Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

1

METSANDUSE ARENGUKAVAGA LAHENDATAVAID PROBLEEME ÖKOLOOGIAS

Metsa süsinikuvaru vähenemine ............................................................................................................. 1

Rohekoridoride madal ökoloogiline väärtus ........................................................................................... 1

Vanade metsade kadumine ..................................................................................................................... 4

Metsalindude arvukuse kiire kahanemine .............................................................................................. 5

Toetusvajadus loodushoius on suurem kui rahalised võimalused .......................................................... 5

Metsaökoloogias pole probleeme võimalik lihtsalt raiemahtude alandamisega lahendada. Eesti metsad

on osaliselt Euroopa rohevõrgustikus ning selle toimimiseks peame tagama Eestis rohevõrgustiku

tuumalade (enamasti looduskaitsealad) ning neid ühendavate koridoride ökoloogilise

funktsioneerimise. Osa koridoridest on majandusmetsas, kus saaksime elurikkust soosivalt

majandades tagada rohevõrgustiku toimimise ning kaasneva positiivse mõjuna arendada erinevaid

ökosüsteemiteenuseid. Rohekoridoridest välja poole jäävas majandusmetsas tuleks raiemahu

piiramise asemel tõsta metsa tootlikkust metsamaaparanduse, uuendamise ja hooldusraie

intensiivistamisega. Vähem oluline pole puidu ressursitõhus kasutus.

Keskkonnakasutusega kaasnevatest mõjudest tervisele ja loodusele Eestis annab ülevaate nt praegu

käimas olev Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise projekt

http://www.environment.ee/ee/vmh/projektist

Metsaökoloogias olulisemad probleemid koos selgitustega on järgmised:

Metsa süsinikuvaru vähenemine Kuigi metsamaa pindala metsastatud rohumaade arvel tulevikus pisut suureneb väheneb Eesti 7.

kliimaaruande kohaselt tänaste meetmete stsenaariumis metsa süsinikusidumine aastaks 2035 kuni

kolm korda1 (ühik tuhat tonni):

WM With Measures

Rohekoridoride madal ökoloogiline väärtus Eesti Punase Raamatu andmeil on enim ohustatud elupaigaks mets ning seejuures on suurim ohutegur

liikidele metsamajanduslik tegevus. Metsas elab ohustatud liike 401, sh 356 liiki on ohustatud

metsamajandusliku tegevuse tõttu2. Seejuures nt energiamajandus mõjutab täna kokku 53 liigi ja

1 Allikas: Eesti 7. kliimaaruanne ptk 5.2.4 tabelid 5.7 ja 5.8 nfccc.int/files/national_reports/annex_i_natcom_/application/pdf/37608415_estonia-nc7-1-nc7_est_30122017.pdf 2 Eesti Punane Raamat http://www.zbi.ee/punane/arvud/arvulugu.html

http://www.environment.ee/ee/vmh/projektist

Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

2

aastal 2030 kuni 93 liigi seisundit ehk energiamajanduse tõttu oli hävimisohus u 7,5 % kõigist ohustatud

liikidest Eestis aastal 20123. Bioloogilise mitmekesisuse riskihindamise kaardistamise metoodika4

rakendamine Eesti territooriumi kohta näitas, et kõrge ökoloogilise väärtusega alad paiknevad

eelkõige looduskaitsealadel saartel, Kagu-Eestis, Loode-Eestis, Kirde-Eestis (va Peipsi põhjarannik).

Aladel välja pool kaitsealasid on täna pigem keskmine või madal ökoloogiline väärtus. Kõrge

ökoloogiline väärtus on välja pool kaitsealasid Edela-Eestis. Metoodika kohaselt saadakse

satelliitandmete põhjal täpsusega 30m ökoloogiline väärtus võrreldes valitud ala näitajate (regionaalse

ja kohaliku mitmekesisuse suhe, haavatavus, killustatus, ühenduvus ehk rändeteed ja märgalad,

vastupidavus) väärtusi 300 km raadiuses ökoregiooni keskmisega. All olevatel võrdluskaartide

vasakpoolsel kaardil tähistavad pruunid alad kaitsealasid ja tumerohelised riigimetsamaad5.

