1

03.02.2017

Mõõteseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Mõõteseaduse eelnõu on sisuliselt kehtiva mõõteseaduse muutmise seadus, mis on

muudatuste rohkuse tõttu koostatud seaduse terviktekstina. Mõõteseadus on väiksemaid

muudatusi mittearvestades olnud esialgsel kujul jõus alates 2004. aastast. Viimase kümne

aasta jooksul on seda muudetud 11 korda, kuid enamik muudatusi on tulenenud teistest

seadustest ja valitsusasutuste nimemuudatustest. Seaduse sisu ei ole viimase 10 aasta jooksul

muudetud. Selle aja jooksul on mõõteseaduse rakendamisel leitud kitsaskohti, mille

lahendamine eeldab seaduse muutmist. Mõõteseaduse eelnõu eesmärk on korrastada ning

ajakohastada mõõtmiste ja mõõtevahenditega seotud regulatsiooni. Mõõteseadusest

eemaldatakse ühtlasi toote nõuetele vastavuse seaduses (edaspidi TNVS) vastavushindamist

ning korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) käsitletud järelevalvemeetmeid puudutavad sätted,

et vältida dubleerimist mitmes seaduses ja suurendada õigusselgust. Eelnõu suuremad

sisulised muudatused on seotud mõõtetulemuste jälgitavuse tagamise ja kinnispakkide

täitekoguse kontrolli regulatsiooniga ning metroloogia valdkonna infrastruktuuri asutuste

pädevusega.

Eelnõu hõlmab ka riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) muutmist. Tegemist on muudatusega, mis

piiritleb selgemalt, mis tegevuste eest tuleb riigisisese tüübikinnituse väljastamise, muutmise

või kehtivusaja pikendamise korral riigilõivu tasuda. Selleks on esitatud taotluse

läbivaatamine.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post:

triinu.sillamaa@mkm.ee, tel: 625 6391) ja sama talituse juhataja Ingrid Teinemaa (e-post:

ingrid.teinemaa@mkm.ee, tel: 625 6460). Keeletoimetuse on teinud Kristiane Liivoja (e-post:

kristiane.liivoja@mkm.ee, tel: 625 6370) ja juriidilise ekspertiisi Anna-Liisa Kotsjuba (e-

post: Anna-Liisa.Kotsjuba@mkm.ee, tel: 6256360).

Eelnõu koostamises on osalenud ka Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna juhataja

asetäitja Priit Poschlin ja peaspetsialist Toomas Tamm. Eelnõu väljatöötamisse on kaasatud

metroloogia valdkonnas pädevad asutused ja erialaorganisatsioonid: Eesti

Akrediteerimiskeskus koos Eesti Akrediteerimiskeskuse metroloogia tehnilise komiteega,

taatluslaborid ning Eesti Toiduainetööstuse Liit. Mõõtetulemuste jälgitavuse regulatsiooni

väljatöötamisse kaasati lisaks Tehnilise Järelevalve Ametile ka muud riiklikus järelevalves

mõõtja pädevust omavad riiklikud järelevalveasutused: Keskkonnainspektsioon,

Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet

ning Politsei- ja Piirivalveamet.

1.3 Märkused

2

Kuigi eelnõus on vähe põhimõttelisi muudatusi, on muudatuste maht siiski suur. Muudatuste

maht hõlmab üle 1/3 kehtiva mõõteseaduse tekstist. Seetõttu on otstarbekam seaduse parema

loetavuse tagamiseks koostada seaduse muudatused uue terviktekstina.

Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

1) mõõteseaduse 1. jaanuari 2017. a redaktsiooni (RT I, 10.11.2016, 13);

2) riigilõivuseaduse 1. veebruari 2017. a redaktsiooni (RT I, 03.01.2017, 20).

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Mõõteseadus käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele,

tagamaks mõõtetulemuste usaldusväärsus ja jälgitavus. Nõuetele vastava mõõtevahendi

kasutamine on usaldusväärse mõõtmistulemuse saavutamise oluline alus. Mõõtevahendid,

võrreldes tõsteseadmete või lõhkematerjali käitlemisega, ei kujuta endast potentsiaalset ohtu

inimese elule, tervisele või keskkonnale, seetõttu on mõõteseaduses sätestatud nõuete

kehtestamisel lähtutud põhiliselt usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest.

Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on praegu kehtiva mõõteseaduse kaasajastamine,

praktikas esinevate kitsaskohtade ja tõlgendamisprobleemide kõrvaldamine, ebamõistlike

piirangute kaotamine ning selle muutmine praktilisemaks ning üheselt mõistetavamaks.

Eelnõuga soovitakse mõõtmisvaldkonnas lihtsustada regulatsiooni ja suurendada õigusselgust

seal, kus see on võimalik. Käesolev mõõteseaduse eelnõu on sisuliselt kehtiva mõõteseaduse

muutmise seadus, mis on suurearvuliste muudatuste tõttu ja parema loetavuse tagamiseks

koostatud seaduse terviktekstina.

Võrreldes kehtiva mõõteseaduse jõustumise ajaga (2004. a) on vahepeal korrastatud ka muid

seaduseid ja nende muudatustega arvestamine võimaldab samuti mõõteseadust lihtsustada.

Vastu on võetud näiteks KorS ja TNVS. Seetõttu ei pea mõõteseadus enam sisaldama näiteks

nõudeid mõõtevahendi vastavushindamisele, vastavushindamisasutusele ja akrediteerimisele –

neid nõudeid käsitleb ka TNVS. Samuti ei pea mõõteseadus nii detailselt käsitlema

kinnispakkide ja mõõtemahutina kasutatavate pakendite järelevalve käigus kontrollproovide

võtmist ja toodete testimist. Neid nõudeid saab käsitleda KorSi alusel.

Lisaks on eesmärk eemaldada kehtivast mõõteseadusest sätted, mis on kas vananenud või

mille reguleerimiseks või käsitlemiseks seaduse tasemel puudub vajadus. Sel põhjusel

eemaldatakse mõõteseadusest 5. jagu, mis käsitleb mitteautomaatkaalude nõudeid. Muude

mõõtevahendite spetsiifilisi nõudeid ei ole seaduse tasemel käsitletud ja see pole ka vajalik

olnud ning seetõttu ei ole asjakohane käsitleda mitteautomaatkaalude spetsiifilisi nõudeid

mõõteseaduses. Enamik kehtiva mõõteseaduse 5. jaos olevaid nõudeid on sätestatud

majandus- ja taristuministri 12.04.2016 määrusega nr 32 „Mitteautomaatkaalude

metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile,

märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“ (edaspidi määrus nr 32), millega on

viitemeetodil üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL (edaspidi

mitteautomaatkaalude direktiiv) mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs

kohaldatav tekst) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148). Määrus nr 32 on praegu kehtestud

kehtiva mõõteseaduse § 21 lõike 2, TNVSi § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26. augusti

3

2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra

kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 1 lõike 1 punkti 16 ja lõike 2

alusel. TNVS on sisuliselt sobivam seadus eelnimetatud määruse kehtestamiseks, kui seda on

mõõteseadus, kuna sätestab toodetele üldised nõuded, sh vastavushindamise ja turujärelevalve

reeglid, mistõttu edaspidi ei olegi vajalik mõõteseaduse alusel mitteautomaatkaaludele

nõudeid kehtestada. Eelnõuga sisuliselt nõuded mitteautomaatkaaludele ei muutu, muutub

vaid õiguslik vorm.

Esimene suurem sisuline muudatus puudutab mõõtetulemuse jälgitavuse nõude ulatuse ja

selliseks mõõtmiseks kasutatavale seadmele kehtestatud nõuete muutmist. Kehtiv

mõõteseadus piiritleb mõõtmised, millal peab olema mõõtetulemuse jälgitavus tagatud.

Samuti võib kehtiva regulatsiooni järgi pädev mõõtja kasutada ainult taadeldud või jälgitavalt

kalibreeritud mõõtevahendit. Eelnõuga seotakse mõõtetulemuse jälgitavuse nõue vastava

valdkonna õigusaktiga, milles saab kehtestada valdkonnaspetsiifilised nõuded mõõtmisele või

viidata vajadusel mõõtetulemuse jälgitavuse tagamise nõudele mõõteseaduses. Kehtiva

mõõtetulemuse jälgitavuse nõude kohaldamisala on rakendamisel osutunud liiga

laiaulatuslikuks, mis ongi muudatuse põhjuseks. Praktikas üleskerkinud probleemide tõttu on

vajalik erinevates valdkondades korraldada mõõtmised vastavalt konkreetsete valdkonna

mõõtmiste iseloomule ja vajadusele. Täiendavalt lubatakse muudatusega pädevatel mõõtjatel

kasutada mõõtmiseks seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole

metroloogiliselt võimalik (nt GPS-seadmed). Sellisel juhul peab pädev mõõtja järgima

asjakohast metoodikat ja kasutama seadme töökorras oleku kontrollimiseks tootja poolt,

rahvusvahelises standardis, õigusaktis või muus normdokumendis ettenähtud protseduure.

Teine suurema mõjuga muudatus puudutab kinnispaki täitekoguse kontrollimisele kehtestatud

nõudeid. Täpsemalt muutuvad kinnispaki täitekoguse kontrollimise dokumentatsiooni

olemasolu ja säilitamise nõuded. Kehtiv mõõteseadus nõuab kinnispaki täitekoguse

kontrollimise dokumentatsiooni olemasolu ja säilitamist kahe aasta vältel kõigilt

kinnispakkide pakendajatelt ja importijatelt. Kehtiva mõõteseadusega on kehtestatud EÜ

Nõukogu direktiiviga 76/211/EMÜ (edaspidi direktiiv 76/211/EMÜ) teatavate toodete massi

või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L

046, 21.02.1976, lk 1–11), viimati muudetud direktiiviga 2007/45/EÜ (ELT L 247,

21.09.2007, lk 17–20) e-märgisega kinnispakkidele nõuded ka harmoneerimata valdkonnale

ehk tavalistele e-märgiseta kinnispakkidele. Tol ajal oli kaalutluseks see, et reeglid oleksid

ühesugused, mis lihtsustaks valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel, tarbijatel ja

järelevalveasutusel reegleid järgida ning nende järgimist kontrollida. Kehtivate reeglite

rakendamisel on tõdetud, et teatud nõuded (nt dokumenteerimine) on suure halduskoormusega

ja mõistlik on nõude leevendamine. Seetõttu muudetakse eelnõuga dokumentatsiooni

omamine kohustuslikuks vaid sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele. Täitekoguse kontrolli

dokumentatsioon iseenesest ei taga kinnispaki täitekogust, täitekoguse kontrollimisel on

oluline kasutada kontrollitud mõõtevahendit (taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud).

Järelevalve käigus on tõdetud, et mõningal juhul täidab käitleja dokumentatsioonikohustust

ainult seaduse nõude tõttu, ilma sisulist kasu saamata. See on ettevõtjatele liigne

halduskoormus. Dokumentide säilitamise tähtaega lühendatakse ühe aastani, mis on

kooskõlas Euroopa riikide legaalmetroloogia koostöö organisatsiooni WELMEC soovituslike

juhistega. Dokumentide säilitamisaja lühendamise põhjuseks oli paljude toodete

realiseerimisaeg, mis on lühem kui kaks aastat. Täitekoguse kontrolli dokumentide olemasolu

on vajalik kinnispaki täitekoguse nõuetekohasuse tõendamiseks tarbija kaebuse lahendamisel

ja järelevalve käigus.

Eelnõuga muudetakse seaduse 3. peatükki: nii pealkirja kui ka vähendatakse sisu. Uus pealkiri

on „Metroloogia valdkonna pädevad asutused“. Selles peatükist jäävad võrreldes kehtiva

4

mõõteseadusega välja metroloogianõukogu, mõõteteenistust, Eesti akrediteerimiskeskust ning

akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaboreid käsitlevad paragrahvid. Akrediteerimist

reguleerib TNVS, mistõttu ei ole vajalik sama teemat mõõteseaduses käsitleda.

Metroloogianõukogu ei ole olnud vajadust viimasel ajal kokku kutsuda. Metroloogias üles

kerkinud probleemide lahendamisel on pöördutud konkreetset teemat valdava pädeva asutuse

ja isiku poole.

Seadusele on koostatud väljatöötamiskavatsus juulis 2012, mis kooskõlastati märkustega.

Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustega on leitav eelnõude infosüsteemist EIS (toimiku

nr 12-0942). Kuigi väljatöötamiskavatsuses käsitleti võimaliku lahendusena mõõteseaduse

muudatust, on asjakohane käeolevaks hetkeks suurenenud muudatuste hulga tõttu uue

mõõteseaduse tervikteksti kehtestamine. Enamus hilisemaid muudatusi ei ole sisulised, vaid

käsitlevad aegunud või teistes õigusaktides korratavate sätete eemaldamist. Eelnõu vastab

väljatöötamiskavatsusele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 6. peatükist:

1. peatükk – üldsätted;

2. peatükk – legaalmetroloogiline kontroll;

3. peatükk – metroloogia valdkonna pädevad asutused;

4. peatükk – riiklik järelevalve;

5. peatükk – vastutus;

6. peatükk – rakendussätted.

Järgnevalt esitatakse täpsemad selgitused eelnõu sisu ning muudatuste osas.

Peatükis 1 sätestatakse üldsätted, milleks on seaduse reguleerimisala, olulisemad mõisted,

rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuse

edastamine, etalonide valik ja kasutamine ning mõõtetulemuste jälgitavuse tagamise

regulatsioon.

Paragrahv 1 sätestab seaduse reguleerimisala, kuhu kuulub rahvusvahelisele mõõtühikute

süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuse edastamine, mõõtetulemuse

jälgitavuse tõendamise alused, legaalmetroloogiline kontroll, metroloogia valdkonna pädevad

asutused ja nende ülesanded ning mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus.

Seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (lõige 2). Säte

on vajalik tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 112 lõike 2 sättest. Nimelt kohaldub

haldusmenetluse seadus eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele üksnes siis, kui

eriseadus seda ette näeb. Lisaks kohaldatakse täiendavalt ka TNVSi sätteid, arvestades

mõõteseadusest tulenevaid erisusi.

Sisuline muutus selles paragrahvis puudutab seaduse regulatsiooniala muutust, kus

metroloogia infrastruktuur asendatakse metroloogia valdkonna pädevate asutustega. Muud

selle paragrahvi muudatused on redaktsioonilised.

Paragrahv 2 sisaldab seaduse kesksete terminite määratlusi. Arvestades asjaoluga, et

mõõtevahendite valdkonda reguleerib ka Euroopa Liidu õigus ja TNVS, on osad terminid

avatud TNVSis ning ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL (edaspidi

mõõtevahendite direktiiv) mõõtevahendite kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) ja mis

asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/22/EÜ (edaspidi direktiiv

5

2004/22/EÜ) (ELT L 135, 30.04.2004, lk 1‒80) mõõtevahendite kohta, mitteautomaatkaalude

direktiivis. Seetõttu ei ole nende dubleeriv esitamine käesolevas seaduses põhjendatud.

Samuti analüüsiti mõistete esitamise vajalikkust seaduse tasandil. Eeltoodust tulenevalt on

eelnõuga eemaldatud mõisted akrediteerimine, kasutusele võtmine, legaalmetroloogiline

kontroll, tootja, tootja volitatud esindaja, turule laskmine ja vastavushindamismärgis.

Kehtivast mõõteseadusest eemaldatakse ka seaduses mittekasutatav, kuid defineeritud mõiste

– parim tõendatud mõõtevõime. Paljude mõistete osas on tehtud redaktsioonilist muudatusi.

Kehtivas mõõteseaduses on enamiku mõõtmisi käsitlevate terminite defineerimisel aluseks

olnud Eesti standard EVS 758:1998 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“, millele 2009.

aastal väljastati uus versioon EVS 758:2009 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“.

Standardi EVS 758:2009 koostamisel on aluseks olnud rahvusvaheline juhend ISO/IEC Guide

99:2007 „International vocabulary of metrology – Basic and general concepts and associated

terms (VIM)“. Standardis EVS 758:2009 on mõistete definitsioone ühtlustatud juhendiga

ISO/IEC Guide 99:2007 ja see tingis ka mõnede mõistete ümbersõnastamise mõõteseaduses.

Niisugusteks mõisteteks on näiteks etalon, tugietalon, mõõtetulemus ja mõõtevahend.

Põhiühikuid defineeritakse tänapäeval rahvusvahelise ühikute süsteemi (SI) ühikute

definitsioonide kaudu. Sellest tulenevalt viiakse tegeliku olukorraga vastavusse ka

mõõteseaduses kasutatav jälgitavuse mõiste, mis edaspidi on defineeritud kui mõõtetulemuse

või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada rahvusvahelise mõõtühikute

süsteemi (SI) põhiühikuga katkematu võrdlusteahela (kalibreerimise hierarhia) kaudu ja kus

iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusesse.

Paragrahvis 2 täpsustatakse lisaks valideeritud taatlusmetoodika mõistet. Valideeritud

taatlusmetoodika mõiste vajab muutmist, sest tegelikkuses sellist dokumenti nagu

taatlusjuhend taatluslaboris ei kasutata. Laboris on kasutusel taatlusmetoodikad, kus on

piisava täpsusega kirjeldatud kogu taatlusprotsess. Arusaamatuste vähendamiseks ning

sõnastuse lihtsustamise eesmärgil on valideeritud taatlusmetoodika edaspidi defineeritud kui

taatluslaboris rakendatava mittestandardse taatlusprotsessi üksikasjalik kirjeldus, mille

sobivus taatluse läbiviimiseks on labori poolt kontrollitud ja labori akrediteerimise käigus

heaks kiidetud. Mõiste on kooskõlas rahvusvahelise legaalmetroloogia

terminoloogiasõnastikuga (VIML) ning Eesti standardiga EVS 758:2009 „Metroloogia:

Terminid ja määratlused“. Võrreldes kehtiva seadusega uusi termineid lisatud ei ole.

