Koolid ja lasteaiad ootavad

Vallavanema veerg

Volikogu esimehe intervjuu

Jõelähtme valla bussiliinid alates 1. septembrist, üksik- ja kuupiletite hinnad

Külauudised

Põhja-Harju Koostöökogu võtab vastu LEADER-i projektitaotlusi

Suvised elamused

Kanada külalised Neemes

Tantsulaste ja Mudamadruste muljed suvelaagrist

Pihlakobar kutsub liituma

Ametlik teave

Eestil täitus taasiseseisvumisest 20 aastat

NR. 170AUGUST 2011

Toomas LõhmusteEesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juhataja

Mulle on meeldinud võrdlus, et meie kooliteater on viis korda vanem kui kut-seline teater, sest esimesi viiteid kooliõpilaste eten-dustele leiame keskaegse Tallinna rae ürikutest.

Kui siia lisada, et külateat-rite liikumisele on aluse pan-nud ju Lydia Koidula ise, siis saame ka võtme tänase Ees-ti fenomenile, kus teatrikü-lastuste koguarv elanike ar-vu kohta on mitte ainult Eu-roopa, vaid ka maailma kõr-gemaid. Harrastusteatrite lii-kumine on lihtsalt selle tohu-tu püramiidi alusmaterjaliks.

Miks täna, kui me oleme aina tihedamalt ümbritse-tud ,,virtuaalsest võpsikust”

ja võimalusi oma vaba aega meelelahutuseks laristada on üha enam ja enam, tulevad inimesed ikkagi kokku teat-rit tegema ja proovidega mäs-sama? Aga just vastukaaluks eelnimetatule on teatriga seo-tud ehe suhtlus ja vaimuko-sutus, üksteisest hoolimine ja ühispüüdlus.

Harrastajate vaieldama-tuks eeliseks kutseliste ees on see, et neil puudub paine olla müügiedukas iga hinna eest. Võib olla julgelt süüdimatu – kui tuleb välja, on vaimusta-valt tore, kui ei tule, ei juhtu ka mitte midagi. Lõppkokku-võttes ei erine hea teatri kri-teerium kummaski pooles, on lihtsalt olemas huvitav teater ja igav teater…

XI külateatrite riigifesti-val näitas, et jätkuvalt tehak-se väga eripalgelist teatrit – on põnevaid vormiotsinguid ning kujunditaotlusi, on tra-

ditsioonilisemat pappdeko-ratsioonidega ,,päristeatrit”, on valusat sotsiaalset pinges-tatust, on laia suuga koomikat jne. Muljet avaldav on trup-pide osalussoov. Korraldajad väitsid, et kui ühel hetkel po-leks nimekirja suletud, pida-nuks festival kolme päeva ase-mel vältama viis. See on märk sellest, et meie ühistegevuse rõõme ei saa varjutada ei ma-su ega miski muu, meie rahval on piisavalt püsimise väge.

Minu jaoks oli selle festiva-li suurimaks üllatajaks Vil-de harrastusteatri ,,Patuka-hetseja”, esiti juba materjali-leiu, aga ka vormiväljendusli-ke taotluste poolest. Lavasta-ja Jüri Kaldmaa oli teinud vä-ga veenvaid valikuid, andnud näitlejatele põnevaid ülesan-deid ning kogu trupil oli tõeli-ne ühishingamine. Väga huvi-tavate näitlejatöödega paistis silma Jõelähtme Lavagrupp.

Me ei tohi aga unustada, et näitlejate võidud baseeru-vad tugevalt lavastajatööl. On suur õnn kuuluda harrastus-truppi, mida juhendab nii hea näitejuht kui Maie Ramjalg, ja on näha, et näitlejad on se-da mõistnud. Ootamatult va-

lus pilguheit tänastesse suh-teprobleemidesse tuli Elva Si-nilinnu teatritrupilt lavastu-sega ,,Halb ema”, muljet aval-dav oli Aire Pajuri monoloogi esitus. Žürii tõstis esile ka teisi väga jõulisi emarolli sooritu-si: Anne Viira Lümanda näite-ringi lavastuses ,,Ema” ja Ka-

rin Paate Häädemeeste huvi-keskuse näiteringi lavastuses ,,Mamma”. Kummastavate-le mõtteradadele suunas Ab-ja näiteringi lavastus ,,Leitud kirjad”, väga lihtsate vahendi-tega saavutati tõeliselt liigu-tav tulemus.

Meelde jäi ka Neeme näite-ringi efektne vormitaotlus la-vastuses ,,Miks ma ajakirjani-kuks ei hakanud” ning sõnu-mik kaugetest aegadest, mis tänagi akuutne. Meie kutse-liste teatrite lavastajad võik-sid pilku teritada – nii jõuli-si karakterrolle, nagu sel kor-ral pakkusid Eigi Tali Jõeläht-mest ja Rein Annuk Tabive-rest, ei kohta riigiteatris just ülemäära sagedasti.

Lõpetuseks tahaks para-fraseerida nooruspõlve me-nulaulu sõnu: KUNI SU KÜLA(TEATER) VEEL ELAB, ELAD SINA (EESTI TEATER) KA!

Tiit Tammesson ja Eigi Tali Jõelähtme Lavatrupist etenduses "Abieluettepanek". Merike Metstak

Võimas teatripidu Jõelähtmes

Nii jõulist karakter-rolli, nagu sel korral pakkus Eigi Tali Jõe-lähtmest, ei kohta riigiteatris just üle-määra sagedasti.

NR. 170AUGUST 2011

2 VALD

Toetuste määrad 2011. aastal 1) sünnitoetus 320 €;2) ranitsatoetus 128 €;3) medaliga kooli lõpetanute toetus:3.1) kuldmedal 350 €;3.2) hõbemedal 200 €;4) põhi- või huvikooli kiituskiri„Väga hea õppimise eest“ lõpetanute toetus 100 €;5) matusetoetus 320 €.

Head uut aastat!

Loo Keskkool uuel õppeaastal

Ranitsatoetus 1. klassi lapsele

Reidma võitis MM-il hõbeda Vaido NiinesaluKostivere kooli direktor

Võib ju nii öelda, kui koo-lilapse jaoks algab uus (koo-li)aasta just 1. septembril.

Aasta tagasi siinsamas le-hes sõna võttes rõhutasin, et kooli võtmeisik on õpetaja. Jään sama arvamuse juurde ka täna. Kõik osapooled pea-vad mõistma, et õpetaja roll nüüdisaegses koolis on muu-tunud. Enam ei ole tegemist targa koolipapaga, kes laste-le teadmisi jagab. Ei ole üks-ki õpetaja internetist targem. Tänapäeval ei ole probleem mitte teadmiste omandami-ne, vaid tohutus infotulvas orienteerumine. Siin muu-tubki väga tähtsaks õpetaja roll. Tema ülesanne on aidata õpilastel infotulvas orientee-ruda, osata kõike seda süste-matiseerida ja mõtestada.

Kui algklassides on kõige tähtsam õpetaja ja vanema roll selles, et õpetada laps õp-pima, siis hiljem on vaja ühes-koos toetada lapse arengut, luua talle arenguks vajalikud tingimused ja ühtlasi aidata tal oma annetes ja võimetes selgusele saada. On ju põhi-kooli üheks olulisemaks üles-andeks see, et 9. klassi lõpuks õpilane mõistaks, mis suunas elus edasi minna, milliseid

valikud tulevikku silmas pi-dades teha.

See, et võtmeisik on õpeta-ja, ei tähenda veel, et vanema-te roll kuidagi väheneks. Põhi-lised käitumisnormid ja aru-saamad tulevad siiski kodust. Siit võib järeldada, et parima tulemuse saame kooli ja kodu konstruktiivses koostöös. Tä-napäeva kool on avatud asu-tus, kuhu lapsevanem on ala-ti oodatud. Enam ei ole nii, et vanem kutsutakse kooli siis, kui lapsega on mingi prob-leem. Hea kool kaasab vane-maid kõikvõimalikesse tege-mistesse. Kui hästi või halvas-ti see toimib, sõltub muidugi suures osas klassijuhatajast. Kui klassijuhataja on passiiv-ne, siis ei ole ka head koos-tööd loota.

Väga oluline on tihe ja sisu-line koostöö nii kohaliku ko-gukonna kui vallavalitsusega. Kui siinkohal rääkida meie koolist, siis on juba toimivad eeldused koostööks olemas.

Algava õppeaasta tunnu-seks Kostivere koolis on sõna-paar „uuenev kool“. Sügisest asub kooli tööle kuus uut ini-mest, viis õpetajat ja uus lo-gopeed. 1. septembril astub 1. klassi üheksa õpilast, klas-siõpetaja on Evelyne Lusti. Koolis alustab õppetööd kok-ku 87 õpilast ja seega võib tõ-deda, et õpilaste arv ei ole vä-

henenud, nagu varasematel aastatel juhtus.

Eeloleval õppeaastal sea-me tähelepanu keskpunkti aktiivsed õppemeetodid. See eeldab nii õpetajatelt kui ka õpilastelt mõnevõrra teistsu-gust lähenemist õppetööle. See tähendab tunnis õpilaste aktiivsust, õpetajale jääb ju-hendaja, suunaja ja täiskas-vanud sõbra roll.

Samuti pöörame kogu õp-petöös suurt tähelepanu ko-duloole ja kodukandi looduse tundmisele.

Peame koolisisestes suhe-tes oluliseks kõigi koolipe-re liikmete võrdsust ja demo-kraatlikku koolikorraldust. Iga aastaga peab õpilasesin-duse kaudu üha enam esile tulema õpilase hääl. Oleme ju meie, täiskasvanud, siin koo-lis ainult sellepärast, et taga-da Kostivere piirkonna lastele head tingimused arenguks ja kasvamiseks.

Ants RebaneLoo Keskkooli direktor

Loo Keskkool on uueks õppeaastaks hästi valmis. Klassid on komplekteeri-tud, maja pestud, puhas-tatud ja põrandad vahata-tud.

Oleme suutnud maja hoi-da pärast remonti päris heas korras. Kahte esimesse klas-si pole viimase kümne aas-ta jooksul nii palju õpilasi as-tunud kui sel aastal. Paistab, et valla lapsevanematele kool sobib. Kümnendat klassi alus-

tab tagasihoidlikum arv õpi-lasi, sest neil aastail on lap-si vähem sündinud. Õpeta-jad on meil olemas – vaid uus vene keele õpetaja ootab veel valimist. Saabuvast õppeaas-tast alustavad uued algklas-si, geograafia, keemia, teat-riõpetuse, eesti ja vene kee-

le õpetajad. Kool saab ka uue õppealajuhataja, kes asen-dab senist õppealajuhata-jat lapsepuhkuse ajal. Jätkub hea koostöö valla koolidega, kavandame ühiseid spordi-, kultuuri- ja õppeüritusi ning -tegevusi. Neeme kooli lapsed jätkavad oma senist tava, kus nende üks koolipäev käsitöö ja kehalise kasvatusega toi-mub meil. Jätkame hommi-kupudru pakkumist.

Kool alustab uuel õppeaas-tal valmistumist 2012. aasta oktoobris toimuvaks 25. aas-tapäevaks. Loodame, et uus õppeaasta tuleb senisest veel-gi töökam ja rõõmsam.

Katre ReilentSotsiaaltöö vanemspetsialistTel 605 4859katre.reilent@joelahtme.ee

Jõelähtme vallavalit-sus maksab ka sel sügisel ranitsatoetust valla laste-le, kes lähevad esmakord-selt kooli.

Ranitsatoetust makstakse kõigile 1. klassi minevatele lastele hoolimata sellest, kas laps läheb oma valla või mõ-ne teise omavalitsuse koo-li. Tingimuseks on, et vähe-

malt üks vanematest peab olema rahvastikuregist-ri andmetel elanud Jõeläht-me vallas alates jooksva aas-ta 1. jaanuarist ning laps on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanik.

Toetuse taotlemiseks peab lapsevanem, eestkostja või hooldaja esitama vallava-litsusele vormikohase aval-duse ning teise omavalitsu-se kooli mineva lapse vanem peab toetuseavaldusele lisa-ma ka kooli tõendi.

Ranitsatoetuse määraks käesoleval aastal on 128 eu-rot ning toetust makstak-

se alates septembrist kolme kuu jooksul.

Vormikohase avalduse ra-nitsatoetuse taotlemiseks leiab Jõelähtme vallavalit-suse kodulehelt www.joe-lahtme.ee, valides „oma-valitsus“, sealt edasi „ava-lik teave“ ning „blanketid ja vormid“. Avalduse võib saa-ta postiga aadressil Jõeläht-me küla, 74202 Harjumaa või digitaalselt allkirjasta-tuna e-posti aadressil kant-selei@joelahtme.ee. Saab ka tulla vallavalitsusse ja täita avaldus kohapeal.

Harri Reidma vallutas oma harvanähtavalt tu-lemuslikul sportlasteel järjekordse teetähise – 80-aastasena võitis ta maailmameistrivõistlus-tel hõbemedali.

