Arm saks saa nud val ge test tel lis test ma ja Tõs ta maa män di de all - meie rah va koos käi mis te ning koh tu mis te

paik. Sel les ma jas on toi me ta tud ju ba 30 aas-tat, just sel li se numb ri ga juu be lit meie rah-va ma ja hil ju ti tä his tas ki.

Ega me just tih ti ei tead vus ta hoo ne te va nust, pi gem on nad meie jaoks iga päe va-sed ja isee ne sest mõis te ta valt ole ma so le vad.

Kuid aja telg mõõ dab ae ga, ning pai gu tab sin na pa ra ta ma tu kul ge mi se na teis test het-ke dest pi sut olu li se mad daa tu mid, näi teks sün ni päe vad. Aga kui das tä his ta da ühe rah-va ma ja sün ni päe va?

Ma ja il ma te ge vu se ta, oleks pel galt hoo-ne, elu ta ja ilm selt kõ le. Kuid meie rah va ma-

jas al gas ak tiiv ne te ge vus ko he pea le hoo ne val mi mist.

Sel list päe va, kus ma ja tü hi oleks, peaae-gu ei ole gi. Ju ba 16 aas tat on tei le lah kelt uk si ava nud ma ja pe re nai ne Ka rin Mii du, ala ti ole mas ja abis ta mas nõu ja jõu ga.

Lä bi aas ta te on ol nud sel lel ma jal mit-meid eri ne vaid rin gi de ju hen da jaid ja juh te. Tõs ta maa rah va ma ja on ju ha ta nud:

1988 Ene Kaš kin, 1989 - 1994 Rein Vend la, 1994 (jaa nuar - ap rill) Mai re Ad ler, 1994 - 1999 Ene Leht sa lu, 1999 - 2002 Mai re Ad ler, 2002 - 2014 Õn ne la Lees, 2015 And res Tölp.

Pi du päe vi on ik ka meel div tä his ta-da koos. Nii kut su si me ka meie teid kül la. Oo da tud olid kõik, kel le le ma ja ar mas: kel lel mä les tu si tööa la selt, või siis liht salt suu re-mal või vä he mal mää ral seo tust sel le ma ja-ga.

Pi du, mis sai pee tud, oli meie oma pi du: rõõ mus, hoog ne, särt sa kas - just meie en di näo ga. Va le ri ja Enn, sir vi des va nu kaus ta-sid ja st se naa riu me, ju ha ta sid sis se esi ne mis-numb rid, lük ki des va he le to re daid ja nal ja-kaid isik lik ke mä les tus kil de.

Üles as tu sid kõik oma ma ja kol lek tii vid: Vo ki ra tas, Viies Ra tas, se ga koor, Ree de ne Rõõm ja näi te ring, pak ku des nii sil ma- kui kõr vai lu.

järgneb lk 3

Nr. 4 (236) / aprill 2018

Rah va ma ja täh tis päevRah va ma ja täh tis päev

aprill 2018 / nr. 4 (236) 2

Säh ma ki vis kab kü la mees Paul uue pe re rah va vee ga üle, sest just nii kom be ko ha selt teh ti kui ka ri esi mest kar ja-maa le las ti. Mees on silm-näh ta valt rõõ mus ja ele vu ses. Üle hul ga aja on te ma en di sel maa la pil vil la kand ja test ro hu-k rõmp su ta jad plat sis. And ku aga ham mas te le va lu. Loo de ta-vas ti saab jäl le ühest roo kä ra-kast ilus ma dal mu ru ne kar ja-maa, ta sa pi si.

Sa mal ajal kek sib ühes pea-lin na köö gis suu rest õn nest rii gi ai nu ke ne kon na dok tor pr Ran nap, sest kuu lis häid sõ nu-meid saa relt. Ni melt ol la läi nud ööl ühel laiu kar ja maal asu vast lom bist kost nud kor ra lik ku kõ re de lär ma mist. Nii luk sus-lik ku jo ris ta mist po le siin kan-dis am mu kuul da ol nud. Kõ re-de ka du mi ne saa relt on ol nud pi kaaeg ne prot sess ja sel le põh-jus po le gi lõ pu ni sel ge.

Aas taid on kõ reak ti vis-tid pu has ta nud kon na lom pe, ve da nud ki lo de vii si pi si kon ni saa re le. Pi si kon nad on oma-kor da saa relt pä rit kon na de jä rel tu li jad, kes ela vad kunst li-kes tin gi mus tes Taa nis. Loo tus Ran na pi sü da mes hak kas ju ba kus tu ma ja nüüd sel li ne lum-mav kon na ki sa täis kui ses öös.

Asi on ju isee ne sest liht ne, leh mad ja lam bad söö vad ran-na kar ja maal, nii oli lap se põl-ves ja ko ha ti ka prae gu. Kee gi ei juu rel nud, et kes sel lest ka su saab. Vaa de me re le on ilus, leh-ma koo gi al la sä ti vad oma elu si pel gad ja need oma kor da on kon na lem mik suu pis te. Pal ju koo ki – pal ju kõ re sid. Pal-ju kõ re sid – vä hem si pel gaid. Vä hem roo gu – roh kem lin de. Roh kem roo gu – roh kem pii-ma. Ja nii võib jät ka ta igaüks ise, aga kõik see lä heb hin ge.

Ül le Tamm toi me ta ja

JUHTKIRI

TOIMETUSToimetaja: Ülle Tamm tel 505 5340, küljendaja: p2

Väljaandja: Pärnu Linnavalitsus Tõstamaa osa val la keskusInternet: www.tostamaa.ee

Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Tõhela raamatukogu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam.

Trükikoda: HansaprintTiraaž: 450 tk

Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee

Esi me sest maist või vad kõik Pär nu lin nas ja osa val da des ehi ti si oma vad füü si li sed ja ju rii di li sed isi kud osa le da kam paa nias „Vär vid lin na!“, kus linn osa vär vios tu ga seo-tud ku lu dest kin ni mak sab.

Kam paa nia ees mär giks on Pär nu vä li sil me pa ran da mi ne, puit- ja ki viar hi tek tuu ri säi li ta-mi ne ja ehi tis te vä lis fas saa di de kor ras ta mi ne.

Kor te riü his tud ja ma jao ma-ni kud, kes vär vi mis töö et te võt-ta ka vat se vad, peak sid han ki ma lin na vee bi le helt www.par nu.ee või lin na va lit su se in fo lauast (Suur-se pa 16) aval du se vor-mi, kir ja pa ne ma vär vi ko gu sed, li sa ma aval du se le fo to vär vi ta-vast ehi ti sest ning saat ma täi-de tud aval du se ja fo to hil je malt

1. ok toob riks e-pos ti aad res sil lin na va lit sus[at]par nu.ee või need ise ko ha le too ma.

