi tegemine ............................................................................ 79

6. TÄIENDAVAD KOGUKONDLIKKUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TOETAMISE

NÕUANDED LASTEAIAS ................................................................................................ 81

6.1. Ökoloogilise aspekti toetamise võimalused ............................................................. 81

6.2. Majandusliku aspekti toetamise võimalused ............................................................ 85

6.3. Sotsiaalse aspekti toetamise võimalused .................................................................. 86

6.4. Maailmavaatelise aspekti toetamise võimalused ...................................................... 90

ALLIKAD ........................................................................................................................... 93

Lisa 1 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOKOGUKONDA .................................................................

Lisa 2 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOTALLU JA LOOMADEGA SUHTLEMINE ...................

Lisa 3 LUGEMISPALAD ÕPPETEGEVUSE JUURDE .......................................................

Lugu „Kõik kasvab maast” ..................................................................................................

Lugu „Maa elab” .................................................................................................................

Lisa 4 ÕIGLASE KAUBANDUSE MUINASJUTT...............................................................

4

ÕPETAJALE

Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene

oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja

oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks (Timoštšuk 2010, 57).

Kuivõrd laste kontakt loodusega, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning

ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse

teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias.

Jäätmete vältimine, taaskasutus, kohaliku ja puhta toidukauba tarbimine, igapäevaste

tarbimisvalikute tagajärgede mõistmine, puhta vee ning õhu väärtustamine, loodussõbralik

kodu, energia- ja ressursisäästlikud igapäevased valikud ning inimeste omavaheline

koostöö, on käsitletav jätkusuutliku eluviisina.

Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks

eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.

Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja

teha koostööd. (KLRÕK 2008).

Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks

lasteaias, mis aitaksid lastel mõista, miks on oluline tagada võrdsed võimalused

elutegevuseks ka meie järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust

alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud

ning rahvusvahelised arengukavad.

Eeskuju toimivate mudelitega sellest, kuidas omavahel koostööd tehes toimida keskkonna

hüvanguks, annavad Eestis viimastel aastatel toiminud edukad kodanikualgatused ja üle-

eestilised talgud.

Häid ideid, kuidas luua ka püsivat koostöös toimivat ühiskonda, annavad Euroopa

ökokülad, mida võib pidada nii sotsiaalse, majandusliku kui ökoloogilise jätkusuutlikkuse

näiteks.

5

Hariduses võib loomuliku eluviisi kandjateks pidada waldorflasteaedu ja -koole, kellel on

palju tavaharidusele jagada nii koostööst lapsevanematega kui ka kolleegiumi

omavahelisest tööst. Eksisteerib ka juba tavalasteaiarühmi, kus aktiivselt jätkusuutlikkuse

teemadega tegeletakse (nt Pallipõnni lasteaia Karlssonite rühm, mille õpetajatega tehti ka

intervjuu ka käesoleva metoodilise materjali ettevalmistamiseks).

Et saada sisendit jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele ja

käesoleva metoodilise materjali loomiseks Eesti lasteaedadele, külastati kolme Euroopa

ökoküla ja nende lasteaeda: Sieben Linden Saksamaal, Damanhur Põhja-Itaalias ning

Tamera Portugalis. Eestis räägiti Rosma waldorflasteaia, Pallipõnni lasteaia „Karssonite”

rühma õpetajatega ning Lilleoru ökokogukonna liikmetega.

Metoodiline materjal lähtub Euroopa ja Eesti vaatlustulemustest ja nende täiendamiseks

tehtud mittestruktureeritud intervjuudest ning uurimisprotsessi käigus saadud ideedest,

kuidas lastele kogukondlikkust ja jätkusuutlikkust õpetada.

Põhilised uuringust välja tulnud järeldused olid:

• Et õppida jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust, tuleb luua selleks sobilik keskkond

või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult;

• vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus hariduses on väga oluline

jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimisel;

• oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega,

võimalus katsuda ja katsetada.

Käesolevas metoodilises materjalis on kasutatud järgnevaid pedagoogilisi printsiipe:

• Euroopa ökokülade lasteaedade pedagoogika: vahetu kontakt looduse ning

elementidega, läbi kogemuse õppimine,

• Gaia Haridus kui maailma ökokogukondade ühenduse haridusprogramm

jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õpetamiseks,

• waldorfpedagoogika (rütm ja kordus, kontakt looduslike ja loomulike vahenditega,

läbi eeskuju õppimine, läbi meelte õppimine),

• Reggio Emilia pedagoogika (projektõpe ning laste algatused, laste huvist lähtumine

6

ja sellele reageerimine),

• õppimine läbi reisimise (Damanhuri kogukond). Damanhuri kogukonnas on

hariduse juhtivaks mõtteks kogemus. Lasteaias on väga oluline roll tegevustel

väljaspool rühmaruumi, samuti reisimisel (kasutatakse spetsiaalset metoodikat

„õppimine läbi reisimise“). Mõneti nähakse tervet maailma rühmaruumina, mida

avastada,

• õuesõpe ja läbi kogemuse õppimine,

• metsalasteaia kontseptsioon Sieben Lindeni ökokülast. Õuealale keskkondade

loomine, kus saab pidevalt käia uurimas muutusi looduses (Tamera kogukond),

Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) toetavates raamatutes välja

toodud metoodikad: õppekäigud, õuesõpe, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus,

mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik,

Liivik, Täht & Varava 2009, 24).

• Samas pole olulised vaid instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed

teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. „Loodusõpetuse kaudu

kujundatakse õpilastes huvi ümbritseva vastu ning tähelepanelikku ja säästlikku

suhtumist keskkonda. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju

ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete

keskkonnaprobleemidega (vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus,

mürareostus jm). Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva keskkonna seisund. Oluline

on lapsi jõudumööda kaasata lähiümbruse keskkonnaprobleemidega tegelemisse.“

(Timoštšuk 2005, 14).

Metoodilises materjalis käsitletakse seda, miks on oluline olla säästlik, mida kujutab

endast säästlik eluviis? Kuidas vältida jäätmeid ja taaskasutada võimalikult palju? Milline

elukeskkond on säästlik? Miks on oluline kodumaise ja puhta toidukauba tarbimine?

Kuidas igapäevaste tegudega mõjutame looduse puhtust? Mis tähtsus on puhtal veel ning

õhul ja energiasäästlikel igapäevastel valikutel? Samuti on olulisel kohal kontakt

algelementidega. Välja tuuakse ka mõned katsed.

7

METOODILISE MATERJALI KASUTAMISE JUHEND

Käesolevas metoodilises materjalis on kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamise

õppe- ja kasvatustegevused üles ehitatud vastavalt Koolieelse Lasteasutuse Riiklikule

Õppekavale ning Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakonna juhistele (TLÜ 2011).

Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel on võetud arvesse metoodilise materjali aluseks

olnud bakalaureusetöö uuringut Euroopa ökokülades, Lilleoru kogukonnas, Rosma

lasteaias ning Pallipõnni „Karlssonite rühmas”.

Et anda käesolevale metoodilisele materjalile paremat struktuuri, lihtsustada jälgitavust

ning materjali kasutust ning käsitleda jätkusuutlikkuse mõiste kõiki dimensioone

sügavamalt, on käesoleva metoodilise materjali ülesehituse aluseks maailma ökokülade

liikumise käivitanud kogukonnahariduse programm nimega „Gaia Education” (e. k. Gaia

ehk Maaema Haridus). Ökokogukondades on jõutud järeldusele, et kogukondadel ja

jätkusuutlikul eluviisil on 4 aspekti: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja

maailmavaateline aspekt (Gaia Education 2011). Seega on jätkusuutlikkuse ja

kogukondlikkuse õppetegevuste planeerimisel arvesse võetud kõiki nelja aspekti.

Ökoloogilise aspekti all mõistetakse ise oma toidu kasvatamist, puhast elukeskkonda,

säästlikku veesüsteemi, energiasäästlikest materjalidest ehitatud maju, energiaefektiivsust

ning madalat ökoloogilist jalajälge, mis on kõigi ökokogukondade eesmärk. Ökoloogiline

aspekt on esimene, mida märkavad inimesed väljastpoolt ökokülasid ning see on aspekt,

milles ökokülad on jõudnud kõige kaugemale.

Majandusliku aspekti all peetakse silmas ökoküla majanduslikku ülesehitust,

omandisuhete süsteemi, ressursside loomise ja jagamise süsteemi, kogukonna

majanduslikku sõltumatust ning ka kogukondliku raha ja iseseisvate majanduslike

süsteemide olemasolu: nt vastastikku teenuste vahetamine, omavaheline koostöö,

sisemajanduse soodustamine jne.

Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist ja

omavahelist võrgustikku: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid, milline on juhtimine,

töökorraldus, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme, kuidas tähistatakse elu

8

kõrghetki ja pühitsetakse aasta- ning eluringi algust ja lõppu. Sotsiaalne aspekt on

äärmiselt oluline, kuna tegeleb inimsuhete valdkonnaga ning võib öelda, et kui ökokülas

on sotsiaalses valdkonnas midagi korrast ära, on väga raske, et ka ülejäänud aspektid

töötaksid hästi. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning

teadlik töö selleni jõudmiseks.

Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet

maailmaga, eluvaadet, suhet Maaga ja Taevaga, uskumusi ning väärtusi, mille nimel

ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Siin kajastub ka maailma hingestatus,

müstiline suhe loodusjõududesse ja looduse elementidesse, suhe vaimsete põhimõtetega,

mis toetavad positiivset ellusuhtumist, oma hinge tegelike läteteni jõudmist, kooskõla

teineteise ja loodusega. Väga olulisel kohal on suhe loodusega ning leidub kogukondi, kes

on rakendanud oma igapäevaelupraktikasse meie muistsete esivanemate tarkusi hiitest,

maa jõujoontest, Maa hingestatusest. Sarnaselt sellele, mida ka Eesti alal elanud rahvad on

pidanud oluliseks.

Metoodilist materjali võib kasutada nii üksikute päevakavadena kui inspiratsioonina

nädalakavade ülesehitusel. Materjalis on välja toodud nii päevakavad kui üksikud

meisterdamistegevused, mida saab lisada mõnele teisele päevakavale. Lõppu on lisatud ka

ideed nelja jätkusuutlikkuse valdkonna arendamiseks (vastavalt Gaia Haridusele) ja kaks

temaatilist näidisõppekäiku.

9

JÄTKUSUUTLIKKUSE JA KOGUKONDLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutliku eluviisi tähendus defineeriti esimest korda nn Brundtland’i raportis ehk ÜRO

väljaandes „Meie ühine tulevik“. Vastavalt sellele raportile on jätkusuutlikkus (kasutatakse

ka mõistet „säästev areng”) kontseptsioon, mille kohaselt praeguste põlvkondade vajadusi

rahuldatakse, kahjustamata tulevaste põlvede võimalusi rahuldada oma vajadusi.

Jätkusuutlikkusel on vastavalt ÜRO-le 3 üksteisega seotud tasandit: ökoloogiline,

majanduslik ja sotsiaalne tasand (ÜRO 1987). Käesolevas töös lähtutakse küll Gaia

Hariduse 4-sest jaotusest aga on defineerida ka esialgne mõiste.

TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringus „Mina. Maailm. Meedia.” on

välja toodud, et eestlased ei väärtusta keskkonnahoidlikku ja säästvat eluviisi (EV

Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4).

Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas välja, et puhta looduse säilimine on

avalik huvi, kuna meil kõigil on vaja elutegevuseks puhast õhku, vett ja toitu. Samavõrra

on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb

arvestada sellega, et meie otsustest sõltub järeltulevate põlvede võimalus elada

samaväärselt meiega. (Peterson 2009, 26, 30)

Seega vajame mudeleid, mis tagaksid selle, et meie põhivara – loodus – säiliks ja tagaks

elu ka meie tulevastele põlvedele. Selle saavutamise eeldus on aga omakorda

keskkonnasäästlikult mõtlevate inimeste olemasolu. Kuivõrd väga suur osa maailma

keskkonnaprobleemidest on inimtekkelised, on oluline luua eeldused, et tekiks rohkem

loodusest hoolivamalt mõtlevaid inimesi ning luua selleks eeldused hariduse kõikidel

tasanditel.

Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioonis on kirjutatud, et säästvat arengut toetav haridus

on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua

seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-

kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet.

Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset

tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5)

10

Samuti rõhutab säästvat arengut toetava hariduse ning sellega seonduvate õppematerjalide

vajalikkust ning kättesaadavuse olulisust UNECE Säästvat Arengut Toetav

Haridusstrateegia. Strateegias on välja toodud, et säästva arengu teemalises hariduses on

väga oluline eetilisus, mis hõlmab põlvkonna ja põlvkondade vahelisi võrdsuse,

solidaarsuse ning vastastikuse sõltuvuse probleeme, nagu ka inimese ja looduse, rikaste ja

vaeste suhteid. Samuti kirjutatakse seal väljaspool klassiruumi omandatava kogemuse

olulisust hariduses ning koostööd sotsiaalse keskkonnaga. (UNECE Säästvat Arengut

Toetav Haridusstrateegia 2005: 4)

Kliimamuutused on praeguseks hetkeks saanud maailmas üheks suurimaks avaliku

poliitika fookuseks. Kui inimkond soovib vastata selle teema väljakutsetele, on haridusel

mängida võtmeroll, aidates inimestel, ühiskondadel ja valitsustel teha teadlikke valikuid

ning aidates ühiskondadel ümber orienteeruda jätkusuutlikele praktikatele. (Education for

Sustainable Development 2011)

Kuivõrd oleme tänapäevaühiskondades oma loomuliku kogukonnas elamise viisi kaotanud

ning maailma ökokülad on näidanud, et elades ühtse ning teineteist toetava kogukonnana,

on võimalik tagada nii sotsiaalset, ökoloogilist kui majanduslikku jätkusuutlikkust läbi

omavahelise koostöö ja üldiste inimväärtuste, siis käesolevas metoodilises materjalis on

kasutatud Euroopa ökokülade kogemust selle osas, kuidas toetada kogukondlikkust

lasteaias.

Ökokülad või ökokogukonnad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja

inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma ökoloogilist jalajälge vähendavad

nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise (GEN

Europe 2010).

Kogukonnaaktivist ja –filosoof Diether Duhm kirjutab, et praegusel hetkel oleme

tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid enam ei tööta ning on

vaja luua uusi – kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest sõltub ka see, palju

oleme võimelised taastama väärtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus,

solidaarsus, teineteise toetamine. „Toimivad autonoomsete indiviidide kogukonnad on

inimliku maailma alustala.“ (Duhm 2007, 5).

11

Kogukond on seega käesoleva töö mõistes inimeste grupp, kes toimib või elab koos

teadlikult ning ühise eesmärgi nimel, tegeledes teadliku tööga vastastike positiivsete suhete

suunas, sh teineteise toetamise ning koostööga. Kogukonnana on võimalik käsitleda ka

rühmaruumi või klassiruumi, korteriühistut või külaseltsi.

12

Foto 1: Tamera kogukonna kool. Foto: Kadri Allikmäe

Maa ja ilm elavad oma elu. Inimestel on oma elu, omad tööd ja tegemised. Inimeste tööd ja tegemised lähevad siis kõige paremini korda, kui nad maa ja ilma eluga kokku käivad.

Igal asjal on oma aeg ja oma koht. Ja kõik käivad ikka selle järgi, kuidas maailma asjad liiguvad. Mida paremini me oskame omi asju maa ja ilmaga kokku viia, seda kergem on meil neid ajada, seda paremini läevad need korda.

Kui meie tegemised on kooskõlas maailma tegemistega, siis hakkavad nad tõepoolest mõnusasti koos kõlama, nii et seda kuuldagi võib nagu muusikat.

Lugu „Kui kõik asjad on kooskõlas“ (Sarv, T. 1985)

„Kõik on ju ime“, Eesti Raamat

13

1. ÖKOLOOGILISE ASPEKTI TEGEVUSED

Foto 2 Teadjanaiste ja taimetarkade maja Tamera kogukonnas. Foto: Kadri Allikmäe

1.1.Ökoküla mudeli loomine lasteaias

Ökoküla mudeli loomine

lasteaias

Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24

• Ökoloogiline aspekt

• Sotsiaalne aspekt

• Majanduslik aspekt

• Maailmavaateline

aspekt

Kuupäev: Laste vanus: Laste arv: Üliõpilane:

Teema: „Ökoküla mudeli loomine lasteaias”

Nädala teema võiks olla „Kogukond mu perekond”, mille raames saab käsitleda seda, mis

on ökoküla, mis on kogukond, mis on kogukond meie jaoks lasteaias, miks on inimeste

omavaheline koostöö hea ning kasulik? Mida koos saab teha, mida üksi ei saa?

Kuidas teineteisega arvestada? Kes on meie kogukond igapäevaselt lasteaias? Miks on

oluline teineteist aidata ja koos tegutseda. Mis on kogukonna mugavus ja mis on

ebamugavus?

14

Nt võrdluse mõttes võiks olla nii, et kahel eelneval nädalal räägitakse esmalt sellest, kuidas

inimesed tavaliselt linnakeskkonnas elavad, kust tuleb nende elekter, vesi jne. Selleks saab

pappkarpidest luua ka konstruktsiooni, kus on majad, juhtmete kaudu tuleb kaugelt elekter,

vesi tuleb järvest, inimesed käivad poes. Samuti võiks käsitleda seda, kuidas elavad või

elasid inimesed talus. Siis oleks olemas ka võrdlusmaterjal ning lapsed näevad, mis on ka

tavaküla ja ökoküla erinevus.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

Mina ja keskkond:

• Laps oskab väärtustada keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi;

• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;

• Laps oskab märgata nähtusi ja muutusi looduses.

• Laps teab, kust tuleb tavalistes majades elekter ja vesi

• Laps teab, mis on ökoküla ja mis on kogukond ning kuidas seal inimesed elavad

• Laps teab, kuidas on võimalik inimestel elada energiasäästlikult ja loodussõbralikult

Matemaatika:

• Laps oskab võrrelda erinevaid maju ning nimetada nende geomeetrilisi erinevusi

• Laps oskab mõõta loodud mudel-mägede kõrgust ning ümbermõõtu

Keel ja kõne:

• Laps oskab koostöös õpetaja ja rühmakaaslastega jätkata lihtsat lugu vanadest

aegadest

• Laps oskab iseseisvalt moodustada lihtlauseid ja kirjeldada vanaaegset kujutletavat

eluolu.

• Laps oskab kirjutada paberile grupitöös lihtsaid lauseid.

Muusika:

• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu ning laulda regilaulu vormis teiste

pärimusrahvaste laule.

Vahendid:

• Paberit ja pliiatseid

• Suur vakstu, sammalt, kive, liiva

• Filmiklipp Youtube’is, mis räägib ökoküladest. Leiab märksõna „A New We” nime

15

alt.

• Ökokülade pilte, mida leiab MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse

koduleheküljelt: www.kogukonnad.ee. Viiteid Euroopa ökoküladele leiab aadressilt

www.gen-europe.org. Google’ist võib otsida pilte märksõna „ecovillage” või

„ecovillages” alt.

• Joonlauad ja mõõdulindid mägede mõõtmiseks.

Vahendid, mida läheb vaja tervel nädalal:

• Savi või plastiliin

• Kandikud või kasutatud plastik-taldrikud. Hästi sobivad ka plastikust kommikarbi

sisud.

