Migratsioon: kas paratamatu vltimatus vi vlditav paratamatus?

Raul EametsTartu likool7th International Internal Security and Law Enforcement ConferenceMiGrating Security:Looking for Smart Power to European SafetyNovember 910, 2010in Tallinn, Estonia

Tju liikuvust iseloomustab kaks mistet: mobiilsus ja migratsioon.Mobiilsuse all mistetakse tavaliselt igasuguse t kui tootmisteguri liikumist hest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) vi he regiooni sees (intraregional mobility).Migratsioon on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub migratsioon mobiilsusest psivama iseloomu poolest.

Tju mobiilsus: terminid

Migrandid phjuste jrgiMajandusmigrandid Vaestest riikidest, peamiselt pllumajandustaustaga. Peamine phjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, krge ttus. Tpiline nide migrandid n mustast Aafrikast. Siia alla kivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, prast EL laienemist Poliitilised migrandid pgenikud, kas kodusja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid phja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt prit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani sdade ajal.Sotsiaalsed migrandid Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanadusplve veetmiseks, vi oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Luna Hispaanias, britid Austraalias vi Uus Meremaal.

Psiv migratsioonAjutine migratsioon

Haridusmigrandid

Keskkonna pgenikud

Vabatahtlik migratsioonSunnitud migratsioonMuud liigitused

Sissetulekute lhe

FemalesFewer and Fewer Young People and Future AgingDeveloped Countries by Age and Sex, 2009

AgeMillionsMalesUnited Nations Population Division, World Population Prospects, The 2008 Revision, medium variant

FemalesLarge Numbers of Young People and Large Population GrowthDeveloping Countries by Age and Sex, 2009

AgeMillionsMalesUnited Nations Population Division, World Population Prospects, The 2008 Revision, medium variant

Moroccan - Spain, Belgium, France, ItalyUkrainian - Czech Republic, Spain, PortugalChinese Spain, United KingdomIndian - United KingdomBolivian - SpainAlbanian Greece, ItalyTurkish Germany, Austria, France, the NetherlandsBrazilian - SpainRussian Finland, LatviaRomanian Italy, Spain

(Eurostat, 2008)EL: lhteriigid ja sihtriigid

Suhtumine migrantidesse vga erinev..

Tju liikumine EL: ajalooline dimensioonEL migratsioonist rkides vib ajalooliselt eristada nelja erinevat perioodi (OECD 2003):1. Thivega seotud migratsioon ja Euroopa lesehitamine (II Maailmasda 1970ndate keskpaik)2. Majanduskriis ja perekondade taashinemine (1970-1980ndad aastad).3. Migratsiooni tjaotuse tekkimine, aslitaotlejate arvu kasv ja rahvusvhemuste migratsioon (1980ndate aastate lpp 1990ndate lpp).4. Thivega seotud migratsioon, rhuasetusega ajutistel ttajatel ning krgema kvalifikatsiooniga ttajatel (alates 1990ndate aastate lpust). 5. Uus etapp algas 2004 aasta laienemisega, peamised sihtriigid UK ja Iirimaa

Migratsioon ja EL

Tju liikumine EL-s

Migratsiooni mju pritoluriigileMigratsiooni mju pritoluriigile+ Riigisisese mobiilsuse suurenemine+ Inimkapitali suurenemine (ajutise ttamise korral)+ Migrantide rahalekanded, positiivne mju kodumaisele kogunudlusele+ Vheneb vajadus teatud eriala inimesi ise vlja koolitada (tudengite liikumine)+/- Tju defitsiidi tingimustes tusevad osadel erialadel palgadAjude vljavool, tootlikkuse kaduNegatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid

World Bank, Migration Working Group

Migrant Remittances by Sending Country, ca. 2006

Billions of $US

World Bank, Migration Working Group

Migrant Remittances by Receiving Country, ca. 2006

Billions of $US

Rahalekanded vastuvtvate riikide likes 2004. aastal (%)Kroon ja Majandus 4/2006; 1/2007

Migratsiooni mju sihtriigile+/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hivet, sinikraede mobiilsus trjub kohaliku tju vlja+ Suureneb siseriiklik kogunudlus+ Suureneb kaupade teenuste sortiment +/- Surve palkade alanemisele- Assimileerumise trked suurendavad vrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu- Sotsiaalne dumping ja varjatud tturg