Paragrahv 3 sätestab, et Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi

(SI) põhiühikuid, nendest tuletatud ühikuid, nende kord- ja osaühikuid ning rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikuid. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahendile,

mõõtetulemusele ja mõõtühiku abil väljendatud suurusele majandus-, haldus- ja

õppetegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas ning standardimisel. Kui see

tuleneb siduvatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest, ei nõuta kohustuslike

mõõtühikute kasutamist õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses. Paragrahvis antakse

Vabariigi Valitsusele volitusnorm Eestis kasutatavate rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi

(SI) põhiühikute, nendest tuletatud ühikute, nende kord- ja osaühikute ning rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikute ja nende kasutamise viisi kehtestamiseks. Määrus käsitleb ka aja

suurust, mida kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega. Suveaeg on aasta see periood,

kus kellad keeratakse ülejäänud aastaga võrreldes 60 minuti võrra ette. Kuna liikmesriigid

kohaldavad suveaja korda, on siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu Euroopa

Ühenduses ühine kuupäev ja aeg suveaja alguse ja lõpu jaoks.

Paragrahvi 4 kohaselt lähtutakse etalonide arendamisel eelkõige riigi vajadustest, kuna riik

kohustub katma riigietaloni soetamise, säilitamise, arendamise, kalibreerimise ja

rahvusvahelise võrdlemisega seotud kulutusi. Materiaalmõõdu või mõõtesüsteemi võib

6

tunnistada riigietaloniks vaid akrediteeritud või rahvusvahelise leppega tunnustatud

etalonilabori kalibreerimistulemuste alusel. Riigietaloni puudumisel võib metroloogia

toimimiseks olulises valdkonnas määrata riigi tugietaloni, arvestades olemasolevat pädevust

ja ressurssi. Riigi- või tugietaloni valimisel arvestatakse ühiskonna ja ettevõtluskeskkonna,

avaliku halduse, teadus- ja uurimistegevuse vajadusi ning kohustusi seoses rahvusvaheliste

lepingutega. Riigi- või tugietaloni valiku aluseks on vajadus- ja tasuvusanalüüs, millest

tulenevalt otsustab majandus- ja taristuminister etaloniga seotud kulutuste hüvitamise riigi

poolt. Paragrahvis antakse majandus- ja taristuministrile volitusnorm riigi- ja tugietalonide

valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra, nende säilitamiseks, arendamiseks,

kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu

ning riigi- ja tugietalonide nimistu kehtestamiseks.

Paragrahv 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise alused. Jälgitavus on

mõõtetulemuse omadus, mis võimaldab seda seostada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi

(SI) ühikuga katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse

mõõtemääramatusesse. Mõõtetulemus on tõendatult jälgitav, kui selle on läbi viinud mõõtja,

kelle kompetentsust on hinnanud ja tõendanud Eesti Akrediteerimiskeskus akrediteerimise või

erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel, järgides ka TNVSist tulenevat.

Akrediteerimisel hinnatakse mõõtja vastavust asjakohastele katselaborile

kompetentsusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi (EVS-EN ISO/IEC 17025)

nõuetele. Akrediteerimine toimub rahvusvahelistes standardites sätestatud

akrediteerimisprotseduuride ja nõuete järgi.

Praegu kehtivas mõõteseaduses peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud tolli- ja

maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral, riikliku järelevalve käigus, ekspertiisi tegemisel

kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses, väärteo kohtuvälises

menetluses ning muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

Mõõteseadusega kehtestatud mõõtetulemuse jälgitavuse nõude kohaldamisala on

rakendamisel osutunud liiga laiaulatuslikuks. Tekkinud on olukord, kus riiklikus järelevalves

mõõtmisi ei teostata, kuna mõõtetulemuse jälgitavuse tagamine on liiga keeruline ja kulukas.

Mõõtmise puhul, kus mõõtetulemuse jälgitavuse tagamiseks tehtavad kulutused ületavad

hinnanguliselt kõrgest usaldusväärsuse tasemest saadava kasu, võiks kasutada lihtsamat viisi

mõõtmise läbiviimiseks. Niisuguseks lihtsaks mõõtmisteks on ühe mõõtevahendiga

mõõtmine, kus mõõtevahendi näit ongi mõõtetulemus. Näiteks mõõdulindiga pikkuse

mõõtmine, kaalu või vedelikuarvesti kasutamine koguse määramisel. Praegu on olukord, kus

tehingus (näiteks kala müük tarbijale) piisab taadeldud kaalu kasutamisest mõõtetulemuse

jälgitavuse tagamiseks, kuid järelevalves (püütud kala koguse kontroll) peab olema sarnase

mõõtmise korral pädev mõõtja. Sisuliselt ei suurenda sellise mõõtmise puhul mõõtja pädevuse

nõue mõõtmiste usaldusväärsust, piisaks nõudest mõõtevahendile. Üles kerkinud probleemide

tõttu on välja töötatud regulatsioon, mis tagaks mõõtmise jälgitavuse vaid seal, kus see on

oluline. Käesoleva eelnõuga seotakse mõõtetulemuse jälgitavuse nõue eriseaduse ja tema

alamaktiga. Valdkonnas, kus mõõtmised ei vaja kõrget täpsustaset, oleks võimalik läbi viia

mõõtmisi selle valdkonna jaoks piisava täpsusega. Mõõteseadusse on jäetud reeglid, kuidas

mõõtetulemuse jälgitavust tagada akrediteeritud labori ja pädeva mõõtja erialase hindamise

kaudu, kuid muudetud on nõude kohaldamisala. Eelnõu järgi peab mõõtetulemuse jälgitavus

olema tagatud mõõteseaduse §-s 5 kehtestatud viisil, kui muu õigusakt seda nõuab. Seega ei

rakenduks edaspidi mõõtetulemuse jälgitavuse nõue enam automaatselt kõigile mõõtmistele.

Selliselt on mõõtetulemuse jälgitavus tagatud valdkondades, kus mõõtmise usaldusväärsus on

nõutav kõrgeimal tasemel. Mitmetes õigusaktides on sätestatud valdkonna mõõtmistele

mõõtetulemuse jälgitavuse nõue, kuigi see on ka horisontaalselt kehtiva mõõteseadusega

sätestatud. Sellised mõõtmised on näiteks tolli- ja aktsiisikauba mõõtmised, mis on

7

reguleeritud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning tolliseadusega. Mõõtetulemuse

jälgitavuse nõude viimine eriseadustesse parandab ka õigusselgust. Praegu kehtiva

mõõteseaduse rakendamisel on korduvalt kerkinud üles küsimus, kas mõõtmine ikka peab

olema tehtud jälgitavalt. Täpsema korra, kuidas toimub mõõtja erialase pädevuse hindamine

ja tõendamine, kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kelleks on majandus- ja

taristuminister.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on lisatud § 5 lõige, mis sätestab erisuse, et eriseaduse või

selle alamaktiga võib lubada pädeval mõõtjal kasutada mõõtmisteks jälgitavalt kalibreerimata

seadet, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat. Laialdaselt

kasutatakse mitmetel pikkuse ja geomeetriliste mõõtmistel ülemaailmse

satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi GNSS) vastuvõtuseadmeid (edaspidi GPS-seadmed).

GPS-seadmete jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, samas on võimalik kehtestada muud

asjakohased kontrollinõuded. Näiteks kõigile maapõue- ja keskkonnatasude kohaldamisalas

tehtavatel mõõdistustel, milleks kasutatakse GPS-seadet, tuleb GPS-seadme mõõtmistulemuse

täpsust kontrollida enne ja pärast igat mõõdistust geodeetilisel punktil. Kõikide geodeetiliste

punktide andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Niisugusteks mõõtmisteks võivad

olla geomeetrilised mõõtmised keskkonnajärelevalves või kahjude määramisel, näiteks

objektide omavaheliste kauguste määramine keskkonnakaitse nõuete järelevalves või maa-ala

pindala määramine keskkonnakahju kindlaks tegemisel.

2. peatükk reguleerib mõõtevahendi legaalmetroloogilist kontrolli.

Eelnõu paragrahvis 6 defineeritakse legaalmetroloogilise kontrolli liigid, milleks on

mõõtevahendi metroloogiline kontroll, toodetud ja imporditud kinnispaki täitekoguse ning

mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontroll. Mõõtevahendi metroloogiline kontroll

jaguneb omakorda vastavushindamiseks, riigisiseseks tüübikinnituseks,

legaalmetroloogiliseks ekspertiisiks ja riigisiseseks taatlemiseks.

Paragrahv 7 sätestab mõõtevahendi metroloogilise kontrolli nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1

kohaselt võib metroloogilisele kontrollile allutada mõõtevahendi, mida kasutatakse tehingus

pikkuse, ruumala, massi, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, vedeliku- ja

gaasikoguse ning tiheduse ja ainesisalduse mõõtmiseks; tasu arvestamiseks transpordi-, side-

ja postiteenuse osutamisel; tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest; riikliku järelevalve

teostamisel; ekspertiisi teostamisel kohtumenetluses või väärtegude kohtuvälises menetluses;

ravimi valmistamisel ja kontrollimisel; meditsiinis patsiendi tervise kontrollimisel,

diagnoosimisel ja ravimisel; kinnispaki täitekoguse ja mõõtemahutina kasutatava pakendi

mahu kontrollimisel.

Paragrahvi 7 lõikes 2 sätestatakse mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigid, mille enne

turule laskmist ja kasutusele võtmist peab mõõtevahend olema läbinud. Mõõtevahend, millele

on kehtestatud nõuded mõõtevahendite direktiiviga, peab läbima vastavushindamist vastavalt

mõõtevahendite direktiivile. Sellised mõõtevahendid on vee-, aktiivelektrienergia-, soojus- ja

gaasiarvesti ja gaasi leppekoguse mõõtur, kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteem

vedeliku (välja arvatud vesi) koguse mõõtmiseks, automaatkaal, taksomeeter, materiaalmõõt,

dimensioonimõõtevahend ning heitgaasianalüsaator. Mitteautomaatkaal peab läbima

vastavushindamise vastavalt mitteautomaatkaalude direktiivis sätestatud nõuetele.

Mõõtevahend, millele on kehtestatud nõuded seda liiki mõõtevahendit käsitlevas Euroopa

Ühenduse Nõukogu direktiivis (edaspidi EÜ üksikdirektiiv), peab läbima metroloogilise

kontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/34/EÜ (edaspidi direktiiv

2009/34/EÜ) mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete

kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24). See metroloogilise kontrolli liik kohaldus vee-,

8

gaasi- ja staatilistele elektriarvestitele ning kestva dünaamilise toimimisega

mõõtesüsteemidele vedelike (välja arvatud vesi) koguste mõõtmiseks, mis lasti turule enne 1.

novembrit 2016. a. EÜ üksikdirektiivide lõplik loetelu on toodud Tehnilise Järelevalve Ameti

kodulehel (http://tja.ee/teavet-legaalmetroloogiast/). Direktiivi 2004/22/EÜ üleminekuaeg

lõppes 30. oktoobril 2016. a, mis tähendab, et pärast seda peavad kõik uued mõõtevahendite

direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad mõõtevahendid läbima vastavushindamise vastavalt

mõõtevahendite direktiivile. Neljandasse gruppi kuuluvad mõõtevahendid, millele ei ole

direktiividega nõudeid kehtestatud. Need mõõtevahendid peavad enne turule laskmist ja

kasutusele võtmist läbima riigisisese esmataatluse riigisisese tüübikinnitustunnistuse või

kalibreerimistulemuse alusel.

Lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, milles tulenevalt lõikes 1 loetletud mõõtevahendite

kasutusaladest kehtestab majandus- ja taristuminister kohustuslikule metroloogilisele

kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, nendele esitatavad nõuded ning

taatluskehtivusajad koos nõuetega statistilisele taatlusele. Võrreldes kehtiva mõõteseadusega

muudetakse volitusnormi seoses statistilise taatlemise võimaldamisega. Edaspidi võib teatud

tingimustel läbi viia mõõtevahendite statistilist taatlemist. Statistilise taatluse kasutamine on

võimalik ja otstarbekas suure hulga samatüübiliste, samades keskkonnatingimustes ning

kindla lühikese perioodi jooksul (üks aasta) vastavushinnatud ja kasutusele võetud

mõõtevahendite korral. Eelnimetatud tingimustele vastavad kõige paremini tarbearvestid, eriti

nutikad elektriarvestid. Praegu on paljude mõõtevahendite direktiivi kohaste mõõtevahendite

vastavushindamisel kasutusel statistiline taatlus. Sarnaste reeglite alusel on võimalik teostada

ka riigisisesel kordustaatlusel statistilist taatlust. Statistilisel taatlusel saab tunnistada

taadelduks samatüübiliste mõõtevahendite kogumi hulgast esindusvalimisse kuuluvate

mõõtevahendite taatlustulemuse põhjal kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid. See

tähendab, et esindusvalimi taatlustulemus laiendatakse tervele kogumile. Samas kui

esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid ei vasta taatlusnõuetele, tuleb esitada kõik

kogumisse kuuluvad mõõtevahendid taatlusele. Muudatusega väheneb ettevõtjatel

kordustaatlusele esitatavate mõõtevahendite arv, millega on võimalik saavutada

märkimisväärne kulude kokkuhoid. Statistiline kordustaatlus eeldab ettevõtjalt mõningast

administratiivset koormust (kogumite loomine, valimite moodustamine). Esindusvalimi

suurus tervest kogumist moodustab 1,3% kuni 4% (sõltub kogumi suurusest) ehk taatlusele

tuleb esitada vaid väga väike osa kasutusel olevatest mõõtevahenditest. Esindusvalim

moodustatakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt juhuslikkuse printsiibil. Seletuskirjale on

lisatud vastava rakendusakti kavand. Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite

nimistu kehtestamise eesmärgiks on tagada kindlates kasutusvaldkondades mõõtmise

usaldusväärsus. Näiteks peab kasutama taadeldud mitteautomaatkaalu kauplustes kauba

koguse mõõtmisel, taadeldud kütusetankurit tanklates kütuse müümisel ning

liiklusjärelevalves tehtaval mõõtmisel taadeldud kiirusmõõturit.

Lõike 4 alusel peab Tehnilise Järelevalve Amet avaldama oma veebilehel nende EÜ

üksikdirektiivide loetelu ja kehtivustingimused, mille alusel on välja antud EÜ

tüübikinnitustunnistus, samuti EÜ tüübikinnitustähise ja EÜ esmataatluse märgise ning

vastavusmärgise kirjeldused ja kehtivusajad. Eelnimetatud andmed on paljudes erinevates

dokumentides, mistõttu info parema kättesaadavuse tagamiseks mõõtevahendite kasutamisega

seotud isikutele (müüjatele, kasutajatele ja taatlejatele) on nende andmete avaldamine ühes

kohas vajalik.

Lõikes 5 sätestatakse, et taatlemisele kuuluva mõõtevahendi turule laskjal on kohustus omada

ja esitada mõõtevahendi ostjale, taatluslaborile ja riikliku järelevalve teostajale nende soovil

EÜ või Euroopa Liidu tüübihindamis- , konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuse

koopia või Eesti riigisisene tüübikinnitustunnistus. Dokumendi nimetus sõltub sellest, kas

9

nõuded mõõtevahendile tulenevad Euroopa Liidu või riigisisestest õigusaktidest. EÜ või

Euroopa Liidu tüübihindamis- , konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuse või

Eesti riigisisese tüübikinnitustunnistuse alusel teeb taatluslabor riigisisest kordustaatlust,

mistõttu on see dokument vajalik kogu mõõtevahendi kasutusaja jooksul. Samas

mõõtevahendi turule laskja ei pruugi tegutseda sama kaua.

Paragrahvist 7 on kehtiva seadusega võrreldes eemaldatud kaks lõiget. Neist esimese järgi oli

keelatud turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud

mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Antud lõige kordas, et kui

mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse ja seda kasutatakse nimistus

nimetatud kasutusalal, siis peab olema taatluskohustus täidetud. Kuna see nõue on tegelikult

juba kehtestatud käesoleva paragrahvi volitusnormiga, siis ei ole otstarbekas seda nõuet

seaduses korrata. Teine eemaldatud lõige käsitles toote turule laskmise nõudeid, mis nüüd on

ühtse õigusloome eesmärgil kõigi toodete osas reguleeritud TNVSiga ja seetõttu eemaldati

mõõteseadusest.

Paragrahvis 8 sätestatakse riigisisese tüübikinnituse kohaldamise kohustus taatlemisele

kuuluvale mõõtevahendile ning loetletakse juhud, millal ja missuguseid mõõtevahendeid võib

taatlemisele võtta tüübikinnituseta. Riigisisene tüübikinnitus on kohustuslik metroloogilise

kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendil, millele ei ole Euroopa Liidu direktiividega

nõudeid kehtestatud. Riigisisest tüübikinnitustunnistust ei pea omama alkoholi ja vedelkütuse

mõõtemahuti ning selle juurde kuuluv püsitorustik.

Kehtiva mõõteseadusega võrreldes on §-st 8 eemaldatud lõige, mille järgi ei mõjuta

taatluskohustuse täitmisel kasutusel oleva mõõtevahendi tüübikinnituse kehtivusaja

lõppemine selle mõõtevahendi edasise kasutamise õigust. Selle nõude õigem käsitluskoht on

riigisisese taatluse paragrahvis, kus seda ka reguleeritakse.

Paragrahvis 9 sätestatakse direktiividega reguleerimata alas olevale mõõtevahendile

riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise kord. Riigisisest tüübikinnitust rakendatakse mõõtevahendile, millele ei ole

kehtestatud nõudeid Euroopa Liidu direktiividega, kuid sellise mõõtevahendi

legaalmetroloogiline kontroll on oluline tagamaks riigile, ettevõtjatele ja kodanikele olulises

valdkonnas mõõtmise usaldusväärsus. Seega ilmselt jääb riigisiseste tüübikinnitustega kaetud

mõõtevahendite hulk marginaalseks, sest enamikule olulistes valdkondades kasutusel

olevatele mõõtevahenditele on kehtestatud nõuded Euroopa Liidu direktiividega. Praegu

väljastatakse riigisiseseid tüübikinnistusi näiteks kiirusmõõturitele ja tõenduslikele

alkomeetritele, mis on kasutuses riiklikus järelevalves.