• Muld, seemned

• Puust loomade tegemise materjale: tõrusid, tikke

• Küünal „lõkkeaseme” tegemiseks

• Väike kauss vee jaoks

• Väikesi kive/liiva teede tegemiseks

• Puuoksi

Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne)

Tegevuse käik

Tegevuse

osad

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad

mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted

Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis saab teha kokkuvõtte eelnevast

nädalast. Kuidas elavad inimesed

linnakeskkonnas? Kust tuleb nende elekter ja

vesi? Vastus: üldvõrgust, on elektrijaam ja

juhtmetega jõuab sealt elekter inimesteni; vesi

tuleb järvest pikkade torude kaudu). Kuidas

inimesed omavahel suhtlevad? Seejärel võiks

teha elektri kulgemise mängu traadis (idee:

Püünsi lasteaia õpetaja), kus kõik lapsed võtavad

käest kinni rivvi, käepigistusega antakse elektrit

16

edasi, viimane laps vajutab sisse mõne

elektriseadme.

2. Kuidas elavad inimesed maal? Kuidas vanasti

elati? Vastus: Veel on võimalik elada külas.

Vanasti tuli vesi allikast või kaevust, soe tuli

tuppa, kui inimesed kütsid. Tänapäeval tuleb ka

külas elekter kaugelt, vesi tuleb oma

puurkaevust. Kui tihti inimesed teineteist

näevad? Aga kas tänapäeval saab elada nii, et

oleks loodussõbralik ja samas saaks ka teistega

suhelda? Võiks teha illustreeriva mängu selle

kohta, kuidas tänapäeva inimesed elavad: iga laps

istub omaette ja läheb rühmaruumi erinevasse

ossa, võttes endale „mängult” ühe külmkapi,

pesumasina, auto ja mängib nagu ta elaks seal.

Õpetaja küsib kas igal ühel peaks olema nt oma

pesumasin või auto? Kuidas saaks veel elada?

Mismoodi võiks teha koostööd?

Mänguasjad,

mida saaks

kasutada

kodumasinatena.

II

Põhiosa

3. Oletades, et lapsed näevad, et võiks omavahel

teha koostööd, paljusid asju jagada, võiks õpetaja

lugeda loo sellest, et kuidas ammustel aegadel

elasid inimesed kogukondades, et teineteist

toetada: koos on lihtsam. Koos lauldi, kasvatati

süüa, lapsed said alati loomadega suhelda ja

taimedega tegeleda. Kuidas meie saaksime seda

ise teha? Samuti võib loo välja mõelda nii, et iga

laps mõtleb välja ühe lause, lõpuks sünnib sellest

lugu.

4. Seejärel vaadatakse lühikest filmiklippi

ökoküladest. Youtube’ist saab vaadata filmi „A

New We” treilerit. See on film, mis räägib 10-st

ökokogukonnast Euroopas ning selle leiab sama

märksõnaga.

Lugu ammustest

aegadest.

17

5. Õpetaja küsib lastelt, mis on nende arvates

kogukonna mugavused või ebamugavused?

Kuidas teha nii, et inimesed saaksid ise elektrit ja

süüa? Mida selleks vaja on?

6. Õpetaja selgitab, et energia tuleb seal päikeselt ja

inimesed kasvatavad ise toitu. Mida inimesed

seal teevad? Kust tuleb elekter? Kust tuleb toit?

Vastus: toitu kasvatatakse ise ja elekter tuleb

päikeselt. Inimesed tulevad pidevalt kokku, et

koos laulda ja kõik teevad seda tööd, mis neile

kõige rohkem meeldib. Hea on vaadata

ökokülade pilte. Õpetaja küsib lastelt, millises

ökokülas nemad tahaksid elada?

7. Teeks äkki kõik koos sellise ökoküla, kus meie

tahaksime elada? Mis on küla jaoks kõigepealt

vaja? Vastus: Maad. Teeme kõik koos sellise

unistuste küla, nagu meile meeldiks. Koos

hakatakse valmistama ette maapinda, kuhu saaks

luua miniatuurse ökoküla. Vakstu asetatakse

lauale, lapsed jagunevad väiksemateks

gruppideks, kellel igal ühel on ülesanne. Ühe

grupi ülesanne on mõelda, kuhu tulevad majad,

teine grupp otsustab, kuhu tuleb nt järv ja

mäekünkad, kolmas grupp otsustab, kuhu tulevad

põllud, neljas grupp otsustab, kuhu tuleb ühine

koosolemise koht. Lapsed joonistavad ja

kirjutavad lausetega paberitele, kuhu mida tuleb:

ühte nurka majad, teise nurka väike mägi,

kolmandasse kohta põllud, ühine koosolemise

koht (lõkkeplats või koosolemise maja). Majad

võivad olla ka ühtlaselt üle küla laiali. Tegelikult

ongi oluline, et peenrad ja majad oleksid

vaheldumisi, sest see ongi üks permakultuuri

Küla jaoks suur

vakstust alus,

kuhu saab peale

panna ka mulda ja

kallata vett.

Ideaalne oleks

üks suur kandik

või mitu kõrvuti

pandud kandikut

või suurem kile,

kuhu peale saaks

ehitada

kõrgendikke,

orgusid, kuhu

mahuksid ära ka

teed ja väike põld.

18

põhimõte: kõik peaks olema hästi kättesaadav.

8. Seejärel ehitatakse koos liivast mõned künkad ja

orud, asetatakse sinna peale sammalt ja kive. Kui

sammalt pole, saab kasutada nt rohelist paberit,

kangast või salvrätte. Nüüd saab võrrelda

küngaste kõrguseid ja ümbermõõte joonlaudade

ja lintidega. Seda tehakse gruppide kaupa, et

lapsi korraga liiga palju ümber laua poleks.

Seejärel võrreldakse gruppide tulemusi.

9. Lõpetusena lauldakse mõned indiaani

rahvalaulud.

Jõgi voolab

Jõgi voolab, voolab ja voolab 2X

Jõgi voolab, merre tagasi. 2X

Ema Maa hoia mind, Laps Sul olen alati. 2X

Ema Maa kanna mind, merre tagasi 2X

(Päikesekaru hõimult, Indiaani rahvalaul)

Viisi leiab Youtube’ist märksõna „The River is

Flowing” alt.

Ema maa

Ema Maa, ema Maa, Maaema 2X

Su sees elab ürgne vägi, nis toob mul lohutust. 2X

Kummardan, Su ees kallis ema ja südames Sind ikka

kannan.2X

(Eesti ansambel Tane Mahuta)

Viisi leiab Youtube’ist märksõna „Tane Mahuta –

Maaema” alt)

Ema, Sind tunnen oma jalgade all

Ema, Sind tunnen oma jalgade all

Ema, ma kuulen Su südame häält

Joonlauad,

mõõdulindid.

19

Heia heia heia heia

Heia heia ho

Heia heia heia heia

Heia hooo

(Indiaani rahvalaul)

Viisi leiab Youtube’ist märksõna „Mother I feel you

under my feet” alt.

Iga nädala päevaga saab ökokülale lisada ühe elemendi:

• Järgneval päeval saab likku panna nt erinevaid

seemneid, et panna kasvama põldu (nt nisu läheb

väga kergesti idanema, samuti võiks lisada teisi

seemneid). Ökokülades tegeletakse

permakultuuriga (põllumajandus, kus erinevad

taimed koos toetavad teineteist, ei kasvatata

monokultuuri ehk vaid ühte liiki). Seda põhjusel,

et monokultuur kurnab maapinda.

• Seejärel saab iga laps teha savist ökomaja: igaüks

teeb endale oma lemmikmaja savist (ümarmaja

või puumaja isegi)

• Kividest saab teha ka teesid.

• Samuti saab lisada käbidest, kastanitest ja tamme

tõrudest ning tikkudest tehtud loomi ja inimesi.

• Väikestest okstest saab teha puid

• Samuti saab kausiga luua väikese järve.

• Hõbepaberist saab teha päikesepaneele, kõrrest ja

paberist saab voltida tuuleenergia tuuliku, sinise

paelaga saab teha jõe.

• Kuidas elavad seal külas lapsed? Milline on

nende lasteaed ja koolimaja (seda saab ka

meisterdada).

• Saab eraldi rääkida ka indiaanikultuurist, paljud

20

indiaanlased ja põlisrahvad elavad

kogukondadeni isegi tänapäeval. Vt nt internetist

märksõna „indigenous people” või videoklipp

„uncontacted tribes”. Sealt leiab videost

inimestest, kes pole kunagi kokku puutunud

moodsa tsivilisatsiooniga aga keda tahetakse

kodust välja ajada ja nende metsa maja võtta, et

vihmametsa puudega raha teha.

Kui ökoküla on valmis, siis saab mõelda, mida kõike

seal ühises koosolemise kohas teha. Kuidas inimesed

oleksid õnnelikud ja mis tegevusi seal ökokülas võiks

teha?

III

Lõpetav osa

Teema lõpetuseks oleks hea, kui lastele jagaks oma

kogemusi kogukondlikust elust või ökoloogilisest

eluviisist inimene, kes on sellega kokku puutunud (nt

mõne kogukonna liige, inimene, kes on kogukondi

külastanud jne). Ta saab rääkida, mida kogukondades

tehakse, milliseid ameteid seal on (Vastus: kõiki tavalisi

ameteid aga erinevus on, et inimesed teevad omavahel

koostööd). Taolisi inimesi leiab, kui võtta ühendust

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendusega.

www.kogukonnad.ee

Selle teema illustreerimiseks tuleb kasuks ka tõelise

ökoküla nägemine ning väike õppekäik mõnda Eesti

ökokülla või ökoküla algatuse juurde. Eesti

ökokogukondade kohta vaata lähemalt MTÜ Eesti

Ökokogukondade Ühendus: www.kogukonnad.ee.

Samuti leiab infot Facebookis „Eesti ökokogukondade

liikumine” märksõna alt. Vt ka käesoleva metoodilise

materjali õppekäike.

21

1.2.Väike põld ökoküla mudelile

Põllu tegemine ökoküla

mudelile


20-24





aspekt

Teema: Tegevus on mõeldud nädalateema „Kogukond mu perekond” ühe osana. Vt ka

eelnev tegevus.

Eesmärgid: Üldoskused:

• Laps teab, kuidas seemned idanema lähevad ja kuidas seemneid kasvama panna

Mina ja keskkond:



• Laps oskab erinevaid materjale taaskasutada.

• Laps tunneb mõisteid „monokultuur”, „permakultuur” ja „liigiline mitmekesisus”

Keel ja kõne:

• Laps oskab paberile kirjutada etteantud teksti (ühe taime nime ning mida see taim

vajab)

• Laps oskab loovalt mõelda välja ühe suupärase positiivse afirmatsiooni (loitsu), et

taimed paremini kasvaksid.

Matemaatika:

• Laps oskab määratleda oma põllu kuju (ring, ruut, ristkülik, spiraal, laine)

• Laps oskab mõõta oma põllu pikkust ja läbimõõtu.

Muusika:


pärimusrahvaste laule

Vahendid:

• Vaja on erinevaid plastikust kommikarbi aluseid, kasutatud plastiktaldrikuid. Kui

kile ökoküla mudeli all on piisavalt paks, võib mulla panna ka otse kile peale

22

• Mulda, sammalt, erinevaid seemneid, mida on eelnevalt leotatud

• Mõõtmiseks joonlaudu


Õpetaja kogub kokku ja palub ka lapsevanematel tuua plastikust kommikarbi aluseid. Väga

hästi sobivad ka plastikust küpsisekarbid.

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis korratakse üle eelneva päeva

teema, milleks oli ökoküla ja ökokogukond.

Kuidas inimesed seal elasid? Kust tuli nende toit?

Mida on võimalik ise kasvatada ja kuidas?

Lauldakse uuesti indiaani rahvalaule.

2. Õpetaja selgitab ka mõistete „monokultuur” ja

„liigiline mitmekesisus” erinevust lihtsate

sõnadega nii, et lapsed saaksid aru. Monokultuur

– kasvavad ühte liiki taimed. Permakultuur –

püsiv kultuur, kasvab mitmeid taimi püsivalt

teineteisega koostöös. Liigiline mitmekesisus –

liike on maailmas palju, siis ongi liigiline

mitmekesisus. Looduses valitseb aga alati

liigiline mitmekesisus: erinevad taimed kasvavad

omavahel koos. Ühed taimed võtavad mullast

seda, mida teised annavad ja vastupidi. Selle

näitlikustamiseks võiks teha mängu: Iga laps saab

väikese paberi, kus on kirjas taime nimi ja mida

see taim vajab (vesi, päike, kivine pinnas,

vihmaussid). Iga laps kirjutab selle väikese

kaelapandava sildi peale. Õpetaja jagab seejärel

lastele teise paberi, kus on need samad asjad

kirjas aga iga laps saab midagi, mida ta ei vaja.

23

Lapsed peavad seejärel omavahel nii kaua

pabereid vahetama, kuni nad saavad, mis nad

vajavad. See mäng näitab ära, kuidas käib

looduses koostöö.

3. Ökokülades kasutatakse permakultuuri (ehk

permanentne, püsiv kultuur), mis on uudne

looduse mustrite põhjal loodud põllumajanduse

haru, kus kõik taimed elavad koos, peenarde

kujunduses kasutatakse ka looduse mustreid:

spiraal, looklev joon. Arvestatakse vee lähedust

ja taimede omavahelist kooslust. Selle kohta saab

rohkem lugeda märksõna „permakultuur” või

„permaculture” nime alt internetist.

II

Põhiosa

4. Järgnevalt võetakse välja kommikarbi alused. Iga

laua keskel on ka väike karp mullaga. Kõik

lapsed asetavad erinevat sorti seemneid

kommikarpidesse või plastikalustele ning katavad

selle mullaga. Et teha erinevaid kujundeid võib

kommikarbi lõigata ka väiksemateks tükkideks

(siis saab teha ka spiraale ja ringikujulisi

peenraid). Kõik lapsed võtavad välja joonlauad

ning mõõdavad ära ka peenra pikkuse ning

võimalusel ka laiuse ning märgivad ka selle

paberile. Mulda kastetakse ja iga laps leiab oma

väikesele peenrale koha ökoküla mudelis. Hea,

kui ühiselt lepitaks kokku, kes on kastja.

5. Lõpetuseks lausutakse ka toetavaid loitse, et

seemned hästi kasvaksid. Jaapani teadlane

Masaru Emuto on teinud kindlaks, et vesi

reageerib emotsionaalsetele sõnumitele. Kui ka

seemnetele öelda häid sõnu, kasvavad nad

paremini. Vt nt loitsu õppetegevuse „puuviljaaia

Kommikarbi

alused. Muld.

Seemned. Vesi.

24

loomine” juures.

III

Lõpetav osa

6. Järgnevatel päevadel vaadatakse, kuidas seemned

tärkavad ning kastetakse neid hoolikalt. Võrsete

tärkamist võiks samuti mõõta: mitu võrset on

hommikul, mitu õhtul (Püünsi lasteaiaõpetaja

idee). Kui võrsed on kasvanud liiga pikaks, võib

neid natuke lõigata ning panna neid nt toidu

peale.

Vesi

Foto 3 Võrsete ja maitserohelise peenar kommikarbialusel. Fotod: Kadri Allikmäe

1.3. Oma unelmate ökomaja loomine

Väikese ökomaja ehitamine Laste vanus: 6-7 Laste

arv: 20-24



25


aspekt


Teema: „Unelmate ökomaja ehitamine lasteaias” Selle tegevuse põhiline eesmärk on luua lastele loodussõbraliku ehituse mõistmise

võimalus. Loodussõbralikke ehitisi iseloomustavad tihti ümarad vormid, looduslikud

materjalid, andekas taaskasutus (nt pudelite ehitamine seinte sisse nii, et valgus läbi

paistaks), loodusest või rannast leitud materjalide kasutus (vanad palgid või juurikad).

Tulemuseks on tõeline muinasjutumaja, mida tehes saab areneda lapse loovus ning

fantaasia. Maju saab teha erineva suurusega. Üldiselt tehakse neid savist ja põhust, kuid

lasteaia tingimustes on kõige lihtsam voolida maja savist või plastiliinist ning lisada juba

käimasolevale ökoküla mudelprojektile.

Eesmärgid: Mina ja keskkond:



• Laps oskab hinnata loodussõbralikku ehitustegevust ning oskab nimetada

loodussõbralikuks ehituseks vajaminevate materjalide (põhk, savi) nimesid ning

päritolu.

• Laps teab asjade säästliku kasutamise vajalikkust

Kunst:

• Laps oskab savist, plastiliinist või soolataignast vormida miniatuurset ökomaja, kus

ta ise sooviks elada.

Kunst:

• Laps oskab savist voolida väikest maja ning teha sellele katust

Keel ja kirjandus:

• Laps oskab kirjutada 3-5 lauset selle kohta, milline on tema unelmate ökomaja.

Matemaatika:

• Laps oskab mõõta isetehtud maja kõrgust ning laiust.

• Laps oskab loendada maja aknaid

Vahendid:

• Savi, plastiliin või soolatainas, mahakukkunud oksad, erinevad materjalid (nt

26

pudelikorgid, paber, sammal) katuse tegemiseks.

• Joonlauad mõõtmiseks


• Õpetaja organiseerib savi, asetab laudadele vakstud.

Foto 4 Puumaja Damanhuris. Foto autor: Giuseppe Glorioso

Tegevuse käik

Tegevuse

osad

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted,

küsimused, kasutatavad meetodid, võtted

Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis korratakse üle eelneva päeva tegevus

ning tuletatakse meelde, mis on ökoküla ja kogukond.

Arutatakse selle üle, milline oleks laste unelmate kodu?

Mis kujuga see oleks?

II

Põhiosa

2. Ökomaja piltide või videote vaatlus:

Pilte leiab internetist märksõna „ökomajad”, „savipõhu

majad”, „natural homes”, „roundhouses”, „ecohouses” või

„treehouses” alt. Nende märksõnade alt leiab ideid nii puu

otsas olevatest majadest, ümarmajadest kui loodusliku

Ökokülade

ja –majade

pildid ja

videod.

27

ehitusega tehtud majadest. Facebookist leiab „natural homes”

märksõna alt ka lehekülje rikkaliku pildivalikuga. Hea video

leiab Youtube’ist nt märksõna „Woodland home by Simon

Dale” või märksõna „Tony and the roundhouse”alt.

3. Seejärel meisterdavad lapsed plastiliinist, savist või

soolataignast unelmate mängumaja, kasutades

katusematerjalina ka erinevaid loovaid materjale:

pudelikorke, sammalt, puuoksi jne.

Plastiliin

või savi

III

Lõpetav osa

Kui see on laste ja vanemate soov ning võimalus, siis võib

sarnase suurema ökomaja ehitada ka lasteaia hoovile. Ehituse

võimaluste ja erinevate loodusehitajate kohta võib uurida

rohkem MTÜ Eesti Ökoehituse Ühingult

(https://www.facebook.com/okoehitus). Samuti võib teha lihtsa

mängu püstkoja maanteede ääres mahavõetud pajuokstega (siis

võib lapsevanemate abiga RMK’lt küsida nõu, kust pajuvitsi

võib võtta). Eriti hea, kui keegi on pajuvitsad võtnud maha enda

maa peal, siis on lihtsam organiseerida. Väga kasulik oleks ka

reaalsete ökomajade külastus Eestis.