Paremuselt teine tulemus kolmikhüppes jäi jaapanla-sele õige pisut alla, aga lisaks hõbemedalile läks Harril edukalt ka vasaraheide, mil-les ta saavutas 5. koha. Maa-ilmameistrivõistlused vete-ranide kergejõustikus toimu-

sid 7.–17. juulini Sacramen-tos. Eesti koondis oli esinda-tud 23 võistlejaga, kokku oli võistlejaid 113 riigist.

„Olin Ameerikas kolman-dat korda, ega enam vist

mind sinna ei tõmba. Amee-rika on kõvasti muutunud – hinnad on hullusti tõusnud. Nii tagasihoidlikku toitlus-tust ja majutust pole varase-matel võistlusreisidel koge-nudki. Aga põhiline on ikka-gi see staadionimiljöö ja nau-ding võistlemisest. Eakad spordivad kõikjal maailmas, 85-aastased naised võistle-vad isegi maratonidistantsil,“ kinnitab Reidma.

Harri Reidma jätkab treeni-mist, ees ootab igasuvine üle-riigiline heitjate seeriavõist-lus Rebalas.

3NR. 170AUGUST 2011 PERSOON

Intervjuu vallavolikogu esimehe Toomas Laanejõega

Patrullvõistlus „Harju pimedad ööd 2011“Lauri LasimerHarju malevaRävala malevkonna pealik

Võistkondi varitsev vas-tutegevus kasutab hääle-kaid imitatsioonivahen-deid. Vaenlase rollis on Harju maleva kaitseliitlas-te koondrühm.

24.–25. septembril võite Harjumaal, Jõelähtme val-la metsades ja põlluveertel kohata maskeeritud nägu-de ja matkakottidega kaitse-liitlasi ning noori, kes hiili-vad või luuravad. Neid ei ole vaja abistada ega karta – nad võistlevad.

Sel ajavahemikul toimub Jõelähtme valla territooriu-

mil Kaitseliidu Harju Maleva sõjalis-sportlik luurevõistlus „Harju pimedad ööd 2011”. Kontrollpunkte hakkavad lä-bima neljaliikmelised Kait-seliidu, noorkotkaste ja ko-dutütarde võistkonnad.

„Pimedate ööde“ patrull-võistluse eesmärkideks on jätkata väljakujunenud tra-ditsioone ja arendada edasi

omalaadset võistluse vormi, tõsta kaitseliitlastes ja noor-tes huvi täiendada oma ette-valmistust tegutsemaks füü-silist ja vaimset vastupida-vust ning mitmekülgseid os-kusi nõudvates tingimus-tes ning selgitada välja Harju maleva kaks paremat võist-konda, kes lähevad malevat esindama Eel-Ernal, Mini-Ernal ja Ernakesel.

Erna grupp oli Talvesõjast osavõtnutest moodustatud luureüksus, kes 1941. a su-vel tegi dessandi punaväe ta-galasse Salmistusse ja liikus edasi Kautlasse, kus pidas maha lahingu vaenlase üle-kaalukate jõududega.

Seoses võistlusega palu-vad korraldajad vallaelanike mõistvat suhtumist. Võist-

konnad peavad liikuma var-jatult ega tohiks seega koha-like inimeste eluolu häirida. Küll aga kasutab võistkon-di varitsev vastutegevus imi-tatsioonivahendeid, millega kaasneb heli. Vaenlase rollis on Harju maleva kaitseliit-laste koondrühm.

Merike Metstak

Võtan põnevusega Too-mase küllakutse vastu, sest kuuldavasti on uus maja just katuse alla saanud.

„Kas valla teed on nii hal-vasti läbitavad, et tulemine nii kaua aega võttis?“ tervitab ma-japeremees ukselt ja naerab.

Hea nali, sest Jõelähtmest isegi otse üle põldude Kosti-verre viivatele teedele on jõu-tud juba mustkate peale pan-na.

Toomas toimetab parajas-ti Tommiga aias, nad grillivad vorsti.

„Võtsin seda, mida kohalik supermarket pakkus, söögite-gemine mulle meeldib. Kesk-päevasel ajal on abikaasa tööl, teised lapsed suviselt kes kus – lasteaias ja vanaema juures –, oleme poisiga praegu kaheke-si kodus.“

„Aga mina olen käinud Kos-tivere ülikoolis,“ teatab noor-mees, kes valmistub kohe esi-

messe klassi minema. Tommi sõber Jarko peab ülikooli all silmas eelkooli.

„Ega minagi ei ole Kostive-re koolis käinud, vaid ikka Jõe-lähtme kirikukooli lõpetanud. Jõelähtme kool tuli Kostiverre üle hiljem,“ võtab Toomas ju-tulõnga tagasi.

Oled põline kostiverelane?

„Lapsena elasime Kostive-re mõisas, meil oli seal kuna-gi korter. Ei mäletagi täpselt, kaua seal olime, siis kolisime esimesse korrusmajasse.

Siiani elasime oma perega korteris, kuid tuli kange taht-mine oma maja ehitada. Sai laenu võetud ja krunt ostetud ning kohe ka ehitusega alus-tatud. Talvel 2010 kolisime sis-se.“

Aastal 1992 asus Toomas tööle AS-i Etme, mille osanik ja juhatuse esimees ta on tä-nini. Praegu töötab ta Trafotek OY Eesti filiaalis elektrik-tes-tijana. Nagu nimest võib väl-

ja lugeda, tegeleb firma trafo-de tootmisega. Siinkohal ta-hab ta tänada oma ülemust Jaak Jõeaasa, kes on võimalda-nud tal volikogu ja komisjoni-de tööst osa võtta.

„Ettevõtlus, õigemini kaup-luse pidamine on tänamatu, kui ausalt kõik maksud ja muu maksad, kütusehinnad tõuse-vad ja surve palkadele suure-neb. Puhkust ja rahuhetke ei ole ettevõtjal ööl ega päeval. Pool seitse oled juba tööl ja nii iga päev hilise õhtuni välja. 18 aastat järjepannu ühe asjaga tegeledes väsid paratamatult ära. Iga viie-kuue aasta tagant peaks inimene tegevusala va-hetama, muidu jääd arengus seisma.“

Kuidas saaks omavalitsus et-tevõtluse elustamisele kaasa aidata?

„Oleme ju Rebala muinsus-kaitsealal, kus kõik on keela-tud, mis töökohtade loomi-sest siin juttu saab olla. Alus-

tavatele ettevõtetele peaks an-tama soodustusi. Selle asemel, et linna vahet kihutada, peaks inimestele leidma võimalu-si kohapeal tööl käia. Otsisin poodi müüjaid, aga konkur-si käigus selgus, et linnas on kauplusemüüja olla prestiiž-sem kui siin – imelik küll… „

Mis sind ajendas tunamul-lu kommunaalpoliitikasse tu-lema, kandideerisid ju esma-kordselt?

„Kõik kiruvad alati võimul-olijaid. Mind hakkas asi hu-vitama, tahtsin uurida, kui-das need asjad tegelikkuses toimivad. Mul ei ole planee-ringuid pooleli ega muid isik-likke huvisid, volikogu liikme hüvitis on olematu, see ei mo-tiveeri. Minule sahkerdamine ei meeldi.

Ehitasin siis maja, jäin vist silma. Muudkui aga jalutati mööda, kolm-neli korda rää-giti, pidasime kodus aru ja nii läkski. Nüüd seda suppi söön.“

Naerab.„Volikogus olen esimest

koosseisu ja asendusliikme-na. Kuna IRL kutsus mind en-da ridades kandideerima, siis kasutasin selle ära. Põhiline argument oli võimalus kaasa rääkida valla arengus. Ma ei pea neist inimestest lugu, kes kogu aeg erakondi vahetavad. Reformi ja IRL-i ideed kattu-vad paljuski. Ega ükski era-kond pole oma olemuselt pa-ha, kõik üritavad elu edenda-da.“

Ametis olev vallavolikogu koosseis on oma ametiaja poolel teel, mida head või hal-ba on vallarahval oodata kahe allesjäänud aasta jooksul?

„Enne suvepuhkust ana-lüüsisime koalitsiooninõuko-gus tehtut. Peamiselt on koa-litsioonileping täidetud, kuid tegime ka muudatusi, näiteks kaugküttepiirkondi puuduta-vas osas. Kui inimesed taha-vad, siis tuleb nende tahet pi-di tegutseda.

Mis on õiglus ja õigus ja kui-das see ajas muutub, on päris huvitav analüüsida. Kümme aastat tagasi olnu ei tarvitse täna õige olla.

Vallavalitsus on head tööd teinud, ei saa salata. Praegu-ne koalitsioon jätkab töörahus järgmiste valimisteni.“

Mis teeb muret?

„Inimestega vesteldes on jäänud kõrva, et vahel on ela-nikel vallaametnikega suhel-des probleeme tekkinud. Kut-sun üles: kirjutage oma halba-dest kogemustest vallaamet-nikega suhtlemisel kas valla-vanemale või minule ja püüa-me uurida, millest need tingi-tud on. Vallamaja peab olema koht, kust minnakse ära mu-redeta ja naeratus näol.“

Kes sa maailmavaatelt õigu-poolest oled?

„Ei ole mõelnud, aga tahan teha alati asju, mis minu mee-lest õiged on. Suurt survet era-konnastumiseks ei ole mulle veel avaldatud. Kohalikus po-liitikas ei oma maailmavaade nii suurt tähtsust, rohkem on ehk küsimus isikutes.“

Millist iseloomuomadust hin-dad inimeses enim?

„Ausust, kohusetunnet, lu-badustest kinnipidamist, ot-sekohesust. Ega need omadu-sed poliitikule kasuks vist ei tule.“

Volikogu uue esimehena ja värske pilguga vaadates os-kad ehk välja öelda selle sala-dusliku asja üldnimetuse, mil-le ümber lööb aeg-ajalt lõk-kele vastandumine? Kas koa-litsioon ja opositsioon võik-sid valla arengu tähtsates kü-simustes suuremat üksmeelt otsida ja leida, sest rahus ja koostöös saab rohkem kasu-likku ära teha?

„Opositsioon töötab hästi, ei anna võimalust end lõdvaks lasta. Mõõdutundetu kriiti-ka puhul paistab teinekord, et kelleltki oleks nagu pirukas, mida nosida, ära võetud.“

Mis on sinu põhiline töö?

„Minu jaoks on tähtsai-mad pere ja lapsed. Tahan te-ha tööd, mis võimaldab mul hommikul lapsed kooli saa-ta ja rohkem pere päralt olla. Olen 43-aastane, meil on abi-kaasa Üllega kolm last: 7-aas-tane Tommi, 4-aastane Anni ja 10-aastane Mareike.

Tahan kodu korda teha, et naine ei saaks öelda, et see või teine jäi tegemata.“

Vahepeal aga lausub: „Is-tu nüüd rahulikult ja räägime edasi, ma pean varsti pann-koogi ahju panema.

Mul oma pannkoogiretsept, teen hommikuti lastele enne lasteaeda ja kooli minekut, et kõht oleks täis. Tegelikult aga meeldib mulle rohkem liha-toite teha.“

Toomas paneb vilunud koka kogenud liigutustega või su-lama, munad, suhkru ja jahu kaussi. „Ema selle retsepti ku-nagi aretas,“ ütleb ta.

„Inimesel peab olema ko-

gu aeg plaan ja eesmärk, mille poole liikuda. Kolisime kiiru-ga pool aastat tagasi siia majja, paljutki on veel teha ja sättida. Päris metsa ka ei tahtnud ma-ja ehitada, Kostiveres on kõik eluks vajalik mugavalt käepä-rast. Siia kolides saime kõik hingerahu, lapsed võtsid uue kodu omaks ja see oli tore.“

4 NR. 170AUGUST 2011ELU

Äripäev rikkus head ajakirjandustava

Savirannast ja Uuskülast otse piisonifarmiELAMUS

Sulev ValnerPressinõukogu esimees

Pressinõukogu arutas Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja kaebust Äripäevas 26. mail 2011 ilmunud artikli ,,Art Kuum: Laheranna lepin-gu tingimusi pole muu-detud” peale ning otsus-tas, et leht on rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu kinnis-varatehingutest Jõeläht-

me vallas ning seoses sel-lega Jõelähtme vallavoli-kogu istungist.

Andrus Umboja kaebas pressinõukogule, et artik-lis on Jõelähtme vallava-litsuse kohta esitatud süü-distusi, kuid sõna antud ei ole. Samuti leiab kaeba-ja, et artiklis on esitatud eksitavat infot Laheranna ostu-müügilepingu tingi-muste kohta.

Äripäev selgitas, et leht on kajastanud Jõelähtme vallas Laheranna arendu-

sega seonduvat mitmes artiklis ning antud loo pu-hul on tegemist vallavoli-kogu esimehe Art Kuuma vastulausega 18. mail il-munud artiklile.

Lehe kinnitusel on kõik artiklid Äripäeva kodule-hel omavahel seotud. Äri-päeva väitel ei olnud põh-just Art Kuuma vastulau-sest tema hinnanguid väl-ja jätta.

Lehe kinnitusel on an-tud teemal sõna saanud kõik osapooled. Äripäev li-

sas, et kaebaja ei ole pöör-dunud lehe poole palvega avaldada täiendav vastu-lause.

