Kõo vallaleht – Pilistvere koguduse erilehekülg 3NR 76. november 2009

Tasuta lõunaid pole ole-mas. Me kõik teame,

mida selle väljendiga tä-napäeval mõeldakse. Mul-le tundub, et eriti korru-tavad seda sõnumit need, kes tahavad õigustada oma viitsimatust kaasa aidata siis, kui sellest ot-sest kasu endale ei tõuse. Või teises olukorras me pelgame abi vastu võtta, sest siis jääb ju meile ko-hustus mingi vastuteene osutada. Selline käsi-pe-seb-kätt ühiskond on ühe

absurdse riigikorra kurb jäänuk.

Ometigi pole see väl-jend ju tõsi! Oleme ühiste-gevuse ja talgutöö rahvas. Kui vaadata tagasi ajale, mil eestlus oma tänapäe-vase mõtte sai, näeme ühistegevust ja tasuta tööd ehk talgutööd kõikides elu-valdkondades. Ka tänapäe-val on palju inimesi ja or-ganisatsioone, kes näevad vaeva vabatahtlikena oma põhitöö kõrvalt või püüa-vad aidata seal, kus ame-

tialane vastutus on juba ammu lõppenud.

Vabatahtlik töö lähtub armastusest. Teha tööd ja näha vaeva ilma midagi vastu palumata või tasu eeldamata ei ole ratsionaal-selt seletatav. Aga armas-tus ei vajagi seletust, sest see on elu tunnetamise ja maailma mõtestamise viis, mis sõnadetagi on selge.

Meie oleme Pilistveres leidnud sellist armastust. Kogudus oma unistuste, soovide ja tahtmistega ei

ole pidanud rääkima kur-tidele kõrvadele ja häid kaasaaitajaid on ikka lei-dunud. Ajaliselt on oluline, et me üksteise panust mär-kame ning seepärast on ko-guduse seekordne lehekülg just vabatahtlikele kaasa-aitajatele pühendatud. Va-batahtlike panus koguduse ja küla tegemistes on seda-võrd oluline, et kaugeltki kõik kaasalööjad ei mahtu-nud leheveergudele.

Minule isiklikult on kõige olulisemaks vaba-

tahtlikuks minu perekond. Abikaasa aitab seal, kus ise ei jõua ning silub minu puudusi. Lapsed tuletavad meelde vahetut headust, kui liigne tormamine või-must võtab ja oma kallis-tustega rahustavad nad ka kõige murelikuma sü-dame.

Me oleme leidnud ar-mastust. Aitäh kõigile.

Hermann KalmusPilistvere

hingekarjane

Urmas Feldmann ju-hatuse liige ja vabataht-lik: “Koguduse juures vaba-

tahtlikuna töö tegemist m õ t e s t a n lahti kui ustavust ja alalhoidlik-kust. Minu

soov on, et kirik ja tema te-gevus ühiskonnas kestaks. Samas on vabatahtlik töö ka mõnus vaheldus igapäe-varutiinile.”

Elina Leis, vabataht-lik töö kirikuteenri ja kellalööjana: “Töö kogu-

duses an-nab minu elule sisu ning teeb hea tunde h i n g e l e . Koguduses

on vaimne keskkond, kus koged aega teisiti – iidsena ning ennast - ühe pika-pika inimketi lülina. Olen pärit Soomest, kuid tunnen, et nüüdseks on minu juured juba siin: kodus ja kogu-duses. Vabatahtlik töö on midagi erilist – ehkki sa ei saa tasustatud materiaal-selt, saad tööst rahuolu ning lootus- ja tänutunde- seda tööd/abi on kellelegi vaja.

Leili Pruun, juhatuse aseesimees, vabataht-

lik: ”Mulle meeldib mi-dagi asjalik-ku teha või korda saa-ta – ju ma olen seda

inimtüüpi. On hea tunne istuda kirikus teenistusel ja vaadata – need kiriku-tekstiilid on minu kätega tehtud. Ka oma elus raske-maid perioode ületades olen mõelnud – paigalistumine ja virisemine ei vii kuhugi. Iga ettevõtmine – olgu see või pensionär, kes heast tahtest aitab hoida naabrilapsi – on tänuväärt ja tõstab kogu-konna tunnet.

Sander Alles, vaba-tahtlik ehitustöödel:

“Mind mo-tiveerib siin töötama hea seltskond ja vaba olemi-ne. Mulle t u n d u b ,

et vabatahtlik tegutsemi-ne laieneb ka kogudusest väljapoole, kogu Pilistvere külale ja see annab uhke tunde ning teeb koduküla eriliseks.

