Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 1 (254) VIII aastakäik Neljapäev, 6. jaanuar 2011 Tasuta infoleht

Kokku enam kui 20 ehiti-se hulgast valis viieliikmeli-ne žürii välja 6 maja, millele linna kodulehel said kõik hu-vilised omakorda hääli anda. Ülekaalukalt teiste ees valis rahvas Kuressaare parimaks ehitiseks 2009-2010 Lootsi tn 11a eramu. Hoone projek-teeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning maja ehi-tas valmis EBC Ehitus AS.

Žürii hinnangul, kes rahva-hääletuse tulemused lõplikult kinnitas, on Lootsi tänava elu-maja põhjalikult ja kompakt-selt lahendatud märkamatuks jääv kaasaegne hoone, mis so-

bib ideaalselt väikelinna aja-loolisesse piirkonda keeruka kujuga kinnistule. Viimsi val-laarhitekti Oliveri Alveri sõ-nul on pereelamu inimestele kõige lähemal ja ilmselt see-tõttu said eramud rahvahää-letusel ka kõige rohkem hää-li. „Arvatavasti tahaks paljud endale sama hea arhitektuuri-ga kodu kui võidutöö on. Jääb üle loota, et järgnevatel aasta-tel jälgitakse Kuressaares pe-reelamuid ehitades vähemalt sama kõrget arhitektuurset ta-set,“ sõnas Alver. Nii mitmegi žüriiliikme jaoks oli tulemus positiivselt üllatav. Nii arvas

näiteks Kuressaare Ametikoo-li kunstiajaloo õpetaja Reet Truuväärt, et rahvas eelistab uut rannahoonet, kuna see on teada-tuntud ning sellest on ka palju juttu olnud. „Paistab, et ajaloolises keskonnas piisko-pilossi läheduses eelistatak-se siiski keskkonda paremini sulanduvat ja traditsioonilise-ma lahendusega hoonet, mit-te nii moderni ja tehnitsistlik-ku lahendust,“ kommenteeris Truuväärt ja lisas, et Lootsi tänava eramu võitis ka tema südame.Enam eeskujulikke eramaju

Kuressaare parima ehiti-se 2009-2010 konkursiga jäi väga rahule ka linnaarhitekt Hannes Koppel. “Žürii oli karm ja põhjalik – algselt ta-belis olnud paarikümnest ehi-

tisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ sõ-nas Koppel. Siiski, kahe aas-ta peale kokku paarkümmend uut objekti linnas on linna-arhitekti sõnul selgelt vähe. „Loodan südamest, et järgne-vatel aastatel osaleb parima ehitise konkursil üha rohkem eeskujulikult ümber ehitatud eramaju. On ju valdav osa Ku-ressaarest aedlinn ja eramud linna üks põhilisemaid arhi-tektuurse näo kujundajaid,“ sõnas linnaarhitekt. Tema sõ-nul ei ole asi niivõrd selles, kas see, mida ehitame, kan-dideerib parima ehitise tiitlile või mitte, vaid targale inimese-le peaks olema mõistetav lisa-väärtus, mida loovad hoonele ajatud materjalid ja hea disain.

„Iseehitamine on meil geeni-des, kuid arhitektiks ja ehita-jaks õpitakse. Veel miski, mis meil geenides, on soov, et lap-sed ükskord kodumaja korras-tama asuvad. Ka siin on elu näidanud, et väärtuslikum ja ajatum arhitektuur kestab. Sel-le üle ollakse uhked, vanaisa-de omaloomingut on aga tihti lihtsam ja odavam lammutada ja alustada puhtalt lehelt.“

Parima ehitise konkur-

si žüriisse kuulusid Viim-si vallaarhitekt Oliver Alver, Kuressaare linnavalitsuse va-nemarhitekt Kadri Randoja, SEB panga Kuressaare kon-tori juhataja Aivar Sõrm, aja-kirja Oma Kodu peatoimetaja Tõnis Kipper ning Kuressaare Ametikooli kunstiajaloo õpe-taja Reet Truuväärt. Linna ko-dulehel toimunud rahvahääle-tusel anti kuuele nominendile kokku 128 häält.

Juba 17. korda toimus Kuressaares parima ehitise konkurss, mille eesmärgiks propagee-rida kõrget arhitektuurset ja ehituslikku kva-liteeti meie kodulinnas.