28

Foto 5 Savi-põhu ökomaja Saksa ökokülas "Sieben Linden". Foto: Kadri Allikmäe

Foto 6 Ökomaja Damanhuri kogukonnas. Foto: Kadri Allikmäe

29

1.4.Permakultuuri peenar lasteaeda

Foto 7 Permakultuuri peenar Tameras. Foto: Kadri Allikmäe

Permakultuuri peenra

tegemine lasteaia

õuealale

Laste vanus: 6-7

Laste arv: 20-24




Teema:

Permakultuur tähendab püsivat kultuuri ning see on nimetus, millega tähistatakse nutikat

mahepõllumajandust, kus hooldada tuleb vähe, taimed on omavahel ja inimesega kooskõlas,

tegemine mugav. Permakultuuri idee lähtub eeldusest, et kõik olendid looduses on üksteisega

vastastikuses sümbioosis ning oluline on inimesena taastada uuesti side taimede, loomade ja

putukate maailmaga, nende elu jälgides ning sellele siis ka kohandudes. Internetist võib

permakultuuri kohta rohkem lugeda, sisestades märksõna „permaculture” või „permakultuur”

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps oskab kaevata maad

• Laps oskab isekasvatatud taime istutada maasse

Mina ja keskkond:



30

• Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

• Laps teab permakultuuri esmaseid põhimõtteid: hoia maad, hoia inimest, jaga

ümbritsevaga seda, mis sul üle jääb, ning sea piirang tarbimisele.

• Laps teab, kus kasvab toit ja juurviljad.

Matemaatika:

• Laps oskab kavandada usjalt looklevat või spiraalina üleskeerduvat peenart

Vahendid:

• Töökindad, ämbrid, labidad, aiakäru

• Varem ise valmiskasvatatud taimed

• Ajalehti

• Komposti, mulda

• Kastekannud, vesi

• Niidetud muru, põhku või multši

• Kive või puupakke peenra ääristamiseks (vastavalt sellele, millise kujuga peenart

otsustatakse teha)


• Õpetajal oleks kasulik tutvuda permakultuuri põhimõtetega, lugedes internetist

artikleid märksõna „permakultuur” või „permaculture” alt. Kui õpetaja on ise

põhimõtetega tutvunud, siis ta saab neid edasi anda ka lastele.

• Õpetaja kooskõlastab peenra tegemise lasteaia juhtkonnaga.

Foto 8 Permakultuuri peenra tegemine. Autor ja foto autor: Margus Ess

31

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis võib lugeda lugemispala 1 ja 2

(Vt käesoleva metoodilise materjali Lisa 3).

2. Pärast hommikuringi laule ja tervitust minnakse

üheskoos õue. Koos uuritakse, millisesse kohta

oleks hea peenart teha (kus on piisavalt päikest,

kus on ligipääs veele nt vihmavee toruga, kus on

piisavalt varjuline).

Vajadusel labidad

II

Põhiosa

3. Lepitakse kokku, mis kujuga peenar tehakse ja

hakatakse kas kaevama või ehitama. Vertikaalse

spiraalikujulise peenra puhul veeretatakse

üheskoos puupakud või kivid ülespooleminevaks

spiraaliks ning vahepealsed alad täidetakse mulla

ja kompostiga.

4. Töö käik: Tasapinnalise peenra puhul tuleks

murupakid kaevata maast lahti ning keerata vao

peale, vao ühte otsa. Seejärel tuleks murupakile

peale panna komposti ning märgi ajalehti.

Märgade ajalehtede sisse saab teha väikesed

augud ning varem valmiskasvatatud lilled või

taimed sinna sisse istutada. Märgade ajalehtede

asemel võib kasutada ka põhku. Kõige peale

panna põhku või niidetud muru.

Lastele õpetab oma peenra tegemine ka seda, et peenra

eest tuleb hoolitseda. Samas võimaldab põhu ja

ajalehtede kasutamine seda, et igapäev kastma ei pea

ning peenar hoolitseb enda eest natuke ka ise (välistab

šokielamuse, et kõik kuivab kiiresti). Peenra asukoha

valik on äärmiselt oluline samm permakultuuris. Oluline,

Puupakud või

kivid, muld,

kompost,

ajalehed, põhk

või niidetud muru

32

et see poleks liigselt päikese käes, samas ka mitte liigselt

varjus. Oluline, et taimedel oleks kuhugi peitu pugeda, nt

mõned kivid, mis hoiavad niiskust. Hea oleks kõrvale

luua ka veesilm, kust saaks vett võtta. Hea viis selleks on

ämbrite või plekist vannidega koguda vihmavett ning

luuagi peenar vihmaveetoru lähedusse, et peenart saaks

hästi ja mugavalt kasta.

III

Lõpetav osa

Järgnevatel päevadel on oluline peenart kasta, sest

taimed on just istutatud. Oluline on pidevalt peenrale

tähelepanu juhtida. Sõltuvalt sellest, mis sinna kasvama

pandi (maitsetaimed, ravimtaimed, salatilehed) võib neid

kasutada ka igapäevaselt lasteaias, et lapsed näeksid ja

saaksid maitsta iseenda töö vilju.

Igapäevaselt võib hakata lugema väikest toidusalmi, et

lapsed tunnetaksid seost Maaga. See luuletus on pärit

waldorflasteaedadest ning seda loetakse alati enne sööki.

Maa on seda meile andnud,

Päike seda valmistanud

Armas päike, armas Maa,

Teid ma tänan lõpmata.

Jätku leiba!

(Waldorflasteaedade toidusalm)

Peenra juurde võiks teha ka väikese lindude joogialuse nt

mõne vana kausi ja kiviga (et lind saaks kergemini kätte

vee) ning riputada sinna lähedale ka lindude söögimaja.

Selle seose

tunnetamine, kust

tuleb toit, on

kindlasti

arusaadav maa-

lastele, kuid

linna-lastele on

kindlasti kasulik

näha, et toit

kasvab peenral,

põllul ja maas.

Peenar võiks olla

koht, mida

külastatakse tihti

ja vaadeldakse

toimunud

muutusi.

33

Foto 9 Permakultuuri peenra tegemine. Autor ja foto autor: Margus Ess

1.5. Lasteaia puuviljaaia loomine

Lasteaia puuviljaaia

istutamine


20-24




aspekt


Idee: Lilleoru (puuviljaaed)

Teema: „Lasteaia puuviljaaed”. Eesmärk on istutada lasteaia territooriumile paar

puuviljapuud ning anda lastele lisaks peenrale reaalne võimalus panustada õues reaalsesse ja

elulähedasse tegevusse. Kasvades pakuvad puuviljapuud lastele nii vilju, varju kui ka

ronimisvõimalusi.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps oskab maad kaevata

34

Mina ja keskkond:

• Laps oskab märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale

• Laps oskab nimetada erinevaid viljapuid

• Laps teab, et igal taimel ja puul on juured

• Laps mõistab, miks puid on vaja istutada ning miks metsa maha võetakse

• Laps suhtub ümbritsevasse loodusesse hoolivalt ning käitub seda säästvalt

• Laps kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema

koduümbruses

• Laps soovib osaleda looduse korrastamises

Keel ja kõne:

• Laps osab luua grupis lühikese loitsusalmi

Liikumine:

• Laps liigub vabas õhus ning osaleb ühises kaevamis- ja istutustegevuses

Vahendid:

• Suurem paber mõttekaardi tegemiseks, pliiatseid

• Väikesed puuviljapuud, (mida lapsed on ideaalis seemnest ise kasvatanud, võtab

aega 1 aasta). Lihtsam on istiku ostmine (piisab ka ühest)

• Labidad (suured ja väikesed), mults, väike piirdeaed või oksad piirdeaia tegemiseks

• Töökindad


Õpetaja suhtleb lasteaia juhtkonnaga ning lepib kokku, kuhu oleks võimalik lasteaia

territooriumil viljapuid istutada. Juhul, kui see pole võimalik, saab leppida kokku

metsaistutustalgud Riikliku Metsamajandamise Keskusega. Vt rohkem infot: www.rmk.ee

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhat

us

1. Hommikuringis tehakse koos mõttekaart, mida teha, et

lasteaia ümbrust muuta rohelisemaks. Koos tehakse

mõttekaart, kus keskel on kirjas nt „Lasteaia rohelisemaks

muutmine”. Sellest lähtuvad erinevad tegevused (võivad olla

ka pildi keeles). Mõttekaardi näite saab internetist, kui

Paberit,

pliiatseid.

35

sisestada Google’isse märksõna „solving global warming,

mindmap”.

2. Õpetaja arutab hommikuringis või õues lastega, miks on

puuviljaaeda vaja? Miks on puud olulised? Kust tulevad

meie puuviljad ja meie õhk? Kaua kasvavad puud? Kuidas

kasvavad taimed. Milliseid erinevaid viljapuid on olemas?

3. Vaadata võib erinevate taimede pilte raamatutes, erinevate

puude pilte. Millised osad on taimel? Millised osad on puul?

Vastus: taimedel ja puudel on kõigil juured. Samuti võib

vaadata taime kasvamise videoid internetist. Nt leiab hea

video, sisestades Youtube’i märksõna „Acorn to oak tree

time-lapse„ (tammetõrust saab tammepuu). Vimeo’s võib

sisestada märksõna „La lenta belleza de las plantas” (kuidas

kasvavad taimed).

Videod

taimede

kasva-

misest.

II

Põhiosa

1. Valitakse välja või minnakse eelnevalt kokkulepitud nurka

lasteaia hoovis, kuhu kaevatakse augud puude istutamiseks

2. Aukudesse pannakse puuviljapuude istikud, lisatakse neile

loomulikku väetist, mullapind kaetakse multši või põhuga

3. Lapsed ehitavad väikestest okstest puuviljapuudele

piirdeaiad.

4. Puude kastmine vihmaveetoru alla asetatud pangest (korduv

tegevus).

Labidad,

istikud,

vesi,

multš või

põhk.

III

Lõpetav

osa

5. Oma puu joonistamine ja luuletuse loomine oma puust.

Nädal aega võiks rääkida lastele enne magamaminekut

muinasjuttu, mis kõneleb puust.

6. Iga päev võiks õue minnes puu ümber teha väikese ringi

ning lugeda gruppides isetehtud loitsusalme, mis oleksid nt:

Kasva kasva puukene Sirgu sirgu kõrgustesse Siis Sa kannad õunakesi Hoiad kauneid õiekesi. (Kadri Allikmäe) Loitsud olid eesti vanarahval alati käepärast ning loitse loeti alati

ettevõtmiste edendamiseks. Mõni aeg võib õue minnes lastega koos

36

väikese puu või puude ümber teha ringi ning laulda laule, et puu

kasvaks paremini.

1.6. Jätkusuutlikkuse päev Jätkusuutlikkuse päev Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Idee: isiklik

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps oskab õpetaja juhendamisel suppi valmistada

• Õpetajast ja abiõpetajast sõltumatuse saavutamine katsemeetodil: õpetaja ning

abiõpetaja jälgivad ja toetavad kõike aga eestvedajad on lapsed.

Mina ja keskkond:

• Laps oskab kirjeldada Eestis kasvavaid juurvilju ning erinevaid lihtsamaid toite, mida

neist saab teha.

Vahendid:

• Iga laps toob kodunt kaasa supitegemise materjali (varem lepitakse kokku, mida

täpselt). Kõige lihtsam on teha porgandi suppi, milleks on vaja: porgandeid, kartuleid,

sibulaid. Ideaalis oleks see toit ise kasvatatud või turult saadud (mitte poest)

• Igale lapsele koorimisnuga või tavaline väike nuga. Lõikelauad.

• Saumikser püreestamiseks

• Maitserohelist (soovitavalt laste enda kasvatatud). Piisab kasvõi akna peal kasvatatud

tillist või sibulast.

• Rühma võib organiseerida lapsevanemate abiga või lasteaia köögist suure poti.

Kindlasti on mõnel lapsevanemal olemas ka kerge pliidiraud, mida saab ühest kohast

teise teisaldada


• Lapsed võtavad kaasa porgandeid, sibulaid, mõne kartuli.

• Õpetaja organiseerib suure poti, pliidiraua ja saumikseri

37

Tegevuse käik

Tegevuse osad

Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted

Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringi laulud. Seejärel õpetaja küsib

lastelt, kuidas tulla ise toime? Kui lasteaia kokad

jääksid haigeks, mida siis tuleks teha? Kui lapsed

suureks saavad, kuidas siis süüa saab? Vastus:

tuleb ise süüa teha.

II

Põhiosa

1. Seejärel algab porgandite ja kartulite koorimine.

Kõige lihtsam on teha seda koorimisnugadega.

2. Porgandipüreesupi retsepte leiab internetist, kui

otsida „porgandipüreesupp” märksõnaga

Google’ist. Lihtsa porgandisupi tegemine on

lihtsalt kõige kiirem lahendus. Kui lapsed on juba

kogenud, võib katsetada ka raskemaid retsepte.

3. Kooritud porgandid pestakse ja tükeldatakse

väikestel lõikelaudadel.

4. Supp pannakse keema ja püreestatakse.

5. Seejärel tuleb õueaeg.

6. Tagasi tulles on supp piisavalt jahtunud, et seda

süüa. Lapsed võtavad ise aknalaualt pottidesse

kasvatatud maitserohelist. Võib harjutada ka ise

leiva lõikamist ja või määrimist. Võib ka teha nii,

et eelneval päeval on tehtud ise leiba, mida

lõigata.

Koorimisnoad

Lõikelauad

Juurviljad

Pott

Väike pliidiraud

Maitseroheline

Leib ja

määrimisnoad.

III

Lõpetav osa

7. Lõpetuseks tehakse pärast magamast tõusmist

uuesti ring ja õpetaja küsib laste muljeid. Mis

tunne oli ise süüa teha?

8. Võib korraldada isegi jätkusuutlikkuse nädala,

mil proovitakse ka teiste asjadega ise hakkama

saada (nt endale ise riidekotti teha).

38

2. MAJANDUSLIKU ASPEKTI TEGEVUSED

Foto 10 Montessori õppevahendid Tameras. Foto:

Kadri Allikmäe

2.1. Toiduringi mäng

Toiduringi mäng Laste vanus: 6-7

Laste arv: 20-24



Teema: „Toiduringi mäng”

Nädala teema võiks olla nt „Puhas toit, toiduring ja ökopood. Mis need on?”.

Kuna ökopoodide toit on väga kallis, samas on mahetalunikke väga palju, on juba Eestiski

loodud mitmeid toiduringe. Internetis on tellimiskeskkondi, kust saab erinevate talunike

mahetoitu tellida, logistikat korraldab jaotuspunkt, kus pannakse erinevad toiduained

kastidesse. Inimesed saavad sinna ise järgi tulla. Taolise toiduringi imiteerimine annab lastele

võimaluse näha, et lisaks tavapoodidele on veel teistsuguseid poode ning inimesed on selle

kodanikualgatuse korras ise organiseerinud, kuna soovivad süüa maitsvat ja ökoloogilist toitu.

Lastelt saab küsida „miks”?

Eesmärgid:

39

Mina ja keskkond:

• Laos oskab igapäevaelus eristada, mis on tervisele kasulik ja kahjulik: mis on tervislik

toit, mis tervislik toit ei ole.

• Laps teab, mis ökotoit

• Laps teab, mis on ökotoidu ja tavatoidu vahe

• Laps teab, mis on õiglane kaubandus (juhul, kui külastatakse ökopoodi)

• Laps teab, mis on monokultuur ja bioloogiline mitmekesisus

Matemaatika:

• Laps oskab vastavalt juhistele erinevaid tootegruppe koguste järgi sorteerida

• Laps oskab kokku viia hulka ja arvu (kaaludes)

Vahendid:

• Poemänguks toiduainete pakendeid, kaste ja riidest poekotte.

• Erineva suuruse ja kujuga puupulki, käbisid ja kive (kaubaks).

• Potti isekasvatatud taimed (nt salat, petersell või murulauk)

• Köögikaal


Õpetaja otsib välja sobiva video tavapõllumajanduse selgitamiseks ning paneb toas laua peale

erinevate toodete tühjad pakendid (hea, kui oleksid ökotooted) aga pakendid võib ka ise teha

või välja mõelda kividest, käbidest, klotsidest.

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis küsib õpetaja, kas lapsed teavad,

mis on ökotoit?

II

Põhiosa

2. Õpetaja räägib lastele, mis on tavatoidu ja

ökotoidu vahe. Mis on monokultuur ja liigiline

mitmekesisus. (Vastavalt ÜRO-le on viimase 100

aasta jooksul massilise põllumajanduse tõttu üle

75% erinevatest liikidest hävinenud). Kuna

kasutatakse vaid ühte tüüpi seemneid, siis teised

liigid hävinevad. Tavatoidu kasvatamisel

40

kasutatakse tihti keemilisi taimekaitsevahendeid

või väetisi, mis on inimesele kahjulikud.

Juurviljad kasvavad küll kiiresti aga nendes

sisaldub ka mürgiseid aineid. Ökotoit on puhas ja

sinna ei panda peale midagi (kui siis ainult

looduslikke taimekaitsevahendeid ja sõnnikut).

Üldiselt kasvatatakse ökotoidu puhul mitmeid

liike koos aga kuna taime ei väetata kunstlikult,

võivad viljad olla väiksemad. Samuti võivad tulla

kahjurid. Aga ka tavatoidu puhul, kui põllul

kasvab vaid 1 liik, tekib palju probleeme: põld on

haavatavam haiguste ja putukate osas. Seetõttu

kasutatakse jälle mürke.

3. Koos vaadatakse videot tavapõllumajandusest ja

mahepõllumajandusest. Youtube’ist leiab häid

videoid märksõna „monoculture and diversity” ja

„organic farming” alt.

4. Seejärel küsib õpetaja lastelt, mida me saaks ise

teha, et puhast toitu süüa? Lapsed võivad vastata

nt: tellida toitu maalt sugulastelt, käia neil abiks;

teha ise peenar.

5. Õpetaja selgitab ka, miks puhast toitu tavalisest

poest osta ei saa. Vastus: saab ikka aga tootjaid

pole veel palju, kuna põldude saagikused pole nii

suured, siis kauba eest ei saa kohe nii palju raha.

Aga kõik tahavad kohe ja palju raha.

6. Puhta toidu ja tellimuste mäng: Selleks on vaja

piisaval hulgal toiduainete pakendeid ja ka

mõned kastid. Erineva suuruse ja kujuga

puupulki, käbisid ja kive. Vastavalt Ugastele

(2009, 60) on just 5-7-aastaste last jaoks

dominantne rollimäng. Lapsed saavad ökopoodi

mängides kõige paremini seda kogeda.

Video tavapõllu-

majandusest ja

mahepõllundusest.

Toiduainete

pakendid,

looduslikud

materjalid,

mänguraha, kaal,

41

Kõigepealt jagunetakse gruppidesse. Lapsed

sorteerivad eri liiki kauba omavahel kokku. –

Seejärel jagunetakse gruppidesse: tellijad,

tellimuste vastuvõtjad ja transporditöötajad.

Tellijad panevad oma soovid kirja paberile.

Transporditöötajad viivad soovid lattu. Laos

sorteeritakse tellijale, mis ta soovis, kaaludes

köögikaaluga õiged kogused. Siis rollid

vahetuvad.

7. Sellesse mängu saab integreerida numbrite

õppimise nt Montessori õppevahenditega. 10 x 1

= 10; 10 X 10 = 100; 10 X 100 = 1000. Taolised

vahendid võib luua kasvõi paberist. Vt ka foto

käesoleva peatüki juures. Maksmiseks võib teha

raha paberist, papist või mõnest muust materjalist

(väikesed kivid jne).

paber, pliiats.

III

Lõpetav osa

Et teemat kogemuslikult illustreerida, võiks külla minna

ka mõnele ökopoele või toiduvõrgustiku jaotuspunktile.

Selle kohta leiab infot internetist märksõna „ökotoit”,

„ökopood” nime alt. Mõnes ökopoes on võimalik kaasa

aidata ka nt kauba sorteerimisele või kaalumisele.

