Bitcoin–

raha, maksevahend või midagi muud?

Mihkel NõmmelaEesti Pank

21. mai 2014

2

Innovatsioon algabki eksperimentidest

• Bitcoini ja teise virtuaalvaluutade kasutamine (investeerimine või maksete tegemine) toimub kasutajate (eksperimendis osalejate) endi vastutusel• puuduvad tavapärased klienti kaitsvad meetmed ja• süsteemi mõttes puudub keskne osapool, kelle poole

näiteks petturluse korral pöörduda.

3

Virtuaalvaluutad on alles sündinud – mahud on marginaalsed

• Virtuaalvaluutade turumaht on kokku ca 4,3 miljardit EUR– Bitcoin moodustab sellest ca 90% ning lisaks on turuhind väga

ebastabiilne.• Võrdluses märtsikuise euroala M3-ga (9892 triljonit EUR) on

virtuaalvaluutade osakaal kokku kõigest 0,04%.

4

Bitcoiniga tehtavaid makseid on vähe

• Bitcoini tehinguid tehakse ööpäevas ca 60-70 tuhat. • Võrreldes kogu euroala jaemaksete arvuga (177,57 miljonit makset kalendripäevas,

sh kaardimaksed; 2012. a.) moodustab Bitcoini tehingute osakaal kõigest 0,03%. • Tehinguid tehakse pigem investeerimise/spekuleerimise (u 80%) eesmärgil,

reaalselt toodete teenuste eest maksmiseks (u 20%) kasutatakse seda vähe.

Teema 5

Teenustasude tekkimine on paratamatus

• Praegu saavad “kaevandajad” tasu eelkõige läbi süsteemi poolt loodavate uute Bitcoinide. Keskmist tulu per tehing (USD) iseloomustab joonis.

• Kui uusi Bitcoine enam ringlusesse ei lasta, tuleb “kaevandajaid” teistmoodi motiveerida ehk mängu tulevad teenustasud.

• Praegu küsivad teenustasu eelkõige vahetusplatvormid ja kohati küsitakse teenustasu ka kaupmeestelt (n maksete vastuvõtmisel kohest konverteerimist kasutades).

6

Kas Bitcoin ja teised virtuaalvaluutad täidavad piisaval tasemel raha traditsioonilisi funktsioone?

• Praeguse seisuga ei täida. – Vahetusväärtuse funktsiooni täitmine on väga piiratud

• Bitcoini saab kasutada vähestes kohtades (üle maailma ainult ca 2500 ettevõtet)• küsitav on maksete tegemise turvalisus• napib lihtsust ehk kasutajasõbralikkust ning arvestades, et see ei ole seaduslik raha,

siis on sellega tehingute tegemine kokkulepete põhine. – Arvestusühiku ja väärtuse säilitaja funktsioon pärsitud

• Bitcoini vahetuskursi ebastabiilsus, seega ei saa inimesed sellega nö mõõta ja võrrelda toodete/teenuste hinda ning vähemalt praegu ei saa loota, et Bitcoinis hoitav väärtus on tulevikus sama.

• Samas see ei tähenda, et tulevikus ei võiks tekkida virtuaalvaluutasid, mis võiks raha funktsioone paremini täita.

7

Bitcoin ei ole seaduslik raha ega ka elektrooniline raha

• Bitcoin ei ole Eesti seaduslik vääring ja sellel ei ole küllaldaselt rahale (pidades selle all silmas pangatähti, münte, füüsilisel kujul eksisteerivat raha ning elektroonilisel kujul edastatavat raha) omaseid tunnuseid.

• Bitcoin ei ole ka e-raha, sest bitcoinis väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, see ei loo nõuet bitcoinide väljaandja vastu ja bitcoine ei väljastata „rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses“

8

Bitcoin on ostja ja müüja vaheline kokkulepe – skeem, kuidas väärtust “soodsamalt” üle kanda

• Bitcoinidega maksekohustuste täitmine on võimalik ainult osapoolte vabatahtlikul nõusolekul.

• Ostude tegemisel võib paralleele tõmmata bartertehingutega.

• Finantsmaailmas liigutatakse väärtust (EUR, USD jne) kasutades kreedit- ja otsekorralduste ning kaardimaksete skeeme.

• Bitcoini “skeem” võimaldab samuti väärtust üle kanda.

– Samas tuleb arvestada, et kauba müümisel saadud tulu tuleb deklareerida seaduslikus vääringus ehk iga tehinguga kaasneb vahetuskursist tulenev risk.

12.04.2023 Teema 9

Virtuaalvaluutad on tulnud et jääda,aga peavad väljuma eksperimendi faasist

• Lihtsus• Kasutajasõbralikkus• Väärtuse stabiilsus• Turvalisus• Õiguslik selgus• Madal teenustasu

Laialdane kasutus

12.04.2023 Teema 10

Mihkel NõmmelaMakse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja

Eesti PankMihkel.Nommela@eestipank.ee

www.eestipank.ee