NR 13 (57) 29. märts 2007

FIE Ulvi MaripuuAsutatud: 1999Omanik: Ulvi MaripuuTöötajaid: 2Töösuund: toitlustamine

Reheköögis käib söömas väga palju tööinimesi, kes saavad tulla siia tööriietega.

Heli Salongheli@meimaa.ee

Reheköök on ühe naise ettevõtmine. Kui Ulvi Maripuu 1999. aastal endale tegevust otsis, otsustas ta rentida Nas-va Pagari käest ruumid ja hakata tege-lema toitlustamisega.

Esimese hooga võib küll mõelda, et kes see nii linna äärde ikka sööma lä-heb, kui kesklinn on söögikohti täis, kuid Reheköök on ellu jäänud ja siiani edukult tegutsenud.

Milles on siis sellise lihtsa interjööri ja lihtsa söögiga toidukoha feno-men?

“Meil käib söömas väga palju tööinimesi, näiteks ehita-jaid, kes saavad tulla siia oma tööriie-tega. Selliste riietega ju peenemates-se kohtadesse sisse ei pääseks,” ütleb Maripuu.

Päevas külastab Rehekööki sada-kond inimest, lisaks kaetakse teine-kord mitu korda nädalas sünnipäeva- või peielauda.

“Üllatav on see, et suvel tulevad siia sööma isegi turistid,” on Maripuu heas mõttes üllatunud.

Köögis tegutseb Ulvi üksi ja tunnistab, et nii-moodi toime tulla on ikka päris raske.

Vahepeal oli ta tööl Inglismaal ja siis töötas köögis teine kokk, kuid nüüd on Ulvi ise ametis tagasi ja arvab, et tuleb abilise peale mõelda. Kiiremal ajal on tal abilisi olnud ning kassas ja baaris abistab Maia Kivi.

Selliselt üksi köögis töötamise juu-res on kõige tähtsam kõik õigesti val-mis sättida ja õiged ettevalmistused teha. Kui leheinimestena kõige kiire-mal lõuna ajal köögis uudistamas käi-sime, siis sujus küll kõik väga rahuli-kult ja ilma suurema närvikuluta.

“Ooteaeg on kümme minutit, aga kui juhtub rohkem rahvast olema, siis pisut kauem,” lisab Maripuu.

Tundub ka, et Reheköögis igapäeva-sed söömas käijad on juba ise söögiae-gu nii sättinud, et kõik korraga ei tu-

leks.Igapäevamenüüs on kümmekond

soolast toitu, nagu näiteks hakkliha-kaste, seapraad, šnitsel, kala. Hakkli-hakaste on kõige odavam ja maksab 26 krooni, kõige kallim on seapraad – 47 krooni. Tellida saab ka pool portsjonit.

Magustoitudest pakutakse kohupii-ma kisselliga, vahukoort, jäätist, pann-kooke.

Eks odavat päevapraadi saab mujal-gi, aga nii suurt valikut nii soodsa hinnaga söö-ke mujalt naljalt ei leia.

Toiduained ostab Re-heköök Tallinna Külm-hoonest, sest see tuleb odavam kui kohapealt kaubelda. Kartul on siis-

ki kohalik ja Ulvi laseb selle ära koo-rida.

Siiski ei ole ta kunagi mõelnud, et avada oma restoran. See nõuaks Ulvi meelest juba liiga suuri kulutusi ja häid kokkasid pole Saaremaal kerge leida.

Reheköögis mahub peo- ja peielau-da 55 inimest, igapäevaselt mahub ära 45-50 sööjat.

“Kuna vahel on isegi ruumipuudus, on mul plaanis suitsetamisruumi arvelt

väike laiendus teha.”Eks see kõik nõuab

jällegi kulutusi, kuid al-guseski olid vaid tühjad seinad ja kogu sisustus tuli mitmesaja tuhande krooni eest ise muret-seda.

Lahti on Reheköök kella 10–18 ja külme-mal ajal pannakse küt-

te ka kamin, mille ees tööinimestel hea ihuliikmeid ja riideid soojendada.

Tavalisele toidule lisaks saab osta ka kangemat baarikaupa, aga loomuli-kult ei ole Reheköök koht, kus õlised näod keset tööpäeva tundide viisi pu-deli taga istuvad.

Selliste nägudega puutus Ulvi kok-ku siis, kui ta õllepoodi ehk rahvakeeli torubaari pidas. Selle kohta ütleb Ulvi ise nüüd tagantjärgi: “Pidasin õllepoo-di, kuid andsin selle käest ära, sest toit toob rohkem sisse.”

Ilma söömata ei meeldi kellelgi ollaTavaline inimene sööks tavalisel lõunal hea meelega tavalist toitu

Nii mõnigi inimene on öelnud, et udupeentest gurmeetoitudest saab ühel hetkel isu täis ja üsna kallid on need ka. Siis tekibki isu liht-sa ja odava nö koduse toidu järe-le. Reheköögis just sellist kõhutäi-det pakutaksegi.

Igapäevamenüüs on kümmekond soodsa hinnaga soolast toitu.

Reheköök on väga sobilik paik ka tööriietes sööjatele.