Taotluse riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamiseks, muutmiseks või kehtivusaja

pikendamiseks esitab mõõtevahendi tootja või tootja volitatud esindaja, üksikeksemplarina

ostetud mõõtevahendi korral ka levitaja või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes

taotlusele lisatud dokumentide alusel hindab legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus

mõõtevahendi tüübi vastavust Eesti õigusaktides ning asjakohastes dokumentides sätestatud

metroloogilistele ja tehnilistele nõuetele. Mõõtevahendi nõuetele vastavuse tõendamise

aluseks on Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis väljastatud riigisisene

tüübikinnitustunnistus või mõni muu asjakohane nõuetele vastavust tõendav dokument,

samuti akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori katse- või kalibreerimistulemus. Vajaduse

korral võib Tehnilise Järelevalve Amet mõõtevahendi saata akrediteeritud katse- või

kalibreerimislaborisse lisakatsetusele või -kalibreerimisele, mille põhjendatud kulud kannab

taotleja.

10

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on enamus § 9 muudatusi redaktsioonilised. Sisulise

muudatusena on lisatud võimalus väljastada tüübikinnitusi tähtajatult. Praegu kehtiva korra

järgi oli tüübikinnitustunnistuse maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat. Mõõtevahendile, mille

alusdokument (näiteks teise liikmesriigi tüübikinnitus) oli tähtajatu kehtivusega, ei olnud

võimalik väljastada sama tähtajaga Eesti riigisisest tüübikinnitust. See oli liigselt koormav

riigisisene nõue, mis sundis tüübikinnituse taotlejat (ettevõtjat) ainult Eesti dokumendi ajalise

kehtivuse tõttu uut taotlust esitama ja riigilõivu tasuma. Ka Tehnilise Järelevalve Ametile on

sellise taotluse läbivaatamine ja tunnistuse uuendamine liigne töökoormus, mis ei omanud

sisulist väärtust. Tüübikinnitustunnistus või selle väljastamisest keeldumine on

haldusmenetluse otsus, millele kohalduvad haldusmenetluse sätted.

Paragrahvi 9 lõikega 8 täpsustatakse riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamisel,

muutmisel ja kehtivusaja pikendamisel makstava riigilõivu maksmise kohustust. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt tasub riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotleja riigilõivu ainult juhul,

kui legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus tehakse positiivne otsus ehk otsustatakse väljastada

riigisisene tüübikinnitustunnistus. Edaspidi kaasneb riigilõivu maksmise kohustus alati

nimetatud tegevuste läbiviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest. Taotluse esitajaks

antud olukorras on mõõtevahendi tootja või tema volitatud esindaja, samuti mõõtevahendi

tarnija ja valdaja, kui mõõtevahend on toodud Eestisse komplektse seadmena või sisseseade

osana, samuti üksikostuna. Uue sõnastuse kohaselt tasutakse vastav riigilõiv enne toimingu

tegemist. Varasemalt andis Tehnilise Järelevalve Amet taotluse ja sellele lisatud dokumentide

läbivaatamise järel taotlejale teada, kui oli otsustanud väljastada tunnistuse. Taotleja tasus

seejärel riigilõivu, mille laekumise järel väljastas Tehnilise Järelevalve Amet tunnistuse.

Keeldumise korral vormistati sellekohane teatis ning riigilõivu ei pidanud taotluse ja sellele

lisatud dokumentide läbivaatamise eest taotleja tasuma. Nii tunnistuse väljastamise kui ka

keeldumise korral on legaalmetroloogilise ekspertiisi tegija töömaht sama, kuid varasemalt ei

pidanud keeldumise puhul taotleja riigilõivu tasuma. Samuti vabastab muudatus oma

algatatud tüübikinnitustunnistuste muudatuste korral riigilõivu tasumisest Tehnilise

Järelevalve Ameti, kes on tüübikinnitustunnistusi väljastav asutus, riigilõivu tasumisest juhul,

kui amet ise on tüübikinnituse muudatuse algataja. Tehnilise Järelevalve Amet on

tüübikinnituse muudatuse algataja näiteks juhul, kui nõuded seadustes on muutunud ja

vanemates tüübikinnitustes on probleeme tekitavad nõuded vaja ajakohastada. Leiame, et

Tehnilise Järelevalve Amet tuleks vastava lõivu maksmisest vabastada, kuna Tehnilise

Järelevalve Ameti näol ei ole tegemist mõõtevahendi tootja, volitatud esindaja, tarnija või

valdajaga. Nimetatud olukord tekib hinnanguliselt kord kolme aasta jooksul ning ei tooks

seega kaasa olulist raha laekumist riigieelarvesse. Praegu on eelnimetatud toimingu riigilõiv

240 eurot.

Paragrahvi 9 lõikega 9 sätestatakse riigisisese tüübikinnitusega mõõtevahendi

tüübikinnitustähise regulatsioon. Eesti riigisisese tüübikinnitusega mõõtevahendid peavad

olema tähistatud tüübikinnitustähisega, mis on kirjeldatud Eesti riigisiseses

tüübikinnitustunnistuses. Kui mõõtevahendile on määratud Euroopa Majanduspiirkonna riigi

või Šveitsi riigisisese tüübikinnitustunnistusega juba selle riigi tüübikinnitustähis, siis

täiendavalt Eesti tüübikinnitustähist riigisisese tüübikinnitustunnistusega ei nõuta.

Tüübikinnitustähisega on kohustus mõõtevahend märgistada tootjal, importijal või tootja

volitatud esindajal.

Paragrahvi 9 lõikes 10 sätestatakse juhud, millal legaalmetroloogia asutus tunnistab kehtetuks

riigisisese tüübikinnitustunnistuse. Legaalmetroloogia asutus võib tüübikinnitustunnistuse

kehtetuks tunnistada kui taotleja on esitatud valeandmeid, mille tõttu näiteks tunnistuses

nimetatud mõõtevahendi tüüp reaalset ei läbi taatlust ehk ei vasta tüübikinnituses toodud

nõuetele. Samuti tunnistatakse kehtetuks sellised tüübikinnitustunnistused, mis on

11

väljastamise ajal kehtinud õiguses toodud nõuetega kooskõlas, kuid kehtivat õigust on

muudetud. Näiteks on muudetud mõõtevahendi täpsusnõudeid rangemaks või on tegemist

tehnoloogiliselt vananenud mõõtevahendiga ja ta ei vasta tänapäevastele tehnilistele

normidele. Kui tüübikinnitusega mõõtevahendi kasutamisel ilmneb viga, mis ei võimalda seda

tüüpi mõõtevahendeid eesmärgipäraselt kasutada, on ka legaalmetroloogia asutusel võimalik

tüübikinnitustunnistus kehtetuks tunnistada. Kui legaalmetroloogia asutuseni jõuab teave (nt

taatluslabori või mõõtevahendi kasutate poolt) ühe mõõtevahendi tüübi korduva ja süsteemse

vea ilmnemisest, on asutusel võimalik hinnata vea sisu ja põhjendatud juhul

tüübikinnitustunnistus kehtetuks tunnistada.

Paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatakse riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamise

vormistamine otsusena ja sellest teavitamise viis. Kehtetuks tunnistamise otsusest teavitatakse

tüübikinnituse taotlejat ja selle mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid hiljemalt viie

tööpäeva jooksul. Taatluslaborite teavitamine on vajalik, et kehtetuks tunnistatud

tüübikinnitustunnistuse alusel mõõtevahend taatlust ei läbiks.

Paragrahvi 9 lõikes 12 on sätestatud volitusnorm, mille alusel valdkonna eest vastutava

ministri määrusega kehtestatakse riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise,

muutmise ja kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord. Võrreldes

kehtiva mõõteseadusega volitusnormi ei muudeta ja ka suuri sisulisi muudatusi eelnimetatud

rakendusaktis ei ole plaanis teha.

Paragrahv 10 sätestab taatluskohustuse täitmise protseduurid, neid teostavad pädevad

asutused, taatluskohustuse kandja ja tema kohustused, taadelduks tunnistamise võimaluse

ning rikutud taatlusmärgise rolli taatluskohustuse täitmisel. Mõõtevahendi taatluskohustus on

täidetud, kui mõõtevahend on läbinud EÜ esmataatluse, mõõtevahendite või

mitteautomaatkaalude direktiivi kohase vastavushindamise, riigisisese esmataatluse või

kordustaatluse. EÜ esmataatlust teeb mõõteseaduse § 15 nõuetele vastav taatluslabor.

Mõõtevahendite ja mitteautomaatkaalude direktiivi vastavushindamist teeb vastavas

valdkonnas pädevuse saanud teavitatud asutus. Teavitatud asutus on vastavushindamisasutus,

kes teeb vastavushindamise toiminguid (kalibreerib, katsetab, sertifitseerib, inspekteerib) ja

kes on saanud tegutsemiseks mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi antud tegevusloa

ja temast on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike.

Riigisisest esma- ja kordustaatlust teeb mõõteseaduse § 13 nõutele vastav taatluslabor.

Mõõteseaduse § 7 lõikes 3 oleva volitusnormi alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli

nimistu lisas on erinevatele mõõtevahendite liikidele kehtestatud metroloogilise kontrolli

protseduuri võimalused. Võrreldes praegu kehtiva mõõteseadusega on lisandunud üks

kordustaatluse liik, milleks on statistiline taatlus. Pikem selgitus statistilise taatluse kohta on

toodud seletuskirjas paragrahvi 7 lõike 3 võrdlevas analüüsis.

Taatluskohustuse täitmise eest vastutab mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel

selle tootja, tema volitatud esindaja, levitaja või importija ning mõõtevahendi kasutamisel või

kasutusvalmis hoidmisel selle valdaja või kasutaja. Taatluskohustuse kandja peab tagama, et

mõõtevahend on üles seatud, ühendatud, käsitsetud, hooldatud ja hoitud nii, nagu on ette

nähtud õigusaktides, tüübikinnitustunnistuses, tootja kasutusjuhendis, asjakohastes

standardites ja eeskirjades.

Paragrahvi 10 lõike 4 alusel võib Eestis riigisisese esma- ja kordustaatluse võimaluse

puudumisel legaalmetroloogia asutus, kelleks mõõteseaduse § 21 järgi on Tehnilise

Järelevalve Amet, jälgitava mõõtetulemuse alusel teha mõõtevahendi legaalmetroloogilise

ekspertiisi ja tunnistada mõõtevahendi taadelduks. Legaalmetroloogilise ekspertiisi

tegemiseks sobivad alusdokumendid, läbiviimise tingimused ja kord kehtestatakse

12

mõõteseaduse § 9 lõikes 12 alusel antud volitusnormiga majandus- ja taristuministri

määruses. Kehtivas seaduses on nõue, et legaalmetroloogia asutus võib teistes riikides

väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise

ekspertiisi ja tunnistada mõõtevahendi taadelduks. Edaspidi ei oma tähtsust, kas

legaalmetroloogilise ekspertiisi aluseks olev jälgitav mõõtetulemus on saadud Eestis või

mõnes teises riigis – oluline on tõik, et ekspertiisi tegemisel aluseks olev mõõtetulemus on

jälgitav.

Paragrahvi 10 lõige 5 sätestab tingimuse, et võltsitud taatlusmärgisega, taatlusmärgiseta,

rikutud sulgemiskleebise, taatlusplommi või taatlustemplijäljendiga mõõtevahendi

taatluskohustus ei ole täidetud. Kehtivas mõõteseaduses on see lõige käsitletud §-s 11

taatlemist reguleerivate sätete juures. Kuna taatlusmärgiste korrektsena säilimise tagamine on

üks oluline komponent taatluskohustuse täitmisel, siis käsitletakse seda sätet taatluskohustuse

täitmise paragrahvis. Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on muudetud selle lõike sisu nii, et

mõõtevahendit ei loeta mittetaadelduks, kui ainult taatluse infokleebis on mitteloetav või

maha kulunud. Taatluse infokleebis on informatiivseks vahendiks taatluse aja fikseerimiseks

ja selle alusel taatluskehtivusaja arvestamiseks. Üldjuhul ei ole infokleebised kasutusel

mõõtevahendi justeerimist võimaldavate kohtade sulgemiseks või mõõtevahendi elementide

vahetamise kaitseks. Seega on selle taatlusmärgise eesmärk informatiivne ja seda ei kasutata

mõõtevahendiga saadud mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks taatluskehtivusperioodi

jooksul. Taatluse toimumise aega on võimalik tuvastada ka dokumentaalselt mõõtevahendile

väljastatud taatlustunnistusega. Taatlustunnistuse väljastamine ei ole küll alati kohustuslik,

kuid taatleja peab selle väljastama mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil. Muudatuse tingis

praktikas üles kerkinud probleem. Mõõtevahendi puhastamisel kipuvad kasutajad paha

aimamata maha pesema ka taatluse infokleebise. Eriti juhtub seda toiduainete kaalumiseks

kasutatavate mitteautomaatkaalude puhul. Toiduainete käitlemisel on kõrged hügieeninõuded

ja tihtipeale on tööstustes ka niisked töötingimused, mistõttu on kleebise säilimine

mõõtevahendil terve taatluskehtivusaja raskendatud. Samas on mõõtevahendi

taatluskohustuse kandjal õigusaktiga kehtestatud taatluskehtivusperioodist lühema aja tagant

taatluse tegemine täiendav kulu. Eelnimetatud lõike muudatusega ei ole enam mõõtevahendi

kasutajal kohustust kehtiva taatlusega mõõtevahendit ainult taatluse infokleebise rikkumise

tõttu ettenähtud ajast varem taatlusele esitada.

Paragrahvi 11 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi riigisisesel taatlemisel, kas

metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab käesoleva seaduse paragrahvi 7 lõike

3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava määruses esitatud ja EÜ või EL tüübihindamis-,

konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses või riigisiseses

tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Esmataatlust ei või teha kasutusele

võetavale mõõtevahendile, mille tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud. See nõue

ei kohaldu juba kasutusel olevale, kuid pärast remonti või uuendamist esmataatlusele

esitatavale mõõtevahendile.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on lisatud uus lõige (§ 11 lõige 3), kus on lahti seletatud

kordustaatluse alaliigid, milleks on kohustuslik perioodiline, erakorraline ja statistiline taatlus.

Kohustusliku perioodilise kordustaatluse läbib kasutusel olev mõõtevahend eesmärgiga

pikendada selle taatluskehtivusaega õigusaktis kehtestatud perioodi võrra. Erakorralise

taatluse võib algatada igal ajahetkel mõõtevahendi taatluskehtivusaja jooksul, kui on tekkinud

kahtlus mõõtevahendi jätkuvas vastavuses kehtestatud nõuetele. Statistiline taatlus on uus

kordustaatluse liik, mille käigus tunnistatakse taadelduks esindusvalimisse kuuluvate

mõõtevahendite taatlustulemuse põhjal kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid. Pikem

selgitus statistilise taatluse kohta on toodud seletuskirjas paragrahvi 7 lõike 3 võrdlevas

analüüsis.

13

Paragrahvi 11 lõigete 4 ja 5 alusel võib kordustaadelda mõõtevahendit, mille kasutusele

võtmise eelduseks olnud tüübihindamis- või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud,

kuid ei või taadelda mõõtevahendit, mille tüübikinnitus- või tüübihindamistunnistus on

kehtetuks tunnistatud.

Paragrahvis 12 sätestatakse erakorralise taatluse algatamise, korraldamise ja tasumise kord.

Erakorraline taatlus toimub enne taatluskehtivusaja lõppu kordustaatluse kriteeriumite alusel.

Mõõtevahendi valdajal või kasutajal on kohustus algatada ja korraldada erakorraline taatlus,

kui ilmneb kahtlus mõõtevahendi nõuetele vastavuse osas, samuti peab ta seda tegema muu

isiku esitatud taotluse alusel. Muu isik on isik, kes ise mõõtevahendit ei oma ega valda ja

otseselt ka ei kasuta, kuid talle esitatakse mõõtevahendi näidu alusel arve või nõue. Taotluse

alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub erakorralise taatluse taotleja, kui mõõtevahend

vastab taatlustulemuste alusel nõuetele. Kui mõõtevahend osutub nõuetele mittevastavaks,

jäävad kulud mõõtevahendi valdaja või kasutaja kanda. See tähendab ka, et mõõtevahendi

valdaja või kasutaja algatatud erakorralise taatluse kulud kannab alati mõõtevahendi valdaja

või kasutaja. Erakorralise taatluse tasu hulka võivad kuuluda lisaks taatlusteenusele ka

mõõtevahendi eemaldamise, transportimise ja asendamisega seotud kulutused. Võrreldes

kehtiva mõõteseadusega on erakorralise taatluse osas muudetud põhimõtet, et tavatarbija ei

pea erakorralise taatluse algatamiseks pöörduma järelevalveasutuse poole, kes peab kaaluma

taotluse põhjendatust ja pöördub seejärel taatluskohustuse täitja poole erakorralise taatluse

algatamiseks. See muudatus lihtsustab ja kiirendab erakorralise taatluse läbi viimist ning

võimaldab tavatarbijal mõõtevahendi mittevastavuse kahtluse korral riigi sekkumiseta tagada

oma õigusi mõõtetulemuse usaldusväärsuse osas.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on lisatud § 12 lõige 3, mille järgi on mõõtevahendi

valdajal või kasutajal õigus peale taotluse saamist nõuda erakorralise taatluse algatamiseks ja

korraldamiseks taotlejalt kulude ettetasumist.

Paragrahviga 13 sätestatakse nõuded taatluslaborile, mis võrreldes kehtiva regulatsiooniga

jäävad suures ulatuses samaks. Kehtiva mõõteseaduse järgi peab taatluslabor olema

akrediteeritud inspekteerimisasutusena ja lisaks kalibreerimis- või katselaborina. Selline

topeltakrediteerimine on taatluslaboritele koormaks, seejuures labori kompetents antud nõuete

täitmisega ei suurene. Praktikas on esinenud probleem, et taatluslabor peab ainult

akrediteeringu saamiseks läbi viima ka (klientidele mittevajalikku) mõõtevahendite

kalibreerimist, tõendamaks oma pädevust kalibreerimislaborina. Standardi ISO/IEC

17020:2012 „Vastavushindamine. Nõuded eri tüüpi inspekteerimisasutuste toimimiseks“ uues

versioonis on laiendatud nõudeid inspekteerimisel kasutatavatele mõõtevahenditele ja

meetodile ning seeläbi tagatakse taatlusel piisav metroloogiline pädevus ka juhul, kui

taatluslabor on edaspidi akrediteeritud ainult inspekteerimisasutusena. Esmase tegevusloa

saamisel antakse taatluslaborile kolmekohaline tunnusnumber, mida kasutatakse taatluse

infokleebisel tuvastamaks taatlust teinud laborit.

