närvisüsteem
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
![Page 1: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/1.jpg)
NärvisüsteemHelina Reino
GAG2013
![Page 2: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/2.jpg)
NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEMInimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: kesknärvisüsteem (KNS), peaaju seljaaju perifeerne närvisüsteem ülejäänud närvid närvirakkude kehad kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid)
![Page 3: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/3.jpg)
NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM
Kesknärvisüsteem tegeleb: Organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid.
![Page 4: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/4.jpg)
NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM
Kesknärvisüsteem - juhib kogu organismi tegevust.
Peaaju Peaaju
Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust.
Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvi-kiudude omavaheline ristumine
![Page 5: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/5.jpg)
PEAAJUPEAAJU
AjutüviPiklikajuKeskajuVaheaju
Väikeaju Suuraju
SUURAJUSUURAJU
laubasagar
kuklasagar
oimusagar
kiirusagar
VÄIKEAJVÄIKEAJUUKESKAJUKESKAJU
PIKLIKAJUPIKLIKAJU
VAHEAJUVAHEAJU
![Page 6: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/6.jpg)
PEAAJUPEAAJUPiklikajuPiklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Refleksikeskused:
SeedetalitlusHingamine Vasomotoorne ja südame talitlusHigistamiskeskus
Piklikaju
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
![Page 7: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/7.jpg)
PEAAJUPEAAJU
KeskajuKeskaju: närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel. tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. akustilised orienteerumisrefleksid. optilisted orienteerumisrefleksid.
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Keskaju
![Page 8: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/8.jpg)
PEAAJUPEAAJU
Vaheaju:Vaheaju: reguleerib ainevahetust, reguleerib paljunemist, reguleerib kehatemperatuuri. Aju peamine informatsioonikeskus: teadete vastuvõtmine sorteerimine koordineerimine
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Vaheaju
![Page 9: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/9.jpg)
PEAAJUPEAAJU
Väikeaju:Väikeaju: Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine. Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Reguleerib kehahoiakut ja liigutusi.
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Väikeaju
![Page 10: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/10.jpg)
PEAAJUPEAAJU
Suuraju:Suuraju: Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja seal paiknevad mitmed keskused. Ajukoore funktsiooniga on seotud: inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Suuraju
![Page 11: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/11.jpg)
SUURAJUKOORliigutuskeskus
mõtlemiskeskus
kõnelemiskeskus
maitsmiskeskus
haistmiskeskus
kuulmiskeskus
nägemisskeskus
naha- ja lihas-tundlikkuskeskus
![Page 12: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/12.jpg)
LIMBILINE SÜSTEEM Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
Limbiline süsteem
content.answers.com/.../Brain_limbicsystem.jpg
![Page 13: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/13.jpg)
![Page 14: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/14.jpg)
NÄRVISÜSTEEM
SeljaajuSeljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega.
Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).
![Page 15: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/15.jpg)
SeljaajuSeljaaju
Läbilõikelt on seljaaju H
tähe kujuline.
![Page 16: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/16.jpg)
REFLEKSIDREFLEKSID
Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi: tingimatud refleksidtingimatud refleksid – kaasasündinud tingitud refleksidtingitud refleksid - omandatakse elu jooksul
Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel.
![Page 17: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/17.jpg)
REFLEKSID
Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk;2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi;3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust;4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse;5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakseTeed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakse refleksikaareks.refleksikaareks.Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust.
http://content.answers.com/main/content/img/oxford/Oxford_Sports/0199210896.reflex-arc.1.jpg/
retseptor
effektor lihasrakk
![Page 18: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/18.jpg)
NÄRVI EHITUS
![Page 19: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/19.jpg)
PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM
Perifeerne närvisüsteem koosneb: 12 paari kraniaalnärve 31 paari seljaajunärve
See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel.
![Page 20: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/20.jpg)
PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM
Perifeerne närvisüsteem jaguneb: somaatiliseks autonoomseks e.vegetatiivseks
![Page 21: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/21.jpg)
SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM
Somaatiline närvisüsteem on seotud: info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas (eferentne osa).
![Page 22: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/22.jpg)
AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
Autonoomne närvisüsteem reguleerib: silelihaste südamelihase kopsude mõningate näärmete tööd.Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all.
![Page 23: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/23.jpg)
AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
Autonoomne närvisüsteem jaguneb:
Sümpaatiliseks - valmistada organism ette tegutsemiseks
Parasümpaatiliseks - loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg
![Page 24: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/24.jpg)
![Page 25: Närvisüsteem](https://reader033.vdocuments.net/reader033/viewer/2022061223/54c4ef4e4a79595e3a8b45e9/html5/thumbnails/25.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=6M2-X1mhNDE