mtÜ eesti taaskasutusorganisatsioon eto siret kivilo · 2018-11-30 · infotahvlid, plakatid,...
TRANSCRIPT
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
ETO
Siret Kivilo
Teemad
ETO tutvustus
Taaskasutusorganisatsiooni roll pakendite taaskasutusse suunamisel - süsteemis osalejad
Pakendite tootjavastutussüsteemid Euroopas
Avalik kogumispark - täitmise ülevaade
Koostöö kohalike omavalitsusetga
Elanikkonna teadlikkuse tõstmine
Vaatame tulevikku:
- Pakendijäätmete ringlussevõtu määr kasvab - võimalused sihtmäärade täitmiseks?
- Aastast 2020 OV ülesanne kodumajapidamistes tekkinud jäätmete ringlussevõtt
vähemalt 50% ulatuses (klaas, plast, metall) – koostöövõimalused
ETO tegevus
Asutatud pakendiettevõtjate poolt 2004 aastal
Akrediteeritud Keskkonnaministri poolt
Organiseerib pakendijäätmete liigiti kogumist ning nende
taaskasutusse suunamist (pakendiseadus, pakendiaktsiisi seadus,
jäätmeseadus, pakendiregistri põhimäärus jm)
ETO on Euroopa Tootjavastutuse Organisatsiooni PRO EUROPE liige.
ETO klientidel on õigus oma toodete pakendil kasutada Rohelise
Punkti (“The Green Dot”) märki.
Laiendatud Tootjavastutusorganisatsiooni Assotsiatsiooni EXPRA liige.
ETO juhtimisstruktuur
ETO liikmed
(üldkoosolek on kõrgeim juhtimisorgan)
16
ETO juhatus
1
ETO volikogu (Altia, Coop, HkScan, Rimi, Valio)
5
Tegevbüroo
4
Pakendi tootjavastutussüsteemis osalejad
ETO
Pakendiettevõtjad
ETO kliendid
950
Omavalitsused
Riik
(Pakendikomisjon, Keskkonnaministeerium (KKI,
Pakendiregister), MTA)
Jäätmekäitljad ja taaskasutajad
(Riigi sisesed ja välised)
Tarbijad
(Kogu Eestielanikkond)
TEEN
USE M
ÜÜ
K
TEAVIT
USTÖ
Ö
Aktsiis
Pakendijäätmete taaskasutussüsteem - näiteid mujalt maailmast
Põhimõte Süsteemi kirjeldusKes vastutab
kogumise eest
Raporteerimis-
kohuslane
(riigile/org - le)
Finantseerija
Kes määrab
teenustasu,
tariifi
Maksumus
kohustatud
osapoolele
Ministeeriumi
(riiklik)
süsteem
Ministeerium vastutab kogu
täitmise eestOmavalitsused Ministeerium - - puudub
PakendimaksPakendiettevõtjad
maksavad pakendimaksuOmavalitsused Ministeerium
Pakendi-
ettevõtjadMinisteerium kõrge
Avalik fond
Pakendiettevõtjad
maksavad pakendimaksu
ministeeriumile eesmärgiga
finantseerida laiendatud
tootjavastutust
Omavalitsused või
pakendi-
ettevõtjad
Kohalik
omavalitsus
Pakendi-
ettevõtjadMinisteerium kõrge
Laiendatud
tootjavastutus
Ainult pakendiettevõtjad
vastutavad deklareerimise
ja taaskasutamise eest
Omavalitsused või
pakendi-
ettevõtjad
Kohalik
omavalitsus
Pakendi-
ettevõtjad
Pakendi-
ettevõtjadmõõdukas
Pakendijäätmete kogumislahendused elanikkonnale
Tallinn, Tartu (linnad) Tiheasustusalad (klaasi lahuskogumine)
Pakendimaja Rakveres
Koostöö kohalike omavalitsustega
👍 Enamus on koostööle orienteeritud (suhtlevad, aitavad probleeme lahendada, teevad
parendusettepanekuid, teevd koostööd elanike teadlikkuse tõstmisel)
Valdavas osas omavalitsustes on pakendijäätmete kogumine korraldatud ja toimib rahuldavalt
👎 ”Prügi pole meie probleem” suhtumine omavalitsuse poolt
Omavalitsus: “Ei ole asukohti uute pakendipunktide jaoks”
Omavalitsus: “Viige probleemsed pakendikonteinerid ära”, alternatiivid kohtade osas puuduvad
Jäätmekäitlejad ei pea kokkulepetest kinni (ei tühjendata graafikujärgsel päeval, ei võeta
mahutiväliseid pakendeid kaasa jne)
Elanikkonna poolne pakendikonteinerite väärkasutamine (teatakse, kuidas ja miks sorteerida,
kuid ei tehta seda)
Pakendi valikkogumine seotud KOJVga (olmejäätme veost vabastused mõjutavad pakendi
valikkogumist)
Taaskasutusorganisatsioonide ebavõrdne kohtlemine OV poolt - seaduse või lepingu täitmist
nõutakse ainut ühelt organisatsioonilt (näiteks Viimsi vald)
PakS § 171 Nõuded pakendijäätmete kogumiskohtadele - täitmine
Seisuga september 2016 - 213 omavalitsust
⚠️Kogumiskohti alla miinimumnormi – 70 omavalitsuses (puudu alates 1 kuni 88 kogumiskohta)
Nendest rohkem kui 5 kohta puudu – 19 omavalitsuses (Tallinn – 88, Rae vald – 22, Harku vald - 16, Viimsi vald, Jõhvi vald – 19, Pärnu linn – 18 kogumiskohta alla miinimumnormi)
🍰Kogumiskohti üle miinimumnormi – 58 omavalitsuses (üle alates 1 kuni 17 kogumiskohta)
Nendest rohkem kui 5 kohta üle - 11 omavalitsuses (Põltsamaa – 17, Valga – 12, Haapsalu – 11, Võru – 9, Jõgeva linn, Maardu linn – 7 jne).