Valmar Voolaid

Maia Kivi aitab kassas ja baaris.

Ulvi Maripuu on suutnud Reheköögi elujõulisena hoida.

Üks lihtne toit lõunaks sobib paljudele ini-mestele.

� NR 13 29. märts 2007

TOIMETUS: Meie Maa Ekstra toimetaja Eevi Laanemaa, tel 455 5951, eevi@meiemaa.ee Kuressaare Sõnumid toimetaja Alver Kivi, tel 455 6619, alver@meiemaa.eeREKLAAM:• Reklaamitoimetaja Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556 helen@meiemaa.ee, • Reklaamiagentuurid Evely Aavik tel 455 789, 511 9268 evely@meiemaa.ee• Kujundaja Valmar Voolaid valmar@meiemaa.ee• Küljendaja Merike Kuusk merike@meiemaa.ee

Ilmub igal neljapäeval. Trükiarv 12 000. Trükk Kroonpress. Väljaandja OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, 93812 Kuressaare

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi Lapse nägemisnärv hakkab esimeste elukuude jooksul kiiresti arene-

ma. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängi sageli “Kuhu see läks?”-mängu, see aitab imiku ajul areneda. Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis ta-gasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima.

Jälgi, ega laps ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnd teist mängu.

Väikelapse aju areneb tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täius-tub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imi-kul seoseid luua.

Kõristimäng. Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. Kõris-tit raputades laula mõnd laulukest. Kui oled kindel, et laps jälgib kõris-tit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. Liigu kõristit rapu-tades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.

Anna kõristi lapsele ja korda laulu. Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida.

Teise elukuu jooksul õpivad imikud eristama nägudele iseloomulik-ke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimes-te omi. Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näo-ilmeid ja häälitsusi.

Mõned näited. Lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, köha-ta või haiguta, väänuta suud, pilguta silmi, näita keelt, liiguta hääle-tult huuli.

Esemete järele küünitamine aitab arendada lapse silma ja käe koos-tööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimis-oskust.

Sõrmemäng. Hoia last süles või pane ta selili; pista oma nimetis-sõrm talle pihku, ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasa-sündinud refleks. Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näi-teks: “Küll sa oled tubli!” või “Küll sa oled tugev!”

Ajus tekitab seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel. Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast.

Tunne ja taju. Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks so-bivad siid, villane ja frotee. Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas värskelt kooritud apelsini. Ära väsita last liialt, jälgi märke tema võimalikust väsimisest.

(Järgneb)MM Ekstra

Lapse mängud(Algus 22.03. MM Ekstras)

Mängud alates sünnist 3. elukuuni

KEN-MARTTI PAJUSünniaeg 18. jaanuar (sünnikaal 3480 g, pikkus 51 cm).

Erakogu

HENRI LINDAUSünniaeg 5. märts, (sünnikaal 4090 g, pikkus 55 cm).

Karli Foto

NR 13 29. märts 2007 �

Roherähn ehk meltsas on Eestis rähnidest kõi-ge haruldasem, neid on

siin vaid 100–200 paari. Vii-mastel aastatel on roherähni nähtud ainult Saaremaal. Teda võib kohata lehtpuistutes või puisniitudes. Talle ei meeldi metsad, eriti okasmetsad, ena-masti elab ta metsaservades või avatud aladel.

Roherähni on raske erista-da hallrähnist. Hallrähn on sa-muti rohekas, aga tema sules-tik ei ole nii erkroheline kui roherähnil. Noorel roheräh-nil on sulestik täpiline ja ta ei

ole nii silutud välimusega kui täiskasvanud lind. Fotol ongi veel noore linnu sulestikuga lind.

Selle foto tegin eelmise aas-ta septembris hommikul enne tööleminekut – vaatasin ak-nast välja, kui järsku lendas rähn murule toitu otsima. Kii-rustasin fotokat tooma; tegin vaikselt akna lahti, et ei eh-mataks lindu. Siit ka soovitus teistele pildistajatele: kui mär-kate akna taga lindu, keda soo-vite pildistada, siis läbi klaasi ei maksa seda teha. Aknaklaas teeb pildi detailituks.

Nii ma teda pildistasingi, aga kuna seekord usaldasin kaamera automaatikat, läks päris palju pilte aia taha. Säri jäi kohati liiga aeglaseks ja vä-ristas pildid ära või olid rähni liigutused liiga väledad.

Pärast seda hommikut rohe-rähni enam näha ei olnud, tõe-näoliselt leidis ta teise koha, kust süüa sai. Kaugel met-sas oli teda ainult paar korda kuulda. Nüüd, paar päeva ta-gasi kuulsin teda üle pika aja jälle. Hea on teada, et ta ei ole siit päris ära kolinud.

www.valmarvoolaid.com

� NR 13 29. märts 2007

Janne Nurmikjanne@meiemaa.ee

Euroopa juhtiva kataloogi-kaubamaja Quelle Eestis te-gutsemise 10. aastapäeva ürituste sari jõudis läinud reedel Kuressaare kultuuri-keskusesse. Selle raames sai näha Quelle suurt moeeten-dust ja kaasa elada noorte rõivadisainerite konkursi re-gionaalvooru finalistidele.

