mikroökonoomika - cs.tlu.ee konoomika... · pdf filemonopol ja tootmise...

INDREK SAAR

MIKROÖKONOOMIKA

LOENGUKONSPEKT

PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com

http://www.pdfpdf.com/0.htm

© Indrek Saar 2010

2

SISUKORD

1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4

1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................41.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM...............................................................................................51.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................51.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID.....................................................................51.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .............................................................................................................61.6. MAJANDUSTEADUS ..................................................................................................................71.7. SUURIMAD TAKISTUSED MAJANDUSTEADUSES...........................................................................81.8. NORMATIIVNE JA POSITIVISTLIK MAJANDUSTEADUS ..................................................................81.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................81.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED .................................................10

2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................13

2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ...................................................................................................132.2. NÕUDLUS ..............................................................................................................................132.3. PAKKUMINE ...........................................................................................................................152.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL .....................................................................................162.5."KOMISTUSKIVID" D-S MUDELI ANALÜÜSIL .............................................................................17

3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS .............................................................................19

3.1. ELASTSUSE OLEMUS ...............................................................................................................193.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ...................................................................................................193.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID .........................................................................223.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS ..............................................................................223.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS ..............................................................233.6. PAKKUMISE ELASTSUS............................................................................................................24

4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE..............................................................................................26

4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ......................................................................................264.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ...................................................................................264.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA......................................................................................294.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ...........................................................................................31

5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD.........................................................................................33

5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS .................................................................................335.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS .................................................................................335.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL......................................................................................345.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ...................................................................................37

6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE............................................40

6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ...........................................................................................406.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL .............................................................................406.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER.............................................................................................426.4. KASUMI MAKSIMEERIMINE PIKAL PERIOODIL ...........................................................................43

7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ....................................................................44

7.1. MONOPOLI OLEMUS................................................................................................................447.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE .....................................................................................................457.3. EFEKTIIVSUS TÄIELIKU JA MITTETÄIELIKU KONKURENTSI KORRAL ...........................................46

8. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL.............................................................48

8.1. MONOPOLISTLIK KONKURENTS ...............................................................................................488.2. OLIGOPOL ..............................................................................................................................488.3. ERINEVATE TURUTÜÜPIDE VÕRDLUS .......................................................................................49

9. RESSURSITURUD.....................................................................................................................51



© Indrek Saar 2010

3

9.1. TÖÖTURG...............................................................................................................................519.2. KAPITALITURG .......................................................................................................................539.3. MAATURG .............................................................................................................................549.4. MAJANDUSRENT ....................................................................................................................55

10. MÄNGUTEOORIA ..................................................................................................................57

10.1 MÄNGUTEOORIA JA NASH´I TASAKAAL ..................................................................................5710.2. TÜÜPMÄNGUD......................................................................................................................5910.3. JÄRGMÄNGUD ......................................................................................................................61

KIRJANDUS ..................................................................................................................................63



© Indrek Saar 2010

4

1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS

1.1. Mikro- ja makroökonoomikaMajandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majapidamiste, firmade ja valitsustevalikuid piiratud ressursside tingimustes ning nende valikute mõju kogu majandusele.Majandusteaduses eristatakse mikro- ja makroökonoomikat. Üldiselt on leitud, etmikroökonoomika tundmine on eelduseks makroökonoomika paremaksomandamiseks. Mikroökonoomika uurib majanduse erinevate komponentide(kodumajapidamised, firmad) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad,kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad ja millist mõju avaldab nendelevalitsuse tegevus. Makroökonoomika raames käsitletakse majanduse koondnäitajaid(inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade javalitsuste mõju majandusele kui tervikule.Miks õppida mikro- ja makroökonoomikat? Peaaegu kõikide inimeste olulisematevalikute puhul on tegemist majanduslike otsustega: parlamendi valimised, elukohavalik, elukutse valik, perekonna loomine. Ühtegi nimetatud valikut ple võimalik tehailma, et puututaks kokku majanduslike küsimustega. Mikro- ja makroökonoomikaõppimine ei tee kindlasti kedagi geeniuseks, kuid sellele vaatamata on olulistemajandusseaduste tundmine abiks igapäevaelus. Tehes igapäevaseid otsuseid ilma, ettuntaks majandusseadusi, võiks seda piltlikult võrrelda “pimeduses kobamisega”.

Majandusseadusi tundes on võimalik vastus leida näiteks järgmistele küsimustele:Ø Miks inimestel on alati raha vähem kui vaja?

Ø Miks iga uus asi alguses on huvitav aga hiljem sellest tüdinetakse?Ø Miks pole suvel alati lihtne tööd leida, teinekord on see aga väga lihtne?

Ø Miks on vesi nii odav, kuigi ilma selleta inimene elada ei saa?Ø Miks on vääriskivid nii kallid, kuigi ilma nendeta saab inimene väga edukalt

elada?Ø Miks mõned inimesed on vaesed ja teised rikkad?

Ø Miks Eesti pole sama rikas kui USA?Ø Miks enamikes riikides vajavad põllumajandustootjad riigipoolset toetust?

Ø Miks kogutakse makse?Ø Miks mõned inimesed muretsevad valitsuse eelarve puudujäägi pärast?

Ø Miks enamikes endistes kommunistlikes riikides on plaanimajanduselt ülemindud turumajandusele?

Ø Miks kauplustes hinnad pidevalt kasvavad?Ø Mida mõeldakse, kui räägitakse majanduse “ülekuumenemisest” ning mida

sedalaadi “kuumenemine” tähendab tavakodaniku jaoks?

Neile ja veel paljudele teistele küsimustele leiab vastuse, kui tutvuda mikro- jamakroökonoomika põhiseadustega.



© Indrek Saar 2010

5

1.2. Majanduse keskne probleemPeamised probleemid, mida majandusteaduses püütakse lahendada, tulenevadressursside piiratusest. Selle probleemi olulisuses ei saa keegi kahelda, kuna kõikinimesed puutuvad nimetatud probleemiga kokku iga päev. Valides näiteks sellevahel, kas õhtul minna kinno või teatrisse, puutume kokku piiratud ajaressursiga (eisaa minna korraga nii teatrisse kui ka kinno). Kuna aga inimeste tahtmised ja soovidon piiramatud, siis sellest tulenevalt peab iga ühiskond lahendama 3 majandusepõhiküsimust:

Ø Mida toota?Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkemtarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu(toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)?

Ø Kuidas toota?Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurtõhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses võiriigiettevõtted?

Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada?Kes saab maitsta majanduse “vilju”? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka“laiskadel saada söönuks”?

1.3. TootmisressursidLahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnalkasutada kolme liiki tootmisressurssi:

Ø Maa

Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne.Ø Töö

Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises.Ø Kapital

Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Nende hulkakuuluvad haamrid, arvutid, autod, pesumasinad, ehitised jne.

1.4. Majanduses osalejad ehk majandusagendidEespoole nimetatud kolme majanduse põhiküsimuse lahendamisega tegelevadmajandusagendid. Kuigi kõigi majandusagentide taga on sisuliselt inimesed, saab nadsiiski jagada nelja suurde rühma:

Ø Majapidamised

Kodumajapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseidotsuseid, mis puudutab tarbimist ja säästmist. Nende tuluallikas on tootmisteguritemüügist saadav tulu, nad on tootmistegurite omanikud. Tegutsevad hüviste turunõudluspoolel (ostavad firmade poolt toodetuid kaupu) ja tegurituru pakkumispoolel(müüvad firmadele tootmistegureid). Majapidamisi võib teatud mõttes pidada kõige



© Indrek Saar 2010

6

olulisemateks majandusagentideks, sest majanduse kolme põhiküsimuse lahendamiselotsitakse just selliseid võimalusi, mis maksimeeriksid selle grupi heaolu.

Ø FirmadOstavad teguriturul kodumajapidamistelt tootmistegureid, mida kasutavad kaupade jateenuste tootmiseks, mida nad pakuvad hüviste turul. Tegutsevad hüviste turupakkumispoolel ja tegurituru nõudluspoolel.

Ø Riik (valitsus, avalik sektor)Kontrollib ja reguleerib seadusandlike aktidega ja majanduspoliitiliste vahenditegamajapidamiste ja firmade turukäitumist.

Ø Välismaailm

Kui nimetatud kolm majandusagenti suhtlevad ühe riigi piires ainult omavahel, ontegemist suletud majandusega. Tänapäeval suhtlevad enamikes riikidesmajandusagendis ka välismaailmaga, sellisel juhul on tegemist avatud majandusega.

1.5. MajandussüsteemidKolme majanduse põhiküsimust lahendades kasutatavad erinevad ühiskonnaderinevaid majandussüsteeme, kus majandusagentide omavahelised suhted baseeruvaderinevatel alustel:

Ø Turumajandus ehk “nähtamatu käe” majandusTurumajanduses teevad firmad ja majapidamised valikuid lähtudes iseenda heaolumaksimeerimisest. Firmad toodavad hüviseid (st kaupu ja teenuseid), mis annavadsuurimat kasumit. Kasumit annavad aga sellised hüvised, mida majapidamisedsoovivad osta. Lisaks tuleb kasumi maksimeerimiseks kasutada tootmismeetodeid,mis minimeeriksid tootmiskulud. Seega juhib justkui teatud “nähtamatu käsi”majandust sel moel, et ressursse kasutatakse võimalikult säästlikult ning samastoodetakse selliseid kaupu, mida majapidamised kõige enam soovivad. Tagatud polesiiski ressursside õiglane jaotus, kuna küsimus, kellele toota, määratakse ära sellega,kelle omanduses olevad ressursid (tööjõud, kapital, maa) annavad suuremaid tulusid.

Ø Käsu- ehk plaanimajandusKäsumajanduses lahendab kõik küsimused valitsus, kuna talle kuuluvad (peaaegu)kõik tootmisressursid. Teisisõnu valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota.Varasematel aegadel, vähesel määral ka tänapäeval, võis kohata ka selliseid süsteeme,kus tarbijad ja tootjad langevad kokku. See tähendab, et inimesed valmistasid kõikvajaliku endale ise. Kui vaja, kutsuti naabrimees appi. Sellist majandust kutsutakse kavahel “Robinson Crusoe” majanduseks. Lisaks võis vanadel aegadel (ja miks mitte kapraegu) kohata ka majandusi, kus majanduslik käitumine oli allutatud uskumustele,kommetele, veendumustele. Sellist majandust nimetatakse tavamajanduseks.Reaalselt on kõikides ühiskondades tegemist segamajandustega, kus on esindatudkõikide majandussüsteemide elemente. Valdavalt siiski on kasutuselturumajandussüsteemid, kus rohkemal või vähemal määral on ka käsumajanduseelemente, st avalik sektor sekkub turumajanduse toimimisse eesmärgiga aidata kaasaturu tõrgeteta funktsioneerimisse ja tagada sotsiaalne õiglus ühiskonnas.



© Indrek Saar 2010

7

1.6. MajandusteadusMajandusteadlaste eesmärgiks on vastata küsimustele, mis nagu eespool öeldud,saavad alguse ressursside piiratusest ühiskonnas. Nende ülesandeks on selgitada japõhjendada majanduses toimuvaid protsesse. Kuidas nad seda teevad?Majandusteadlaste töö tulemusena sünnivad majandusteooriad. Majandusteooriaidlugedes saavad inimesed vastused nendele küsimustele, millele majandusteadlased onsuutnud vastuse leida. Seega on majandusteooria justkui sild majandusteaduse jareaalse majanduse vahel. Majandusteooriate loomise protsessis võib eristada kolmeetappi:

Ø Jälgimine ja mõõtmine

Alati on võimalik õppida ajaloost, sest ajalugu kipub tihtipeale korduma. Ajaluguuurides on võimalik järele uurida, millised tagajärjed erinevatel protsessidelühiskonnale ja majandusele võivad olla. Seetõttu majandusteadlased koguvadandmeid näiteks looduslike ja inimressursside, palkade ja töötundide, maksude javalitsuse kulutuste jt näitajate kohta.

Ø Majanduslik analüüs ehk mudeli loomine

Ainuüksi faktid ja ajalooliste sündmuste tundmine ei ole alati piisav selleks, et tehamingeid järeldusi. Tihti on vaja lisaks sellele ka kasutada mitmeid majanduslikuanalüüsi meetodeid. Majanduslik analüüs algab mingite eelduste püstitamisega, misvõimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seostesüsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saabprognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võibmudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust,majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused,väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem tootma, väheneb nõudlustööjõu järele, tööpuudus kasvab. Selline verbaalloogiline mudel võimaldabprognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedaminikasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseidintuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetrilistemudelite kõrval) mudeleid. Graafiliste mudelite olemust kirjeldatakse lähemaltedaspidi, kuna peamiselt sedalaadi mudeleid kasutatakse antud kursuselmajandusteoreetiliste seaduspärasuste esitamisel.

Ø Empiiriline analüüs ehk mudelite kontrollimineMudeli tulemused võivad faktidega olla kas kooskõlas või mitte. Mudelitekontrollimisel statistiliste andmetega toimub majandusteooriate loomine. Sellekskasutatakse enamasti ökonomeetrilist modelleerimist (statistikat, matemaatikat jamajandusteooriat ühendav teadusharu). Kui mudeli prognoos on faktidega kooskõlas,omandab mudel piltlikult öeldes teooria staatuse. Majandusteooria ongi sisuliseltmajandusmudelite kogum. Siinkohal tuleb ka märkida, et selliseid mudeleid, mis igasolukorras kehtivad, on väga vähe. Reeglina kirjeldab konkreetne mudel mingeidmajandusprotsesse edukalt üksnes teatud tingimustel. Isegi kui üks tingimus poletäidetud, võib mudeli prognoos ja tegelik tulemus olla väga erinevad.



© Indrek Saar 2010

8

1.7. Suurimad takistused majandusteadusesØ Ceteris paribuse (muude tingimuste samaks jäämise) tingimus

Erinevad seaduspärasused, mida majandusteooriatega suudetakse seletada, kehtivadüksnes ceteris paribuse tingimusel. Näiteks kui on teada, et autode hinnatõusvähendab autode läbimüüki, siis seda tingimusel, et muud tegurid, mis samuti võivadläbimüüki oluliselt mõjutada, jäävad samaks. Näiteks kui samal ajal toimub väga suurkütusehindade langus, siis võib see sündmus hoopis autode müüki suurendada.

Ø Kumb oli enne, kas muna või kana?

Kui sündmusele B eelneb sündmus A, siis ei saa kohe järeldada, et sündmus Apõhjustas sündmuse B. Sündmuse A võis hoopis põhjustada sündmus B või hoopissündmus C.

Ø 2 + 2 4

Näiteks kui ühe inimese sissetulekud suurenevad, on ta paremas olukorras. Kuisuurenevad kõigi inimeste sissetulekud, ei pruugi keegi nendest paremas olukorrasolla. Seega pole majandusanalüüsis sageli kõige olulisemad mitte absoluutsed,kuivõrd just suhtelised muutused.

Ø SubjektiivsusTeadlased on sageli omaenda teoreetiliste arusaamade “vangid”. Kui õppida üksteooria “liiga” selgeks, võib see raskendada teistest teooriatest arusaamist. Teisisõnu,kui keegi teab liiga palju, mis ei ole õige, kuid mida ta ei saa oma mälust kustutada,võib see raskendada uute teooriate omaksvõtmist.

Ø Ratsionaalsuse eeldus

Majandusteooriate kehtivuse üks põhitingimus on, et majandusagendid käituvadratsionaalselt, mis tähendab egoismi, tundetust, sõltumatust, teistega mittearvestamist.Tegelikkuses sellist inimest kohtab harva või üldse mitte. Seega on sageli ka inimestekäitumist majandusmudelitega peaaegu et võimatu väga täpselt kirjeldada.

1.8. Normatiivne ja positivistlik majandusteadusEelpool nimetatud subjektiivsuse probleem teeb majanduses eriti oluliseks teha vahetnormatiivsel ja positivistlikul majandusteadusel. Positivistlik majandusteadus onfaktilisel materjalil põhinev analüüs. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Mis onvaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholimüügile? Normatiivne majandusteadus on majanduses toimuvate protsessidehinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks toimima. Vastabnäiteks järgmistele küsimustele: Kas valitsus peaks vaeseid toetama? Kassuurenevate maksutulude tõttu peaks valitsus oma kulutusi suurendama või mitte?Normatiivses majandusteaduses tõstatatud probleemid ja küsimused lahendataksepoliitiliste otsustega.

1.9. Majandusteooria ja graafikudMajandusteooriat õppides puututakse paratamatult kokku graafikutega. Graafikud jamajandusõpikud käivad kokku samamoodi nagu “sukk ja saabas”. Graafikud onolulised seetõttu, et nende abil on võimalik paigutada väga suur hulk informatsiooni ja



© Indrek Saar 2010

9

seoseid väga väikesesse alasse. Graafikud näitavad enamasti, kuidas mingi näitajamuutub teatud aja jooksul või kuidas on omavahel seotud mingid kaks näitajat.Näiteks on tabelis 1 toodud seos tulumaksumäära ja maksutulude vahel.

Tabel 1

Valitsuse maksutulud ja maksumääradTulumaksumäär (%) Valitsuse maksutulud (kr)

0 0

5 100 000

10 250 000

15 450 000

20 650 000

25 400 000

30 0

Joonisel 1 on vertikaaljoonel (ehk vertikaal- või Y-teljel) tulumaksumäärad jahorisontaaljoonel (ehk horisontaal- või X-teljel) valitsuse maksutulud. On

0

100000200000

300000400000

500000600000

700000

Maksumäär

Valit

suse

mak

sutu

lud

Joonis 1. Maksutulude ja maksumäärade vaheline seos ehk Laffer´i kõver

selge, et ainult üks pilk joonisele annab palju rohkem informatsiooni kui üks pilktabelile. Ja enamasti on andmeid oluliselt rohkem kui tabelis 1, mis teeb joonisedveelgi efektiivsemaks infokandjateks.Analüüsides graafikuid, tuleb väga sageli määrata kõverate tõus. Kõvera tõus näitab,kui palju muutub vertikaalteljel kujutatud muutuja väärtus, kui horisontaalteljelkujutatud muutuja väärtus muutub ühe ühiku võrra. Kui X-telje väärtuse suurenedessuureneb ka Y-telje väärtus, on tegemist positiivse tõusuga, vastasel korral ontegemist negatiivse tõusuga. Kui tõusu väärtus on võrdne kõigis kõvera punktides, siis



© Indrek Saar 2010

10

on tegemist sirge joonega ja sellist seost nimetatakse lineaarseks seoseks. Joonisel 1on seos mittelineaarne ja sellel kõveral tõus erinevates punktides erineb.