Paragrahvis 14 sätestatakse riigisiseste taatlustulemuste vormistamise kord. Võrreldes

kehtiva seadusega on täpsustatud lõiget 4, mis sätestab, kellele väljastatakse taatlusprotokoll,

selle koopia ja väljavõte. Kehtiva regulatsiooni järgi võib taatluslabor nimetatud dokumente

väljastada ainult Tehnilise Järelevalve Ametile. See piirang on põhjustanud olukorra, kus

mõõtevahendi omanik või valdaja tellib mõõtevahendi kordustaatluse või erakorralise taatluse

asemel mõõtevahendi ekspertiisi või kalibreerimise. Sellise tegevuse kaudu on mõõtevahendi

omanikul või valdajal võimalik omandada rohkem informatsiooni mõõtevahendi

metroloogiliste parameetrite kohta. Eeltoodu näitab, et piirang põhjustab mõõtevahendi

omanikele ja valdajatele täiendavaid kulusid. Muudatusega laiendatakse isikute ringi, kellel

14

on õigus saada taatlusprotokolli väljavõte. Mõõtevahendite omanike ja valdajate lisamisega

nimetatud isikute hulka kaob vajadus taadeldud mõõtevahendi täiendavaks kalibreerimiseks

või ekspertiisiks. Mõõtevahendi omanik või valdaja saab edaspidi soovi korral kogu

asjassepuutuva informatsiooni taatlusprotokolli väljavõttest. Omaniku ja valdaja all ei peeta

antud kontekstis silmas mõõtevahendi kasutajat. Näiteks olukorras, kus on tegemist

tarbearvesti näidu alusel tasu maksmisega ning arvesti omanik ja valdaja on võrguettevõte,

saab nimetatud dokumente väljastada võrguettevõtjale. Juhul, kui tegemist on

eramajapidamisega ning arvesti omanik ja valdaja on eraisik, saab talle taatlusprotokolli

väljavõtteid väljastada.

Paragrahvi 14 lõiked 5, 6, 7 ja 8 sätestavad nõuded riigisisese taatlustulemuse vormistamisele

ja taatlusmärgiste paigaldamisele. Taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile paigaldab

taatleja taatlusmärgise(d) nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida

või mõõtevahendi elemente vahetada. Tavaliselt on taatlusmärgiste paigalduskohad

kirjeldatud mõõtevahendi tüübikinnituses. Mõõtevahendi elementidena saab käsitada näiteks

mitteautomaatkaalu korral koormusandurit ja andmete edastusseadet. Erinevatest osadest (ka

alakoostudest) koosnevale mõõtevahendite komplektile peab väljastama taatleja osade

identifitseerimiseks taatlustunnistuse. Mõõtevahendi komplektiks on näiteks soojusarvesti,

mis võib koosneda kulumõõtemuundurist (kulumuundurist), temperatuuriandurite paarist ja

arvutusplokist, või autosse paigaldatav kiirusmõõtur, mis võib koosneda arvestusplokist,

antennidest ja näidikust. Taatlusnõuetele mittevastavale mõõtevahendile väljastab taatleja

nõuetele mittevastavuse tõendi ja kõrvaldab sellele varem paigaldatud taatlusmärgised. Varem

paigaldatud taatlusmärgised võivad olla paigaldatud nii vastavushindamise kui ka riigisisese

taatluse käigus. Vastavushindamisel paigaldatud taatlusmärgistena käsitatakse siinkohal

sulgemiskleebiseid ja taatlusplomme. Võrreldes kehtiva seadusega võib mittevastavuse tõendi

mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil jätta väljastamata. Mittevastavalt mõõtevahendilt

eemaldab taatleja taatlusmärgised ja seega ei ole nõuetele mittevastavuse tõend ainus vahend

mõõtevahendi taatluse mitteläbimise kohta. Mõned mõõtevahendi taatlusele esitanud isikud ei

soovi taatlustulemuse (positiivse või negatiivse) kohta tõendavat dokumenti. Kehtiv

mõõteseadus ei võimaldanud taatluslaboril ühelgi juhul mittevastavustõendi väljastamisest

loobumist. Uue mõõteseadusega luuakse selline võimalus, kui mõõtevahendi taotleja soovib

mittevastavustõendi saamisest loobuda.

Paragrahvist 14 on eemaldatud lõiked 8 ja 9, mille kohaselt anti taatlusmärgiste valmistamise

ainuõigus isikule avaliku konkursi korras konkurentsiseaduse tähenduses. Konkurentsiseaduse

alusel kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord on

kehtetuks tunnistatud ning seetõttu on vajalik nõuded taatlusmärgiste valmistamisele ja

tellimisele kehtestada majandus- ja taristuministri määrusega, milleks annab õiguse § 14 lõike

9 volitusnorm. Selle volitusnormi alusel kehtestatakse taatlusmärgiste kirjeldus, nende

valmistamise, tellimise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele

mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed. Kehtiva korra järgi korraldab Tehnilise

Järelevalve Amet avaliku konkursi või riigihanke taatlusmärgiste valmistaja leidmiseks.

Kehtiva korra negatiivne pool on konkursil või hankel osalejate vähesus ja protseduuri vähene

paindlikkus. Taatlusmärgiste tellimise maht on väike ja valmistajal ei ole võimalik eriti suurt

tulu teenida. Taatlustemplite ja -kleebiste valmistajad on üldjuhul erinevad ettevõtjad.

Taatlustempleid on kehtiva korra järgi taatluslaboritel (17 laborit) vajadus tellida üks kord

aastas. Taatluskleebiseid (info- ja sulgemiskleebiseid) tellitakse vastavalt vajadusele, üldjuhul

mitmel korral aastas. Vähem taatlusteenust tegevate laborite puhul toimub tellimine

harvemini, infokleebiste korral võib tellimisintervall olla maksimaalselt 4 aastat,

sulgemiskleebistel 2 aastat. Taatlusmärgiste valmistamise nõuded on plaanis kehtestada § 14

lõike 9 volitusnormiga kehtestatava määrusega. Määruse kavand on lisatud seletuskirja

lisasse. Uue määrusega sätestatakse nõuded taatlusmärgistele ja taatluslaborid saavad ise

15

otsida sobiva märgiste valmistaja, kooskõlastades tellitavate märgiste nõuetekohasuse

Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded EÜ esmataatlust teha soovivatele taatluslaboritele.

Selleks võib olla käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud taatluslabor, kes järgib oma

taatlustegevuses mõõtevahendi metroloogilise kontrolli ja taadeldava mõõtevahendi kohta

kehtestatud EÜ üksikdirektiivi nõudeid. Nõuetele vastavust hinnatakse akrediteerimise käigus

ja tegevusloa tegutsemiseks väljastab Tehnilise Järelevalve Amet TNVSi § 30 lõike 11 alusel.

Tehnilise Järelevalve Amet teavitab EÜ esmataatluseks volitatud taatluslaborist Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. EÜ esmataatlusele rakendatakse direktiivi

2009/34/EÜ sätted, millest tulenevalt ei ole nõutud teavitamine TNVSi alusel.

Paragrahv 16 sätestab nõuded kinnispakkidele, kinnispakkide käitlemisele ja kontrollile.

Võrreldes kehtiva seadusega on kõik nõuded kinnispakkidele koondatud kahe paragrahvi

asemel ühte. Kinnispakkide pakendaja või importija peab tagama, et tema käideldavad

kinnispakid vastaksid kinnispakkide täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest,

kinnispakkide eelmääratletud nimikogusele ja märgistamise suhtes kehtivatele nõuetele. Selle

tagamiseks peab pakendaja käitlemisprotsessis pidevalt ja importija regulaarselt kontrollima

kinnispakkide täitekogust, kasutades selleks mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud

või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud. Pakendaja peab kontrollima iga

kinnispaki kogumi ehk partii täitekoguse vastamist kinnispaki täitekoguse lubatud hälvetele

nimikogusest ja kinnispaki nimikogusele esitatud nõuetele. Kinnispaki kogumi ehk partii

moodustavad ühesuguse nimikogusega samaliigilised tooted, mis on pakendatud samas kohas

ja viisil ühe tootmistsükli jooksul. Näiteks moodustab ühe kinnispaki partii

vaniljekohupiimakreem 150 g plastiktopsis, mis on pakendatud ühel pakendusliinil ühe

muutmatu pakendamistsükli (nt tööpäeva) jooksul. Importija peab kontrollima kinnispaki

täitekogust piisava regulaarsusega, mis tagab tema käideldavate kinnispakkide vastavuse

kinnispaki täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest ja kinnispaki nimikogusele esitatud

nõuetele. Importija peab kinnispakkide täitekoguse kontrollimise tiheduse määramisel

arvestama toote iseloomu ja hindama pakendaja käitlemisprotsesside usaldusväärsust.

Pakendaja tohib tähistada toodetud kinnispakke e-märgisega, kui nende kinnispakkide

nõuetele vastavuse kontrolli ja täitekoguste tagamise süsteemi on sertifitseerinud

akrediteeritud sertifitseerimisorgan asjakohase standardi alusel ja pakendaja omab sellekohast

kehtivat sertifikaati. Sertifikaat on tunnistus selle kohta, et ettevõttes on rakendatud

kinnispakkide nõuetele vastavuse kontrollimise ja täitekoguse tagamise süsteemi vastavalt

mõõteseaduse ning direktiivi 76/211/EMÜ nõuetele. Kinnispakkide nõuetele vastavuse

kontrollimise ja täitekoguse tagamise süsteemi eesmärgiks on kindlustada kaupade

takistamatu liikumine Euroopa Liidu liikmesriikides. Ühtlasi tagatakse kontrollisüsteemiga

tootmisettevõtte (pakendaja) klientide (ostjad, hulgi- ja jaemüüjad) ja ka

turujärelevalveasutuste kindlus, et pakendatud kogused vastavad etiketile. Kinnispakkide

tähistamine e-märgisega on tootjale vabatahtlik, kuid võimaldab tootjal turustada oma tooteid

Euroopa Liidu liikmesriikides, ilma et neid allutataks seal täiendavale täitekoguse kontrollile.

Iga liikmesriik peab tagama, et selles riigis toodetud ja e-märgisega tähistatud kinnispakkide

täitekogus vastab pakendil esitatud nimikogusele direktiivis 76/211/EMÜ lubatud hälvete

piirides. Kinnispakkide nõuetele vastavuse kontrolli ja täitekoguste tagamise süsteemi

sertifitseerimine akrediteeritud sertifitseerimisorgani poolt on selleks piisav garantii.

Kehtiva mõõteseadusega on kehtestatud direktiivis 76/211/EMÜ e-märgisega kinnispakkide

nõuded ka harmoneerimata valdkonnale ehk tavalistele e-märgiseta kinnispakkidele. Tol ajal

oli kaalutluseks see, et reeglid oleksid ühesugused, mis lihtsustaks valdkonnas tegutsevatel

ettevõtjatel, tarbijatel ja järelevalveasutusel reegleid järgida ning nende järgimist kontrollida.

16

Kehtivate reeglite rakendamisel on tõdetud, et teatud nõuded (nt dokumenteerimine) on suure

halduskoormusega ja mõistlik on nõude leevendamine. Kinnispakkide täitekoguse kontrolli

dokumentatsioon iseenesest ei taga kinnispakkide täitekogust, täitekoguse kontrollimisel on

oluline kasutada kontrollitud mõõtevahendit (taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud) ja järgida

täitekogusele kehtestatud lubatud hälbeid. Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on eelnõu järgi

kinnispakkide täitekoguse kontrollimise dokumentatsiooni olemasolu kohustuslik ainult

pakendajal või importijal, kes märgistavad kinnispakke e-märgisega. Tavalisi kinnispakke

pakendaval või importival ettevõtjal on edaspidi täitekoguse kontrollidokumentatsiooni

omamine vabatahtlik.

Dokumentide säilitamise aega on eelnõus vähendatud kahelt aastalt üheni. Paljude

kinnispakkide, eriti toiduainete nagu piima- või pagaritooted, säilivusaeg on väga lühike,

ulatudes paarist päevast mõne nädalani. Kuna nimetatud tooted ka selle aja sees kliendini

jõuavad ning realiseeritakse, ei ole kaheaastane täitekoguse kontrolli tulemuste säilitamine

vajalik. Sarnane nõue on ka Euroopa riikide legaalmetroloogia koostöö organisatsiooni

WELMEC juhendmaterjalis 6.4 „Juhis e-märgisega kinnispakkide pakendajatele ja

importijatele“, kus on samuti minimaalseks kinnispakkide täitekoguse kontrolli tulemuste

säilitamise ajaks toodud üks aasta. Täitekoguse kontrollidokumentidega on võimalik

kinnispakkide täitekoguse nõuetekohasust tõendada tarbija kaebuste lahendamisel ja

järelevalve käigus. Samas toodete täitekoguse vastavust on võimalik tagada ikka reaalsete

mõõtmistega, milleks on toodete kaalumine ja vajadusel ka mahu määramine. Kontrollimisele

lisaks dokumentide täitmine on osadele ettevõtjatele (eriti väikeettevõtjatele) mittevajalik

halduskoormus. Keskmistel ja suurematel kinnispakkide tootjatel võib tekkida sisemine

vajadus dokumenteerimiseks, et kontrollida tootmisprotsesse ja töötajate tööd. Kinnispakkide

täitekoguse kontrollidokumentatsiooniga peab tootja jätkuvalt tõendama sertifitseerimisel

täitekoguse kontrolli protseduuride vastavust.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega võib kinnispaki täitekoguse kontrollimisel kasutada

taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Jälgitavalt kalibreeritud

mõõtevahendi kasutamise lubamise tingis asjaolu, et taatluskohustuslike mõõtevahendite

hulgas ei ole enam tihedusmõõtureid, mõõdunõusid ja mõõtesilindreid. Neid kasutavad

täitekoguse kontrollimiseks mahu järgi kinnispakke pakendavad käitlejad. Nii taadeldud kui

jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendid on sobivad kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks.

Direktiivi 76/211/EMÜ I lisa punkti 4 järgi tuleb mõõtmisel või kontrollimisel kasutada

ametlikku mõõtevahendit, mis sobib vajalike toimingute tegemiseks. Seega sobib

kalibreeritud mõõtevahend ka e-märgisega kinnispaki täitekoguse kontrollimiseks. Lisaks

suureneb ettevõtjal kasutatavate mõõtevahendite valik. Eriti puudutab see muudatus mahu

järgi pakendatavaid ettevõtjad, kes saavad kasutada täitekoguse kontrollimiseks

otsemõõtmisel kalibreeritud mõõtenõusid või -silindreid ja kaudsel meetodil kalibreeritud

tihedusmõõtureid.

Eesti Toiduainetööstuse Liitu kuuluvate ettevõtjate seas kinnispakkide käitlemise nõuete

asjakohasuse hindamiseks 2016. aastal läbi viidud küsitluse vastustes toodi ühe tegevust

koormava nõudena välja just pakendamisliini kõrval kinnispakkide täitekoguse kontrolli

hulka ja tulemuste registreerimist. Ettevõtjate arvates aitab kinnispakkide täitekoguse nõuetele

vastavust tagada kõige paremini täitekogusele kehtestatud lubatud negatiivne hälve

nimikogusest. Enesekontrolli jaoks toimub ettevõttes niikuinii täitekoguse kontroll ja töötajad

saavad ka sellekohast koolitust. Ettevõte on majanduslikult huvitatud täitekoguse kontrollist,

soovides tagada lubatud kaaluga toodet, sest ka positiivne hälve ei ole ettevõtte jaoks

otstarbekas.

17

Kinnispakkide kontrolli võib korrakaitseorgan teha nii pakendaja kui ka importija juures kui

ka igal turustusprotsessil, näiteks hulgi- või jaemüüja juures. Sellega laiendatakse eelnõuga

kontrollivõimalusi ka turustusprotsessile. Pakendaja ja importija juurest väljaspool tehtavad

kontrollid on neile vähem koormavad ja korrakaitseorganil on võimalik tarbija kaebustele

operatiivsemalt reageerida. Kehtiva seaduse alusel peab korrakaitseorgan tarbija kaebuse

korral pöörduma pakendaja või importija poole ja konkreetse partii osas saab tavaliselt

kontrollida vaid dokumentatsiooni, sest kaebuses nimetatud partii on tavaliselt juba

turustatud. Täitekoguse kontrolle saab praegu teostada vaid pakendaja ja importija

territooriumil olevate toodete osas, mitte kaubanduses olevate toodete osas. Korrakaitseorgani

tehtaval kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel tuleb kasutada ka taadeldud või

taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit ning järgida käesoleva

paragrahvi lõikes 8 oleva volitusnormi alusel kehtestatud ministri määruses sätestatud korda.

Kinnispakkide täitekoguse kontrollimisega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele KorSi § 83

lõike 2 korras, mille järgi hüvitab nõuetele vastavate kinnispakkide kontrollimisega seotud

kulud korrakaitseorgan ja mittevastavuse korral pakendaja või importija. Sisuliselt järelevalve

käigus tehtava kontrolliga seotud kulude hüvitamine ei muutu, muutub õiguslik vorm. Enam

ei käsitleta nõudeid mõõteseaduses, vaid nõuded tulenevad KorSist.

Täpsemad nõuded kinnispakkidele sätestatakse lõikes 8 oleva volitusnormi alusel antavas

ministri määruses. Selle volitusnormi alusel käsitletakse kinnispakkide kohustuslikke

eelmääratletud nimikoguseid, kinnispakkide märgistamise nõudeid, täitekoguse lubatud

hälbeid nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise korraga seonduvaid olulisi

nõudeid.