Õhtu esimene osa pakkus Quelle sünnipäevakülaliste-le neljaosalise moešõu, mis andis ülevaate saabuva hoo-aja trendidest. Avanes üle-vaade töö- ja kontorirõivas-test, vabaajakomplektidest, puhkuseks sobivatest rõivas-test ning pidulikest kostüü-midest.

Eelolev kevad-suvi toob rõivaisse täpid-triibud ja kuldset. Taas on moekad kortsuriidest kleidid-seeli-kud, krooked ja volangid.

Kogu üritusele lisas sära Liisi Koiksoni laul, elav muusika ning õhtujuht Tar-vo Krall. Kõrgetasemeliselt korraldatud üritus oli nau-ditav ka kõige kriitilisema-le maitsele.Võistlustules noored rõivadisainerid

Õhtu teises pooles astusid võistlustulle saare noored rõivadisainerid. Seekord oli Saaremaa-finaalis osalejaid vaid kahest koolist – Oris-saare ja Kuressaare gümnaa-siumist.

“Quelle võttis eelmisel sügisel korduvalt kontakti kõigi Eesti koolidega ja sai noorte disainerite konkur-si osas päris elava vastukaja paljudes maakondades. Aga nagu ikka, paljude jaoks jäi pooleaastane tähtaeg lühi-keseks,” kommenteeris pas-siivset osavõttu Quelle tu-rundusjuht Merike Udrik.

“Selle üle-eestilise võistlu-sega soovis Quelle anda noor-tele huvilistele võimaluse läbi rõivakujunduse eesmärgis-tatult ja analüüsivalt mõelda ning oma mõtet loovalt teos-tada, ennast proovile panna ja

eakaaslastega võistelda.”Žürii hinnang ja tulemused

Noorte rõivadisainerite võistluskomplekte hindas kol-meosaline žürii – Quelle esin-dus, ürituse külalisesinejad ja publik.

Mida žürii tööde puhul olu-liseks pidas?

“Võistluse puhul võrreldi reaalseid töid omavahel. Hin-nati seda, mida paremini töö vastas konkursi ülesandele – selgust märgina, tähendusrik-kust ja praktilises elus kasuta-tavust,” rääkis Udrik.

Pärast vaheaega kuuluta-ti Saaremaa parimaiks Quel-le noorteks rõivadisaineriteks Orissaare gümnaasiumi kol-lektsiooni loojad Grete Miller, Kristi Riis, Andra Õunapuu ja Kristel Kanemägi. Juhendaja Riina Aljas.

II koha pälvis Kuressaare gümnaasiumi õpilase Kristii-na Kiili komplekt. Juhendaja Raili Kaubi.

“Saaremaa võistlustööd said sellised huvitavad ja esindasid esmajoones põnevaid ideid,” arvas Merike Udrik.

Aprillis seisab võitnud kollektsioonil ees osalemi-ne finaalüritusel Tallinnas. Võistluse lõppvõitjal ava-neb võimalus näha oma loo-dud komplekti tööstuslikult teostatuna, Quelle kataloogi-kaubamajas müügis ning ea-kaaslaste poolt päriselus kan-tunagi.Võistelnud komplektid ja nende loojad

Orissaare noored disainerid tutvustasid ise oma töid nii: “Kooli huviringis “Ise tehtud, hästi tehtud!” tutvusime sel õppeaastal viltimistehnika-ga. Seal valmisid õpetaja Rii-na Aljase juhendamisel kol-lektsiooni lisandid – vilditud kaelakeed, kõrvarõngad, pat-simummud.

Ühest kauplusest saime kol-lektsiooni algmaterjali – seeli-kud (kudumid) ja teksariidest särgikud. Hakkasime mõtle-ma, mis nende riideesemete-ga ette võtta. Nii tekkis taas-

kasutuse idee. Joonistasime ise moode, seejärel lõikasime, kudusime, õmblesime… Juur-delõikusel aitas meid Helgi Sakarias.”

Kõik taaskasutuskollekt-siooniga seotud tüdrukud on OG 5. klassi väga tublid õpi-lased. Vabal ajal on nad tegu-sad erinevates huviringides: Grete Miller õpib Orissaare muusikakoolis, laulab OMK tütarlastekooris Sirtsud, tant-sib Orissaare kultuurimaja folkloorirühmas Viirelind.

Kristi Riis õpib Orissaare muusikakoolis, laulab OMK tütarlastekooris Sirtsud, tant-sib Orissaare kultuurima-ja folkloorirühmas Viirelind, mängib Orissaare puhkpilli-orkestris, on saavutanud maa-kondlikul taimeseadekonkur-sil I koha.

Andra Õunapuu õpib Oris-saare muusikakoolis, laulab

OMK tütarlastekooris Sirt-sud, mängib Orissaare puhk-pilliorkestris.

Kristel Kanemägi on tub-li etleja, võitnud auhinnalise koha maakondlikul luulevõist-lusel, I koha maakondlikul tai-meseadekonkursil.