Üldiselt võib graafikud, mida kõige sagedamini kasutatakse majandusmudelites,jagada nelja rühma sõltuvalt sellest, kuidas uuritavad muutujad omavahel seotud on:

Ø seos on negatiivneØ seos on positiivne

Ø seosel on kas miinimum või maksimumpunktØ seos puudub

Joonis 2. Sagedasemad graafikud majandusmudelitesEespool toodud näide maksumäärade ja maksutulude kohta kuulub kolmandassekategooriasse, kus maksimumpunkt saavutatakse 20% tulumaksumääraga. Kõiki teisinimetatud seoseid kirjeldavate graafikutega puutume kokku edaspidi.

1.10. Majanduse põhireeglid ning nendega seotud mõistedEnne mikroökonoomika teooriatega tutvumist on kasulik olla teadlik majanduseneljast peamisest reeglist, mis kehtivad peaaegu alati. Siinkohal on oluline kamärkida, et iga inimene puutub oma elus nende reeglitega kokku iga päev ja sedamitmeid-mitmeid kordi, ilma et seda enesele teadvustakski. Allpool tutvustatakse kamõningaid majandusteooriates laialt kasutatavaid mõisteid/käsitlusi, miskirjeldatavate reeglitega hästi haakuvad.

Ø Ressursside piiratusSeda reeglit juba eespool käsitleti. Sisuliselt väidab see reegel, et inimeste soovid onmõõtmatult suuremad kui on ressursid nende soovide rahuldamiseks. Kui keegi tababend mõttelt, et ta peab millestki loobuma, on ta enesele teadmata tunda saanud sellereegli mõju. Nagu juba eespool ka mainitud, saavad enamus majandusteaduseskäsitletavad probleemid alguse just ressursside piiratusest. Seetõttu suur osamajandusteooriaid selgitavadki, kuidas majandusagendid optimeerivad oma käitumistpiiratud ressursside tingimustes (mikroökonoomika uurimisobjekt) ning millised onselle tagajärjed kogu majandusele (makroökonoomika uurimisobjekt). Optimeerimisetulemusel valib majandusagent võimalike käitumisalternatiivide hulgast sellise, misrahuldab tema soove kõige paremini. Majapidamised maksimeerivad oma heaolupiiratud eelarvega, firmad kasumit piiratud tootmisvõimalustega, valitsus ühiskonna

Positiivse tõusugalineaarne seos

Negatiivse tõusugalineaarne seos

Seos miinimumpunktigaSeos puudubx konstantne

y

x

y

x x

Seos puuduby konstantne

y



© Indrek Saar 2010

11

heaolu piiratud riigieelarvega. Loomulikult saab probleemi püstitada ka vastupidi, kusminimeeritakse kulutusi, et saavutada soovitud eesmärk (nt majapidamine soovib käiaturismireisil Indias minimaalsete kuludega jne).

Ø Alternatiiv- ehk loobumiskulu

Ressursside piiratusega kaasneb alati ka alternatiivkulu ehk loobumiskulu, sestpiiratud ressursside tingimustes on inimesed sunnitud pidevalt tegema valikuid.Valides õhtul kinoseansi asemel teatrietenduse, on teatri alternatiivkulu kinoseanss.Seega inimeste igapäevaste valikutega kaasneb alati ka alternatiivkulu, mis onsisuliselt saamatajäänud tulu (või kasu) parimast alternatiivsest kasutamata jäänudvõimalusest. Üks majandusteooria põhiideesid kõlab järgmiselt: kui ressurssidekasutuselevõtmise alternatiivkulu ületab sellest saadavat tulu, ei ole see kõige paremviis ressursside kasutamiseks ning ratsionaalselt käituv majandusagent sellist valikutei tee.Kahte esimest reeglit saab illustreerida tootmisvõimaluste kõveraga. Kõver joonisel 3näitab maksimaalseid kahe kauba tootmiskombinatsioone, seega väljendab seeressursside piiratust, sest punktides, mis asuvad väljaspool kõverat, on tootmineressursside puudumisel võimatu. Liikudes mööda tootmisvõimaluste kõverat on näha,et selleks, et suurendada ühe kauba tootmist, tuleb loobuda mingist hulgast teisekauba tootmisest. Näiteks joonisel 3 tuleb selleks, et alustada relvade tootmist,loobuda 5 ühikust leivast. Seega esimese relva alternatiivkulu on 5 leiba.

Tootmisvõimaluste kõver

01020304050607080

0 1 2 3 4 5 6

relvad

leiv

ad

Joonis 3. Tootmisvõimaluste kõver.Jooniselt 3 näeb ka seda, et teise ja kolmanda relva alternatiivkulu on juba suurem kui5 leiba. Mis sellest järeldub? See tähendab, et alternatiivkulud kasvavad, mistõttutootmisvõimaluste kõver ei ole lineaarne sirge vaid kumer. Siin on tegemistkasvavate alternatiivkulude seadusega, mis tuleneb sellest, et näiteks toodud näitesiga täiendav leiva tootmisest vabanev ressurss sobib vähem relvade tootmiseks kuieelmine ressurss, mistõttu iga täiendava relva tootmiseks on vaja üha rohkem jarohkem ressursse leiva tootmisest ära võtta. Kui alternatiivkulud oleksid konstantsed(mida erandjuhtudel võib ette tulla), oleks tootmisvõimaluste kõver lineaarne sirge.

Tootmisvõimaluste kõverast rääkides ei saa üle ega ümber efektiivsuse mõistest.Kuna ühiskonna ressursid on piiratud, on eesmärgiks kasutada ressursse võimalikultefektiivselt. Majanduse efektiivsuse hindamiseks kasutatakse majandusteaduses



© Indrek Saar 2010

12

enamasti käsitlust, mida nimetatakse Pareto efektiivsuseks ehk optimaalsuseks. Etoleks tagatud Pareto efektiivsus, peab olema täidetud kolm tingimust. Esiteks, ei ole(eelpool toodud näites) võimalik suurendada relvade tootmist ilma, et vähendataksleiva tootmist. Järelikult on Pareto efektiivsed kõik punktid, mis asuvadtootmisvõimaluste kõveral. Kõverast seespool olevad punktid on ebaefektiivsed (sestnendes punktides on võimalik suurendada ühe kauba tootmist, ilma et vähendataksteise kauba tootmist), väljaspool asuvad punktid on aga võimatud. Kirjeldatudefektiivsust nimetatakse ka tootmisefektiivsuseks (production efficiency). Kuidefektiivsusel on veel kaks tahku. Isegi kui on tagatud tootmisefektiivsus, võivadhüvised olla majapidamiste vahel jaotunud viisil, mis võimaldab nendeümberjaotamisel suurendada ühe (või mitme) majapidamise heaolu, ilma et mõneteise majapidamise heaolu langeks. Sellisel juhul on võimalik suurendadavahetusefektiivsust (exchange efficiency). Vahetusefektiivsus on saavutatud, kuihüvised on jaotunud viisil, et nende ümberjagamisel pole võimalik kellegi heaolusuurendada ilma, et kellegi teise heaolu langeks. Lisaks eristatakse ka jaotuslikkuefektiivsust (allocative efficiency). On selge, et kui riigis kasutatakse ressursseefektiivselt (nii tootmise kui ka vahetuse seisukohast), kuid seejuures toodetakseainult ühte kaupa (näiteks relvi), pole see siiski kõige parem lahendus. Järelikult ontootmisvõimaluste kõveral üks tootmiskombinatsioon, mis on teiste suhtes eelistatum.Leides sobivaima punkti tootmisvõimaluste kõveral, saavutatakse jaotuslikefektiivsus. Sellise tootmiskombinatsiooni puhul toodetakse ühiskonnas selliseidkaupu, mida ühiskonnas kõige rohkem väärtustatakse. Näiteks kui sellekskombinatsiooniks on 60 leiba ja 2 relva, siis kolmandat relva väärtustatakse vähem,kui selle relva tootmiseks loobutud 15 leiba. Kui kõik kolm efektiivsustingimust ontäidetud, saame rääkida Pareto-efektiivsest majandusest.

Ø Piirprintsiip

Kolmanda majanduse põhireeglina toodud piirprintsiip on üks olulisemaidpõhimõtteid, mida majandusanalüüsides kasutatakse. Piltlikult on selle printsiibi mõteselles, et ei maksa “taga nutta” minevikus toimunud ebaõnnestumisi ja tuleb vaadatatulevikku ning analüüsida iga uue võimaliku valiku/otsuse täiendavat tulu ja kulu. Kuitäiendav tulu (ehk piirtulu) on suurem kui täiendav kulu (ehk piirkulu), on valikmajanduslikult otstarbekas ning ratsionaalne. Kui suurem on kulu, siis mitte.

Ø Kahanevuse seadusKahanevuse seadus kehtib nii firmadele kui ka tarbijatele. Firmade puhul tähendabsee seda, et kui suurendatakse ühe tootmisressursi kasutamist nii, et teistetootmisressursside mahtu ei muudeta, annab iga täiendav tootmisressurss üha vähemja vähem täiendavat toodangut. Tarbija puhul annab iga täiendav ühe kauba tarbitavühik üha vähem ja vähem täiendavat kasulikkust. Seda tunnetab iga inimene iga päevnäiteks söögilauas, kus esimene suutäis annab kõige suurema rahulolu juurdekasvu,viimane aga võib koguni rahulolu vähendada, kui kõht “ägisemiseni” täis süüakse.



© Indrek Saar 2010

13

2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE2.1. Turumajandus ning turgNagu esimeses peatükis kirjeldati, on iga majanduse põhiküsimused mida, kuidas jakellele toota. Enamus riikides kasutatakse nende küsimuste lahendamiseks süsteemi,mida nimetatakse turumajanduseks. Isegi riigid, kes kasutavad valdavaltkäsumajandussüsteemi (nt Kuuba, Põhja-Korea), peavad siiski arvestamaturumajanduse põhiprintsiipidega. Tegemist on ju süsteemiga, mis toimib iseenesest,ilma et valitsus olulisel määral sekkuks (välja arvatud siis teatud käitumisnormide,omandiõiguste jmt reguleerimine seaduste kaudu), mis viitab sellele, et majanduses onolemas isereguleeruvad ja isetoimuvad protsessid, milledega mittearvestamine eipruugi ka käsumajanduses anda neid tulemusi, mida läbi käskude soovitaksesaavutada. Tundes majanduse toimemehhanisme ilma valitsuse sekkumiseta, onvõimalik analüüsida ka valitsuse sekkumise mõju majandusele. Tänapäeval valdavaltkasutusel olevates segamajandustes valitsused sekkuvadki majandusse sageli mitteotseselt, vaid läbi turumehhanismi. Elementaarse näitena võiks tuua kvootidekehtestamise põllumajandustoodetele, mis vähendab nende pakkumist ja tõstab nendehinda. Läbi sellise mehhanismi on valitsusel võimalik muuta paremakspõllumajandustootjate olukord ilma, et ta ise neile otseselt toetusi maksma või mõnelmuu moel sekkuma peaks. Antud peatükis käsitletaksegi konkreetselt neidseaduspärasusi, mis kehtivad puhtas turumajandussüsteemis.

Nagu eelmises peatükis mainitud, kasutatakse majandusteooriatesmajandusprotsesside kirjeldamiseks majandusmudeleid. Nii saab ka turumajandusetoimemehhanismi kirjeldada mudeliga, mis väljendab turumajanduses kõigeolulisemaid seoseid. Kui meid huvitab eelkõige see, kuidas otsustatakse, kui paljumingit konkreetset hüvist toodetakse (saame vastuse majanduse põhiküsimusele: midatoota?), on otstarbekas kasutada mudelit, mis näitaks seoseid tarbijate soovide jatootjate tootmisvõimaluste vahel. Selliste seoste kirjeldamine ühes ja samas mudelispeaks andma võimaluse välja selgitada, milles tarbijad ja tootjad “kokku lepivad”.Kohta, kus tarbijad ja tootjad kohtuvad, nimetatakse turuks ning antud peatükistoimubki mingi konkreetse hüvise turu modelleerimine ning selle mudeli analüüs.Turul toimub piltlikult öeldes “hääletamine”. Selle kauba hind, mille poolt tarbijad“hääletavad” hakatakse rohkem tootma (ja vastupidi). “Hääletamisel” võidavad need,kellel on rohkem raha, sest nende poolt “hääletatud” kaupu hakatakse rohkem tootma.Rohkem hakatakse tootma neid kaupu seetõttu, et võimalus küsida kõrgemat hinda jasuur nõutav kogus võimaldab tootjatel teenida selle kauba tootmisega suurematkasumit. Tarbijate soove väljendab turul nõudlus ja tootjate tootmisvõimalusipakkumine. Ühe hüvise turgu väga oluliseks iseloomustajaks on ka selle hüvise hind.Järgnevalt selgitataksegi eraldi nende kahe mõiste olemust ja seost hinnaga.

2.2. NõudlusMingi hüvise nõudlusega (tähistatakse tähega D, ing k demand) väljendataksesisuliselt seda, kui kõrgelt tarbijad antud hüvist väärtustavad. Nõudlus näitab, kuipalju on tarbijad nõus selle eest maksma ja kui palju nad teatud hinnaga on nõus sedaostma/tarbima. Seega on nõudluse puhul tegemist nõutava koguse ja hinna vaheliseseosega. Seda seost võib nimetada ka nõudlusmudeliks, mis peaks kirjeldama, millineseos valitseb ühe konkreetse kauba nõutava koguse ja hinna vahel. Terve mõistus(ilma et selleks oleks vaja teha põhjalikku uurimustööd) ütleb, et mingi kauba nõutavkogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind. Kuna tegemist on juba väga



© Indrek Saar 2010

14

laialtlevinud ja kõigi poolt aktsepteeritud seosega, siis nimetatakse seda lausanõudlusseaduseks. Siiani on hinna ja nõutava koguse vahelist seost kirjeldatudverbaalloogilise mudelina, kuid antud seost saab esitada ka graafilise mudelina, midaon tehtud joonisel 4. Joonisel on kujutatud vertikaalteljel hinda ja horisontaalteljelkogust ning seost hinna ja koguse vahel väljendab negatiivse tõusuga kõver.Kui miks see seos ikkagi on selline? Sellise seose loogikat saab põhjendada kahestlähtekohast. Esiteks, kui küsida, et miks hinna tõustes hakkab tarbija seda hüvistvähem ostma, on vastuseks, et seda põhjustavad asendus- ja sissetulekuefekt.Asendusefekti tõttu hakkavad inimesed kallimat hüvist asendama odavamatekaupadega. Sissetulekuefekti tõttu inimeste reaalne sissetulek hüvise hinna kasvadesalaneb (tal jääb vähem raha teiste hüviste ostmiseks) ja ta on sunnitud selle hüvise (kateiste hüviste) tarbimist vähendama, kuna tal lihtsalt pole selle jaoks raha. Teiseks, kuiküsida, et miks iga järgmise tarbitava ühiku eest on tarbija nõus järjest vähemmaksma (vt joonist 4: 1. ühiku eest 12 kr ja teise ühiku eest 8 kr), siis on siin tegemistkahanevuse seadusega. Kuna majandusteoorias enamasti eeldatakse, et iga järgnevtarbitav ühik annab järjest vähem heaolu juurde, siis ollakse valmis ka iga järgnevaühiku eest ka vähem maksma. Teisiti öeldes, ollakse iga järgmise ühiku tarbimisenimel nõus loobuma järjest vähem teistest hüvistest, kuna iga kauba tegelik hind polemitte makstud raha, vaid see, mis selle raha eest ostmata jääb.

Nõudluskõvera nihe

02468

101214

0 1 2 3 4 5 6Leiva kogus

Leiv

ahi

nd

Joonis 4. Nõudluskõvera nihe.

Peale kauba enda hinna mõjutavad kauba nõutavat kogust ka järgmised mõjurid:Ø sissetulek

Ø teiste kaupade hinnadØ tarbijate ootused

Ø tarbijate arvØ tarbijate maitse ja eelistused



© Indrek Saar 2010

15

Esiteks, on selge, et kui tarbijate sissetulek kasvab, siis kasvab ka nende ostujõudning hakatakse peaaegu kõiki kaupu rohkem tarbima. Teiseks, kuna tarbijad teevadvalikuid erinevate kaupade vahel, lähtudes muuhulgas ka nende hindadest, onloogiline, et ka teiste kaupade hinnamuutused võivad kauba nõudlust oluliseltmõjutada. Kolmandaks kujundab inimeste tarbimisotsuseid ootused. Kui ntoodatakse, et kauba hind lähitulevikus tõuseb, võib osutuda otstarbekaks kaup ennehinnatõusu ära osta, seega hetkeline nõudlus kauba järele kasvab. Neljandaks, kunaturunõudlus moodustub üksikindiviidide individuaalsete nõudluste summast, siis kuint tarbijate arv väheneb, väheneb ka turunõudlus. Ja viimaseks, tarbijad lähtuvadoma tarbimisotsuste tegemisel muuhulgas ka enda isiklikest eelistustest ja maitsest,seega kui need peaksid mingil põhjusel muutuma, toimuvad muudatused ka kaupadenõudluses.

Kui muutub kauba enda hind, toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Kuitoimuvad muutused mõnes eespool nimetatud mõjuris, toimub nõudluskõvera nihe,sest nõudluskõver väljendab üksnes kauba hinna ja nõutava koguse vahelist seost. Kuinäiteks suurenevad inimeste sissetulekud, siis inimesed soovivad leiba, mis maksabendiselt 8 krooni (vt joonis 4), osta kahe ühiku asemel kolm ühikut, sest nõudluskõvernihkus väljapoole.