Kõige parem oleks, kui lastega oleks võimalik külastada

ka mahetalu ja näha, mis on mahepõllumajandus.

Mahetelude nimekirja leiab aadressilt: www.wwoof.ee

Juurikad, kivid,

korvid või kastid.

Poekotid ja

tootepakendid.

42

Foto 11 Looduslikud materjalid, mida saab erinevates tegevustes kasutada. Damanhur.

Foto: Kadri Allikmäe

2.2. Taaskasutuse loovustuba

Second hand ja

taaskasutus


20-24



Teema: „Vanadest asjadest uute tegemine”

Tegevuse peamine eesmärk on ärgitada laste loovust erinevatele vanadele asjadele uue

funktsiooni leiutamisel. See on vajalik selleks, et lapsed näeksid, et vanadest asjadest on

võimalik teha väga huvitavaid uusi asju, isegi nii huvitavaid, mille peale poleks kohe

tulnudki.

Eesmärgid:

Mina ja keskkond:


• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;

• Laps teab, mis on taaskasutus

• Laps teab, mis on second hand

• Laps teab, mida on võimalik teha riidejäätmetega ning vanade esemetega

Matemaatika:

43

• Laps oskab omavahel sarnaseid esemeid ühtsete tunnuste alusel sorteerida.

Kunst:

• Laps oskab valmistada vanadest riietest või asjadest uue otstarbega esemeid

Vahendid:

• Iga laps võtab kodust kaasa vanu riideid: sokke, t-särke, kampsuneid, erineva

otstarbega esemeid, mida saab taaskasutada. Samuti võib tuua vanu tasse, kausse,

kotte jne.

• Vaja on ka mõningaid nööpe, kääre. suurt nõela ja niiti.

• Samuti on vaja värve, millega saab värvida kotte, kruuse ja kausse

• Natuke võiks olla olemas ka mulda ja seemneid, kui mõni laps soovib vanasse kaussi

või kannu midagi kasvama panna.


Lapsed panevad lasteaia laua peale kõik kodust kaasa toodud vanad riideesemed, kausid,

potid ja kotid.

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis arutatakse, mis on

taaskasutuspoed ja miks neid vaja on? Vastus:

kui koguaeg riideid ja asju juurde toota, siis

tekib prügi väga palju. Samas saab vanu asju

uuesti kasutada või anda neile uus nägu.

II

Põhiosa

2. Nüüd minnakse laua juurde, kuhu kõik lapsed

on pannud erinevaid vanu riideid ja asju, mida

võiks taaskasutada. Koos mõeldakse, mida

erinevate esemetega saaks teha.

3. Esemed sorteeritakse vastavalt tunnustele

ühtsetesse kuhjadesse ning loosiga jagunetakse

gruppidesse.

4. Iga grupi ülesanne on mõelda välja, mida

saaks teha näiteks:

Vanad riided

ja asjad.

44

• vana T-särgiga (nt koti, mängulooma, padja,

uue T-särgi vms);

• vanade kruusidega (küünlaaluse, lillepoti)

• vana kausiga (nt koduse lillepeenra

maiserohelisega, uue kausi)

• sokkidega (nt sokilooma või lõigata pikaks

ribaks ja heegeldada näpuga väike vaip)

• vanast kotist (värvides saab nt teha uue ja

lõbusa)

• vanast kummikust (saab teha looma või

kummikupeenra)

5. Seejärel annab õpetaja lastele vahendid,

millega meisterdada. T-särkidega saab

õmmelda ning kruuse ja kausse nt saab

värvida.

Taaskasutusmaterjal,

nööbid, niit, nõelad,

käärid, täitematerjal.

Keraamikavärvid

III Lõpetav osa

6. Valmistatud soki- või t-särgi loomadega võib

üheskoos välja mõelda ka teatrietenduse, kus

loomad räägivad, et neil ikka vedas, et nad

prügimäele ei läinud ja kuidas see juhtus.

7. Pärast võib esemed müüa nt lasteaia laadal ja

raha kinkida heategevuseks. Samuti näevad

lapsed selle tegevuse läbi, et on võimalik

endale ise uusi mänguasju teha.

2.3. Prügisorteerimise mäng Prügi sorteerimise mäng Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24




Teema: „Prügi sorteerimise mäng”

Eesmärk on prügi esmalt niimoodi ära sorteerida, et iga prügi oleks õiges kilekotis. Seejärel

võetakse ühiselt ette projekt, kuidas prügist lahti saada (teha kunsti, matta maha, visata

minema jne).

45

Eesmärgid:

Mina ja keskkond:



• Laps teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi (pudelid,

paber, olmeprügi).

• Laps teab, miks on vaja prügi sortida (paber, plast, patareid).

• Laps mõistab, et kogu prügi ei lagune looduses ning seetõttu on oluline jäätmete

tekke vältimine.

• Laps oskab erinevat liiki prügi nimetada ning oletada, kui kaua umbes võiks see

prügiliik laguneda.

• Laps oskab kirjeldada asjade korduva kasutamise ja kokkuhoiu võimalusi.

Matemaatika:

• Laps oskab erinevat liiki prügi sorteerida erinevatesse kastidesse

Vahendid:

• Vajalikud on eri liiki prügi kaste (võivad olla ka pappkastid) või kilekotid (nt

erinevat värvi)

• Mitu kilekotti erinevat liiki prügi: plastikpudelid, konservid, papitükid, paber,

banaanikoored või vanad õunad (või muu orgaaniline biojääde, mis liigselt ei määri

ja mida võib selleks päevaks paluda ka kooli köögist. NB! Hoida eraldi!),

plastikkotid, klaaspudelid, pandipakendi pudelid nii klaasist kui plastikust jne.

• Meisterdamisvahendeid prügi ümbertöötlemiseks ja meisterdamiseks.

Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne):

Lapsed võtavad kodust kaasa erinevat liiki prügi. Vaja organiseerida pappkastid või

kilekotid.

Tegevuse käik

Tegevuse osad


Vahendid

I Sissejuhatus

1. Hommikuringi laulud, päeva tervitamine

46

II

Põhiosa

2. Õpetaja laotab erinevat liiki prügi põrandale

laiali.

3. Toas on 4 suurt kasti:

a. pakendid (metall, plastikpakend)

b. pandipakend (taara ja tagasiviidavad

plastikpudelid)

c. olmeprügi

d. paber

4. Lapsed jagunevad nelja gruppi. Igal ühel on hulk

erinevat liiki prügi, mida erinevatesse kastidesse

sorteerida.

5. Pärast mängu lõppemist valib iga laps endale

ühe eseme, mida ta soovib taaskasutada.

Pudeleid saab värvida klaasivärvidega,

plastikpudelistest saab teha linnumaja,

plekkpurkidest saab teha pliiatsitopse,

piimapakki saab kasvama panna seemneid

kevadiste taimede istutamiseks. Kilekottidest

saab punuda kilekotivaipa (vt. edasi ka täpsemad

juhised).

6. Õues võib katsetada ka erinevat liiki prügi

matmist (idee: Tallinna Luha Lasteaed) selleks

ettenähtud piirkonda. Matmine toimub kevadel

ning aasta aega hiljem vaadatakse, mis prügist

on järgi jäänud. Matmise juurde võib panna

sildid, kus on kirjas, kus mingi prügi asub (idee

„Pääsusilma“ lasteaed Tallinnas Õismäel).

Erinevat liiki prügi:

taara,

plastikpudelid,

olmeprügi, paber

III

Lõpetav osa

Tullakse uuesti ringiks kokku: õpetaja küsib, kuidas

prügi sorteerimine käib? Miks see vajalik on? Mida

lapsed õppisid? Mida teha, et prügi tekiks vähem: Mida

saaks teha poes, et kodus pärast nii palju pakendeid

poleks? Mida saaks juba ostetud pakenditega pärast ette

võtta? Kuidas käia poes nii, et pakendeid poleks? Mida

47

saaks teha ise? Millist kotti oleks poes hea kaasas

kanda?

Lastega võib teha ka fantaasiamängu: „Mida kõike

võiks ehitada plastikpudelitest või kilekotist“. Vt ka

videod õppetegevuse 4.1 juures.

2.4. Õiglane kaubandus ja aafrika lapsed

Õiglane kaubandus ja

aafrika lapsed


20-24




Teema: „Mis on õiglane kaubandus”

Õiglase kaubanduse mõistmine ning võõrate kultuuride toetamine.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps mõistab, et inimesed võivad olla erinevad

• Laps oskab teiste kultuuride eripäraga arvestada

Mina ja keskkond:



• Laps teab, mis on õiglane kaubandus

• Laps teab, kust tulevad osad igapäevased tooted: kakao šokolaadi sisse, kohvi, tee

jne

• Laps teab mõisteid „õiglane” ja „ebaõiglane”

Vahendid:

• Gloobus

• 1 aafrika lastelaul

• Õiglase kauba muinasjutt. Vt. Lisa 4


• Õpetaja tutvub õiglase kaubanduse materjalidega internetis. Selle kohta leiab infot,

kui sisestada Google’isse märksõna „fair trade” või „õiglane kaubandus”.

48

• Õpetaja otsib välja ühe aafrika lastelaulu.

• Õpetaja kirjutab ise õiglase kaubanduse muinasjutu. (Vt ka metoodilise materjali

Lisa 4)

• Taust: „Üks tuntumaid õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid on kohv. See on

maailmas nafta järel müüdavaim kaup, mida toodavad 20-25 miljonit väiketalunikku

ja istanduste töölist arengumaades. Kahjuks ei arvesta tänapäeva

maailmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid; suurem osa rahast,

mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele.

Madalad maailmaturu hinnad sunnivad arengumaade väiketalunikke müüma oma

saagi sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. See aga tähendab, et

peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde

minna.” (Õiglase Kaubanduse koduleht, 2012)

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Hommikuringis küsib õpetaja, milliseid erinevaid

lapsi on olemas üle terve maa.

II

Põhiosa

2. Üheskoos lastega vaadatakse, kust maailma

piirkondadest erinevad kaubad tulevad. Kust

tuleb šokolaad, kohvi ja tee.

3. Mis on õiglane kaubandus? Õpetaja räägib, et see

on siis, kui talumehed Aafrikas saavad korralikku

palka oma töö eest ja saavad ka lapsed kooli

saata.

4. Aafrika laste laulu kuulamine. Youtube’ist saab

otsida märksõnaga „African children’s song”

5. Õpetaja loeb lastele õiglase kaubanduse

muinasjuttu, vt metoodilise materjali Lisa 2).

6. Üheskoos tehakse loo põhjal teatrietendus.

Gloobus

Vanu õiglase

kaubanduse toote

pakendeid (nt

kohvi).

III 7. Lõpetuseks arutatakse, miks on õiglane Erinevaid poemängu

49

Lõpetav osa kaubandus oluline? Mis on õiglane

rühmaruumis? Kuidas meie saaksime omavahel

olla õiglased.

8. Samal nädalal võib mängida ka poemängu

õiglase kaubanduse vanade pakenditega.

esemeid: vanu pakendeid, kive, juurikaid, korve, kaste või kotte.

50

3. SOTSIAALSE ASPEKTI TEGEVUSED

Foto 12 Hawaii tervitus „In Lakesh”. Foto autor: Tõnis Valing

3.1. „Kuidas vanasti elati”

Kuidas vanasti elati.

Vana aja elu ja

mänguasjad


20-24



Teema:

Nädala teema võiks olla „Kuidas vanasti elati”. Konkreetne tegevus võiks keskenduda nt

vana aja tegevustele talus, töödele, mida talus tehti ning laste elule.

Tegevus on läbi viidud ka TLÜ põhipraktika II ajal Tallinna Pääsusilma lasteaias

Eesmärgid:

Mina ja keskkond:

• Laps oskab nimetada vanaaegseid talutöid ja eesti rahvatraditsioone ja

rahvussümboleid

51

• Laps oskab nimetada vanaaegseid maju

• Laps tunneb ära eesti rahvariided ja rahvariide vöö.

• Laps teab mõningaid vana aja mänge ja mänguasju

Keel ja kõne:

• Laps oskab korrata lihtsat vanaaegset salmi, teab mõnda eesti vanasõna ja oskab

mõistatada mõnda mõistatust

Kunst:

• Laps oskab lõigata ringi täpselt mööda joont ning lisada sellele tüübel, et teha vurri;

• Laps oskab ringi värvida ning lisada sellele tüüblit või vana vildikakorki, et teha

vurri. Idee: Virge Taimre, Tallinna Pääsusilma Lasteaed.

Liikumine:

• Laps liigub õpetaja juhenduse järgi ringmängus

Muusika:

• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat regilaulu

Vahendid:

• Kunstitegevuseks: tüüblid ja vanad vildikakorgid, paksem paber, kriidid, pliiatsid,

käärid

• Kannel

• Rahvariided

• Pildid vana aja tegevustest ja majadest

• Juhul, kui õpetaja ei tunne tegevuses väljatoodud laule, siis plaat „Sõit sõõrule“.

(Annika Mändmaa). Teisi liisusalme ja luuletus saab raamatust „Vana karu lõi

trummi” (Eesti Keele Sihtasutus 2001)

• Vana aja mänguasju


• valmistab lastele ette vurri tegemiseks ringi kujulise šablooni, mida kasutada ringi

lõikamisel.

Tegevuse käik

52

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Õpetajal on seljas rahvariideid. Ta kutsub lapsi

vanasse aega külla (Virge Taimre idee).

Hommikuringi kutsub õpetaja lapsi karjalauluga

„Hella või hella, tule siia või hella“.

Hella või hella, tule siia või hella Hella või hella, tule siia või hella Kasvõi oma karjaga Hella või he-ella-laa 2X (Eesti rahvaviis, helletus, Karksi)

Rahvariided,

kannel

II

Põhiosa

2. Seejärel lauldakse koos hommiku tervitamise

laul: „Päevak tule vällä“, (Eesti rahvaviis,

Karksi).

3. Mida vanasti tehti: Piltide vaatlus. Vanad

talutööd, vöökirjad, vanaaegsed sümbolid:

kaheksakand.

4. Õpetaja palub lastel nimetada, mida talus vanal

ajal tehti ning mida tegid lapsed:

o Taluperenaine ärkas vara, talitas loomi

o Taluperemees tegi suvel põllutööd ja käis

talvel metsas puid tegemas.

o Millised riided neil seljas olid?

5. Mida lapsed vanal ajal tegid? Vana aja

mänguasjad

Õpetaja küsib lastelt küsimusele vastust.

• Lapsed käisid karjas, talvel uisutasid ja

kelgutasid, kindlasti ka mängisid

• Aitasid talutöödega: süüa teha, põldu harida,

loomi talitada.

Vana aja piltide

vaatlus

53

Õpetaja: Vanal ajal, kui veel telekat polnud, siis tegid

lapsed igasuguseid asju: varjuteatrit, näpumänge, lugesid

salme, mängisid vurriga, kividega ja vanade asjadega.

(õpetaja näitab mõnda vana aja mänguasja).

6. Salmid: (salmide järjekord ning arv sõltub

valitsevast meeleolust rühmas ning tegevuse

ajagraafikust)

Kell üks - muna küps Kell kaks - karjalaps kell kolm - tuhk ja tolm kell neli - väike veli kell viis - mis siis kell kuus - toit on uus kell seitse - õige maitse kell kaheksa - riided vaheta kell üheksa - hüppa sängi kell kümme - küllalt saab (Eesti rahvalaul, luuletus) Eide esmaspäev Taadi teisipäev Kitse kolmapäev Naise neljapäev Rebase reede Laste laupäev Poiste pühapäev (Eesti rahvaslaul, luuletus) Meie kiisul kriimud silmad Istus metsas kännu otsas Konks oli käes ja kooris naereid Kutsus lapsi lugema Kes ei mõistnud lugeda See sai tukast sugeda (Pilistvere 1928) Üks väike valge tuvi Lendas üle Inglismaa

Vana aja

mänguasju: nt

vurr, rätinukk,

kivid-käbid.

54

Inglismaa oli lukku pandud Luku võti katki murtud Ütle mitu seppa Peavad seda parandama!? Seda ütled Sina! (Eesti luuletus)

7. Liisusalmid: (salmide järjekord ning arv sõltub

valitsevast meeleolust rühmas ning tegevuse

ajagraafikust)

Edeli-kedeli keiu-veiu Musta siidi ooni-aani Tireli-tireli-tips! Singer vinger ninaprill Meil oli toas krokodill Krokodill tegi palju nalja Ajas lapsed toast välja Üks, kas, kolm, neli, viis Kus on meie väike kiis? Ei ole siin, ei ole seal, Vist on hiirejahi peal Ja õhtuti tegelesid lapsed vanasõnade ning mõistatustega.

8. Vanasõnad olid nt: (vanasõnade järjekord ning

arv sõltub valitsevast meeleolust rühmas ning

tegevuse ajagraafikust)

• Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus • Ühendus annab jõudu • Ega härg enne sääske näe, kui sääsk hammustab • Häda ajab härja kaevu • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.

Lisaülesanne (toimumine oleneb rühma meeleolust ning

tegevuse ajalisest edasiminekust): õpetaja pakub ka välja

lastele võimaluse luua oma vanasõna:

• Kes magamise ajal müra teeb, see…. • Kes lõunasöögil pausi peab, see… • Kes teisele halvasti ütleb, see….

55

9. Mõistatused: (õpetaja valib tegevuse käigus

vastavalt ajagraafikule 2-3)

• Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata - Jää • Õues mäena, toas veena – Lumi • Ütle mis pea on juusteta – kapsapea • Ütle, mis silm ei näe ühtigi? – nõelasilm ei näe

ühtigi • Ütle, mis roog on keetmata? – pilliroog on

keetmata • Mis suu on hambuta – kotisuu on hambuta

10. Vana aja mänguasi (Virge Taimre idee): Vurri

meisterdamine. Ringi väljalõikamine, ringi

värvimine ja kaunistamine ning sellest vurri

tegemine koos tüüblitega.

III

Lõpetav osa

Lapsed kordavad õhtul üles tõustes üle, millised

taluhooned ja talutööd neile meelde jäid: nt rehemaja,

ait, saun. Õhtu lõpuks võib laulda laulu:

Veere veere päevakene Veere sinna kus Su sõsar Helle helle joo Veere sinna kus Su veli Sõua sinna, kus Su sõsar Helle helle joo Seal Sind hellalt hoietakse, Kätte peal Sind kannetakse Helle helle joo

Või „Veere, päeva” (Kodavere). Vt Tormis, V „Uus

regilaulik”.

Väga kasulik, kui pärast külastataks koos lastega ka

vanade talumajadega ning veskiga muuseumit. Veski ja

käsikivi on jätkusuutlikkuse seisukohast täiesti

asendamatud ning seal on näha ka taastuvenergia kasutus

(tuule-energia).

56

Foto 13 Püstkoda Eestis, Raudojal. Pildi autor: Paavo Eensalu

3.2.Loomade varjupaiga aitamine heategevuskampaaniaga Kodutute loomade

varjupaiga aitamine

sõbrapäevaaegse

heategevuskampaaniaga


20-24




aspekt


Idee: Pallipõnn (sõbrapäevakaartide müük ja rahakogumine koerte varjupaiga toetuseks)

Teema: Heategevusprojekt „Kodutute loomade varjupaiga aitamine”

Tegevuse/projekti idee on loomade varjupaigale rahakogumine isetehtud ja meisterdatud

mänguasjade ja kaartide müügiga lapsevanematele. Külaskäik loomade varjupaika

Võib ka tema väikese heategevuslaada lasteaias, kus kehtib oma raha. Väravas või uksel

vahetad eurod lasteaia rahaks ja saad kohapeal maksta vaid sellega. Kõik tuleb ära kulutada

ja tulemus läheb heategevuseks.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps oskab teiste rühma lastega arvestada ja teha koostööd

57

• Laps tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest

Mina ja keskkond:

• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt;

• Laps oskab kirjeldada tuntumaid koduloomi

• Laps teab, kus elavad kodutud loomad

• Laps teab, kuidas kodutud loomad kodutuks jäävad

• Laps teab, kuidas saab omalt poolt aidata kaasa loomade olukorra parandamisele

• Laps oskab koos rühmakaaslastega ning õpetaja toel korraldada lihtsat

heategevuskampaaniat.

