Neljapäev, 11. september 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 41-------

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Tere, Lepistu kool !

Pool aastat oleme Külalehtedes kirjutanud Lepistu kooli sulgemisest, jaganud erinevaid mälestusi koo-liaegadest. Juunikuus ilmus isegi kuueteistlehekülje suurune Külalehe eriväljaanne „Hüvasti, Lepistu kool!“, mis kajastas väljavõtteid kooli ajalookroo-nikast. Tarkusepäeva pärastlõunal kogunes kooliõuele paar-kümmend inimest, et öelda kurbade silmadega kooli-hoonele „Tere!“. Rehnuti järgi pidi pea samapalju lapsi esimesel septembril siia kooli tulema. Kahjuks majanduslikel põhjustel kool suleti. Käesoleval aastal on MTÜ Tsooru Koidukiired ette-võtmisi ilmataat soosinud. Nii nagu „Luhametsa 100 külapäeval“ lasi ta päikese vihmapilvede tagant välja, säras tänagi kooliõu akendelt tagasikiirgavast päike-sevalgusest. Vaatamata sellele, et koolimaja uksed jäid sel korral suletuks, tervitas esimesena kohale jõudnud erus olev koolidirektor Ainu Kööts saabujaid

avala naeratusega. Eriti heameelt tegi temale näha vi-listlaste hulgas Peeter Lastingut ja Lille Puijat, kes olid Lepistu kooli esimese klassi õpilased täpselt 60 aastat tagasi. Samasugune rõõm oli kohata endisi õpilasi, kes hommikul ületasid olude sunnil ukseläve teises koolis, kuid ei pidanud paljuks tulla „Tere!“ ütlema Lepistus-se. See näitab, et meie kool kestab inimeste südames ja mälestustes edasi.Koolidirektori tarkusepäeva avakõne oli teistsugune kui varasematel aastatel. Meie koolis sõnade asemel jäi kõlama - teie koolis. Tavaks saanud esimese koolipäeva tervitussõnad lau-sutud, suunduti koos kooliõue kaugemasse serva, et heita korraks pilk uhkele kiviehitisele, mis seisis omal kohal kindlalt nagu Hiina müür - kõrge ja pikk.

Koolimaja taustal pilt tehtud, lendasid taevaavarus-tesse ilutulestiku raketid. Nõnda kuulutati Roosiku külas kooliõuel uus kooliaasta alanuks. Viimane tae-va all lahtipaiskunud rakett kuulutas algust siinse kandi uuele traditsioonile. Algas nelja ja poole kilo-meetri pikkune jalgsiretk suundumusega teisele Tsooru kandi tarkusemajale- Tsooru raamatukogule. Teekonna läbimist võeti sama tõsiselt kui õppimist. Lähevad mõlemad ju ajalukku, kui Eestimaa ja võib- olla ka maailma esimesed lastest tühjaksjäänud ning suletud koolimajade mälestuseks korraldatavad tar-kuspäevajooksud. Tsoorulastega olid ühinenud veel Kaika , Säre ja Vana-Roosa piirkonna esindajad. Põnevusega oodati raamatukogu juures esimesi saa-