2.3. PakkuminePakkumise (tähistatakse tähega S, ing k supply) all mõeldakse hüviste kogust, midafirmad on nõus erinevate hinnatasemete korral tootma ja müüma. Nii nagu kanõudluse puhul, seotakse ka pakkumise korral hüvise kogus hinnaga. Kuidvastupidiselt nõudlusele, on pakutav kogus seda suurem, mida kõrgem on hind.Sellise seose põhjustab kahanevuse seadus. Selle seaduse kohaselt on iga järgnevatoodanguühiku tootmine eelmisest kallim (kuna iga järgnev ressursiühik annab vähemtoodangut, ona vaja rohkem ressursse hõivata, mis tähendab ka suuremaid kulusid).Seetõttu soovivad firmad igast järgmisest toodetud ühikust saada ka suuremat tulu.Samas kujutatakse analüüsi lihtsustamiseks pakkumiskõverat erinevatel põhjustelsageli ka horisontaalse sirgena, kui eeldatakse, et tootmismahu suurendamisel kuludkasvavad konstantselt. Lisaks, siinkohal tasub veel ka märkida, et teatud turutüüpidekorral selline seos hinna ja pakutava koguse vahel üleüldse puudub. Kuid kahteviimatinimetatud mõtet käsitletakse põhjalikumalt tootmise ja konkurentsi teemadejuures. Antud peatükis lähtume positiivse tõusuga pakkumiskõverast.

Peale kauba enda hinna mõjutavad kauba pakutavat kogust veel järgmised mõjurid:Ø tehnoloogia tase

Ø tootmisressursside hinnadØ alternatiivsete kaupade hinnad

Ø tootjate ootusedØ tootjate arv

Tehnoloogilise taseme all mõeldakse kaupade tootmistehnikaid ja tootmisekskasutatavaid ressursse. Kui nende tase kasvab või võetakse kasutusele mingeid uusitehnikaid, mis on tootlikumad (nt suudetakse samade ressurssidega toota rohkem), siissuudetakse ka olemasoleva hinnataseme juures rohkem pakkuda. Oluliseks pakkumisemõjuriks on ka tootmistegurite hinnad, nt tööjõukulu ehk töötajatele makstavpalgakulu. Kui palgakulu kasvab, siis igal hinnatasemel suudetakse pakkuda vähem,



© Indrek Saar 2010

16

sest hinnataseme säilitamiseks tuleks tootmismahtu vähendada ja osa töötajaidkoondada. Alternatiivsete kaupade all mõeldakse siin erinevaid kaupu, milletootmiseks on võimalik kasutada sama või sarnast tootmistehnoloogiat. Seega tootjadeelistavad pigem sellise kauba tootmist, mille hind on kõrgem, seega suureneb kasellise kauba pakkumine. Nii nagu tarbijate puhulgi, mõjutab ka tootjate käitumistootused. Kui oodatakse nt hinnatõusu, võib osutuda otstarbekaks kauba müügigamõnevõrra oodata, et tulevikus saada kauba müügilt kõrgemat hinda ja seeläbi teenidaka suuremat kasumit. Lõpetuseks, kuna ka turupakkumine moodustub kõikide firmadepakkumiste summana, siis avaldab pakkumisele mõju ka firmade arv. Nii nagunõudluskõvera puhulgi, kui muutub mõni tegur (v.a. hüvise enda hind), mis mõjutabhüvise pakkumist, siis toimub pakkumiskõvera nihe.

2.4. Nõudluse ja pakkumise tasakaalKandes tarbijate soovid (nõudluse kujul) ja tootjate võimalused (pakkumise kujul)ühele joonisele, moodustub sellest uus graafiline mudel, nimetame selle D-S mudeliks(nõudluse ja pakkumise mudel). Antud mudel ei kirjelda seoseid üksnes hinna japakutava koguse või hinna ja nõutava koguse vahel, vaid ka pakkumise ja nõudluseomavahelist seost. Antud mudeliga saab näidata, milliseks kujuneb mingil konkreetselturul hüvise tootmis/müügimaht ning hind ehk millise koguse ja hinna juures tekibtasakaal. Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias olukorda, kus süsteemikaasatud näitajatel pole tendentsi muutuda. Teisisõnu on tegemist süsteemi rahulikuseisundiga. Tasakaal ei pruugi olla alati soovitud, mis on sageli ka ajendiks valitsusesekkumiseks majandusse. D-S mudeli kontekstis on tasakaalu puhul siiski tegemistsoovitud seisundiga (eeldusel et D väljendab tarbijate soove ja S tootjate võimalusi).Nõudluse ja pakkumise tasakaal tekib sellise hinna korral, kus nii nõutav kui kapakutav kogus on võrdsed. See tähendab sisuliselt seda, et tasakaalupunktis on hüvistehinnad sellised, mille korral firmad on võimelised pakkuma täpselt nii palju hüviseidkui tarbijad on nõus antud hinna korral ostma. Graafiliselt on D-S mudel ja tasakaalkujutatud joonisel 5. Graafiliselt asub tasakaal kõverate ristumispunktis. Kui hind on

Joonis 5. Tasakaal D-S mudelis

Hind

pülejääk

ptasakaal

ppuudujääk

Qtasakaal Kogus

Nõudlus

Pakkumine

Ülejääk

Puudujääk



© Indrek Saar 2010

17

Tasakaaluhinnast kõrgem, tekib ülejääk ning firmad peavad oma toodangustlahtisaamiseks hinda langetama. Kui hind on turuhinnast madalam, siis tekib turulpuudjääk ehk defitsiit ning firmadel on võimalik hinda tõsta, vastasel korral jäävadosa tarbijatest, kes on nõus hüvise eest turuhinda (ka turuhinnast kõrgemat hinda)maksma, hüvisest ilma.

Joonis 6. Sissetulekute kasvu mõju turutasakaalule

D-S mudelis on võimalik analüüsida ka erinevate antud mudeliga mittehõlmatudnäitajate mõju turule, st tasakaalukogusele ja -hinnale. Eelnevast on teada, et hüvisenõudlust mõjutab peale hüvise enda hinna (mis on hõlmatud ka mudelis) ka näitekssissetulekud. Eespool ka selgitati, muutused tegurites, mis avaldavad mõju nõudluselevõi pakkumisele, siis avaldavad need muutused (v.a. hüvise enda hinna muutused)mõju nõudluse ja pakkumise kõverate asukohale graafilises mudelis. Kui näitekssuurenevad hüvise tarbijate sissetulekud, siis ilmselt kulutatakse vähemalt osasuurenenud tuludest ka antud hüvise peale, mille tulemusel soovitakse iga hinnakorral osta suuremat kogust. Nõudluskõver nihkub paremale, tasakaaluhind ja -koguskasvavad, nagu näidatakse joonisel 6.

2.5."Komistuskivid" D-S mudeli analüüsilKasutades nõudlust ja pakkumist majandusanalüüsides, tuleb ületada ka mõningad nö“komistuskivid”, milledele “komistades”, võib jõuda täiesti valedele järeldustele.

Ø Ceteris paribuse nõude täitmineNäiteks võib tekkida olukord, kus autosid müüakse madalama hinnaga vähem kuikõrgema hinnaga. Põhjus võib peituda selles, et inimeste sissetulekud on oluliseltkasvanud. Kui ekslikult arvatakse, et inimeste sissetulekud ei ole kasvanud, võidaksejäreldada, et autode nõudluskõver on positiivse tõusuga, mis on täiesti vale järeldus.

Ø Liikumine pikki kõverat versus kõvera nihe

Näitena olgu toodud arutluskäik, mis ilmekalt näitab, millistele ekslikele tulemustelevõib viia nõudluskõverate vale tõlgendamine: "Halb saak ei pruugi hinda tõsta.Alguses võib hind küll tõusta, kuid kõrgem hind vähendab nõudlust ja vähenenud

Hind

p1

p0

Q0 Q1 Kogus

Nõudlus 0

Pakkumine

Nõudlus 1



© Indrek Saar 2010

18

nõudlus langetab hinna endisele tasemele." Kõrgem hind ei vähenda nõudlust, vaidnõutavat kogust.

Ø Turutasakaalu olemusMõni skeptik võib väita järgmist:” Kuidas saab olla ainult üks tasakaalukogus? Turulmüüdav kogus ja ostetav kogus on ju alati võrdsed!” See on küll tõsi, aga näiteks liialtkõrge hinna korral on müüjad väga aktiivsed müüma oma müümata toodangut, mislõppkokkuvõttes põhjustab hindade languse. Seetõttu, ainult selles punktis, kusnõudlus ja pakkumiskõverad ristuvad, on kõik osapooled rahul.



© Indrek Saar 2010

19

3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS3.1. Elastsuse olemusNegatiivse tõusuga nõudluskõver näitab seda, et hüvise nõutav kogus hinna tõustesväheneb. Aga kui palju nõutav kogus pärast hinnatõusu muutub ja kas see muutus onühesugune kõikide hüviste puhul? Ja kui ei ole, siis millest see sõltub, et mõne hüvisepuhul pärast hinna muutust muutub nõutav kogus oluliselt, teise hüvise puhul jääbnõutav kogus pea et samale tasemele? Nõutava koguse reageerimistugevustmõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidasreageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijadmuudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkemkui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusenarohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellistnõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-listmuutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on tegemist mitteelastsenõudlusega.

3.2. Nõudluse hinnaelastsusOlgu teada järgmised andmed. Mobiiltelefone Nokia nõutav kogus hinnaga 1000 kron miljon telefoni ja hinnaga hinnaga 500 kr kolm miljonit telefoni. Toodud andmedon kantud ka graafikule (vt joonis 7) ja joonistatud mobiiltelefonide nõudluskõver.

0

200

400

600

800

1000

1200

0 1 2 3 4Kogus (mln)

Hin

d

Joonis 7. Mobiiltelefonide nõudlus

Toodud seosest on näha, et kui hind langeb 50% (1000 kr-lt 500 kr-le), siis nõutavkogus suureneb 200% (1 mln-lt 3 mln-le). Kohe on näha, et kuna kogus muutusrohkem kui hind (200% > 50%), siis on tegemist elastse nõudlusega. Sageli on agavaja võrrelda erinevate kaupade nõudluselastsusi omavahel. Näiteks kui on teada, etmobiiltelefonide Ericsson hinna langemisel 30% suureneb nõutav kogus 150%, saabküll öelda, et jällegi on tegemist elastse nõudlusega (sest 150% > 30%), aga ei saaöelda, kumma telefoni, kas Nokia või Ericssoni, nõutav kogus reageeribhinnamuutustele rohkem. Seetõttu arvutatakse iga kauba puhul koefitsient, mis näitab,



© Indrek Saar 2010

20

kui palju muutub nõutav kogus, kui hind muutub 1%. Selline koefitsient leitakse, kuinõutava koguse %-ne (või suhteline) muutus jagatakse hinna %-se (või suhtelise)muutusega ja nimetatakse seda nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiks:

11 PP

QQE ∆÷

∆= , (1)

kus E tähistab nõudluse hinnaelastsuse koefitsienti, ∆Q koguse ja ∆P hinna muutust,Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused enne hinna muutust. Järgides sedavalemit, on ENokia = 200% / 50% = 4 ja EEricsson = 150% / 30% = 5 ja järelikult onEricssoni telefoni ostjad hinna muutuste suhtes tundlikumad (sest 5 > 4).

Elastsuse arvutamise valemit analüüsides selgub, et kui :

Ø E > 1, on tegemist elastse nõudlusega (nõutava koguse muutus > hinnamuutus)

Ø E < 1, on tegemist mitteelastse nõudlusega (nõutava koguse muutus < hinnamuutus)

Ø E = 1, sellist nõudlust nimetatakse ühikelastseks nõudluseks (nõutava kogusemuutus = hinna muutus)

Olles tutvunud elastsuse põhiolemusega, tuleb tähelepanu pöörata viiele oluliseleasjale:

Ø Miinusmärgi ignoreerimineKuna nõudluskõver on negatiivse tõusuga, siis liiguvad hind ja kogus vastupidisessuunas (st et kui hind tõuseb, siis kogus langeb ja vastupidi), mistõttu koefitsiendiväärtus on alati negatiivne. Lihtsuse eesmärgil enamasti miinusmärki ignoreeritakse,sest antud juhul on oluline muutuste ulatus, mitte suund (suuna määrab äranõudlusseadus).

Ø Ühikuvaba mõõtHindade ja koguste muutuste arvutamine %-des teeb elastsuskoefitsiendist “puhta”numbri. See tähendab, et nii koguste kui hindade %-sed muutused on täpselt samadolenemata sellest, millistes ühikutes me hindade (kroonid, dollarid, margad) võikoguste (tonnid, kilogrammid, grammid, liitrid) muutusi mõõdame.

Ø %-ne muutus alg- või lõppväärtusest?

Arvutades eelpool toodud näites elastsuskoefitsienti, kus telefonide hind langes 1000kr-lt 500 kr-le, võib tekkida järgmine küsimus. Üks on kindel, et muutus on olnud 500ühikut, aga kui arvutada selle %-set väärtust, võib tekkida dilemma, kas arvutada seehinna algväärtusest, mis on 1000 kr (nii toimiti eespool olevas näites), hinnalõppväärtusest, mis on 500 kr või mingist väärtusest nende kahe väärtuse vahel. Vägaväikeste %-sete muutuste korral (nt 100-st 99-ni) ei olegi see nii oluline, kas arvutustealuseks võtta algväärtus või lõppväärtus. Aga suuremate muutuste korral võib see ollaväga olulise tähtsusega, sest siis võib E väärtus oluliselt erineda sõltuvalt sellest, kashind langes 1000 kr-lt 500 kr-le või vastupidi tõusis 500 kr-lt 1000 kr-le. Probleem onlahendatav sel moel, et leitakse alg- ja lõppväärtuse keskmine, ning see leitud



© Indrek Saar 2010

21

keskmine väärtus võetaksegi aluseks, millest arvutatakse %-ne muutus.Elastsuskoefitsiendi arvutamise valem saab nüüd järgmise kuju:

2/)(2/)( 2121 PPP

QQQE

+∆

÷+∆

= , (2)

kus ∆Q tähistab koguse ja ∆P hinna muutust (eespool toodud Nokia näites ∆Q = 2mln ja ∆P = 500 kr). Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused ennehinnamuutust (Nokia näites vastavalt 1 mln ja 1000 kr) ja Q2 ja P2 vastavalt koguse jahinna väärtused pärast hinna muutust (Nokia näites vastavalt 3 mln ja 500 kr).Vastavalt valemile (2) on eespool toodud Nokia näite puhul E väärtus 1,5 , mis onoluliselt väiksem kui valemiga (1) arvutatud väärtus (E = 4). Valemiga (1) leitudelastsust nimetatakse ka punktelastsuseks, kuna see on leitud teatud punktisnõudluskõvera peal. Valemiga (2) leitud elastsust nimetatakse joonelastsuseks, kunaarvutatakse nõudluse elastsus mingil muutuse alg- ja lõpp-punkti vahelisel joonel.

Ø Nõudluskõvera tõus üksi ei määra nõudluse elastsustSageli aetakse omavahel segi elastsus ja tõus. Väidetakse, et kui nõudluskõver onväga järsk, siis on tegemist mitteelastse nõudlusega ja kui nõudluskõver on lauge, ontegemist elastse nõudlusega. Joonisel 8 aga näidatakse, et isegi kui kõvera tõus igaskõvera punktis on sama, on elastsus igas kõvera punktis erinev. Põhjuseks on see, etnõudluskõvera tõus sõltub absoluutsetest muutustest hinnas ja koguses, elastsus aganende %-setest (ehk suhtelistest) muutustest.

00,5

11,5

22,5

33,5

44,5

0 1 2 3 4 5Kogus

Hin

d

Joonis 8. Lineaarse sirge elastsusØ Täielikult elastne ja täielikult mitteelastne nõudlus

Reaalselt võib esineda ka väga äärmuslikke juhtumeid, kus mingi hüvise nõudlusehinnaelastsus on kas täielikult elastne või mitteelastne. Need on ka ainsad olukorrad,kus elastsust saab määrata ainult kõverate tõusu järgi. Nimetatud olukorrad on

E > 1

E < 1

E = 1



© Indrek Saar 2010

22

kujutatud joonisel 9. Esimesel joonisel on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega,mis esineb asendamatute hüviste (näiteks insuliin, sigaretid jne) korral. Teisel jooniselon tegemist täielikult elastse nõudlusega, mis tähendab, et kui hüvise hind natukenekasvab, muutub selle hüvise nõudlus olematuks. Selline olukord võib kujunedanäiteks kahe kõrvuti asetseva kütusetankla puhul. Kui üks tankla tõstab oma kütusehinda, siis võib ta kaotada kõik oma kliendid, kuna tarbijale on kasulikum ostakõrvaltanklast odavamat kütust.

Joonis 9. Täielikult elastne ja täielikult mitteelastne nõudlus

3.3. Nõudluse elastsust mõjutavad teguridMingi hüvise nõudluse elastsus sõltub peamiselt kolmest tegurist:

Ø Asendushüviste olemasolustMida rohkem on hüvisel asendushüviseid, seda suurem on tema nõudlusehinnaelastsus, sest hinna tõustes on see hüvis võimalik väga hõlpsalt asendada mõneteise hüvisega.

Ø Kui suure osa moodustavad sissetulekutest kulutused hüviseleMida suurema osa moodustavad hüvisele tehtavad kulutused tarbija sissetulekust,seda tundlikumalt tarbija hüvise hinnamuutustele reageerib. Näiteks kuinärimiskummi hind kahekordistub, ei avalda see tarbija rahakotile erilist mõju ja sedatarbitakse tõenäoliselt sama palju kui enne hinnamuutust. Kui aga peaks korteriüürkahekordistuma, võib juhtuda, et tarbija on sunnitud uut korterit otsima, kuna tal ei jäämuidu muude kulutuste jaoks üldse raha alles.