Parim ehitis on Lootsi tn 11a elumaja

Parim ehitis 2009-2010 rahvahääletuse tulemused1. Lootsi tn 11a eramu– 49 häält2. Merikotka 59 eramu – 25 häält3. Muusikakooli hoone, Komandandi tn 8 – 22 häält4. Rannahoone, Kalda pst 1 – 19 häält5. Maxima kaubanduskeskus, Tallinna tn 64 – 8 häält6. Luksusjahi tootmishoone, Roomassaare tee 6b – 5 häält

Kuressaare aastavahetuse ilutulestikku panustasid linnavalitsus ja Saare ettevõtted ühiselt. Linnavalitsus tänab toetajaid, kes oma panuse kaunisse tulemän-gu Kuressaare kesklinnas andsid!

Ilutulestikku toetasid:

Merinvest OÜ, AS Saarte Liinid, Kalla Mööbel OÜ

Foto: linnavalitsusLinnaelanikud hääletasid Lootsi tänava eramu parimaks ehitiseks.

Kõikide nominentidega tutvu neljandal leheküljel.u

KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTAB

KurESSAArE lINNAVAlITSuSE prESSITEATED

Neljapäev, 6. jaanuar 2011

21. detsemberRahade eraldamineLinnavalitsus eraldas ha-

riduskorralduse reservist 15 000 krooni KG Sihtasutuse-le avariiremondi kulude kat-miseks ning 13 734 krooni Tuulte Roosi lasteaiale val-velasteaiaga seotud täienda-vate kulude katmiseks. Ühtla-si eraldatati linna 2010. aasta eelarve sotsiaalse kaitse tege-vusalast 6000 krooni MTÜ-le Saaremaa Lasterikaste Pere-

de Ühing jõuluürituse korral-damiseks.28. detsember

Spordiürituste korralda-miseks eraldati 2000 krooni

Linnavalitsus eraldas lin-naeelarve reservfondist 2000 kooni Kuressaare spordiüri-tuste korraldamiseks 2010. aastal.4. jaanuar 2011

Puiduladustamisplatsi üü-rileandmiseks korraldatak-

Kohal olid kõik 21 volikogu liiget, istungit juhatas esimees Erik Keerberg.

Linnaeelarve 2011 oli I lugemisel. Konservatiivne eelarvepoliitika lubab prog-noosida väikest tulude kas-vu. Hetke ajaloolisusele osun-dades märkis Erik Keerberg, et esmakordselt käsitletakse volikogus eelarvet, kus ühi-kuks on euro. I lugemise läbi-nud eelnõu sisaldas, tõsi küll, selguse mõttes summasid mõ-lemas vääringus. 2011 lin-naeelarve kogumaht eelnõus 9 528 530 eurot, so 149 089 097,498 kr (võrdluseks: 2010 kinnitatud eelarve 190 459 900 kr). Olulisima tuluallika-na planeeritakse üksikisiku tu-lumaksu laekumist summas 6 707 809 eurot, so 104 954 400 kr (2010.a. kinnitatud eelarve 103 200 000 kr). 2010.aastaga sama on planeeritav laekumi-ne kohalikest maksudest: vas-tavalt maamaksust 317,002 eurot, so 4 960 tuh kr, reklaa-mimaksust 7 669 eurot, so 4 960 tuh kr ja teede ja tänavate sulgemise maksust 6 391 eu-rot, so 100 tuh kr. Eelnõus ei ole üldiselt arvestatud riikli-ku tasandusfondi toetusega. Vormiliselt on eelarve lühem, sest linna põhimäärusesse vii-dud muudatuste kohaselt ei ole enam kululiikide lahtikir-jutusi. Volikogu suunas eelar-ve eelnõu II lugemisele, pa-randusettepanekute tähtaeg 7. jaanuar.

Volikogu andis loa han-kelepingu “Kuressaare lin-na tänavavalgustussüsteemi

hooldus 2011-2013” sõlmi-miseks. Linnavalitsus sõlmib AS-ga Eltel Networks hanke-lepingu riigihankes väljakuu-lutatud tingimustel kogusum-mas 1 966 464 kr.

Volikogu andis loa Tehni-ka ja Hariduse tänavate tä-navavalgustussüsteemi ja kõnnitee(de) ehituse hanke-lepingute sõlmimiseks. Lin-navalitsus sõlmib lepingud Tehnika tn valgustuse ehitu-seks OÜ-ga Kurelto summas 76 392 kr, Hariduse tn val-gustuse ehituseks AS-ga Em-power summas 150 000 kr ja mõlema tänava kõnniteede ehituseks OÜ-ga Gelom sum-mas 547 291 kr. Tööd peaksid saama lõpetatud mais 2011.