bujaid. Higiste ja väsinutena jõudsid nad kohale varem kui arvati. Esimene Lepistu kool- Tsooru raamatukogu 4,5 pikkune rajarekord jääb ootama järgnevatel aastatel selle ületamist. Tänavune piirkondade vaheline tarku-sepäeva retk jäi küll teeäärsete ergutuspubliku poolest tagasihoidlikuks, kuid mõnes kohas siiski oli märgata, et möödujaid oodati ja jäädvustati isegi pildile. Tore oli kuulda laste huumorit. Näiteks leidis teelt eksinud Ar-do enda vabanduseks põhjuse, et käis kodus joomas. Kuigi korraldustoimkond leidis, et neli kilomeetrit on lühike maa ning vahepealseid joogipunkte pole tarvis, peaks selle küsimuse järgmisel korral uuesti päeva-korda võtma. Ühel üritusest jäädvustatud pildil on näha, kuidas jooksjate pereliikmed tee ääres pakuvad joogipoolist. Ja võib olla just kodus joomas käimise sekundid läksid Ardole maksma mälestustekarika. Kui varasematel aastatel on Tsoorus võistlustel välja pandud rändkarikaid, siis tarkusepäeval seitse tublimat osalejat saavad mälestustekarika jätta riiulisse ning tu-leval aastal tulla uue järele. Osalejate vahel loositi välja ka Lepistu koolimaja pildiga ehitud T-särk. Milliseks kujuneb Tarkusepäeva retk 2009, saame tea-da aasta pärast. Kõigile koolipingi nühkijatele ja lehe-lugejatele aga toredat alanud kooliaastat! Oleme ju kooliga kõik seotud kas otseselt või kaudselt kogu elu.

Kalle Nurk

Tsooru on kuulus oma pasunakoori ja ansamblite poolest

Selles, et tsoorulased on tantsurahvas, ei kahtle enam keegi. Tantsimisest rääkimine viib meist ena-miku mõtted noorusmaile, meenuvad esimesed koh-tumised armastatuga, esimesed suudlused ja muud meeldejäävad seigad. On ju abielusadamasse triivijatelgi pärast rõngasta-mist tarvis läbida esimene tõsisem kooselu eksam- avavalss. Raske aga on tantsida ilma muusikata. Aja-lukku on kirjutatud Tsooru pasunakoori mehed, kes käisid mängimas Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Sada aastat hiljem kirjutasid samasugu-se ilusa lehekülje siinsesse muusika- ja kultuuriluk-ku Tsooru ansamblipoisid. Nendest järgnevas juttu tulebki, enamiku fakte olen talletanud vestlusest an-sambli Melismid looja ja juhi Väino Tammega.

Kui Koidula Kuus ei lasknud musikaalseid poisse käestKurenurme mail Utsali külas 21. oktoobril 1952 sündi-nud Väino Tamm oli 1973. aastal Vene sõjaväest va-banenud ja külas Tsoorus oma onul Arvo Tammel. Juhtus aga nii, et Arvol oli vähe aega, ta tegi tollase Tsooru kultuurimaja laval kapellipoistega proovi, sest ees oli tantsuõhtu. Enne sõjaväge oli Väinol nii mit-meski ansamblis mänginud. Meenuvad Oleg Aarnaga kokkumängimised Linda kolhoosis, Karl Sibula juhen-damisel möödasaadetud ajad Vana- Antslas. Eks kesk-kooliski olnud oma bänd. Huvi muusika ja muusika-riistade vastu on tulnud suguvõsast ja juba lapsest saati. Üheksaaastasena mängis ta juba kolhoosipeol laval akordioni. Nii ei suutnud ta kiusatusele vastu panna ka tol õhtul Tsoorus, kui märkas, et klaveri taga on vaba koht. Ilma kokkumängu harjutamata oli ta kapellile toeks kuni hommikuni. Kultuurimaja juhataja Koidula Kuus enam poissi käest ei lasknud. Kohe peeti kaubad maha, sest just sellist pillimeest oli Tsoorus vaja. Peagi oli esimene ansamblikoosseis komplekteeritud: kitarrist Vambola Kaljuvee, Villu Jõela trummide taga ja Väino ise bassil. Lauluhäälega toetasid Laine ja Lembit Keerov.

Melismid Tsooru kolhoosi komsomolipeol mängimas. Vasakult Liia Otsus, Meos Mändik, Väino Tamm, Kalju Tigane, Vambola Kaljuvee ja Kalev Tammoja.