Kam paa nia tin gi mu sed ei pii ra osa le ja ee lis tu si vär vi toot-ja te ja eda si müü ja te va li kul. Os tes ra ken du vad ta va pä ra-sed, kaup lus te või eda si müü ja-te poolt kor ral da ta vad al la hind-lu sed, klien di kaar di soo dus tu-sed jne. Os ta võib kas või Lä tist, peaa si, et oleks ku lu do ku ment et te näi da ta.

Lin na va lit sus hü vi tab kam-paa nias osa le nud ja täh ta jaks vär vi mis tööd lõ pe ta nud isi ku-le osa vär vios tu ga seo tud ku lu-dest.

Hü vi ta mi se ot sus ja sel le suu rus sõl tu vad ehi ti se re no-vee ri mi se kva li tee dist, ter vik-lik ku sest ja ku lu do ku men ti del põ hi ne va vär vi ko gu se hul gast.

Erai si ku te le ja kor te riü his tu-te le hü vi ta tak se 10-100 liit ri se vär vi ko gu se pu hul pool vär vi mak su mu sest ja suu re ma vär-vi ko gu se kor ral 40 prot sen ti, kuid mit te üle 2000 eu ro vär-vi hin nast. Teis te le ju rii di li se le isi ku le maks tak se kin ni 10-100 liit ri se vär vi ko gu se pu hul 40 prot sen ti ja suu re ma vär vi ko-gu se pu hul 30 prot sen ti, kuid mit te üle 2000 eu ro vär vi mak-su mu sest.

Kam paa nias osa le va te ehi-tis te vär vi mis tööd pea vad ole-ma lõ pe ta tud sel le aas ta 15. ok toob riks. Lin na va lit sus hin-dab teh tut 16 .- 19. ok toob ri ni. Pä rast se da kont rol li tak se ku lu-do ku men ti de õig sust ja maks-tak se väl ja hü vi ti sed.

Teet Roo saar,Pär nu lin na va lit su se mee dia nõu nik

Pär nus al gab kam paa nia „Vär vid lin na!“

20. ap ril lil toi mus Ma ni ja saa re üld ko gu. Ko hal oli 28 saa re hää leõi gus lik ku pü sie la-nik ku. Koo so le kut ju ha tas Tõs ta maa osa val-la kes ku se ju ha ta ja Anu Pe ter son.

Es malt sai sõ na Tau no Tä he Pääs te lii dust, kes tä nas saa re va ba taht lik ke me re pääst jaid Oli ver Lea si, Her ki Ida van dit ja Ee vo Pul li ning an dis nei le üle Pääs te lii du kuld me da lid.

Ar no Leas va li ti tei seks ame tia jaks saa re va-ne maks.

Ot sus ta ti te ha Pär nu lin na vo li ko gu le et te pa-nek mää ra ta saa re esin da jaks väi ke saar te ko mis-jo ni saa re va nem Ar no Leas.

Kü la li ne, Kih nu val la va nem Ing var Saa re tut-vus tas MTÜ Ees ti Väi ke saar te Lii tu ja Mark Soo-saar rää kis MTÜ Ees ti Saar te Ko gu te ge vu sest. Ma ni ja rah vas va lis en di esin da jaks väi ke saar te ko mis jo ni MTÜ Ees ti Väi ke saar te Lii du.

Aru ta ti Ma ni ja saa re jooks vaid kü si mu-si: slipp, pääs te kä ru, pääs te kuur, hõl ju ki var ju-a lu ne sa da mas se.

Kõi ge pa ki li sem kü si mus Ma ni jal on tä na uue

me rea lu se elekt ri kaab li ra ja mi ne, sest va na kaa-bel on üle 30 aas ta va na. Uus kaa bel peaks ole ma tä na päe va selt koos lai ri baü hen du se ga.

Suurt aru te lu te ki tas Ma ni ja Man ni sõi dug-raa fi k. Ma ni ja rah vas soo vis ka su ta ja sõb ra li ku graa fi kut, mis ar ves taks Kih nu praa mi väl ju mis-te ga. Sa mu ti soo vi ti saa re sõi du tee kor ras ta mist.

TT

Mani jal käis koos üld ko gu

3 (236) nr. 4 / 2018 aprill

Pane tä he le, uus bus si liin! Ala tes 16. ap ril list alus-tab uus maa kon na bus si liin nr 67 Pär nu-Aud ru-Ka va-ru-Tõs ta maa väl ju mi se ga kell 8.40 Pär nust ja jõuab Tõs ta maa le kell 9.56. Ta ga si Tõs ta maalt Pär nus se väl jub kell 10.00 ja jõuab Pär nus se 11.18.

Bus si liik lus toi mub töö-päe va del!

Möö du nud aas ta po lit sei vaa te vink list Vaa da tes ta ga si 2017. aas ta le, võib tõ de da, et tur-va li su se olu kord Tõs ta maa osa val las on hea. Se da võib jä rel da da re gist ree ri tud ku ri-te ge vu se suu re lan gu se kui ka väär te gu de re gist ree ri mi-se jär gi.

Po lit sei pa ni mul lu Tõs ta-maal kir ja 13 ku ri te gu, mil-lest 12 pu hul õn nes tus te ha sel geks as jao lud ja väl ja sel gi-ta da süüd la ne. Nen de hul gas oli va ra vas ta seid ku ri te gu sid ka hek sa, ini mes te vas tu pan-di toi me üks ku ri te gu. Ras kes joo bes juh te ka ris ta ti kri mi-naal kor ras nel jal kor ral.

Kor ra kaits jad re gist ree ri-sid Tõs ta maa val las möö du-nud aas ta jook sul 23 väär te-gu, mil lest 12 olid liik lu se ga seo tud rik ku mi sed.

Alaea lis te poolt pan di toi-me kok ku ühek sa väär te gu, mil lest seit se olid tu ba ka sea-du se rik ku mi sed ning ka hel kor ral oli te ge mist liik lu ses toi me pan dud rik ku mis te ga.

Ma usun, et Tõs ta maa osa val las võib tur va li su se ga ra hul ol la, sest süü te gu de arv võr rel des eel mi se aas ta ga on jõud salt vä he ne nud.

Tä nan kõi ki ak tiiv seid ja ko gu kon nast hoo li vaid ini-me si, kes po lit seid oma tä he-le pa ne ku test ja mu re dest tea vi ta vad. Ai nult ela ni ke ja po lit sei koos töö saab muu ta meie elu koh ta tur va li se maks.

Har li Han sen, piir kon na po lit sei nik

Kal lidlap se va ne mad! Tõs ta maa las teaed oo tab Teie aval du si en ne 30. juu nit 2018, kui soo vi te oma lap se-le 2018 sü gi sest meie las teaias koh ta.

Aval du se leia te las teaia ko du le helt http://las teaed.tos-ta maa.ee.