Ø Aeg

Kohe pärast mingi hüvise hinna muutust pole tarbijatel võimalik omatarbimisharjumusi muuta. Aja jooksul suudetakse oma elu ümber korraldada ja leidamingeid asendushüviseid. Seetõttu, mida rohkem on hinnamuutusest aega möödunud,seda elastsemaks nõudlus muutub.

3.4. Elastsuse ja kogutulu vaheline seosKogutulu saadakse, kui kauba hind korrutatakse kauba müügikogusega. Kui firmadsoovivad oma kogutulu suurendada, siis hinna tõstmine ei pruugi alati olla kõigeõigem otsus. Hinna tõstmise või langetamise otstarbekuse (kogutulu seisukohast)määrab ära müüdavate kaupade nõudluse hinnaelastsus. Ühelt poolt annab kaupadehinnaelastsuse tundmine võimaluse prognoosida, kuidas muutub firma kogutulupärast hinna muutust:

Hind E = 0

E=∞

Kogus Kogus

Hind



© Indrek Saar 2010

23

Ø kui nõudlus on elastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogussuureneb rohkem kui 1% ja kogutulu suureneb

Ø kui nõudlus on mitteelastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogussuureneb vähem kui 1% ja kogutulu väheneb

Ø kui nõudlus on ühikelastne, siis hinna langetamisel 1% võrra müüdav kogussuureneb samuti 1% võrra ning kogutulu ei muutu

012345

0 1 2 3 4 5Kogus

Hin

d

Joonis 10a. Elastsuse ja kogutulu vaheline seos

012345

0 1 2 3 4 5Kogus

Kog

utul

u

Joonis 10b. Elastsuse ja kogutulu vaheline seos

Teiselt poolt annab kauba hinna ja firma kogutulu muutuse vahelisi seoseid jälgidesvõimaluse hinnata kaupade nõudluse elastsust:

Ø kui hinnalangus suurendab kogutulu, on tegemist elastse nõudlusegaØ kui hinnalangus vähendab kogutulu, on tegemist mitteelastse nõudlusega

Ø kui hinnalangus jätab kogutulu muutumatuks, on tegemist ühikelastsenõudlusega

Elastsuse ja kogutulu vahelisis seoseid on graafiliselt näidatud joonistel 10a ja 10b.

3.5. Nõudluse ristelastsus ja sissetulekuelastsusMäletatavasti mõjutavad hüvise nõutavat kogust peale selle hüvise enda hinna kateised tegurid. Kaks olulisemat tegurit on teiste hüviste hinnad ja tarbijatesissetulekud. Ka nende tegurite mõju tugevust saab mõõta elastsukoefitsiendiga.Teiste hüviste mõju mõõdetakse ristelastsuskoefitsiendiga ja sissetulekute mõjusissetuleku elastsuskoefitsiendiga.

Maksimaalne

Ühikelastne

nõudlus



© Indrek Saar 2010

24

Nõudluse ristelastsuse koefitsient arvutatakse järgmise valemiga:

2/)(2/)( 2121 YY

Y

XXRE PP

PQQQxE

+∆

÷+∆

= (3)

Valemis (3) tähistatakse Q-ga hüvise x koguseid ja P-ga hüvise Y hindasid. Ehk siiskoefitsient näitab, kuidas pärast hüvise Y hinna muutust muutub hüvise x nõutavkogus. Selliseid hüviseid, mille korral ühe hüvise hinnatõus mõjutab teise hüvisenõutavat kogust, nimetatakse asendus- ja täiendhüvisteks. Kui ERE väärtus onpositiivne, siis on tegemist asendushüvistega, kui ERE väärtus on negatiivne, ontegemist täiendhüvistega.Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient arvutatakse järgmise valemiga:

2/)(2/)( 2121 YYY

QQQESTE +

∆÷

+∆

= (4)

Valemis (4) tähistatakse Y-ga sissetulekuid ja Q-ga hüvise nõutavaid koguseid. KuiESTE väärtus on positiivne, on tegemist normaalhüvisega, kui ESTE väärtus onnegatiivne, on tegemist inferioorse ehk väheväärtusliku hüvisega. Lisaks, kui ESTEväärtus on küll positiivne, kuid väiksem ühest, siis on tegemist esmatarbehüvisega,kui väärtus on üle ühe, luksushüvisega.Eelnevast lähtudes saab vastavalt erinevatele elastsusmõõtudele hüviseid liigitadamitmesse erinevasse gruppi. Olgu siinkohal kokkuvõtlikult ära toodud hüvisteliigitamise erinevad võimalused joonisel 11.

Joonis 11. Hüviste liigitus

3.6. Pakkumise elastsusPakkumise elastsuse mõõtmisel on analoogne eesmärk nagu nõudluse elastsusemõõtmisel. Pakkumise elastsus näitab, kuidas hinna muutusele reageerivad pakkujadja muudavad pakutavaid koguseid. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsient arvutataksesamamoodi kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsientki (vt valem 1 ja 2), ainuke vahe onselles, et kogustena käsitletakse pakutavaid, mitte nõutavaid koguseid.Pakkumise elastsust mõjutavad peamiselt kaks tegurit:

Ø Tootmisressursside asendatavus

HÜVISED

VASTAVALTRISTELASTSUSELE

VASTAVALTSISSETULEKU-ELASTSUSELE

VÄHEVÄÄR-TUSLIK HÜVISNORMAALHÜVIS

ASENDUS-HÜVIS TÄIENDHÜVIS

ESMATARBEHÜVIS LUKSUSHÜVIS



© Indrek Saar 2010

25

Kui hüviste tootmiseks kasutatakse ressursse, mis väga hästi sobivad ka paljude teistehüviste tootmiseks, siis sellise kauba pakkumine on väga elastne. Põhjus peitub selles,et kui ressursse saab kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavatehüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalikkõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmisekskasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne.

Ø AegKui analüüsida aja mõju firmade tootmis- ja pakkumisotsustele, tuleb eristada kolmeerinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodilei suuda firma muuta (suurendada või vähendada) tootmisressursside mahtu ningseetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on hetkelisel perioodil firmade pakkumiskõververtikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside (peamiselttööjõu) mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikalperioodil on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressurssidemahtu ning sellisel juhul peetakse pika perioodi pakkumist kõige elastsemaks.Loomulikult tuleb arvestada sellega, et erinevate tootmisharude ja firmade niihetkelise, lühi- kui ka pika perioodi ajalised kestvused võivad olla erinevad, mistõttumingit konkreetset ajalist mõõdet (nt päevades või kuudes) pole neile antud juhulmõtet anda.



© Indrek Saar 2010

26

4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE4.1. Tarbija valikuteooriate olemusAntud peatüki eesmärgiks on näidata, kuidas ja mille alusel teevad majapidamisedtarbijatena oma valikuid ning kuidas kujuneb nende valikute tulemusel turunõudlus.Tarbijate valikuid mõjutavad väga paljud tegurid, kuid üldiselt võib need teguridkokku võtta kahte ühisnimetajasse:

Ø tarbimisvõimalusedØ tarbijate eelistused

See tähendab, et inimesed tarbivad seda, mis neile meeldib (mille alusel kujunevadtarbijate eelistused), kuid osta saavad nad ikkagi ainult seda, mille jaoks jätkub neilraha (selle määravad tarbimisvõimalused). Tarbimisteooriates, nagu kamajandusteooriates laiemalt, eeldatakse, et inimeste käitumine on järjepidev ning etnende eesmärgiks on maksimeerida tarbimisest saadavat kasulikkust (utility), lühidalt,käitumine on ratsionaalne. Kasulikkuse all mõeldakse naudingut, rahulolu või heaolu,mida mingi hüvise tarbimine majapidamisele annab. Tarbijate valikute tegemiseprotsessi analüüsitakse peamiselt kahe erineva kasulikkuse teooria abil. Need onkardinaalne ja ordinaalne kasulikkuse teooriad.

4.2. Kardinaalse kasulikkuse teooriaKardinaalse kasulikkuse teooria põhieelduseks on, et kasulikkust saab mõõta mingikonkreetse mõõtühiku abil. Olgu selleks mõõtühikuks näiteks “kasu”. Ehk siismõõdetakse kasulikkust “kasudes” nii, nagu pikkust meetrites ja temperatuurikraadides. Sellest tuleneb ka teooria nimetus (kardinaalne tähendab ühikutegamääratletud mõõtmissüsteemi). Eeldusel, et kasulikkust saab mõõta, on võimalikarvutada iga tarbitava hüvise piirkasulikkus (marginal utility, edaspidi MU). MUnäitab, kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus (total utility,TU), kui suurenebtarbitavate hüviste hulk ühe ühiku võrra ehk siis kui palju täiendav ühik tarbitavathüvist annab juurde täiendavat kasulikkust. Piirkasulikkuse käsitlusel tugineb kogukardinaalse kasulikkuse teooria, seetõttu nimetatakse seda teooriat sageli kapiirkasulikkuse teooriaks.

Tabelis 2 on toodud näide, kuidas võib muutuda tarbija kogu- ja piirkasulikkus, kuital on valida kahe kauba, piima ja leiva vahel.

Tabel 2Tarbija kasulikkus (“kasu”)

LeivapätsideArv

LeivaMU

Leiva TU Piim (l) PiimaMU

PiimaTU

1 50 50 1 26 26

2 45 95 2 24 50

3 40 135 3 22 72

4 35 170 4 20 92

5 30 200 5 18 110

6 25 225 6 16 126



© Indrek Saar 2010

27

7 20 245 7 14 140

8 15 260 8 12 152

9 10 270 9 10 162

10 5 275 10 8 170

Tabelis 2 näidatakse, et piirkasulikkus ehk kogukasulikkuse kasv iga täiendava leiva(ka piima) tarbimisel kahaneb. Tegemist on siin 1. peatükis käsitletud kahanevuseseadusega, mis antud teooria raames esineb kahaneva piirkasulikkuse seadusekujul. Kahanev piirkasulikkus tuleneb sellest, et tarbides mingit hüvist, tarbija saadavtäiendav nauding (st naudingu juurdekasv) sellest hüvisest pidevalt väheneb.Järgnevalt näidatakse, kuidas tarbija oma kasulikkust maksimeerib. Olgu lisakseespool olevatele tabelandmetele teada, et piima liitri hind on 5 kr ja leivapätsi hindon 10 kr ning tarbijal on selle valiku tegemiseks 50 krooni. On loogiline, et kui leib onpiimast kaks korda kallim, siis selleks, et tarbija ostaks leiba ja piima sama palju (nt 2leivapätsi ja 2 liitrit piima), peab leivapäts andma tarbijale ka kaks korda rohkemkasulikkust kui liiter piima. Kui see nii ei oleks, siis poleks tarbija nõus kulutama rahavõrdselt nii leivale kui piimale. Tarbija kasulikkuse maksimeerimise reegli võibkirjeldatud näite varal ja piirkasulikkuse mõistet kasutades sõnastada järgmiselt:

Ø kui piimale kulutatud viimane kroon toob kaasa rohkem kasulikkust kuileivale kulutatud viimane kroon, siis SÖÖ VÄHEM LEIBA;

Ø kui leivale kulutatud viimane kroon toob kaasa rohkem kasulikkust kuipiimale kulutatud viimane kroon, siis JOO VÄHEM PIIMA;

Nimetatud reeglid võib sõnastada ka selliselt: kui mingi valiku/tegevuse kasud onsuuremad kui kahjud (st selle valikuga seotud loobutud kasud), siis TEE SEDA.Kirjeldatud kasulikkuse maksimeerimise tingimuse saab esitada järgmiselt:

leib

leib

piim

piim

PMU

PMU

= (5)

Tulles nüüd tagasi konkreetse näite juurde, siis tingimust (5) järgides näidatakse,kuidas tarbija maksimeerib oma kasulikkust. Esiteks on tarbijal võimalik validajoonisel 12 näidatud tarbimiskombinatsioonide vahel, mis toovad tarbijale kasulikkustnii, nagu seda on näidatud tabelis 3. Kasulikkust maksimeeriv kombinatsioon on 3leiba ja 4 piima, sest siis on rahuldatud tingimus (5). Kui tarbija ostaks 2 leib ja 6piima, siis tooks piimale kulutatud viimane kroon kasulikkust 3,2 kr, leivale kulutatudviimane kroon aga 4,5 kr. Eespool kirjeldatud reegli kohaselt tuleb sellises olukorrasjuua vähem piima, kuna see suurendab kogukasulikkust.



© Indrek Saar 2010

28

0

2

4

6

8

10

12

0 1 2 3 4 5 6

Leib

Piim

Joonis 12. Tarbija eelarvejoonTarbija kasulikkust maksimeeriva kombinatsiooni saab leida kahel moel. Esimeneneist on piirkasulikkuste võrdlemine. Teine võimalus on võrrelda erinevatekombinatsioonide kogukasulikkust ning valida selline kombinatsioon, mis annabsuurima kasulikkuse. Tabeli viimases veerus näidatakse, et kõige kasulikumkombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, kuna siis on kogukasulikkus 227 ühikut. Seetulemus ühtib marginaalanalüüsi (kasude-kahjude võrdlus) tulemusega.

Tabel 3Tarbija tarbimisvõimalused ja nendest saadavad kasulikkused

Leib 10 krooni Piim 5 krooni

Leivakogus

MU MU/p Piimakogus

MU MU/p Kasulikkuskokku

0 0 10 8 1,6 170

1 50 5 8 12 2,4 202

2 45 4,5 6 16 3,2 221

3 40 4 4 20 4 227

4 35 3,5 2 24 4,8 220

5 30 3 0 0 0 200

Kardinaalse kasulikkuse teooria aitab mõista, miks inimesed ostavad kaupa rohkem,kui selle hind langeb (nõudlusseadus). Näiteks kuidas reageerib tarbija, kui piima hindtõuseb. On ilmne, et kui piima hind tõuseb, siis võrdus (4) muutub võrratuseks, sestMUpiim ei muutu. Et võrratus muutuks taas võrduseks, peab MUpiim samuti kasvamavõi siis MUleib kahanema. See on võimalik siis, kui tarbija kas vähendab piima ostmistvõi suurendab leiva ostmist, sest on ju kahaneva piirkasulikkuse seadusest teada, etiga täiendava tarbitava kaubaühiku MU on eelmisest väiksem. Et piima hinna tõusvähendas tarbija reaalsissetulekut, on ta paratamatult sunnitud tarbitavat piima kogustvähendama. Seega on nõudluskõver negatiivse tõusuga seetõttu, et kui mingi kauba



© Indrek Saar 2010

29

hind tõuseb, siis selleks, et oma kasulikkust maksimeerida, tarbijad vähendavad sellekauba tarbimist.

4.3. Ordinaalse kasulikkuse teooriaOrdinaalse kasulikkuse teooria võimaldab analüüsida tarbijate valikuid ilma, et oleksvaja teada tarbitavast hüvisest saadava piirkasulikkuse täpset väärtust. Ordinaalsekasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbija oskab tarbimiskombinatsioonidpanna eelistusjärjekorda. Teisisõnu suudab ta kõik kombinatsioonid jagada kolmegruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne.

0

20

40

60

80

100

0 2 4 6 8

Leib

Piim

Joonis 13. Tarbija ükskõiksuskõverVõttes aluseks eespool oleva näite tarbija tarbimisvalikute kohta, on ordinaalseteooria peamine eeldus see, et tarbija oskab erinevad piima ja leiva kombinatsioonidnendest saadava kasulikkuse alusel gruppidesse jagada. Selle tulemusel moodustuvadgrupid, mis väljendavad tarbija jaoks erinevat kasulikkust. Samal ajal aga ühes grupispaiknevate kombinatsioonide suhtes on tarbija ükskõikne. Ühe sellise grupikombinatsioonid on märgitud graafikule (vt joonis 13).Kui graafikule märgitud punktid ühendada, saadakse kõver, mida nimetatakseükskõiksuskõveraks (kuna tarbija on nende kombinatsioonide suhtes ükskõikne). Etükskõiksuskõver on ordinaalse kasulikkuse teooria keskseks mõisteks, nimetatakseseda teooriat ka vahel ükskõiksuskõvera teooriaks. Graafikul näidatakse, et kuitarbijal on hetkel 2 leiba ja 80 liitrit piima, siis on ta nõus loobuma 40 liitrist piimast,et saada juurde üks leib. Pärast sellist vahetust tarbija kogukasulikkus ei muutu. Seegaselleks, et tarbija ilma kasulikkust vähendamata loobuks ühest ühikust ühest hüvisest,soovib ta vastu saada mingi hulga teist hüvist. Määra, millega tarbija on nõusloobuma ühest hüvises, et saada juurde üks ühik teist hüvist, nimetatakse asendusepiirmääraks ehk lühidalt MRS (marginal rate of substitution). Sisuliselt väljendabMRS ükskõiksuskõvera tõusu.

Mäletatavasti oli ordinaalse kasulikkuse teooria eelduseks, et tarbija oskab jagadakaubad erinevatesse gruppidesse ja need grupid moodustavad kõik omaetteükskõiksuskõvera. Seega on joonisel 11 kujutatud ükskõiksuskõver üks paljudestükskõiksuskõveratest. Teisi ükskõiksuskõveraid on kujutatud joonisel 13.



© Indrek Saar 2010

30

Joonis 13. Tarbija ükskõiksuskõveradÜkskõiksuskõverate kohta kehtivad järgmised reeglid:

Ø suurema kasulikkuse annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid(st asub kõrgemal ükskõiksuskõveral)

Ø ükskõiksuskõverad ei lõiku kunagi (läheks muidu eelmise punktiga vastuollu)Ø tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste

kombinatsioonide suhtesØ mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ükskõiksuskõver asub, seda

suurema kasulikkuse sellel kõveral hüviste kombinatsioonid annavadOma kasulikkuse maksimeerimiseks soovib tarbija sattuda võimalikult kõrgeleükskõiksuskõverale. Kuid see, kui kõrgel asuv kõver on kättesaadav, sõltub temasissetulekust. Joonisel 12 on näidatud kõik maksimaalsed võimalikudkombinatsioonid, mida eelarve (50 kr) tarbida võimaldab. On selge, et üks nendestkombinatsioonidest annab kõige suurema kasulikkuse. Kuidas leiti see punktkardinaalse kasulikkuse teooria raames, juba analüüsiti, kuid kuidas jõutakseoptimaalsesse punkti ordinaalse kasulikkuse teooria raames.

