Äripäeva käsiraamatute õigussari

Aidi Kallavusadvokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat

Rolan Jankelevitshadvokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner, vandeadvokaat

Õigusuudised

ja ühingu likvideerimisel, on maksuvabad, kui need ei üle­ta ühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sisse­makseid. Seega on väga tähtis säilitada võimalus teha mine­vikus tehtud omakapitali sissemaksete ulatuses maksuvabu välja makseid. Selleks on aga uue korra kohaselt vaja 2014. aas­ta 31. detsembri seisuga tehtud sissemaksed deklareerida 2015. aasta jaanuari TSD deklaratsiooni lisas 7.

Kuidas maksuvaba reservi deklareerida?Maksuvaba reserv tuleb deklareerida TSD lisas 7.

Hiljemalt 10. veebruaril 2015 tuleb deklareerida järgmi­sed sissemaksed:• aktsia-võiosakapitalisissemaksed;• tasutudülekurss;• enne2000.aastatfondiemissioonikskasutatudkasumiosa;• äriühinguomaaktsia,osavõiosamaksevõõrandamiselsaa-dudsummad.

Lisaks omakapitali sissemaksetele tuleb deklareerida ka muud tulud, mille arvelt saab äriühing maksuvabalt väl­ja maksta dividende ja teha maksuvabu väljamakseid oma­kapitalist. Sellised tulud on näiteks dividendid, kui dividen­di saaja osalus dividendi maksjas on vähemalt 10%, ja välis­riigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum. Eri­list tähelepanu omakapitali sisse­ ja väljamaksete arvutamise­le peavad pöörama minevikus jagunemistes või ühinemistes osalenud äriühingud, sest ühinemises või jagunemises osale­nud ühingute sissemakseid teineteise omakapitali ei arvestata.

Mis juhtub, kui andmeid õigeks ajaks ei deklareeri?Seaduse seletuskirjast ning maksu­ ja tolliameti avaldatud ju­hendist (vt http://www.emta.ee/index.php?id=35980) võib järeldada, et 10. veebruariks 2015 deklareerimata asjaolusid ei saa tulevikus maksuvabastuseks ja ­vähenduseks kasutada.

MAKSUÕIGUS

Maksumuudatused1. jaanuaril jõustus palju maksumuudatusi. Käsitle­me veel kord ühingute kohustust deklareerida hilje­malt 10. veebruariks 2015 tulumaksu kohustust vä­hendavad asjaolud, muu hulgas alates ühingu asu­tamisest kuni 31. detsembrini 2014 tehtud oma­kapitali sisse­ ja väljamaksed. Pärast tähtaja möö­dumist võib maksusoodustuse saamine oma kapitali sissemaksete arvel kujuneda keeruliseks.

Maksumäärade ja nendega seotud olulisemad muudatu­sed on järgmised:• tulumaksumääralanes20protsendile;• maksuvabatuluon154eurotkuus(1848eurotaastas);• tööandjatöötuskindlustusmaksemääron0,8%jakindlustatumäär1,6%;• sotsiaalmaksuminimaalsekohustusealuseksolevkuumääron355eurot,stsotsiaalmaksuminimaalnekohustuson117,15eurotkuus;• alkoholiaktsiistõusis15%-ni.

Äriühingud peavad hiljemalt 10. veebruariks 2015 dekla­reerima äriühingu omakapitali saldo ehk ühingu asutami­sest 31. detsembrini 2014 omakapitali tehtud sisse­ ja välja­maksed. Sissemaksetena tuleb deklareerida nii rahalised kui ka mitte rahalised omakapitali sissemaksed (sh ülekurss), en­ne 2000. aastat tehtud fondiemissioonid ja äriühingu oma akt­sia või osa võõrandamisel saadud summad (edaspidi: maksu­vaba reserv).

Mis tähendus on maksuvabal reservil?Väljamaksed omakapitalist, eelkõige väljamaksed aktsia­ või osakapitali vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel

Õigusabi Advokaadibüroo Tark Grunte SutkieneRoosikrantsi 2, 10119 Tallinn tel: 611 0900, e-post: tallinn@tgslegal.comKaluri 2, 51013 Tartu tel: 748 8071, e-post: tartu@tgslegal.com http://www.tarkgruntesutkiene.com

Väljaandja Äripäeva teabekirjastusPärnu mnt 105, 19094 Tallinn info: 667 0099e-post: kasiraamat@aripaev.eehttp://www.kasiraamat.ee

Veebruar 2015Koostaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Projekti juhib vandeadvokaat Aare Tark

Õigusuudised Õigusuudised

Õigusabi Advokaadibüroo Tark Grunte SutkieneRoosikrantsi 2, 10119 Tallinn tel: 611 0900, e-post: tallinn@tgslegal.comKaluri 2, 51013 Tartu tel: 748 8071, e-post: tartu@tgslegal.com http://www.tarkgruntesutkiene.com

Väljaandja Äripäeva teabekirjastusPärnu mnt 105, 19094 Tallinn info: 667 0099e-post: kasiraamat@aripaev.eehttp://www.kasiraamat.ee

Seisukoht tekitab segadust, sest maksukorralduse seaduse ko­haselt on maksukohustuslasel üldjuhul õigus parandada dek­laratsiooni kolme aasta jooksul. Maksuriskide ja vaidluste väl­timiseks on soovitatav nõutud andmed kajastada juba 2015. aasta jaanuari TSD deklaratsiooni lisas 7.

