Õpiabirühma õpetaja (doc, 303 kib)

TALLINNA ÜLIKOOL

Akadeemiline üksus: Kasvatusteaduste InstituutKõrvalaine nimetus eesti keelesÕPIABIRÜHMA ÕPETAJA 11.04.2011

Kõrvalaine nimetus inglise keeles (kinnitatud teaduskonna nõukogus)

REMEDIAL TEACHER

Õppekava üldeesmärgid: Luua võimalused õpetajate ettevalmistamiseks tööks hariduslike erivajadustega lastega ja täita koolide vajadust EV vastavate regulatsioonidega ette nähtud õpiabirühma õpetajate järele.Õppekava üldised õpitulemused:

- tunneb ühiskonnas kujunenud mitmekesisust tähistavaid termineid ja kategooriaid;

- oskab hinnata ja kirjeldada erivajadustega õppijatel esinevaid raskusi;- tunneb meetodeid ja võtteid õppimise ning arenemise toetamiseks

koolikeskkonnas;- oskab kasutada teoreetilisi teadmisi töös hariduslike erivajadustega lastega,

kohandada õppekeskkonda vastavalt õpiraskustega õppijate vajadustele.

Maht ainepunktides: 45 EAP bakalaureuseõppe tasemel, 54 EAP magistriõppe tasemelVastuvõtutingimused: õppimine haridusvaldkonna õppekavalÕppekava on suunatud:

- haridusvaldkonna üliõpilastele. See täiendab õpetajakoolituse õppekavasid kaasava hariduse ja õpetuse diferentseerimine ning individualiseerimise aspektist.

- eripedagoogika üliõpilastele, kes soovivad pärast ülikooli lõpetamist töötada haridusasutustes hariduslike erivajadustega õpilastega. Õppekava loob võimaluse pedagoogiliste võimete väljaarendamiseks ja erinevate ainedidaktikate omandamiseks.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: akadeemiline õiendÕppetöö korralduse lühikirjeldus: Õppetöö toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis. Õppetöös toetutakse uusimale eripedagoogikalasele teaduskirjandusele ja Euroopa praktikale hariduslike erivajadustega õppijate toetamises. Õppetöö läbiviimiseks kaasatakse oma eriala asjatundjaid-praktikuid, et tagada parimate praktiliste kogemuste omandamine üliõpilastel.

Õppetöö sisu jaguneb nelja mooduli vahel:I moodul: Erilisus ja ühiskond. Hariduslike erivajaduste mõiste ja struktuur:

- kohustuslikud ained haridusvaldkonna v.a eripedagoogika üliõpilastele (13 EAP)II moodul: Pedagoogilised õpingud eripedagoogika üliõpilastele (12 EAP) III moodul: Toimetulek hariduslike erivajadustega õpilastega:

- kohustuslikud ained kõigile üliõpilastele( 24 EAP)- kohustuslikud ained haridusvaldkonna v.a eripedagoogika üliõpilastele (8 EAP)

IV moodul: Praktilised oskused õpetajatöös kõigile üliõpilastele (9 EAP)Õppekava juht/kontaktandmed: Õppekava juht/kontaktandmed: lektor Ene Varik, [email protected], Eelregistreerimise koht: [email protected]

AINEMOODUL 1Erilisus ja ühiskond. Hariduslike erivajaduste mõiste ja struktuur Maht: 13

EAPEesmärgid - Anda teadmised EL ja maailmaorganisatsioonide

inimõigusalastest otsustest ja nende täitmisest;- luua eeldused erivajaduste alase kategooriate ja terminoloogia

mõistmiseks ja kasutamiseks- anda ülevaade lapseeas esinevatest kognitiivsetest ja

sensoorsetest kõrvalekalletest.Õpiväljundid - teadmised ja oskused määrata ning piiritleda erivajaduste

hariduslikke, sotsiaalseid ja meditsiinilisi külgi ning sellest tulenevat;

- valmidus osaleda toetusprotsessides;- oskus vaatluste ja kirjelduste põhjal ära tunda õppija peamised

raskused;- oskus kasutada pedagoogilist terminoloogiat kirjeldamaks

erivajadustega õppijatel esinevaid raskusi.Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)ÕppeainedKood Õppeaine nimetus Maht EAPKAE6007 Erilisus ja ühiskond 3KAE6008 Haridusalased seadused ja regulatsioonid 3KAE6028 Sotsiaalsed oskused, sotsiaalse kompetentsuse

kujundamine4

KAE6041 Erivajaduste alane terminoloogia ja kategooriad 3Valiku põhimõtted: 1. ainemoodul on kohustuslik kõigile haridusvaldkonna üliõpilastele va eripedagoogika üliõpilased. 1. mooduli läbimiseks tuleb üliõpilastel valida kõik ained. AINEMOODUL 2Pedagoogilised õpingud eripedagoogika üliõpilastele Maht: 12

EAPEesmärgid Luua eeldused pedagoogiliste võimete väljaarendamiseks ja

võimalused erinevate ainete didaktikate omandamiseks.Õpiväljundid - teadmised didaktika üldpõhimõtetest;

- oskus planeerida õppetundi ja koostada tunnikonspekti;- oskus rakendada õpilasi motiveerivaid õpetamisviise;- teadmised soodsa õpikeskkonna loomisest klassist.