Joonis 14. Tarbija kasulikkuse maksimeerimine

Piim

Leib

Leib

Piim



© Indrek Saar 2010

31

Joonistades eelarvejoone ja ükskõiksuskõverad ühele joonisele, näidatakse joonisel14, et kõige kõrgem kättesaadav ükskõiksuskõver puutub eelarvejoont. Seegakasulikkust maksimeeriv tarbimiskombinatsioon asub ükskõiksuskõvera jaeelarvejoone puutepunktis.

Kuna tarbija maksimeerib oma kasulikkuse punktis, kus eelarvejoon puutubükskõiksuskõverat, siis on selles punktis eelarve joone ja ükskõiksuskõvera tõusudvõrdsed. Et eelarvejoone tõus määratakse hindade suhtega, saab tarbija kasulikkustmaksimeeriva tingimuse kirjutada järgmiselt:

MRSPP

piim

leib = (6)

Liikudes pikki ükskõiksuskõverat, on täheldatav, et MRS-i väärtus pidevalt väheneb.Järelikult allub MRS kahanevuse seadusele. See on ka loogiline, sest MRS onsisuliselt ühe kauba piirasulikkuse suhe teise kauba piirkasulikkusesse. Kui näitekstarbija on nõus ühe täiendava piimaliitri saamiseks loobuma 2 leivast, siis järelikultpeab 1 liitri piima piirkasulikkus olema võrdne kahe leiva piirkasulikkusega. Seegasaab võrdust (6) täiendada järgmiselt:

piim

leib

piim

leib

MUMUMRS

PP

== (7)

Seega jõutakse ordinaalse kasulikkuse teooriaga täpselt samadele tulemustele nagukardinaalse kasulikkuse teooriagagi (vt võrdust 5, mille saab lihtsate teisendustegaviia võrdusega 7 samale kujule). Erinevus kahe teooria vahel seisneb üksnes selles, etordinaalne teooria sisaldab vaid kaupade piirkasulikkuste suhet (MRS), kardinaalsekasulikkuse teoorias toimub aga piirkasulikkuste mõõtmine põhiarvudega.Ka ordinaalse kasulikkuse teooria aitab mõista nõudlusseadust. Seda näidataksejoonisel 15. Kui näiteks leiva hind tõuseb, siis tarbija eelarvejoone tõus muutub ningeelarvejoone ja X-telje ristumiskoht muutub. Tekib uus tarbija kasulikkustmaksimeeriv punkt. Joonisel 15 näidatakse, et nüüd maksimeerib tarbija kasulikkustkombinatsioon, kus on vähem leiba, mis on kooskõlas nõudlusseadusega.

4.4. Sissetuleku- ja asendusefektMäletatavasti selgitatakse nõudluskõvera kuju (st tema negatiivset tõusu) sagelisissetuleku- ja asendusefekti abil. Vastavalt sellisele käsitlusele sõltuvad nõutavakoguse muutused reaalsissetuleku ja kaupade suhteliste hindade muutumisest.Ükskõiksuskõverate ja eelarvejoone abil on võimalik graafiliselt neid kahte efektiteineteisest eraldada. See tähendab, et on võimalik eristada, kui palju muutub leivatarbimine asendusefekti ja kui palju sissetulekuefekti tõttu.

Seda on näidatud joonisel 15, kus leiva hinna tõusu tõttu toimub liikumine punktist apunkti c mõlema efekti koosmõjul, kuid punktist a punkti b sissetuleku- ja punktist bpunkti c asendusefekti mõjul. Miks? Tuleb tähele panna, et asendusefekti mõjul



© Indrek Saar 2010

32

toimub alati liikumine mööda ükskõiksuskõverat, kuna tuleb eeldada, et heaolutase eimuutu. Seda seepärast, et asendusefekti olemus seisneb ju selles, et tarbija muudaboma tarbimisotsuseid seepärast, et ühe kauba hind muutub teise suhtes osavamaks,mitte aga sellepärast, et tema tulud ja heaolutase on muutunud. Seega tuleb igasugunesissetuleku muutuse mõju eemaldada. Antud juhul on heaolutasemeks, mille piiresasendusefekti eristamine toimub, valitud ÜKK1 ning sellest lähtuvalt on esialgseteelarvejoont E0 nihutatud paralleelselt allapoole asendisse E1, kus eelarvejoon puutubükskõiksuskõverat ÜKK1. Seega eeldatakse, et suhtelised hinnad (st hindadeomavaheline suhe) ei muutu, heaolutase ÜKK1 saavutatakse sel moel, et vähendataksetarbija heaolu tasemeni, kuhu ta satub pärast leiva hinna tõusu, st punkti b. Seegatoimub selline liikumine üksnes sissetulekuefekti tulemusel. Nüüd aga tõstes leivahinda, toimub liikumine mööda ükskõiksuskõverat ÜKK1 punktist b punkti c, mis onasendusefekti mõjul. Et määratleda leiva nõutava koguse muutust erinevate efektidemõjul, tuleks tõmmata kõigist kolmest punktist sirgjoon alla kuni horisontaalteljeni,ning mööda telge mõõta koguse muutuseid.

Joonis 15. Leiva hinna kasvades ostab tarbija leiba vähem nii sissetuleku kui kaasendusefekti tõttu

Piim

Leib

c

b

aÜKK0

ÜKK1

E2 E0E1



© Indrek Saar 2010

33

5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD5.1. Kasumi käsitlus majandusteooriasIga firma eesmärk on saada maksimaalset kasumit. Majandusteaduses käsitletakse agakasumit mõnevõrra teisiti kui näiteks raamatupidamises. Raamatupidamislik kasumsaadakse, kui kogutuludest (total revenue, TR) lahutatakse kogukulud.Majanduskasum (economic profit) saadakse, kui kogutuludest lahutataksealternatiivkulud. Alternatiivkulud on teatavasti seotud parima loobutud võimalusega,antud juhul loobutud tuludega. Näiteks rakendades ressursid projekti A teostamiseks,jääb teostamata projekt B, C, või D, st jäävad nendest projektidest tulud saamata.Eeldades, et projekti A järel annaks parima tulemuse projekt B, siis ongi projekti Aalternatiivkulud seotud projektiga B. Firma alternatiivkulud sisaldavad nii otseseid kuika kaudseid (varjatud) kulusid.

Ø Otsesed kuludKulud, mis makstakse rahas. Raha, mis on kulutatud tootmisressursside peale, olekssaanud kasutada ka teisiti (antud juhul projekti B peale), mistõttu jäävadalternatiivsest kasutamisvõimalusest tulud saamata. Seetõttu saab neid kulusidkäsitleda ressursside kasutamise alternatiivkuluna. Need on kulud, mis moodustavadkogukulud raamatupidamisliku kasumi leidmisel.

Ø Kaudsed ehk varjatud kuludKaudsed kulud tekivad, kui firma kasutab omaenda kapitali või oma omanike aegavõi finantsressursse, mis otseste kulude all ei kajastu. Nii kapitali, aega kui kafinantsressursse oleks saanud kasutada teisiti (näiteks samuti projekti B teostamiseks,aga miks mitte ka kusagil mujal rakendada, kui see annab parema tulemuse kuiprojekt B). Järelikult on mingitest tuludest loobutud.

Lisaks loetakse kaudsete kulude hulka ka normaalkasum (normal profit).Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Näiteks kuipõllumajanduses on oodatav keskmine kasum aastas 100 000 kr, siis tuleb kaudsetelekuludele põllumajandusettevõttes liita juurde 100 000 kr. Või kui on teada (kasutadeseelmist näidet), et projekt B oleks andnud (normaal)kasumit 50 000 kr ja see on parimalternatiiv projektile A, siis tuleks kulude hulka arvestada 50 000 kr.1

Lähtudes eelnevast, siis edaspidi, kui räägitakse kasumist, mõeldakse selle allmajanduskasumit. Kui öeldakse, et firma ei saa kasumit, mõeldakse seega selle all, etfirma ei saa majanduskasumit, mis ei välista normaalkasumi saamist.

5.2. Tootmise optimeerimise põhiolemusKuid kuidas ikkagi näeb välja tootmise optimeerimise (mille all mõeldakse kasumimaksimeerimist) protsess? Kui tarbija eesmärgiks on olemasoleva eelarvegamaksimeerida oma kasulikkust, siis analoogselt on firma eesmärk olemasolevaeelarvega (kuludega) maksimeerida tootmismahtu. Võime firmade eesmärgi püstitadaka vastupidi: minimeerida tootmiskulud konkreetse tootmismahu tootmisel. Mõlema

1 Normaalkasumi arvestamine kulude hulka võimaldab tõepoolest käsitleda kulusid alternatiivkuludenaja välistab olukorra, et kui näiteks projekt B korral on tulud suuremad kui kulud, siis saab ka see osatuludest, mis kulusid ületab, projekti A alternatiivkuludes kajastatud (sest otsestes kuludes seda eiarvestata).



© Indrek Saar 2010

34

ülesande lahendamine tagab maksimaalse kasumi või minimaalse kahjumi kas siisvastavalt antud eelarve raames või antud tootmismahu korral 2.

Seost maksimaalse tootmiskoguse ja olemasolevate ressursside (või olemasolevatootmiskoguse ja minimaalsete ressursside) vahel väljendataksetootmisfunktsioonina. Teisisõnu, tootmisfunktsioon kajastab konkreetsetetootmisressurssidega toodetavat maksimaalset toodangut. Tootmisfunktsioonsisuliselt määrab ära ka firma kulud, sest kulud sõltuvad ressursside mahust, mis onvajalik mingi konkreetse toodangu tootmiseks ning nende ressursside hinnast. Kunaressurssidest loetakse olulisimaks tööjõudu (labor) ja kapitali (capital), siiskirjeldatakse tootmisfunktsiooni enamasti järgmiselt:

Q = f (K, L) (8)

Näiteks kui põllumehel on teada kartulite tootmisfunktsioon, siis saab ta selle abilmäärata, kui palju on tal vaja tööjõudu ja kapitali näiteks 50 tonni kartuli tootmiseksja kui palju näiteks 100 tonni kartuli tootmiseks. Sellist suhet tootmisressursside jatootmismahu vahel nimetatakse produktiivsuseks. Näiteks kui jagada 100 tonnikartulit tööjõuga, saadakse tööjõu produktiivsus. Tööjõu produktiivsust saab muutakolmel moel. Esiteks kui suureneb kapitali hulk töötaja kohta, sellisel juhultootmisfunktsioon ei muutu. Teiseks võivad muutuda töötajate oskused. Kolmandaksvõib paraneda tehnoloogia tase, mille all mõeldakse uute tehniliste teadmistekasutamist, mis võimaldavad samade ressurssidega toota suuremat toodangut võitoota sama toodangumaht väiksema hulga tootmisressurssidega. Nii töötajate oskustemuutumise kui ka tehnoloogia muutumise tagajärjel muutub ka tootmisfunktsioon.

Tootmises tuleb eristada erinevaid perioode kuna selleks, et midagi toota, on vajaaega. Ei piisa ainult tööjõust ja kapitalist. Et analüüsida aja rolli tootmises, jaotatakseperioodid enamasti kas lühi- või pikaks perioodiks. Kuid eristada saab veel kahetkelist perioodi. Et aja tähtsusest paremini aru saada, siis oletame, et näiteks mingipagaritöökoda valmistab ja müüb 100 saia päevas ning mingil põhjusel nõudlus saiadejärele järsult suureneb. Hetkelisel perioodil (momentary run) ei suuda firmasuurendada tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ningpagaritöökoda ei suuda nii kiiresti suurenenud nõudlust rahuldada. Lühiperioodil(short run) on firmad suutelised osade tootmisressursside (peamiselt tööjõu) mahtumuutma ning seetõttu ka paremini reageerima muutustele nõudluses. Seegalühiperioodil pagaritöökoda palkab juurde töötajaid. Pikal perioodil (long run) onfirmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu. Kunalühiperioodil juurde palgatud töötajad on vaja varustada ka kapitaliga (seadmete jamasinatega), siis pikal perioodil on töökoda suuteline täielikult rahuldama suurenenudnõudluse.

5.3. Tootmine ja kulud lühiperioodilJärgnevalt näidatakse üldiseid seaduspärasusi, mis ilmnevad lühiperioodil ühetootmisteguri mahu muutmisel. Konkreetsemalt näidatakse, kuidas muutubtootmisfunktsioonis Q (toodangumaht) väärtus, kui muudetakse L (tööjõu kogus)

2 Loomulikult on firmadel kasumi maksimeerimisel võimalik valida ka erinevate tootmismahtude ningeelarvete vahel, kuid seda käsitletakse põhjalikumalt edaspidi



© Indrek Saar 2010

35

väärtust ning K (kapitali kogus) väärtus on fikseeritud. Tööjõu muutusi kasutatakseseetõttu, et reeglina peetakse tööjõudu lühiperioodil muudetavaks teguriks, kuigisarnased seaduspärasused kehtivad üldjoontes ka vastupidisel juhul (st kui L onfikseeritud ja K muutub). Firma toodangust rääkides tuleb majandusanalüüsideseristada kogutoodangut, keskmist toodangut ja piirtoodangut. Kogutoodang (totalproduct, TP) on selline toodang, mille otseselt määrab ära tootmisfunktsioon. Ehk kui10 ühikut kapitali ja 20 ühikut tööd toodavad 500 kg kartulit, siis kogutoodang on 500kg. Kui nüüd jagada 500 kg 20 tööühikuga, on tulemuseks 25 kg, mis näitab, et igatöötaja kohta keskmiselt vastab 25 kg toodangut. Sellist näitajat nimetataksekeskmiseks toodanguks (average product, AP). AP näitab, kui palju keskmiselt üheühiku tootmisressursi kohta on firma toodangut tootnud. Kui suurendada tööressurssiühe ühiku võrra (palgatakse juurde üks tööline) ning selle tulemusena kogutoodangkasvab 550 kg-le, siis piirtoodang on 50 kg. Seega piirtoodang (marginal product,MP) mõõdab kogutoodangu suurenemist, kui suureneb tootmisressurss ühe ühikuvõrra.

Joonis 16. Kogu- ja piirtoodangJoonisel 16 näidatakse, et täiendava tööjõuühiku lisamisel MP (parempoolne graafik)alguses kasvab ja siis hakkab langema. See tuleneb vasakpoolsest graafikust, kusnäidatakse, et TP kõver alguses muutub järsemaks, seejärel aga laugemaks. Selline TPja MP kõverate kuju tuleneb kahest seaduspärasusest:

Ø spetsialiseerumisest

Ø kahanevuse seadusestEt alguses tööjõu lisandumisega saavad töötajad spetsialiseeruda vähesteletööülesannetele, siis iga täiendava töötaja lisandumisel TP suureneb järjest rohkem(TP kõver muutub järsemaks), mistõttu MP kasvab. Mingist hetkest jõutakse punkti,kus on liiga palju tööjõudu ja liiga vähe kapitali ning iga täiendava töötaja pooltloodud täiendav toodang hakkab langema (MP langeb, TP kõver muutub laugemaks).

Käsitletud seosed tootmistegurite ja toodangu vahel aitavad mõista ka firma kuludestruktuuri ja dünaamikat, kuna firma kulud on otseselt seotud tootmisteguritemaksumusega. Esiteks, kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs,TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) jamuutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude japüsikulude summa:

TP MPAP

AP

Tööjõud Tööjõud

MP



© Indrek Saar 2010

36

FC + VC = TC (9)

Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumahton null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvadtoodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole.3Graafiliselt on kogu-, muutuv- ja püsikulud kujutatud joonisel 17. Joonisel 17näidatakse, et FC kõver on horisontaalne sirge, mis tähendab, et FC tasetoodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvadjärjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitudkulude kasvu aeglustumine alguses ning hiljem teatud punktist kahanevuse seadusedomineerimine. Vertikaalne vahemaa TC ja VC vahel on võrdne FC-ga (tähistatudnooltega).

Joonis 17. Kulud graafiliseltPiirkulu (marginal cost, MC) on üks olulisemaid mõisteid majandusteaduses üldse.Piirkulu all mõeldakse kogukulude suurenemist, mis kaasneb seoses toodangumahusuurenemisega ühe ühiku võrra. Keskmine kogukulu (average total costs, ATC)saadakse sel moel, kui jagatakse TC toodangumahuga. Nii nagu TC jaguneb püsi jamuutuvkuludeks, jaguneb ka ATC keskmiseks muutuvkuluks (average variable costs,AVC) ja keskmiseks püsikuluks (average fixed costs, AFC). Kõik nimetatud kulud ongraafiliselt kujutatud joonisel 17. Esimesena torkab silma see, et kõik kõverad, v.a.AFC kõver on U-kujulised. Sellel on oma kindel põhjus. Alustades AFC kõverast, mison ainukesena langev, siis AFC langeb toodangumahu kasvades seetõttu, et FC ontoodangumahu kasvades konstantsed ning seetõttu iga järgmise toodanguühikutootmiskuludest moodustavad püsikulud üha väiksema osa. MC, ATC ja AVCkõverad on U-kujulised täpselt samal põhjusel, miks TC ja TVC kõverad algusesmuutuvad laugemaks ja seejärel järsemaks. Esialgne MC, ATC ja AVC väärtuselangus on seega põhjustatud suuremast tootmisressursi spetsialiseerumisest (igatäiendava toodanguühiku tootmiseks on vaja teha vähem kulusid ning seetõttu ka

3 Pikal perioodil firmal püsikulusdi pole, kuna siis on firmal võimalik muuta kõikide ressursside mahtu

Q Q

C C

VCTC

MC

AFC

AVC

ATC

FC



© Indrek Saar 2010

37

keskmised kulud ühe toodanguühiku kohta alanevad). ATC kõvera langus (langebjärsemalt kui AVC kõver, mis nähtub nende kahe kõvera vahe vähenemisest) tulenebosaliselt ka AFC vähenemisest. U-kujuliseks muutuvad MC, ATC ja AVC kõveradjällegi kahanevuse seaduse tõttu.