Foto: Tsooru rahvamaja kroonikaAlgus oli raske, visadus viis sihileSuuremad probleemid olid hoopis varustusega. Algul polnud üldse midagi. Võru kultuuriosakonnast saadi küll midagi, kuid enamik veeti kohale Riia komisjo-nikauplusest. Riiga sõideti mootorrattal ikka nii paa-ril korral kuus, sealsetele müüjannadele olid Tsooru poisid hästi tuttavad. Mõned pillid meisterdati ka ise. Antsla mööblivabrikust saadi toormaterjal, telefonist helipead. Soov esineda oli kõigil väga suur. Kui saaks vaid lavale! Kevadeks oli ansambel ennast ju-ba päris tuntuks mänginud. Muusikalistest termi-nitest leidis Väino bändile nime- Melismid. Selle ni-me all löödi Tsooru kandis viis aastat laineid, tuntus ulatus Tallinani. Iga Tsooru poisi unistuseks oli pää-seda Melismidesse mängima. Nii sai Meos Mändi-kust soolo kitarrist, omakandi mehest Mart Antsovist trummar, Villu Jõela mantlipärija. Mardis oli muu-sika annet, temagi kogemused olid alguse saanud Antsla keskkoolist. Mardi edasiõpingute tõttu tuli välja koolitada varutrummar. Ka Kalev Tammoja mäletatakse kui kõva trummitagujat. Aga hea lõpp-tulemuse saavutamiseks tegi Väino suurt tööd, sest tahtmisest ainuüksi ei piisa. Vastutusrikkamatel esi-nemistel kasutati ikka Mardi abi edasi. Melismidest saab kõrgema kategooria ansambelAktiivsetel seitsmekümnendatel olid Võru rajoonis moes vastastikune kultuurivahetus. Kultuurimajad käisid oma kontsertidega külakorda. Väimela rahvas oli Tsooru tulnud tantsijate ja lauluansambliga. Nagu Koidula avastas Väino, jäi viimasele silma üks Väi-mela ansamblitüdruk, kelle lauluhääl oli teistest üle. Milline oli see mesi, mida leivale määriti, kuid peo lõpuks olidki kaubad tehtud. Mõned kuud hiljem sõi-tiski Liia Otsus Väimela ja Tsooru vahet. Et üksi igav sõita poleks, võeti poole aasta pärast kaasa ka õde Kaja. Tsooru naissolistidega tantsuansambli vastu oli Võru rajoonis raske vastast leida. Konkurenti suutsid pakkuda ainult Võru Gaasi-analüsaatorite tehase mängijad ja aeg ajalt ka Antsla poisid, kus ridade täiendamiseks kasutati muu-