Kuressaare gümnaasiumi kollektsiooni autor Kristiina Kiil oma tööst: “Minu kollekt-siooni idee tuli tavalisest aja-viitejoonistamisest. Kavanda-sin riideid, mida ise meeleldi kannaksin. Kuna kooli käsi-töötunnis käsitleti just õmb-lemisteemat, otsustasime õpe-taja Raili Kaubiga ühendada meeldiva kasulikuga – ja val-miski rõivakollektsioon Quel-le moevõistluseks.”

Kristiina õpib KG 8. klas-sis. Tema hobiks on joonista-mine, millele kulub ka kogu tema vaba aeg.

Noored rõivadisainerid proovisid kättEsmakordselt toimus Quelle noorte rõivadisainerite võistluse Saaremaa-finaal

Orissaare gümnaasiumi võistlustöös osalejad (vasakult) Grete Miller, Kristel Kanemägi, Andra Õunapuu ja Kristi Riis on kõik aktiivsed ja säravad tüdrukud.

Lavahirmu Andra Õunapuu (vasakul) ja Kristel Kanemägi ei tundnud.

Quelle moeetenduse meesmodellid paist-sid silma liikuvuse ning sportlikkusega

II koha vääriliseks hinnatud Kuressaare gümnaasiumi võistlustöö. Töö autor Kristiina Kiil (vasakul) tahab tulevikus saada aga hoopis kokaks.

Võidurõõmsad Saaremaa parimad Quelle noored rõivadisainerid. Ja nende suured toeta-jad-abistajad Riina Aljas (paremal) ning Helgi Sakarias.

Irina Mägi

� NR 13 29. märts 2007

Svea Aaviksvea@meiemaa.ee

Kolm päeva põnevaid teatri-elamusi Saaremaa ühisgüm-naasiumi saalis hoidis kooli-vaheajal pinevil nii noori kui ka vanu. Kuulsusrikas tra-ditsioon, Saaremaa miniteat-ripäevad, üllatas meeldivalt tasemel tegijate ja mitmeke-sisusega.

Teemat “Jumalaga, puber-teet” võib tõlgendada ka kui noorte teatritegijate küpseks-saamist näitlejate ja lavasta-jatena.

Rakverelane Vallo Kirs, kelle rabavalt hoogne lavalu-gu “Sacco ja Vanzetti” pälvis grand prix’, on ristsed saanud ka Ilmar Raagi ohtralt kiide-tud filmitöös “Klass”. Kõne-kas on ka fakt, et just mini-teatripäevad on andnud sellele filmile mitmed tublid osatäit-jad. 16 aastat küpsenud üritus on nii suurt “viljasaaki” kand-nud, et tekib kahtlus seatud lati ületamise võimalikkuses.

Nii mõnigi trupp esines sel-lisel tasemel, nagu oleks tegu juba teatrikooli lõpetanud näitlejatega. Kuhu siis eda-si pürgida? Aga lootma peab, et edasi ja paremaks saab ala-ti minna.

Laval ettekantud lood olid peegliks meie maailma pool-tõdedele ja valedele. Kõla-ma jäi mure nii inimkonna tuleviku kui ka inimese ene-se vastuolulise ja nõrkustele kalduva loomu pärast. Oli va-badusihalust, traagikat, naeru enese üle süütust naljast mus-ta huumorini.Kiitust jagus paljudele

Tore on miniteatripäevade puhul see, et enne žüriipoolset tiitlite jagamist võivad kõik

oma lemmikuid premeerida. Ja seda tehakse lahkel käel.

Mida kõike siin ei jagata! Koguni oma kodune Oscar anti oma lemmikule. KutiMu-ti Stuudio poolt Tunderakule. Ja vahvaid auhindu tuli üha juurde!

Kreputlased andsid auhinna noorele lootustandvale trupile LaMa SÜG-ist.

Ansambel Varsakabi andis oma traditsioonilise auhinna – lipsu – Tallinna 32. keskkooli trupile, eirates lipsu kinkimise traditsiooni meessoost isiku-le. Niisiis läks lips naissoost isikutele kõige ilusama laulu eest – Tallinna 32. keskkooli Tunderaku trupi tüdrukutele. SÜG-i Kreedo segakoor an-dis samuti preemia laulu eest: Rafaello kommikarbikese sai Rakvere Karla.

Kunstiring Create kinkis parima kavalehe eest Orissaa-re gümnaasiumi trupile ühe toreda kotikese, mille “ime-sid täis” sisu jäi esialgu sala-duseks.

Võimlemisklubi Gymnas-tica andis oma preemia kõige liikuvamale trupile, Rakvere Karlale.

32. kk trupi juhendaja Ger-da Kordemets, staažikas tele-visiooni kultuurisaadete toi-metaja, andis üle telepoisi preemia. “Telepoiss otsustas hakata toetama “vanureid, kel-lel on hing väga noor”. Selle-pärast palus ta mul edasi anda auhinna Rita Ilvesele,” ütles Kordemets. Sädeleva esine-mise eest sai Telepoisi pree-mia Juhan Smuuli osa täitja Mart Rannastu SÜG-i Kreve-rast. “Nii head Juhan Smuuli kui seekord siin, on ta näinud ainult Rakvere teatris…” tea-dis Kordemets Telepoisi eest

rääkida.Miniteatripäevade korralda-

ja Rita Ilves kinkis oma isikli-kule lemmikule, lavastaja Val-lo Kirsile, Martin Veinmanni raamatu “Vajadus olla mõis-tetav”.