Volikogu nõustus kompe-tentsikeskuste võrgustiku rajamise projektiga „Väi-kelaevaehituse kompetent-sikeskuse rajamine” seoses varalise kohustuse võtmise-ga aastateks 2011-2015.

Otsuse järgi suurendatak-se MTÜ Kuressaare Campus investeeringute sihtfinantsee-rimist igaaastaselt 500 000 kr, mida arvestatakse algata-tud projekti omafinantseerin-gu kaasfinantseeringuks. TTÜ on valmis panustama projek-ti 2 ja Kuressaare Kolledž ca 1,5 milj kr. Eesmärk on taot-leda Euroopa Regionaalaren-gu Fondist 50 milj kr, millest 85% on toetus, 15% oma-osalus. Arvestatakse ka teis-te partnerite ja omavalitsuste võimaliku panusega ühispro-jekti.

Kehtestati Roomassaare

tee 2 detailplaneering, mil-lega on kinnistule planeeri-tud rehvipurustustehas koos juurdekuuluvate hoonete ning kummiremonditöökojaga. Ka-vas on rekonstrueerida üks ja rajada uued büroo- ja teenin-dushooned ning valmistoo-dangu ladu. Lahendatud on parkimine ja juurdepääsud.

Tunnistati kehtetuks lin-navolikogu 26. märtsi 2009.a. määrus nr 7 ja 17. det-sembri 2009 määrus nr 23 pedagoogide töötasu alus-te kinnitamise kohta. Põhju-seks, et kehtiva uue põhikoo-li- ja gümnaasiumiseaduse järgi otsustab pedagoogide palga alammäära Vabariigi Valitsus.

Volikogu võttis teadmi-seks revisjonikomisjoni poolt Kuressaare Kultuu-rivaras läbiviidud revisjoni tulemused. Otsuse lisas olev revisjoniakt võtab kokku ko-misjoni küsimused ning töö tulemusena esitatud tähelepa-nekud ja ettepanekud.

Komisjoni esimehe Piret Sarjase ettepanekul kiitis vo-likogu heaks ka revisjoniko-misjoni 2011.a. I poolaasta tööplaani.

Volikogu kehtestas sot-s iaa lhoo lekandeseadu-ses antud volituste alusel „Täisealisele isikule hool-duse seadmise ja hoolda-ja määramise ning kodu-teenuste osutamise korra“. Koostajate hinnangul võimal-dab uus kord linna hoolekan-desüsteemi viia muudatused arvestamaks enam tegelike

hooldusvajadustega üksik-isiku tasandil, samuti hool-dajatoetuseks eraldatud eel-arvevahendite otstarbekamat kasutamist. 1.12.2010 seisuga on linnas hooldaja määratud 118 raske või sügava puude-ga täisealisele isikule ja 2010.a. 10 kuuga on makstud hool-dajatoetust kokku 419 tuh kr, märgitakse eelnõu seletuskir-jas. Sõltuvalt puudeastmest on toetus 240 või 400 kr kuus. Vastuvõetud määrus jõustub 1.01.2011.

Volikogu nõustus ettepa-nekuga muuta linnavalit-suse juhtimisstruktuuri ja haldusaparaadi teenistujate koosseisu lisades arendusosa-konna koosseisu veel ühe tu-rismispetsialisti ametikoha.

Volikogu otsustas maks-ta linnapeale ja linnava-litsuse liikmetele jõulutoe-tust summas 2500 kr 2010.a. Lisaeelarvega suurenda-tud palgafondi arvel said sa-mas ulatuses mäletatavasti novembris toetust kõik lin-nasüsteemi töötajad.

Linnavolikogus kinnita-tud istungite ajakava järgi peetakse 2011.aastal 11 kor-ralist volikogu istungit. Lin-na põhimääruse § 26 lg 4 jär-gi võib esimees istungi kokku kutsuda vastavalt linnavalit-suse või vähemalt neljandiku volinike ettepanekul ka muul ajal.

Järgmine volikogu istung toimub tööplaani kohaselt 27.01.2011.a.

KurESSAArE lINNAVOlIKOgu 16. DETSEMBrI 2010 ISTuNgI ÜlEVAADE

se enampakkumineLinnavalitsus korraldab kir-

jaliku enampakkumise Roo-massaare tee 2a ja 2b kinnis-tutel asuva puiduladustamise platsi nr 1 üürileandmiseks. Platsi suurus on 9000 ruut-meetrit.