Aval du se võib saa ta elekt-roo ni li selt di giall kir ja ga aad-res sil: las teaed@tos ta maa.ee, tuua ise las teae da või täi ta las-teaias ko ha peal.

In fo te le fo nil 5346 5490.

Ka di Ad ler,Tõs ta maa las teaia di rek tor

algus lk 1

Vah vad se ga koo ri mee nu tu-sed tõi meie ni pi kaaeg se koo-ri laul ja kär jää ri ga Ma ri Lü his-te, ning Vo ki rat ta al gu saas taid mee nu tas sel le en di ne eest ve da-ja ja ju hen da ja Mai mu Juh kam.

Mei le oli saa bu nud kü la li si lä he malt ja kau ge malt. Ül la tu-se na te gid emot sio naal se ja kaa-sa haa ra va üle sas tu mi se en di-sed puhk pil li poi sid, kes alus ta-sid pil li män gi mist Rein Vend la ju hen da mi sel, kaa sa tes nüüd esi ne mis se oma lap sed, kes het-kel õpi vad sa mu ti Rei nu ju hen-da mi sel Pär nus, ai nult põlv kond on lii ku nud eda si.

Mis oleks pi du il ma nal ja ja huu mo ri ta! Näi te ring oma tun-tud hea du ses esi tas lau lu lis muu-si ka li si sket še: kõ la sid lood kau-ge te ae ga de ta gant.

Hin ges ta tud duett Eha ja En nu esi tu ses “La van da”, ning Ül lar Jör ber giks ke has tu nud Va le ri koos tant su tüd ru ku te ga ning kaa sa ga kut sus kõi ki tant-su le. Ja sel le sa ma hoo ja särt su-ga täi tus ko he selt ka tant sup lats, ning tants kes tis va ra jas te hom-mi ku tun di de ni.

Kin gi tu se na juu be li pu hul as tu sid õh tu jook sul üles kaks ko ha lik ku bän di: tant suks uus võr ra tu an sam bel Sir li ning äge-da co me-bac ki te gi punk bänd Cool Pä xe. See oli suu re pä ra ne

kin gi tus! Vaid te gi jad ise, ning ka rah va ma ja sei nad tea vad, kui pal ju peo õn nes tu mi seks te ge-li kult ae ga ja vae va pa nus ta ti. Tu le mus oli se da väärt! Suur-suur ai täh tei le!

Sa mu ti tä na me ret ro dis ko-rit El mu Sa dul sep pa, kes li sas tant su hoo gu lem mik tant su hit-te män gi des, ning tor di meist rit Anu Pa ga rit mait see la mu se eest.

Suur tä nu kum mar dus kõi-

ki de le en dis te le ja prae gus te le te gi ja te le, et ole te sü da me ga tei-nud, hoid nud ja loo nud kul tuu ri siin Tõs ta maal.

Ai täh tu le mast peo le, head kü la li sed!

Tead ke, et rah va ma ja oo tab teid ala ti, ja võt ke sõb rad-su gul-sed kaa sa, sest koos on hea!

Kat ri, rah va ma jast

Pär nu RE Vi pood on Tõs ta maal kaup le mi se ga ra hulPar ti de le joo gi nõud ost ma tul nud pe re rah vas on rõõ mus, et

saab iga su gu ma ja pi da mi ses va ja mi ne va nas vär gi ko ha pealt kät te, ei pea Pär nus se sõit ma. Müü ja Too mas Val li mäe sõ nab, et Pär nu RE Vi poest saab pea le kaup lu ses müü da va kraa mi so ehi tus ja vii-mist lus kaup, to ru kaup, elekt ri ta vaar ja ise gi bri kett, tel li da saab ka suu re maid ko gu seid, mis ko ju kät te tuuak se. Kel lel va ja ehi tus tee-nust siis ise gi ehi ta jad saab tel li da just siit sa mast

Ehi tus kau pa de ga kau bel dak se T 9 – 17.30 ning L 9 - 15.

aprill 2018 / nr. 4 (236) 4

“Hak ka ma saan kõi ge ga, kus ben siin ja dii sel sees põ le vad – au tod, ATVd, mu rut rak to rid, paa di moo to rid jm. Proo vin kõi-gi le abi an da, kui vä he gi või ma-lik on ja kui vä ga uu ni ku mi ga te gu po le,” ni me tab Mar gus.

“2005. aas tast hak kas mul peas tik su ma mõ te, et ta haks ko li da maa le, kuid siis pol nud so bi vat maa ko du lei da. Lae nu ei saa nud sa mu ti pii sa valt. Aga siin Kast nas oli va nae ma ma ja, mis sei sis tüh ja na ja la gu nes. Kah ju hak kas, ik ka gi va na va ne-ma te ko du. Te gi me ema ga kau-pa ja 2011. aas tal ko li si me pe re-ga siia,” rää gib Mar gus. “Lap se-põl ves sai siin kan dis ik ka käi-dud, ehk ki enim mee nub to hu-tu mar ja kor ja mi ne. See ei ol nud kind las ti lem mik te ge vus.”

Va na ma ja kor da te ge mi-ne on pikk prot sess ning nõuab vi sa dust ja suurt ta het. Ta sa pi-si on pe re ma ja juu res tööd tei-nud ja Mar gus on va na kuu ri ko ha le ga raa zi ehi ta nud. “2016. aas ta sü gi sel hak ka sin töö ko ja müü ri la du ma, kuu ri ase me le. Sain nii moo di il ma suu re ma te se kel dus te ta as jad ae tud. Mui-du oleks kee ru li sem ol nud, kui olek sin eral di seis va hoo ne tei-

nud – siis olek sin bü rok raa tias-se ära up pu nud,” mär gib Mar-gus. Kõik töö ko da puu du tav on üles ehi ta tud oma fi nant see rin-gu ga, ju pi kau pa ja ra hu li kult. Het kel ra be leb Mar gus ük sin da, kuid mõt tes on mõl ku nud õpi-poi si võt mi ne, sest ai na roh kem ku luk sid abi käed ära.

Mar gu se pe re on ke nas-ti Tõs ta maal ko ha ne nud. Pe re kaks poe ga käi vad mõ le mad Tõs ta maa koo lis, abi kaa sa töö-tab Pär nus Kaup me he hul gi laos, komp lek tee rib kau pu. Mar gu se sõ nul on abi kaa sa al gu sest pea-le maa le ko li mi se ga ra hul ol nud. Oma abi kaa sat kii dab Mar gus vä ga, eri ti rõõ mus on ta sel le üle, et tä nu töö ko ha le Pär nus, on nö va ruo sa de lo gis tik ko gu aeg oma käest võt ta. Hom mi kul an nad aga tel li mu se sis se ja pea-le töö päe va lõp pu kor jab abi-kaa sa va ja li kud va ruo sad kok ku ja toi me tab Kast nas se. See hoiab vä ga pal ju ae ga ja vae va kok ku. Kü si mu se pea le, kas po jad on pä ri nud isa teh ni ka hu vi, vas tab Mar gus, et ehk pi sut noo rem, kuid va nem poeg on tub li spor-di poiss.