Kõigile juhendajatele and-sid korraldajad miniteatripäe-vade passi – meenutades noid kaugeid aegu, mil Saaremaale saamiseks pidi miilitsast spet-siaalse loa hankima.

Kuigi vaidlusi oli palju, sai ka žürii oma preemiad jagatud.

Miniteatripäevad polnudki nii “mini”…

Peaauhind: Rakvere güm-naasiumi trupp Pühapäeval Kell 4 “Sacco ja Vanzetti”.

Laureaadid: Tallinna 32. kk Tunderakk, SÜG-i Kreve-ra, Viljandi CAR.

Parim naisosatäitja: Ma-rian Heinat Debora Vaaran-di osa täitjana.

Parim juhendaja: Virko Annus, Kullo teatrikool.

Parim lavakujundus: Rakvere gümnaasiumi näi-tetrupp Pühapäeval Kell 4, omalooming “Sacco ja Vanzetti”.

Parim muusikaline ku-jundus: Tallinna 32. kk Tun-derakk.

Parim Saaremaa trupp: SÜG-i Krevera.

Publikupreemia: Rakve-re Linna Noored, D. Harms “Juhtumisi”.

Näitlejapreemiad:Kaspar Kannelmäe – Too-

mas Nipernaadi III, Tallinna 32. kk Tunderakk.

Liis Lindmaa – Mimi

McVicker, Rakvere güm-naasiumi TA.

Annika Kuldmaa – Tanja, Jõgeva gümnaasiumi Libli-kapüüdja.

Kristel Vimberg – osatäit-mised etenduses “Juhtumi-si”, Rakvere LN.

Eripreemiad:Laura Liventhal, SÜG-i

LaMa Teater, “Suur vend”, idee eest.

Marili Pärtel, SÜG-i LaMa Teater, “Suur vend”, idee eest.

Paula Solvak ja trupp, Kullo teatrikool, omaloomin-gu eest.

Henri Nõmm, Jüri güm-naasium, Vaba Valik, lavali-se vabaduse eest.

Riin Aljas, Krevera, Leida rolli eest.

Maaja Hallik, Keila güm-naasium, lavalise iseseisvu-se eest.

Heleriin Karring, Keila gümnaasium, lavalise ise-seisvuse eest.

Rakvere linna noorte “Juhtumisi” oli efektne, hea liikumise ja andekate rollidega tükk.

Auhinnad

SÜG-i Kreisis tõi lavale Kivirähki komöödia “Kalevipojast”, kus avaldus meie rahvajuhtide tõeline pale.

Parim naisosatäitja Marian Heinat – Debora Vaarandi SÜG-i Krevera lavaloos “Nii nad kirjutasid”. Trupp sai ka miniteatripäevade laureaadi ja parima Saaremaa trupi tiitli.

Orissaare gümnaasiumi näitemän-guseltskond lahendas Urmas Len-nuki “Okasroosikese” leidlikult ja tarmukalt.

Pakkumisel süda ja rahakott… Rakvere Karla “Ja nii ongi”.

Irina Mägi

NR 13 29. märts 2007 �

Selleks aastaks on siis hülged vaadatud. Kes seekord ei jõudnud

meiega pärimusmatkama, peab ootama, kuni aastaring uuesti veebruari jõuab ja hül-jeste peredes titemöll taas lah-ti läheb.

Möödunudpühapäevane matk erines kõigist eelnevaist kahe asja poolest. Võrreldes eelmise aasta märtsi lõpuga, kui läbi hangede oma esime-sele hülgematkale sumasin, säras pühapäeval päike oma kõige mõnusamal moel. Kes päikeseprillid koju unustas, sai silmanurkadesse lõbusad kortsutriibud.

Sinililled õitsesid ja linnudki keerasid oma registrid võimali-kult valjuks. Ei suutnud usku-da, et umbes nädal tagasi sadas taevast lörtsi ja ilm oli selline, et tuli meelde ütlus hea pereme-he koera õues käimise kohta.

Teiseks oli meil seekord kaa-sas kõige suurem seltskond hu-vilisi – kirja sai 42 inimest! Suurem osa neist Mainori kõrg-kooli turismieriala tudengid ja nende õppejõud üle Eesti. Ne-mad tulid tutvuma maaturismi-ga Saaremaal ja kahepäevase õppereisi programmi jäi ka hül-geretk.

Päev algas väikese lõbusa seigaga. Umbes tund enne kok-kulepitud algust uurisin retke-juhilt, kas kõik on päevaks val-mis. Ja siis selgus, et meie hea retkejuht oli unustanud kella keeramata! Küll tal hakkas siis

kiire! Aga kõik sai ikka õigeks ajaks korda ja valmis.

Eks ärkamine oli sel hom-mikul paljudele raske, kuid küllap kevadpäike meid varsti varase tõusmisega harjutab!