Paragrahv 17 sätestab nõuded mõõtemahutina kasutatavale pakendile, selle käitlemisele ja

kontrollile. Mõõtemahutina kasutatavale pakendile tulenevad nõuded Nõukogu direktiivist

75/107/EMÜ (edaspidi direktiiv 75/107/EMÜ) mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 042, 15.02.1975, lk 14–20).

Direktiiviga 75/107/EMÜ on kehtestatud nõuded kinnispakkide valmistamiseks

kasutatavatele pudelitele ja purkidele, kui kinnispakke valmistatakse mitte dosaatori abil, vaid

täitmisega nivoo kõrguse järgi.

Võrreldes kehtiva seadusega on kõik nõuded mõõtemahutina kasutatavale pakendile

koondatud kahe paragrahvi asemel ühte, sisuliselt ei ole nõudeid mõõtemahutitele muudetud.

Mõõtemahuti tootja või importija peab tagama, et mõõtemahutina kasutatav pakend vastab

nimimahtude lubatavatele hälvetele ning märgistamise ja kontrolli korras esitatavatele

nõuetele. Tootja võib mõõteseaduse ja käeoleva paragrahvi lõikes 7 esitatud volitusnormi

alusel kehtestatud ministri määruse nõuetele tõendatult vastavaid mõõtemahuteid märgistada

eritähisega (pööratud epsilon). Tootja märgib mõõtemahutina kasutatavale pakendile oma

identifitseerimistähise, mille joonise peab ta saatma Tehnilise Järelevalve Ametile, kes

teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Tootja märgib ka

mõõtemahutile pakendi täitmiseks ehk kinnispaki valmistamiseks vajaliku informatsiooni,

milleks on nimimaht ja nimimahule vastav nivoo kõrgus. Korrakaitseorgani teostatud

mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel tuleb kasutada taadeldud või

taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit ja järgida käesoleva

paragrahvi lõikes 7 kehtestatud korda. Täpsemad nõuded mõõtemahutina kasutatava pakendi

nimimahu väärtustele, nimimahu lubatud hälvetele, pakendi märgistamisele ja mahu

kontrollimise korrale sätestatakse lõike 7 alusel antavas ministri määruses.

3. peatükk reguleerib metroloogia pädevaid asutusi ja nende ülesandeid. Võrreldes kehtiva

seadusega ei sisalda peatükk metroloogianõukogu, mõõteteenistust, Eesti

Akrediteerimiskeskust ning akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaboreid käsitlevaid

18

paragrahve. Akrediteerimist reguleerib TNVS, mistõttu ei ole vajalik sama teemat

mõõteseaduses käsitleda. Metroloogianõukogu ei ole olnud vajadust viimasel ajal kokku

kutsuda. Sellise ühe üldise ja laia pädevusega nõuandva kogu komplekteerimine on keeruline,

sest mõõtmisvaldkonna probleemid on enamasti spetsiifilised. Metroloogias üles kerkinud

probleemide lahendamisel on pöördutud konkreetset teemat valdavate pädevate asutuste ja

inimeste poole.

Paragrahv 18 reguleerib metroloogia keskasutusele esitatavaid nõudeid ja omandivormi.

Eelnõu kohaselt on metroloogia keskasutuse omandivorm paindlik, võimaldamaks valida selle

eksisteerimiseks optimaalseim vorm.

Eelnõu §-d 19 ja 20 reguleerivad riigi- ja tugietalonidega seotud osapoolte õigusi ja

kohustusi. Nendes paragrahvides sätestatakse riigi- ja tugietaloni laborile esitatavad nõuded,

võimaldamaks riigi parimate mõõtevahendite süstemaatilist ja integreeritud arendamist ning

kasutamist nende omandivormist sõltumata. Riigi- ja tugietaloni laborite valikul ja

nimetamisel tuleb arvesse võtta labori olemasolevat kompetentsust ja ressurssi ning lepingus

kindlaks määratud ülesannete täitmiseks tarvilikke investeeringuid. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel riigi- ja tugietalonide laborite

nimekirja koos neile pandud ülesannete loeteluga. Eelnõu § 19 alusel võivad riigietalone

säilitada erinevad laborid (detsentraliseeritud süsteem). Eelnõu §-des 18–20 sätestatud

metroloogia keskasutuse ning riigi- ja tugietaloni labori ülesannete ülekandmisel

eraõiguslikele isikutele tuleb arvestada halduskoostöö seaduse nõuetega, sealhulgas

halduslepingule esitatavate nõuete täitmine (halduskoostöö seaduse § 10), isiku

usaldusväärsuse kontroll (halduskoostöö seaduse § 12) ning majandusliku mõjuanalüüsi

koostamine (halduskoostöö seaduse § 5 lõige 2). Praegu kuulub riigietaloni labor AS-i

Metrosert koosseisu ning säilitab, arendab ja kasutab pikkuse, massi, temperatuuri, pinge ja

elektrilise takistuse riigietalone.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega §-des 18–20 sisulisi muudatusi ei ole.

Paragrahvis 21 nimetatakse legaalmetroloogia asutuseks Tehnilise Järelevalve Amet ja

sätestatakse selle ülesanded. Tehnilise Järelevalve Amet täidab ka praegu legaalmetroloogia

asutuse ülesandeid ja sisulisi muudatusi selles paragrahvis ei ole. Paragrahvis ei nimetata

enam ülesandeid, mida Tehnilise Järelevalve Amet täidab ja mis on kirjeldatud ameti

põhimääruses. Niisugusteks ülesanneteks on:

- osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel ning teha

ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks, samuti osaleda legaalmetroloogia

valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises;

- osaleda legaalmetroloogia valdkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamises;

- valmistada ette ja viia ellu valdkonnaga seotud projekte, sealhulgas osaleda rahvusvaheliste

projektide ettevalmistamises ja nende elluviimise korraldamises;

- esindada valdkonna eest vastutava ministri volitusel Eestit Euroopa ja rahvusvahelistes

legaalmetroloogia organisatsioonides;

- nõustada teisi isikuid oma tegevusvaldkonnaga seotud küsimustes.

Nende eelnevas loetelus nimetatud ülesannete täiendavaks kehtestamiseks mõõteseaduse

tasandil vajadus puudub.

4. peatükis sätestatakse mõõteseaduses kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve

teostamise kord. Kehtiva mõõteseadusega võrreldes siin sisulisi muudatusi ei ole. Muudetud

on sõnastust paremini arusaadavamaks ja eemaldatud eelnevate redaktsioonidega tühistatud

paragrahvide pealkirjad.

19

Paragrahvis 22 sätestatakse riiklikku järelevalvet teostavate asutuste pädevused. Riiklikku

järelevalvet teostavad Tehnilise Järelevalve Amet ja kaubandustegevuses kasutatavate

mõõtevahendite üle teostab järelevalvet kaubandustegevuse seaduses sätestatud pädevuse

piires ka Tarbijakaitseamet. Tehnilise Järelevalve Ametil on lisaks käesolevas seaduses

sätestatud õigustele ka TNVSis sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

Paragrahvis 23 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed. Korrakaitseorgan võib riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada KorSi §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid KorSis sätestatud alusel ja korras.

Paragrahvis 24 sätestatakse riikliku järelevalve erisused. Selleks on korrakaitseorgani õigus

siseneda Korsi §-s 50 sätestatud tingimustel ruumidesse ja territooriumile, kus kasutatakse

kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvaid mõõtevahendeid, samuti kohtadesse, kus

taadeldakse või hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud

mõõtevahendeid; tehakse mõõtevahendite vastavushindamist ning käideldakse kinnispakke

või mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid.

5. peatükk sätestab vastutuse mõõteseaduse nõuete rikkumiste eest. Väärteokoosseisud on

sätestatud §-des 25-28 ja seega jääb neid eelnõu järgi mõõteseadusesse neli. Uusi koosseise

lisatud ei ole, eemaldatud on neli väärteokoosseisu. Väärteo koosseisude muutmise puhul

lähtuti asjaolust, et mõõtevahendid ei kujuta endast potentsiaalset ohtu inimese elule, tervisele

või keskkonnale ning mõõteseaduses sätestatud nõuete kehtestamisel on lähtutud põhiliselt

usaldusväärsuse kaitsmise vajadusest. Mõõteseaduse vastutuse peatükist eemaldati võrreldes

kehtiva mõõteseadusega väärteokoosseis, mis käsitles metroloogilise kontrolli nimistusse

kantud mõõtevahendil oleva hoiatuskleebise rikkumist või lubamatut eemaldamist.

Märgistuse eemaldamine iseenesest ei muuda mõõtevahendiga teostatavate mõõtmiste

usaldusväärsust. Vastavushindamisega seotud väärteokoosseisud on sätestatud TNVSis ja

seetõttu eemaldati need mõõteseadusest. Eemaldati ka mõõtemahuti käitlemise nõuete

rikkumine, kuna see koosseis on seotud toodete (kinnispakkide) täitekoguse nõuete

rikkumisest tuleneva kahju tekitamisega. Mõõtemahutina kasutatavaid pakendeid kasutatakse

kinnispakkide pakendamisel ning seega piisab kinnispaki käitlemise nõuete rikkumist

sätestavast väärteokoosseisust.

Paragrahv 29 sätestab väärtegude kohtuvälise menetleja pädevuse. Kehtiva seadusega

võrreldes muudatusi ei ole.

6. peatükk sätestab rakendussätted.

Paragrahv 30 sätestab üleminekusätted, mille järgi enne käesoleva seaduse jõustumist

kasutusele võetud üksikeksemplarina toodetud mõõtevahendil ei ole vaja riigisisest

tüübikinnitustunnistust. Võrreldes kehtiva mõõteseadusega on lisaks vabastatud riigisisese

tüübikinnituse nõudest mõõtevahendite direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad mõõtevahendid,

mis on turule lastud ja kasutusele võetud mõõtevahendite direktiivi üleminekuperioodil

(30.10.2006. a kuni 30.10.2016. a) ja millel oli kasutusele võtmisel kehtiv Euroopa Liidu

liikmesriigi riigisisene tüübikinnitustunnistus. Käesoleva korra järgi ei ole niisuguseid

mõõtevahendeid Eestis võimalik kasutada ja taadelda, kuna neil puudub Eestis kehtiv

tüübikinnitustunnistus. Eestis võeti mõõtevahendite direktiiv üle ilma üleminekuperioodita,

mis tähendas, et pärast 30. oktoobrit 2006. a ei väljastatud ühtegi uut riigisisest tüübikinnitust

mõõtevahendite kohaldamisalas olevatele mõõtevahenditele. See on takistanud teise

liikmesriigi tüübikinnitustunnistusega, kasutusel olevaid ja nõuetele vastavate mõõtevahendite

kasutusele võtmist. Muudatuse järel on võimalik legaalseteks mõõtmisteks kasutusele võtta ja

20

taatluslaboritel taadelda nimetatud nõuetele vastavaid mõõtevahendeid, mis soodustab

mõõtevahendite vaba liikumist siseturul. Selliste mõõtevahendite legaalmetroloogiline

ekspertiis ja kasutamine oli enne mõõtevahendite direktiivi kohaldamist võimalik ning nende

mõõtevahendite nõuetekohasel kasutamisel on taatluse kaudu tagatud ka mõõtmistulemuse

usaldusväärsus. Sellised mõõtevahendid on gaasiarvestid ja gaasi leppekoguse mõõturid,

soojusarvestid, kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteemid vedelike (välja arvatud vesi)

koguste mõõtmiseks, automaatkaalud, taksomeetrid, materiaalmõõdud,

dimensioonimõõtevahendid ja heitgaasianalüsaatorid.

Lõike 3 kohaselt jääb kehtima enne käesoleva seaduse jõustumist mõõteseaduse alusel

tegutsenud taatluslaborile senine identifitseerimistähis.

Paragrahviga 31 muudetakse riigilõivuseaduse § 204. Praegu kehtiva riigilõivuseaduse § 204

sätestab, et riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või kehtivusaja

pikendamise eest tasutakse riigilõivu 240 eurot. Selle sätte kohaselt peaks nimetatud summa

tasuma ka Tehnilise Järelevalve Amet, kui viimane nimetatud toiminguid läbi viib.

Muudatusega täpsustatakse riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamisel, muutmisel ja

pikendamisel makstava riigilõivu maksmise kohustust. Edaspidi kaasneb riigilõivu maksmise

kohustus nimetatud tegevuste läbiviimiseks esitatud taotluse läbivaatamise eest. Taotluse

esitajateks antud olukorras on mõõtevahendi tootja või tema volitatud esindaja, samuti

mõõtevahendi tarnija ja valdaja, kui mõõtevahend on toodud Eestisse komplektse seadmena

või sisseseade osana, samuti üksikostuna. Uue olukorra kohaselt tasutakse vastav riigilõiv

enne toimingu tegemist. Muudatus vabastab Tehnilise Järelevalve Ameti, kes on

mõõteseaduse § 21 alusel legaalmetroloogia asutus, riigilõivu tasumisest juhul, kui amet ise

on tüübikinnituse muudatuse algataja. Selliste toimingute tegemine Tehnilise Järelevalve

Ameti poolt on seotud seadusemuudatustega kaasaskäimisega või näiteks vanemates

tüübikinnitustes esinevate, kaasajal probleeme tekitavate nõuete ajakohastamisega. Leiame, et

Tehnilise Järelevalve Amet tuleks vastava lõivu maksmisest vabastada, kuna Tehnilise

Järelevalve Ameti näol ei ole tegemist mõõtevahendi tootja, volitatud esindaja, tarnija või

valdajaga. Nimetatud olukord tekib hinnanguliselt kord kolme aasta jooksul ning ei too kaasa

raha laekumist riigieelarvesse. Muudatus on seotud mõõteseaduse § 9 lõike 8 muutmisega.

Riigisiseseid tüübikinnitusi väljastatakse aastas keskmiselt 25.

Paragrahviga 32 tunnistatakse kehtiv mõõteseadus (RT I, 10.11.2016, 13) kehtetuks.

Paragrahviga 33 sätestatakse mõõteseaduse jõustumine, mis toimub üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus muudeti läbivalt termin „siseriiklik“ „riigisiseseks“, et see vastaks eesti keele

reeglitele, kuna termin „siseriiklik“ on vene keele mõjuline tuletis ja väär vorm. Metroloogia

termineid on seaduse tasemel vähendatud ja sõnastusi on muudetud selgemaks.

Mõõteseaduses kasutatud terminoloogia puhul on aluseks olnud rahvusvahelise

legaalmetroloogia terminoloogiasõnastik (VIML, http://www.oiml.org/en/files/pdf_v/v001-

ef13.pdf) ja Eesti standard EVS 758:2009 „Metroloogia: Terminid ja määratlused“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga reguleeritavad küsimused omavad kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu

omab kokkupuudet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/22/EÜ mõõtevahendite

kohta. Täpsemalt puudutab see järgmisi mõõtevahendite direktiivi reguleerimisalasse

kuuluvaid mõõtevahendeid: gaasiarvestid ja gaasi leppekoguse mõõturid, soojusarvestid,

21

kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteemid vedelike, välja arvatud vesi, koguste

mõõtmiseks, automaatkaalud, taksomeetrid, materiaalmõõdud, dimensioonimõõtevahendid ja

heitgaasianalüsaatorid, millele enne mõõtevahendite direktiivi jõustumist 30. oktoobril 2006.

a on Euroopa Liidu liikmesriigis antud riigisisene tüübikinnitustunnistus.

Oluline on märkida, et eelnõuga ei võeta üle ega viida Eesti õigust kooskõlla nimetatud

direktiividega, vaid võimaldatakse kasutada direktiivi 2004/22/EÜ üleminekuperioodil (10

aasta jooksul peale direktiivi kehtima hakkamist) kehtivaid soodustusi mõõtevahendite

kasutusele võtmisel ja turule laskmisel, mida seni Eesti õigusruumis teha ei olnud võimalik.

6. Seaduse mõjud

Kavandatav muudatus 1 – mõõtetulemuste jälgitavuse regulatsiooni muutmine (ulatuse

kitsendamine ja tehnilise võimaluse suurendamine).

Kirjeldus: kehtiva mõõteseaduse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud tolli- ja

maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste

alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust;

ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses

või väärteo kohtuvälises menetluses; muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

Mõõteseadusega kehtestatud mõõtetulemuste jälgitavuse nõude kohaldamisala on

rakendamisel osutunud liiga laiaulatuslikuks. Tekkinud on olukorrad, kus näiteks riikliku

järelevalves mõõtmisi ei teostata, kuna mõõtetulemuse jälgitavuse tagamine on liiga keeruline

ja kulukas.

Praegu on mõõtetulemuste jälgitavuse nõue mõõteseaduse alusel juba nõutud 9 eriseaduses

(mõõteseadus, seadme ohutuse seadus, tolliseadus, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seadus, ühistranspordiseadus, liiklusseadus, ehitusseadustik, rahva tervise seadus,

töötervishoiu ja tööohutuse seadus). Näiteks kuigi kehtiva mõõteseaduse § 5 lõike 2 punkti 1

järgi peab tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral mõõtetulemuste jälgitavus

olema tõendatud, on sama nõue sätestatud ka tolli- ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduses. Osades valdkondades (keskkonnakaitse, toidu käitlemine,

põllumajandus jne) on olemas või on kehtiva mõõteseaduse kehtestamisest alates (2004. a)

lisandunud riigisiseseid ja Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad ka nõudeid

erimõõtmistele. Näiteks kalakaitse valdkonnas Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153), mis käsitleb üldisemalt näiteks püügivahendite tähistuste,

kalalaeva mootorivõimsuse jms mõõtmist. Lisaks Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98

kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT

L 125, 27.04.1998, lk 1–36), mis käsitleb püügivahenditele, piirkondadele, kalalaeva

mootorivõimuse ja kalaliikidele kehtestatud mõõtmisi/nõudeid, ning Komisjoni määrus (EÜ)

nr 517/2008 (ELT L 151, 11.06.2008), millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse

kindlaksmääramiseks, mis kehtestab üksikasjalikud nõuded elektroonilise võrgusilma suuruse

mõõtmise vahendi (OMEGA) kasutamiseks.