ÄRIÕIGUS

Justiitsministeerium kavandab ühinguõiguse revisjoniJustiitsministeerium kavandab kogu ühinguõiguse revisjoni. Kuigi mitmeid kavandatavaid uuendusi saaks teha üksikute muudatustena, näeb riik vaja­dust põhjalikult, sisuliselt ja süsteemselt analüüsi­da 20 aastat kehtinud ühinguõigust. Paljude teiste teemade hulgas soovitakse analüüsida ka nn sund­dividendide regulatsiooni vajalikkust.

Eesmärk on muuta Eesti ühinguõiguslik keskkond konkurentsi võimelisemaks ja ettevõtjate vajadustele sobiva­maks, samuti vähendada ühingute halduskoormust.

Tõstatatud on küsimusi, mis võivad tulevikus ettevõtjate elu märkimisväärselt muuta. Ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projektis on muu hulgas välja toodud järgmi­sed analüüsimist vajavad teemad:• ühingute juhtorganite struktuur ja pädevus (nt kas lubadaaktsiaseltsilkateisttüüpijuhtimismudeleidkuiüksnesjuhatu-sestjanõukogustkoosnevjuhtimisstruktuur);• õiguskindelosanikenimekirjapidamiseregulatsioon;• elektroonsetekoosolekutepidamisesoodustamine;• ühingujuhtideõiguste,kohustustejavastutusetasakaalustatudsüsteem,shvarijuhtidegaühinguteküsimus(eesmärkeiolekao-tadakapitaliühingutepiiratudvastutusepõhimõtet);• ühingutepiiriülesemobiilsusetagamine(shpiiriülenejagune-mine,ümberkujundamine);• tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutelemõeldudjapaindlikumaühinguvormining(börsi-)aktsiaseltsikuisuuremateleühingutelemõeldudjasuurematkapitalipaigutaja-tehulkamõjutavajaseetõtturangemaidreegleidvajavaühingu-vormiregulatsioonidevahel;• äriregistriettevõtjasõbralikkusesuurendamine;• e-residentsuseprojektisoodustaminejne.

Eraldi väärib esiletoomist justiitsministeeriumi kavatsus analüüsida vajadust sunddividendide regulatsiooni järele, mis teatud juhtudel kohustaks ühinguid dividende välja maksma. Dividendide maksmisest loobumine pika aja jooksul võib vä­hendada väikeaktsionäride investeeringute tasuvust, seda eriti börsil mittenoteeritud ühingutes, kus osaluste võõrandamine mõistliku tasu eest on raskendatud. Lähteülesandes viitab jus­tiitsministeerium hiljutisele riigikohtu lahendile, milles leiti, et kuigi Eesti õiguses ei ole Saksamaa õiguses välja kujunenud väikeaktsionäride kaitsemehhanisme, mis teatud juhtudel ko­hustavad ühingut kasumit jaotama, peaks Eesti seadusandja kaaluma selliste kaitsemehhanismide loomist.

LIIKLUSKINDLUSTUS

Kannatanu saab nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt1. jaanuarist 2015 võib kannatanu nõuda, et tema kindlustusandja hüvitaks liikluskindlustuse kahju. Võimalus nõuda kahju hüvitamist selle põhjusta­ja kindlustusandjalt ei kao, seega saab kannatanu edaspidi valida, kuidas tal on mugavam asja ajada.

Oma kindlustusandjalt saab hüvitist nõuda, kui kindlustus­juhtumi tagajärjel on tekitatud ainult varakahju (kahjustatud isikule ei ole tekitatud kehavigastust, tervise kahjustust või põhjustatud kahjustatud isiku surma) ja kindlustus juhtumis osalenud sõidukite põhiasukoht on Eesti. Kahjustatud isi­ku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui hüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot või kui kindlustus juhtumi asjaolud ei ole selged.

TÖÖÕIGUS

Alampalk tõusisAlates 1. jaanuarist 2015 on täistööajaga töötaja kuutasu alam­määr 390 eurot ja tunnitasu alammäär 2,34 eurot. Töötasu alammäär on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, 2014. aas­tal oli see 355 eurot.

KINNISVARA

Kinnisvara võõrandamine ja ostueesõigusVõlaõigusseaduse kohaselt peab müüja ostuees­õigusega isikut viivitamata teavitama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Riigi­kohus asus hiljuti seisukohale, et müüja teatamis­kohustuste täitmiseks ei saa pidada seda, et müü­ja annab ostueesõigusega isikule teada, kus viima­ne võib müügilepinguga tutvuda.

Otstarbekas on esitada ostueesõigusega isikule müügilepingu koopia. Vastasel juhul tekib müüjal risk, et teadet ei peeta pii­savaks ja ostueesõigust võidakse kasutada ka pärast kahe kuu möödumist teate saamisest.

Riigikohus leidis 12. jaanuari 2015 otsuses asjas nr 3­2­1­142­14, et ostueesõigusega isik peab enne ostueesõiguse kasutamist teadma, millisesse lepingulisse suhtesse ta astub ning millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad. Müügilepingu sõl­mimise teade peab sisaldama lepingu sisu, mis tähendab kõiki müügilepingu tingimusi, millest võib oleneda ostuees õiguse ka­sutamine. Selliste tingimuste hulka võivad kuuluda peale hinna ka näiteks müüdava eseme kvaliteet, maksetingimused ja või­maliku vastutuse välistamise kokkulepped.

Vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostuees­õigusega isikut teavitati nii müügilepingu sõlmimisest kui ka lepingu tingimustest. Kuna selle tõendamine võib olla keeru­line, on otstarbekas esitada ostueesõigusega isikule müügi­lepingu koopia.