Kuna, nagu juba öeldud, hülgematkad on nüüdseks läbi saanud, siis edasistel nädala-tel on plaanis minna avastama uusi huvitavaid paiku Lääne-Saaremaal.Uued uudismatkad

1. ja 8. aprillil koguneme taas Loona mõisas. Retk viib meid Kihelkonna maalinna-le ja Odalätsi allikate ümb-russe. Süveneme meie iidses-se ajalukku, kujutleme, kuis võis siin elu käia mitu tuhat aastat enne meie siiajõudmist. Kindlasti vaatleme ka saabu-nud linde ning otsime kevade märke maast ja puust.

Odalätsil uurime allikaid ja räägime rahvapärimustest seoses nende maaliliste vee-silmadega. Matk lõpeb tee, kohvi ja vestlusringiga Pidu-la kalakasvatuses.

15. aprillil matkame meite kandi meeste Aadu Hindi ja August Mälgu radadel tuulis-tel randadel, retkejuhiks tun-nustatud ja kõrgelt hinnatud giid-koduloolane Urve Vak-ker. Urve juhtimisel sammu-me pärimuste radadel kindlas-ti veel edaspidigi.Talgu- ja matkapäev Papisaares

22. aprillil on meil plaanis

üks hoopis omamoodi matk. Nimelt – korraldavad mere-kultuuriselts Salava ja Päri-musmatkad talgupäeva Papi-saare sadamas. Eesmärk on koristada sadamaala talvisest tormisaastast. Appi on ooda-tud ka kõik pärimusehuvilised saarlased ja nende külalised.

Kes tahab talgutööd teha, võtku kaasa reha, labidas ja luud ning pangu kätte töökin-dad. Kes aga huvitub pärimus-matkast Papisaare poolsaarel ja sadamas, see tulgu lihtsalt kohale ja osalegu paikkonda tutvustaval matkal.

Kohale on lubanud tulla Saaremaa merekultuuri Grand Old Man ja hea jutuvest-ja Bruno Pao, et rääkida tal-gulistele ja muidu-huvilistele Papisaare kuulsusrikkast aja-loost. Samas õnnistatakse pi-dulikult sisse Salava seltsi tu-liuus lipp.

Pärimusmatkad omalt poolt pakuvad talgusuppi ja koo-ki ning korraldavad soovijai-le matka Papisaare poolsaarel, kus metsasüli peidab nii mõn-dagi huvitavat (näiteks Esi-mese maailmasõja aegne len-nuväli).

Kuuldavasti on üllatust oo-data ka Papisaare kalatööstuse poolt. Kuna täpne programm on alles koostamisel, jääb üle jälgida vaid reklaami.

Tervitustega Kihelkonnalt, Maarika Toomel

Pärimusuudised

Hülged on vaadatud

Kevadekuulutaja – sinilill.

2 x Erik Raie

Seekordsel matkal osalesid ka Mainori kõrgkooli turismieriala tudengid ja nende õppejõud üle Eesti.

Saare Partner Kinnisvara OÜ, Kauba 2, 93812 Kuressaare. Tel/ faks 45 555 66, 56 635 563; 56 645 486, 50 520 18, info@saarepartner.ee

Müüa Eikla alevikus maja. Krundi suurus: 2404 m².

Hind 680 000 kr.

Müüa ühe-, kahe-, kolme- ja nelja toalised korterid Kuressaare linnas,

Vallimmaa tänav 26. Valmimisaasta suvel2007 aasta.

Müüa Kuressaare linnas 3-toaline korter. Üldpind 56,7 m².

Hind 990 000 kr.

Müüa Kaarma vallas, Mändjala külas kinnistu. Krundi suurus: 3668 m².

Hind 330 000 kr.

Müüa Kaarma vallas, Hakjala külas kinnistu. Krundi suurus: 23 000 m².

Hind 195 000 kr.

Müüa Lümanda vallas, Jõgela külas kinnistu. Krundi suurus: 54 300 m².

Hind 740 000 kr.Tolli 7 • Kuressaare • tel/faks 454 5567 • GSM 512 5075

e-post: kuressaare@pindi.ee avatud E-R: 9-17 • L: kokkuleppel

MÜÜA suvila metskülasKrundi suurus 12596 m²HIND 1 200 000 krooni

MÜÜA 2- toaline korterPikal tänaval.Heas seisukorras 38m² suurune korter Kuressaare kesklinnas. Korteris on osaliselt uuendatud seina-katteid, seinad soojustatud, tubades on laud – ja parkett-põrandad.HIND 760 000 krooni

MÜÜA remonditud 2-toalinekorter Smuuli elamurajoonis.Korteris vahetatud aknad,uuendatud põranda-ja seina-katted.HIND 765 000 krooni

MÜÜA looduslikult kaunis kohas, vanem maja. Saaremaa, Kihelkonna vald, Mardi,Tohku küla.Krundil asub ait ja ehtne vanaaegne suitsusaun. Kaev ja elekter olemas. Mereni umbes 3 km ja järveni 500 meetrit. HIND 530 000 krooni

MÜÜA 1-toaline korter kesklinnas, Tallinna 19 a. Korteris köögimööbel, 2 prantsuse rõdu, parkettpõrand, vannitoas põrandaküte.Ilus ja hubane korter! HIND 830 000 krooni

Müüa Kuressaare-Kuivastu mnt. ääres asuv kahest eraldi maatükist koosnev kinnistu.Saaremaa, Valjala vald, Valjala alevik. Sobib hästi toitlustamiseks.HIND 425 000 krooni

Meie Maa ja Hiiu Lehe lisavälja-anne Nädalalõpp alustab sel nä-dalal ehk 30 numbrist ilmumist värvilisena, telekava samuti.