Rudolf Pruun, va-batahtlik ehitustöödel: “Minu tööd koguduses on

m õ n e s k i mõttes “ki-visse raiu-tud”, olen p laat inud pastoraadi-maja võlv-

keldri põranda ja koridori ning teinud omapärase la-hendusega kalmistu kabeli põranda. Just seda viimast tehes mõtisklesin, et inime-ne on kaduv, aga tema tööst jääb jälg järgnevatele põlve-dele…

Marie Pruun, vaba-tahtlik: ”Olen rõõmus, et

minu tööd, milles kogu-duses kaasa aitan, väär-tustatakse. Ka ebaõn-nestumised

pole suur krahh, vaid õppi-mine. Mulle meeldib, et ko-guduses on kõik ühel joonel- ollakse tegijad ja vastutajad. Igaüks teeb ja õpetab seda, mida ta oskab. Seltskon-dadesse-sõpruskondadesse sulandumine muudab vähe-maks üldist ükskõiksust või isegi kurjameelsust”

Maarja Okas, vaba-tahtlik: ”Mind motiveerib

k o g u d u s e juures va-b a t a h t l i -kuna tööle seltskond, kes majas töötab ja

majja koguneb. Tore on teha midagi koos inimestega, kes teevad seda rõõmust. Vaba-tahtlik töö on midagi, mille eest sa ei oota tasu. Tege-likult ongi ehk tasu hoopis see, kui tehtud töö tulemust märgatakse ning keegi mi-dagi kiitvat poetab

Jaan ja Ene Sihv, va-batahtlikud abilised:

Tegutseda ON vaja. Just Pilistvere kalmistut kor-rastamas käies hakkasime tunnetama oma juuri. Juuri mis ulatuvad juba 800 aas-ta taha. Kui alustasime, oli tööpõld lai, aga teema tund-lik – kas ja kuidas sobib nii-viisi kalmistul toimetada. Nüüdseks oleme saanud palju positiivset tagasisidet ka juhuslikelt kalmistukü-lastajatelt – see julgustab. Tänasel päeval tahaksime aga julgustada teisi vaba-tahtlikke- edasi viib sise-

mine tahe ja sellest tulenev tegutsemine, mitte peale-sunnitud kohustus.

Elma Aren, kogudu-se kalmistuhooldaja:

“Tunnistan ausalt, al-guses oli töövahetus päris ras-ke, kuid nüüd jul-

gen tunnistada, et kevadine koondamine oli mulle lausa teene! Minu töö on rahu-lik nokitsemine ja omaette “õiendamine” ning tulemus on kohe näha.

Vabatahtlik töö küla vahel annab veel lisavõima-luse suhelda ja teha seltsis midagi paremaks. Kutsun teisigi vabatahtlikku tööd proovima – ületage endas hirm ning näete, kuidas heas seltskonnas tegemised õnnestuvad.”

Irina Janko, kogu-duse kokk-perenaine:

“Töötamine koguduses annab mul-le hea kind-l u s t u n d e – kõik need in imesed ,

kes siin on ning kõik kes majast läbi käivad on erili-sed: laagrilised, lauljad ja näitlejad kuni presidendini välja. Põhitöö kõrvalt teen ka vabatahtlikku tööd – see, et saan kedagi aidata või toetada, teeb mind ennast-ki seesmiselt tugevamaks. Vabatahtlik töö liidab ini-mesi ning toob üksteisele lähemale muredes, kui ka rõõmus.”

Ülle Raabe, koguduse kokk: ”Armastan kogu seda

seltskonda, kes majas töötab ning majast läbi käib. Pilist-vere, muidu nurgatagu-

se kandina tundub suvel, elu keskpunktina!

Eve Miljand, kogudu-se perenaine: “Mulle on

töö kogudu-ses oluline, sest saan siis raken-dada oma oskusi ning s u h e l d a

inimestega kelle elulised vaated on ehk teistsugused kui väljaspool. Andmisrõõm on hea, muutume ise pare-maks, kui ei mõõda kõike rahas. Olen kindel, et toetav sõna ja abistav käsi abiva-jajale suudavad rohkem kui summa raha…

Pilistvere töötegijad ja vabatahtlikud

Juhatus: Jaanus Lohur, Lei-li Pruun, Marko Tiitus, Urmas Feldmann, Siim Brauer, Piret Must.

Kirikumaks e liikmemaks: on nimeline annetus, mida tehakse kord aastas. Pilistvere kogudu-se keskmine liikmeannetus on 300 krooni. Seda saab maksta sularahas kantseleis kui ka pan-gaülekandega, märkides makse selgitusse: liikmeannetus.

Kontakt:Pilistvere Andrease kogudusPilistvere kirikla Pilistvere küla 70502 Kõo vald ViljandimaaTelefon 437 8561 (üld), Hermann Kalmus 55 32 789pilistvere@eelk.eearveldusarve: 1120224888

Sageli, kui mind tut-vustatakse vaimuliku abi-kaasana ning vabataht-likuna, näen imestunud silmi- mida võiks küll teha pastori kaasa?