Üles kerkinud asjaolude tõttu on nüüd välja töötatud uus regulatsioon, mis tagaks mõõtmiste

jälgitavuse seal, kus see on oluline, vajalik ja kus ei ole valdkonnasiseseid muid nõudeid

mõõtmistele. Valdkondades, kus mõõtetulemus ei vaja kõrget täpsustaset, oleks võimalik

mõõtmisi läbi viia selle valdkonna jaoks piisava täpsusega. Seetõttu on mõõteseadusse jäetud

reeglid, kuidas mõõtetulemuste jälgitavust tagada akrediteeritud labori ja pädeva mõõtja

erialase hindamise kaudu. Muudetud on mõõtetulemuste jälgitavuse nõude kohaldamisala.

22

Eelnõu muudatuse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud mõõteseaduse §-s 5

kehtestatud viisil vaid juhul, kui muu õigusakt seda nõuab. Selliselt on mõõtetulemuste

jälgitavus tagatud valdkondades, kus mõõtmiste usaldusväärsus on nõutav kõrgeimal tasemel.

Lihtsamate mõõtmiste (näiteks koguse määramine kaalu abil, pikkuse mõõtmine

mõõdulindiga) puhul ületavad mõõtetulemuste jälgitavuse tagamiseks tehtavad kulutused

kõrgest usaldusväärusest saadava kasu. Sellistel juhtudel piisaks lihtsalt taadeldud või

jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi kasutamisest.

Uue regulatsiooniga on pädeval mõõtjal lubatud kasutada mõõtmisteks ka jälgitavalt

kalibreerimata seadet, kui eriseaduses või selle alamaktis on erisus sätestatud, järgides seadme

kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat. Selle muudatuse tingis asjaolu, et

sõltuvalt mõõtmise eripärast oleks pädeval mõõtjal võimalik kasutada mõõtmisteks seadmeid,

mille jälgitav kalibreerimine ei ole metroloogiliselt võimalik või ei ole asjakohane.

Niisugusteks mõõtevahenditeks on näiteks GNSS-seadmed ja GPS-seadmed, millega

määratud asukohapunktide abil on arvustuslikult võimalik määrata geomeetrilisi suuruseid

näiteks maapinnal ja veekogudel. Eriti heaks alternatiiviks on GPS-seadmed pikkusmõõtudele

(näiteks mõõdulindid) suurte vahemaade (veekogudel püügivahendite asukohad) või raskesti

ligipääsetavate maa-alade (metsades tormikahjude ulatuse määramine) puhul, kus mõõtmiste

täpsus ei pea olema väga kõrgel tasemel tagatud.

Praegu on juba vastu võetud uus maapõuseadus (kehtib alates 01.01.2017), millega luuakse

mõõteseadusesse erisus pädeva mõõtja nõudest loobumiseks markšeiderimõõdistustel ja

kehtestatakse nõuded neid töid tegevatele isikutele ja GPS-seadmete kontrollimiseks.

Eeltoodud erisuse loomise põhjuseks oli ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-67-14, kus leiti, et:

„69. MõõteS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevat nõuet, et teatud mõõtmiste puhul peab kasutama

jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, ei mõjuta ka see, kas konkreetsel mõõtmisel kasutatud

mõõtevahendit on tehniliselt võimalik kalibreerida või mitte. Olukorras, kus mõõtevahendit ei

ole võimalik jälgitavalt kalibreerida, ei saa seda MõõteS § 5 lg 1 kohaselt ka MõõteS § 5 lg-s

2 nimetatud mõõtmisteks kasutada. 70. Kolleegiumi pädevuses ei ole hinnata, kas MõõteS § 5

lg-s 1 sätestatud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja kalibreerimise nõuded on

ülemäära ranged ja paindumatud või mitte. Selle küsimuse peab lahendama seadusandja, kes

võib vajadusel kehtivaid reegleid leevendada või näha teatud liiki mõõtmiste või

mõõtevahendite puhul ette erandeid üldistest metroloogilise kontrolli ja kalibreerimise

nõuetest.“. Ka see näitab ilmekalt kehtiva mõõteseaduse pädeva mõõtja nõude liiga laia

rakendusulatust, paindlikkuse puudumist ja vajadust kehtivate nõuete ümberhindamise järele.

Sihtrühm 1: järelevalve käigus mõõtmisi teostavad järelevalveasutused. Praegu teostavad

mõõtmisi järelevalve käigus 9 asutust: Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja

Tolliamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Päästeamet, Veterinaar- ja Toiduamet,

Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon.

Kaasnev mõju:

1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Järelevalveasutustel suureneb õigusselgus ja laieneb mõõtevahendite ja -metoodikate valik.

Mõõtetulemuste jälgitavuse tagamise nõude muutmisega eriseadusest tulenevaks jääb igal

valdkonnal võimalus kehtestada selles valdkonnas mõõtmistele piisavad nõuded mõõtmiste

usaldusväärsuse tagamiseks. Praegu on mõõtmistele kehtestatud mõõtetulemuste jälgitavuse

nõue lisaks mõõteseadusele kaheksas eriseaduses: seadme ohutuse seadus, tolliseadus,

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, ühistranspordiseadus, liiklusseadus,

ehitusseadustik, rahva tervise seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Eelnimetatud

seadustest tulenevalt on ka pärast muudatust mõõtja pädevuse nõue kohustuslik järgmistes

valdkondades:

23

- kaubakoguse mõõtmine tollikontrolli käigus;

- aktsiisikauba mõõtmisel;

- elektripaigaldise auditi aluseks olevad mõõtmised;

- taksomeetrite kohandamisel;

- sõiduki tehnonõuete kontrollimisel;

- sõidumeeriku paigaldamisel ja kontrollimisel;

- tee-ehituse kvaliteedinõuete kontrollimisel;

- rahva hea tervise tagamiseks tehtavate müra, vibratsiooni ning ultra- ja infraheli

helirõhutaseme mõõtmiste tegemisel;

- töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil tehtavatel mõõtmistel – füüsikalised

ohutegurid, tehislik optiline kiirgus, müra, vibratsioon, plii ja selle ühendid, ohtlikud

kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid töökeskkonnas.

Muudes valdkondades tehtavatel mõõtmistel, sealhulgas ka nendes valdkondades tehtavatel

riikliku järelevalve mõõtmistel, ei pea enam olema mõõtmiste jälgitavus tagatud

mõõteseaduse alusel. Mõõtmised tehakse vastavalt valdkonnas kehtivatele reeglitele ja nõutud

usaldusväärsuse tasemega. Niisugused valdkonnad on näiteks keskkonnakaitse, toiduohutuse,

loomapidamise, tuleohutuse, sideteenuste, sagedushalduse ja raudteeohutuse, kinnispaki

täitekoguse nõuete kontrollimisega seotud mõõtmised. Muudatuse järel saavad eelnimetatud

valdkonnad otsustada, kas mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks on vaja täiendada

eriseadust või vastavat alamakti, juhinduda juba kehtivas eriseaduses, Euroopa Liidu

õigusaktis või juhises olevatest reeglitest või kehtestada asutusesisesed nõuded mõõtmistele.

Samuti võib vabatahtlikult jätkata mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist akrediteerimise või

erialase pädevuse hindamise kaudu. Pädeva mõõtja nõudest loobumisel on

järelevalveasutustel võimalik kokku hoida hindamisega seotud kuludelt. Pädeva mõõtja

erialase hindamise tasu on 500-650 eurot. Tasu suurus sõltub hindamisele kulunud ajast,

hindamise keerukusest, juhtimissüsteemi küpsusest ja hindajate (assessori) tasu suurusest.

Kahe aasta tagant tuleb läbi viia uus pädeva mõõtja erialane hindamine. Pädeva mõõtja

erialase hindamise tunnistuse kehtivana hoidmise aastatasu on riiklikus järelevalves 325 eurot.

Mõõtevahendite kontrollimise (kalibreerimise ja taatlemisega) ja hooldamisega seotud

kulutused ilmselt jäävad, kuna mõõtevahendite kontrollimine jääb mõõtetulemuse

usaldusväärsuse tagamise oluliseks osaks.

Eelnõu väljatöötamisse kaasatud järelevalveasutused tõdesid, et kehtiv pädeva mõõtja

regulatsioon on piirav eriti mõõtevahendite valiku osas, kuna nõuab pädeval mõõtjal

taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi kasutamist. Pädevatel mõõtjatel

mõõtmiseks kasutatavate seadmete valiku laiendamisega on võimalus valida asjakohasemaid

mõõtemetoodikaid ja mõningatel juhtudel saab soodsama seadme valikuga hoida kokku

kuludelt. Samas on mittekalibreeritava seadme valikuvõimaluse jaoks jällegi vajalik selline

erisus lisada eriseadusesse, mistõttu selle muudatuse mõju käesoleva eelnõuga hinnata ei saa.

Kokkuvõtvalt suureneb järelevalveasutustel õigusselgus ja avaneb võimalus reguleerida

järelevalves tehtavaid mõõtmisi valdkonna eripärast tulenevalt. Sellega on võimalik

vähendada asutuse töökoormust ja kokku hoida mõõtja pädevusega seotud kuludelt

valdkondades, kus pädeva mõõtja nõue horisontaalselt kehtinud nõudena kaob.

Mõõteseaduses olev mõõtetulemuste regulatsiooni muutus loob võimalused erinevateks

viisideks mõõtetulemuste usaldusväärsuse tagamiseks.

Sihtrühm 2: jälgitavaid mõõtmisi tegevad ettevõtjad. Sihtrühma enamuse moodustavad tolli-

ja aktsiisikaupa käitlevad ettevõtjad, lisaks muudes eriseadustes sätestatud mõõtmisi tegevad

ettevõtted. Aktsiisikauba mõõtmiseks pädeva mõõtja teenust pakub 35 ettevõtet.

24

Kaasnev mõju:

1. Mõju majandusele

1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

1.2. Mõju halduskoormusele

Kaasnev mõju:

Ettevõtjatel suureneb õigusselgus ja võib laieneda mõõtevahendite valik. Mõju ettevõtjatele

on vähene, kuna mõõteseadusest tulenev mõõtetulemuste jälgitavuse nõude ulatuse muutus

ettevõtjaid ei puuduta. Tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmisi teostavad ettevõtjad

jälgitavalt, kuna nendes valdkondades tehtavatele mõõtmistele on lisaks mõõteseadusele ka

eriseadustes (tolliseaduses ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses) ja nende

alamaktides sellekohane nõue kehtestatud. Võimalik kaudne mõju võib tuleneda pädevate

mõõtjatele mõõtevahendite laiemast valikuvõimalusest, kui selline erisus mõnesse

eriseadusesse lisatakse. Mõõtetulemuste jälgitavuse tagamise nõude ulatuse muudatuse mõju

on praegu raske hinnata, kuna ei ole teada, kas ja kui palju hakatakse lisama mõõtetulemuste

jälgitavuse nõuet eriseadustesse. Konkreetselt mõõteseaduses olev mõõtetulemuste jälgitavuse

tagamise regulatsiooni muutus ei avalda ettevõtete tegevusele märgatavat mõju.

Kavandatav muudatus 2 – kinnispakkide käitlemise regulatsiooni muutmine. Kavandatava

muudatuse kohaselt väheneb kinnispakkide täitekoguse kontrollidokumentatsiooni säilitamise

tähtaeg poole võrra, lubatud on kasutada kontrollimiseks taatluskohustuse puudumisel ka

jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendid, sertifitseerimata kinnispakkide käitlejad ei pea

omama täitekoguse kontrollimise kohta dokumentatsiooni. Kehtiva mõõteseadusega on

kehtestatud direktiivis 76/211/EMÜ, mis käsitleb vaid e-märgisega kinnispakke, olevad

nõuded ka harmoneerimata valdkonnale ehk e-märgiseta kinnispakkidele. Need nõuded

otseselt ei taga kinnispakkide täitekoguse vastamist kehtestatud hälvetele. Seaduse

rakendamisel on selgunud, et tegemist on ettevõtjatele ebavajalikku koormust põhjustava

nõudega ning vajab muutmist. Dokumentatsiooni nõude muudatuse tingis põhjus, et

täitekoguse kontrollidokumentatsiooni olemasolu iseenesest ei taga kinnispakkide täitekogust.

Täitekoguse kontrollimisel on oluline mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks kasutada

kontrollitud mõõtevahendit (taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud). Mõningatel juhtudel

täidavad käitlejad dokumentatsioonikohustust ainult seaduse nõude tõttu ilma sisulist kasu

saamata. Dokumentatsiooni säilitamistähtaja lühendamisel kahelt aastalt ühele

arvestati tavapärasemate toodete realiseerimisaega ja Euroopa riikide legaalmetroloogia

koostöö organisatsiooni WELMEC juhendmaterjali 6.4 „Juhis e-märgisega kinnispakkide

pakendajatele ja importijatele“ (WELEMCi juhendid: http://www.welmec.org/latest/guides/),

kus minimaalseks kinnispakkide täitekoguse kontrolli tulemuste säilitamise ajaks on üks

aasta. Kinnispakkide täitekoguse kontrollitulemusi tuleb säilitada vähemalt kahekordse

toodete realiseerimisaja ulatuses, mis tagaks piisava aja täitekogusega seotud kaebuste

tekkimisel probleemi lahendamisel. Enamus toodete puhul on piisavaks ajaks üks aasta.

Dokumentide haldamise nõuete leevendamisega vähendatakse ettevõtja halduskoormust.

Võrreldes kehtiva mõõteseadusega võib eelnõu kohaselt kinnispaki täitekoguse kontrollimisel

kasutada taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Jälgitavalt

kalibreeritud mõõtevahendite kasutamise lubamise tingis asjaolu, et taatluskohustuslike

mõõtevahendite hulgas ei ole enam tihedusmõõtureid, mõõdunõusid ja mõõtesilindreid. Neid

on võimalik kasutada täitekoguse kontrollimiseks, kui pakendamine toimub mahu järgi. Nii

taadeldud kui taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendid on

sobivad kinnispakkide täitekoguse kontrollimiseks. Lisaks suureneb täitekoguse

kontrollimiseks kalibreeritava mõõtevahendi lubamisega ettevõtjatel kasutatavate

mõõtevahendite valik. Eriti puudutab see muudatus mahu järgi pakendatavaid ettevõtjad, kes

25

saavad kasutada täitekoguse kontrollimiseks otsemõõtmisel kalibreeritud mõõtenõusid või -

silindreid ja kaudsel meetodil kalibreeritud tihedusmõõtureid.

Sihtrühm 1: kinnispakke pakendavad ja importivad ettevõtjad. Kinnispakke pakendavate

ettevõtjate hulka kuuluvad nii toidu- kui ka tööstuskaupade kindla kogusega toodete

pakendajad. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 500 ettevõtet, kellest enamik on

väikeettevõtjad. E-märgise kasutamiseks sertifikaati omavaid ettevõtteid on Eestis 8. Eesti

ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.

Kaasnev mõju:

1. Mõju majandusele

1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

1.2. Mõju halduskoormusele

Ettevõtjate halduskoormus väheneb. Sertifitseerimata e-märgist mittekasutaval kinnispakkide

käitlejal ei ole enam kohustust omada kinnispakkide täitekoguse kontrollimise kohta

dokumentatsiooni. Ettevõtja saab ise hinnata, kas kinnispakkide täitekoguse kontrollimise

protseduuri kirjeldus ja tulemuste registreerimine on talle vajalik täitekoguse nõuetekohasuse

tagamiseks või piisab reaalsetest mõõteprotseduuridest. Sellega saab ettevõtja kokku hoida

tööjõukuludelt ja väheneb ettevõtja halduskoormus dokumentide haldamise osas. Ettevõtjal ei

pea olema töötajat, kes koostab dokumentatsiooni, registreerib täitekoguse kontrollitulemusi

ja säilitab neid kindla aja jooksul. Kinnispakkide täitekoguse kontrollidokumentatsiooni

haldamine on olenevalt ettevõtte suurusest ühe või mitme töötaja täiendav tööülesanne

põhitöö kõrvalt. Tavaliselt tegeleb sellega kvaliteedijuht või -spetsialist (protseduuride

koostamine ja tulemuste hindamine) ja pakendusliini töötaja (kontrollitulemuste

registreerimine ja hindamine). Suurem positiivne mõju on ettevõtetele, kes kontrollivad

käsitsi pakendamisel iga kinnispaki täitekogust taadeldud mõõtevahendiga, millega on juba

tagatud täitekoguse vastamine nõuetele. Sertifitseeritud kinnispakkide käitlejatel ja

kinnispakkide käitlejatel, kes soovivad täitekoguse kontrollitulemuste dokumenteerimist

jätkata, väheneb dokumentide säilitamistähtaja lühenemisega kahelt aastalt ühele ka vähesel

määral halduskoormus. Tulenevalt tihedast konkurentsist ja tarbijate tähelepanelikkusest

täitekoguse jälgimisel on enamikul ettevõtetel olemas enesekontrolli süsteem õige täitekoguse

tagamiseks. Ettevõte on ka majanduslikult huvitatud täitekoguse kontrollist, soovides tagada

lubatud kaaluga toodet, sest ka positiivne hälve ei ole ettevõtte jaoks otstarbekas. Lubatust

suurema negatiivse hälbega toodete laskmisel kaubandusvõrku kaotab ettevõtja

usaldusväärsuse tarbijate ja edasimüüjate seas. Eeltoodust tulenevalt on ettevõtja juba ise

huvitatud, et tema käideldud kinnispakkide täitekogused vastaksid lubatud hälvetele

nimikogusest. Sellekohase dokumentatsiooni omamine on üks võimalus.

Konkreetseid kulutusi, mida ettevõtjad kokku hoiavad, on raske välja tuua. Kokkuhoid sõltub

ettevõtte suurusest ja erinevate kinnispakkide hulgast. Selleks peaks ettevõtjate hulgas

põhjaliku uuringu tegema.

Taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi kasutamise lubamine

täitekoguse kontrollimiseks mõjutab mahu järgi pakendavate kinnispakkide käitlejaid, kelleks

näiteks on joogi-, vedelate keemia- ja kosmeetikatoodete tootjad. Hinnanguliselt puudutab see

muudatus kuni 20% kinnispakkide käitlejaid, kellel suureneb mõõtevahendite valik ja võib

mõnel juhul olla võimalik valida odavam mõõtevahend kui praegu. Näiteks eelnevalt kaudset

meetodit (määratud tihedus ja taadeldud kaalu kasutades) kasutanud ettevõtja võib nüüd

kasutada pakendamisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtesilindrit. Ilmselt võib sellise lahenduse

valida vaid väikse tootmismahuga ettevõte.

26

Kinnispakkide käitlemise regulatsiooni muutmine toob sihtrühma käitumises tõenäoliselt

kaasa muudatuse (kinnispakkide käitlejate hulgas väheneb täitekoguse kontrollitulemuste

dokumenteerimine). Kohanemisraskuste kaasnemist ei ole põhjust eeldada, tegemist on nõude

leevendamisega. Mõju ulatus on väike. Mõju avaldumise sagedus on tõenäoliselt igapäevane,

mistõttu on mõju avaldumise sagedus suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne (mõju on

sihtgrupile positiivne). Kokkuvõtlikult on mõju keskmine, aga konkreetseid ettevõtjate kokku

hoitavaid kulusid on raske välja tuua. Selle muudatuse osas oleks põhjaliku mõjuanalüüsi

tegemise kulu suurem kui uuritav mõju.

Kavandatav muudatus 3 – mõõtevahenditele statistilise kordustaatluse võimaldamine.

Kordustaatluse eesmärk on kontrollida mõõtevahendi jätkuvat vastavust nõuetele. Nõuetele

vastavuse korral võib mõõtevahendit kasutada ka järgmise taatluskehtivusaja jooksul, pärast

mida tuleb mõõtevahendit jälle kontrollida. Taatluse käigus nõuetele mittevastavaks osutunud

mõõtevahendid eemaldatakse kasutusest. Praegu kehtiva korra järgi tuleb pärast

taatluskehtivusaja möödumist (sh esmase vastavushindamise järel) esitada kordustaatlusele

kõik mõõtevahendid. Statistilise taatluse võimaldamine tähendab, et ei kontrollitaks enam

kõiki mõõtevahendeid vaid mõõtevahendite hulgast tehakse esindusvalim, mida

kontrollitakse. Statistilise taatluse kasutamine on võimalik ja otstarbekas suure hulga

samatüübiliste, samades keskkonnatingimustes ning kindlal lühikese perioodi jooksul

vastavushinnatud ja kasutusele võetud mõõtevahendite korral. Eelnimetatud tingimustele

vastavad kõige paremini tarbearvestid, milleks on gaasi-, elektri-, sooja, ja veearvestid.

Varasemalt ei ole statistilist taatlust laialdaselt kasutatud ja puuduvad ka juhendid ning

reeglid. Mitmete mõõtevahendite direktiivi 2014/32/EL kohaste mõõtevahendtite

vastavushindamisel kasutatakse statistilist taatlust. Mõõtevahendite direktiivi kohase

vastavushindamise moodul F (toote taatlemisel põhinev tüübivastavus) on sarnaseim

vastavushindamise moodul kordustaatlusele. Legaalmetroloogia organisatsioon WELMEC

koostas mais 2011 vastavushindamismooduli F alusel statistilise taatluse tegemise

hõlbustamiseks juhendi 8.10 (Guide for generating sampling plans for statistical verification

according to Annex F and F1 of MID 2004/22/EC,

http://www.welmec.org/fileadmin/user_files/publications/WELMEC_08.10_Guide_for_statist

ical_verification.pdf). Sarnaste reeglite alusel on võimalik teostada ka riigisisesel

kordustaatlusel statistilist taatlust. Statistilisel taatluse tegemiseks moodustatakse

samatüübilistest mõõtevahenditest kogumid. Kogumi maksimaalne suurus on 10 000

mõõtevahendit. Taatluse tarvis tehakse kogumisse kuuluvate mõõtevahendite hulgast

esindusvalim – näiteks 10 000 mõõtevahendi esindusvalim on 125 mõõtevahendit. Kui

esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid vastavad nõuetele, tunnistatakse kõik kogumisse

kuuluvad mõõtevahendid taadelduks. Kui esindusvalim ei vasta taatlusnõuetele, tuleb

kordustaatlusele esitada kõik mõõtevahendid. Eelnõule on lisatud vastava rakendusakti

kavand. Rakendusakti kavandi järgi on kavas statistilise kordustaatlusel taatluskehtivusaega

pikendada poole võrra, mille täitudes peab taatlema kõik mõõtevahendid. Näiteks kui

elektriarvestite taatluskehtivusaeg on tavapäraselt 12 aastat, siis statistilise taatlusega

pikendatakse taatluskehtivusaega 6 aasta võrra.

Sihtrühm 1: Võrguettevõtjad, kes tegelevad elektrienergia, kaugkütte ja joogivee

edastamisega. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 300 ettevõtet. Eesti ettevõtjate koguarvuga

võrreldes on sihtrühm väike.

Kaasnev mõju:

1. Mõju majandusele

1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

Statistilist kordustaatlust saab teha samatüübilistele kindlal perioodil toodetud,

vastavushinnatud ja kasutusele võetud mõõtevahenditele, mis on paigaldatud samadesse

27

keskkonnatingimustesse. Sellistele nõuetele vastavad kõige tõenäolisemalt tarbearvestid

(elektri-, vee- ja soojusarvestid). Tarbearvestite taatluskohustus on üldjuhul võrguettevõtjatel,

kui mõõtevahendite omanikel. Muudatusega võib väheneda ettevõtjatel kordustaatlusele

esitatavate mõõtevahendite arv, millega on võimalik saavutada märkimisväärne kulude

kokkuhoid. Statistiline kordustaatlus eeldab ettevõtjalt mõningast administratiivset koormust

(kogumite loomine, valimite moodustamine). Esindusvalimi suurus tervest kogumist

moodustab 1,3% kuni 4% (sõltub kogumi suurusest) ehk taatlusele tuleb esitada vaid väga

väike osa mõõtevahenditest. Samas kui esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid ei vasta

taatlusnõuetele, tuleb esitada kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid taatlusele. Sel juhul

on ettevõtja kulud mõnevõrra suuremad, võrreldes olukorraga kui kohe kõik mõõtevahendid

taatlusele esitada. Kui statistilise taatluse tulemusena esindusvalim vastab nõuetele ja kogumi

taatluskehtivusaega pikendatakse poole võrra on taatluskulud kehtiva regulatsiooniga

võrreldes märgatavalt väiksemad.

Näitena saab tuua kaugloetavad elektriarvestid. Eestis on kasutusel ~628 000 elektriarvestit.

Elektriarvesti keskmiseks taatluskuluks (vahetus koos taatlusega) 2010. aastal oli 24 eurot ja

praegu on taatlusintervall 12 aastat. Seega maksaks 628 000 arvesti vahetus umbes 15

miljonit. Kaugloetavaid arvesteid paigaldati aastatel 2010-2014 ja järgmine kordustaatluse

periood jaguneb nelja (2022-2026) aasta peale. Statistilise taatluse võimaluseta on taatluskulu

aastatel 2022-2026 3,75 miljonit igal aastal. Statistilise taatluse võimaldamisega ja

esindusvalimi taatlusnõuetele vastamisel on aastatel 2022-2026 taatluskulu sõltuvalt

moodustavate kogumite suurusest 50 000 kuni 150 000 eurot. Seega on võimalik

märkimisväärne taatluskulude kokkuhoid.

1.2. Mõju halduskoormusele

Sihtrühm 2: Tehnilise Järelevalve Amet, kes hakkab üle vaatama ja hindama statistilise

taatluse jaoks moodustatud kogumeid ja neist valitud valimeid.

Kaasnev mõju:

1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Tehnilise Järelevalve Ametil suureneb vähesel määral töökoormus, kuna peab hakkama

menetlema statistilise taatlusega seotud taotlusi ja moodustama kogumitest valimeid. Selliste

taotluste hulka on praegu raske hinnata, kuna ei ole teada kui paljud taatluskohustuse kandjad

soovivad hakata kasutama statistilise taatluse võimalust.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.

8. Rakendusaktid

Käesoleva seaduse jõustumisega tunnistatakse kehtetuks 2004. aastal jõustunud mõõteseadus.

Sellega seoses muutuvad kehtetuks ka enamik selle alusel kehtestatud määrused. Kaks

määrust on kehtestatud lisaks mõõteseadusele ka TNVSi § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse

26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise

korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 1 lõike 1 punkti 16 alusel.

Nendeks on:

majandus- ja taristuministri 29. märtsi 2016. a määrus nr 29 „Mõõtevahendite direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse

hindamise ja tõendamise kord ning mõõtevahendite märgistamise nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/131032016001:

28

majandus- ja taristuministri 12. aprilli 2016. a määrus nr 32 „Mitteautomaatkaalude

metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile,

märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“

https://www.riigiteataja.ee/akt/115042016001.

TNVS on sisuliselt sobivam seadus nende määruste kehtestamiseks, kui seda on mõõteseadus,

kuna sätestab toodetele üldised nõuded, sealhulgas vastavushindamise ja turujärelevalve

reeglid. Edaspidi ei kehtestata kahte eelnimetatud määrust täiendavalt enam mõõteseaduse

alusel.

Enamiku kehtiva mõõteseaduse määrustest saab kas minimaalsete muudatustega või

praktiliselt muutmata kujul taas kehtestada. Mõned määrused vajavad siiski ka uue

redaktsiooni väljatöötamist (nt määrused, mis on seotud metroloogilise kontrolli nimistuga,

taatlusmärgiste valmistamisega). Etalone käsitlevad määrused on mõistlik koondada kokku

ühte määrusesse, et sarnane regulatsioon oleks leitav ühest õigusaktist. Kokkuvõttes väheneb

uue seaduse puhul nii rakendusaktide arv kui ka maht.

Seadus sisaldab järgmisi volitusnorme:

1. § 3 lõige 4: Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud,

nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud

lisaühikud ja nende kasutamise viisi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Selle

volitusnormi alusel kehtestatava määruse sisu on sama, mis Vabariigi Valitsuse 17. detsembri

2009. a määruses nr 208 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest

tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja

nende kasutamise viis“.

2. § 4 lõige 6: riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra,

nende säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks

tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ning riigi- ja tugietalonide nimistu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutav minister on selle

volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Sisuliselt saab selle volitusnormi alusel taas

kehtestada järgmised määrused:

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määrus nr 89 „Riigi- ja

tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord“;

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 108 „Riigi- ja

tugietalonide säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks

tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu“;

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. juuli 2010. a määrus nr 48 „Riigi- ja

tugietalonide nimistu“.

3. § 5 lõige 6: mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Vastav valdkonna eest vastutav minister on selle

volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Selle volitusnormi alusel saab määruse

kehtestamisel aluseks võtta kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. oktoobri

2006. a määruse nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“.

4. § 7 lõige 3: kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,

nendele esitatavad nõuded ning taatluskehtivusajad koos nõuetega statistilisele taatlusele

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastav valdkonna eest vastutav

minister on selle volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Selle volitusnormi alusel

saab määruse kehtestamisel aluseks võtta kehtiva majandus- ja taristuministri 20. septembri

2016. a määruse nr 56 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite

29

nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning

mõõtevahendite taatluskehtivusajad“.

5. § 9 lõige 12: valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega riigisisese

tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning

legaalmetroloogilise ekspertiisi korra. Vastav valdkonna eest vastutav minister on selle

volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Selle volitusnormi alusel saab taas

kehtestada majandus- ja taristuministri 11. novembri 2014. a määruse nr 96 „Mõõtevahendite

siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning

legaalmetroloogilise ekspertiisi kord“.

6. § 14 lõige 9: valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega taatlusmärgiste

kirjelduse, nende valmistamise, tellimise, kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse

ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed. Valdkonna eest vastutav minister on

selle volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Selle volitusnormi alusel määruse

kehtestamisel saab aluseks võtta kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni

2006. a määruse nr 56 „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja

hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete

loetelu“.

7. § 16 lõige 8: valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kinnispakkide

kohustuslikud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, täitekoguse

lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise korra. Valdkonna

eest vastutav minister on selle volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Sisuliselt saab

selle volitusnormi alusel taas kehtestada majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli

2004. a määruse nr 114 „Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratletud nimikogused,

kinnispakkide märgistamise nõuded, sealhulgas e-märgise kuju, täitekoguse lubatud hälbed

nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse kontrollimise kord“.

8. § 17 lõige 7: valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega mõõtemahutina

kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina

kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra. Vastav valdkonna eest

vastutav minister on selle volitusnormi puhul majandus- ja taristuminister. Selle volitusnormi

alusel saab taas kehtestada majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a

määruse nr 88 „Mõõtemahutite nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning

mõõtemahutite märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise kord“.

Eelpool nimetatud määruste kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas.

Määruste loetelu, mis muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks:

1) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määrus nr 208 „Rahvusvahelise mõõtühikute

süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning

rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“

https://www.riigiteataja.ee/akt/130112012007;

2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määrus nr 89 „Riigi- ja

tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord“

https://www.riigiteataja.ee/akt/739160;

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 108 „Riigi- ja

tugietalonide säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks

tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/741393;

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. juuli 2010. a määrus nr 48 „Riigi- ja

tugietalonide nimistu“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13341832;

30

5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006. a määrus nr 85 „Mõõtja erialase

pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/12740808;

6) majandus- ja taristuministri 20. septembri 2016. a määrus nr 56 „Kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja

erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014004;

7) majandus- ja taristuministri 11. novembri 2014. a määrus nr 96 „Mõõtevahendite

siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning

legaalmetroloogilise ekspertiisi kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/114112014001;

8) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2006. a määrus nr 56 „Taatlusmärgiste

kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele

mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu“

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092011002;

9) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 114 „Kinnispakkide

kohustuslikud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide märgistamise nõuded, sealhulgas

e-märgise kuju, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispakkide täitekoguse

kontrollimise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13033952;

10) majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. aprilli 2004. a määrus nr 88 „Mõõtemahutite

nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutite märgistamise nõuded ja

mahu kontrollimise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13033735.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile. Eelnõu on

saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Akrediteerimiskeskusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Vee-ettevõtete

Liidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Toiduliidule, Eesti Energia AS-le, ja taatluslaboritele

(Metrosert AS, Tepso Labor OÜ, Metrex Mõõtekeskus OÜ, Kaalukoda A.A. OÜ,

Taatluslabor Wega OÜ, Prem Test OÜ, Alice Labor OÜ, Inspecta Estonia OÜ, A.V.R.

Elekter OÜ, EG Ehitus AS, Taksotellimiskeskus OÜ, Parkli HL OÜ, International Testing

Services OÜ, Molycorp Silmet AS, ART Mõõtekeskus OÜ, SGS Eesti AS).

.___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

31

Mõõteseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Mõõteseaduse rakendusaktide kavandid

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende

kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise

viis

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. SI põhiühikud

§ 3. SI tuletatud ühikud

§ 4. Kord- ja osaühikud

§ 5. Lisaühikud

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord, nende

säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks

tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ning riigi- ja tugietalonide nimistu

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 4 lõike 6 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Riigi- ja tugietalonide valik ja kinnitamine

§ 3. Riigietalonide säilitamine ja kasutamine

§ 4. Tugietalonide säilitamine ja kasutamine

§ 5. Riigietalonidega seonduvad kulutused

§ 6. Tugietalonidega seonduvad kulutused

§ 7. Riigietalonid

§ 8. Tugietalonid

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 5 lõike 6 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Mõisted

§ 3. Erialase pädevuse kriteeriumid

§ 4. Erialase pädevuse hindaja ja tõendaja

§ 5. Erialase pädevuse hindamise taotlemine

§ 6. Erialase pädevuse hindamine ja tõendamine ning pädevusulatuse muutmine

§ 7. Tõendamisest tulenevad erialase pädevusega mõõtja kohustused

32

§ 8. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja järelevalve

§ 9. Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

§ 10. Rakendussätted

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, nendele

esitatavad nõuded, kasutusvaldkonnad ning taatluskehtivusajad koos nõuetega

statistilisele taatlemisele

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse sõltuvalt kasutusalast turule lastavate, kasutusele võetavate ja

kasutusel olevate mõõtevahendite nimistu, mis kuuluvad mõõteseaduse § 7 lõike 1 alusel

kohustuslikule metroloogilisele kontrollile, ja kehtestatakse nendele mõõtevahenditele

erinõuded ja täpsusnõuded ning taatluskehtivusajad koos nõuetega statistilisele taatlemisele.

§ 2. Mõisted

(1) Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse

tähenduses.

(2) Kaubandustegevuse mõisteid kasutatakse määruses kaubandustegevuse seaduse

tähenduses.

(3) Vee-ettevõtja ja kliendi mõisteid kasutatakse määruses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seaduse tähenduses.

§ 3. Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvad mõõtevahendid

Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende

kasutusalast ning olulised nõuded, erinõuded ja täpsusnõuded mõõtevahenditele on esitatud

käesoleva määruse lisas.

§ 4. Nõuded mõõtevahendi metroloogilisele kontrollile

Kasutusel oleva mõõtevahendi riigisisesel taatlusel tuleb lähtuda mõõtevahendile selle turule

laskmisel kehtinud dokumentide nõuetest, mis on fikseeritud mõõtevahendi

vastavusdeklaratsioonis, riigisiseses tüübikinnitustunnistuses, Euroopa Ühenduse või Euroopa

Liidu tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses, järgides

käesoleva määruse lisas toodud täpsusnõuet. Kui nimetatud dokumendid ei esita

kordustaatlusele eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või

vastavushindamise nõuetest.

§ 5. Taatluskehtivusaeg

(1) Eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud käesoleva määruse lisas.

33

(2) Mõõtevahendi taatluskehtivusaeg lõppeb selle kuu viimasel päeval, millal saabub

taatluskehtivuse lõppkuupäev.