Kuna selle aasta Eesti teatriga-la peeti Kuressaares, siis teatri-rahva pidustustest on lehes pi-kemalt juttu, samuti lugusid Saare- ja Hiiumaalt pärit teatriini-mestega.

Hiiumaa metsaomanike keva-

distest tegemistest mahub ka lugu lehte.

Nagu Nädalalõpule tavaks, on lehes seegi kord ristsõna ja Su-doku mõistatused ning tarkuse küsimus, mille edukaid vastajaid ootab Hiiu Lehe ja Meie Maa ta-suta kuutellimuste loosimine.

Veljo Kuivjõgi, Nädalalõpu toimetaja

Nädalalõpp nüüdsest värviline

Müüa 2,2 ha Koidula kinnistu Valjala val--

las, Kungla külas. Kinnistul alajaam, vanad paekivimüürid, kiviaiad, põlispuud. Ujumis- ja lautrikoht u. 700 m. Naaberkinnistul renovee-ritav mõis. 85801:005:0159Hind 450 000 kr/28 700 EUR

Reval Kinnisvara. Lossi 9, Kuressaare. Tel 45 24007, mob. 51 27892, mob. 52 24495 www.revalkv.ee

Müüa mereäärne maatükk 15, 72 ha Torgu vallas Türju külas. Ligipääs väga hea, pikalt oma rannajoont.Hind 1 580 000 kr/101 000 EUR

Müüa pooleldi renoveeritud väike talu- kompleks Kõljala külas. Kinnistu suurus 1,47 ha. Juurdepääs Kuressaare-Kuivastu maanteelt. Kinnistul elekter 380 V, majas olemas vesi. Krundil on elumaja, ait, kuur, suitsusaun ja grillimisnurk. 59201:002:0416.Hind 590 000 EEK/38 000 EUR

Müüa pooleliolev hoone Laimjala keskuses. Kinnistu suurus 9,94 ha. Kinnistul kasesalu ja palju suuri kadakaid. Olemas detailplaneering tervise- ja puhkekeskuse rajamiseks. Sobilik ümberehituseks vanadekoduks. Hind 2 500 000 kr/160 000 EUR

Müüa Muhu saarel, Liiva külas, 15 100 m² suurune Metsaselli kinnistu. Detailplaneering kinnistu jaga-miseks neljaks krundiks lõpusirgel. Elekter lähedal, juurdepääs väga hea. Krundil kiviaed ja suured kada-kad. Ideaalne koht maakodu rajamiseks.Hind 450 000 kr/28 770 EUR

Müüa u. 120 m² suurune väga heas korras korter Tuulte Roosis, III korrusel. Korter on kokku ehitatud 3-toal. ja 2-toal. korterist. Korteris 2 kaminat, dusiruum, saunaga avar vannituba, valgusküllane köök-elutuba, 4 tuba, 3 panipaika ja 2 rõdu. Poolel korterist on täispui-dust põrandad. Müüakse koos mööbliga!Hind 1,8 milj.kr/115 100 EUR

� NR 13 29. märts 2007

ENNE ja NÜÜD Irina Mägi

Maret SoorskÜlesvõtte tegemise ajal on fotograaf seisnud kindlusevallil, praegusest peasissekäigu kohast pisut eemal. Raveliin (eelkindlustus) on harju-matult lage ja tühi. Veel pole siia ehitama hakatud nüüd juba endist

jahindusklubi hoonet (valmis 1890), rääkimata Lossi hotellist (valmis 1908) ja üksikud puud pole veel täismõõtu saavutanud. Olemas on ainult kelder, mille kõrvale Ekespar-re laskis maja ehitada. Taamal va-sakul paistab nn Lingi nurk – Allee

ja Lossi tänava ristumiskoht. Kesk-osas kahekorruselisena väljaehi-tatud puumaja on nurga peal siiani alles ja kannab praegu numbrit 25. Maja kuulus pikka aega Lingidele, kelle hulgas oli nii meresõitjaid kui kaupmehi.