Tun nen hu vi, kas Mar gus on ku na gi ka het se nud maa le ko li-

Kast nas re mon di tak se Kast nas re mon di tak se rauast sü da meidrauast sü da meid

Panus ta oma ko du heaks Maa ko gu Tõs ta maa ki hel koM

aa ko gu ja Ki hel kon-na ko gud on era kon-da de üle sed ko gud,

kel le üle san deks on te gut se da koos kõ las Ees ti põ hi sea du se ga ning ol la eest kõ ne le ja teks meie ini mes te ja loo du se elu lis te hu vi eest.

Maa ko gu pea mi ne mõ te on ko gu da kok ku sar na selt mõt-le vad ini me sed ja ühin gud, et ühi se jõu na mõ ju ta da meie eest ot sus ta jaid ja po lii ti kuid, ta ga-maks ela mis väär ne elu mei-le, ees ti maa las te le, omal maal. Igaüks eral di te gut se des on ehk lii ga väi ke mõ jur. Aga kui Maa-ko gu ta ga on 100 000 ini mest? Kas se da saab siis po lii ti ku-te poolt ig no ree ri da? Kui kaua saab ma jan dus jär jest kii re mi ni kas va da il ma, et see meie ele-men taar seid va ja du si kah jus ta-ma hak kaks? Ter vis, pu has ve si,

loo mu lik toit. Ome ti on ma jan-dus kasv ja in ves to rid need võ lu-sõ nad, mil le ohv riks tuuak se kõik. Ma si nal ei saa las ta jõu de seis ta - nii hä vi ta tak se kõi ge ela-va jaoks va ja lik kesk kond.

Ot sus ta jad an na vad pea le rah va hää le kat sõ na võt tu kül-malt tea da, et: “Ai täh, et oma mõt teid ja ga si te, an na me tei-le tea da, mi da me ot sus ta si me.” An tak se tea da, mi da NE MAD ot sus ta sid, sel le ase mel, et ot sus ta da koos! Nii oli val da de ühi ne mi se ga, nii on Tõ he la-Er-mis tu loo dus kait sea la loo mi se-ga, see on saa nud pi gem ta vaks kui eran diks. Kui 51% ini mes-test hää le tab poolt, siis 49% on ik ka ra hu lo le ma tud. Maa ko gus on kaa lu mi sel 75% ot sus tu se-na mus. Veel õi gem oleks 100 % - nii kaua vaiel dak se, ku ni kõik ühi se le nõu le jõua vad.

Maa ko gu on püüd meie elu pi sut ra hu li ku ma tes se röö bas-tes se lü ka ta, et ta ga da ela mis-väär ne kesk kond ka tu le vas te le põl ve de le. Alu seks ter vik lik kus, jät ku suut lik kus, ko gu kond lik-kus. Hoi da elus väi keet te võt lus ja väi ke ta lud.

Pal ju del on tun ne, et kui me nüüd ka te gut se ma ei hak ka, kaob see gi ot sus tu sõi gus, mis mei le veel jäe tud on. Olu li ne on het keks kõr va le jät ta eri meel su-sed ja tä he nä ri mi sed seal, kus meie si su li ne ees märk on sa ma.

See tõt tu kut sun teid Maa ko-gu Tõs ta maa ki hel kon na ko gu ga lii tu ma ja kü si ma en dalt, mi da si na saad Maa ko gu edu kaks loo-mi seks, meie ko du heaks te ha? Mi na isik li kult usun Maa ko gu toi mi mis se ning soo vin vä ga, et see edu kalt teoks saaks. Häid ja rea list lik ke plaa ne on Asu ta-

va Ko gu poolt nii mõ ned ki väl ja käi dud.

Es ma sed ja te ra vai mad arut-lus tee mad saa vad ole ma üle-ees ti li sed: Rail Bal tic, tsel lu loo-si te has, met sa de, fos fo rii di ning teis te maa- ja loo dus va ra de ga üm ber käi mi ne. Te hes rah va tah-te ei ra mi se nii di tõm ba ja te le või-ma li kult eba mu ga vaks. Kui ole-me pii sa valt hää le kad, lä he vad in ves to rid sin na, kus ini me sed lep li ku mad ja hoo li ma tut käi tu-mist ker gem ra ken da da.

Mis suund neis kü si mus-tes saab va li tud, ot sus ta vad meie ini me sed. Maa ko gu juur-de moo dus ta tav tead las test ja ha rit las test Nõu ko da saab an da see juu res as ja ko ha seid nõuan-deid. Siin sed ini me sed ot sus-ta vad, mil li ne saab ole ma meie ki hel kon na ko gu vorm: MTÜ või selt sing; kes kor ral dab siin set

Mar gus Lo gi nov Se pa ta lust on Tõs ta maa kan dis nõu tud mees. Tal on Kast nas au to re mon di töö ko da, kust saab abi igat sor ti teh ni ka mu re de ga - ala tes reh vi va he tu sest ja lõ pe ta des au to de re mon di ga.

5 (236) nr. 4 / 2018 aprill

Tõ he las se tõi Elo Alg ma ar mas tus. Töö oli Tal-lin nas Päe va le he toi me-

tu ses, kuid sü da siin Tõst maa kan dis. Al gul käis Elo en di selt pea lin na töö le, kuid pi ka pea le hak kas eda si-ta ga si sõit mi ne vä si ta vaks muu tu ma. Kui kir-jas tus hak kas sul ge ma aja kir ju ja koon da ma ri da sid, lei dis Elo, et on pa ras aeg et te võt ta täie lik elu muu tus.

Elo le on mas saaź ja ener gia-te lii ku mi sed am mu hu vi pak-ku nud, see ga ei ol nud kee ru li-ne va li kut te ha. Töö tu kas sa toel lä bis Elo aas ta se mas saa źiõp pe, see jä rel soo ri tas Tal lin nas kut-seek sa mi.

Täh tis pa ber käes, tek kis kü si mus - kui das eda si? “And-sin en da le aru, et sel leks et ela-da maal, tu leb ha ka ta en da le ise tööand jaks. Tõ he la on vä ga to re kü la, kuid ini me si on vä he ja see ei ta ga pii sa vat sis se tu le kut.”

Siis tek kis Elol ja te ma elu-kaas la sel And re sel hea mõ te – mas saa źi buss! Idee tun dus nii hea, et sel le ga min di ise gi Aju-ja hi le. 350 alus ta ja hul gast pää-se ti 100 hul ka.