Vlismaal ttamine: ETU andmed

Chart1

4.4I2004

6.3II

5.2III

8.1IV

6.5I2005

4.9II

5.2III

5.9IV

8.9I2006

9.9II

11.2III

13.4IV

16.121.2

14.219

14.317.7

14.417.3

14.418.2

16.721.2

15.618.7

16.222.6

16.724.8

18.724.7

2229.5

19.526.8

15.920.4

1719

Tkoht asub vlismaal

Viiimase 12 kuu jooksul vlismaal ttanud

Sheet1

Hivatud, tkoha asukoht vlismaal, 2004-2010*

(tuhat)

2004200520062007200820092010

IIIIIIIVIIIIIIIVIIIIIIIVIIIIIIIVIIIIIIIVIIIIIIIVIIIIIIIV

Tkoht asub vlismaal4.46.35.28.16.54.95.25.98.99.911.213.416.114.214.314.414.416.715.616.216.718.72219.515.917

Viiimase 12 kuu jooksul vlismaal ttanud21.21917.717.318.221.218.722.624.824.729.526.820.419

* Statistikaamet, tju-uuringu andmed

Sheet1

Tkoht asub vlismaal

Viiimase 12 kuu jooksul vlismaal ttanud

Sheet2

Sheet3

Jreldused Eesti jaoks: faktidRahvastik vananebRahvastik vheneb, sndivus madalRahvastik vheneb, migratsioonisaldo negatiivne Tulemus: tealine elanikkond vheneb

Millal tuleb hakata tjudu sisse vedama?Tuleb le vaadata kohalikud ressursid:Tootlikkuse tus, tehnoloogia arengMitteaktiivsuse vhendamine (eelpensionid, heitunud, vanemapalk?)TtudParalleelselt peame hakkama tegelema tju sissetoomisega. Kui me avame tturu vhekvalifitseeritud tjule, siis me kinnistama oma odavale tjule orienteeritud majandusstruktuuri

Kuskohast tjud viks tulla?Vanad EL liikmesriigid vhetenolineUued EL liikmesriigid vhetenoline (neid riike, kus on madalam palgatase kui Eestis, on vga vhe)Venemaa poliitiline probleem (pigem Ukraina?)Eksootilised riigid Vietnam, Hiina, islamiriigid jne kultuuriline konflikt, raske assimileerida Jreldus: meil ei ole lihtsaid valikuid

**Migratsiooni mju pritoluriigile. Pritoluriigile toob tju lahkumine kaasa nii mrkimisvrseid eeliseid kui kulusid. On toodud vlja jrgmised seisukohad:Tju osaline kaotus ei pruugi avaldada negatiivset mju riigi heaolu/rikkuse loomisele niikaua, kui emigreeruvad eelkige madalate oskustega ja/vi ttud inimesed. Samas on tulemus oluliselt erinev, kui pritoluriigist on suur oskustliste vljavool. Oluline osa emigrantidest on saanud rohkem haridust, kui keskmine pritoluriigi ttaja ning sellise inimressursi kaotus migratsiooni lbi jtab enoliselt negatiivse jlje pritoluriigi rikkusele ja heaolule.Ajutiselt emigreerunud inimesed eeldatavalt suurendavad oma oskusi vlismaal ttades ning kodumaale tagasi prdudes omab nende inimkapitali kvaliteedi kasv positiivset efekti pritoluriigi majandusele.Migrantide rahalekanded kodumaale moodustavad olulise osa kodumaa SKPst ning lhiajaliselt on selle abil vimalik vhendada kaubandusbilansi defitsiiti. Pikaajalised efektid on aga piiratud, kuna philiselt on need investeeringud tehtud eluasemetesse vi isikliku tarbimise eesmrgil, mitte aga tootliku kapitali formeerimiseks. Kokkuvttes tuleb tdeda, et nii sihtriik kui ka lhteriik saavad migratsioonist teatavat kasu ning kannavad teatud hulga kahjusid. Kumb on lekaalus, kas positiivsed vi negatiivsed tulemused, sltub sellest, milline tju grupp emigreerub (oskustlised vs lihttlised, noored vs vanemad inimesed).**