5.4. Tootmine ja kulud pikal perioodilEelnevalt näidati, mis juhtub toodangumahuga, kui suurendada ühe ressursi mahtu.Pikal perioodil on siiski võimalik suurendada kõiki ressursse, seega tekib küsimus,kas sellisel juhul lühiperioodil kirjeldatud seaduspärasused ei kehti? Toodangusuurenemist, mis on tingitud kõikide tootmistegurite samaaegsest suurenemisest,nimetatakse mastaabiefektiks. Üldiselt eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat ehkkonstantset mastaabiefekti.

Ø Kasvav mastaabiefekt ehk mastaabisäästOlukord, kui tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangumaht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamastisaavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendataksetööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arvväheneb. Nad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viiaselle sooritamine maksimaalselt efektiivseks.

Ø Kahanev mastaabiefekt

Olukord, kui tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangumaht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõigesagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks),lisaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkidainfovead).

Ø Püsiv ehk konstantne mastaabiefekt

Olukord, kui tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangumaht suureneb selle tulemusel samuti 10%.

Tekib küsimus, et milline efekt reaalselt domineerib. On leitud, et kuni teatudtootmiskoguseni võivad firmad reeglina kogeda kasvavat mastaabiefekti tänusuuremale spetsialiseerumisele. Kuid mingist kogusest alates hakkab siiskidomineerima kahanev mastaabiefekt, mis on seotud väga suure tootmisettevõttekeerulise juhtimisega.Pika ja lühiperioodi peamine erinevus tootmises seisneb selles, et lühiperioodil saavadfirmad muuta üksnes osade tootmisressursside (enamasti tööjõudu) mahtu, pikalperioodil on nad suutelised muutma kõikide ressursside mahtu (ka kapitali) ningseetõttu pikal perioodil firmadel püsikulusid pole. Joonisel 17 näidati, et ATC kõveron U-kujuline ja teatud toodangu mahuni jõudes hakkab ATC kasvama kahanevuseseaduse tõttu. Kahanevuse seadus toimib teatavasti siis, kui suurendatakse ühetootmisressursi kasutamist, samal ajal teise tootmisressursi mahtu hoitakse püsivana(konstantsena). Aga kui pikal perioodil saab firma muuta kõikide sisendite mahtu,siis loogiliselt peaks kapitali suurendamine nihutama ATC miinimumpunkti paremale.



© Indrek Saar 2010

38

Joonis 18. Keskmised kogukulu kõverad lühiperioodil erineva kapitali mahu korralSee tähendab, et tootmiskogus, mille juures ATC on minimaalne, suureneb. Seegatekib uus lühiperioodi ATC kõver. Kirjeldatud situatsiooni on kujutatud joonisel 18,kus pärast kapitali suurendamist on ATC kõver nihkunud paremale. Liikumine pikiATC kõverat toimub aga lühiperioodil, kui muudetakse tööressurssi. Nüüd võibtekkida selline küsimus, et kas siis lühiperioodide ATC kõverate miinimumpunktidasetsevad kõik horisontaalsel sirgel? Teisisõnu, kas juhul, kui muudetakse kapitalimahtu, kas siis ATC miinimumväärtused koguse kasvades ei kasva?

Joonis 19. Pika perioodi ATC kõverProbleemi võib püstitada ka kolmandata moodi: kas kapitali ja tööjõu mahtuüheaegselt suurendades on võimalik vältida lühiperioodil esinevat kahanevuse

ATC1

ATC0

C

Q

C

ATC1

ATCLR

Q

ATC2

ATC3ATC4

Kasvav mastaabiefekt Kahanev mastaabiefekt



© Indrek Saar 2010

39

seadust. Siinkohal saab kasutada eespool selgitatud mastaabiefekt seaduspärasusi.Teatud toodangumahust alates hakkab reeglina toimima kahanev mastaabiefekt.Kahanevuse seaduse ja mastaabiefekti mõjud on koondatud joonisele 19. Joonisel 19näidatakse, et ka pikal perioodil on ATC kõver lõppkokkuvõttes U-kujuline.Põhjuseks on madalate tootmismahtude juures kasvav mastaabiefekt ning teatudtootmistaseme juures domineerima hakkav kahanev mastaabiefekt.



© Indrek Saar 2010

40

6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE

6.1. Täieliku konkurentsi olemusVatsavalt konkurentsi iseloomule turul, saab turutüübid liigitada järgmiselt:

Ø täielik konkurentsØ mittetäielik konkurents

Kõigepealt antakse ülevaade täieliku konkurentsiga turu olemusest, omadustest ningsellest, kuidas sellisel turul ettevõtted optimeerivad oma tootmist (maksimeerivadkasumit või minimeerivad kahjumit).Täielikku konkurentsi iseloomustavad järgmised omadused:

Ø väga palju firmasidØ identne toodang

Ø väga palju ostjaidØ pole mingisuguseid turule sisenemise ja turult väljumise takistusi

Ø müüjad ja ostjad omavad täielikku informatsiooni hindade kohtaTulenevalt kõigist nimetatud täieliku konkurentsi tekkimise eeldustest ning selliseturuvormi omadustest satub täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma olukorda, kusta on hinnavõtja. See tähendab, et kuna turul on väga palju firmasid ja kõik toodavadidentset toodangut, ei suuda üks firma turuhinda mõjutada. Seda näidatakse kajoonisel 20, kus nõudlus firma toodangu järele on ainult ühe hinnaga, st turuhinnaga.Kui firma hinda tõstab, siis nõudlus puudub, kuna identset toodangut pakuvad kateised firmad.

Joonis 20. Majandusharu kogunõudlus ja ühe firma nõudlus

6.2. Kasumi maksimeerimine lühiperioodilTulenevalt sellest, et täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on hinnavõtja, siisselleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevatetootmismahtude vahel (ja loomulikult iga tootmismahu korral oma kulusid

p

Q Q

p

Dmajandusharu

Dfirma

Smajandusharu



© Indrek Saar 2010

41

minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriksfirma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid jakogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seegatuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kuikorrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutustkogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver onhorisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juurestoodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku.Teisisõnu, tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga.

Kasumi maksimeerib selline tootmismaht, mille juures tulude ja kulude vahe onsuurim. Teine võimalus on kasutada marginaalanalüüsi. Sellisel juhul tuleb võrreldapiirtulu ja piirkulu. Senimaani, kui piirtulu ületab piirkulu, tuleb tootmismahtusuurendada, sest siis kasum suureneb. Kasum on maksimaalne sellise tootmismahujuures, kus MR = MC. Seda tingimust nimetatakse vahel ka kasumimaksimeerimise kuldreegliks. Joonisel 21 on kujutatud kasumit maksimeerivakoguse leidmine graafiliselt.

Kui firma suurendab tootmismahtu üle optimaalse koguse Q*, siis MC > MR, st ettäiendava toodanguühiku tootmiskulu on suurem kui täiendavast toodangu müügistsaadav tulu, mille tulemusel kasum väheneb. Joonisel 21 parempoolsel graafikul onlisatud veel üks kõver, mis näitab keskmisi kogukulusid (ATC). See annab võimaluseanalüüsida, kas firma saab kasumit või kahjumit. Kui ATC > p, siis on keskmiselt igatoodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttufirma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firmanull-majanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit).Joonisel 21 on kujutatud olukorda, kus firma saab null-majanduskasumit. Sellistpunkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point).

Joonis 21. Kasumi maksimeerimine täieliku konkurentsi tingimustes

4 Meeldetuletuseks, et kogutulud tähistatakse TR, ing k total revenue

p, MCp, MC

D, MR D, MR

MC

QQ*Q* Q

MC

ATC

Kasumilävi



© Indrek Saar 2010

42

6.3. Lühiperioodi pakkumiskõverLühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saabkahjumit. Mis on selle põhjuseks? Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisegapüsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras,

Joonis 22. Kahjumis firma jätkab lühiperioodil tootmist

kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata. Teisisõnu onotstarbekas tootmist jätkata, kui kogutulud on suuremad kui kogumuutuvkulud või kuip > AVC. Kui firma lõpetab kirjeldatud olukorras tootmise, siis tulusid ta ei saa, kuidpüsikulud jäävad alles. Sellisel juhul on kahjum (mis on võrdne püsikuludega) suuremkui kahjum tootmise jätkamisel. Seda olukorda, kus firmal on kahjumi korralotstarbekas lühiperioodil tootmist jätkata, on kujutatud joonisel 22.

Joonis 23. Lühiperioodi pakkumiskõver täieliku konkurentsi tingimustesSellist punkti, mille korral p = AVC, nimetatakse sulgemispunktiks (shut-downpoint). Joonise 23 vasakpoolsel graafikul on selleks punkt, kus on võrdsed nii AVC,MR ja MC. See tähendab sisuliselt seda, et madalama hinnaga kui p0 ei ole firmad

Kahjum

Kogu-tulu

Kogu-kulu

Püsikulu

Muutuv-kulu

P

AVC

AFC

püsikulu > kahjum

Kogutulu > muutuvkulu p > AVC

MR0

MR1

MR2

AVC

MC Sp

Q Q

p



© Indrek Saar 2010

43

nõus toodangut pakkuma, kõrgema hinnaga aga küll. Kui hind tõuseb näiteks p1-ni,siis firmad suurendavad pakutavat kogust. Järelikult on võimalik luua otsene seostoote hinna ja pakutava koguse vahel ning saab joonistada pakkumiskõvera, mida ontehtud joonise 23 parempoolsel graafikul. Sisuliselt moodustavad pakkumiskõveraMC kõvera väärtused, mis asuvad kõrgemal minimaalsest AVC väärtusest.

6.4. Kasumi maksimeerimine pikal perioodilLühiperioodil võib firma täieliku konkurentsi tingimustes teenida nii kasumit,kahjumit kui olla tasuvuspunktis. Kuid pikal perioodil saavad firmad ainult null-kasumit (normaalkasumit). Põhjus seisneb selles, et kui firma saab majanduskasumit,siis see meelitab turule uusi firmasid, kuna turule sisenemiseks täieliku konkurentsitingimustes piiranguid pole (vt täieliku konkurentsi omadusi peatüki alguses). Seesuurendab pakkumist (sest tootjate arv suureneb), mis alandab hinda. Hinna langusaga viib kasumi languseni (vt joonis 23). Kui aga firma on kahjumis, siis turult lahkubosa firmasid, pakkumine väheneb, hind tõuseb ning firmad, kes turule alles on jäänud,jõuavad tasuvuspunkti. Kirjeldatud arenguid on kajastatud joonisel 24. Kuipakkumine on tasemel S1, siis p > ATC ja firma teenib kasumit. See meelitab turuleuusi firmasid, pakkumine suureneb tasemele S0, hind langeb ning firmad teenivadüksnes normaalkasumit. Sellest järeldub, et täieliku konkurentsi tingimustes toodavadfirmad minimaalse ühikukuluga, järelikult täielik konkurents tagab tootmiseefektiivsuse (st pole võimalik suurendada ühegi hüvise tootmist ilma, et vähendataksmõne teise hüvise tootmist ehk kasutades tootmisvõimaluste kõverat, tagab seeasukoha kõvera peal). Teine oluline järeldus on see, et pikal perioodil on täielikukonkurentsi turul pakkumiskõver horisontaalne sirge, kus firmad pakuvad toodangutüksnes miinimumühikukuluga. Kõrgem hind meelitaks turule kohe uusi tulijaid, missuurendaks pakkumist ja vähendaks hinda (kuni ATC miinimumtasemele). Madalamhind aga viib firmad kahjumisse ning sunnib turult lahkuma.

Joonis 24. Täieliku konkurentsi tingimustes on tasakaal punktis, kus firmad teenivadnull-kasumit (normaalkasumit)

MC

MR2

MR1

MR0

ATCS1 S0 S2

D

Q Q

pp



© Indrek Saar 2010

44

7. MONOPOL JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE7.1. Monopoli olemusMittetäieliku konkurentsiga turge saab liigitada järgmiselt:

Ø monopol

Ø oligopolØ monopolistlik konkurents

Järgnevalt vaadatakse, milles seisneb monopoli olemus, mis jääb võrreldes täielikukonkurentsiga teise äärmusesse. See tähendab seda, et kui täieliku konkurentsitingimustes firmadel puudus võime turgu ja turuhinda mõjutada, siis monopoolselturul on firmal väga tugev mõju hinna üle. Monopoli nimetatakse seetõttu kahinnategijaks. See ongi peamine erinevus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi vahel.Monopoli iseloomustavad omadused on järgmised:

Ø tootjaid on üksØ toodang unikaalne

Ø väga suured turule sisenemisbarjääridMonopoli peamised tekkepõhjused on järgmised:

Ø firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvisedOn selge, et kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlusmitteelastne, kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kuidloomulikult on monopolid pidevalt teiste tootjate surve all, kes meeleheitlikultüritavad mingeid asendushüviseid välja mõelda, et ka osa saada monopoolsetestkasumitest.

Ø turule sisenemine on raskendatud nii legaalsete kui ka mittelegaalsetebarjääride tõttu

Legaalsed barjääridega on tegu, kui valitsus annab õiguse mingi toote või teenusepakkumiseks ainult ühele firmale, et tagada näiteks pakutavate toodete ja teenustekvaliteeti. Või siis selleks, et stimuleerida leiutustegevust. Leiutiste puhul antaksemingi uue toote väljatöötajale patent, mis annab sellele tootjale mingi perioodi vältelainuõiguse oma leiutatud toodet pakkuda. Mittelegaalsed barjäärid tekitavadloomulikke monopole. Loomuliku monopoli puhul suudab üks firma toota tooteidmadalama keskmise kogukuluga (ATC) kui kaks või rohkem firmat. Loomulikumonopoli ja täieliku konkurentsi turgu on võrreldud joonisel 25. Joonisel 25vasakpoolsel graafikul näidatakse, et toodangumahu kasvades ATC väärtus pidevaltväheneb. Seega, mida suuremat kogust üks firma toodab, seda madalamat hinda saabta küsida. Kui turul oleks kaks firmat, siis mõlemad firmad rahuldaksid ainult osakogunõudlusest, seega nende tootmismaht oleks väiksem ning ATC kõrgem.Parempoolsel graafikul näidatakse, et kui ATC kõver on U-kujuline, siis mahub turulerohkem firmasid, kes kõik saavad toota minimaalse ATC-ga. Põhimõtteliselt võib kamonopoli puhul ATC kõver olla U-kujuline, aga kui nõudlus on nii väike, et ATC eihakka ennem kasvama, kui nõudlus on rahuldatud, suudab üks firma toota odavamaltkui kaks või rohkem firmasid.



© Indrek Saar 2010

45

Joonis 25. Loomuliku monopoli ja täieliku konkurentsi võrdlus

7.2. Kasumi maksimeerimineMonopolid maksimeerivad oma kasumit põhimõtteliselt samal moel nagu firmadtäieliku konkurentsi tingimustes. Kui MR > MC, siis on võimalik tootmismahtusuurendades kasumit suurendada. Punktis, kus MR = MC, on kasum maksimaalne.Erinevus seisneb selles, et kui täieliku konkurentsi tingimustes tegutsevate firmadenõudlus moodustas väikese osa turunõudlusest, siis monopoli nõudlus ongiturunõudlus (sest ta on ainuke firma). Seetõttu monopoli nõudluskõver pole mittehorisontaalne sirge, vaid negatiivse tõusuga. Sellest tulenevalt ei lange kokku kamonopoli MR kõver ja nõudluskõver, nii nagu see oli täieliku konkurentsitingimustes. Monopoli MR kõver asub nõudluskõvera all, ehk iga tootmismahu korralon monopoli toodangu hind piirtulust kõrgem. Miks see nii on? MR on teatavasti tulu,mida firma saab täiendava toodanguühiku müügist. Selle selgitamiseks kasutamejärgmist näidet. Oletame, et pagar müüb päevas 1 saia hinnaga 5 kr. Nõudlus saiadejärele on selline, et kui saia hind langeks 4 kr-le, siis ostetakse 2 sai. Seega kogust 2müüakse hinnaga 4 kr. Et leida 2. saia MR, tuleb leida TR muutus pärasthinnamuutust. Enne hinnamuutust oli TR 5 kr (5 x 1 = 5 kr), pärast hinnamuutust 8 kr(4 x 2 = 8 kr). Nagu näha, suurenes TR pärast tootmiskoguse suurendamist 5 kr-lt 8kr-le, ehk siis MR on 3 kr. Hind aga on 4, seega hind on suurem kui MR. Põhjuspeitub selles, et kui tootmiskoguse suurendamisel hind langeb, siis tuleb kõik ühikudmüüa madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alativäiksem kui hind. Joonisel 26 on kujutatud monopoli kasumi maksimeerimine.Nii nagu firmad täieliku konkurentsi tingimusteski, maksimeerib monopoli kasumitoodangumaht, mille korral MR = MC. Optimaalne tootmiskogus joonisel 26 on Q*.Selleks, et näha, kas monopol teenib kasumit, tuleb võrrelda ATC ja hinda. Joonisel26 on optimaalse toodangumahu Q* juures p > ATC ning monopol teenib kasumit.Kasumi moodustab hall ristkülik, mis näitab igalt toodetud ühikult saadud kasumitkokku, kus kasumi ühe ühiku eest moodustabki p ja ATC vahe.

ATC

MC

D

Q

p

MC ATC

D

Q

p



© Indrek Saar 2010

46

Joonis 26. Monopoli kasumi maksimeerimineTäieliku konkurentsi tingimustes pikal perioodil firmad majanduskasumit ei teeninud.Kuna monopoolsel turul on turule sisenemine raskendatud, teenivad monopolidmajanduskasumit ka pikal perioodil. Samas on monopolile omane traditsioonilisepakkumiskõvera puudumine. Kuna monopol valib oma tootmismahu ja hinna alatinõudluskõvera pealt, siis saab nõudluskõverat samaaegselt pidada kapakkumiskõveraks (täieliku konkurentsi tingimustes valib firma mäletatavasti hinna jakoguse nõudluskõvera, mis samal ajal on ka piirtulukõver, ja piirkulukõveraristumiskohast).

