Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga

ProjektProjekti nimi: Noored Aktiivsed Kodanikud (NAKid)

tegutsevad!Projekti looja: Sillamäe Lastekaitse ÜhingProjekti põhipartnerid: Peace Child Eesti ja

Lastekaitse LiitProjekti toetajad: Integratsiooni Sihtasutus,

Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Projekti sihtgrupp: 16-25 aastased erinevast rahvusest, erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga noored (eestlased ja eestivenelased, kodakondsusega ja kodakondsuseta noored, vähemkindlustatud noored ja paremal elujärjel noored).

Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

Projekti eesmärgidProjekt NAKid Tegutsevad – Noored Aktiivsed

Kodanikud Tegutsevad toob kokku erineva taustaga erinevast rahvusest noori, et ühiselt käsitleda noore inimese rolli ühiskonnas. Tutvustada noortele nende võimalusi nii oma kogukonna kui ka kogu riigi tegevuses kaasarääkimises ning õpetada ja julgustada noori oma ideid täiustama ja ellu viima.

Projektil on ka oluline kultuuriline väljund, seda eelkõige läbi Ida-Virumaal planeeritava eelkõige kaks-keelse kultuurifestivali, mille eesmärgiks on kokku tuua Eestis elavad nii eesti keelt, vene keelt kui ka teisi keeli kõnelevad noored ja kutsuda ka väliskülalisi ning rõhutada kultuuridevahelisi ühisjooni mitte erinevusi ja seeläbi arendada omavahelist sallivust

Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

Projekti tegevused4 Seminari/Koolitust Eesti erinevates

maakondades (Ida-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Harjumaa) (osalejate arv 100 ).

3-päevane Noortelaager (osalejate arv 60)3-päevane Kultuurifestival Ida-Virumaal

(noored esinejad kuni 80)2-päevane Rahvusvaheline konverents

(osalejate arv 80 )

Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

Esialgne ajakavaKoolitused neljas erinevas maakonnas (Ida-

Virumaa, Taru, Pärnu ja Tallinn) Mai-Juuli 2009

Noortelaagri toimumisaeg: 07-10.08.2009, koht Toila või Remniku

Kultuurifestival 18.-20.09.2009 täpsem programm ja koht on paikapanemisel.

Rahvusvaheline konverents – sügis, eeldatavalt oktoobri lõpp.

Projekti rahastab: Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Kolmandate Riikide kodanike Integreerimise Fond ja Haridus -ja Teadusministeerium

Kodakondsuse tähendusSeisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed

poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66)

Ajalooliselt on toimunud kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad (subjects) teisenevad kodanikeks (citizens) (Turner 1990: 208).

Heater 1990: 163: kodakondsus sisaldab mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid: määratletud õiguslik või sotsiaalne seisund, poliitilise enesemääratluse (identiteedi) vahend, lojaalsuskese, kohustuste nõudmine, õiguste ootus ja hea sotsiaalse käitumise mõõdupuu

Kodakondsuse tunnusjooned 1Liikmelisus: eesõigustatus

väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega.

Seisundilisus: Kodakondsuse aluseks jätkuvalt sünnipära, va uued juurde-tulijad, kellel võivad olla eksamid, vandeandmine (leping), jõukustest jne. Õigustest ja kohustustest praktiliselt võimatu loobuda, va väljaränne (siis teise riigi kodanikuks)

Kodakondsuse tunnusjooned 2Õigused ja kohustused. Marshalli

mudel: tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused (17., 18. ja 19. saj). Sõjalised kohustused. Läänes tööotsimiskohustusega. Aktiivsuskohustus vs vabadusruum ja lahkumine

Aktiivne osalus: normatiivne vabariiklik lähenemine. Mure lambistumise pärast. Rõhk kodanikukohustuste täitmisele, kodanikuvaimule, kogukonnaelule, osalus-demokraatiale.

Võrdsus: üldine põhimõtteline võrdsus seaduse ees ja inimesena tunnustamisele.

Kodakondsuse saamineIus sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) –

kodakondsus vere või päritolu kaudu:Isa on kodanikVähemalt üks vanematest on kodanikKuulumine rahvusriigi põhirahvusesse

Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel:Riigis sündinud teadmata vanematega lapsÜkskõik missugune riigis sündinud laps

Segapõhimõte (Eesti): nii kodanike lapsed kui maa-alal sündinud

Naturalisatsiooninõuded EestisVanus vähemalt 15 aastat, viibimine

Eestis alalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsustaotluse sisseandmist

Eesti keele (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine), põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine

Enda ja ülalpeetavate toimetuleku tagava pideva alalise sissetuleku omamine

Ustavus Eesti riigile, vanne: „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.”

Eesti kodaniku eriõigusedÜhtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja

saata või takistada Eestisse asumast (§ 36)Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile

välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36)

Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48)

Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadestPresident, õiguskantsler, riigikogu liige,

presidendi valimiskogu liigeÜlikooli või rakenduskõrgkooli rektor,

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikRiigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud,

valla- ja linnasekretäridPolitsei-, piirivalve- ja

kaitseväeteenistujad Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid,

notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele)

Eesti Panga president ja nõukogu liige, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liige

Eesti kodaniku erikohustusedEesti kodanik peab olema ustav

põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54)

Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)

„Hea kodanik”, Eesti 2003 (a)tunnetab oma kohta maailmas ja teiste

inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad

aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid

astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastuteeb tööd ja õpib kogu eluaustab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb

põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades

„Hea kodanik”, Eesti 2003 (b)tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu,

on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks

austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev

hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele

tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri

on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

Euroopa kodakondsus- müüt või tegelikkus?Euroopa Kodakondsusest on viimastel aastatel

saanud laialt kasutatav märksõna , aga kontseptiooni edendamine on olnud Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu pikaajaline prioriteet.

Eesti kodanikud on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud, kellel on õigus vabalt Euroopa Liidu liikmesriikides elada, töötada, õppida ning reisida.

“Euroopa Kodakondsus on ühiskonna indiviidide aktiivne liikmelisus ja osalemine, kellel on õigused ja kohustused ja võime mõjutada poliitikat. Kodakondsus on enamat kui poliitiline ja juriidiline staatus; see on ka sotsiaalne roll.” (Cesar Birzea in June 2002 at the 2nd Pilot Course on European Citizenship)

Euroopa dimensioonEuroopa element kontseptsioonis:Mitte vaid maailmajagu või kollektsioon riikeJagatud kogukond – inimesed ja nende

ühiskonnad, regioonid ja riigid Jagatud ajalugu – ja ühised väärtused, mis

põhinevad ühisel ajaloolJagatud perspektiivid poliitilise, majandusliku

ja sotsiaalse arengu kohta.

Euroopa kodakondsusVabatahtlikult valitud Euroopa identiteetKomplementaarne kohalike identiteetide ja kodakondsustega.Avatud kõigile, kes soovivad Euroopa konstrueerimisel

osaleda.Praktiseeritav erinevatel rikastavatel ja mitmekesistel viisidelEuroopa tema kodanike poolt ja kodanike jaoksKooseksisteerimine ja koostöö teiste kodanikegaEuroopa teemast hoolimine ja Euroopa väärtuste

edendamine: rahu, inimõigused, demokraatia, arvestamine, vähemuste kaasamine, austus kultuuripärandi vastu ja selle kaitsmine, mitmekesisuse hindamine

Aktiivne poliitiline roll – demokraatlike struktuuride parandamine ja uuendamine.

Arendamine ja võimendamine läbi kodanikuühiskonna: kohalik praktika ja jätkuv kollektiivne töö