Pressinõukogu otsus-tas, et Äripäev rikkus aja-kirjanduseetika koodek-si punkti 5.1, mis näeb et-te, et kui kellegi kohta esi-tatakse tõsiseid süüdistu-si, peab talle võimalusel sõna andma samas lehe-numbris.

Pressinõukogu hinnan-gul ei saa lootma jääda, et lugeja on lugenud ja mä-

letab ka kõiki varasemaid samal teemal kirjutatud artikleid. Seetõttu on igas artiklis vaja taust ja osa-poolte olulised seisuko-had välja tuua viisil, et ka ainult antud konkreetse artikli lugeja ei oleks ühe-külgselt informeeritud.

Seega oleks pidanud võt-ma vallavalitsuselt värs-ke kommentaari kohaliku poliitika kontekstis olulise süüdistuse kohta, et Lahe-ranna ostu-müügilepin-gu tingimusi ei ole muu-detud.

Juta Makarenko

Seltskond Saviran-nast ja Uuskülast otsus-tas teha väljasõidu Lää-ne-Virumaale Rägavere valda Põlula piisonifar-mi ning veeta seal mee-leolukas suvepäev.

Ilus ilm oli tellitud ja hea tuju kõigil kaasas. Kohale jõudes kohtasime esmalt suurt piisonikarja rahuli-kult rohtu söömas. Samas tiigi ääres märkasime väi-kest majakest, kus uksel kirjas „Volli maja“. Selgus, et seal elab Volli-nimeli-ne part.

Oli teada, et Metsiku Piisoni saloonis on või-malik soovijatel süüa ühe laua taga ehtsate piisoni-tega, aga kõigepealt lühi-dalt ringkäigust ja näh-tust. Ruumides sai igasu-gust teavet loomade eripä-

ra kohta ning oli võimalik hoida vahetult kätt loodu-se pulsil. Näiteks tibulasse sisenedes võis igaüks oma käega võtta pesast muna, mis on äsja munetud, veel alles soe ja sinist värvi. Sellest, kes munale oma nime ja kuupäeva kirju-tab, saab viivitamatult 21 päeva pärast kooruva tibu omanik. Saades teate, et tibu on munast väljunud, võib omanimelisele tibule kohe järele sõita.

Loodus oli ilus ja igas suunas, kuhu vaatasid, paistsid loomakarjad. Kõik oli ehe ja vaba. Jänestel oli elamiseks uhke väike lin-nak koos raekojaga. Sead ja kitsed magasid ükstei-se kaisus. Pardid ja nut-riad ujusid rahumeeli tii-gis. Soovi korral on küla-listel võimalus isegi golfi mängida.

Edasi matkates jõudsi-me Roosiorgu, kus seisab

stiilselt sisustatud üle 100 aasta vana majake. Eemal suitsusaun, kus sündis Va-badussõja kindralmajor August Traksmaa. Maja saab vajaduse korral üüri-da ürituste ja kogunemis-te korraldamiseks, ööbi-misvõimalusega mõista-gi. Roosiorust pöördusi-me tagasi piisoneid imet-lema, kellest kõige suurem ja tähtsam oli Eduard. Te-ma tuli meid ka salooni tervitama, täpsemalt öel-

des, peo pealt sööma. Ela-mus missugune!

Vaatamist ja imestamist jätkus veelgi – indiaanlas-te küla, linnupesa suure ja kõrge puu otsas, kuhu võib kas või ööbima ronida. Siit saab imetleda selle piir-konna avarust ja ilu, aga pesas võib veeta ka ühe ilusa romantilise öö. Meie hulgas oli julgeid, kes pe-sas korra ära käisid.

Saloon oli väga huba-ne, maitsekalt sisusta-tud ja pererahvas sõbra-

lik. Sõime head-paremat, mis valmistatud oma far-mi toodangust ja mait-ses imehästi – tõsise eesti-maise toidu nauding män-gulises keskkonnas. Tant-sides ja muljeid vahetades jõudis aeg märkamatult õhtusse. Piisonifarmi kü-lastus on elamus, mis jääb hinges kestma. Kõik jäid rahule kordaläinud päe-vaga.

Vaata ise: www.piisonifarm.ee.

Head vallakodanikud! Taas on kätte jõudmas

september ja algamas uus kooliaasta. Seetõttu on paslik vaadata, milline on olukord valla koolides ja lasteaedades. Val-la arengu üks prioriteete on koolide ja las-teaedade taristu tänapäevastamine. Te-gemist on küllalt kalli tegevusega, seetõt-tu on meie võimalused piiratud. Loo kool sai paar aastat tagasi uue kuue. Hoolimata sellest, et üksnes õpikeskkond ei tee kooli paremaks, on see kindlasti motivaatoriks ka kooli sisulisele arengule. Igal juhul on lapsevanemad meie Loo kooli enam hin-dama hakanud ja selle elavaks tõestuseks on 38 last, kes alustavad oma kooliteed just Loo koolis. Kurvem on seis Kostivere koo-liga, mis juba kaua ootab investeeringut koolihoonesse. Ettevalmistamisega on te-geldud pikki aastaid ning kuna valla enese võimalused seda kulu kanda on piiratud, taotlesime toetust riigilt. Oleme sealse lin-nalise piirkonna toetusprojektide esime-ne reservprojekt ning praeguse seisuga on teatatud, et meie investeeringuperiood on 2012 kuni 2014. Parima asjade käigu juures võiks olla võimalik ehitustöödega alustada järgmise aasta kevadel/suvel. Seda aga ju-hul, kui ei toimu midagi erakorralist meie majanduses või järjekordselt ei jää venima vaidlused toetusprogrammi üle, mida see-kord veab Harku vald. Kostivere puhul on hea meel sel-le üle, et esi-messe klas-si läheb paar last rohkem kui eelmisel aastal ja las-te üldarv see-tõttu ei vähene. Meie valla väikseim, Nee-me kool alustab taas oma õppeaastat Nee-me rahvamajaga ühises hoones. Hetkel on seis selline, et ühte majja mahutakse ära, kuid kuna Neeme piirkond on kiirelt are-nev, siis juba paari aasta pärast on vaja Neeme juurde kahte klassiruumi ja tulevi-kus juba uut koolimaja.

Erinevalt koolidest valitseb meie lasteae-dades pidev kohtade puudus. Õnneks po-le meie seis nii hull kui paaris naaberval-las, aga iga puuduv koht jätab kellegi lap-se ukse taha. Seetõttu oleme oma viimaste aastate põhiinvesteeringud suunanud just lasteaedade tarbeks, niipalju kui see masu olukorras on olnud võimalik. Majandusli-kust olukorrast tulenevalt on ka need te-gevused osalt venima jäänud ning mõned head plaanid pole nii kiiresti täitunud, kui oleks soovinud. Neeme lasteaias õnnestus meil masust hoolimata avada eelmisel õp-peaastal kolmas rühm. Kostivere lasteaias avame lisarühma sel aastal, ehitustööd varem eakate päevakeskuse käes olnud ruumides on valmis saanud ja lapsed saa-vad kohe-kohe sinna sisse kolida. Loo las-teaia juurdeehitusega on minu enese jaoks seis kõige piinlikum, oleme seda ju laste-vanematele lubanud juba mitu head aas-tat. Kahjuks keeras vahepealne majandus-likult keeruline seis meie head plaanid pea peale ning ehitus on kulgenud küll vaeva-liselt, kuid samas järjekindlalt. Praegu-sel hetkel on ehitustööd seal taas käimas ja nüüd on need juba lõplikud. 2011. aas-ta lõpuks valmivad neli rühmaruumi, mis ootavad lapsi uue aasta algusest. See tä-hendab, et meie lasteaiajärjekord väheneb sel õppeaastal olulisel määral. Kostivere ja Loo lasteaedades saab täiendava koha kokku 84 last.

Ilusat algavat õppeaastat kõigile!

Vallavanema veergAndrus Umboja

Erinevalt koolidest valitseb meie las-teaedades pidev kohtade puudus.

5NR. 170AUGUST 2011 TASUB TEADA

Jõelähtme valla siseliinid alates 1. septembrist 2011Jõelähtme Vallavalitsuse ja

Harjumaa Ühistranspordi-keskuse vahel sõlmiti 2. juunil 2010 haldusleping ühistrans-pordiseadusest tuleneva-te ülesannete üleandmiseks. Halduslepingu juurde kuulub iga-aastane tegevuskava, kus on kirjas osapoolte kohustu-sed ja tegevuste rahastamine.

Alates 1. septembrist 2011 toimub seniste Jõelähtme val-la õpilasliinide ümberkorral-damine ning teenuse osuta-mine jätkub Jõelähtme val-la siseliinidel riigihanke „Jõe-lähtme piirkonna bussiliinide teenindamine“ alusel.

Siseliinidega toimub eelkõi-ge õpilaste vedu õppeasutus-se ja tagasi, kuid teenust on õi-gus kasutada kõikidel sõitja-tel. Liiklus toimub ainult koo-lipäevadel.

Jõelähtme valla siseliinide-ga teenindatakse järgmisi ha-ridusasutusi: Loo Keskkool, Kostivere Põhikool, Neeme Algkool, Kuusalu Keskkool.

Jõelähtme siseliinid on eral-diseisev osa maakonna ida suuna avalikest liinidest. Rii-gihanke korraldamise käigus ei toimunud avalike bussilii-nide ja Jõelähtme siseliinide integreerimist ühtsesse liini-võrku, kuna sõitjateveoteenu-se osutamise eesmärk on ava-likel ja Jõelähtme siseliinidel erinev.

2011/12. õppeaastal ei ole planeeritud suuremahulisi ümberkorraldusi seni teenin-danud liinide sõiduplaanides.

Liinide teenindajaks on akt-siaselts Harjumaa Liinid.

Peatused liinidel

Liinide sõiduplaanide koos-tamisel on arvestatud, et õpi-lastel oleks tagatud sõitjate-veoteenus marsruudil kodu–kool–kodu. Aluseks on eri ha-ridusasutuste tundide algus- ja lõpuajad, bussidega toime-tatakse õpilased haridusasu-tuse juurde vähemalt 10 minu-tit enne esimese tunni algust.

Kõikidel liinidel on sõitjate olemasolul peatumiskohus-tus nõuetekohase liiklusmär-giga 541a tähistatud peatu-miskohtades. Jõelähtme sise-liinide osas on arvestatud, et liinid teenindavad esmajärje-korras õpilasi, ning et on piir-kondi, kus puudub nõueteko-haselt liiklusmärgiga tähis-tatud peatus. Sellistes kohta-des on vallavalitsuse, kesku-se ja vedaja vahel kokku lepi-tud nõudepeatused. Nõude-peatuste täpsed asukohad on avaldatud keskuse kodulehel alajaotuses www.harjuytk.ee „Jõelähtme siseliinid“.

Liinide marsruudid on koos-tatud põhimõttel, et vastava liini teenust tarbiva õpilase jalgsikäigumaa ei oleks pikem kui 2 kilomeetrit.

Teed ja oludBussid sõidavad nii rii-

gi- kui ka kohalikel maantee-del. Riigimaanteede haldajaks on Põhja Regionaalne Maan-

teeamet, kohalikke teid hal-dab Jõelähtme Vallavalitsus. Riigimaanteede osas on mää-ratud tee seisunditase ning hoolet (sh talihoolet) korralda-vad hooldeettevõtjad majan-dus- ja kommunikatsioonimi-nistri 17.12.2002 määrusega nr 45 kinnitatud „Tee seisundi-nõuete“ alusel.

Vastavalt tee seisunditase-mest tagatakse järgmiste (kuid mitte ainult) nõuete täitmine. Esimese seisunditaseme (ma-dal) korral tehakse lumetõrjet hiljemalt 36 tunni jooksul pä-rast lumesaju või tuisu lõppe-mist ja libedustõrjet 24 tun-ni jooksul libeduse tekkest ar-vates. Teise seisunditaseme (keskmine) korral tehakse lumetõr-jet pärast lumesa-ju või tuisu lõppu 12 tunni ja libe-dustõrjet 8 tunni jooksul. Kolman-da seisunditase-me (kõrge) kor-ral tehakse lume-tõrjet hiljemalt 5 tunni jooksul pä-rast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrjet hiljemalt 4 tunni jooksul pä-rast libeduse tekkimist.

Teeoludest tingitud busside hilinemiste ja reiside teenin-damata jätmise info edastab vedaja keskusele, kes omakor-da teatab vallavalitsusele ning tee omanikule, kelle poolt teostatakse teehoole nõuete-kohase aja jooksul.

Liine teenindavate bussi-juhtide esmane kohustus on hinnata teeolusid õigesti, mit-te võtta asjatuid riske, eelkõi-ge ei tohi ohtu seada reisijate ning enda tervist ja kahjusta-da ettevõtte vara.

Piletimüük, piletimüügisüsteem, piletikontroll

Avaliku liiniveo sõidukilo-meetri kõrgeima tariifi ja kõr-geima piletihinna bussiliiklu-ses maakonnasisesel sõitjate-veol kehtestab Harju maava-nem.