Püüan siis ikka, nalja-ga pooleks, lisada “Ja-jaa, vaimuliku abikaasa roll pole teps mitte kiriku-mäest üles kõndida ning külavahel laste päid silita-da ja siis koju tagasi jalu-tada …”

Öeldakse, et mees on just nii tugev, kui tugev on tema tagala. Pastori perekond- abikaasa ja lap-sed, teavad seda hästi. Et vaimuliku töö on 24/7, siis selles rütmis tiksub kaasa ka kogu tema perekond, püüdes väikestes ja ka suuremates tegudes toeks ja abiks olla.

Minu tööd ja tegemised on muutunud koguduses ajaga: alustasin koristami-se, lillepeenarde ja fototöö-dega, nüüdseks on lisan-dunud koguduse avalikud suhted, projektikirjutami-sed ja pühapäevakool.

Kõige olulisema rollina näen aga suhtlemist ini-mestega. Alati pole tee-mad meeldivad, lihtsad või rõõmsad ning tihti tunne-tan, et minu otsekohesust peljatakse või sarjatakse. Siiski annan endale aru: me kõik oleme kasvamas. Et me just siin, selles mää-ratud kohas ja määratud ajal kokku saame, pole kuidagi juhus. See on Ju-mala tark juhtimine. Nii on see võimalus koos edasi liikuda, üksteist lihvida, aga ulatada ka abi- või le-pituskäsi.

Olen leidnud armastust

Ühing “Pilistvere noo-red” on asutatud

seltsinguna aastal 2009, ehkki tegelikult on kogu-duse juurest hoo tiibades-se saanud noorteseltskond aktiivselt tegutsenud juba 2006. aastast.

Varasemaid tegevusi ja projekte tegime kogu-duse tiiva all ja koguduse vaimuliku ning noortejuhi Hermann Kalmuse juhti-misel.

Meie taotlusi on rahali-selt toetanud Viljandimaa KOP ja HMN.

Suure panusega toe-tas meid LEADER-PRIA.

Tänu neile toimib meil laulukoolitus (koos super-õpetaja Ele Millistferiga!) ning noorteõhtutele on oodata hulgaliselt huvita-vaid inimesi sama huvita-vate teemadega:

“Pilistvere noored” on noorteühing, mis soovib kanda endas positiivset energiat, vabatahlikku kaasalöömist, sisukat ole-mist – ning seda ka jaga-da.

Astu liikmeks, löö kaa-sa või jaga lihtsalt posi-tiivset energiat oma sõp-radele!

Marie-Helene Pruun

Jüri Saaremäe, meist-rimees: “Kõige suurem

motivator on ehk see, et saan oma tege-misi teha rahulikult otsast - lõ -

puni. Pole tormamist ja poolikult tegemist. Aga sa-mas on oluline näha, kuidas siinne keskkond on arene-nud ikka paremuse poole ja minagi olen selles edenemi-ses üks osake.”

Vello Salum, emeriit-õpetaja: “Kristlik kogu-

kond ei saa r a j a n e d a rahalistel suhetel ja pelgalt pal-gatööga ko-gukond ei

toimi. Talgutöö on ühenda-nud inimesi ja arendanud kogukonda minevikus ning teeb seda ka praegu.”

Kalev Rajangu, orga-nist: “Kuna maaelu kultuu-rina on hääbumisohus, tun-nen sisemist vajadust seda kaitsta, toetada ja elavda-

Vaimuliku abikaasa vabatahtlikuna kogudusetöös

Hermann ja Pilleriin Kalmus lastega.

Mis motiveerib koguduse juures tööd tegema? Miks on vaja vabatahtliku tööd?

da. Pilist-vere, kui väike maa-kogudus, on selleks sobiv koht. Kaht-lemata pole

töö koguduse juures või va-batahtlik töö üldse tasuv ma-teriaalses mõttes, aga seda tulekski võtta pigem mängu ja aktiivse puhkusena oma põhitööst. Ning meeles pi-dada, et see kannab endas lisaväärtust nii kogukonnale üldiselt kui ka “mängijale” endale.

Ele Millistfer, noorte-koori juht: “Üks peapõhjusi,

miks mina P i l i s t v e r e k o g u d u s e juures lau-lutööd teen on see, et siin on hea

olla. Nii minul kui ka minu perel, kes rõõmsal meelel alati kaasa sõidavad. Väga oluline on see, et siin on noo-red, kes TAHAVAD laulda ja tahavad tulla laulma. Kiriku juures laulmist õpetada on eriline privileeg…