KirderaveliinAleksander Grünbladti (1851–1892) foto enne 1890. aastat

Maa Kaarma vald, Asukülas. Suurus 5,53 ha, juurdepääsväga hea, alajaam lähedal,

sobilik elamumaaks.Hind 350 000 kr. , A. Oder

Talumaja Leisi vallas, Pamma k,üldpind 117 m², kinnistu 4626 m²

Hind 550 000 kr., A. Oder

Elamu Muhu v, Liiva k.Üldpind 142 m², krunt 0,14 ha, 1,5 korrust

Hind 960 000 kr., M. Schmuul

Elamu Mustjala v, Paatsa külas. Kinnistu 3,43 ha, oma puurkaev.1,5 korrust. Hind 850 000 kr. , A.Oder

2-toaline korter: Tehnika 3.V korrus, üldpind 42,2 m², uued

aknad Hind 840 000 kr., A.Oder

Elamu Salme v, Tehumardi küldpind 110 m², 1,5 korrus,krunt

8500 m² Hind 1 550 000 kr.,

Kinnistu Kaarma vald, Kuke küla. Maatüki suurus 4,85 ha, endine talu koht,

elekter. Hind 260 000 kr. ,M.Schmuul

2-toaline korter Tallinna 66. Üldpind 49,3 m², I korrus, toimiv

ühistu. Hind 715 000 kr., A.Oder

2-toaline korter J. Smuuli 3. Üldpind 47,7 m², V korrus, remonditud.

Hind 785 000 kr., M. Schmuul

2 korruseline elamu: Aste k. Üldpind 271,6 m², kinnistu 2840 m².

Hind 1 100 000 kr., A.Oder

Talumaja Kaarma v, Vaivere k. Üld-pind 64 m², maa 4300 m², kõrvalhoo-ned. Hind 620 000 kr., M.Schmuul

Saare Arendusbüroo ASKauba 5, Kuressaare 93812.Tel 453 8841, 453 8786;faks 453 8281;GSM 5342 1883, 507 4495e-post: saare@arendus.eewww.arendus.ee

Loona Magasiniait Kaarma vallas. Maja üldpind on 427 m². Paekivist seinad, katu-sel eterniit. Vajab renoveerimist. Hoonest on võimalik teha elumaja või äripind. Elekter olemas 380V/100A. Kinnistu suurus 2601 m², hea ligipääs. Kuressaarest 14 km kaugusel.Hind 440 000 kr.

8 ha kinnistu Kaarma vallas Pähkla külas.Linnalähedane koht, Kuressaarede 5 km. Ala-jaam 160 m kaugusel. Kinnistule väga hea ligi-pääs, piirneb asfaltteega. Väga sobilik arendus-tegevuseks! Hind 960 000 kr.

Palkmaja Salme vallas Möldri külas. Müüa merevaatega uus palkmaja, mis on sobilik aasta-ringseks elamiseks. Kaks korrust, 4 tuba, köök, saun, wc ja pesemisruum. Kinnistu suurus 0,96 ha, kiviaed, meri 80 m kaugusel!Hind 2 400 000 kr.

15,4 ha kinnistu Lümanda vallas Karala külas.Tee kinnistu nurgani. Alajaam 100 m kaugusel. Kinnistul kasvavad kadakad, kiviaeda umbes 630 m. Mereni 1,5 km. Sobilik arendustegevuseks! Hind 1 386 000 kr.

Kinnistud Torgu vallas Kaunispe külas.Kinnistute suurused 2,9 ha ja 2,3 ha. Suurem kinnistu on merevaatega, piirneb teega,ala-jaam 45 m kaugusel. Meri ja liivarand 180 m kaugusel! Väiksem kinnistu on metsamaa.Hind kokku 840 000 kr.

Talukoht Kärla vallas Paevere külas. Kinnistul paikneb neli hoonet – elamu, saun, kelder ja kuur. Hooned vajavad renoveerimist, võimalus teha endale väga mõnus maakodu. Kinnistu suurus 3,99 ha, ilus kuusehekk. Bussipeatus lähedal, Kuressaarde 14 km. Vaikne ja rahulik koht elamiseks! Hind 590 000 kr

Kinnistu Pihtla vallas Sagariste külas.Kinnistu suurus 5,25 ha. Tee kinnistuni on ole- mas. Kinnistul kasvab okaspuumets, enamus männid. Kinnistu piirneb kahelt poolt jõega. Hind 250 000 kr.

Palkmaja Mustjala vallas Ninase külasUus palkmaja, mõeldud aastaringseks ela-miseks. Kivikatus. Maja üldpind 95 m². Ahju-küte, lisaks soojuspumbaga õhkküte ja elektri-radiaatorid. Rajatud septik ja puurkaev. Kinnistu suurus 4 ha, piirneb merega!Hind 2 600 000 kr.

4 ha kinnistu Mustjala vallas Ninase külasKinnistu piirneb merega! Detailplaneering tehtud, olemas ehitusõigus – ehitada saab 1 elamu ja 3 abihoonet. Elekter liitumistasu eest. Looduskaunis koht, kinnistul kasvab männi-mets. Hind 850 000 kr.

Kinnistu Muhu vallas Nautse külas. Kinnis-tu suurus 0,9 ha. Looduskaunis koht – kada-kad, kiviaed. Tee kinnistuni on olemas. Ala-jaamani 320 m. Väga sobilik koht suvila ehita-miseks. Kuressaarde 60 km. Hind 295 000 kr.

0,8 ha kinnistu Kihelkonnal Kõruse külasKinnistule on rajatud tee. Olemas on elekter 20A ja puurkaev. Tehtud on ehitusluba ja projekt. Hind sisaldab ka kinnistul olevat väi-kest palkmaja. Hind 485 000 kr.