Maakonna avalikel ning Jõe-lähtme siseliinidel kehtib Tal-linna ja Harjumaa ühtne pi-letisüsteem, mis annab või-maluse sõita liinidel nii Har-jumaa üksikpileti ning kuu-kaardi kui ka Tallinna–Harju-maa kuukaardiga. Kuukaarti-de kehtivusajaks on 1 kuu (st esimesest kuupäevast viima-se kuupäevani) ning see an-nab sõitjale õiguse kõikidel lii-nidel piiramatu arv kordi sõita kuu jooksul, mil kaart kehtib. Kuukaart tuleb esitada bussi-juhile sõidukisse sisenemisel. Kuukaardid on maakonnas müügil Eesti Posti kontorites, Tallinnas Balti jaamas Ede-laraudtee kassas ja Viru bus-siterminalis ASi Temptrans bussipiletite kassas. Täpsema loetelu müügikohtadest leiab aadressilt www.harjuytk.ee.

Üksikpilet tuleb osta bussi-juhi käest bussi sisenedes. Ük-

sikpilet annab õiguse sõita üks kord ühel suunal. Kõikidel si-seliinidel on üksikpileti hind võrdne ühe tsoonisisese pile-ti hinnaga.

Tasuta sõiduõigus on kõi-kidel liinidel eelkooliealistel lastel, puudega lastel, sügava puudega 16-aastastel ja vane-matel isikutel ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või nägemispuudega isikut saatval juhtkoeral. Jõe-lähtme siseliinidel on lisaks tasuta sõiduõigus Jõelähtme valla koolide õpilastel suunal kodu–kool–kodu õpilaspileti ja sõidukaardi ettenäitamisel.

Sõiduõigust tõendavad do-kumendid on järgnevad:

• soodustuse-ta sõitjale – Har-jumaa üksikpilet (ei kehti Tallin-na ühistranspor-dis), Harjumaa kuukaart (ei keh-ti Tallinna ühis-transpordis), Tal-linna–Harjumaa kuukaart (kehtib nii Harju maa-konna kui ka Tal-

linna ühistranspordis);• õpilasele – isikustatud sõi-

dukaart koos õpilaspiletiga. Õpilastele sõidukaardi väljas-tamiseks koostavad Jõelähtme valla koolid vastavad nimekir-jad, edastavad need vallavalit-susele ning nende alusel väl-jastatakse keskuse poolt õpi-lastele nimelised sõidukaar-did.

• puudega lastele – vaegur-luse ekspertiisi komisjoni ot-sus koos isikut tõendava do-kumendi või õpilaspiletiga; sügava puudega 16-aastastele ja vanematele isikutele – vae-gurluse ekspertiisi komisjoni otsus koos isikut tõendava do-kumendiga;

• eelkooliealiselt lapselt sõi-duõigust tõendavat dokumen-ti ei nõuta.

Piletikontrolli teostab maa-konna avalikel liinidel Harju Maavalitsuse arengu- ja pla-neeringuosakonna ühistrans-porditalitus.

SõidukidJõelähtme liine teeninda-

takse sõidukitega, mis peavad vastama Harju maavanema poolt kehtestatud korralduse „Sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnalii-niveol kasutatavatele busside-le“ nõuetele.

Normaalbussil peab olema võimaldatud lapsevankriga si-senemine vähemalt ühest tee-nindusuksest.

Harjumaa Liinid hakkab lii-ne teenindama senistest õpi-lasliinide bussidest oluliselt uuemate bussidega. Sõitjate sisenemine ja väljumine toi-mub esiukse kaudu.

Muudatuste planeerimine ja sõitjate teavitamine

Muudatuste sisseviimine Jõelähtme siseliinidel toimub järgmiselt: keskus edastab ve-

daja või sõitja poolt esitatud põhjendatud muudatusette-paneku vallavalitsusele, kes kas kooskõlastab või ei koos-kõlasta muudatust. Vallavalit-sus teeb keskusele omapoolse või sõitjalt laekunud põhjen-datud muudatusettepaneku, mille keskus läbi töötab ning saadab vallavalitsusele koos-kõlastamiseks.

Kooskõlastamise korral määrab keskus koos vallava-litsusega muudatuse jõustu-mise kuupäeva ning edastab vedajale uue sõiduplaani pro-jekti. Vastavalt kehtivale ava-liku teenindamise lepingule teavitatakse vedajat ette vähe-malt kümme päeva enne muu-datuste ellurakendamist.

Arvestatud on, et planeeri-tud muudatused võivad toi-muda liinidel õppeveerandi lõpul ja enne riiklikke pühi. Sel juhul esitavad õppeasutu-sed taotletava muudatuste in-fo vallavalitsusele ning vald edastab vastava informatsioo-ni keskusele. Keskus esitab ve-dajale uued sõiduplaanid, pai-galdab liine teenindavatesse bussidesse teated, avalikustab muudatused oma kodulehel, teatab muudatustest vallale, kes edastab selle koolidele.

Suuremahuliste muudatus-te korral, eelkõige teetöödega seotud ümbersõitude kehtes-tamisel, teeb keskus uued sõi-

duplaanid, arvestades kooli-tundide algus- ja lõpuaegasid, edastab need vedajale ja valla-valitsusele.

Jõelähtme siseliinide in-fo (sõiduplaanid, marsruutide pildid, hinnad) on avalikus-tatud MTÜ Harjumaa Ühis-transpordikeskuse kodulehe-

küljel www.harjuytk.ee ala-jaotustes „Sõiduplaanid“, „Jõelähtme siseliinid“ ja „Pile-tihinnad ja müügikohad“ ning internetileheküljel www.pea-tus.ee. Lisaks saab vastavat in-fot Ühistranspordikeskuse te-lefonilt 640 6780.

UUS Liini nr

VANA Liini nr

Liini nimetus Teenuse osutamine

J3 1 Kostivere – Maardu – Ülgase – Maardu – Iru – Loo – Kostivere – Raasiku – Jägala

Ainult koolipäevadel

J4 2 Kostivere – Jõelähtme – Kuu-salu kool

Ainult koolipäevadel

J5 3 Kostivere – Raasiku – Haljava Ainult koolipäevadel

J6 4 Kostivere – Maardu – Ülgase Ainult koolipäevadel

J7 4A Kostivere – Loo – Lagedi mõis Ainult koolipäevadel

J8 5 Kostivere – Rebala – Jõelähtme – Jägala – Haljava Neeme – Jõelähtme – Kuusalu kool

Kooliperioodil esmas-päeval, teisipäeval, kol-mapäeval, neljapäeval

J9 6 Kostivere – Loo – Iru – Muuga – Rebala – Kostivere

Ainult koolipäevadel

J10 7 Kostivere – Rebala – Jõelähtme – Jägala – Raasiku – Kostivere

Ainult koolipäevadel

J11 8 Kostivere – Rebala – Jõelähtme – Jägala – Raasiku – Kostivere

Ainult koolipäevadel

J12 9 Kostivere – Raasiku – Jägala – Kostivere

Ainult koolipäevadel

J13 10 Kostivere – Rebala – Jõelähtme – Jägala – Kostivere

Kooliperioodil reedel

J14 11 Kostivere – Jõelähtme – Kuu-salu kool Neeme – Jõelähtme – Kostivere

Kooliperioodil reedel

J15 12 Ellandivahe – Jõelähtme – Nee-me teerist

Ainult koolipäevadel

Liinide jaotus, nimetused ja teenindamise aeg

6 NR. 170AUGUST 2011XI KÜLATEATRITE FESTIVAL

TänuavaldusMaie Ramjalg ja Jõelähtme La-vagrupp

XI külateatrite festival on lõppenud.

Jõelähtme rahvamaja jõe-käärus liikus kolme päeva jooksul ringi üle 300 festiva-lil osaleja. Seda kirevat üri-tust aitasid elustada väga pal-jud toredad inimesed ja asu-tused.

Suurim tänu kuulub Tallin-na Sadamale, kes võttis enda kanda peamise osa rahamu-rest. Tänu Kultuurkapitalile ja Harjumaa Sihtgrupile!

Erilised tänu- ja kiidusõnad oma vallavalitsusele eesotsas vallavanema Andrus Umb-ojaga, kes toetas meid nii mo-raalselt kui materiaalselt.

Lõpetamisel sai tänatud paljusid toetajaid-aitajaid: Ramirent, Naiskodukait-se, OÜ Bibiart jt. Aitäh, Loo Hooldus, Loo Vesi ja Loo Elek-ter mõistva ja tööka suhtumi-se eest!

Eraldi tahan suure ja sü-damliku tänu edasi ütelda oma valla Koogi poe väsima-tule meeskonnale ja isiklikult Riimas Ukanisele, kes aita-sid meid ennastsalgavalt kõi-gega, mis nende käsutuses. Suur-suur aitäh!

Aitäh Katrin Metsojale, Me-rike Kahule ja Tiit Tammesso-nile, kes tegelesid kolm päeva külalistega ja täitsid kõik nen-de soovid. Ole tänatud, Valen-tina Kahu, toreda festivaliat-ribuutika eest!

Tänu Taimi ja Jaak Saarma-le, kes aitasid poputada žüriid ja kõrget Moskva külalist oma õdusas kodus, sest rahvama-jal see nurgake lihtsalt puu-dus.

Margit Pärtel ja OÜ Ajaves-ki valmistasid vaimustavad maskid igale trupile ja grand prix (mis jäi saatuse tahtel ko-ju). Sügav kummardus teile!

Helitehnika ja valgus olid tasemel. Aitäh, Urmas King-sepp ja Dima!

Olge terved, kallid kannat-likud naabrid üle jõe, kes pi-did taluma meie pikaleveni-nud lärmakaid meelelahu-tusõhtuid.

Aitäh vallarahvale, kes elas kaasa oma rahvamaja suur-üritusele ja käis etendusi vaa-tamas!

Festivalist lähemalt veidi hiljem, seniks tervist ja hin-gerahu teile kõigile!

"Kuidas sõrulased näitemänguproovi tegid", Salme valla teater.

Tiit Tammesson ja Ülo Lomp, Tšehhovi "Abieluettepanek".

Eigi Tali.

Festivali lipp tõmmatakse masti.

"Kadunud muinasjutt", mängib Kuusalu Latern.

Merike Kahu.Festivali üks maskotte Kadri Lepik.

Publik aplodeerib püsti seistes kahel korral: naiskodukaitse kokkadele maitsva söögi valmistamise eest ja Maie Ramjalale näitejuhtimise ning festivali korraldamise eest.

7NR. 170AUGUST 2011 XI KÜLATEATRITE FESTIVAL

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

Tulemused

Harrastusteatrite Liidu te-Harrastusteatrite Liidu te-gevjuht Kristiina Oomer:gevjuht Kristiina Oomer: „Eestis on koos kooliteatri-tega kuni 400 harrastusteat-rit. Külateatrite festivalile pääsevad need, kes esimes-tena ja kiiremini jõuavad re-gistreeruda. Tänavu jäi mitu truppi joone alla, ei mahtu-nud festivalile.“

Žürii liige Maret Oomer:Žürii liige Maret Oomer: „Ei ole võitjaid ega kaotajaid, me kõik oleme neil päevil

palju võitnud. Peale muu on mul ka üks isiklik soov. Va-bandan koorilauljate ees, aga minu unistuseks on, et ka teatrit väärtustataks sa-mamoodi kui koorilaulu. Ja siin ma tunnen, et oleme teel võrdsuse poole juba pi-ka sammu edasi astunud. Ka meil on juba telgid püsti pandud ja suppi sööme kat-last. Edasi, Eesti harrastus-teater!“ Maret Oomer kinni-tab, et žürii ei ole mitte hin-

daja, vaid pigem tagasiside, see tähendab informatsioo-ni andja. Tagasisidet oma te-gevuse kohta vajab iga elu-ala esindaja, sealhulgas teat-riharrastaja. Laupäevane väärtuslikem leid etendus-test oli kindlasti väga meis-terlikult mängitud „Õhtu-söök viiele“ Jõelähtme Lava-grupilt. Ei ole nii, et harras-tusteater on midagi teistsu-gust kui kutseline teater.

Žürii liige Madis Kalmet:Žürii liige Madis Kalmet: „Olin esmakordselt žüriis ja koondmulje on väga hea. Mind hämmastas sügavalt, kui tähtis on inimeste jaoks saada kokku ja teha teatrit. Et kutselisest teatrist väljas-pool saab inimestele nii pal-ju rõõmu pakkuda, on väga vinge. Huvitavaid hetki sün-dis sellest, et ei mindud pä-rast etendust laiali, vaid ol-di kolm päeva koos ja suheldi omavahel. See on kogukond,

kelle juhtmõte ja väärtus on: meie teeme ühte asja ja et ma kuulun siia, on eluviisi küsi-mus. Eesti rahvale on see vä-ga oluline.