“Meil läks pa re mi ni, kui ise

loot si me. Aju jaht on ori ne tee-ri tud pea mi selt fi r ma de le, kes te ge le vad eks por di ga, see ga on meie tu le mus vä ga tub li,” kin ni-tab Elo.

Mas saaź buss sai val mis det-semb ri kuus, mis tä hen dab, et see on bus si le esi me ne töö-ke vad. Tõ he la rah vas ka su tab hoo le ga bus si tee nu seid, sa mu-ti Tõs ta maa, Er mis tu, Or ja ku ja Ma ni ja ini me sed.

Buss on äär mi selt hea la hen-dus mu ga vust ar mas ta va le ini me se le – ei pea ise ku hu gi mi ne ma, sa mas ei pea mas söö-ri ka pä ris oma ko ju kut su ma. Elo üt leb ise, et on val mis klien-di ga te ge le ma tun ni aja jook sul. Sa mu ti saa vad tee nust ka su ta-da eri va ja dus te ga ini me sed, sest buss on va rus ta tud tõs te meh-ha nis mi ga.

“Ma ei ka het se, et Tal li nnast ära tu lin ja mi da gi uut proo vi-sin. See on and nud elu le tei sed vär vid ja si su. Klien ti de hul gas on pal ju põ ne vaid ja hu vi ta vaid ini me si.

Mi na an nan en dast pa ri ma, et meie tee nus ak tiiv selt käi vi-tuks,” li sab Elo lõ pe tu seks.

TT

Salon gi Salon gi võib võib as tu da as tu da igas õuesigas õues

n na ko gus

mist. Ta vas tab, et al gul pä ris tih ti. Esi mes tel aas ta tel tul nud ik ka et te taht mist as jad kok ku pak ki da ja ta ga si lin na põ ge ne-da, kuid pi ka pea le on ära har ju-tud. Ik ka ta haks ju kõi ke ko he ja kii res ti, kuid nüüd on sel ge, et iga asi tu leb täp selt õi gel ajal.

Kust on pä rit Mar gu se teh-ni ka hu vi? “Olen pä rit Pär nu-Jaa gu pi kan dist ja seal olen ka koo lis käi nud. Isa oli kol hoo-si kor ra ajal trak to rist ning ka meil en dil olid ko dus trak to rid ja mo to teh ni ka. Kü la va hel olid pois tel va ra kult au tod, sai roo li kee ra ma ja teh ni kat re mon ti ma ha ka tud. Eks sealt sai esi me se ko ge mu se, hil jem tu lid täien-dus koo li tu sed. Olen eri ne va-tel suu ret te võ te te poolt pa ku-ta va tel koo li tus tel käi nud. Aga au to re mon di lukk se paks ma eral di õp pi nud ei ole,” ju tus tab Mar gus. “Kõi ge pealt ela sin 11 aas tat Tal lin nas ja olin nõrk-voo lu elekt rik – ar vu ti võr gud, sig na li sat sioo nid, ma jae lek-ter jm au to maa ti ka. Li gi kolm aas tat olin veoau to tee nin du ses elekt rik ja diag nos tik, sealt sain nä ge mu se ja idee. Aga eks peab hu vi, ta het, pü si vust ja an net ole ma,” li sab Mar gus.

Mar gu se lä hi tu le vi ku prio-ri teet on ga raa zi soo jus ta mi ne ja kal li ma te sead me te soe ta mi-ne. Au tod muu tu vad ajas ai na kee ru ka maks ja nõua vad pa re-mat töö ko ja sis se sea det, et saaks roh ke maid klien ti de mu re sid la hen da da. Lem mi kud on Sak sa au tod, eri ti Au di ja Volks wa gen. Need ol la kõi ge töö- ja roos te-kind la mad. Prant su se ja Ko rea au tod nii vas tu pi da vad ei ole.

Aeg pe re jaoks on Mar gu se-le täh tis. Pa ra ku on ta sa kaa lu leid mi ne isik li ku ja tööa ja va hel kee ru li ne, sest töö päe vad ta ha-vad pi kaks ve ni da ja hä da li sed ki pu vad tu le ma ka väl jas pool tööae ga. Mar gus usub ise, et aja ga lok su vad as jad pai ka.

Mar gu se ar va tes ei ole hal-gus re for mi ga Pär nu linn ini-me se le lä he ma le tul nud, küll aga on muu tu nud Tõs ta maa elu veel gi vaik se maks ja ra hu-li ku maks. Eks aeg näi tab, mi da muu da tu sed te ge li kult en da ga kaa sa too vad.

Kui Tõs ta maa kan di ini mes-telt kü si da, kas nad tun ne vad Mar gus Lo gi no vi, siis rea gee ri-vad kõik rõõm sal mee lel, kii tes tema kuld seid kä si ning sü dam-lik ku ja abi val mis ole mist. TT

te ge vust; kes saab ole ma ki hel-kon na ko gu esin da ja Maa ko gus; mil li ne saab ole ma ot sus te vast-võt mi se kord ning kui das need ot su sed el lu ra ken da tak se. Val-mis la hen du si ei too kee gi kan-di kul ko ha le. See on meie en da ku jun da da. Iga piir kond saab ühi seid ees mär ke täi tes ol la siis-ki oma näo li ne.

Ta ga si si deks Maa ko gu koo-so le ku telt saan öel da, et sü da-mes idee toe ta jaid on vä ga pal-ju. Kas või nä hes met sa de hal-ba ma jan da mist ja laas ta mist ei saa kee gi ses osas kül maks jää da. Kuid ko ha le tu lek, reaal-selt pa nus ta mi ne ning veel ühe ühin gu liik meks as tu mi-ne nõuab nii pik ka kaa lu mist, et te gu de ni ei jõua gi. Kuid meil tu leb lei da la hen dus, et need, kes ak tiiv selt pa nus ta da ei jõua, siis ki oma toe tu se saak sid an da.

Ai täh tei le, kes te Tõ he las se ja Kast nas se ko ha le tu li te! Kui gi väi ke selts kond, kõ las mõ le malt poolt sü gav toe tus idee eda si vii-mi seks. Kes ta hab veel mõt teid ko gu da ja li sain fot kuul da, on oo da tud Poot si raa ma tu kok ku 16. mail kell 17.00.