• Laps teab, kuidas käituda hoolivalt loomade suhtes

Keel ja kõne:

• Laps oskab kirjutada kaardi sisse heategevuskampaania üleskutset, kasutades

erinevaid sõnu ja annetustelefonide numbreid.

Matemaatika:

• Laps oskab kogutud raha kokku arvestada

Kunst:

• Laps oskab meisterdada vildist lihtsat mänguasja

• Laps oskab meisterdada kaarte heategevuskampaaniaks

• Laps oskab vanast kastist rühmatööna meisterdada annetuskarpi

Vahendid:

• Villa vildi tegemiseks

• Taaskasutusvahendid kaardi tegemiseks. Igale lapsele A5 formaadis paber, mille

saab pooleks murda ning kaunistada vanadest ajalehtedest väljalõigatud

loomapiltidega, väikeste paberkuulikestega, oma joonistustega.

• Plakati tegemise vahendid: käärid, liim, värvid, suur A1 formaadis paber

• Karp annetuskasti meisterdamiseks

• Võimalik lisa: üleskutse video tegemiseks väike käsikaamera (saab laenata lasteaialt

või mõnelt lapsevanemalt). Abiks oleks vaja paluda ajaliste ressursside kokkuhoiuks

mõni tehnilise taibuga lapsevanem.

• Vanematelt väike annetusraha.


Õpetaja peaks eelnevalt suhtlema vanematega ning neid kampaaniast informeerima. Samuti

58

peaks õpetaja suhtlema loomade varjupaigaga selle osas, kas ja kuidas saaksid lapsed

hoiupaika külla tulla (kui otsustatakse ka hoiupaika külastada) ning kas lastel oleks võimalik

ka seal panustada (nt loomadega jalutada, neile süüa anda jne).

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

1. Kahenädalane sõbrapäeva

heategevuskampaania tutvustus (kõige parem,

kui idee loomi aidata on tulnud lastelt).

Õpetaja küsib lastelt, kas neil on

lemmikloomi? Kuidas nad elavad, mis nad

söövad? Kas lapsed teavad, et kõigil

loomadel polegi kodu? Kus nad siis elavad?

Mida võiks ühiselt ette võtta, et neid toetada?

2. Ühiselt vaadatakse loomade hoiupaigas

elavate loomade pilte (internetist leiab

erinevate maakondade hoiupaigad märksõna

„loomade hoiupaik” järgi).

3. 2 nädalat enne sõbrapäeva: Kaartide

valmistamine ja nõelviltimise tehnikas

loomade tegemine müügiks: lapsed

valmistavad taaskasutusvahenditest kaardi ja

vildivad grupitööna valmis ühe väikese

looma, et seda müüa heategevuse

eesmärkidel.

Pildid, võimalusel

video loomadest.

Taaskasutusvahendid,

ajakirjad kaardi

tegemiseks.

Spetsiaalsed nõelad

ja vahtkummist

alused

nõelviltimiseks.

Värvilist villa.

II

Põhiosa

4. Heategevuskampaania võiks alata 2 nädalat

enne sõbrapäeva, siis on piisavalt aega.

5. Lapsed teevad koos üleskutse vanematele ja

oma sõpradele osta nende tehtud kaarte ja

annetada kodutute loomade varjupaigale

telefonitsi. Selleks valmistatakse plakat ja

Plakati tegemiseks

vahendid (suurem

paber, värvid)

Youtube’i klipi

59

mitmed kaardid, mida lapsed saavad müüa,

nii, et raha läheb loomade varjupaiga heaks.

Samuti saab selleks tavalise väikese

käsikaamera, fotoaparaadi kaameraga teha

väikese Youtube’i video üleskutseks

lapsevanematele ja ülejäänud lasteaia

personalile! Samuti saavad lasteaiaõpetajad ja

lapsevanemad üleskutset levitada oma

tuttavate seas.

6. Ühiselt meisterdatakse vanast pappkastist ka

rühma rahakassa. Seda saab kaunistada

loomade piltidega ajakirjadest. Õhtuti ja

hommikuti kutsutakse vanemaid, teiste

rühmade õpetajaid ja lasteaia personali üles

loomade varjupaiga heaks annetama.

7. Infoks tuleks kõikidele kaartidele juurde

lisada palve annetada või osta kaarte ning

toetuseks vajalikud loomade varjupaiga

rekvisiidid. Lastega võib üheskoos välja

mõelda veel huvitavaid asju, kuidas raha

teenida: nt teha abiõpetajale või vanematele-

vanavanematele esikus õlamassaaži, aidata

kokkasid või tuua lõunasöök või õhtune söök

ise ära. Siis õpivad lapsed ka nägema, et raha

on vahetusväärtus. Majanduses toimib asi

samuti: Teed midagi, saad midagi.

tegemiseks kaamera

ja tehnilise taibuga

lapsevanem, kes asja

pärast internetti

paneb.

Pappkast, teip, liim,

väljalõiked

ajakirjadest kasti

kaunistamiseks.

Paberit, kuhu

kirjutatakse

kampaania üleskutse.

III

Lõpetav osa

8. Kasuks tuleks ka loomade varjupaiga

külastamine.

9. Indiaani jutupulga ring selle osas, mis tunne

oli loomade heaks midagi teha. Mis lastele

selle kampaania tegemise juures meeldis?

Mis mitte? Mida nad teinekord teistmoodi

teeksid? Kuidas nad ise oma loomaga

Autodega vanemad ja

nende omavaheline

koostöö.

60

käituksid?

10. Sõbrapäevajärgsel päeval või nädalal,

joonistatakse oma kogemust. Võib kasutada

samuti ka vaba-akvarelltehnikat. Seda, mis

moodi lapsed soovivad joonistada või

värvida, võiks küsida lastelt endilt.

11. Samuti võiks edukat kampaaniat tähistada

koogi või tordiga ja öelda ühiselt aitäh

kõigile, kes panustasid.

61

4. MAAILMAVAATELINE ASPEKT

Foto 14 Kiviring Damanhuri kogukonnas. Foto autor: Giuseppe Glorioso

4.1. Sügisene prügikoristus ja kiviring rannal

Prügikoristus ja kiviring

rannal


20-24




aspekt

Idee: Tamera (kiviring), Lilleoru (kiviring), Teeme ära (prügikoristus)

Teema:

Kiviringi tegemine ja prügikoristus sügisesel rannal. Sõit või jalutamine lasteaiale lähedasse

randa.

Teeme rannakividest rannale spiraali, iga laps saab korraks sees ära käia. Korjame ka

kivisid, käbisid ja teokarpe, millest saab hiljem meisterdada koos plekkpurgiga oma

62

pliiatsitopsi. Plekkpurgist saab valmistada ka vihmapilli, mida väljast kaunistada

merekarpidega.

Märkus: kiviringi ja prügikoristust saab teha ka eraldi päevadel, et lastel ei oleks liigselt

meelemuljeid. Vastavalt waldorfpedagoogikale on eelkoolieelses eas lastele oluline lihtsus

ja meeleline ülekoormus on kahjulik. Kiviringi saab luua ka lasteaia territooriumile

aianurka, kus võiks olla ka permakultuuri peenar ja puuviljaaed.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme lasteaia

territooriumilt väljaspool

Mina ja keskkond:



• Laps soovib osaleda looduse korrastamises ja rannalt prügi korjamises

• Laps oskab kirjeldada, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud

tema koduümbruse metsas

• Laps oskab lamedatest rannakividest moodustada spiraalset labürinti

Kunst:

• Laps oskab plekktopsist korjatud teokarpidega valmistada pliiatsitopsi

• Laps oskab plekktopsist valmistada vihmapilli

Muusika:

• Laps oskab õpetaja järel korrata maakerale pühendatud laule.

Vahendid:

• Bussipilet õpetajatele

• Plastikkotte ja kummikud lastele

• Töökindad

• Järgnevaks päevaks meisterdamiseks üks plekkpurk, hõbepaberit, kuivi terasid (nisu,

tatar, riis vms), maalri teipi, PVA liimi, ajalehti ja ajakirju (plekkpurgi

kaunistamiseks), käärid.

• Lõunasöögiks jook ja võileivad + puuvili.


• Õpetaja valib välja ranna, kuhu minnakse ning uurib kas konkreetses rannas on

63

suurem avalik prügikast, et korjatud prügi sinna ära panna. Lapsed võtavad randa

kaasa üleõlakotid, kuhu sisse saas korjata väikesi kive, teokarpe või juurikaid

meisterdamiseks lasteaias.

• Õpetaja tutvub kiviringide ajalooga. Internetist leiab ajalugu märksõna

„kivilabürint” või „kiviring” järgi

• Lapsed võtavad lasteaeda kaasa mitu tugevat plastkotti ja panevad jalga tugeva

tallaga kummikud

Tegevuse käik

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

Eelneval päeval küsib õpetaja lastelt, kuidas prügi tekib? Võib

vaadata ka videot Vaikses Ookeanis asuvast prügisaarest:

Kui keegi viskab Eestis plastikpudeli vette, jõuab plastikpudel

5 aastaga prügisaare juurde, mille suurus ca 30 Eesti

territooriumit. Märksõna YouTube’is: „Great Pacific

Garbage Patch”.

II

Põhiosa

Ühiselt sõidetakse bussiga randa. Nt Harjumaa omavalitsuses,

pole maaliini bussidel alla 7-aastastel lastel vaja piletit osta.

1. Kohalejõudmine ja mere vaatlus.

2. Õpetaja küsib lastelt, kuidas jõuab prügi randa? Mis

sellest juhtub? (meres oleva prügi tükke neelavad

kalad ja veeloomad, nt hülged, samuti veelinnud,

pardid, luiged, kajakad). Kuidas seda vältida?

3. Mida meie teha saaksime?

4. Ranna vaatlus ja rannaga tutvumine. Ranna koristus

kottidega. Iga laps korjab ühe väikese poekotitäie

prügi. Kui prügi on vähem, siis lihtsalt nii palju kui

leiame. Samas võib õlakotti korjata igasuguseid

rannast leitud huvitavaid objekte: kive, teokarpe,

juurikaid, mere poolt lihvitud klaasikilde jne.

5. Ühiselt jõutakse ranna teise otsa, kus prügi pannakse

64

prügikasti.

6. Lõunasöök, piknik.

7. Seejärel saab valmis teha kiviringi kõigile inimestele

märkamiseks. Õpetaja saab rääkida, miks vanal ajal

kiviringe tehti. Kõik lapsed saavad korraks kiviringi

sees ära käia. Vanal ajal kasutati kiviringi, et jõuda

rohkem kontakti iseendaga. Tänapäeva prügistamist on

peetud selle tulemuseks, et inimene on kontakti

iseendaga kaotanud.

8. Laulmine: saab lauda laule maakerale, mis toodi välja

tegevuses 1.1. Taolisi põlisrahvaste laule, mis on

pühendatud loodusele, on veel palju. Üks noorte bänd,

kes taolisi lihtsaid laule Eestis viljeleb, on Tane

Mahuta. Internetist leiab taolisi laule „rainbow songs”

märksõna järgi.

9. Samuti võib teha mängu, mis näitab, et koos saab teha

asju paremini, kui üksida. Kõik lapsed seisavad püsti

üksteise selja taga. Seejärel moodustatakse reast ring

nii, et pole ühtegi auku ja kõik on teineteise selja taga.

Seejärel lasevad kõik lapsed kergelt istesse, justkui

istudes tagaseisja põlvede peale. Kui ring on õigesti

tehtud, istuvad kõik teineteise põlve peal nii, et ring

pikali ei kuku (iga tagaseisja on eelseisjale n.ö.

tooliks). Harjutust võib korrata, kuni see välja tuleb.

10. Lõpuks lauldakse koos omal viisil üks prügist kõnelev

regilaul

Kus elab kitseke? 2x Ailuli, ailuli, loo2x Ta elab metsa sees 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Kuid kus on tema maja? 2x Ailuli, ailuli, loo2x Paksu prügi sees 2x Ailuli, ailuli, loo2x Kus elab konnake? 2x Ailuli, ailuli, loo2x

65

Ta elab kraavi sees. 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Kus on tema pesa? 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Prügikuhja all 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Mis me teeme siis? 2x Ailuli, ailuli, loo 2x Korda teeme kõik 2x Ailuli, ailuli, loo 2x (Eesti rahvalaulu ainetel Kadri Allikmäe)

11. Kõige lõpuks võib teha Hawaii tervituse ja hüvastijätu

rituaali „In Lakesh”. (Tähendab „Olen teine Sina”). Vt

pilti In Lakesh tervituse kohta foto nr 12.

Video, kuidas seda harjutust tehakse, leiab Youtube’ist

„In Lakech” märksõna alt. Kõigepealt asetatakse käed

nii, nagu on näidatud käesoleva metoodilise materjali

Fotol nr 12. Seejärel ütlevad kõik teineteisele järjest

silma vaadates „In Lakesh”. Seejärel korratakse

harjutust teise käega. Seda harjutust võib teha ka nt

lasteaia ujulatunnis.

12. Kojuminek. Rühmas: puhkeaeg ja vabamäng.

III

Lõpetav osa

13. Järgmisel päeval hommikuringi ajal saavad kõik

lapsed sõna. Lapsed saavad väljendada, mis tunne oli

näha prügi rannas ning mida tuleks nende arust teha, et

seda prügi rohkem randa ei tekiks. Millist prügi leiti

kõige rohkem? Millist kõige vähem? Miks? Mis neile

eriliselt eelnevast päevast meelde jäi?

14. Järgneva nädala jooksul võib korrata lauldud laule,

arutleda prügi üle, harjutada prügisorteerimist ning

• Meisterdada plekkpurgist vihmapilli (taaskasutus). Vt

lähemalt juhendit ptk 5.

• Lastega võib teha ka fantaasiamängu: „Mida kõike

võiks ehitada plastikpudelitest“. Siinkohal ka mõned

inspireerivad näited:

Plekkpurk, fooliumit (või objekte, mis võiksid takistada terade liikumist purgis). Kuivi teri: tatar, riis või

66

o Pudelitest saar. Youtube’is märksõna „Plastic

bottle island”

o Plastikust maja idee tutvustus: Youtube’is

märksõna „Building houses from plastic”

o Fliisi tegemine (tehakse plastikpudelitest):

Youtube’is märksõnad „how fleece is made”

või „recycling plastic bottles”

o Ühel päeval võib teha ka prügisorteerimise

mängu. Rohkem infot prügisorteerimise kohta

saab kõigi omavalitsuste kodulehtedelt.

Tallinna linnas on selleks loodud leht:

www.tallinn.ee/prygihunt

nisu.

Foto 15 Damanhuri lasteaiaõpetaja etendamas lastele veealust maailma. Foto: Kadri Allikmäe

67

4.2. Võluvee tegemine ja lasteaia oma jõgi

Võluvee tegemine ja

jõgi


20-24



aspekt

Teema: See nädal võiks keskenduda vee elemendile. Lastega võiks arutleda selle üle,

millistes kohtades võime leida vett ja millistes olekutes (aur, vedel olek, jää).

Konkreetse tegevuse eesmärk on anda lastele teistmoodi kogemus kontaktist veega.

Teadlased on kindlaks teinud, et meie mõtted võivad muuta maailma. Meie mõtetel on

võime mõjutada vee struktuuri. (Vt. Masaru Emuto) Selles tegevuses tehakse katse selle

osas, kas meie mõtted tõesti vett mõjutavad.

Eesmärgid:

Mina ja keskkond:

• Laps mõistab, et kõik elemendid tema ümber on elavad.

• Laps oskab väärtustada loodust

Kunst:

• Laps oskab rühmatööna valmistada tapeedirullile jõge

Liikumine:

• Laps oskab õpetaja järel korrata lihtsat päikesetervitust.

Vahendid:

• Hommikuringi vaip, kus istuda,

• Sinine kangas,

• Vihmapill,

• Kauss vee ja teokarpidega

• Erinevad veekannud veega

• Pudelid veel kojuvõtmiseks

• Videod: välja toodud allpool

• Suur tapeedirull, guašid


• Õpetaja asetab hommikuringi keskele vihmapilli, kausi vee ja teokarpidega

• Õpetaja kallab erinevatesse klaaskannudesse või anumatesse vett

• Õpetaja palub laste abi lauale vakstu panemisel, koos pannakse maalimisvahendid.

68

Foto 16 Ühise jõe tegemine Damanhuri lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe

Tegevuse käik

Tegevuse osad


Vahendid

I Sissejuhatus

1. Kõigepealt võib alustada hommikuringi lauludega ja

joogaga (päikesetervitus).

II

Põhiosa

2. Õpetaja juhib laste tähelepanu vihmapillile, teeb sellega

vihma häält ja küsib, kust see lastele tuttav on. Vastus:

vihma hääl. Ühiselt tehakse näppudega ka vihma häält.

3. Õpetaja küsib seejärel, kus maailmas vett leidub ja

milliseid erinevaid veekogusid on olemas. Vastus: jõed,

järved, ojad, allikad, meri, ookeanid, põhjavesi, liustik,

Antarktis ja Antarktika (jää). Kus lapsed ise on vett

näinud? Kus me vett igapäevaselt võime leida? Vastus:

kraanist, toidust, vett on ka meie kehas.

4. Lapsed võivad vahepeal panna sõrmed kaussi, kus on ka

Vihmapill.

69

teokarbid. Eriti hea on seda teha silmad kinni.

5. Seejärel tehakse katse veega. Kõigepealt vaadatakse

Masaru Emuto „Vee sõnumid“ videot. Selle leiab

youtube’ist märksõnadega „Masaru Emuto, water”

6. Samuti võib vaadata videot, kus on kaunid vaated

Maast ja veest. On erinevaid videoid. Üks variant on kui

sisestada Youtube’i märksõna: „Buddhist chanting –

nothing but everything” (Seda võib vaadata ka ilma

muusikata) ning filmi „Home” treilerit, mille leiab

märksõnadega „Film Home trailer” (Ettevaatust: pool

videost on inspireeriv, pool räägib, mida inimesed on

Maakerale halba teinud, seda ei pruugi lastele näidata)

7. Seejärel tehakse võluvee tegemise harjutus: Koos

võetakse käest kinni (ringi keskel on pudel või kann)

või pannakse käed pudeli peale. Ühiselt lepitakse

kokku, millist vett tehakse. Nt „naljavett” või

„rahulikkuse vett” või „unevett” või „hea tuju vett”.

Tehakse mitu erinevat ning pannakse pudelile ka silt

peale. Pärast saavad kõik proovida, kas vesi on erineva

maitsega ning kuidas mõjub. Iga laps võiks koju kaasa

saada pudeliga tilgakese „hea tuju” vett, et seda siis

vajadusel kasutada.