Parempoolsel kaardil tähistab kollane raster kõrge, roheline keskmise ning sinine madala ökoloogilise

väärtusega alasid6, näited:

Saared

3 ENMAK 2030 KSH aruanne lk 46-47 https://energiatalgud.ee/img_auth.php/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf 4 Mapping tool for biodiversity risk assessments https://www.left.ox.ac.uk/ 5 http://rmk.ee/kuuseke/riigimetsa-kaart 6 Irje Möldre valitud 30x30 km alade tasuta raportid alla laaditud jaanuaris 2018 Mapping tool for biodiversity risk assessments https://www.left.ox.ac.uk/

http://rmk.ee/kuuseke/riigimetsa-kaart

Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

3

Läänemaa Suursoo MKA

Alam-Pedja, Otepää ja Haanja

Kirde-Eesti

Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

4

Kaitsealade võrgustikuna toimimise täitmiseks tuleks tagada kõrge ökoloogiline väärtus ka kaitsealasid ühendavates nn rohekoridorides, sh majandatavas metsas. Ses suhtes pole mitte oluline raiemahtude langetamine, vaid pigem rohekoridorides metsa elurikkust soosiv majandamine ning mujal majandusmetsade tootlikkuse suurendamine intensiivsema metsamajandamisega (maaparandus, uuendamine, hooldusraied jms). Lisaks võimaldaks nt linnaümbruse metsade hoidmine ja arendamine puhke-metsadeks suurendada ühtlasi nende alade ökoloogilist väärtust. Ökoloogiliste koridoride olulisusest räägib ka äsja valminud „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etapi aruanne“ ptk 11.37. Rohevõrgustiku skeem on toodud üleriigilises planeeringus:

Vanade metsade kadumine Metsaelurikkuse ja süsinikuvaru hoidmisel on oluline allesjäänud vanade metsade ja loodusmetsade

(old-growth and virgin forest) kaitse, need on üle 200 aasta vanused metsad. Euroopa metsadest vaid

2% pole inimesed oluliselt mõjutanud. Näiteks Soomes on üle 160 aasta vanuste metsade pindala

vähenenud 23,4% viimase 15 aastaga8. Eestis vastab loodusmetsa määratlusele (I rinde okaspuude

keskmine vanus ületab 100, lehtpuude vanus 80 aastat) 1,1% metsamaast9. Inglismaal on jõutud nii

7 Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüsi I etapi aruanne http://www.environment.ee/upload/content/vmh_lpparuanne_c110318.pdf 8 Multi-functionality and sustainability in the European Union’s forests Lk 17 https://www.easac.eu/fileadmin/PDF_s/reports_statements/Forests/EASAC_Forests_web_complete.pdf 9 Mets 2016 lk 205-206 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf

http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf

Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

5

kaugele, et peetakse oluliseks püsimetsade arendamist, kus välditakse lageraieid sootuks10. Soomes

nähakse majandusmetsas säilikpuudel olulist rolli elurikkuse hoidmisel. Mänd võib olla elujõuline kuni

180 aastat ning hääbuda 250 eluaastal, kuid on veel püsti 50 aastat ning lagunedes aimatav sambla all

veel lisaks 50 aastat pakkudes erinevatele liikidele elupaika seega kokku 350 aasta jooksul11:

Metsalindude arvukuse kiire kahanemine Elurikkuse kahanemise üheks indikaatoriks on metsalindude arvukuse kiirenev vähenemine Euroopas,

sh Eestis alates 2000-ndatest. Peamiseks põhjuseks on eelduslikult elustikku mittesoosivad muutused

metsa- ja põllumajanduses, lisaks rändavatel liikidel ohud rändeteedel ja paiksetel liikidel kohalikud

ilmastikutingimused12.

Eestis on saanud näiteks metsisele saatuslikuks ulatuslik metsakuivendus, mille tagajärjel vähenes ka

metsise peamise toidutaime mustika katvus ning tihedas alusmetsas piisav ruum lendamiseks13.