Sõlmitava üürilepingu täht-aeg on üks aasta. Platsi ka-sutamise sihtotstarve on pa-beripuidu ja mineraalsete puistematerjalide ladustami-ne. Üüri alghind on 0,06 eu-rosenti ruutmeetri kohta kuus ning pakkumisest osavõtutasu 20 eurot. Enampakkumise tin-gimustega saab tutvuda Ku-ressaare kodulehel www.ku-ressaare.ee.

Kuressaare parimaks ehi-tiseks kinnitati Lootsi tn 11a eramu

Linnavalitsus kinnitas Ku-ressaare parimaks ehitiseks 2009-2010 Lootsi tn 11a era-mu. Hoone on projekteerinud Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS.

Parima ehitise 2009-2010

konkurss toimus kolmes eta-pis. Kõige pealt valis viieliik-meline žürii enam kui 20 hoo-ne seast välja kuus nominenti, mis seejärel linna kodulehe-le rahvahääletuseks üles sea-ti. Ülekaalukalt valiti rahva-hääletusel parimaks Lootsi tn 11a elumaja.

Kuulutati välja Saaremaa Suveniiri 2011 konkurss

Linnavalitsus kuulutas väl-ja konkursi Saaremaa suve-niiri leidmiseks 2011. aastaks. Konkurssi viiakse läbi koos-töös Saare maavalitsusega. Konkursi eesmärk on mitme-kesistada Saare maakonda ja Kuressaare linna tutvustava-te ning piirkonna mainet ku-jundavate suveniiride vali-kut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Töid saab suveniiri konkurssile esita-da kuni 29. aprilli kella 16ni ning neid võetakse vastu Ku-ressaare turismiinfokeskuses. Konkursi täpsemate tingimus-tega on võimalik tutvuda Ku-ressaare ja Saare maavalitsuse kodulehel.

KIIrKÜSITluS

Uuelt aastalt ootan ...

Kokku hääletanuid: 73

Uus küsimus: Kas oled euroga rahul?www.kuressaare.ee

pErEKONDlIKKu

Ajavahemikul 1.detsembrist kuni 31.detsembrini regist-reeriti Kuressaares

Mia PaomeesSofia SeinLisandra JuursooHelery RüütelEmma PiipuuAnnabel PihlKarola KontRisto LepistoKenneth KäärdRaiko TreiOtt Herman KirsSteven PartsKarl-Gustav Jõeveresünd.

Samal ajavahemikul regist-reeritiEerik KiviBernhard LippLeonid VahelaidArnold HaabVolli MäeniitVeljo EllermaaNikolai TermatšovHeiki LukkHeljus-Johannes VaherEduard AuTiit StintAnts SaarRaivo ParkjaHerta-Loviise VilsarLudmilla UljasMaimu SaiNadežda PuujalgMaire Pruulsurm.

Kuhu saab vana jõulukuu-se ära viia ja kas võib selle niisama prügikasti kõrvale panna või mitte?

Heakorra ja järelevalve spetsialist Heino Vipp: Va-nad jõulukuused palume kõigil toimetada ise ASi Ku-

ressaare Soojus platsile Ka-levi 1a. Seda võib teha ka nädalavahetusel – tõkkepuu on küll soojaettevõtte vära-vas suletud, ent kuuse saab ikka ära viia. Prügikasti kõr-vale kuuske panna ei tasu, sest eraldi kuuski kokku ei korjata.

Väljaandja Kuressaare linnavalitsus Tehniline teostus Saaremaa Raadio OÜ Toimetaja Silver Saluri, 455 0548, silver.saluri@kuressaare.eeReklaam Helen Rauk, 455 7195, helen@meiemaa.ee

Neljapäev, 6. jaanuar 2011

Kuressaare turismiinfokes-kuse juhataja, turismipeaspet-sialisti Karmen Paju sõnul toimub Saaremaa suveniiri-konkurss sedapuhku kolman-dat korda ning suveniiritegi-jate hulgas on see osutunud vägagi populaarseks. „2009. aastal laekus konkursile 43 tööd, parimaks valiti Diana, Raivo ja Taavi Tänava ühis-tööna valminud kadakapuust kadakamarjatops “Saaremaa maitse”,“ meenutas Paju. Valik eelnevate aastate või-dutöödest on eksponeeritud raekojas asuvas turismiinfo-keskuses.