8. Samuti võivad kõik lapsed panna sõrmed kaussi ja teha

oma taotlusega head kastmis- ning ravivett taimedele, et

nad hästi kasvaksid. Seejärel võib panna ühtesid ja

samu seemneid kasvama täpselt samadesse

tingimustesse, kuid erinevatesse karpidesse. Ühele

karbile võiks kallata peale võluvett ja rääkida häid sõnu,

teisele karbile võiks kallata peale tavalist vett ning

vaadelda, kas taimed kasvavad erinevalt.

9. Maalimistegevus rühmatööna. Pika laua peal on pikk

tapeedirull, lapsed katsetavad erinevaid siniseid toone

ning maalivad valmis ühise jõe (jõele saab järgneval

Kauss veega.

Video vee sõnumite kohta

Videod vee kohta.

Kannud või pudelid veega.

Suur tapeedirull, värvid.

70

päeval PVA liimiga lisada kruusa ning liiva, samuti

lõigata ajalehtedest välja kalu, mida sinna peale

kleepida).

III

Lõpetav osa

10. Lõpetuseks võiks rääkida sellest, miks on vesi meile

oluline. Vastus: ka meie enda sees on ligi 70% vett.

Seetõttu on nii jõgedele, järvedele kui ka teineteisele

heade sõnade ütlemine vajalik, sest me kõik sisaldame

vett. Ja kui ütleme teineteisele hästi, moodustab vesi ka

meie sees imekauneid kristalle.

11. Ideaalis toimuks ühine külastus ka jõe, allika või järve

äärde, et vee elementi elavana kogeda.

Foto 17 Ühiselt tehtud jõgi koos kaladega seinal. Lisatud on ka taaskasutsplastikust ribasid, et tekitada "laineid"

71

Foto 18 Damanhuri lasteaia lapsed järve ääres õppekäigul

72

5. JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TAASKASUTUSE TEEMALISED MEISTERDUSTEGEVUSED

Alljärgnevaid meisterdustegevus saab lisada sujuvalt erinevate õppe- ja kasvatustegevuste

sisse. Kõik tegevused on seotud taaskasutamise ning jätkusuutlikkusega.

5.1. Igale lapsele oma vihmapill

Vihmapill Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Eesmärgid:

• Laps mõistab asjade säästliku kasutamise ja taaskasutamise vajalikkust


Vahendid:

• Plekkpurk, mille pealmine kaas pole päriselt ära võetud

• Fooliumit (või objekte, mis võiksid takistada terade liikumist purgis).

• Kuivi teri: tatart, riisi, nisu vms.

• Maalri teipi

• PVA liimi ja erinevaid rannast korjatud kivikesi, liiva või teokarpe. Samuti võib

plekkpurki kaunistada ajalehtedest väljalõigatud piltidega kollaažtehnikas

Töö käik:

Plekkpurgi sisse tuleks panna fooliumist tehtud uss (kõigepealt tuleb fooliumist teha pikk pulk

ja seejärel keerata ussikujuliselt spiraali purgi sisse, nii, et spiraal kataks purgi seinu). Seejärel

võib purki panna natuke teri ja liimida purgikaane purgi külge maalri teibiga kinni.

Pärast võib purki kaunistada ajakirjadest ja ajalehtedest võetud väljavõtetega või rannast

leitud kivide, liiva ja teokarpidega. Fooliumi panek purki on vajalik, et teradel oleks takistus

ja nad teeksid kauem vihma häält, kui purki ühte ja teist pidi keerata.

73

5.2. Riideribadest või kilekottidest vaip või kott

Taaskasutusvaip ja –kott

riideribadest või

kilekottidest


20-24



Teema: „Taaskasutusvaiba või –koti loomine kilekottidest või riideribadest.”

Taaskasutuvaipa riideribadest või kilekottidest võib lõimida teiste tegevuste sisse

Eesmärgid:

• Laps mõistab asjade säästliku kasutamise vajalikkust (tarbetud ostud, raiskamine)

• Laps oskab mõista ja märgata enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale


Vahendid:

• läbipaistvaid puuvilja-juurvilja kilekotte, vanu riideribasid või paksu lõnga

• Suur heegelnõel või näpud.

Töö käik:

Kõik kilekotid (või riideribad) tuleb siduda kokku pikaks paelaks ja siis lihtsa heegeldamisega

teha neist ümmargune vaip. Õpetaja võib aidata alguse ära teha heegeldades ise oma

näppudega esimesed ringid. Samal viisil on võimalik vanadest kilekottidest heegeldada ka

kilekoti turukott: siis on vaja heegeldada 2 ühe suurust 4-kandilist kilekotiriide tükki, nad

omavahel kokku punuda ning heegeldada ka kotile sang.

Pärast toimub arutelu, mida on tegelikult inimesel elutegevuseks vaja ning kui tihti peab poes

käia. Mida ema ja isa tavaliselt poest ostavad? Mida saaks kasvatada või teha ise? Kuidas

kilekotte veel saaks taaskasutada.

Samasuguse koti võivad lapsed ise heegeldada ka täiesti looduslikest materjalidest nt paksust

lõngast.

74

5.3. Unikaalsed pliiatsitopsid

Pliiatsitopsid

piimapakist või

plekkpurgist


20-24



Eesmärgid:



• Laps väärtustab keskkonnahoidlikku ja taaskasutuslikku mõtteviisi

• Laps oskab sirgelt lõigata ära piimapaki või mahlapaki ääre

Vahendid:

• Piimapakid, mahlapakid või plekkpurgid (plekkpurkide puhul on oluline ohutus!)

• PVA-liimi

• Kääre

• Värvilist paberit, vanu ajakirju või vanu kommipabereid (Samuti võib kasutada

erinevaid teri, teokarpe, liiva või väikesi kivikesi või kangatükke)

Töö käik:

Piimapakil võib ülemise otsa ära lõigata. Plekkpurgil tuleks ülemine äär teha lastele ohutuks

seda nt viilides või nurki tagasi surudes (soovitav on seda kõike teha kindad käes). Alumise

otsa saab erinevate vahenditega PVA-liimi kasutades kaunistada ilusaks.

5.4. Lindude söögimaja

Lindude söögimaja Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Eesmärgid:

• Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

• Laps oskab valmistada lindudele lihtsat taaskasutusmaterjalidest maja

Variant 1 vahendid:

75

• Piima või mahlapakid

• Tugevat nööri

• Käärid

• Terad

Variant 2 vahendid (idee: internet):

• Plastikpudel

• Nuga

• Puust lusikaid 2 tk

• Kruvi ja mutter

• Tugevat nööri

• Terad

Töö käik:

Variant 1: Iga laps võtab kodust kaasa piimapaki. Piimapakile saab ühele-kahele küljele teha

linnu jaoks piisavalt suured augud sisse (mitte liiga suured). Ülemisse paki otsa tuleks kahele

poole teha augud, millest saab panna paela läbi, millega pakk hiljem puuotsa riputada. Pärast

võib majakestesse panna terad ning majad riputada kas koduaeda, -rõdule või lasteaia hoovi

põõsaste külge. Sealjuures on oluline, et terakesi oleks seal pidevalt.

Variant 2: Pudelile tuleb teha augud sisse nii, et kaks puulusikat just läbi mahuksid. Seejärel

tuleks pudel täita teradega, sulgeda korgiga, mille ühel pool on kruvi (või konks) ja teisel

poole mutter, et kruvi jõuaks paremini pudelit kanda. Seejärel võib kruvi külge panna ka nööri

ja riputada pudeli üles.

Õpetaja võiks lastega rääkida, kust saavad loomad talvel süüa ja mida meie inimestena saame

teha, et neil oleks rohkem süüa. Kuidas vanal ajal inimesed tegid? Viisid alati loomadele

metsa süüa jne.

5.5. Autokummi peenar

Autokummi peenar Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Idee: Internet

76

Eesmärgid:

• Laps oskab materjale loovalt taaskasutada

Vahendid:

• 3 vana autokummi

• Isekasvatatud lilli ja taimi või seemneid

• Mulda, multši

• Vett

Töö käik:

Autokummid tuleb asetada murule, täita mullaga ning istutada sinna sisse taimed. Seejärel on

oluline kasta. Autokummi peenrale võib aluseks panna ka kile, et vesi ära ei jookseks.

5.6. Vanadest kummikutest lillekast

Vanadest kummikutest

lillekast


20-24



Idee: Internet

Eesmärgid:

• Laps oskab vanu materjale loovalt taaskasutada



Vahendid:

• Mõned vanad kummikud

• Muld

• Taimed või taimeseemned

• Vett

Töö käik:

Vanade kummikute sisse pannakse mulda. Hea kui kummikud saab naelutada aiateiba külge.

Kui kummikutes on muld, saab sinna istutada ka taimed. Seejärel tuleks neid kasta.

77

5.7. Vertikaalne ravimtaimepeenar

Vertikaalne

ravimtaimepeenar


20-24



Idee: Internet

Eesmärgid:



• Laps oskab vanu materjale loovalt taaskasutada

Vahendid:

• Vana kummut või mõned erineva suurusega puust kastid (nt 3 tükki, mida saab

teineteise otsa laduda)

• Muld

• Ravimtaimed või taimeseemned

• Kilet, et panna kastide alla või sisse.

• Vett

Töö käik:

Kastid või kummut sahtlitega pannakse/laotakse rühma välisukse kõrvale üksteise otsa, nii, et

sisse saaks panna mulda. Olenevalt sellest, millised on kastid, pannakse sinna kile kas sisse

või välja, et puu kohe ära ei mädaneks. Seejärel täidetakse vana kummut või kastid mullaga

ning istutatakse taimed. Leiutada võib veel teisi andekaid kohti, kuhu saab taimi sisse istutada.

5.8. Vee väärtustamine: Külma aja õueküünal

Külma aja õueküünal.

(idee Andres Allikmäe)


20-24



Eesmärgid:

• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt

• Laps teab, et vesi külmakraadidega õues külmub.

• Laps oskab nimetada vee erinevaid olekuid.

78

• Laps oskab materjale loovalt taaskasutada

Vahendid:

• Vaja on paari suuri kummikindaid või šašlõkiämbrit

• Juhul kui kasutatakse kummikindaid on nende transpordiks õue vaja kahte suurt kaussi

• head nööri

• vähemalt -15 või -20C külma õues.

Töö käik:

Variant 1: Lase kummikindad vett täis, seo ülevalt kinni, vii kaussidega õue ja tõsta kohta, kus

nad rahulikult külmuda saaksid. Ühe päeva pärast on kummikindad ümbert katki. Vala

külmunud jääkausi seest (mis on tekkinud) ülejäänud vesi välja ja ongi olemas jääküünlad.

Variant 2: Teine variant on kasutada tavalisi šašlõkiämbreid (sobib ka lihtne plekkpang).

Ämbrid tuleks täita veega ja jätta külmaga mõneks tunniks õue (kui hommikul vesi sisse

panna, peaks suure külmaga õhtul juba tulemust nägema). Seejärel kummuta tekkinud jää

ämbrist välja, kalla ära ülejäänud vesi ning aseta sisse küünal

Sama asja võib proovida, lisades veele ka pisut guaššvärve.

5.9. Külmunud taimekollaaž

Külmunud taimekollaaž Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Idee: Sieben Linden

Eesmärgid:


• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt

• Laps teab, et vesi muutub külmakraadidega jääks

• Laps oskab loovalt taimi alusele paigutada ning kujundada neist kollaaži

Vahendid:

• Plastikust või mõnest muust materjalist neljakandiline alus või sügavam kandik

• Kuivatatud või värskeid taimi. Kastanimune ja tammetõrusid.

• vähemalt -15 või -20C külma õues.

79

Töö käik:

Täida kandik veega ning aseta sinna ka taimi.

Aseta kandik õue külmuma.

Pärast võib kandikust tekkinud kunstiteosed välja võtta ja tutvustada neid lasteaia õues

näitusena.

5.10. Oma isikliku ruunikivi tegemine

Ruunikivi tegemine Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



aspekt

Idee: isiklik

Eesmärgid:

• Laps teab vanu rahvatraditsioone ning oskab kirjutada oma nime esimest tähte

ruunikirjas.

Vahendid:

• Igale lapsele üks isekorjatud rannakivi

• Akrüülvärve ja peenikesi pliiatseid

• Kaardid laste nimede esitähtedega ruunikirjas. Vt märksõna „Ruunid” internetist.

Töö käik:

Iga laps saab õpetaja käest oma nime algustähega ruunimärgi, mida ta saab kopeerida

akrüülidega kivile. Kui laps soovib, võib ta kivi kaunistada ka teistmoodi. Kõik kivid võib

pärast asetada rühmas nt aastaajalauale või aknalauale (erilisse ja pühasse kohta rühmaruumis,

mis on loodud just selleks, et sealt saaks alati kivi võtta, kui tuju ära läheb).

Kui kivid on värvitud, asetatakse nad ühele lauale, tehakse nende ümber ring (nagu vanal ajal:

kivide väestamiseks) ning loetakse isetehtud loits neile peale.

80

Foto 19 Tekst koostööst loodusega. Tamera kogukonnas. "Koostöö loodusega: Saada armastus enda ees ja puuduta vaid siis. Saada soov tunda enda ees ja puuduta ainult siis.

Saada soov teha head enda ees ja puuduta ainult siis". Foto: Kadri Allikmäe

81

6. TÄIENDAVAD KOGUKONDLIKKUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TOETAMISE NÕUANDED LASTEAIAS

6.1. Ökoloogilise aspekti toetamise võimalused

Kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse ökoloogilise aspekti eesmärk on aidata inimene

uuesti kontakti looduse kõigi elementidega ning toimida austuses looduse vastu kõigis

inimese elutegevuste osades. Järgnevalt on välja toodud ideed, mida saab rakendada ellu

lasteaiakeskkonnas ökoloogia teema paremaks edasiandmiseks.

• Loodussõbralik ja looduslähedane keskkond: siseviimistlus ja õueala, taimede ja

loomade lähedus ning puhas toit.

• Looduslähedane elukeskkond ja täiskasvanud, kes praktiseerivad loodussõbralikku

elu.

• Õppekäigud jätkusuutlikkust ja kogukondlikkust praktiseeritavasse kohtadesse.

• Loomuliku päevarütmi järgimine, kindlad söögi ja magamisajad

(Waldorfpedagoogika).

• Määrata iga päev korrapidajad, kes vastutavad ruumi puhtuse, elektri- ja

veekasutuse eest. Kui võimalik, võiks kogu lasteaiaga vaadata elektriarvet enne ja

pärast korrapidajate määramist.

• Iga-aastane ühine loodustegu koos lapsevanematega: linna- või külapark korda,

nädal aega riidekotiga (eeskuju vanematele).

• Kui lasteaias toimub küpsetamine, võiks kakukeste pakkimiseks kilekotte

taaskasutada ja paluda ka vanematel seda teha.

• Loodussõbralike puhastusvahendite kasutamine

• Maksimaalne taaskasutus kõigi vahenditega

• Loodussõbralike vahendite ja värvidega sisekujundus, nt ka seinte värvimisel

laseerimise tehnika seinte värvimisel (pärit waldorflasteaedadest ja –koolidest). See

aitab ruumil olla mitte nii selgepiiriline, olla rohkem loodusele sarnane.

• Mänguasjad võiksid olla looduslikest materjalidest. Eriti Rosma lasteaiast saab

82

selle osas eeskuju võtta. Loomulikest materjalidest nukud, mis on südamega

tehtud, kannavad edasi soojust, neil on justkui „hing”. Rühmaruumis võiks olla

erinevaid loodussõbralikke mänguvahendeid: kive, juurikaid, puutükke

ehitamiseks, puust vermitud erinevaid objekte, kangatükke, millest saab onni

ehitada ja stangesid, kuhu peale onni ehitada saab. Vanast mööblist saab ise ehitada

lastele väikese kööginurga.

Foto 20 Isetehtud mänguasjad Rosma lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe

• Jätkusuutlikkuse päeva korraldamine, oma peenra harimine, oma supi keetmine

(lasteaia kokad saadetakse selleks päevaks puhkusele või palutakse teha vähem

süüa selle rühma arvelt)

• Kord nädalas minnakse lähedalolevasse parkmetsa, et olla „metsalasteaias” ja

võimaldada lastele võimalikult vaba looduses olemise ruumi.

• Vee jälgimine sügisel, talvel ja kevadel: väike väljasõit jõe äärde. Allika

külastamine. Kust tuleb meie vesi: maa seest, kalju seest. Kus vett võib kohata:

pilved, jõed, meri, ojad, vihm, jää, lumi, rabas, kraanis, panges, vetsus, vannis jne.

Kuhu vesi läheb?

83

• Jaapani teadlane Masaru Emuto „Vee sõnumid“ video vaatamine. Koos hea vee

tegemine. Kõik käest kinni ja ümber veekannu.

• Tuule vaatamine puudel

• Pilvede vaatamine ja erinevate loomade leidmine seal. Vajalikud vahendid: mõned

tekid, puhas muru ja päikesepaisteline, üksikute pilvedega ilm mitte liiga jaheda

Maa peal. Kõik lapsed vaatlevad pilvi. Kas pilved on kõrvel, madalal, on nad

suured või väikesed, mis värvi nad on? Mis värvi on taevas?

Foto 21 Puutükist ja lambavillast tehtud juuremehike. Idee: Rosma. Teostus: Kadri Allikmäe

• Loomadele toiduviimine: vaja leida metsatukk või linnapark, kaasa seemneid,

pähkleid, mõni porgand, leivatükikesi

• Rand ja kivid: milliseid erinevaid kive on olemas: liiv, kruus, väiksemad ja

suuremad rannakivid. Kiviring.

• Lasteaiarühmale oma talu leidmine, mida saab püsivalt külastada, jälgides seal

aastaringi vaheldumist, loomi, taimi ja erinevaid talutöid.

• Oma puu leidmine nt Mustamäe männipargist, puu peale nõjatumine ja puu

„kuulatamine” ning „jutuajamine puuhaldjaga”, pärast puuhaldja jutuajamise

maalimine.

84

• Oma puu kasvatamine seemnest ning selle istutamine. Erinevate seemnete

kasvatamine ja vaatlus.

• Lilled emadepäevaks: klaaspurgis sibulast lille kasvatamine (eluslill). Oluline, et

lapsed mõistaksid, et kui lill lõigata maha, siis sellega lõpeb tema elu.

• Erinevate puutükkide leidmine looduses ning nendest mehikeste meisterdamine

• Oma kevadise maitserohelise kasvatamine rühmaruumis

• Ravimtaime kasti tekitamine rühma välisukse juurde, et sellest teha teed. Või oma

teesegu kasvatamine permakultuuri peenral.

• Loomadele võimaluse andmine tulla inimese lähedale, julgeda uuesti tulla:

lindudele söögikoht rühma akna taha, lindudele jooginõu permakultuuri peenra

äärde.

• Permakultuuri spiraalikujuline peenar ja lähedale väike veesilm (mis võib olla ka

lihtne pang vihmaveetoru all aga see näitab, et vett on võimalik hoida ja kasutada ja

palju sellest läheb raisku, voolab lihtsalt ära)

• Ökoluua ehitamine plastikpudelist

• Ökomajade reaalne vaatamas käimine ja seejärel savist või liivast enda unistuste

ökomaja ehitamine

• Erinevate elementide kohalolek rühmaruumis: vesi, puu (taimed, puuoksad), kivid

(nt rannakivid) ja tuli (küünla süütamine)

• Maaelementi aitab mõista ka nt puujuurte heegeldamine (seda saab teha isegi

näputehnikas). Idee: Rosma lasteaed

• Idude kasvatamine: võtab aega 2 päeva. Vaja on ükskõik, millist anumat ja natuke

kuivi terasid (huvitav, kui on erinevad). Samuti võib kasvatada võrseid kommikarbi

aluste peal.