Tõs ta maa ki hel kon na ko gu asu ta mis koo so lek toi mub 26. mail kell 15.00 hu ba ses Cot-ze Söö gi ma jas (kes ko ha le tul-la ei saa, saab lii tu da mei li teel). Oo da tud on kõik ko ha li kud ja ka need, kel elu koht mu jal, kuid hin gelt end tõs ta maa la-seks pea vad. Jäl gi rek laa mi ning in fot fb gru pis: Maa ko gu Tõs ta-maa ki hel kond. Maa ko gu koh ta loe: maa ko gu.ee. Mi nu kon takt: elor.et hel@gmail.com

Meel di va te koh tu mis te ni!Et hel Elor

aprill 2018 / nr. 4 (236) 6

RäimeWest on üks sedasorti tore kalasadamapäev, mis

Tõstamaa rahvale suuremat tut-vustamist ei vajagi – juba aastast 2011 see tore ettevõtmine Lao sadamas maikuu teisel laupäeval aset leiab, ikka oma tuntud ja heal moel: toimub laat, kust saab osta kodumaist kala-, söö-gi- ja käsitöökraami. Kohvikutes pakutakse kalaroogi, Mõisakoh-vikus lisaks magusaid kookegi. Kohal on, muidugi, Koržetsite õpiköök, kus saab parimaid kal-aroanippe õppida.

Merepäästjad annavad näit-likke õppetunde, kuidas merel mitte hätta sattuda ja hätta sat-tununa abi saada. Kalanduse teabekeskuse telgis saab tea-

da, mismoodi meie mere asu-kad välja näevad, kus ja kui-das nad elavad. Muidugi jag-ame iseäranis hoolega igasugu tarkuseid just lastele, et neist mereteadlikud inimesed kas-vaksid.

RäimeWesti laval astu-vad üles ikka need tegijad, kel ka merega oma suhe ole-mas: peaesinejaks äsja ühek-sakümneseks saanud iginoor Kihnu Virve, kelle kodutalu väärt toidukraami ka RäimeW-esti laadalt leida on. Lisaks män-gib mõnusat meremuusikat kahemehepunt Vanad sõbrad Haapsalust. Sekka isetegevusla-si nii meilt kui kaugemalt. Nii et napilt neljatunnine laadapro-

gramm, Egert Pulli juhtimisel, saab olema igati tihe ja tore.

Väga oluline, lisaks maa peal toimuvale on RäimeWestil ka nii-öelda veepealne programm: muidugi randuvad Lao sadama kai ääres täies lastis räimepaadid ja rahvas võib hommikust mõr-rasaaki koju kaasa osta.

Ajalooline puupurjekas Jen-ny Kruse ootab seilata soovijaid Munalaiu sadamas, kuhu on Lao sadamast vaid 10 minutiline jalutuskäik.

Nii et, hea Tõstamaa rahavas, 12. mail kell 10 - 14 räimeämber ja lapsed näpuotsa ning kogu perega Lao sadamasse!

Lisainfot RäimeWest 2018 kohta saab fb.me/RaimeWest.

Mi na jään hoid ma päi ke se kul da,sel le all tae vast ja maad,met sa ja merd ja vii si de tul va,nõn da ma nen de kand jaks saan.

Ke vad on loo du ses uue elu tär ka mi se aeg. Kul tuu rie lus aga tea tud mõt tes kok ku võ te te te ge-mi se aeg. En ne su ve puh ku se-le mi ne kut on to re ta l vel õpi tut ka pub li ku le näi da ta. Vaa ta ja te-kuu la ja te kä tep lak sud on ju esi-ne ja te le ai nus oo da tud tä nu teh-tud töö eest.

Ap ril li al gu ses sai me kül la-kut se Pai ku se le. Võõ rus ta jaks ko ha lik nai san sam bel Lust lik.

8. ap ril lil oli me gi ko hal. Vas tu-võtt oli vä ga soe – koos laul mi se ja rik ka li ku koh vi laua ga. Kok ku-saa mi ne lõp pes rõõm sa tant su-kee ru tu se ga ko ha li ku pil li me he muu si ka saa tel.

Mee leo lu kas päev lõp pes, na gu ik ka Vo ki rat ta väl ja sõi tu-de pu hul, tra dit sioo ni li selt kau-ban dus kes ku se kü las tu se ga. Kes os tis moe ka ko ti, kes kin gad või va li ku seem neid ke va dis teks kül vi töö deks. Oli to re päev.

22. ap ril lil toi mus ju ba mit-men dat kor da Pär nu maa vää-ri ka te vo kaa lan samb li te päev Noo ru se ma jas. Osa les 16

an samb lit, meie teis te hul gas. Re gist ree ru da tu li ju ba tal vel ja kaks lau lu esi ne mis küp seks lih vi da. Esi ta mi se K. Ki ker-puu „Ka ja kad“ ja rah va li ku vii si „Õn ne ka lur“. Vii ma se lau lu saat-jaks oli meie an samb li lii ge Mil-vi Vap per akor dio nil. Osa le ja te hää le tu se tu le mu se na va li ti väl ja üks ja ai nus pa rim (nii on sel le üri tu se pu hul kom beks) an sam-bel. Se da kor da viis või du tiit-li ja ka ri ka ko ju ko ha lik uk rai na an sam bel Rod nõie Na pe võ.

Iga le an samb li le oli re ser vee-ri tud ni me li ne laud. Va hea jal pa ku ti koh vi sin na juur de kuu-

lu va hea ja pa re ma ga. Uu dis ta si-me Noo ru se ma ja vast re mon di-tud val gus kül la seid ruu me, koh-tu si me tut ta va te ga ja mul je ta si-me ilu sa te muu si ka pa la de üle – neid oli vä ga pal ju ja häid.

Kõi gi nen de meel di va te emot sioo ni de eest ole me vä ga tä nu li kud oma särt sa ka le ju hen-da ja le Ivi Ka se le, kes kõik lau lud sel geks õpe tas ja need üri tu sed meile kor ral das.

Ai täh nae ru sui ne Ivi – oled su per!

Efe li ne

Voki rat ta lau lud vee re sid Pai ku sel ja Pär nusVoki rat ta lau lud vee re sid Pai ku sel ja Pär nus

Lao kalasadam ootab RäimeWestile

7 (236) nr. 4 / 2018 aprill

Kaar dis ta sin aas ta küm-neid „kü last kül la“ Tõs-ta maa ki hel kon na ta lu-

hoo neid. 1983. aas tal olin jär je-ga Laas na (ku na gi ses Tõs ta maa mõi sa Kul di kar ja mõi sa maa-del).

Oli üks au gus ti kuu lõ pu päev, vend Ole vil oli Tõs ta maa le sõit, võt tis mind kaa sa. Laa git sa laa-nes, ku na gi se Kää ra ta lu ko hal hüp pas en ne mind au tost väl ja ko du ne sõb ra lik must koer Kol-la – nii läk si me ka he ke si Laa ne ta lu ot si ma. An dis imes ta da kui ilus elu paik oli seal ka he jär ve va hel ku na gi ol nud.

Pil dis ta sin sis se lan ge nud ka tu se ga üle ni ki vi sein te ga re hie la mut (pik kus 28 m, laius 9 m), küü ni, ki vist keld rit, nen de uue ma ja vun da men ti (ma jast sai pe re po ja uus elu paik Tõs ta-maa ale vi kus), õues põ lis puu all ole vat kä si ki vi.