7.3. Efektiivsus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi korralSelleks, et saada aru täieliku konkurentsiga turu eelistest monopolide ees, on kasulikvõrrelda, milles seisneb erinevus hinna ja koguse määramisel nimetatud kahe

Joonis 27. Täieliku konkurentsi ja monopoli võrdlus

MC

ATC

MR D

Q* Q

p Kasum

MR

D

MCp

QQm Qtk

pm

ptk



© Indrek Saar 2010

47

turutüübi korral. Seda näidatakse joonisel 27. Näidatakse, et suurim erinevus seisnebselles, et monopol toodab vähem ja kõrgema hinnaga kui täielik konkurents. Kuivõrrelda kahte turgu efektiivsuse seisukohast, siis kumb turg toimib efektiivsemalt?On juba eelmisest peatükist teada, et täieliku konkurentsi tingimustes on tagatudtootmisefektiivsus (st toodetakse minimaalse ATC-ga), kuid kui vaadata joonist 26,siis monopoli korral see nii ei pruugi olla. Joonisel 26 näiteks on ATC minimaalnesuurema tootmismahu juures, kui monopol tegelikult oma kasumi maksimeerimiseksvalib. Efektiivsusel on ka teine külg, jaotuslik efektiivsus (vt esimest peatükki). Kuivaadata tootmismahu ja hinna kujunemist täieliku konkurentsi tingimustes, siisjoonisel 26 näidatakse, et MC = p, mis tähendab sisuliselt seda, et kaupade viimaseühiku tootmise MC ühiskonna jaoks on võrdne piirkasulikkusega, mida tarbijadsaavad viimase hüvise tarbimisest (piirkasulikkust väljendab hind, mida tarbijad onnõus maksma). Kui vaadata samades tingimustes olukorda monopoolsel turul, siis sealMC < p, mis sisuliselt tähendab seda, et tootjate jaoks on tootmiskogusesuurendamisega kaasnevad kulud väiksemad kui suurenev kasulikkus tarbijate jaoks.Ehk teisisõnu oleks võimalik suurendada tootmist selliste kuludega, mida tarbijad onnõus maksma. Tootjad seda aga eeldusel, et nad käituvad ratsionaalselt (stmaksimeerivad oma kasumit), ei tee. Järelikult monopoolsel turul kasutatakseressursse ebaefektiivselt. Kuigi teatud tingimustel, näiteks loomuliku monopoli korral,on vastupidi monopol efektiivsem, kuna suudab toota väiksema ühikukuluga.



© Indrek Saar 2010

48

8. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL

8.1. Monopolistlik konkurentsMonopolistlik konkurents on väga sarnane täieliku konkurentsiga, st seal on paljufirmasid, turule sisenemine ja turult lahkumine pole piiratud, ostjaid on palju ja kainformatsioon on kõigile kättesaadav. Peamine erinevus seisneb selles, etmonopolistliku konkurentsiga turul müüvad firmad toodangut, mida ei saa pidada

Joonis 28. Kasumi maksimeerimine monopolistliku konkurentsi tingimustespäris identseks. Näiteks võivad küll hambapasta tootjad pakkuda justkui identsettoodangut, st hambapastat, kuid kuna iga firma rõhub oma toote teatud eripäradele,siis saavutatakse sellega teatav võim turuhinna üle. Graafiliselt on selle tulemusekskergelt langev nõudluskõver, mis üldjuhul peaks olema siiski laugjam kui monopolinõudluskõver, kuna monopoli toodangule reeglina asendushüviseid on keerulisemleida (vt joonis 28). Joonisel 28 näidatakse pika perioodi tasakaalu olukorda, misväljendub selles, et pikal perioodil antud turuvormi tingimustes firmad kasumit ei saa.Põhjus on sama, mis täieliku konkurentsi turulgi. Kuna turule sisenemine ja turultlahkumine pole piiratud, siis kasumi korral tuleks turule uusi firmasid, mis vähendabnõudlust turul tegutsevate firmade toodangu järele, kuni kõik firmad teenivad null-kasumit (st p = ATC). Kuid nagu joonisel näidatakse, ei taga see tootmisefektiivsust,kuna ei toodeta minimaalse võimaliku ATC-ga.

8.2. OligopolOligopoolset turgu iseloomustab väga väike firmade arv, raskendatud turulesisenemine, toodang võib olla nii erinev kuid samas ka täiesti identne (nt kütus, teras).Oligopoolse turu kirjeldamiseks pole majandusteadlased suutnud välja pakkuda vägahead mudelit. Oligopoolset turgu eristab teistest turgudest see, et seal sageli firmaoptimaalne käitumine sõltub ka tema konkurentide käitumisest. Näiteks võib tekkidaolukord, et kui firma tootmiskulud kasvavad ning sellest tulenevalt oleks loogiline, ettõuseb ka toodangu müügihind, siis kui konkurent hinda ei tõsta, ei pruugi ka teistelfirmadel olla otstarbekas hinda tõsta.

MC

ATC

MR

D

Q* Q

p

p*ATCmin



© Indrek Saar 2010

49

Vaatame allpool oleval joonisel 29 ühte võimalikku, nn murtud nõudluskõveragaoligopoolset turgu kirjeldavat mudelit. Miks on nõudluskõver murtud? Põhjus peitubselles, et kui nt oletada, et firma müüb hetkel kaupa hinnaga p* ja kogust Q*, siis kuita peaks hinda tõstma, reageeriksid tarbijad palju elastsemalt kui hinna langetamisel,mistõttu nõudluskõver Q*-st vasakul poole on laugem kui paremal pool. MR kõveraga on katkenud, kuna ka selle kuju ja tõus sõltub vastavast nõudluskõverast(joonisele on skitseeritud ka vastavad kõvera pikendused).

Joonis 29. Oligopoolne turg

Kuid miks peaksid tarbijad hinna tõusule ja langusele reageerima erinevalt. Nimelt,kui nt eeldada, et hinnatõusuga konkurendid kaasa ei tule, siis hinna tõstmisetagajärjel hakkavad tarbijad eelistama konkurentide toodangut. Hinnalangetamisegailmselt tullakse aga kaasa, seepärast see erilist nõudluse kasvu kaasa ei toogi. Antudmudelist järeldub ka see, et kulude tase võib teatud ulatuses kõikuda, ilma ethinnatase muutuks (nt võib nihutada MC kõverat teatud ulatuses üles-alla, ilma etfirma jaoks optimaalne tootmismaht ja hinnad muutuksid).Oligopoolsete turgude analüüsimiseks kasutatakse väga sageli ka mänguteooriat, midaantud konspektis käsitletakse 10 peatükis.

8.3. Erinevate turutüüpide võrdlusLõpetuseks ning ühtlasi ka 6., 7. ja 8. peatüki kokkuvõtteks on erinevate antudloengukonspektis käsitletud5 turutüüpide peamised omadused koondatud tabelisse 4.Välja on toodud erinevused neljas peamise kriteeriumi alusel: firmade arv,sisenemisbarjäärid, toodangu diferentseeritus ja võime mõjutada oma toodangu hinda.Tasub tähele panna, et peamine põhjus, miks monopolistlik konkurents kuulubmittetäieliku konkurentsitüüpide hulka, on see, et seal turul tegutsevad firmad ei pakuidentset toodangut. See annab firmadele teatud mõju oma toodangu hinna üle, kuigimuus osas on tegemist sisuliselt täieliku konkurentsiga sarnase turuga:sisenemisbarjäärid sisuliselt puuduvad ning turul on palju firmasid. Monopoli jaoligopoli peamine erinevus seisneb selles, et oligopoolsel turul on rohkem kui üks

5 Majandusteoorias eristatakse veel mitmeid turuvorme, antud konspektis on käsitletud nendestolulisemaid

MCATC

MRD

Q* Q

p

p*



© Indrek Saar 2010

50

firma, mis tekitab olukorra, kus tuleb arvestada ka konkurentide käitumisega. Muusosas on aga sarnasus monopoliga väga suur: kõrged sisenemisbarjäärid ja firmade arvväike.

Tabel 4

Turutüüpide võrdlus

Täielik konkur. Monopolistlikkonkur.

Oligopol Monopol

Firmade arv Väga palju Palju Vähe Üks

Toodang Ühesugune Erinev Erinev ja ühesugune Unikaalne

Sisenem.barj. Puuduvad Madalad Kõrged Väga kõrged

Mõju hinnale Hinnavõtja Väike Vastastikune sõltuvus Hinnategija

NäidePõllumajandus-toodang, väärt-paberid

Parfüümid,shampoonid,kreemid, seebid,tekstiilitooted

Teras, nafta, auto,tubakas

Elektrienergia, kaabelTV, postmargid,telefoniteenus,veevarustus



© Indrek Saar 2010

51

9. RESSURSITURUDEelnevatest loengutest on teada, et inimeste sissetulek sõltub sellest, kui palju on neiltootmisressursse ja millise hinnaga saavad nad neid ressursse müüa. 9. peatükieesmärk ongi selgitada, kuidas määratakse ära ressursside hinnad. Ressursse, nii nagukaupasid ja teenuseidki, müüakse turul. Nende hind kujuneb samuti nõudluse japakkumise koosmõjul. Seetõttu on ka selles peatükis peamisteks analüüsivahenditeksnõudlus- ja pakkumiskõverad. Järgnevalt vaadatakse peamiste ressursside – töö,kapital, maa – hinna kujunemist eraldi.

9.1. TööturgTööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. See tähendab seda, et iga firma nõudlus tööjõujärele sõltub sellest, milline kogus tööjõudu maksimeerib firma kasumi. Mäletatavastimaksimeerib iga firma (sõltumata sellest, kas ta tegutseb täieliku või mittetäielikukonkurentsi tingimustes) oma kasumi sellise tootmismahu juures, kus tema piirtulu onvõrdne piirkuluga. Seega, järgides nimetatud reeglit, siis firma soovib palgatatäiendavat töötajat seni, kuni selle töötaja lisandumisega kaasnevad kulud (palk) onväiksemad kui selle töötaja lisandumisega kaasnevad tulud (MR X MP, piirproduktitulu ehk MRP – marginal revenue product). MRP leidmise kohta on toodud tabel 5.

Tabel 5

Piirprodukti tulu kujunemine

Ressurss TP MP P = MR MRP

0 0

1 5 5 5 25

2 9 4 5 20

3 12 3 5 15

4 14 2 5 10

5 15 1 5 5

Järgnevalt näidatakse joonisel 31, kuidas MRP-st määrab ära tööjõu nõudluse.Joonisel 31 näidatakse, et iga järgneva töötaja lisandumine suurendab firma tulusidjärjest vähem6. Mida see tootjale tähendab? See tähendab sisuliselt seda, et töötajatearvu suurendamisel kolmelt neljale, ei tohi neljanda töötaja töölevõtmisega seotudkulud (ehk palk) olla suurem kui 10 kr. Kui palgakulu on 15 krooni, siis järelikul polefirmal otstarbekas töötajate arvu suurendada, sest see vähendab firm kasumit.

6 Eeldatakse, et olemasoleva kapitali mahu juures optimeeritakse tööjõu kogust, mistõttu hakkabkehtima kahanevuse seadus



© Indrek Saar 2010

52

0

5

10

15

20

25

30

0 1 2 3 4 5 6Tööjõud

Piirp

rodu

ktit

ulu

Joonis 31. Tööjõu nõudluskõvera tuletamineKui palgakulu on 5 krooni, siis selleks, et kasumit maksimeerida, peaks firmatöötajate arvu suurendama kuueni. Seega on piirprodukti tulu kõver ka firma tööjõunõudluskõver. Seega lisaks juba teada-tuntud kasumit maksimeerivale reeglile MC =MR, saab kasumit maksimeeriva tingimuse kirja panna ka järgnevalt:

MRP = FP (10)

FP on palgakulu ehk ressursi hind (factor price). Järgnevalt näidatakse, et sisuliselt onmõlemad tingimused ekvivalentsed. Kuna MRP = MP X MR, siis saab tingimuse (10)kirja panna ka järgnevalt:

MP X MR = FP (11)

Kui nüüd jagada võrduse (11) mõlemaid pooli MP-ga, siis saadakse:

MR = FP / MP (12)

Kuna võrduse (12) parempoolne jagatis FP / MP on sisuliselt MC, sest ta näitab juseda, et kui toodang suureneb ühe ühiku võrra, siis kui palju suurenevad kogukulud.Seega võrdus (10) on ekvivalentne võrdusega MC = MR.

Tööturul tekib tasakaal nõudluse ja pakkumise vahekorra alusel. Pakkumine näitabseda, kui palju on iniemesed erinevate palgatasemete juures oma tööjõudu pakkumaehk oma vaba aega müüma. Inimesed saavadki üldjoontes oma aja jagada kahekstegevuseks:

Ø teha tööd tööturu vahendusel



© Indrek Saar 2010

53

Ø mitte teha tööd või teha tööd väljaspool tööturgu (nt oma majapidamises);sellise tegevuse peale kulunud aega nimetatakse vabaks ajaks (ing k leisure)

On selge, et mingi osa oma ajaressursist peavad inimesed kasutama töötamiseks, kunakõike vajalikku iseendale tänapäeval reeglina inimesed ei valmista. Kuid mille aluselinimesed otsustavad, kui palju nad tööd teha tahavad? Peamine tegur, mis seda valikutmõjutab, on palgamäär. Mida kõrgem on palgamäär, seda kulukam (kõrgemadloobumiskulud) on tööst loobumine vaba aja kasuks. Samas, mida madalam on

Joonis 32. Tööjõu pakkuminepalgamäär, seda vähem inimesed oma tööjõudu pakuvad, sest siis on tööst loobumisealternatiivkulud madalamad. Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõverpositiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu,nimetatakse asendusefektiks. Kuid eksisteerib ka vastupidise mõjuga efekt. Kuipalgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasaarvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõupakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks. Madalate palgamääradejuures domineerib asendusefekt, kõrgemate palgamäärade juures sissetulekuefekt.Selle tulemusena on tööjõu pakkumise kõver tagasipöörduv, nagu seda näidataksejoonisel 32.

9.2. KapitaliturgLäbi kapitaliturgude on firmadel võimalik laenata finantsressursse, mida kasutataksefüüsilise kapitali ostmiseks. Firmade nõudlus finantskapitali järele tulenebki firmadenõudlusest füüsilise kapitali järele. Firma nõudlus füüsilise kapitali järele onanaloogne tööjõu nõudlusega. Firma soovib suurendada oma kapitali mahtu seni, kunikapitali piirprodukti tulu ületab kapitali hankimisega seotud kulusid. Nii nagu katööressurss, allub ka kapital kahanevuse seadusele ning kapitali koguse suurenemiseltema piirprodukti tulu langeb. Seetõttu on kapitali nõudluskõver negatiivse tõusuga.Kuid mida üldse mõeldakse kapitali piirprodukti tulu all? Kapitali piirprodukti tulunimetatakse ka reaalseks kapitali tulumääraks (real rate of return on capital, RC). Etmõista, kuidas RC arvutatakse, tuuakse järgmine näide. Oletame, et firma X ostabnäiteks 100 krooni eest kapitali, teenib seda kapitali kasutades igal aastal 10 kroonitulu. Kui ta sellest 10 kroonist arvutab maha kõik kapitali kasutamisega kaasnevadkulud (kindlustus, amortisatsioon jne) ning alles jääb 5 krooni puhastulu, siis RC on

Palga-määr Tööjõu

pakkumine

Tööjõud



© Indrek Saar 2010

54

5% (sest (5/100)*100%). Selleks, et saaks võrrelda kapitali piirprodukti tulu kapitalihankimisega seotud kuludega, on vaja teada, kas kapitali hankimisega seotud kuludolid suuremad kui RC või mitte. Kuna enamasti finantseeritakse investeeringuidlaenudega, siis peab firma X kapitali ostuks laenama finantsturult 100 krooni. Sellelaenu eest peab firma maksma intressi, ehk tasu raha kasutamise eest. Laenudekättesaadavus sõltub säästude mahust. Mida kõrgem on intressimäär, seda rohkemollakse nõus säästma (säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevasetarbimise kasuks) ehk siis pakkuma kapitali.

Joonis 33. Kapitaliturg lühi- ja pikal perioodilJoonisel 33 näidatakse, et esialgu on kapitali kogus K0. Lühiperioodi SSR onvertikaalne seetõttu, et lühiperioodil on kapitali kogus fikseeritud, kuna isegi kuiintressimäär muutub, siis säästude maht mingil konkreetsel aastal võrreldesolemasoleva kapitalikogusega on väga väike. Seetõttu isegi suured muutusedintressimääras ei mõjuta lühiperioodi kapitali kogust. K0 juures on RC kõrgem kuiintressimäär, ning firmad suurendavad oma kasumi maksimeerimiseks kapitali kogust.Kui kapitalikogus suureneb tasemeni K*, siis firmadel pole otstarbekas enamkapitalikogust suurendada, kuna kahanevuse seaduse tõttu muutub siis RCintressimäärast väiksemaks.

9.3. MaaturgFirmade nõudlus maa järele baseerub samadel põhimõtetele nagu ka nõudlus kapitalija tööjõu järele. Samas on maal eriti tööjõuga võrreldes selline eripära, et teda võibosta praegu ja müüa 50 aasta pärast, mis tähendab, et maa nõudlust võivad mõjutadaka inimeste ootused (nt lootuses, et maa hind tõuseb) ning maa ostavad lisaksfirmadele ka majapidamised (nii nagu ka kapitali). Kuid maa pakkumine erinebteistest ressursside pakkumisest selle poolest, et on täielikult mitteelastne, sest sellekogus on fikseeritud. Inimesed ei saa oma valikutega suurendada maa kogust, see onfikseeritud. Seetõttu sõltub maa hind täielikult nõudlusest. Selliste ressursside eestmakstavat tasu/hinda, mille pakkumine on täielikult mitteelastne, nimetatakserendiks. Tuleb küll mainida, et kui eristada tavalist maad ja parandatud maad (nt

SSR S`SR

SLR

D

Tulu-määrIntres-simäär

KapitalK1*K0



© Indrek Saar 2010

55

infrastruktuuriga täiendatud vmt), siis parandatud maa pakkumine võib küll hinnakasvades suureneda, mistõttu on tema pakkumiskõver ka positiivse tõusuga.