• Kompostiussid koduloomadeks. Rühmas võiks olla väike akvaarium

kompostiussidele, kuhu pannakse aeg-ajalt bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid.

• Rätinuku meisterdamine. Igale lapsele oma rätist kaisukas. Kõige lihtsam ja vanem

nukk.

• Uurimisküsimuse olemasolu: laste huvist lähtuv õppimine. Nt: kuidas teha lasteaed

loodussõbralikuks? Kuidas teha lasteaed naljakamaks? Ja õpetajate ning

juhatajatega laste initsiatiivi toetamine.

• Lasteaia õuealale väikese heinamaa tekitamine, kus rohi ja lilled saavad kasvada,

ümber võib teha kasvõi väikese piirdeaia

85

• Ringkäik metsas: vaatlus, kes keda toetab (loomad, taimed, putukad). Kõik tuleb

kirja panna. Näha ja jälgida seoseid.

• Külaskäik mahetalusse ja mesinikuga kohtumine

• Külaskäik kogukonda, kus saab näha mesilasi, taimi, teisi lapsi, süüa mahetoitu ja

terviklikku keskkonda

• Oma riidekoti õmblemine lihtsa traageldamistehnikaga. Kõige lihtsam on riidekotti

teha vanast T särgist, lõigates ära varukad, õmmeldes nad siis kinni, seejärel võib

kinni õmmelda ka kaela osa ning alumise otsa külge tekitada sangad (paela

lõikamiseks võib kasutada varukatest ülejäänud materjali).

• Ideede allikad Facebook´ist:

o Lehekülg „Humble Seed”

o Lehekülg „Green Renaissance”

o Lehekülg „Natural Homes”

o Lehekülg „Vertical Garden”

6.2. Majandusliku aspekti toetamise võimalused

Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse majandusliku aspekti sisu seisneb ühise majanduse

toetamises, kokkuhoidlikkuses, eetilise majanduse toetamises, energiasäästlikkusel ja

teineteise toetamises.

• Rühma raha väljamõtlemine

• Lasteaia jõululaat, kus lapsed müüvad omatehtud esemeid.

• Rühma vanemate kontaktid ja tegemised panna piiratud kasutajaskonnaga

koduleheküljele (rühma intranet), kust saab vastastikku tooteid vahetada. Nt ühel

perel jäi õunu üle, teine on nõus talguabilistele maksma palka kartulites. Keegi

vajab kolimisabi ja pakub vastutasuks mõned kringlid jne.

• Ise leiva tegemine ja kaku küpsetamine. Selle läbi näevad lapsed ka seda, et leiba ei

pea tingimata ostma. Leiva retsept: Vajalikud vahendid: juuretis, vesi, sool,

suhkur/mesi, rukkipüül või rukki lihtjahu suur kauss ja puhas käterätt, üks hea soe

koht, kus tainast üle-öö hoida! Ahi ja ahjuvorm leiva küpsetamiseks. Lapsed

86

võivad leiva sisse panna ka seemneid-rosinaid

• Kui räägitakse erinevatest elementidest (tuli, vesi, õhk, maa), siis võiks neid

maalida ühise grupitööna. Nt vett saab teha nii, kui võtta suur tapeedirull, kõik

värvivad selle ühiselt erinevate toonidega siniseks, siis lisatakse jõele ka

ajalehepaberist tehtud kalad, PVA-liimiga liimitakse külge kruusa ja liiva.

• Lasteaia laat, kus müüakse ainult lasteaias meisterdatud asju ning maksta saab vaid

lasteaia rahaga (väravas tuleb eurod vahetada lasteaia raha vastu). Kokkuvõttes

lähevad tulud nt uue lasteaia ökomängumaja ehituseks.

6.3. Sotsiaalse aspekti toetamise võimalused

Sotsiaalse aspekti eesmärk on kogukonna ja grupi nägemine ühtse tervikuna, kel on

teineteisele palju emotsionaalselt anda. Oluline on teha sellega teadlikku tööd ning anda

inimestele võimalusi teineteist üheskoos väestada ja tervendada. Seda aitavad teha ühised

tegevused ning ettevõtmised ja reisid, vanemate tihe osalus lasteaia töös.

• Vanemaharidus: Koosolek lapsevanematele kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse

teemal. Kuna lapsed õpivad läbi eeskuju, on äärmiselt oluline, et ka lapsevanemad

loodussõbralikke valikuid teeksid! Eriti oluline on kommunikeerida vanematele, et

haridus saab toimuda ainult tänu neile ja nendega koos. Oluline on kutsuda

vanemaid üles sellele, et seda haridust lastele koos anda.

• Õpetajatele omavahelised kunstilised ja väestavad tegevused. Mitte vaid praktilised

koosolekud, vaid ka ühised suhtlemise ringid, kus väljendatakse oma tundeid või bt

maalitakse koos.

87

Foto 22 Lasteaiaõpetajate sünnipäev ja omavaheline laupäevane kogunemine Damanhuri koguknnas.

Foto: Kadri Allikmäe

• Toidulauas: Toidujagamisel ja koristamisel osalevad ka lapsed, toimub õpetaja

ning abiõpetaja aitamine. Toidulauas toimitakse nagu väike pere. Üks viib lusikad,

teine leiba. See aitab välistada seda, et õpetaja ja abiõpetaja muutuvad laste

teenindajateks ning soodustada seda, et lastes tekib iseseisev grupivaim ning soov

teisi aidata. Lapsed võiksid samuti aidata toitu tuua (paljudes rühmades seda juba

tehakse ka).

• Lasteaia väikeste rühmade aitamine. Ühised tegevused väikeste laste rühmaga.

Igale väikesele lapsele oma suur eeskuju!

• Vanemate ja erinevate perekonna generatsioonide osalemine lasteaias lapse

sünnipäeval.

88

Foto 23 Damanhuri lapsevanemad koos vanaemaga ja onuga osalemas oma lapse sünnipäeval lasteaias. Foto: Kadri Allikmäe

• Laste indiaani jutupulga ring: pulk käib käest kätte, räägib see, kelle käes pulk on,

teised kuulavad. Võib ka kasutada palli.

• Lapsed võiksid võtta endale ka indiaanlaste nimed „Tantsib nagu tuul…” jne.

Damanhuri kogukonnas kannavad kõik inimesed täiendavalt loodusega parema

kontakti loomiseks taime ja looma nime. Looma nimi on tavaliselt eesnimi ja taime

nimi perekonnanimi. Ka seda võib proovida. Nimedega proovimine aitab lastel ka

loomade ja taimede nimesid paremini õppida.

• Vaikuse tekitamiseks rühmaruumis või toidulauas võib katsetada kogukondlikku ja

rahumeelset vaikuse tekitamise tehnikat: õpetaja tõstab ühe käe üles, teise paneb

suu juurde, nimetissõrm püsti, kutsudes lapsi vaikusele. Mängu idee on selles, et

kõik, kes näevad õpetajat niimoodi tegemas, peavad kohe samamoodi tegema ja

vaikselt jääma, siis saab õpetaja või mõni teine laps rahulikult ja ilma kisa tõstmata

öelda, mida on vaja öelda.

• Lõkketuli ja küünlatuli. Lõkketule peal ühine saiatükkide küpsetamine või

tuhakartulid. Õuealale võib tekitada kasvõi lihtsa puupakkudest istumise ringi.

• Laste foorum: Korra nädalas pärast ülestõusmist viiakse läbi foorum (sotsiaalne

tehnika, mida kasutatakse ka Tamera kogukonnas). Kõik lapsed istuvad ringis ning

89

üks laps läheb ringi keskele ja väljendab oma tundeid selle osas, mis talle sel

nädalal kõige rohkem korda läks. Teiste roll on ta ära kuulata ja mitte

kommenteerida. Seejärel läheb ringi keskele teine laps.

• Rahvuslikud ringmängud ja kogukondlikud ringmängud.

• Vikerkaarelaulud ja põlisrahvaste laulud Maaemale

• Sõpruslasteaed välismaal, venekeelne lasteaed Eestist või maalasteaed

linnalasteaiale.

• Öölasteaed: ööbimine lasteaias. Võiks isegi avada ühe telgi.

• Loodussõbralike pillide kaasamine hommikuringi: kivid, puutükid ja isetehtud

instrumendid: nt vihmapill (mille saab teha nii vetsupaberirullist, pakkepaberirullist

kui ka plekkpurgist). Väga lihtsad ja head pillid kasutamiseks on samuti parmupill

ning kannel.

Foto 24 Lilleoru kogukonna indiaani tipi ühisteks rituaalideks, laulmiseks ja juturingideks. Foto autor: Toomas Trapido

• Vikerkaarevärvilise sõbrapaela meisterdamine ning rühmas omavahel vahetamine.

Õpetuse leiab, kui sisestada Youtube’i märksõna „rainbow bracelet”.

• Teatritükk lapsi puudutaval teemal: puhas toit, õiglane kaubandus, loomad metsas

(kes kannatavad, et on prügi) jne. Koos loo välja mõtlemine ja läbi teatri sellele

vastu hakkamine. Selle etenduse etendamine ka vanematele.

• Toredate ja naljakate taaskasutuslike aiatoolide ehitamine õpetajatele.

90

• Prügikoristus koos vene lasteaiaga.

• Heategevuskampaania koostöös valla, linna või linnaosavalitsusega. Lapsed

mõtlevad välja, mis võiks linnaosas olla paremini ning koos püütakse leida

lahendus ning see ka reaalselt ellu viia (kasvõi paaritunnise projektina).

6.4. Maailmavaatelise aspekti toetamise võimalused

Maailmavaateline aspekt seisneb elu ühtsuse tunnetamises ja nägemuses, et Maa ja tema

elemendid on hingestatud ning inimesel on nendega side. Maaga on võimalik suhelda läbi

tänulikkuse, palve, mõttepiltide ja taotluste. Ka eestlaste iidsed esivanemad omistasid

loodusele hingelise tähenduse ning nägid ennast loodusest sõltuvana, tunnetades läbi selle

oma ühtsust maailmakõiksusega. Inimestele peetakse seda aspekti oluliseks, et leida uuesti

üles oma kese ja sisemise südamehääle kuulamise võimalus.

Foto 25 Damanhuri laps tegemas ohverdust altarile vee elemendile pühendatud päeval. Foto: Kadri Allikmäe

• Tänulikkus: 10 minutit enne söömist: Kuidas toit lauale jõudis: kes selles osalised

olid. Kellele kõigile võib aitäh öelda?

91

• Toidusalm (Allikas: waldorflasteaiad): „Maa on seda meile andnud, päike seda

valmistanud, armas Päike, armas Maa, teid ma tänan lõpmata, jätku leiba!“ (Samal

ajal hoiavad lapsed käest kinni ning alles pärast seda hakatakse sööma).

• Pärast sööki võetakse veel korraks käest kinni, kes lõpetab, ootab teisi järele.

Ühiselt tänatakse söögi eest (allikas: waldorflasteaiad): „Aitäh söögi eest!“

• Oma allika leidmine ja selle külastamine. Seos: vesi.

• Hiiemäe või tammeringi külastamine kasvõi korraks. Tallinna kesklinnas asub

tammering nt Kadrioru pargis. Puude väe tunnetamine.

• Lasteaia hoovi kiviringi tegemine. Lisaks võib teha kurbuse kivi, kuhu antakse ära

kõik kurb ja rõõmu kivi, mille juurde minnakse uuesti rõõmu saama. Samuti võib

kokku leppida rituaalse puu, kes alati jõudu ning lohutust annab.

• Rühmaruumi erinevate soppide loomine, kus on võimalik ka vaikselt ja omaette

olla.

• Rituaalsus: enne sööki või hommikuringi süüdatakse küünal.

• Idee waldorflasteaiast: aastaaegade laud rühmaruumi, mis peegeldab vastava

aastaaja meeleolu.

• Vanal ajal kirjutati siinmail ruunikirjas. Iga laps võiks oma nime õppida kirjutama

ka ruunikirjas. Rohkem leiab selle kohta materjali, kui sisestada Google’isse

„ruunikiri”.

• Vaba luule kirjutamine loodusest.

• Prügisorteerimismäng, kus meeskondadel on kummalised nimed. Kompostiussid

(komposti korjajad), augurauad (paberi korjajad), plastikuhaid (plastiku korjajad)

jne.

• Väikeste kivide kaasatoomine reisilt: igaüks toob ühe kivi. Koos luuakse heade

mõtete ja mälestuste kivihunnik, mille juurde saab aeg-ajalt mõtlema minna, kui

tuju halvaks läheb.

• Kui aasta saab läbi, võib koos laulda iiri palvelaulu: „Olgu ring avatud, ärgu ta

sulgugu, kaitsku jumalanna valgus Sind igal pool. Kohtume ja lahkume ja jälle

kohtume” Laulu viisi saab kuulata ja õppida, kui sisestada Youtube’i märksõna

„May the circle be open”.

92

Foto 26 Aastaaegade laud Tallinnast Tuulemaa waldorflasteaiast. Autor: õpetaja Helena Hage. Foto: Kadri Allikmäe

93

ALLIKAD

Alfred, R., Joubert, K. A. (Koost.) Beyond you and me: Inspirations and Wisdom for

building Community . United Kingdom: Permanent Publications, Hyden House

Limited, The Sustainability Centre. lk 2-7 [2011, veebruar, 20]

http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=4

8&Itemid=66

Education for Sustainable Development (n. d.) [2011, mai, 7]

http://educationforsustainabledevelopment.com/blog/?p=75

Eesti Roheline Liikumine (n.d.) Õiglase kaubanduse kodulehekülg [2012, aprill 20]

www.fairtrade.ee

Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium (2006) Eesti Vabariigi

Keskkonnahariduse Kontseptsioon [2012, aprill, 20]

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379038/KKH-

kontseptsioon-25-05-2006.pdf

GEN Europe - Global Ecovillage Network Europe (n. d.) [2011, märts 13]

www.gen-europe.org

Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul.

Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli

Kirjastus.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) Riigi Teataja I, 23, 152.[jõust. 01.09.2008]

[2012, aprill, 20] https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

Laasik, T., Liivik, M., Täht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond „Mina ja keskkond”.

Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn:

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Mändmaa, A. (Produtsent). (2009). Sõit sõõrule. Karjalapse laulud [CD]. Viljandi:

Viljandi Pärimusmuusika Keskus.

Mändmaa, A. (Produtsent). (2009). Sõit-sõit-sõit külla [CD]. Viljandi:

Viljandi Pärimusmuusika Keskus.

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus (n. d.) [2012, aprill, 20] www.kogukonnad.ee

Peterson, K. (2010). Elukvaliteedist ja keskkonnast. Rmt. Aaviksoo, A., Peterson, K.,

Noorkõiv, R., Vöörmann, R., Kalmus, V., Terk, E., Lauristin, M. (Koost.) Eesti

94

Inimarengu Aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

Sarv, T (1985) Kui kõik asjad on kooskõlas. Rmt. Kõik on ju ime. Tallinn: Kirjastus „Eesti

Raamat”.

Sieben Linden Ökodorf (n. d.) [2011, veebruar, 20] www.siebenlinden.de Stapp, W.B., et

al. (1969). The Concept of Environmental Education. Journal of Environmental

Education, 1(1), 30-31.

Tallinna Ülikool (2011) Põhipraktika II juhend. Alushariduse pedagoogi eriala

bakalaureuseõppe üliõpilastele. [Juhend]. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Kasvatusteaduste Instituut. Eelkoolipedagoogika Osakond.

Tallinna linn (n.d.) Prügihundi kampaania [2012, aprill, 20] www.tallinn.ee/prygihunt

Tamera – a Healing Biotope (n. d.) [2012, aprill, 20]. www.tamera.org

The Association of Damanhur Education (n. d.) [2011, aprill, 20]

www.damanhureducation.it

The Spiritual and Ecological Community „Damanhur“ (n. d.) [2011, märts, 13]

www.damanhur.info

The United Nations. (1987) United Nations World Commission on Environment and

Development report. „Our Common Future”. Oxford: Oxford University Press

Timoštšuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine

koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost) Väärtused koolieelses eas.

Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus

Timoštšuk, I. (2005). Loodusõpetus alushariduses. Tallinn: TLÜ

Timoštšuk, I. (2005). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.) Laps ja

lasteaed.Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex

Tormis, V., Tedre, Ü. (2007). Uus regilaulik. Tallinn: SP muusikaprojekt.

Ugaste, A. (2009). Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Rmt.

Kulderknup, E. (Koost.). Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Riiklik Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskus, 44-62.

UNECE (2005). Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia [2011, mai,6 ]

http://www.hm.ee/index.php?046844

Lisa 1 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOKOGUKONDA

Õppekäik ööbimisega

ökokogukonda

Laste vanus: 6-7 Laste

arv: 20-24




aspekt


aspekt

Idee: Tamera (Laste Koht ja seal ööbimine), Damanhur (Õppimine läbi reisimise, lapsed

ööbivad reisil iseseisvalt, vanematest eraldi), Lilleoru (Laste maja)

Teema: Õppekäik ühte Eesti ökokogukonda. Nädala teema võiks olla „Kogukond mu

perekond”, mille raames saaks käsitleda omavahelist koostööd, teineteisega arvestamist, kes

on meie kogukond igapäevaselt lasteaias. Miks on oluline teineteist aidata ja koos tegutseda

jne. Õppekäigu põhiline eesmärk on anda lastele reaalne kogemus toimivast ökokogukonnast

Eestis, kes kasvatab ise oma toitu, kus käivad koos täiskasvanud ja lapsevanemad ning osad

pered elavad ka kohapeal. Samuti on kohapeal olemas erinevate rahvaste religioone

tutvustavad sümbolid (indiaani tipi, kiviring jne). Lapsed saavad tutvuda erinevate

maailmavaadetega ning kohapeal ööbida.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme ökokogukonna

territooriumil

• Tuleb 1 öö toime iseseisvalt ilma vanema juuresolekuta, kuid koostöös oma

rühmakaaslastega. (Õpetajate valve all)

Mina ja keskkond:

• Laps teab, mida tähendab kogukond ja kuidas seal elavad inimesed

• Laps teab, kust tuleb kogukonna toit ja mida inimesed seal teevad

• Laps teab, kuidas elavad mesilased ja lihtsamad aiataimed

• Laps oskab nimetada mõningaid ravimtaimi ja öelda, mida nendega teha saab

• Laps oskab suhtuda ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt

Keel ja kõne:

• Laps oskab väljendada oma tundeid ja rääkida oma päevamuljetest indiaani

jutupulgaringis (viime läbi indiaani tipis lõkke ümber)

Liikumine:

• Laps kordab joogaõpetaja järel lihtsaid joogaharjutusi

• Laps oskab kõndida aeglaselt, koos „kohaolekuga”, pannes tähele igat lehte ja taime

looduses.

Muusika:


pärimusrahvaste laule

Vahendid:

• Kuna eesmärk on lastele anda võimalus iseseisva grupina ööbida lastemajas (õpetajad

magavad alumisel korrusel), siis vajalik on soojade riiete, sooja magamiskoti ja

pesemisvahendite kaasavõtt.

• Söögiraha või oma söök

• Helkurvestid liikumiseks tänaval.


Eelnevalt võiks lastega vaadata nt videot Lilleoru kogukonnast Eestis. Youtube’ist leiab

video üles märksõna „The Flower of Life of Lilleoru” nime alt.

Samuti oleks kasulik vaadata filmi „A New We” treilerit. See on film, mis räägib 10-st

ökokogukonnast Euroopas. Youtube’ist leiab märksõna „A New We, treiler” märksõnaga.