Tänavusele konkursile oo-datakse kvaliteetseid suve-niire, mis rõhutavad piirkon-na omapära, on huvitavad, esteetilised ning väiketöön-duslikes kogustes toodeta-vad. Osaleda võivad kon-kursil kõik füüsilised ja juriidilised isikud ning mitu isikut võivad esitada ka ühi-

se töö.Osalemiseks tuleb esi-

tada töö joonise või foto-na A4 formaadis, töö kirjel-dus koos valmistamise info ning turustamise võimalus-tega ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmi-ses. Samuti oodatakse töö omahinna maksumuse kal-kulatsiooni ja üht suveniiri eksemplari.

Töid hindab kuni 12-liik-meline hindamiskomisjon. Kui esimeses etapis valitakse välja kuni 15 tööd, mis vas-tavad kõige enam konkursi tingimustele, siis teises eta-pis valitakse omakorda juba valitud tööde hulgast kolm auhinnalist tööd: I koha töö pälvib 750 eurot, II koha töö 500 eurot ning III koha töö 300 eurot. Lisaks on kõiki-del auhinnatutel õigus kasu-tada oma auhinnatud tööde reklaamis märget „Saaremaa suveniir 2011”. Kõikidest

konkursile esitatud töödest koostatakse ka avalik välja-panek linna sünnipäevanä-dalal mai alguses.

Töid saab suveniiri kon-kursile esitada kuni 29. ap-rilli kella 16ni ning neid

võetakse vastu Kuressaare turismiinfokeskuses. Kon-kursi täpsemate tingimus-tega on võimalik tutvuda Kuressaare ja Saare maava-litsuse kodulehel.

KS

Milline võiks olla Saaremaa suveniir 2011?Kuressaare linnavalitsus kuulutas teisipäe-val välja konkursi, et leida Saaremaa suve-niir 2011. aastaks. Konkurssi viiakse läbi koostöös Saare maavalitsusega ning selle eesmärgiks on mitmekesistada Saare maa-konda ja Kuressaaret tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepo-tentsiaali.

Linnavalitsus kutsub maja-omanikke ja ettevõtteid jät-kuvalt üles tähelepanelikku-sele, et vajadusel katustelt lund eemaldada. Maha aetud lumi tuleb ise teedelt ja täna-vailt hiljem ära lükata. Üht-lasi meenutab linnavalitsus, et oma koormisalal tuleb lu-metõrjet teha ning ka tekki-nud jääpurikad tuleb räästas-telt maha ajada.

Praeguses olukorras, kui lund on väga palju, ei pruu-gi katus vastu pidada, kui seda maha ei aeta. Lumi võib

kuhjuda katustele mitmel eri viisil, sõltuvalt katuse ku-just, termilistest omadustest, pinna karedusest ja mitmest muust tegurist olenevalt.

Katuste arvutusliku lume-koormuse järgi on Saare-maal lubatav lumekihi pak-sus katustel kaldega 0 kuni 30 kraadi 30-50 sentimeet-rit. Katuse kalde suurene-misega väheneb lumekoor-mus lineaarselt kuni nullini 60-kraadise kaldega katuse puhul.

KS

Paks lumi tuleb katustelt maha ajada

Möödunud aasta septembrist hakkas Kuressaares kehtima uus lemmikloomade pidami-se eeskiri, milles lemmiku omanikele sätestatud nõue kiibistada aasta jooksul kõik linnas elavad koerad ja kas-sid. Tänaseks on kohalike omavalitsuste lemmikloo-made registrisse (LLR) Ku-ressaarele nähtavasse and-mebaasi kantud 260 looma. Neist 42 on kantud sisse möödunud aasta septembrist kuni detsembrini.

Linna heakorra ja haljas-tuse spetsialist Katrin Rein-holdi sõnul võib esialgu nii-suguste numbritega rahule jääda, kuid kui korrata üle, et tänavuse aasta lõpuks pea-vad olema kiibistatud ka kõik avalikku ruumi pääse-mise võimalusega kassid, võiks see number siiski tun-duvalt suurem olla.

Linnakodanikud, kel-le loom on kiibistatud, kuid andmed LLR-i registris ei kajastu, saavad riigiportaa-lis eesti.ee oma looma and-med ise ringi kanda. Uue looma saab lisada, kui minna riigiportaalist eesti.ee “Ko-daniku” osasse ning valida teenuste alt “Kohalike oma-valitsuste lemmikloomare-gister”. Riigiportaali saab igaüks siseneda kas ID-kaa-rdi või oma internetipanga paroolidega. Lemmiklooma kandmine LLR-i on Riigi-portaalist täiesti tasuta. Ava-lik otsing kiibinumbri järgi asub lehel http://llr.ee/.