Joonis 34. Maaturg

9.4. MajandusrentRessursside eest saadava sissetuleku saab jagada kaheks: majandusrent jateisaldustulu. Seda näidatakse joonisel 35. Teisaldustulu on minimaalne tasu, milleeest on antud sektoris võimalik seda ressurssi hõivata. Kui tasu on väiksem, siis liigubressurss kuhugi mujale. Majandusrent on aga nö lisatasu sellele, mida ressursiomanikminimaalselt saada soovib. Kui võrrelda erinevaid tootmistegureid, siis kahtlematamajandusrenti saavad rohkem need tegurid, mille pakkumiskõver on järsem, sttegemist on unikaalse ressursiga, mida on keeruline kusagil mujal rakendada.

Joonis 35. MajandusrentNäiteks saab kindlasti popstaar Madonna peamiselt majandusrenti, kuna ilmselt kui taei tegeleks laulmisega või showbisness`iga laiemalt, siis kindlasti tema tasud eiküündiks nii kõrgele. Seega kui näiteks kaob nõudlus Madonna kui toote järele, ei saaka ta enam nii kõrget renti. Seega peamiselt majandusrenti saavate tegurite omanike

Rent

D

Smaa

Maa (km2)

Nõudlus

Pakkumine

Hind

Kogus

Teisaldustulu

Majandusrent



© Indrek Saar 2010

56

tasu sõltub üksnes nõudlusest, st kui nõudlus kaob, siis on sellist unikaalset ressurssikeeruline mujal rakendada (vähemalt sama suure tasu eest).



© Indrek Saar 2010

57

10. MÄNGUTEOORIA10.1 Mänguteooria ja Nash´i tasakaalMänguteooria on matemaatika haru, mida on hakatud laialdaselt kasutamamajandusteaduses. Mille poolest erineb see varem käsitletud majandusteooriast? Kuivarem lähtuti sellest, et iga majandussubjekt võtab vastu otsused enda heaolumaksimeerimiseks, kuid ignoreerides teiste majandussubjektide võimalikkureaktsiooni sellele, siis mänguteoorias võetakse ka teiste majanduses osalejatekäitumist arvesse. Näiteks võib ette kujutada ühe üliõpilase olukorda enne eksamit.Lähtudes varem käsitletud teooriast, lähtutakse sellest, et õpilasel oleks otstarbekasoma aega kulutada õppimise ja muude tegevuste vahel, võttes arvesse õppeaineraskusastet, õpilase enda võimeid, õppeainete olulisust õpilase jaoks, alternatiivsetesttegevustest saadavad kasulikkust jne. Mänguteooria alusel õpilase käitumistanalüüsides võiks õpilase käitumist mõjutada ka õppejõu käitumine. Kui õpilaneoletab, et teatud teema kohta õppejõud eksamil küsimusi ei esita või et õppejõudkoostab väga lihtsa eksami, võtab õpilane seda arvesse ja kohandab sellele ka omakäitumise. Seega, õpilased kasutavad strateegilist käitumist, et oma heaolumaksimeerida.Eelnevalt kirjeldatud näidet käsitletakse mänguteoorias kui mängu. Et ühte mängutäpsemalt kirjeldada ja et mänguteooriat kasutada erinevate situsatsioonideanalüüsimiseks, siis on vaja iga mängu puhul määratleda selle komponendid. Nendekson:1) mängijad;

2) reeglid;3) strateegiad;

4) tasud (ing k payoffs)5) tulemus (ing k outcome)

Esiteks, igaks mängus on mängijad, nt eespool kirjeldatud mängus olid nendeksõpilane ja õppejõud. Samas võib mängijaid oll aka rohkem kui kaks, nt ka teisedõpilased, kus kui pinginaaber eeldatavalt õpib kõik ilusti ära, on ehk mõnes küsimusesvõimalik tema poole pöörduda. Igas mängis määratletakse ka konkreetsed reeglid, stmis tingimustes mängijad oma valikud teevad, millised on iga valiku tagajärjed jne.Nt meie näite puhul, kui mängijateks on nii õppejõud kui mitu õpilast, võikskimääratleda, kas õpilased istuvad kõrvuti, kas õpilased tunnevad seda õppejõudu (st onvarem talle eksamit sooritanud), milline on õppimisele kulutatud aja ja saadava hindeseos (nt kui õppida 10 tundi, mis hinde õpilane selle tulemusel saab).Igal mängijal on erinevad alternatiivsed strateegiad, mille vahel valida. Nt võibõpilase strateegiad olla õppida 10 tundi, 5 tundi või üldse mitte õppida. Õppejõustrateegiateks võivad olla nt teha väga keeruline eksam, keskmise raskusastmega võihoopis väga lihtne eksam. Iga strateegiaga kaasneb mingi tasu, see võib olla niinegatiivne kui ka positiivne, sõltudes sellest, millise valiku teevad teised mängijad. Ntkui õpilane otsustab valida mitteõppimise, lootes et õppejõud teeb lihtsa eksami, siiskui õppejõud tõepoolest nii ka teeb, on tasu kõrge, kuna õpilane saab hea hinde ninglisaks jäi tal aega tegeleda ka teiste tegevustega. Kui aga õppejõud teeb keeruliseeksami, on tasu madalam, sest hinne ilmselt on siis halvem.



© Indrek Saar 2010

58

Ja lõpuks, igal mängul on ka lõplik tulemus, st kui iga mängija valib enda hinnangultema jaoks parima strateegia, siis sellel on konkreetne tulemus. Tulemuseennustamiseks kasutatakse, kasutatakse tasakaalu kontseptsiooni, mille pakkus väljaJohn Nash, kelle auks nimetataksegi seda Nashií tasakaaluks. Kõige üldisemalt onNashí tasakaaluks olukord, mis saavutatakse siis, kui kõik mängijad teevad parimavaliku kõigist võimalikest alternatiivide hulgas, arvestades teiste mängijate käitumist.Et sellest paremini aru saada, koostatakse järgnevalt eespool toodud õppejõu-üliõpilase näite varal üks mäng, mida näidatakse ka joonisel 36.

Kui oletada, et õpilasel on võimalik valida, kas õppida 10 tundi või 5 tundi ja õppejõuvalikud on teha lihtne või raske eksam, siis need ongi mõlema mängija strateegiad.Igal strateegial on mängijate jaoks ka konkreetsed tasud, sõltuvalt sellest, kuidas teinemängija käitub. Tasude maatriksis on näidatud, et kui õpilane õpib 10 tundi jaõppejõud teeb raske eksami, on õpilase tasuks 4, kui aga õppejõud teeb lihtsa eksami,on õpilase tasuks 8 (neid numbreid võib võtta kui heaolu taset peegeldavatindikaatorit). Lihtsa eksami korral on õpilase tasu 10 tunnis eõppeaja korral kõrgem,sest õpilasel võib eksamile kuluda üksnes pool ettenähtud ajast, seega võidab ta vabaaega; lisaks võib ta saada emotsionaalselt väga positiivse elamuse oma väga tugevateteadmiste osas. Kui aga õpilane õpib 5 tundi, siis raske eksami tasuks on 1, kuna tasaab väga madala hinde. Lihtsa eksami tasuks 5 tunnise õppeaja korral on aga 6. Seeon madalam kui 10 tunnise õppimise korral, sest hinne on halvem ning ka eksamisooritamiseks võib kuluda kogu etteantud aeg. Samas on see ag akürgem kui 10tunnise õppega raske eksami sooritamisel saadav tasu, sest viimasel juhul õpilanesiiski kaotab 5 tundi oma vabast ajast õppimise peale, samal ajal oleks saanud tehamidagi muud ja huvitavamat. See muidugi ei tähenda, et õppimine oleks"mahavisatud aeg", aga võib ju eeldada, et põhitarkused, mis on vajalikud edaspidiseselus ja töös, omandatakse selles õppeaines ka 5 tunniga. Ka õppejõul on omad tasudiga strateegia korral sõltudes õpilase käitumisest. Nende loogika jätaks siinkohaltäpsustamata, piirdudes üksnes nende maatriksis esitamisega.

Joonis 36. Nashí tasakaal õppejõu ja õpilase mängus

Õjd: 3

Õln: 1

Õjd: 5

Õln: 4

Õjd: 1

Õln: 8

Õjd: 2

Õln: 6

ÕPPEJÕUD

ÕPILANE

Õpib 10 h

Õpib 5 h

Raske eksam Lihtne eksam



© Indrek Saar 2010

59

Milline on mängu tulemus ehk Nash´i tasakaal? Selleks tuleb leida mõlema mängijajaoks parim strateegia, arvestades teise mängija käitumist. Alustame õpilase jaoksparima strateegia leidmisega. Kui küsida, mis oleks õpilase jaoks parem, kui õppejõudteeks raske eksami. Parem oleks kindlasti õppida 10 tundi, sest selle tasu on 4, kui 5tunni õppimise korral ainult 1. Kui aga õppejõud teeb lihtsa eksami, siis selgub, etendiselt oleks parim valik õppida 10 tundi, sest 8 < 6. Seega, sõltumata sellest, midateeb õppejõud, õpilase jaoks on parim valik õppida 10 tundi.Kui vaadata õppejõu strateegiaid, siis tekib sama olukord, st sõltumata sellest, midateeb õpilane, igal juhul on otstarbekam teha raske eksam (sest 5 > 1 ja 3 > 2). Seegaon Nash´i tasakaalus olukord, kus õpilane õpib 10 tundi ja sooritab raske eksami.

10.2. TüüpmängudAnalüüsides erinevaid olukordi mänguteooria abil, saba välja tuua ridatüüpsituatsioone, mille tulemused on oma olemuselt identsed. Siinkohal vaadeldaksekahte sellist tüüpsituatsiooni, mis on tüüpmängu järgi saanud nimetusteks vangidilemma (ing k prisoner`s dilemma) ja sugude lahing (ing k battle of the sexes).

Vangi dilemma on kõige klassikalisem näide, mida mänguteooria kontekstis esiletuuakse. Tegemist on olukorraga, kus on kinni võetud kaks meest, süüdistatuna teatudkuriteos. Mõlemad teavad, et kui nad tunnistavad mõlemad üles, ootab neid 3-aastanevanglakaristus, kui nad kumbki ei tunnista, ootab neid 2-aastane karistus, kui aga ükstunnistab ja teine mitte, ootab ülestunnistajat kõigest 1-aastane, mittetunnistajat aga10-aastane karistus (vt joonis 38). Mida nad peaksid tegema?

Joonis 38. Vangi dilemma

Selgub, et mõlemal on otstarbekas üles tunnistada, sest kui vaadata A olukorda, siisükskõik mida B ka ei teeks, on temal igal juhul otstarbekas tunnistada, sest 3 < 10 ja 1< 2 (siinkohal tuleb meelde tuletada, et tegemist on vanglakaristuse pikkusega, seegaeesmärgiks on mõlemal mängijal saavutada väikseim arv ehk karistuse pikkus). B on

A: 1

B: 10

A: 3

B: 3

A: 10

B: 1

A: 2

B: 2

Süüdistatav A

SüüdistatavB

Tunnistab

Ei tunnista

Tunnistab Ei tunnista



© Indrek Saar 2010

60

täpselt samasuguses situatsiooni ja ka tema tunnistab üles. Seega mõlema mängijaülestunnistamine ja 2-aastase vanglakaristuse kandmine on ka Nash´i tasakaal.

Kokkuvõttes, vangi dilemma iseloomustab olukordi, kus omavahel kokku leppidesoleks võimalik mõlemale mängijale võimalik saavutada parem tulemus, kuid kunaomavaheline suhtlemine on piiratud, sünnib nende jaoks halvem tulemus. Sellineolukord võib eksisteerida ka turukonkurentsis, kui firmad määratlevad oma toodanguhinda. Võib tekkida olukord, et firmadel on otstarbekas kehtestada madalam hind,kuna alati on oht, et kõrgema hinna puhul konkurendid määravad oma toodetelemadalama hinna ja meelitavad kliendid endale. Ehk siis ka siin saab öelda, et tegemiston nn vangladilemmaga, kuigi võitjateks on siin tarbijad, kuna saavad kaupu ostamadalama hinnaga. Firmadel võib aga jääda teenimata oligopolistlikule turuleiseloomulik kasum.

Teise tüüpmänguna tookski siinkohal näiteks nn sugude lahingu. See kirjeldabilmekalt olukorda, ku on kaks Nashi´i tasakaalu ning tulemus sõltub eelkõige sellest,milline mängija veenvamalt oma soovi väljendab. Nt kui oletada, et abikaasad, meesja naine, soovivad õhtul külastada erinevaid üritusi. Kui naine soovib minna vaatamaooperit, kuid mees hoopis jalgpalli, kuid samas soovib mees minna pigem naisegaooperit vaatama kui üksi korvpalli ning ka naine eelistab igal juhul mehega koosminna (vt joonis 39). Sellist olukorda võiks kirjeldada järgmise maatriksiga joonisel39.

Joonis 39. Sugude lahing

Nagu nähtub, on siin kaks Nashi´ tasakaalu: kui minnakse koos ooperisse või koosjalgpalli vaatama. Kui minnakse üksi jalgpalli või ooperit vaatama, on selgelt halvemmõlemale (tasu mõlemale 0). Kuid see, milline tasakaal realiseerub, sõltub ilmseltveenmisoskusest, sest kui naine suudab näiteks teha mehele selgeks, et tema lähebkindlasti ooperisse, siis on mehel samuti otstarbekam valida ooper, mitte aga üksijalgpalli minna vaatama.

N: 0

M: 0

N: 8

M: 6

N: 0

M: 0

N: 6

M: 8

Naine

Mees

Ooper

Jalgpall

Ooper Jalgpall



© Indrek Saar 2010

61

Analoogne olukord võib tekkida firmade vahel turul, nt kui tuua näitena turulesisenemine. Kui turule mahub ainult üks firma ja mõlemad soovivad siseneda, lõppebsee krahhiga, samas kui turule keegi ei sisene, jääb kasum teenimata, mis pole kapositiivne tulemus. Sugude lahingu näites on need kaks olukorda võrreldavad sellega,kus mees ja naine lähevad eraldi kas ooperit või jalgpalli vaatama. Aga Nashi´itasakaaludeks on siis ükskõik kumma firma sisenemine turule, see kumb suudab ollaveenvam oma sisenemisplaanides, siis teine firma pigem loobub, kuna ei soovi kandakahjumit turule sisenemisega, kui on nagunii kindel, et teine firma teeb sedasama jamõlema jaoks on kahjum garanteeritud.

10.3. JärgmängudMänguteoorias on ka selliseid mänge, kus mängijad võtavad otsuseid vastu erinevateletappidel, need on nn järgmängud (ing k sequential games). Üks selline mäng onesitatud ka joonisel 37, kus on Parkin´ile (2003) tuginedes kujutatud mängupuu (ing kgame tree). Analüüsitakse monopoli käitumist oma toodangule hinna määramiselolukorras, kus turule sisenemine teiste firmade poolt on vaba. Mängu esimeses etapismäärab ja reklaamib tarbijatele oma toodangu hinda monopol, teisel etapil otsustabvõimalik turule siseneja, kas on otstarbekas siseneda või mitte. Monopolil onvõimalik määrata esiteks selline hind, mis maksimeeriks tema kasumi, mis on juhul,kui keegi turule ei sisene, 100 ühikut. Kui aga siseneb konkurent, kes hakkabsarnaseid tooteid pakkuma odavamalt, tähendab monopoolne hind aga kahjumit -50ühikut. Kas konkurent siseneb? Kui monopol on määranud monopoolse hinna, siis onkonkurendil igal juhul otstarbekas siseneda, sest 90 > 0. Seega on monopoolse hinnakorral monopoli tulemuseks -50.

Joonis 37. Turule sisenemise mäng

Teine võimalus on määrata konkurentsituruga sarnane hind (p = MC). Kuna selliseljuhul -10 < 0, siis konkurendil pole otstarbekas enam turule siseneda. Kuna tegemiston siiski turuga, kuhu mahubki ainult üks firma tegutsema, siis kui hind on jubakonkurentsituruga samal tasemel, teenib monopol üksnes normaalkasumit ning sellestmadalama hinnaga toodangut müüa oleks kahjumlik. Sisenejal puudub võimalus

Monopol

Võimalik turulesiseneja

Võimalik turulesiseneja

0

-10

90

0

50

-50

100

-50SISENEB

EI SISENE

EI SISENE

SISENEB

MONOPOOLNEHIND

KONKURENTSIHIND

KONKURENTSIHIND

I ETAPP II ETAPP TASUD



© Indrek Saar 2010

62

madalama hinnaga turgu enda kätte mängida. Sellest analüüsist järeldub, et teatudjuhtudel võib ka monopoolse iseloomuga turul olla hind tasemel, nagu ta oleks sedatäieliku konkurentsiga turul.



© Indrek Saar 2010

63

KIRJANDUSKerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3trükk, 179 lk.Kerem, K., Randveer, M., Raju, O. Mikroökonoomika 4.tr. Tallinn: TEA kirjastus

2001, 326 lk.Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim1996, 187 lk.Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk.

McConnell, C.R., Brue, S.L. Economics. Principles, Problems, and Policies, 13th ed.New York: McGraw-Hill, Inc.1996, 825 p.

Parkin, M. Economics, 6th ed. Boston: Pearson Education, Inc 2003, 860 p.Rosen, H.S. Public Finance, 6th ed. Boston: McGraw-Hill 2002, 570 p.

Samuelson, P.A., Nordhaus, W.D. Economics. New York: McGraw-Hill 1992, 784 lk.Stiglitz, J.E. Economics of the Public Sector, 3rd ed. New York: W.W.Norton &Company 2000, 823 p.Stiglitz, J.E., Walsh, C.E. Economics, 3rd ed. New York: W.W.Norton & Company2002, 829 p.Varian, H.R. Intermediate microeconomics: a modern approach, 3rd ed. New York:Norton 1993, 623 p.



mikroökonoomika - cs.tlu.ee konoomika... · pdf filemonopol ja tootmise...

Documents