(3) Kui taatluskehtivuse algus on määratud kuu või kvartali täpsusega, lõppeb mõõtevahendi

taatluskehtivusaeg selle kuu või kvartali viimasel päeval, millal saabub taatluskehtivuse lõppu

tähistav kuu või kvartal.

(4) Kui taatluskehtivuse algus on määratud aasta täpsusega, lõppeb mõõtevahendi

taatluskehtivusaeg selle jaanuarikuu viimasel päeval, mis järgneb taatluskehtivusaja lõppu

tähistavale aastale.

§ 6. Mõõtevahendi statistiline taatlemine

(1) Statistilist taatlemist võib rakendada mõõtevahendile juhul, kui sellele eelnevalt on

toimunud kas vastavushindamine või läbi viidud mõõtevahendi sajaprotsendiline taatlemine.

(2) Mõõtevahendi valdaja moodustab kontrollitavatest mõõtevahenditest statistilised

kogumid, millest ühe suurus ei ole suurem kui 10 000 ühikut.

(3) Kogumite moodustamisel tuleb lähtuda Rahvusvahelise Legaalmetroloogia

Organisatsiooni (OIML) asjakohastes dokumentides ja rahvusvahelistes standardites

kehtestatud nõuetest. Ühte kogumisse kuuluvad mõõtevahendid peavad olema:

1) valmistatud sama tootja poolt;

2) ühte tüüpi ning sama mudel;

3) sama tüübikinnitus- ja vastavushindamistähisega;

4) läbinud vastavushindamise või taatluse ühe kalendriaasta jooksul;

5) kasutusele võetud kuni kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul;

6) samade metroloogiliste omadustega;

7) paigaldatud sarnastesse kasutustingimustesse.

(4) Kogumi dokumentatsioon peab sisaldama iga kogumisse kuuluva mõõtevahendi kohta

järgnevat teavet:

1) tootja, tüüp, mudel ja identifitseerimisnumber;

2) tüübikinnitus- ja vastavushindamistähis;

3) paigaldus- või mahamonteerimisaeg;

4) vastavushindamise või taatluse toimumise aeg;

5) kasutuskoha aadress;

6) kasutustingimused.

(5) Mõõtevahendi valdaja esitab mõõtevahendi paigaldamisel koostatud kogumite kohta käiva

dokumentatsiooni mõõtevahendi paigaldamise järel Tehnilise Järelevalve Ametile. Juhul, kui

kogum ja selle dokumentatsioon vastab esitatud nõuetele, väljastab Tehnilise Järelevalve

Amet selle kohta omapoolse kinnituse. Kinnituse saanud kogum aktsepteeritakse statistiliseks

taatluseks ja esindusvalimi moodustamiseks.

(6) Statistilisele taatlusele kuuluvate mõõtevahendite esindusvalimi moodustab Tehnilise

Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentatsiooni põhjal, võttes

arvesse tabelit 1.

Tabel 1. Esindusvalimi suurus sõltuvalt esindatava kogumi suurusest

Kogumi suurus

(tükki)

Esindusvalimi

suurus (tükki)

Mittevastavate mõõtevahendite

kogus (tükki)

Nõutav varu

mõõtevahendite

34

Maksimaalne

lubatud

mittevastavate

mõõtevahendite

kogus

esindusvalimis

Esindusvalimi

mittevastavaks

tunnistamise

kriteerium

kogus (tükki)

kuni 1200

1201 kuni 3200

3201 kuni 10 000

50

80

125

1

3

5

2

4

6

10

16

25

(7) Esindusvalimi taatlemise viib läbi ja selle tulemusi töötleb mõõtevahendi valdaja valitud

taatluslabor taatlusmetoodika alusel, arvestades olulisi ja erinõudeid ning kriteeriumeid, mis

on kehtestatud seda liiki mõõtevahendile mõõtevahendite direktiivis, EÜ üksikdirektiivides ja

Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendis ning rahvusvahelise

või Euroopa standardiorganisatsioonide standardis.

(8) Mõõtevahendi valdaja korraldab esindusvalimisse määratud mõõtevahendi

mahamonteerimise ja dokumenteerib selle käigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud

andmed ning toimetab mõõtevahendi viivitamatult taatluslaborisse.

(9) Otsuse valimi taatlustulemuse laiendamise või mittelaiendamise kohta tervele kogumile,

mida statistilisel meetodil taadeldud valim esindas, teeb taatluslabor, kes teavitab sellest ka

mõõtevahendi valdajat ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

(10) Otsuse mõõtevahendite kogumi taatluskehtivusaja pikendamise kohta teeb Tehnilise

Järelevalve Amet, tuginedes esindusvalimi taatlustulemustele. Positiivse otsuse korral

pikendatakse mõõtevahendite taatluskehtivusaega kuni poole võrra lisas toodud

taatluskehtivusajast. Põhjendatud juhul, kui Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kogumi

taatluskehtivusaega mitte pikendada, tuleb mõõtevahendi valdajal enne mõõtevahendi

taatluskehtivusaja lõppemist läbi viia mõõtevahendi sajaprotsendiline taatlemine või välja

vahetada kõik kogumi moodustanud mõõtevahendid.

(11) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tühistada otsus mõõtevahendite kogumi

taatluskehtivusaja pikendamise kohta, kui kogumi piires ilmnevad pärast taatluskehtivusaja

pikendamist standardites ja normdokumentides sätestatud piirnorme ületavad kõikumised

mõõtevahendite kvaliteedi või täpsusnõuete osas.

(12) Statistiline taatlemine tuleb läbi viia enne kogumi taatluskehtivusaja lõppu, kuid mitte

varem kui kaks aastat enne päeva, millal saab täis kogumisse kuuluva ajaliselt kõige

varajasema taatluskuupäevaga mõõtevahendi taatluskehtivusaeg.

§ 7. Rakendussätted

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist taadeldud mõõtevahendile rakendatakse majandus- ja

taristuministri 20. septembri 2016. a määrus nr 56 „Kohustuslikule metroloogilisele

kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded,

sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa viiendas veerus

sätestatud taatluskehtivusaega, kui käesoleva määrusega taatluskehtivusaega lühendatakse.

(2) Nõukogu direktiivi 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 15–21) alusel kuni 30. juunini

2011. a teostatud EÜ esmataatlused ja välja antud kalibreerimistunnistused jäävad kehtima

35

kuni käesoleva määruse lisa punkti 2.6 viiendas veerus kehtestatud taatluskehtivusaja

lõppemiseni.

(3) Nõukogu direktiivi 75/33/EMÜ külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta (EÜT L 14, 20.01.1975, lk 1–9) alusel kuni 30. novembrini 2015. a

teostatud EÜ tüübikinnitused ja välja antud EÜ tüübikinnitustunnistused jäävad kehtima.

(4) Nõukogu direktiiviga 71/317/EMÜ keskmise täpsusega risttahukakujulisi kaaluvihte alates

5 kg kuni 50 kg ning keskmise täpsusega silindrilisi kaaluvihte alates 1 kg kuni 10 kg

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 06.09.1971, lk 14–20)

ja nõukogu direktiiviga 74/148/EMÜ keskmisest täpsemaid kaaluvihte alates 1 mg kuni 50 kg

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 84, 28.03.1974, lk 3–7)

kooskõlas olevatele kaaluvihtidele võib teha EÜ esmataatluse vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 122, 16.05.2009, lk 6–

27) artiklitele 8, 9 ja 10 kuni 30. novembrini 2025. a.

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite kohta (ELT L 96,

29.03.2014, lk 149–250);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude kohta (ELT L

96, 29.03.2014, lk 107–148);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise

kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24);

Nõukogu direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 15);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/17/EL millega tunnistatakse kehtetuks

metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ,

74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ (ELT L 71,

18.03.2011, lk 1–3).

Lisa. Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt

nende kasutusalast ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad

36

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise

ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 9 lõike 12 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Legaalmetroloogilise ekspertiisi teostaja

2. peatükk

Legaalmetroloogiline ekspertiis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamiseks

§ 3. Kohaldamisala

§ 4. Tüübikinnitustunnistuse taotlemine

§ 5. Legaalmetroloogiline ekspertiis

§ 6. Tüübikinnitustunnistus

§ 7. Tüübikinnitustähis

§ 8. Tüübikinnitustunnistuse pikendamine

§ 9. Tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamine

3. peatükk

Legaalmetroloogiline ekspertiis mõõtevahendi taadelduks tunnistamiseks

§ 10. Kohaldamisala

§ 11. Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise taotlemine

§ 12. Legaalmetroloogiline ekspertiis

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Taatlusmärgisele esitatavad nõuded, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise

kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 14 lõike 9 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Määruse sätteid kohaldatakse mõõtevahendi riigisisese esmataatluse ja kordustaatluse

tulemuste vormistamisele.

§ 2. Mõisted

(1) Käesoleva määruse tähenduses vaadeldakse taatlusmärgisena taatluskleebist, elektroonilist

taatlusplommi, mõõteseaduse § 8 lõikes 2 nimetatud mõõtevahendite puhul temale kantud

37

identifitseerimisnumber koos sellele vastava taatlustunnistusega ning taatlusplommi või

taatlustempli jäljendit, samuti matriitsi taatlusplommi märgistamiseks ja templit

mõõtevahendi märgistamiseks (edaspidi taatlustemplid).

(2) Taatluskleebis käesoleva määruse tähenduses on:

1) infokleebis – kohustuslik taatluskleebis taatluse läbiviijast ja toimunud taatlemise ajast

informeerimiseks;

2) sulgemiskleebis – taatluskleebis mõõtevahendi koostude või alakoostude vahetamise

takistamiseks ja mõõtevahendi justeerimiselementidele juurdepääsu sulgemiseks.

§ 3. Taatlusmärgisele esitatavad nõuded

(1) Infokleebiselt peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

1) Eesti Vabariigi rahvusvaheline tähis EE;

2) taatlemise aeg kuu täpsusega – kuu järjekorranumber ning aastaarv või selle kaks viimast

numbrit;

3) taatluslabori tunnusnumber;

4) sõna „TAADELDUD“.

(2) Sulgemiskleebiselt ja taatlustemplilt peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

1) Eesti Vabariigi rahvusvaheline tähis EE;

2) taatluslabori tunnusnumber.

(3) Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi amet) mõõteseaduse § 10 lõikes 4 sätestatud

otstarbeks kasutataval taatluskleebisel kasutatakse taatluslabori tunnusnumbri asemel

tähekombinatsiooni „TJA“.

(4) Taatluskleebise materjal peab olema kogu taatluskehtivusaja vastupidav mõõtevahendi

keskkonna- ja kasutustingimustele, ultraviolettkiirgusele, niiskusele ja kulumisele.

(5) Taatluskleebis peab olema mõõtevahendile püsivalt liimitav ja eemaldamisel purunema,

või peab olema muul viisil takistatud kleebise korduv kasutamine.

(6) Taatlustempel tuleb valmistada nii, et selle abil paigaldatud taatlusmärgis on selgesti

loetav ja tempel ei deformeeru kehtestatud kasutusaja jooksul.

(7) Mõõtevahendil, millele ei saa kinnitada infokleebist, peab taatlustempli jäljendilt olema

tuvastatav toimunud taatluse aeg, aasta või selle kaks viimast numbrit ja kvartali

järjekorranumber.

(8) Mõõtevahendile taatlusmärgisena kantud taatlustempli jäljend kustutatakse selle kehtivuse

lõppemisel templiga jäljendi kirjega „X“ (edaspidi kustutustempel).

(9) Taatluskleebise ja -templi kuju ja kirje näidised avaldatakse ameti veebilehel ühe kuu

jooksul nende kinnitamisest alates.

§ 4. Taatluskleebise ja taatlustempli tellimine

(1) Käesolevas määruses kirjeldatud nõutele vastava taatluskleebise ja taatlustempli tellib

taatluslaborvalmistajalt.

38

(2) Taatluslabor peab esitama kasutusele võetava info- ja sulgemiskleebise näidise ning kõigi

taatlustemplite jäljendite koopiad ametile.

(3) Amet väljastab taatluslaborile kinnituse taatlusmärgise käesoleva määruse nõuetele

vastamise kohta, misjärel võib taatluslabor taatlusmärgise kasutusele võtta. Taatluslabor võib

taatluskleebise tootjalt nõuda kleebise keskkonnatingimustele püsivuse tõendamist. Amet ei

kinnita taatluskleebise keskkonnatingimustele püsivust.

(4) Taatluskleebise ja taatlustempli valmistamise kulud kannab need tellinud taatluslabor, kes

vastutab taatlusmärgise käesolevas määruses esitatud nõuetele vastavuse eest.

§ 5. Taatlusmärgise kasutamine

(1) Taatlusmärgis peab olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa

mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi alakoostusid ja koostusid vahetada, ning igalt

taatlusmärgiselt oleks võimalik pingutuseta tuvastada nõutud kirjed.

(2) Mõõtevahendi alakoostude ja koostude vahetamise takistamiseks ja mõõtevahendi

justeerimiselementidele juurdepääsu sulgemiseks kasutatakse taatlusplommi, sulgemiskleebist

või infokleebist. Taatlusplommi ja sulgemiskleebist tuleb kasutada koos infokleebisega.

(3) Taatlemise aega tähistavad märked tuleb taatluskleebisele kanda nii, et taatlemise aeg

oleks üheselt määratav.

(4) Taatlusmärgis tuleb paigaldada nii, et see oleks mõõtevahendi kasutajale nähtav.

§ 6. Taatlusmärgise kasutamine ja hoidmine

(1) Taatluskleebist ja taatlustemplit tuleb hoida nii, et oleks välditud nende rikkumine ja

sattumine kõrvalise isiku kätte.

(2) Taatluskleebise või taatlustempli kaotsiminekust või kasutuskõlbmatuks muutumisest on

taatleja kohustatud viivitamatult teatama taatluslabori taatlustegevuse juhile. Iga

taatlusmärgise kaotamise juhu kohta korraldatakse taatluslaborisisene juurdlus.

(3) Kasutusaja lõppedes tuleb taatluskleebis, plommitempli aastaarvu tähisega osa ja metallist

taatlustempli kirjeid kandev osa ühe kuu jooksul hävitada. Hävitamise kohta koostatakse akt.

(4) Taatluskleebise ja taatlustempli tellimise, arvestuse, taatlejale väljastamise, kasutamise,

hoidmise ja hävitamise eest vastutab taatluslabori taatlustegevuse juht, kes kontrollib nende

nõuetekohast kasutamist taatluslaboris.

§ 7. Taatlustunnistus

(1) Taatlustunnistuses peavad olema vähemalt järgmised andmed:

1) taatluslabori nimi ja tunnusnumber;

2) taatlemise kuupäev;

3) mõõtevahendi või mõõtevahendite komplekti identifitseerimiseks vajalikud numbrid või

tähised;

4) mõõtevahendile paigaldatud taatlusmärgiste arv ja liik, nende paigalduskoha

lühiiseloomustus;

39

5) hinnang mõõtevahendi õigusakti, asjakohase standardi või muu nõudeid kehtestava

dokumendi nõuetele vastavuse kohta;

6) mõõtevahendi lubatud veapiirid või täpsusklass;

7) taatleja nimi ja allkiri.

(2) Kui taatluse käigus ei ole vaja eemaldada eelmise taatluse sulgemiskleebist või

taatlusplommi, siis tuleb taatlustunnistusse lisada mõõtevahendil olevate eelneva taatluse

rikkumata taatlusmärgiste arv, liik ja paigalduskoha lühikirjeldus.

§ 8. Mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend

Mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõendis peavad olema vähemalt järgmised andmed:

1) taatluslabori nimi ja tunnusnumber;

2) taatlemise kuupäev;

3) mõõtevahendi või mõõtevahendite komplekti identifitseerimiseks vajalikud numbrid või

tähised;

4) mõõtevahendi õigusakti, asjakohase standardi või muu nõudeid kehtestava dokumendi

nõuetele mittevastavuse põhjused;

5) taatleja nimi ja allkiri.

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratletud nimikogused, kinnispakkide märgistamise

nõuded, sealhulgas e-märgise kuju, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning

kinnispakkide täitekoguse kontrollimise kord

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 16 lõike 8 alusel.

1. peatükk

Üldnõuded

§ 1. Mõisted

§ 2. Kinnispaki eelmääratletud nimikogus

§ 3. Rühmapakendid ja individuaalpakenditest koosnevad kinnispakid, mis ei ole mõeldud

eraldi müügiks

2. peatükk

Nõuded kinnispaki märgistusele

§ 4. Kinnispaki märgistus

§ 5. Kinnispaki nimikoguse esitamine pakendil

§ 6. Eksitava pakendamise või märgistuse vältimine

3. peatükk

Kinnispakkide täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest

§ 7. Kinnispakkide täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest

§ 8. Kinnispakkide täitekoguse kontrolli meetodid

§ 9. Statistilise usaldusvääruse tagamine

40

§ 10. Statistilise testi objekt

§ 11. Statistilise testi reeglid

§ 12. Kinnispakkide täitekoguse kontrollimine pakendit avamata

§ 13. Kinnispakkide täitekoguse kontrollimine pakendit avades

§ 14. Kinnispakkide väikepartii täitekoguse kontrollimine

§ 15. Kinnispakkide hulga keskmise täitekoguse kontroll

5. peatükk

Riiklik järelevalve

§ 16. Järelevalve

§ 17. Täitekoguse kontrollimine legaalmetroloogilise kontrolli käigus

Lisa. E-märgise kuju ja proportsioonid

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed

ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise

kord

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 17 lõike 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Mõisted ja üldtingimused

2. peatükk

Mõõtemahutite nimimahtude väärtused ja lubatud hälbed

§ 2. Nimimahtude väärtused ja nende lubatud hälbed

3. peatükk

Nõuded mõõtemahutite märgistamisele

§ 3. Mõõtemahutite märgistamine

4. peatükk

Mõõtemahutite kontrollimine

§ 4. Kontrolli teostaja

§ 5. Kontrolli kord

§ 6. Proovivõtmine

§ 7. Mõõtemahutite mahu mõõtmine

§ 8. Tulemuste töötlemine ja interpreteerimine