Lemmiklooma kiibistami-se sooviga saab Kuressaa-res pöörduda OÜ Taluapteek ja FIE Margus Birkenfeldti poole. Hinnakirjaga saab tut-vuda veterinaari juures.

KS

Lemmikloomaregistrisse on kantud 260 looma

Neljapäev, 6. jaanuar 2011

Maxima kaubanduskeskus, Tallinna 64Oma 3700 ruutmeetriga on Kuressaare Maxima suurim toiduainete ning esmatarbekaupade kaup-lus Saaremaal. Võib nõustuda, võib ka mitte, kuid Tallinna ja Talli tänava ristmiku ümbrusesse on tekkinud päris arvestatav piirkondlik keskus, avara parkla ja jalakäijatele mõeldud Niidu käi-gu kaudu on peatänavale avatud Niidu tänav, mis omakorda avab Ida-Niidu uue dimensiooni.Žürii kommentaar. Kaubanduskeskuse muudab sümpaatseks ümbruse lahendus – haljastus, teed. Ühtlasi on mängitud maapinnaga (pinnast tõstetud), mis annab ilu juurde.

Kuressaare rannahoone, Kalda pst 1Rannahoone on oma aja sümbol, natuke priiskav ja edev, kuid teisel vaatlusel küllalt konserva-tiivne ja ajatu. 750 tonni betooniga oli see Saaremaa suurim laevalu läbi aegade. Nagu iga uus asi, vajab ka see hoone harjumiseks aega, kuid nagu Eesti Ekspress hoone arvustuses kirjutas, ta-sub investeering kahtlemata end ka majanduslikult ära, sest kindlasti on praegune spaad külastav klient nõudlikum kui varem ning ootab peale tsaariaegse kuurordi hõngu ja soodsate hoolitsuste Kuressaareltki pidevalt sürpriise. Romantilistele jalgradadele vastanduvas tuulises rannas koge-tavas hunnituses pakub ka uus supelarhitektuur meeleliigutust.

Žürii kommentaar. Niisuguseid rannapaviljone, strukturaalseid vorme ehitatakse Eestis väga harva. Hoone on kompaktne ja suhestub linnapildiga.

Kuressaare muusikakool, Komandandi 9Selle maja ajalugu on jutukas ja jutustus põnev. Juba 18. sajandist pärinevate hoonete omanike-ringi iseloomustavad nimed, nagu von Eck, Stackelberg ja Buxhoevedenid. Mitu korda hoonet ajaloos tegelikult ümber ehitatud on, ei ole teada, kuid markantse näitena võib tuua 1978. aas-ta, kui seoses Torni tänava laiendamisega hoonet 8 meetri võrra “nihutati” ja kõrvalasuva Kõlja-la kojaga ühendati. Tänavu võeti hoone jälle algosakesteks ja pandi veidi pidulikumalt kokku, li-sades sadade ruutmeetrite kaupa täiendavaid funktsioone. Žürii kommentaar. Muusikakooliga on tegemist linnale olulise hoonega. Rekonstrueerimise käigus sai vanalinna osa ilusama näo. Li-saks kahekordistus muusikakooli ruumiosa.

Eramu, Lootsi 11aÄärmiselt keerukas nurgakrunt miljööväärtusliku Tori linnaosa merepoolses nurgas oli arhitekti-le väljakutse ja tulemus on hea. Ei torka see hoone silma, ei domineeri ümbritseva suhtes.

Žürii kommentaar. Väga huvitav ja põnev ruumilahendus. Terviklahendus on ilus, pindade-ga on väga osavalt mängitud.

Eramu, Merikotka 59Kas usute, et tegu on palkmajaga? Loodusliku materjalina tervislik, hingav, kuid ometi mitte ka-rune tare-tareke. Hubane, samas suursugune linnamaja oma parimas tähenduses.

Žürii kommentaar. Tegemist läbinisti palkmajaga, väga huvitav lahendus nii seest kui väljast.

Luksusjahi tootmishoone, Roomassaare tee 6bIga järgnev tootmishoone selle laevatootja hoovil jälgib põhimõtet, et toodang ise on parim rek-laam. Nii näeme ka kõige uuema hoone klaasfassaadi taga värskeimat superjahti.

Žürii kommentaar. Tootmisprotsessi on püütud avada, klaasfassaadi taga näeb valmivat alust. Ei ole pelgalt steriiline kest.

Kuressaare parimad ehitised 2009-2010

Foto

d: li

nnav

alits

us