On harrastuskalurid ja kut-selised kalurid. Kala püüavad nad kõik. Kala on üks, vahen-deid on aga erinevad – ühed lähevad kalale pühapäeval, teised käivad iga päev, kuid ikkagi ei saa teinekord seda õiget kala kätte. Aga suurt ka-la püüame me kõik“.

oon:mma

üssi-vvä-

kuut-vad

heen-heedvaal,

kuuid edda kka-

Žürii: Toomas Lõhmuste, Madis Kolk (esimesel päeval), Madis Kalmet (teisel ja kolmandal päeval) ja Maret Oomer tunnustasid järgmisi harrastusteatreid ja harrastusnäitlejaid (info EHL-i kodulehelt):

Hip-hip-hurraa!Grand prixJõelähtme Lavagrupplavastustega „Õhtusöök viie-le“ ja „Abieluettepanek“, la-vastaja Maie Ramjalg

LaureaadidTabivere harrastusteaterlavastusega „Võidulaenu loo-sipilet“, lavastaja Tõnis LeppVilde teaterlavastusega „Patukahetseja“, lavastaja Jüri KaldmaaLümanda näiteringlavastusega „Ema“, lavastaja Helle Keskküla

Parim naisnäitlejaEigi Tali Kadri rolli eest lavas-tuses „Õhtusöök viiele“ ja Na-talja Stepanovna rolli eest la-vastuses „Abieluettepanek“ (Jõelähtme Lavagrupp)

Parim meesnäitleja Rein Annuk Pliuhkami rol-li eest lavastuse „Võidulae-nu loosipilet“ (Tabivere har-rastusteater) ja Joseph Šapiro rolli eest lavastuses „Patuka-hetseja“ (Vilde teater)

Parim naiskõrvalosaSaima Jakobson Kojanaise rolli eest lavastuses „Mam-ma“ (Häädemeeste huvikes-kuse näitering)

Parim meeskõrvalosaToivo Järvis Postiljoni rol-li eest lavastuses „Tütarlaps otsib õnne“ (Valgu näitering M.O.T.T.)

Näitlejapreemiad:Anne Viira Ema rolli eest la-vastuses „Ema“ (Lümanda näitering)Aire Pajur Ema rolli eest la-vastuses „Halb ema?“ (Elva Sinilinnu teatritrupp)Karin Paate Mamma rol-li eest lavastuses „Mamma“ (Häädemeeste huvikeskuse näitering)Tiit Tammesson Mardi rol-li eest lavastuses „Õhtusöök viiele“ ja mõisnik Lomovi rol-li eest lavastuses „Abieluet-tepanek“ (Jõelähtme Lava-grupp)Helje Basihhina Inesi rol-li eest lavastuses „Timukas“ (Orissaare näitering)

Žürii eripreemiad:Elutõe eripreemiaAbja näiteringile lavastuse „Leitud kirjad“ eestIgavese tõe elustamise eri-preemiaNeeme näiteringile lavastu-se „Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud?“ eest

Tabivere valla Mari Möld-re nimelise preemia sai Mar-je Mürk, Krabi külateatri hing ja vaim.

Neeme näitering: Katrin Metsoja, Kaie Pall, Ailen Pilt, Kadri Prants, Merike Kahu, Maria-Marika Kurvet.

Tabivere harrastusteater mängib köitvalt ja suure sisseelamisega.

Meelelahutusspetsia-list-konsultant Raimo Aas annab Irja Kingsepale üle loosi auhinna. Jalgratas loositi välja pealtvaataja-te vahel.

Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer ja festivali kunstiline juht Maie Ramjalg.

Helitehnik Dima õlul oli kogu heli ja valgustus (pildil koos assistentidega).

Madis Kalmet, Maie Ramjalg ja Toomas Lõhmuste.

Jõelähtme rahvamaja tu-gisammas Urmas King-sepp. Mees nagu orkes-ter, festivalil fi lmirežis-sööri rollis. Naiskodukaitse kokad pälvisid tohutu ovatsiooni.

Kõrge komisjon (vasakult): Toomas Lõhmuste, Alla Zorina (Venemaa väikelinnade har-rastusteatrite keskuse peasekretär), Maret Oomer ja teatrikriitik Madis Kolk.

8 NR. 170AUGUST 2011

Viiendat aastat järjest toimus ristiretk Jõelähtme kirikust Saha kabelini.

Piret Pintman-Hellaste Külavanem

Võerdla külalaste kok-kutulek toimus tänavu juu-lis juba 10. korda.

Sel kevadel tegi meie noorem rahvas ettepaneku kokkusaa-mist täiendada. Nii algaski külapäev Vainu talus maail-ma esimeste Võerdla küla ta-ludevahelise meistrivõistlus-tega võrkpallis – osalemas 5

meeskonda. Võidukarikas jäi sel korral koju. Tõnikse välja-väravas ootas väsinud sport-lasi ning publikut suur peo-telk pika lauaga, et üheskoos keha kinnitada ja külajutte rääkida. Pika päeva lõpuks

sai ka küla ajalooraamatu kä-sikiri hulga häid ettepane-kuid, täiendusi ja parandusi. Suur tänu kõigile korraldaja-tele, abilistele ja osalejatele!

Kaili RaamatMTÜ Kostivere Selts

Maha on pestud suvised päevitused ja soolased me-reveed. Taas hakkab hom-mikune autorivi maanteel suunduma pealinna poole ning kontorid-ametipostid täituvad puhanud inimes-tega.

Lapsed valivad poes õhi-nal uusi päevikuid ning laste-aia õuest kostub juba praegu rõõmsaid kilkeid. Ühesõnaga, puhkused on läbi, algamas on uus hooaeg, mis on täidetud kellaaegade ja rutiiniga.

Perenaistele aga tähendab saabuv sügis kibekiire toime-tamise aega. Mõisapäeva ke-vadiselt köögiviljapäevalt os-tetud seemnetest on aiamaal valmimas järjest uued ahvat-levad viljad, mis ootavad kor-jamist ja purkipanemist. Sel aastal on taas kraami kasva-mas nii palju, et jääb oma pe-rest üle ja seda saab ka sõpra-dega jagada. Või saaks hoopis sõpradelt uusi retsepte ja mõt-teid? Just seda on silmas pi-danud järjekordne Kostivere mõisapäev, mis leiab sel aas-tal aset 11. septembril. See-kord keskendume eelkõige toi-dule ja toidukultuurile, aga mitte ainult. Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse vanemtea-duri Ulrike Plathi loeng tee-mal „Baltisaksa mõisa aian-dusest ja söögikultuurist 19. sajandil“ on üks populaarse-maid ja oodatumaid toidutee-malisi loenguid Eestis. Saame teada, mida kõike siis mõisa-aias kasvatati ja kuidas seda tehti, mis sellest jõudis uud-sena toidulauale ja mis kujul ning kuidas olid aiandusega lood Kostivere mõisas. Kokka-misnurgas keedame ja küpse-tame professionaalide juhen-damisel sügisandidest huvita-vaid ja tervislikke roogi. Kind-lasti pakub põnevust hoidis-te kelder, mis täidetakse just teie toodetega, kallid kostive-relased. Oma hoidistega lu-bas külla tulla ka Neeme Nais-te Rannavalve Selts. Anna-me välja tiitli „Kauneim hoidis 2011“. Vahva oleks, kui võtak-site kaasa omaküpsetatud lei-va. Mõisapäeval saab täienda-da ka oma talvevarusid. Kuu-lutame välja aiasaaduste ja kä-sitöö väljanäitus-müügi. Tulge kauplema ja oma saadusi tut-vustama! Avatud on töötoad (savi, õmblus jne). Kuna Root-si-Kallaverre külla me just tih-ti ei satu, siis kutsume Rootsi-Kallavere külamuuseumi Kos-tiverre. Külakostiks lubati kaa-sa võtta pesukollektsioon eri ajajärkudest.

Päeva lõpetame roopil-li meisterdamise ja ühismu-

sitseerimisega Margus Veen-re mitmesuguste rahvapillide saatel.

Kostivere mõisa lähiminevi-kule ja tulevikule mõeldes te-kib hinge soe ja armas tunne. See maja ei ole täis mälestusi mitte ainult mõisaaegadest, ta on emotsionaalselt seotud nii mõnegi praeguse kostiverela-sega. Härrastemajas on pärast sõda asunud paljude Kostivere aleviku perede esimesed kor-terid, siin on olnud pikki aas-taid mitmete inimeste tööko-had. Siin on käidud kinos ja pi-dudel, seistud palgajärjekor-dades ja istutud koosolekutel. Mõisapäevi korraldades oleme püüdnud tuua lähemale mõi-sa minevikku, mõisapäevade kaudu ehitame ja kujundame mõisahoone tulevikku. Meie missiooniks on tühjalt seisev hoone taas elule äratada selt-simajana. Juba on majas tunda uut hingamist ja elu. Sügisest saab mõisas oma kodu Kosti-vere päevakeskus, siia võiksid tulla huviala- ja käsitööringid. Siin võiks koos käia rahvatant-suhuvilised, lasteteatritrupp, asutada võiks koori. Siin võiks näidata filme, teha kontser-te, tantsupidusid. Mõisapäev on ellu kutsutud just selleks, et sõna „võiks“ asenduks sõnaga „on“. Mõisapäev on meie kõigi ühine ettevõtmine, kus kohtu-vad kohalikud ja ümberkaud-sed sõbrad ning tuttavad. Meil

on koos olla täpselt nii tore ja vahva, kui palju me ise vaeva näeme. Tule ise ja võta ka sõ-ber ja naaber kaasa! Valmista kodus mõni kaunis ja huvitav hoidis ning kirjuta üles põnev retsept.

Kutsume kõiki osalema peo ettevalmistamisel ja kaasa-mõtlemisel. Selleks tule koos heade mõtete ja tegusate käte-ga 30. augustil kell 18.00 mõi-sasse.

Võerdla 10. külalaste päev

Kohtumispaik: Kostivere mõisapäev 11. septembril kell 12.00

KÜLAKÄRAJA

Kostivere Küla Selts

6. augustil 2011 pai-galdati Kostivere alevik-ku kauaoodatud ning -va-jatud istepingid.

Metsakuivast kuusepuust valmistatud istepinke on kokku viisteist, viis neist sel-jatugedega. Pinke leiab nüüd külaplatsil, laste mänguväl-

jakute juures, kooli pargis ja ka mujal alevikus. Mõnusaid jalapuhkamise hetki iste-pinkidel saavad nautida nii memmed-taadid, emmed-issid kui ka lapsed ja noored. Loodame, et alevikurahvas oskab tehtud tööd hinnata ja pinke hoida.

Kostivere Küla Selts tä-nab Jõelähtme vallavalitsust projektitoetuse eest!

Kostivere Küla Selts

30. juuli öösel kella nel-ja paiku märkasid valvsad Kostivere inimesed kaup-luse ees Boxeri kaubikut ja selle ümber askelda-vaid mehi.

Selgus, et poe juures rin-gisahmivad mehed on ame-tis jalgrattahoidiku varas-tamisega. Nähes, et neid on märgatud, jätsid vargad töö sinnapaika ning asusid põgenemisteele. Kostivere naabrivalvel (aleviku hea-olust hoolivatel isikutel) õn-nestus siiski üles kirjutada kaubiku numbrimärk – 411 MLF. Loomulikult teavita-ti varguskatsest ka politseid ning juba paari päeva jook-sul oli tuvastatud kaubiku omanik, kelleks osutus ülla-tuseks Loo Hooldus, kes kor-

raldab Kostiveres haljastus- ja heakorrastustöid. Muret-semiseks aga ei ole põhjust, tuvastatud on 30. juuli öösel Kostiveres antud kaubikuga ringi sõitnud Loo Hooldu-se töötaja, kes nüüdseks on vallandatud usalduse kaota-mise tõttu.

Metallivargusest ning va-raste tabamisest Loo külas on teada andnud ka Vand-jala külavanem. Võimalik-ku vargusjuhtumite omava-helist seotust uurib politsei. Seepärast kutsub Kostive-re Küla Selts Jõelähtme valla elanikke üles edastama po-litseile kõikvõimalikku in-fot juuli lõpus toime pandud varguste või ülalmainitud autoga sõitnud varguskaht-lusega isikute toimingute kohta e-posti aadressil: jaa-nus.sepp@politsei.ee või te-lefonil: 612 4786.

Kostivere alevik sai istepingid

Kostiveres tabati metallivargad

KOSTIVERE MÕISAPÄEV11. septembril kell 12.00–18.00

• Ulrike Plathi loeng „Baltisaksa mõisa aiandusest ja söögikultuurist 19. sajandil“ • aiasaaduste ja käsitöö väljanäitus ja müük • kokkamine • töötoad • hoidiste kelder• konkurss „Kauneim hoidis 2011“ • muusikatuba • moedemonstratsioonid „Pesumood läbi aegade“ ja „Vanast uus“ • avatud kohvikKülla on lubanud tulla professionaalsed kokad, Neeme Naiste Rannavalve Selts, Ulrike Plath, Margus Veenre, Rootsi-Kallavere külamuuseumToetajad: EAS, Jõelähtme Vallavalitsus

Mekime ja testime, jagame retsepte ja kogemusi! Tegevust jagub nii vanadele kui noortele.

Neeme küla üldkoosolekvalis külavanema, kuna Sirje Põllu 3-aastane ametiaeg sai ümber.Lahtisel hääletusel valiti üksmeelselt Neeme külavanemaks taas Sirje Põllu.