Eda si köit sid pil ku Laa ne ta lu ku na gi sed lah tis te kraa vi-de ga põl lu sii lud. Kraa vi kal las te võ sa oli ju ba kõr geks kas va nud – nii kaob põl lu maa. Ja siis jook-sis äk ki Kol la mi nu juur de, as tus mu jal ga de le ja hak kas mee le tult kätt lak ku ma.

Olin se ga du ses ja sa mas jook sis meie lä he dalt (um bes 5 m) kii ru ga möö da suur hunt. Sead si me en did ko he ku na gist Laa ne ta lu teed pi di maan tee poo le mi ne ma (pil dis ta sin teel veel Ti te ki vi). Kol la ei läi nud mi nust sam mu gi kau ge ma le.

Hea sõ ber Kol la käis mi nu-ga sa ge li kaa sas, eri ti Sai ka soos see nil, aga te ma ajas omi as ju. Kord Sai kas hak kas ta pi kalt hau ku ma, sain aru, et ta kut sub mind ku hu gi ja läk sin gi. Kol-la viis tü ki maad ee ma le suu re kuu se ot sas asu vat va re se pe sa vaa ta ma!

Jõud si me Laa ne ta lu juu rest Kol la ga maan tee le, mei le tu li vas tu koo li vend Hei nart Erik-son, kes kuul des mi nu hun di-lu gu üt les, et hun te on seal ju ba aas taid viie kuue rin gis.

Sel le päe va plaa nis oli veel jõu da Rän ga ta lu suurt ki vi

mõõt ma ja pil dis ta ma. Taht sin Kol lat ki vi juur de mõõ du puuks ja and sin tal le sin na või lei va, aga ta ei jää nud sin na söö ma ega läi-nud ter ve päe va jook sul mi nust enam ee ma le.

See hun di lu gu po le se ni-ni unu ne nud. Kui Kol lat po leks mul kaa sas ol nud, kas olek sin lau sa hun ti de sek ka sat tu nud!?

Hil jem koh tu sin, Vi ga la põl-lu töö koo li kas van di ku, Laa ne ta lu pe re po ja Fe liks Laan soo ga (sünd. 1922).

Sel le pe re ini me sed on kõik ol nud ak tiiv sed ühis te ge la sed, nii ka Fe liks. Te ma isa Laa ne Mart oli te gev Põl lu mees te Selt-sis, tar bi ja te koo pe ra tii vis, oli Tõ he la ki ri ku va nem jne. Ta lus oli tõu li ne pii ma ka ri ja to ri tõu-gu ho bu sed.

Ta lul oli oma re he pek su ma-sin. Mar di isa kut su tud Laa ne

proh ve tiks. Ta osa nud vä ga pal-ju as ju et te en nus ta da.

Ta rää ki nud kaua ae ga et te, et Le pas pea mõi sa põl lud jao ta-tak se ini mes te le ja sin na ker kib pal ju ma ju na gu see ni – mõn-da ae ga need ma jad seal sei sa-vad, aga siis kao vad jäl le ära. Ja nii juh tus ki.

Va nast, üle ni ki vi sest suu rest re hie la must (ehi ta tud 1880) oli jä rel veel osa li selt kamb riots, aga ku na gi ne õlg ka tus oli 1930. aas-ta pai ku asen da tud Pär nu li na-vab ri kus val mis ta tud tse ment-ki vi de ga.

Sel les elu pai gas ole vat ela-tud kuus põl ve (alg selt ol nud see mõi sa met sa va hi koht).

Mi nu tei ne hun di lu gu on lau-sa „ve ri ne“. 1985. aas tal oli mi nu töö järg Er mis tu kü la ta lu des. Ot sa ta lus (see oli poo leks koh ta

Kraa vi ta lu ga) käi sin mi tu kor da. Lah ke pe re nai ne, ke da ko du-

selt kut su ti Lu mi Liis be tiks (neiu na Vol ge rat – Saa re ta lu pe re me he õde) oli hea ju tus ta-ja. Tal ol nud kuus last. Jõud nud ka ühis kond li kult te gus ol la. Vii-ma se koh tu mi se ajal oli pe re nai-ne nu tu ne.

„Mi ne vaa ta, mis hun did öö sel te gid, tu len ko he jä re le“. Nä gin mis oli juh tu nud kar tu-li põl lu äär de mets si gu val va ma vii dud koe ra ga - hunt või hun-did „söö nud“ te ma arm sa koe ra ära just läi nud öö sel.

Koer oli püüd nud end kaits ta oma kuu di peal, te mast oli jä rel ve ri ne, na tu ke laiem kui kae la-rih ma alu ne tü ki ke ja ei roh ke-mat. See pilt oli nii õõ vas tav, nut si me pi kalt.

Vai ke Hang

Vii ma se aja hun di ju tud tu le ta vad meel de

Laa ne ta lu re hie la mu. (1983)

Laa ne ta lu põl luk raa vid olid võs sa kas va nud. (1983)

Ot sa ta lu koer veel ole mas. (1985) Ot sa ta lu pe re nai ne oma õues. (1985) Fotod: Vaike Han g

aprill 2018 / nr. 4 (236) 8

Jüriöö jooks 2018

VA NA NUR MIS TE: Liia Oid järv, Ül lar Ma rus, Ilo na Kukk, Eve lyn Piir me, Ülo Ma rus, Hei no Piir me, aeg 9,26

NOOR TE KAS: Kul dar Juu rik, Kar mo Ku ris tik, Krist jan Si re-li, Ker tu Lil le, Lau ra Jõe, Kei ly Kaal, va nu sek las sis 91-180 I KOHT aja ga 8,38

ANU JOOK SUT REN NID: Ta nel Pent ma, Rii na Ra huo ja, Taa vi Rei mets, Iri na Kirś, And re Kaa ver, El no ra Arik, va nu sek las sis ÜLE 180 I koht aja ga 7,16

MIS SIOON A: Len ne-Me rit Ves ki mä gi, Maar ja-He le na Ves ki mä-gi, Kat re-Ma ris Ves ki mä gi, Ave-Ing rit Ves ki mä gi, Lem be Ves ki mä-gi, aeg 10,11

9 (236) nr. 4 / 2018 aprill

MI NA KA: Klaa ra-Loo re Me ras, Me ri li Ad ler, Em ma-Lii sa Salk, Ras mus Soo saar, Tar mo Ad ler, Re mo Ad ler, va nu sek las sis 61-90 I koht aja ga 13,33

ISAD JA TÜT RED: Miia Ad ler, Kai mo Ad ler, Me ri leen Me ras, Ind rek Me ras, Ke ne Si re li, Mar gus Si re li, aeg 11,58

34: Keit lyn Kaal, Liis Rõ hu, Si re lin Jür gens, Joo nas Rõ hu, Sven-Ar-tur Ra huo ja, Ro bin Ka ja, va nu sek las sis ku ni 60 I koht aja ga 10,59