Õpetaja peaks varakult informeerima lapsevanemaid taolise õppekäigu toimumisest. Ideaalis

oleks selle idee ja soovini ökokogukonda külastada, jõutud koos, kuid kui vanemad pole

ühestki ökokogukonnast varem kuulnud, võiks kogukondlikkuse ja jätkusuulikkuse

õpetamiseks õpetaja selle õppekäigu välja pakkuda.

Sõltuvalt lastegrupi iseloomust, võib lastegrupi paremaks kooshoidmiseks võtta kaasa ka

paar lapsevanemat. Oluline, et kaasa tuleksid mõlemad õpetajad.

Õppekäigu pikkus: neljapäeva hommikust reede pärastlõunani (võimalus, et vanemad

tulevad lastele järgi Lilleorusse või sõidame tagasi linna ja lasteaeda ning jõuame täpselt

õhtuks tagasi).

Tegevuse päevakava

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

9.00 Hommikune kohtumine Kõigil lastel

on kaasas

vajalik

reisivarustus ja

vahetusriided

ning

magamiskott,

et viibida

kodust eemal

36h

II

Põhiosa

10:00 Kohalejõudmine ökokogukonda

10:30 Väike tee ümber köögilaua. Kogukonna liige tutvustab

lastele seda, mis on kogukond ja kuhu me kõik oleme

sattunud.

11:00-12:00 Kogukonna tuur: ökoküla, järv, mesilased,

ürdiaed ja ehitised. (Juhul, kui kogukonnas on mingeid

erilisi vaatamisväärsusi, nt kiviring või mõni pühapaik,

minnakse ka sinna)

12:00 Lõunasöök

13:00-15:00 Puhkeaeg lastele mõeldud majas

15:00 – oode

15:40 – 17:30 Kogukonna abistamine mõnes praktilises töös

(puude ladumine, riisumine, õunte korjamine vms).

Pärast seda vaba mängu aeg.

18:00 õhtusöök

19:00 indiaani jutupulga ring regilaulude ja väelaulude

laulmisega tipis õpetajate endi või kogukonnaliikmete

juhendamisel. Tipis, õues või püstkojas (olenevalt

Kohapeal võib

tulla kavasse

sisse muutusi,

kuna keskkond

on laste jaoks

uus. Kui

tundub, et

laste jaoks on

meelemuljeid

juba liiga

palju, siis saab

alati

programmist

midagi ära

jätta. Peamine,

et neile jääks

ka vaba

kogukonnast) põleb lõke, jagatakse päeva muljeid. Laulmise

kõrvale võib mängida ka trumme või teisi lihtsaid rütmipille.

Samuti võib kasutada isetehtud vihmapilli

21:00 pesemine

21:30 muinasjutt ja öörahu

Järgmine päev:

8:00 äratus, pesemine ja riietumine

9:00 hommikusöök

10:00 Lastejooga või lihtsad hommikused sirutused

11:00 Vaikne jalutuskäik hoovis, pannes tähele iga puud ja

lehte

12:00 Lõuna ja lõpetav juturing lõunalauas: mis kõige

rohkem meeldis ja meelde jäi

13:00 Pakkimine ja tagasisõit Lasteaeda jõudmine

orienteeruvalt kella 15:00-ks

olemise ja

vaba mängu

aega. Väga

oluline on ka

aeg

liikumisele

ning

puhkeaeg.

III

Lõpetav osa

Järgmisel päeval võiks lasteaias teha samuti indiaani

jutupulga ringi, kus iga laps räägib oma muljetest

kogukonnas. Kuidas inimesed seal elasid? Mida tegid? Mida

nad sõid? Miks? Kust tuli nende toit?

Lisa 2 NÄIDISÕPPEKÄIK ÖKOTALLU JA LOOMADEGA SUHTLEMINE

Õppekäik ökotallu Laste vanus: 6-7 Laste arv:

20-24



Idee: Sieben Linden ja Tamera (kontakt taimede ja loomadega, ökomajad)

Teema: Konkreetse nädala teema võiks olla „Ökotalu – mis see on?”

Selle tegevuse taga on idee, et iga kuu keskenduks ühele teemale sügavamalt. Käesoleva

kuu fookuses võiks olla nt talumaja ning ökomaja. Kõik nädalakavad lähtuvad sellest

teemast. Kuidas elati vanasti ja tänapäeval? Arutletud on selle üle, kuidas elasid inimesed

vanasti ja kuidas elavad inimesed tänapäeval linnas? Kuidas elada loodussõbralikult

tänapäeval?

Eeldus on, et selle kuu jooksul külastatakse ka mõnda vabaõhumuuseumit, kus on vanu

talumaju.

Tegevuse põhiline eesmärk on õppekäik ökotallu, kus on ka loomad, anda lastele kogemus

sellest, kuidas loomade eest hoolitseda. Tutvuda ökomajade ning loomuliku eluga maal.

Kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õppimise osas on fookus ökoloogilisel ja sotsiaalsel

aspektil.

Eesmärgid:

Üldoskused:

• Laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme talu

territooriumil

• Laps oskab tegutseda 3-4-lapselises rühmas iseseisvalt koos loomaga õpetaja

juhendamisel

• Laps oskab tegevusest rõõmu tunda ja keskenduda tegevusele kuni tund aega.

Mina ja keskkond:

• Laps oskab võtta poniga kontakti ja tema eest hoolitseda

• Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi

• Laps teab, mis on ökomaja ja millised objektid seal asuvad

• Laps teab, mis on talu ja millised taimed seal kasvavad

• Laps teab, kust tuleb ökotalus toit

• Laps oskab nimetada talus elavaid loomi ja seda, mida nad söövad ja kuidas elavad.

Matemaatika:

• Laps oskab nimetada erinevate taluhoovil olevate objektide geomeetrilisi kujundeid:

hobuste aed – ruut, heinarull – ühelt poolt ümmargune, tegelikult rull; ristkülik;

katus – kolmnurk; ökomaja seinad – ümarad; ökomaja aknad – kaarjate äärtega.

• Laps oskab näha loovalt ka erinevaid kujundeid talus ja looduses: nt tigu ja spiraal.

Aiateibad – jooned

Kunst:

• Laps oskab savist ja põhust meisterdada savi-põhu tellist.

• Laps oskab kujutada oma kogemust akvarellmaalil

Vahendid:

• Helkurvestid

• Kummikud

Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne):

• Õpetaja organiseerib koostöös lasteaia, lapsevanemate või linnaosavalitsusega bussi.

Kõige ideaalsemal juhul aitavad lapsevanemad bussi organiseerida.

• Õpetaja lepib kokku õppekäigu ökotaluga, kus on loomad ja tegeletakse

mahepõllundusega. Peamine, et seal oleks võimalik tutvuda loomade, taimedega ja

ökomajadega. Seekordne õppetegevus on planeeritud lähtudes hobuste eest

hoolitsemisest.

• Kaasa tulevad mõlemad õpetajad ning soovitavalt ka paar lapsevanemat

Päevakava

Tegevuse

osad



Vahendid

I

Sissejuhatus

Hommikul kella 9.15 ajal kogunetakse pärast

hommikusööki lasteaia hoovi. Õpetaja küsib lastelt, kas

lapsed mäletavad, kuhu minnakse.

Seejärel lähevad kõik bussi, kus võib laulda rühmas

levinud hommikuringi laule või luuletusi. Samuti võib

teha mängu, kus kõik lapsed nimetavad erinevaid loomi

nii, et kordagi ei tohi nimetada juba eelpoolnimetatud

Buss

Soovi korral võtta

kaasa joogivett ja

võileib.

looma.

II

Põhiosa

1. 10:50 Saabumine

2. 11:00 Taluperenaise ja peremehe tervitus. 11:10

Tehakse üheskoos väike ringkäik. Peremees

tutvustab, mis on ökomaja ning näitab erinevaid

ökomaju krundi peal. Perenaine tutvustab

talumaadel elavaid loomi ja tutvustab lastele

hobuste elu. 30 minutit

3. 11:40 Jagunetakse kahte gruppi: Üks grupp

läheb koos perenaisega hobuste juurde. Seal

õpitakse, kuidas luua hobustega kontakti, mida

nad söövad, kuidas nende eest hoolitseda ja

kuidas inimene saab loomadega suhelda.

(maksimaalselt 45 minutit). Teine grupp läheb

koos peremehega savi-põhu telliseid tegema

ning ökomajadest rääkima.

4. 12:30 Lõuna kohapeal. 45 minutit + 30 minutit

juturingi ja muljete jagamise võimalust lastele.

Õueala vaatlemine. Lasteaiaõpetajad küsivad

lastelt, milliseid geomeetrilisi vorme nad õues ja

looduses märkavad

5. 13:30 Jagunetakse taas kahte gruppi. Need, kes

hommikupoolikul tegelesid hobustega, lähevad

nüüd ökotelliseid tegema ja need, kes tegid

ökotelliseid, tegelevad nüüd hobustega.

6. 14:30 kokkuvõttering. Lapsed saavad rääkida,

mis neile kõige rohkem meeldis.

7. 15:15 Hüvastijätt ja tagasisõit

8. Bussis puhkeaeg

9. 16:45 Tagasi Tallinnas

Õuesolemiseks

sobilikud riided,

mis on juba seljas.

Kui lapsed saavad

oma tegevusega

varem valmis, siis

mõlema rühma eest

vastutab üks

lasteaiaõpetaja. Siis

valvab ta lapsi

lihtsalt

vabamängus.

III Järgmisel päeval saab hommikuringis lastelt küsida,

milliseid loomi nad taluõuel märkasid, milliseid taimi?

Lõpetav osa Mida tähendab ökomaja? Kust saadakse ökomajas

toitu?

Milliseid erinevaid kujundeid nad märkasid looduses?

Millise kujuga oli ökomaja? Miks?

Kuidas hoolitseda hobuse eest ja kuidas temaga kontakti

võtta? Mis on ökotellis?

Järgmisel päeval võiksid lapsed teha oma kogemusest

vaba-akvarellmaali, joonistada kriitide või

värvipliiatsitega. Oluline, et neil oleks võimalus endal

valida neile sobivaid vahendeid.

Samal nädalal võiks vaadata veel videosid erinevatest

teistest ökomajadest ja hobustest ning lastest.

Järgneval nädalal võiks rühmas alustada suure

kokkuvõtva grupitööga tapeedirulli paberi peale, mis

oleks justkui talu panoraampilt: 3-4 gruppides maaliksid

lapsed sinna ökomaja (võib-olla ka päikesepaneel

katusel), loomad, erinevad taluõuel olevad objektid,

erinevad peenrad jne.

Samuti võib vaadata videosid ökomajadest või

ökoküladest. Nt sobivad videod:

• Ümarmaja. Youtube’ist leiab „roundhouse”

nime alt

• Puumaja. Youtube’ist võiks vaadata nt märksõna

„treehouse” või „finca bellavista”

• Maa-alune-maja: Youtube’is „earthship living”

• Kääbiku või päkapiku majad: „hobbit houses”

Lisa 3 LUGEMISPALAD ÕPPETEGEVUSE JUURDE

Lugu „Kõik kasvab maast” Tõnn Sarv

Alustama peab kõige lihtsamast.

Kas on ühtegi asja, mis poleks maast kasvanud?

Laud on puust, puu aga on maast kasvanud.

Raamat on paberist, paber aga on puust tehtud.

Kardinad on riidest, aga riie on tehtud linast ja puuvillast, mis samuti maast kasvasid.

Käärid on rauast, raud aga oli seni maa sees, kuni ta välja kaevati ja ümber sulatati.

Lambikuppel on plastmassist, mis on tehtud mitmesugustest orgaanilistest ainetest. Need

ained aga on saadud naftast või kivisöest, mis maa seest võeti. Tegelikult on nafta, kivisüsi

ja põlevkivi samuti maa seest pärit, sest nad on tekkinud ürgaja taimedest ja loomadest

miljoneid aastaid tagasi.

Isegi elekter tuleb maa seest, sest elektrijaam muudab põlevkivi põletamise soojuse

elektriks ning põlevkivi on maa seest tulnud.

Kõik, mida me sööme, ja kõik, mida me seljas kanname, on kasvanud maa seest.

Leib on tehtud jahust, jahu aga teradest, mis kasvasid viljapeas. Jahust tehakse ka kõik

saiad, koogid ja pirukad. Kartulid on samuti maa sees kasvanud.

Isegi kompvekkidel on maaga ühist, sest neid teeb magusaks suhkur, mida saadakse

suhkruroost või suhkrupeedist.

Riided, mis meil seljas on, on tehtud linast või puuvillast, need aga kasvasid maa seest. Ka

kunstkiududest riided on ikkagi maast saadud, sest kunstkiud on tehtud naftast või mõnest

teisest maapõuest võetud ainest.

Isegi õhku saame hingata ainult tänu suurtele metsadele ja kõigile rohelistele taimedele.

Kui maa neid ei kasvataks, lõpeks hingamiseks kõlblik õhk varsti otsa.

Ma ei saa elada ilma õhu, söögi ja riieteta. Ning ainult maa laseb meil hingata, süüa ja

ennast riidesse panna. Selles mõttes oleme ka meie ise maast kasvanud. Samuti kõik

loomad ja linnud, putukad ja kalad, sest mitte keegi ei saa elada ilma nendeta, kes maa

seest kasvasid. Kui maast midagi ei kasvaks, ei saaks keegi maa peal elada.

Sellepärast on maad tihti võrreldud emaga. On ju ema see, kes meid lapsena toidab ja

riidesse paneb, maast-madalast kasvatab, soojendab ja kaitseb. Maa toidab ja riietab,

kasvatab, soojendab ja kaitseb kõike, mis elab ja liigub. Nii on ta meie kõigi ema.

Kui me tahame teda eriti meelitada, siis ütleme mõnikord: Emake Maa…Vahel ütleme ka

endi kohta, et oleme maarahvas ja räägime maakeelt. Ikka sellepärast, et see on meie

emakeel.

Kui Maa meid niimoodi armastab, meile süüa annab ja meid kaitseb, siis tahame ka meie

teda armastada ja kaitsta, meie Eestimaad, meie sünnimaad.

Lugu „Maa elab” Tõnn Sarv

Enamasti me nii ei mõtle, aga räägime küll. Mõnikord öeldakse, et maa hingab või et maa

kannatab. Maal on ka põu, maa põues võib olla varandusi – maa varasid.

Maa võib isegi ennast liigutada: seda nimetatakse siis maa värinaks ning see võib üsna

palju pahandusi teha. Meie maa küll praegu ennast ei liiguta, kuid ta elab sellegipoolest.

Maa elab ja koosneb ka ise elusast, sest looduses on igal pool elusolendeid. Õhus lendavad

linnud ja putukad, vees elavad kalad ja väiksemad loomad. Aga kõige tihedam elu käib

maa sees, mullas. Mitte kusagilt mujalt ei leia me nii kergesti sellist hulka elavaid olevusi

kui ühest peotäiest mullast.

Seal on kümneid pisikesi putukaid ja ussikesi ja nende mune,

Sadu tibatillukesi seemneid ja tuhandeid imepisikesi olevusi, keda ainult mikroskoobiga

võib näha: seenekesi, baktereid, vetikaid ja paljusid teisi.

Üks osa neist tegutseb, teine aga alles ootab oma aega.

Mullas elavatel pisiolevustel on palju tegemisi ja kõigist neist ei oskagi me võib-olla

päriselt aru saada. Ühte aga saab üsna lihtsalt öelda: nemad toidavad kõiki, kes maa seest

kasvavad. Puid ja rohtusid, kõike, mis kasvab metsas, põllul, aias, peenral, heinamaal.

Muld ise ongi nende tehtud. Ilma taoliste pisikeste olevusteta ei olekski mulda, vaid ainult

kivid, savi ja liiv, kkus ei saaks kasvada peaaegu mitte midagi.

Meie neid mullas elavaid baktereid, seeni ja vetikaid harilikult ei näe. Me näeme vaid seda,

mida nad üheskoos teevad. Ja me saame üsna õigesti aru, kui ütleme: maa elab.

Lisa 4 ÕIGLASE KAUBANDUSE MUINASJUTT

Ükskord elas üks Aafrika talumees. Ta tegi palju tööd ja nägi palju vaeva ja kasvatas palju

banaane.

Tal oli väike maja, naine ja kaks last ning nad elasid väikeses ümmarguses hütikeses,

millel olid savist seinad ja õlgedest katus. Hütikeses oli päeval jahedam kui õues ja öösel

soe, sest õhtuks küttis päike hüti alati soojaks.

Igal hommikul läks talumees tööle põllule, kus ta kasvatas kohviube ja banaane, et teenida

perele raha. Raha eest sai ta saata oma lapsed kooli. Aga ühel päeval ütles tema ülemus

talle, et tal pole talle enam palka maksta. Samas nägi talumees, et ülemus oli endale ostnud

uue auto. See tundus talle ebaõiglane.

Nüüd hakkas talumees iga päevaga aina vähem palka saama, kuni lõpuks ütles ta naine

talle: hea kaasa, nüüd on meil juba nii vähe raha, et me ei saa kahjuks lapsi kooli saata.

Ülemus küsis järgmisel päeval, kuidas mehel läheb ja mees vastas, et tal on nii vähe raha,

et pole enam võimalik lapsi kooli saata. Ülemus ütles siis, et las tulevad ka lapsed tööle. Ja

nii läinudki. Tulid ka lapsed isale istandusse appi aga kooliharidus jäi poolikuks.

Möödus aasta ja kaks.

Mõne aja pärast tuli nende Aafrika külla üks mees, kes rääkis õiglasest kaubandusest. Ta

küsis kõigi külaelanike käest, kas nad ikka saavad oma raske töö eest palka? Talumehed

vastasid, et saavad küll aga teinekord ei ole raha piisavalt, et saata lapsi kooli. Ja nüüd

peavad ka lapsed tööd tegema, et ära elada.

Seda kuuldes ütles mees, et see pole küll õiglane. Iga töötaja peaks saama oma tehtud töö

eest korralikku palka. Mees selgitas, et talumeeste ülemus võtab endale liiga palju raha ega

jaga õiglaselt oma töölistele.

Mehed mõtlesid, et see on tõesti nii aga üksi polnud neil jõudu astuda üles oma ülemuse

vastu, kes oli nende ainuke tööandja.

Külla tulnud mees lubas asja korda ajada.

Mees läks talumeeste ülemuse juurde ja ütles, et saab talumeestele maksta kaks korda

rohkem palka, et nad oma lapsed kooli saadaksid. Sest kui külas pole enam haridust, siis ei

tea enam keegi, kuidas arvutada või lugeda isegi kõige lihtsamaid asju. Samuti kui

inimesed on koguaeg ainult tööl, võivad nad haigeks jääda. Samuti ütles ta, et lapsed ei

peaks küll tööd tegema ja peaksid hoopis õppima. Tule, teeme ühe jalutuskäigu küla peal.

Ülemus tuli ja nägi, kui vaeselt tema töölised elavad, tihti polnud neil isegi endale süüa

võimalik hankida, rääkimata korralikest riiete. Ülemus ehmatas ära ning sai aru, et ta oli

valesti teinud ning tal hakkas häbi. Ta pakkis oma kotid ja sõitis minema.

Nüüd hakkasid aga külaelanikud oma töö eest õiglast palka saama, sest külla tulnud mees

maksis neile õiglast palka. Ja lapsed said tagasi kooli minna.

Nüüd olid kõik tänulikud ja laulsid toredaid aafrika laule oma lõkke ümber.

metoodiline materjal loplik kadri allikmae

Documents

ppimine lbi

klma aja ueknal

keel ja kne

mina ja keskkond

20c klma ues

kuidas vanasti

vanadest kummikutest

seda meile