Toetusvajadus loodushoius on suurem kui rahalised võimalused Aastail 2007-2015 maksis SA Erametsakeskus erametsaomanikele metsamajandamise eesmärgil

poolel miljonil hektaril kuue toetusega kokku 22,1 mln eurot. Samal ajal loodushoiu eesmärgil

10 Continuous Cover Forestry Group http://www.ccfg.org.uk/ 11 Metsänhoidon suositukset talousmetsien luonnonhoitoon, työopas http://tapio.fi/wp-content/uploads/2015/12/MHS-Talousmetsien_Luonnonhoito_2015-12-31-TAPIO-1.pdf 12 Riikliku keskkonnaseire programmi „ELUSLOODUSE MITMEKESISUSE JA MAASTIKE SEIRE“ ALAPROGRAMMI Haudelinnustiku punktloendused 2016. aastal Riigihanke nr 171210 osa nr 18 aruanne https://www.eoy.ee/sites/default/files/punktloenduste%20aruanne%202016.pdf 13 Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas http://www.looduskalender.ee/n/node/2157

Irje Möldre, SA Erametsakeskus, 1.04.2018

6

maksis EMK erametsamaale toetusi kokku 27,4 mln eurot (Euroopa Liidu Natura 2000 toetus

erametsamaa Natura aladele ja looduskaitseobjekti sihtkaitsevööndile 26,3 mln eurot ning

siseriiklikest vahenditest vääriselupaiga kaitselepingud 1,1 mln eurot). Lisaks andis EMK toetust

metsatehnika soetamiseks, metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks,

põlengute ennetamiseks, pärandkultuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks14. Vaatamata

erametsaomanikele makstud toetustele on riigivahendite puudujääk loodushoius erametsamaal

orienteeruvalt 3 mln eurot aastas15:

LK objekt erametsamaal Pindala ha Toetusvajadus

EUR/a Toetus 2016

EUR Toetuse 2017 eelarve EUR

Puudujääk EUR/a

Natura toetus erametsamaale 81 728 5 556 980 3 985 675 4 320 000 1 236 980

Natura toetus põllumajandusmaale 55 000 1 485 000 576 022 646 000 839 000

Sihtkaitsevöönd välja pool Natura võrgustiku 4 800 528 000 418 000 418 000 110 000

Vääriselupaigad 2 766 992 994 150 467 150 467 842 527

KOKKU 226 022 14 119 954 5 130 164 5 534 467 3 028 507

Erametsamaal looduskaitse tõttu saamata jäävat tulu võiks erametsaomanik kompenseerida nt

mittepuiduliste metsasaaduste ja –teenuste arendamisega loodava sissetulekuga. Erametsamaadele

jäävatel looduskaitsealadel ja majandusmetsas võiks loodushoiu eesmärgil arendada

ökosüsteemiteenuseid (sh süsinikuvaru, elurikkus) auditi vms põhjal täiendatud

metsamajandamiskava alusel. Majandusmetsa kõrge ökoloogiline väärtus loob aluse

mitmekesisemate mittepuiduliste metsasaaduste arendamiseks.

14 http://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Kokkuvote_erametsanduse_arendamiseks_makstud_toetustest_aastail_2007-2015.pdf 15 Numbri leidmisel kasutatud järgmisi dokumente:

2016 PRIA ühikumäärad http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/statistika/kokkuv6tted/ 2016 PRIA makstud toetusgruppide ja meetmete lõikes lhttp://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/statistika/makstud/

2017 PRIA toetuste eelarve http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/toetuste_eelarved/ 2013 seisuga Natura SKV ja PV ha http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/natura_loodushoiutoetus_on_metsaomanike_hulgas_jatkuvalt_populaarne_/

Natura 2000 erametsamaa toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/124042015008?leiaKehtiv Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/124042015011?leiaKehtiv MAK 8.2.11.2 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukava-2016-08-11.pdf 2017 taotlus http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/huvitist-looduskaitseliste-piirangute-eest-kusis-ule-5200-metsaomaniku/