Kihelkonnapäevad

9NR. 170AUGUST 2011

Marina Asari

13. augustil käi-sid Neemes külas Kana-dast Fort Rupertist pä-rit Kwakwakwa’wakw in-diaanlased.

Neid on umbes 5500 ini-mest. Tõlkes tähendab kwakwakwa’wakw inimesi, kes räägivad kwak’walat. Kuigi mitmed hõimud jagavad sama keelt, peavad nad ennast ise-

seisvateks rahvusteks.Täna-päeval on Kwakwakwa’wakw indiaanlastel 13 iseseisvat ko-gukonda. Kwak’wala keelt rää-gib vähem kui 5%, umbes 250 inimest. Viimastel aastatel on nad olnud oluliselt edukamad oma kultuuri ja keele propa-geerimisel ning kaitsmisel. Kwakwakwa’wakw majan-dustegevus on põhiliselt ka-landus, meestel ka küttimi-ne ning naistel metsamarjade ja puuviljade korjamine. Olu-line osa on puukäsitööl, mida

laialdaselt kasutatak-se ka kõikide tseremooniate ja tantsude läbiviimisel ja esine-mistel.

Tantsurühm Copper Maker Dancers tuli Eestisse, et esine-da Birgitta festivalil. Külaskäik Neemesse sai teoks tänu pe-rekond Tuule isiklikele ja töö-alastele tihedatele sidemete-le Kanadaga ja eriti lähedas-tele suhetele Briti Columbia-ga, mis on üks kauneimaid Ka-nada provintse. Perekond Tuul austab väga Kanada indiaani

ja inuiti kunsti ning kultuuri, mis omakorda innustas kau-geid külalisi oma kodukülla kutsuma ja üritust finantsee-rima.

Neemes tervitasid külali-si vallavanem Andrus Umboja ja külavanem Sirje Põllu. Ka-nada poolt ütles tere tulemast Kanada suursaadik Scott Hea-therington.

Esmalt õnnistas pealik Cal-vin Hunt (indiaani nimega Tlasutiwalis, mis tõlkes tähen-

dab „Ma olen alati otsingu-tel“) tantsu käigus muruplat-si ja puistas udusulgi. Seda ni-metatakse Kakusala’ks. Sellele järgnes Tame Hamatsa – nais-te tants –, kus naised tantsi-sid, väljendades ennast erilis-te käeliigutuste abil. Amlala’t tantsiti juba koos.

Kuna tants on üks olulise-maid eneseväljanduse ja kul-tuuri järjepidevuse vahendeid Kwakwakwa’wakw indiaan-laste elus, pidasime oluliseks

jagada ka oma eesti rahva tant-se ja laule. Eesti tantsu ja muu-sikaga said hästi hakkama Le-anne Parbo ja tema abilised Kaarel ning Leenu.

Päikesepaisteline ilm, hea tuju, maitsev toit ja inimlik soojus tegid laupäeva pärast-lõuna Neemes eriliseks ja tore-daks sündmuseks.

Mälestuseks sellest jääb Nee-me raamatukokku raamat, mis tutvustab Kwakwakwa’wakw indiaanlasi.

Eileen LustiKostivere kooli 7. klassi õpilane

Olen Aseri tantsulaag-ris käinud kaheksa korda. Laagris kohtuvad ja saavad sõpradeks ansambli Lee, Püünsi põhikooli ja Kostive-re põhikooli tantsijad.

Ööbisime ja treenisime Ase-ri kultuurimajas. Mina ööbi-sin samas toas kus alati – sini-ses peeglitega toas. Kõik leid-sid endale sobiva koha, kuhu magamiskott laotada. Meie toa, kus olid kõik kümme Kos-tivere tüdrukut, nimeks sai 16 Värvilist Lammast, sest meid oli 16 ja Merilyl oli kaasas lam-bakujuline padi. Poisse oli 8 (nende hulgas ka Marko, ai-nuke Kostivere poiss) ja nende toa nimeks sai 8 Plekki.

Meiega oli kolm õpetajat – Hele Pomerants, Svetlana Silt-šenko ja Maido Saar. Loomu-likult oli ka õpetajatel oma tu-ba nimega Õpside tuba. Iga toa uksel seisis selle elanike teh-tud plakat, millel olid nii toa kui asukate nimed. Lisaks oli laagrisse kaasa tulnud õpeta-ja Hele uus koer Franky. Ku-na Maidot esimesel päeval ei olnud, toimus ainult mini-trenn ja tutvumine Aseriga. Enne õhtusööki saime üles-ande teha oma toa laste nime-dega luuletus, mille hiljem et-te kandsime. Pärast luuletuste lugemist oli disko, mis ei kest-nud kuigi kaua.

Teisel päeval ujusime ja te-gime trenni. Pärastlõunase puhkuse ajal toimus tubade kontroll – kõikidele tubadele

anti hindeid vastavalt sellele, kui korras nad olid. Igal toal oli olemas ka plusside ja miinuste tabel, kuhu koguti plusse hea käitumise eest. Ja jälle trenn, vaba aeg ja õhtusöök. Teise päeva lõpetas kesköine pidu-lik šokolaadisaia söömine.

Kolmanda päeva õhtul toi-mus kõigi varem laagris käi-nute lemmiküritus – maasti-kumäng. Valiti kaks võistkon-da, mille kõik liikmed said en-dale ühe elu, mida tähistas ki-lekotist rebitud lint. Vastas-meeskonna liikmetelt peab proovima „elusid“ ära rebida. Tiime tähistasid eri värvi lin-did, et rühmadel vahet teha. Sel aastal võistlesid „valged“ ja „mustad“. Mõlemad võist-konnad meisterdasid ka pa-berist lipu, mille nad pidid ära peitma ja seda kaitsma. Män-gu võidab see, kes vastaste li-pu kätte saab ning kokkule-pitud kohta toimetab. Kui lip-pe kätte ei saada, võidab võist-kond, kellel on rohkem „elus“ liikmeid. Mina olin valges tii-mis ja meie lipp saadi kätte, seega – me kaotasime.

Neljandal päeval, laupäe-val, oli Aseri rannas merepäe-va pidu, kus esitasime eri rah-vaste seltskonnatantse. Oli lõ-

bus, sest saime osa võtta ka igasugustest mängudest, mi-da rannas korraldati. Õhtul te-gime ise viktoriini ja mängisi-me rahvastepalli – jälle kaotas meie tiim.

Viimasel päeval toimus re-baste ristimine, mida korral-dasid „vanad kalad“ ehk need, kes laagris juba käinud. Kosti-vere rebasteks olid Marko, Jaa-nika, Kai-Ly, Lorena ja Liis. Re-bastele tehti näod pähe ja nad pidid läbima retsi. Rets koos-nes toolide alt läbi roomami-sest, mille ajal pritsiti rebas-tele vett kaela, ja toolide peal kõndimisest, märja lapi peale istumisest ja sidrunimahlaga morsi joomisest (me näitasi-me, et nad peavad jooma segu, kus olid sees teod, oksad, mu-ru, kivid ja kolm konna. Kah-juks ei jäänud keegi uskuma, et nad seda joovad). Rebased pidid ka tõotust lugema ja neilt lõigati juuksesalk, mis kleebi-ti tõotusepaberile lamba sisse. Pärast lõunasööki jagati kät-te auhinnad neile, kel oli kõi-ge rohkem plusse, kelle tuba oli kõige puhtam ja viktoriinis kõige rohkem punkte. Eral-di auhinna sai laagri kõige ak-tiivsem poiss Gregori. Olen vä-ga õnnelik, et laagris käisin.

Martin HanssonMTÜ Mudamadrused esimees

Noortele meeldisid hu-vitavad ja lõbusad õppu-sed, libahundi külastus, vibulaskmine, telgis ma-gamine, lõkketegemine ja õiglased karistused reegli-test üleastumise eest.

MTÜ Mudamadrused viis palava juulikuu jooksul lä-bi kaks seiklusrikast kur-sust Jõelähtme valla noor-tele. Esimest laagrit finant-seeris Jõelähtme Vallavalit-sus, teist Harju Maavalitsus, transpordi tagas Jõelähtme alaealiste komisjon. Laagrid toimusid 6.– 8. ja 26.–28. juu-lil Männiku harjutusvälja-kul. Esimeses laagris osales 7, teises 10 Jõelähtme noor-meest, kokku oli teises laag-ris 40 noort. Noortega tege-les laagrites neli instrukto-rit.

Laagrites osalenud noored

ööbisid suurtes sõjaväetelki-des. Laagri esimesel päeval käsitlesime laagrielu korral-damist, ohutustehnikat, tut-vustasime reegleid, valmis-tasime välitualette, tegime käepärastest vahenditest vi-busid, millele järgnes võist-lus, püstitasime telke. Õhtul tutvustasime välihügieeni ja laagrilised said end karasta-da mõnusas karjäärivees.

Teise päeva hommikut alustasime võimlemise-ga, siis harjutasime püünis-te valmistamist, veefiltri te-gemist, vee filtreerimist ja keetmist. Seletasime noor-tele, kuidas valmistada käe-pärastest vahenditest var-jualust, tutvustasime pike-ma metsas viibimise ajal eluks vajalikku varustust ja varustuse pakkimise põhi-mõtteid. Samuti õpetasime noortele looduses leiduvast materjalist magamismati ehitamise kunsti ja jagasime näpunäiteid riiete kuivata-miseks ja hoolduseks igasu-

guse ilma korral. Põnev tund oli ka taimeõpetus, kus tut-vustasime ja näitasime söö-davaid taimi ja lasime noor-tel endil neid metsa alt otsi-da. Meeldejäävamad üritu-sed laagrialal oli laskevõist-lus vibupüssist, viskenoa loopimise võistlus ja duell.

Laagri kolmandal päe-val keskendusime peami-selt käsivõitlusele, see nõu-dis noortelt kõige aktiivse-mat füüsilist tegevust.

MTÜ Mudamadrused instruktorid leiavad, et kur-sused vastasid seatud ees-märkidele, ülesanded täide-ti õigeaegselt ja noored võt-sid laagrist huviga osa. Tä-name koostöö eest laagris osalenud noorte vanemaid, Jõelähtme vallavalitsust ja Jõelähtme alaealiste ko-misjoni, Eesti Mereväebaa-si kokkasid hea toidu eest, Kaitseliidu Rapla Malevat, Harju Maavalitsust ja Char-lot OÜ-d abistava käe ulata-mise eest.

Indiaanlased Neemes

16 värvilist lammast ja teised ka

Tervitused Mudamadrustelt

SUVI

Sirje Põllu, Andrus Umboja, Marina Asari ja Kanada suursaadik Scott Heatherington.

10 NR. 170AUGUST 2011TEAVE

Fotol näide, kuidas pärast järjekordset vihmasadu on Jõeääre tee kattunud terves ulatuses sadeveega.

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB

Jõelähtme vallamajas toimub detailplaneeringu avalik väljapanek: 1. Liivamäe küla Loovälja tee 7 1. Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähia-la detailplaneeringu avalik väl-japanek toimub 05. septemb-rist kuni 02. oktoobrini 2011. Planeeritava ala moodustavad Kullamäe I kinnistu (katastri-tunnus 24505:001:0179 – maa-tulundusmaa, suurus 1,91 ha) ja Siimu I kinnistu (katastri-tunnus 24505:001:0375 – maa-tulundusmaa, suurus 1,63 ha) ning planeeringu koostamise käigus planeerinualaga liide-tud Kogri kinnistu (katastri-tunnus 24505:001:0395– maa-tulundusmaa, suurus 2,02 ha) pindalaga kokku ca 5,7 ha. Kogri kinnistu on detail-planeeringusse kaasatud ees-märgiga eraldada kinnistust transpordimaa sihtotstarbega teemakrunt, ülejäänud osa Kogri kinnistus jääb maatu-lundusmaaks. Planeering teeb ettepaneku 6 üksikelamukrun-di (sealhulgas 1 ehitusõiguse-ta elamumaa sihtotstarbega krunt), 2 transpordimaa ja 1 tootmismaa krundi (puur-kaevule) ja 2 maatulundus-maa krundi moodustamiseks. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise et-tepanekut. Kullamäe küla Kullamäe I ja Siimu I maaüksuste ning lähiala detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallava-litsuse 05.10.2005 korralduse-

ga nr 781, detailplaneeringu lähteülesannet on pikenda-tud Jõelähtme Vallavolikogu 14.10.2009 otsusega nr 547.

2. Kallavere küla Väike- Neti kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 05. septembrist kuni 18. sep-tembrini 2011. Planeeritava ala suurus on 0,38 ha. Planee-ringu koostamise eesmärgiks on kuni kahekorteriga elamu ehitamine, milleks tuleb mää-rata ehitusõigus, planeerida juurdepääs, lahendada krundi tehnovõrkudega ja-rajatistega varustamine ning seada kesk-konnatingimused planeeringu elluviimiseks. Planeering teeb ettepaneku muuta maatulun-dusmaa kinnistu sihtotstarve elamumaaks üksikelamu või kuni kahe korteriga elamu ra-jamiseks ning ühe kergliiklus-tee krundi moodustamiseks. Detailplaneering ei sisalda kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise et-tepanekut.