KÄ RU TA JAD: Epp Tuisk Ja Jas mi na, Tris tan Tuisk Ja Jes si ca, To mek Jaan soo Ja Jen ni ca, And re Vaaks Ja Erik, Kris tii na Le pik Ja Lii si-Ma ri, Do ris Rand, aeg 14,21

NOOR NUR MIS TE: Ene li Piir me, Ede li Piir me, Kert Sims, Ti mo Ma rus, Karl-Mar tin Kukk, Ja ne ly Sims, aeg 12,55

TU LI VER SUS VE SI: Ri co Roht laan, Mar kus Iman, Eve ri ta Ima-na, Ri ta Ni ne, Cath ryn Vah kel, Cris top her Ma dis son, aeg 11,24

aprill 2018 / nr. 4 (236) 10

saada cv või sooviavaldus

SUVE- TÖÖLISTELE

TÖÖPAKKUMINE

Töö kirjeldus:klientide teenindamine registratuuris ja territooriumilpuhkeküla tutvustaminekaupade ja teenuste müüküldkasutatavate- ja personaliruumide korrashoidjooksvate probleemide lahendaminebroneerigute haldamine

e-post: info(at)ermistu.ee Ermistu küla, Pärnu linn 88105 tel: +372 5629 7627

TÖÖAEG: GRAAFIKU ALUSEL JUUNIST-AUGUSTINI

Aja va he mi kul 17. - 27. maini 2018 toi mub Ma ria ta lus hulk rat sas por di ga seon du vaid üri tu si.

17. mail toi mub rah vus va he li ne se mi nar Ees ti Ho bu se kas va ta ja te Selt si ke vad se mi-na ri raa mes. Aru ta tak se ho bu ma jan du se aren da mist Ees tis ning ohus ta tud ho bu se-tõu gu de pro pa gee ri mist.

Li saks toi mu va te le võist lus te le ma hub 10 päe va kest va üri tu se prog ram mi mit meid te maa ti li si koo li tu si ning Ees ti koo li sõi du tippt ree ne ri Al la Gla dõs he va ja MM ta se me sport la se Di na El ler man ni ühi ne koo li sõi du klii nik-prak ti ku mid.

Rat sas por di fes ti val hõl mab en das võist-lu si ta kis tus- ja koo li sõi dus, kest vus rat su ta-mi ses ja ra ken dis por dis, kus juu res vii ma sel alal ma hub ko gu üri tu se raa mes se ka rah-vus va he li ne võist lus.

Esi me ne nä da la va he tus (18. - 20. maini) on ra ken dis port las te pä ralt, ke da rah vus va-he li se prog ram mi raa mes oo ta me ka Lä tist, Lee dust, Soo mest ja Ve ne maalt.

Tei se nä da las se ma hu vad koo li tu sed ja ni me ta tud koo li sõi du klii nik, sa mu ti rah-vus li ku ta se me võist lu sed koo li sõi dus ja kest vus rat su ta mi ses (26. mail) ning ta kis-tus sõi dud (27. mail).

Üri tu se üheks ees mär giks on po pu la-ri see ri da rat sas por ti, eri ti sel le eri ne vaid ala sid, Pär nus ja Pär nu maal ning pak ku-

da võist lus või ma lu si (v.a. ra ken dis port, kus osa le vad va ba rii gi ti pud) val da valt las te le, noor te le ja juu nio ri te le.

Nii si sal da vad meie võist lu sed eri ne vaid po ni rat sa ni ke le ja las te le mõel dus va ba riik li-ke ka ri ka sar ja de etap pe, vas ta valt ees mär gi-le on va li tud võist lusk las si de ras ku sast med.

Enn Rand, kor ral da ja

Ratsasportlased vallutavad Maria Talu

11 (236) nr. 4 / 2018 aprill

OÜ Ki vi ven nad ot sib

KI VI PAI GAL DUS ja HAL JAS TUS TÖÖ LI SI.

Töö ko ge mus po le va ja lik.

Töö ta su 6 ku ni 7 eu rot tun nis.

hen no.piir me@gmail.com või 551 9855

MAI

10. 05 Tõstamaa rahvamajas kell 18.00EMA DE PÄE VA KONT SERT “Kallistades hommikust õhtuni”. Esinevad Tõstamaa laululapsed. Külas Pärnu Kunstide Maja Kersti Adamsoni Balletistuudio Tasuta

12. 05 Lao ka la sa da mas VIII Räi me West

12.05 Tõstamaa rahvamajas kell 22.00 RÄIMETRALL RäimeWesti järelpidu.Peo tõmbab käima ansambel Nukker Kukeke. Pilet eelmüügist 7€, kohapeal 10€Piletite eelmüük ja laudade broneerimine Tõstamaa raamatukogus / telefon: 449 6184

18.05 Tõstamaa mõisas kell 20.00 MÕISAKONTSERT Alen Veziko akustiline kontsert “Sinu poole teel”

26.05 Tõstamaa rahvamaja kutsub Teeme Ära tal-gutele. Kogunemine kell 11.00 Tõstamaa lauluväljakul. Kaasa reha, töökindad ja hea tuju! Ootame!

KUHU MINNANel ja päe val, 10. mail kell 18.00

Tõs ta maa rah va ma jas

EMA DE PÄE VA KONT SERT

Esi ne vad Tõs ta maa lau lu lap sed.

Kü la s on Pär nu Kuns ti de Ma ja

Kers ti Adam so ni bal le tis tuu dio.

Kontsert on ta su ta.

HILLAR ÜLEM09.02.1954 – 16.04.2018

MEINARD TSILK01.06.1930 – 23.04.2018

SALME KASELA 91

HEINO MIIDO 87

VAIKI KRUUSMA 87

EDI TÕNISMAA 86

HELDI KIIRATS 85

ELMAR KULD 85

IVA KALBACH 82

LEMBIT PALUSALU 82

EDUARD METSAMÄGI 81

VIRVE-ÕIELA EDVAND 80

URVE KÄÄR 78

LEO MARTSON 77

MILVI KÄÄR 76

HELJU VOLGERAD 72

MILVI MARUS 72

JAAN KAELEP 72

AINO LANNAJÄRV 71

HEINO KARUS 71

ESTA PRESS 70

VILJA KLAAS 70

LEO SALK 65

ÕPI ÕUNAPUUD LÕIKAMAOlete oodatud 6. mail kell 11.00

Sillametsa Taimeaeda

viljapuude ja marjapõõsaste lõikamise ning

kujundamise õpituppa,

mille läbiviijaks on Jaak Tomson.

Õpituba on huvilistele tasuta.

Võta kaasa naaber või aiandussõber ja

tulge kohale. Õppureid kostitab hea ja

paremaga Janely Koduköök.