sikakooli õpilasi.Kui teiste ansamblite repertuaar koosnes Eesti muu-sikast, oli Melismidel vastu panna 70 protsendist oma-tehtud laule. Nendest kümmekond oli Väino enda teh-tud, ülejäänutele võeti muusika saksa šlaagritest ning sõnad mõeldi ise juurde. See oli ka üheks trumbiks, miks läks alati iga-aastastel kevadistel ansambliülevaa-tustel nii hästi. Tihti tuldi sealt tagasi kõrgeima kate-gooriaga, mis muuseas andis natuke suurema esinemis-tasu küsimise võimaluse. Kõrgema kategooria pillime-hele maksti öö läbi mängimise eest kuus ja pool rubla, mis oli üks rubla rohkem madalamast kategooriast. Olgu võrdluseks öeldud, et päts leiba maksis kaksteist kopikat.Teleesinemine tõi kuulsuse ja kaks abieluKeskealised ja vanemad inimesed mäletavad televisi-oonisaadet „Kootud ilolõngaga“, mida juhtis Kalmer Tennosaar ja mis tutvustas rajoonide kultuurielu. Võrumaalt saadeti sinna ka Tsooru ansambel Melismid oma algeliste pillidega, et näidata, millise nigela varus-tusega Mart Antsov, Vambola Kaljuvee, Meos Mändik ia Väino Tamm ennast tuntuks mängisid. Liia ja Kaja laulsid läbi teleekraani laulu „Pitmanulla“. Nende lau-luhääl oli nii võluv, et peagi pidid nad loobuma oma perekonnanimest Otsus ja said uued perekonnanimed Mändik ja Tamm Tsooru ansamblipoiste järgi. Kuulsusega kaasnesid kutsed teistesse kohtadesse esi-nema ja ka oma majas tekkis laupäeviti raskusi tant-suhuviliste äramahutamisega. Rahvast voolas kohale kõikjalt üle rajooni, tantsuhuvi-lisi tuli otsapidi isegi Valgamaalt. Vajaduse rahuldami-seks hakati tegema nädalas kaks tantsuõhtut, kuid sama lugu. Ikka ja jälle tuli kokku üle mitmesaja inimese. Jõulude ajal oli saal rahvast nii täis, et saalis sai ainult seista ja ka siis suruti esimesed vastu lavaserva. Liiku-da polnud võimalik. Võib-olla saigi siit alguse uus tant-sustiil, kus paarikesed seisavad paigal, hoidel teineteise ümbert kinni. Sellega piirdubki kogu tantsimine. Pol-nud ime, kui mõni napsu võtnud tantsupartner tantsi-mise ajal magama jäi. Ainult kommunistlik noor saab olla hea pillimees Nõukogude ajal korraldati leeripidude asemel kesk-kooli lõpetajatele ja teistele samaealistele noortele su-vepäevi. Sinna kutsuti esinema kuulsaid ansambleid. Selle au osaliseks sai ka Tsooru ansambel Melismid, kuid ilusa asja rikkus ära asjaolu, et Väino Tamm pol-nud kommunistlik noor. Nii ta siis Võru rajooni komso-molikomiteesse välja kutsuti, asi selgeks tehti ja kom-noore märk rinda kinnitati.Väino ei piirdunud ainult ühe ansambliga. Tarvis oli kasvatada järelkasvu. Nõnda võetigi ühendust Lepistu kooliga, valiti välja sobivad poisid ning aasta pärast olid nad võimelised tantsuks mängima. Isegi kategooria saadi kätte. Tähelepanuväärne on, et rajooni hindamis-komisjon ei pidanud paljuks Tsooru kohale sõita, et poiste mängu kuulata.

Kaugemal pidudel käidi esinemas kolhoosi elektriku-te autoga. Pillid ja inimesed kasti ja suund peoplatsi-le. Seal lasti auto ported alla ning lava oligi omast käest võtta. Siinjuures ei saa mitte mainimata jätta ansambli truud abimeest Kalju Tigast. Ta oli nii he-litehniku kui ka varustaja ametis. See, mis ülesanne anti, selle Kalju ka kohusetundlikult täitis. Ta ei löö-nud risti ette isegi siis, kui oli tarvis kaklustel oma küla poistele appi minna. Kaklusi tuli ikka vahete-vahel ette, sest eks küladevahelised poistekampade kakluste juured ulatu sajandite taha. Elu pillutas ansambli poisid laiali, muusikahuvi jäiVäino Tamm töötas kultuurimaja kunstilise juhina ainult mõned aastad. Väike palk sundis tööd otsima kolhoosis, kus tuligi kasuks Väimelas õpitud elektri-kuoskused. Kolhoosi kaudu sai ta ka omale elami-

seks korteri kolhoosi uues valminud kahekorruselises kortermajas Tsooru keskuses. Hiljem sai tema korterist ka esimene peavari tulevasele Tsooru muusikamehele Henn Ploomile, kes naases sõjaväest ning kel polnud peatuskohta. Kaheksakümnendad aastad viisid ansambli Melismid Uue-Antslasse, ainult Henn Ploom jäi Tsooru, et siin uus ansambel asutada. Melismid tegutses Uue-Antslas veel ligi kümmekond aastat ja oli jätkuvalt menukas. Mitmel korral käis kohapeal neid lindistamas Eesti Raadio, et lasta Melismide mängu „Meelejahutaja“ saates. Tsooru rahvas on veel aastate tagant tänulik Väino Tammele selle eest, et ta Tsooru noortes muusikahuvi äratas. Käesoleval ajal töötab Väino Tamm Antsla Kultuuri ja Spordikeskuses majandusjuhataja ametis ja lööb kaasa Antsla eakate klubi kapellis „Sinilill“.