Detailplaneeringute põhijoo-nise ja seletuskirjaga on või-malik tutvuda Maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas tööajal esmaspäevast neljapäevani kella 8.00- 17.00 ja reedel 8.00- 13.00 ning samaaegselt on de-tailplaneeringute põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõe-lähtme valla kodulehel (www.joelahtme.ee).

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt algatatud detailpla-neeringud:1. Jõelähtme Vallavalitsus võt-tis 21.07.2011 vastu korralduse

nr 396 “Haljava küla Kärdupõl-lu, Kärdumetsa ja Kärdu maa-üksuste ja lähiala detailplanee-ringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine” sihtotstarve – maatulundus-maa. Planeeritava ala suurus on ca 25 ha ja selle moodus-tab Kärdupõllu, Kärdumetsa ja Kärdu maaüksused koos piirneva Maardu- Raasiku tee lõiguga (riigi kõrvalmaantee nr 11103). Detailplaneeringu ees-märgiks on on kuni 12 üksike-lamu koos kõrvalhoonetega rajamine. Selleks kavandatak-se jagada hoonestamata kin-nistud arvestades kõrgemate planeeringutega hajaasustuse-le seatud tingimusi. Kavanda-tav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme valla üldplaneerin-gu kohane.Korraldusega on võimalik tut-vuda Jõelähtme Vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroo-nilise dokumendiregistri va-hendusel aadressil www.joe-lahtme.ee.2. Jõelähtme Vallavalitsus võt-tis 17.08.2011 vastu korralduse nr 434 “ Saha küla Peetri kin-nistu ja lähiala detailplanee-ringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine” sihtotstarve – maatulundus-maa. Planeeritava ala suurus on ca 1,5 ha ning selle moo-dustab Peetri kinnistu ja selleni kulgev juurdepääs Saha teelt. Detailplaneeringu eesmärgiks on kuni kahe üksikelamu koos kõrvalhoonetega rajamine. Selleks kavandatakse jagada Peetri kinnistu arvesse võttes haja-asustuse põhimõtteid. Kavandatav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohane.

Korraldusega on võimalik tut-vuda Jõelähtme Vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroo-nilise dokumendiregistri va-hendusel aadressil www.joe-lahtme.ee.3. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 17.08.2011 vastu kor-ralduse nr 436 “ Maardu küla Veski põik 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine” sihtotstarve – maatulundusmaa. Planeeri-tava ala suurus on ca 3,2 ha ning selle moodustab Veski põik 6 kinnistu koos juurde-pääsu teega. Detailplanee-ringu eesmärgiks on jagada olemasolev kinnistu kaheks ning planeerida uue üksike-lamu ja kuni kolme abihoone ehitamine. Ehitamiseks peab osaliselt muutma kinnistute olemasolevat maakasutamise sihtotstarvet elamumaaks. Ka-vandatav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme valla üld-planeeringu kohane.Korraldusega on võimalik tut-vuda Jõelähtme Vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elektroo-nilise dokumendiregistri va-hendusel aadressil www.joe-lahtme.ee.

Jõelähtme Vallavalitsus võttis 14.06.2011 vastu korralduse nr 331 „Haapse küla Nõmmemet-sa maaüksuse detailplanee-ringu lõpetamine“. Kinnistu omanik esitas Jõelähtme Val-lavalitsusele avalduse, milles ta palus lõpetada 06.02.2006 korraldusega nr 326 algatatud Haapse küla nõmmemetsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise.

Tauno TuiskJõelähtme valla kodanik

Artikli kirjutamise ajen-diks on soov anda lugeja-le ülevaade, kuidas saavad tänasel päeval omavahel koostööd teha vallakodani-kud ja vallavalitsuse amet-nikud eesmärgiga paran-dada ühist heaolu ja turva-tunnet meie koduvallas.

Käesoleva artikli autor elab Loo alevikus Jõeääre teel. Ni-metatud tänava äärde on tä-naseks kerkinud üle kahe-kümne elamu, milles elab üle saja inimese. Tõsiseks prob-leemiks Jõeääre teel on sõi-dutee, tänavavalgustuse ja sa-devee ärajuhtimise süsteemi puudumine.

Jõeääre tee elanikud on vii-mase kolme aasta jooksul jär-jepidevalt püüdnud piirkon-na kinnisvaraarendajaga kok-ku leppida, et see täidaks oma kohustusi ning ehitaks nõue-tele vastava tee, rajaks sade-vee ärajuhtimise süsteemi ja paigaldaks tänavavalgustuse. Jõeääre tee elanikud olid val-mis nimetatud töid osaliselt omalt poolt kaasfinantseeri-ma, kuigi seda ükski määrus ega varasem kokkulepe ette ei näinud. Arendaja jagas aga järjepidevalt katteta lubadusi. Kirjalikult taasesitatavas vor-mis on olemas vähemat viis kokkulepet Jõeääre tee elani-

ke ja arendaja vahel, kus vii-mane lubab tee-ehitusega al-gust teha, kuid kui järjekord-ne kokkulepitud tööde teos-tamise tähtaeg mööda sai, siis järgnes arendaja poolt terve rida igasuguseid otsitud põh-jusi ning ettekäändeid, miks töödega algust ei ole tehtud. Lisaks kirjalikele kokkulepe-tele sai arendajaga pidevalt silmast silma kohtutud ja te-lefonitsi räägitud, mille käi-gus üha uusi ja uusi tähtaegu välja käidi. Arendaja pidevad ja korduvad lubadused jäidki aga lubadusteks. Ühel hetkel sai külaelanike mõõt täis ja nii otsustati olukorra lahendami-seks pöörduda Jõelähtme val-lavalitsuse ja vallaametnike poole.

Vallavalitsus tuleb rahvale appi.

Eespool kirjeldatud asja-de käiguga hoidis külarah-vas kursis ka vallaametnik-ke. Lootuses, et arendaja üks kordki sõna peab ja rahvaga kokku lepitud tegevused ära teeb, ei olnud vallavalitsu-sel tungivat vajadust jõuliselt sekkuda. Käesoleva aasta suve hakul otsustasid aga Jõeääre tee elanikud paluda konkreet-set abi Jõelähtme vallavalit-suselt. Juuni- ja juulikuus toi-munud vallaametnike ja Jõe-ääre tee elanike kohtumiste tulemusena sündis konkreet-ne tegevuskava, mis käesole-va artikli kirjutamise ajaks tä-nu vallaametnike operatiivse-le tegutsemisele juba osaliselt

realiseeruma on hakanud. Te-gevuskava näeb ette, et Jõeää-re tee elanikud loobuvad Jõe-ääre tee 28 asuvast ca 2500 m2 suurusest sotsiaalmaast, ku-hu arendajal oli kohustus ra-jada laste mänguväljak. Ku-na arendaja ei suvatsenud sõi-duteedki korda teha, rääkima-ta laste mänguväljaku rajami-sest, ja kuna vallavalitsus ei saa hakata omal kulul ja val-la eelarvelisi vahendeid kasu-tades ise Jõeääre teed korda tegema, siis otsustasid Jõeää-re tee elanikud, et koos valla-valitsusega tehakse arendaja-le ettepanek anda laste män-guväljaku rajamiseks mõel-dud maaüksus vallavalitsu-

sele tasuta üle. Seejärel muu-dab vallavalitsus maaüksu-se sihtotstarbe sotsiaalmaast elamumaaks ja realiseerib maa avalikul enampakkumi-sel eesmärgiga maatüki müü-gist saadava tuluga teha kor-da Jõeääre tee, rajada piirkon-da tänavavalgustus ja sade-vee ärajuhtimise süsteem jms. Tänaseks ongi vallavalitsusel maaüksus oma nimele ümber registreeritud ja on alustatud maatüki sihtotstarbe muut-misega. Peagi on vallavalit-susel kavas maaüksus avaliku enampakkumise korras müü-ki panna. Loodetavasti saavad kõik eeltööd sügistalvisel pe-rioodil tehtud, et 2012. aasta

kevadel alustada Jõeääre tee kordategemisega.

Jõeääre tee ja ümbruskond saab korda vallavalitsuse abi-ga, ilma et vallavalitsus peaks niigi kitsal ajal leidma selleks valla eelarvest rahalisi vahen-deid.

Nüüd võib lugeja küsida, kuidas kirjeldatud olukord üldse sai tekkida, sest prae-gusel ajal ei saa ükski arenda-ja hakata kinnistuid müüma enne, kui teed ja kommuni-katsioonid välja on ehitatud. Vastus on lihtne. Jõeääre tee piirkonda hakati arendama umbes kümme aastat taga-si ja sel ajal ei kehtinud aren-dajatele nii karmid reeglid na-

gu praegu. Tollal oli iga aren-daja südametunnistuse küsi-mus, kas ta riisub ainult kasu-mit või panustab osa kasumist ka teede ja kommunikatsioo-nide rajamisse. Käesoleva loo puhul on selge, et Jõeääre tee piirkonna kinnisvaraarendaja valis esimese variandi.

Lõpetuseks tänan ja tun-nustan Jõelähtme vallavalit-sust, vallavanemat ning amet-nikke senise ladusa koostöö eest ja loodan, et 2012. aasta jaanipäevaks saame avaldada juba uue artikli koos fotodega, mis ilmestavad vallavalitsu-se ja külarahva ühist koostööd piirkonna korrastamisel ning turvalisemaks muutmisel.

2011. aasta I poolaasta möödus Eesti kinnisva-raturule euro saabumise tähe all.

Samas ei avaldanud see te-hinguaktiivsusele otsest mõ-ju. Poolaasta esimene kvartal oli aktiivsem kui möödunud aasta sama periood, kuid se-da eelkõige tänu väiksemate-le keskustele ja asulatele, sest paljudes suuremates linna-des toimus ostu-müügitehin-gute osas langus.

Kokku tehti käesoleva aas-ta esimeses pooles 14 749 kin-nisvara ostu-müügitehingut, mida on 2,2 protsenti enam kui mullu samal ajal (2010. aasta I poolaastal 14 424 te-hingut).

Kokku vahetas kinnisvara omanikku 720,5 miljoni euro väärtuses, mis on suisa 31% enam kui möödunud aasta samal perioodil (549,7 mil-jonit eurot 2010. aasta I pool-aastal).

Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnis-varaturul viimaste aastate raskemaid perioode, on te-hingute koguarv poolaasta lõikes tõusnud 23,7 protsenti

(2009. I poolaastal 11 926 os-tu-müügitehingut).

2011. aasta I poolaasta märksõnad

• Euro pole kinnisvaratu-rule olulist mõju avaldanud.

• Kinnisvaraturg on vei-di aktiivsemaks muutunud, kuid olulisest tõusust veel rääkida ei saa.

• Eluase ostetakse tihti omavahenditest, laenuturg oluliselt tõusnud pole.

• Suuremate linnade, eel-kõige Tallinna korteriturul on taas tooni andmas uus-arendused.

• Eramute ja elamumaa-turg on stabiilne.

• Üüriturg on aktiviseeru-nud ja suuremates linnades ületab nõudlus tihti pakku-mise.

• Büroopindade turg on stabiilne. Häid pindu nõu-takse üha enam. Vakantsid suurenevad B-klassi büroo-hoonetes.

• Mahukaid büroohooneid valminud ei ole.

• Hea asukohaga kauban-duspinnad leiavad üürniku kiiresti ning kohati on oma-nikel võimalik taas üürnikke valida.

Kodaniku tagasiside Jõelähtme vallavalitsuse tööle

Kinnisvaraturu ülevaade

11NR. 170AUGUST 2011

Projektitaotluste teadePõhja-Harju Koostöökogu LEADER-projektitoetuste taotluste vastuvõtu V voorust 2011. aastal

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Leader-programmi raames võtab Põhja-Harju Koostöökogu vastu projektitoetuste taotlusi alates 18. kuni 25. oktoobrini 2011. Taotluste (ka elektrooniliste) vastu-võtmine lõpeb 25. oktoobril kell 17.00.

Kooskõlas meie kohaliku tegevusgrupi strateegia rakenduskavaga 2011 ja 16.06.2011 toimunud üldk-oosoleku otsusega avatakse kaks meedet:

meede 2: „Ettevõtlus ja puhkemajandus“,meede 3: „Koostöökogu tegevuspiirkonna noored“.Kogu info taotlusvooru kohta on meie veebil www.

leaderph.eu.Meetmete tingimuste üksikasjalikuks tutvusta-

miseks ning projektide edukamaks kirjutamiseks korraldame info- ja koolituspäeva 12. oktoobril kell 16–20 Loo alevikus Saha tee 13 Loo teenin-duskeskuse II korruse saalis.

Ootame eeskätt ettevõtjate ja noorte, aga samuti

avaliku sektori ja kodanikeühenduste esindajate aktiivset osavõttu.

Taotlejale pakume eelregistreerimise alusel konsul-tatsioone projektitoetuste taotlusvormide täitmiseks meie büroos aadressil Saha tee 13, Loo alevik. Eelreg-istreerimiseks palume saata teade e-postiga:

margit.partel@gmail.com ja arno.kannike@gmail.com.