KOKKU KOGUMISKOHTI:
PUUDU 456 ÜLE MIINIMUMNORMI 213
ALLKIRJASTATUD LEPINGUD 210 OV-ga, VÄLJA ARVATUD VORMSI, RUHNU, PIIRISAARE
Tulevik – pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade suurenemine
MaterjalRinglussevõtu
määr Eestis tänaEesmärk 2020 Eesmärk 2025 Eesmärk 2030
Klaas 70% 70% 80% 90%
Paber/kartong 60% 85% 90% 90%
Plast 45% 45% 60% not specified
Metall 60% 70% 80% 90%
Puit 20% 50% 65% 80%
Kokku 55% 60% 70% 80%
Muutumisel ringlussevõtu mõõtepunkt sisendipõhiselt väljundipõhisele
Mõjud:
- Väheneb pakendiettevõtjate poolne võimalus kontrollida ringlussevõtu protsessi
- Pakendiettevõtjate mõju käitluskulude optimeerimisel piiratud
Source: empirical results of 10 EXPRA members
PLAST KLAAS PABER METALL PUIT
PAKEND TURUL Ligikaudne jaotus!
- Kodumajapidamised - TÄNA 66,67% 85% 30% 50% 5%
- Commercial/industrial - TÄNA 33,33% 15% 70% 50% 95%
Valikkogumise eesmärk 2020
- Kodumajapidamised 59% 74% 112% 115% 0%
- Commercial/industrial 80% 80% 90% 90% 66%
Valikkogumise eesmärk 2025
- Kodumajapidamised 101% 87% 131% 127% 0%
- Commercial/industrial 80% 80% 90% 90% 85%
Valikkogumise eesmärk 2030
- Kodumajapidamised 101% 99% 131% 127% 0%
- Commercial/industrial 80% 80% 90% 90% 105%
Taaskasutuse sihtmäärade täitmiseks vajalik kogutav pakendimass
Teavitustööwww.Keskkonnake.ee
10 osaline telesaade “Keskkonnake”
Õppefilm DVD-l “Keskkonnake tuleb appi”
Infopäevad, Keskkonnapäevad, Vabaõhuüritused
Artiklid kohalikus ajalehes, omavalitsuse ajalehes
Infotahvlid, plakatid, hoiatavad sildid “Ainult pakend, prügi keelatud jne”
Sorteerimisjuhendid (A4 trükised, masspostitusena või jaotusmaterjalidena)
Sorteerimismäng www.keskkonnake.ee
“Valgamaalane”
Linn lubab prügistajad vahele võtta
15. september 2016 11:43
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
Tänan kuulamast
ja
kaasa mõtlemast!
Küsimused, arutelu
Avaliku kogumiskoha mõiste ja eraldi mahuti igale pakendimaterjali liigile?
Keskkonnainspektsioon 08.12.2014 nr -J-6-11/1217:
„….iga taaskasutusorganisatsioon on kohustatud paigaldama
avalikkusele mõeldud pakendikonteinerid iga pakendiliigi
kohta eraldi. PakS § 17´1 lõige 5 kohaselt peab igas
kogumiskohas olema tagatud kõikide pakendimaterjalide
liikide st klaaspakendi, plastpakendi, paber- ja
kartongpakendi, metallpakendi, puitpakendi ja muud
pakendi (n tekstiil) kogumine.
“…. Seega pakendijäätmete konteinerid, mis on avalikus
ruumis ning millele on avalik juurdepääs igal ajahetkel,
täidavad PakS sätestatud põhimõtet väga hästi. Avalikuks
kohaks aga ei saa mõnel juhul pidada neid
pakendikonteinerite kogumiskohti, mis asuva näiteks
kohaliku omavalitsuse hallatavates jäätmejaamades, sest
jäätmejaamad on sageli suletud hommikusel ja hilisõhtusel
ajal, samuti pühapäeviti ja esmaspäeviti….”
Puit
Klaas Paber
Plast
Tekstiil
Metall
KLAAS-
PAKEND
Kompo-
siit
SEGA-
PKEND
Paber
PABER-
PAKEND
Omavalitsus ja pakendijäätmed
Jäätmeseadus
§ 12 (2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.
§ 31. Jäätmete sortimine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et
võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
(3) Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, peab kohaliku
omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete
liigiti kogumise.
§ 39. Jäätmehoolduse arendamine
(1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekava alusel.
...jne (jäätmehoolduseeskiri)
Pakendiseadus
§ 15. Kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise
ja taaskasutuse korraldamisel
(1) Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja
pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja
pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud
eesmärkide saavutamise meetmeid.
§ 171. Nõuded pakendijäätmete kogumiskohtadele
(13) Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku
omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus.
[RT I, 17.05.2014, 1 - jõust. 27.05.2014]
(2) Kohaliku omavalitsuse organ peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel täita
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi. (Kogumiskohtade miinimum arv).
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtade asukoht,
kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende
tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse
organi vahel.