Kalle Nurk

Rahvamaja saali põrand taas sile ja puhas Talvega oli rahvamaja saali põrand rohkete külas-tajate jalgadest kaotanud oma läike ja ilu, seda oli raske puhastada. Augusti lõpus võtsid juhataja Henn Ploom ja hooldustöötaja Krista Puija ette suure töö, mille tulemusena said saali põrand ja lavalauad taas nägusa ja põrandat kaitsva lakikatte. Saali ja lavapõrand on kokku ligi 150 m². Henn kor-raldas kogu ettevõtmist, arvutas välja vajamineva la-kihulga ja muretses laki ning muu vajaliku. Kõige vastutusrikkama ehk lakkimise enda tegi Krista. Enne tuli tal kogu põrand tolmuimejaga puhtastada ja pesta. Tolmuimeja kott näitas, kui palju oli liiva põ-randavahedesse kogunenud. Keset saali olid kõige kulunumad kohad, nende servad tuli siluda. Lakkimine ise tehti rulliga, et töö oleks kiirem. Nii suure pinna lakkimisel eraldub tervisele kahjulikke aineid, seetõttu on mõistlik võimalikult vähe viibida sellises ruumis. Hea, et ilm oli ilus ja et sai uksed-aknad lahti teha, et oleks pidev värske õhu juurde-vool.

Kõike seda on vajalik teada rahvamaja külastajatel, et nad hoolikamalt oma jalgu pühiksid. Just liivaste kin-gadega tantsusamme tehes kulub põrand kõige rohkem. Tsooru naistel on mõttes organiseerida naisvõimlemise rühm, mis käiks koos paar korda nädalas. Keegi ei taha aga maha panna oma võimlemismatti, kui varem on sellel põrandal trambitud poriste kingadega. Esialgu tahetakse võimelda ainult lavalaudadel. Teine võimalus oleks hakata nõudma rahvamaja üritustel vahetusjalat-seid, siis saaks suurt saali kasutada ka muudeks spordi-üritusteks. Vahetusjalatsite jaoks tuleks teha praeguse riidenagi alla põrandale seinast seina kahekordne madal riiul. Noortele sobiks väikest viisi sportimiseks endine rõduruum. Kõigepealt tuleks muretseda aga paar kingade liivast puhastamise harja. Need on põranda külge kinnitatud kaks vastakuti asetsevat pikkade pehmete harjastega harja, mille vahelt saab majja siseneja seistes oma kingad läbi lasta.

KL Tarkusepäeva retk 2008 lõpptulemusÜldkoht Nimi Aeg Koht vanusegr. 1. Leho Laidver 19,03 I 2. Kristjan Sibul 20,35 I 3-4. Kadri Gerberg 20,48 I 3-4. Erle Jõgi 20,48 I 5. Eike Laidver 21,16 II 6. Anne Kannimäe 22,01 III

7. Egert Veinberg 24,42 I 8. Evelin Veinberg 24,52 4 9. Kevin Keerov 25,40 II 10. Erle Veinberg 25,58 II 11. Egle Veinberg 26,06 I

12. Sirle Nurk 28,54 I 13. Vidrik Joosu 29,32 III 14. Kertu Niilus 29,51 5 15. Ardo Jõevere 29,52 4 16. Rauno Niilus 32,00 5 17-18 Peeter Lasting 41,46 II 17-18 Irina Horg 41,46 II

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja MTÜ Tsooru Koidukiired Toimetaja Kalle Nurk 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd : kalle@antsla.ee Trükiarv : 35 tellijat

Tule laupäeval, 27. septembril kell 10 kuni 13 Lepistu kooliõuel toimuvale 3. „Maarahva sügislaadale“

Külaleht internetis:www.antsla.ee/tsoorukant/