V vooru projektitoetuste taotluste konsultat-sioonide viimane päev on 17. oktoober 2011. Taot-luste vastuvõtul teostatakse esitatavate dokumen-tide tehniline kontroll ja taotluse registreerimine. Kohapeal selgitatakse ka esmakontrollil ilmnenud puuduste likvideerimise võimalusi.

Tõstatades erilise nõude äriplaanide koostamisele ja projektide rahastamise küsimustele, soovitame kasutada ka Harju Ettevõtluse Arenduskeskuse tasuta konsultatsioone. Konsultatsioonidele registreerimise info leiate veebilt: www.heak.ee.

MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu juhatus

Õnnitleme kõiki augusti sünnipäevalapsi, soovime õnne ja tervist!

Kõikide määruste ja otsustega saab tutvuda Jõelähtme vallavalitsuse kantseleis, raamatukogudes ja kodulehel:

www.joelahtme.ee

Väljaandja:Jõelähtme Vallavolikogu ja VallavalitsusToimetaja Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; ajaleht@joelahtme.ee

96 21.08 OLGA ROŽOK Jägala küla

90 12.08 LAINE NÕMMIK Vandjala küla

90 30.08 SALME TOMP Koogi küla

87 29.08 LINDA KARIN Loo alevik

86 10.08 ELMERISE PAKKAS Aruaru küla

85 03.08 VAIKE HELL Neeme küla

85 29.08 ERNA RÜÜTEL Kostivere alevik

84 06.08 HUGO NIGOL Ihasalu küla

83 05.08 ALEKSANDER OLÕKAINEN Iru küla

83 19.08 LIDIA ODRAKS Loo alevik

83 31.08 ASTRID TUNKEVITŠ Koila küla

81 01.08 SILVIA LUHA Saha küla

81 25.08 MAIE JAKOBI Koogi küla

81 31.08 HEINO STUMBUR Kullamäe küla

80 10.08 AINO TALVIK Vandjala küla

80 13.08 LINDA LAIMETS Loo alevik

80 25.08 HELNA TINT Loo alevik

80 28.08 MARIA MEDVEDEVA Jägala küla

80 29.08 HELLE-KOIDU TOMMULA Iru küla

75 13.08 VIKTOR ŠVETS Nehatu küla

75 29.08 BERTA VEIKKOLAINEN Kostivere alevik

70 04.08 VLADIMIR HELDT Loo alevik

70 12.08 MAIME SAARE Aruaru küla

70 24.08 NAIMA KLINK Loo alevik

Avaldame südamlikku kaastunnet Kaia Keinast 03.02.1958–16.07.2011

Niina Heinla 21.08.1927–26.07.2011

Katrin Tamtik 08.10.1955–08.08.2011

21. juulil kell 12.57 teatati häirekeskusele kahe auto kokkupõrkest Jõelähtme vallas Piibe maanteel Raasiku bussipeatuses. Väljakutsele reageerisid päästemeeskonnad Kehra ja Muuga komandodest. Avariis sai vigastada neli inimest, kellest ühe päästjad autost välja tõid. Päästjad likvideerisid sõidu-kite süttimisohu, andsid kannatanud kiirabimeedikutele üle (kaks kannatanut viidi haiglasse) ja reguleerisid liiklust. Pärast politsei avariigrupi toimingute lõppu tõmbasid päästjad avariilised masinad teelt kõrvale ja puhastasid maantee purune-nud sõidukiosadest.

Vargused• Ajavahemikul 20.–21. juuli varastati Jõelähtme vallas Loo alevikus käekotist rahakott koos pangakaartide ja dokumentide-ga. Kahju on 85 eurot.

• Ajavahemikul 30.–31. juuli varastati Jõelähtme vallas Uuskülas suvilast tööriistu ja spordijalatsid. Kahju on 165 eurot.

• Ajavahemikul 22.–24. juuli varastati Jõelähtme vallas Loo alevikus seisnud veokist kütust. Kahju on 611 eurot.

• 5. augustil varastati Jõelähtme vallas Ülgase külas suvilast metallesemeid. Kahju on 175 eurot.

e

112

Avaldame kaastunnet Tõnu Truumaale isa

TIIT TRUUMAAsurma puhul

Kaaslased valimisliidust

Avaldame kaastunnet Jaak Tamtikule abikaasa

KATRIN TAMTIKU surma puhul

Saviranna Külaselts

Mälestame kurbusega

KAIA KEINASTIT ja avaldame sügavat kaastunnet

Raulile ja KristoferileSaviranna Külaselts

Avaldame sügavat kaastunnet Tõnu Truumaale isa

TIIT TRUUMAA surma puhul

Jõelähtme Vallavolikogu ja vallavalitsus

Kõikjal jälgi Su töödest ja tegudest,

mida loonud Sa aastate reas.Elad edasi meeltes ja mõtetes,

oled alati meie seas...Võerdla küla mälestab TIIT TRUUMAADja avaldab südamlikku

kaastunnet perekonnale

Seoses vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusega Loo alevikus Toome teel ja Spordi teel 13.06.11–26.10.11,Talleggi piirkonnas 10.03.11–31.09.11 ja Saha teel 04.04.11–26.10.11 võib olla häiritud ligipääs kinnistutele ja esineda ajutisi veekatkestusi. Haljastus ja katendid taastatakse suvel/sügisel 2011. Töid teostab Nordecon AS, tel 615 4400, nordecon@nordecon.com.

Parasmäe külakoosolek 03.09.2011Laupäeval, 3. septembril algusega kell 14.00 toimub külakoosolekParasmäe külas asfalttee lõpus, tulevasel külaplatsil. Arutame koos küla tulevikuplaane ja külaplatsiga seonduvat.Vihmase ilma korral toimub koosolek Alt-Liiakse talus.

Jüri Palts, külavanem, tel 5397 4154

PIHLAKOBAR KUTSUBPihlakobara ansamblit läbiv idee-mõte-eesmärk läbi aastate on* NAUTIDA taas ja taas üksteise meeldivat seltskonda,* AVASTADA suurt maailma läbi laulu ja tantsu,* VASTU PIDADA (haigustest, hä-dadest ja vintsutustest hoolimata).

Nii lihtne see ongi! Seejuures oleme siiralt rõõmsad, kui meie tegevus teistelegi rõõmu teeb.

Seenioride klubi Pihlakobar Loo Kultuurikeskuse B-saalis ootab VIII hooajal täiendust. Tule ja räägi, mis asjast arvad ja mis just Sind huvitaks. Millist näputööd teha? Keda külla kutsuda? Kuhu ise sõita? Kellega kohtuda? Sinu arvamus on tähtis! Paneme plaani ja teeme ära!

Septembrikuu ÜMARLAUD 01.09 kl 12.00SÜGISPIDU 21.09 kl 14.00

NB! 06. 09.11 kl 13.30 alustab uut hooaega ansambel, kuhu on oodatud just need naised, kel 50. verstapost seljataga, aga kes jätku-valt tahavad elurõõmsad olla ning liikumisest rõõmu tunda.Tule julgesti vaatama! See võimalus on nimelt sulle!

Info: Kai MüürseppmetoodikTel: 60 80 576kai@lookultuurikeskus.ee

4. augustil avati Rebala muuseumis näitus ,,Pronksiaeg”.

Pronksiajal leidsid Eesti ajaloos aset suured muutused – toimus üleminek põllumajan-duslikule elulaadile. Sellest ajast pärinevad ka Rebala muuseumi kõrval olevad rekonst-

rueeritud kivikirstkalmed, mis on vanimad teadaolevad kivikalmed Eestis.

Näitusel eksponeeritakse pronksiaegseid esemeid ja esitletakse tolleaegset kultuuri.

Muuseumis on ka arheoloogide tööd käsit-lev slaidiprogramm ja väljapanek Jõelähtme fotograafi Herbert Saarmaki töödest.

Näitus ,,Pronksiaeg”

12 NR. 170AUGUST 2011TEATED JA REKLAAM

PLEKK-KATUS pakub: Katuseplekk. Sileplekk. Lisaplekid. Vajadusel paigaldus. Väga hea hind. Tel. 50 65 65 9, 65 65 782 Kadaka tee 4, Tallinn

Ära anda 3-liitriseid klaaspurke koos kaantega. Tel 608 0561

Müüa kuiv musta lepa 40 cm küttepuu (lõhutud) 40 eurot m3.Tel 5696 6907, 530 4280

Müüa pidevalt Siberi lehise terrassi- ja saematerjali. Materjal on ideaalne välistingimustes kasutamiseks ja selle eluiga on kordades pikem nt männi omast. Võimalik transport. Tel 5662 5555

SÄÄSTA KUNI 60% KÜTTEKULUDELT! MITSUBISHI HEAVY ÕHKSOOJUSPUMBAD KOOS PAIGALDUSEGA ALATES 869 €.

TEL 666 1355 WWW.KODUKLIIMA.EE

NÄITUSEDRebala muuseumNäitus „Pronksiaeg“Muuseum avatud T–P kl 10–18-------------------------------------Rootsi-Kallavere küla muuseumPüsiekspositsioon tarbeesemetest läbi aegade01.–11.09 näitus „Pitsid ja aluspesu“Eelregistreerimine: muuseum@rkk.ee, Lisainfo http://rkk.ee/muuseum/---------------------------------------------01.–30.09 Loo kultuurikeskuse A-korpusFotonäitus „Meie suvine Loo“

KONTSERDID, LAADAD, SPORDIÜRITUSED01.09 kl 12 Loo kultuurikeskuse B-korpusLoo seenioride klubi Pihlakobar sügiskuu ümarlaud: • Navitrolla koopianäitus sarjast „Kaasaegne kunst“• fotonäitus „Seenioride suvised sõidud“--------------------------------------------------04.09 kl 11 Loo staadion „Lõbus Loo perepäev“Korraldajad: Loo aleviku eestseisus, Loo Selts, Loo Kultuu-rikeskus, Loo Noortekeskus------------------------------------------------------------08.09 kl 10.30 Loo kultuurikeskuse B-korpusAnsambel Pihlakobar laulab end 7. tegevusaastasse-----------------------------------------------------11.09 kl 12.00 Kostivere mõisa ruumes Kostivere mõisapäev„Baltisaksa mõisa aiandusest ja söögikultuurist 19. sajan-dil“, aiasaaduste ja käsitöö väljanäitus-müük, kokkamine, töötoad, hoidiste kelder, muusikatuba jne. Moedemonstratsioonid „Pesumood läbi aegade“ ja „Vanast uus“. Avatud kohvik.Mekime ja testime, jagame retsepte ja kogemusi! -----------------------------------------------------

17.09 kl 13 Neeme küla Müügipäev 17.09 kl 18 teatriõhtu. Robert Thomase krimilugu „Lõks“. Tammsaare teatri etendus Mägedes mesinädalaid veetev noorpaar tülitseb ning naine pakib oma kohvri ja kaob. Kümne päeva pärast läheb murest murtud mees politseisse ja teatab naise ka-dumisest. Samal päeval astub mägimajja sisse ka kohalik preester, kes toob tagasi kadunud naise. Värske abielume-he üllatus on aga suur, kui tuppa astub naine ... kes aga pole minema läinud Elisabeth. Järgnevad sündmused tõestavad, et ka preestritele pole alati võimalik kindel olla. Selgub, kas inimesed on äraostetavad või mitte ja kui suure summa eest. Etendusest ei puudu ei kuulid ega mürk ning kõigele vaatamata ilmutab näidendi lõpus politsei osavust mõrvari tabamisel. -----------------------------------------------------------------------17.09 kl 11 Jõelähtme rahvamajaTaaskasutusturg--------------------------------21.09 kl 14 Loo kultuurikeskuse B-korpusLoo seenioride klubi Pihlakobar sügispidu Õnnesoovid sünnipäevalastele Viktoriin Sügislaulud------------------------------------------------------------------------23.-25.09 Kostivere alevikSõjalis-sportlik patrullvõistlus„Harju pimedad ööd“Korraldaja: Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkondLisainfo: http:// harju.kaitseliit.ee------------------------------------------------------------------------24.09 kl 10 Saha mägiSaha küla laat------------------------------------------------------------------------30.09 Salme kultuurikeskusVabariiklik eakate festival. Osaleb ansambel Pihlakobar

Koostas Elle Himma

KultuurikalenderJÜRI MARI LASTEHOID OOTAB UUSI LAPSI!Asume Rae vallas Jüri alevikus, Kasemäe 5–1.INFO: www.jyrimari.ee sirlekorka@hot.ee või telefon:5557 5966.KÕIK KÜSIMUSED OODATUD!WWW.JYRIMARI.EE

Kõige soodsamad küttepuud Lepp, sanglepp, kuusk, kask. Toome puud Harjumaal tasuta koju! Tellimiseks helista 6 000 136, 52 000 93 või täida tellimisleht internetis: www.puu24.ee

Väikeveod (kuni 2,5 tonni). Liiv, muld, killustik, sõnnik, täitepinnas.Tel 509 2936