Valikul: - teadmised erinevate ainete didaktikatest;- suutlikkus siduda erinevate ainete õpetamise eesmärke ja sisu

õppekavaga.Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)Õppeained

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

Kood Õppeaine nimetus Maht EAPKohustuslik aine 6 EAPKAL7008 Didaktika alused 6Valikained (valida vähemalt 6 EAP)KAL7009 Õppekava koostamine ja arendamine 3KAL7025 Emakeeledidaktika I 5KAL7026 Emakeeledidaktika II 5KAL7027 Matemaatikadidaktika I 5KAL7030 Matemaatikadidaktika II 5

Valiku põhimõtted: 2. moodul on kohustulik eripedagoogika üliõpilastele. Mooduli läbimiseks tuleb sooritada kohustuslik aine ning vähemalt 6 EAP mahus valikaineid.

AINEMOODUL 3Toimetulek hariduslike erivajadustega õpilastega Maht: 32

EAPEesmärgid - Luua võimalused praktiliste õpetamismeetodite ja - strateegiate

omandamiseks tööks hariduslike erivajadustega lastega;- tutvustada erinevate õppekavade nõudeid ning selgitada nende

kohandamist vastavalt õppija vajadustele;- luua võimalused koostöö oskuste kujunemiseks ning uute

ideede tutvustamiseks eripedagoogikas.Õpiväljundid - oskus kasutada sobivat testimismaterjali;

- oskus hinnata õppija perspektiive ning tunda võtteid õppimise ja arenemise stimuleerimiseks emakeeles ja matemaatikas;

- teadmised kohandatud õppekava rakendamise alustest;- riiklike õppekavade (riiklik põhikooli ja gümnaasiumi

õppekava, lihtsustatud õppekava, toimetulekukooli ja hoolduskooli õppekava) nõuete tundmine.

Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)ÕppeainedKood Õppeaine nimetus Maht EAPKAE6042 Kognitiivsete ja sensomotoorsete iseärasuste

väljaselgitamine5

KAE6043 Kõne- ja keelealased raskused. Düsleksia olemus koolitasandil

5

KAE6046 Õppimine läbi kirjutamise, lugemise, mõtlemise ja tegevuse

4

KAE6047 Emakeelealaste raskuste ületamine 5KAE6048 Matemaatikaalaste raskuste ületamine 5KAE6004 Erinevate õppimis- ja õpetamisstrateegiate arendamine 4KAE6018 Õpetuse diferentseerimine ja õppekava adapteerimine 4

Valiku põhimõtted: 3. mooduli kõik ained on kohustuslikud, va ained KAE6004 ja KAE6018 eripedagoogika üliõpilastele.

AINEMOODUL 4Praktilised oskused töös erivajadustega õpilastega Maht: 9

EAPEesmärgid Kujundada oskused toetavate tegevuste rakendamiseks eriõppes.

Õpiväljundid - oskus kasutada draamat ja sõnakunsti kui toetavaid tegevusi

laste õpetamisel;- suutlikkus kasutada loovat mängu ja liikumist õppimise

toetamise vahendina;- valmidus avastada ja toetada õppijate andeid;- oskus ja valmidus rakendada erialateadmisi.

Mooduli hindamine: moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (õppeainete lõpus eksamitel ja arvestustel)ÕppeainedKood Õppeaine nimetus Maht EAPKAE6050 Draama ja sõnakunst toetava tegevusena 3KAE6051 Mäng ja liikumine toetava tegevusena 3KAE6052 Õpiabi praktika koolis 3

Valiku põhimõtted: 4. mooduli läbimiseks tuleb kõigil üliõpilastel valida kõik ained.

Ainekaardid

KAE6028 SOTSIAALSED OSKUSED, SOTSIAALSE KOMPETENTSUSE KUJUNDAMINE

Maht: 4 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 40 Õppesemester: KEesmärk: Õppida tähtsustama õpilase arengu iseärasusi sotsiaalse toimetuleku

strateegiate tundmise olulisusest ja edasiarendamise vajadustest. Tutvuda sotsiaalse kasvatuse enamlevinud seisukohtadega. Saada ülevaade sotsiaalse majajäämuse olemusest ning selle uurimise võimalustest.

Lühikirjeldus: Aine on teoreetiliste teadmiste omandamiseks sotsiaalsete oskuste struktuurist ning sotsiaalse mahajäämuse uurimiseks ja vastavate teadmiste rakendamiseks praktikas. Oskus teiste inimestega suhelda, mis on inimtegevuse edukuse aluseks. Aines keskendutakse sotsiaalsete oskuste struktuurile ja võimalustele uurida sotsiaalset mahajäämust. Muutuva ühiskonna ootused noorte sotsiaalsele pädevusele. Sotsiaalsete oskuste defineerimine. Sotsiaalsed oskused ja eluoskused. Enesekohased oskused ja emotsionaalsed oskused. Puudulike sotsiaalsete oskuste tagajärjed. Sotsiaalsete oskuste arenguline iseloom. Mahajäämus kui riskifaktor. Sotsiaalsete oskuste arendamine õppetöö kaudu. Enamlevinud hindamismeetodid sotsiaalsete oskuste taseme uurimiseks.

Õpitulemused: - omandatakse teadmine sotsiaalse oskuse struktuuri mõistest ja olemusest

- omandatakse teadmised ja praktilised oskused inimese arengust, sotsialiseerumisest, suhtlemisest ja suhetest

- omandatakse oskused edukaks suhtlemiseks ja käitumiseks erinevatel tasanditel

- saadakse ülevaade ühiskonna ootustest noorte sotsiaalsele pädevusele- saadakse ülevaade sotsiaalsete oskuste omandamatuse tagajärgedest

omandatakse teoreetilised ja praktilised oskused sotsiaalse mahajäämuse uurimiseks

Hindamine: Hindeline arvestus. Kursus lõpeb referaadi kirjaliku koostamise ja suulise ettekandmisega; koostatakse ja analüüsitakse ühe konkreetset juhtumit ning esitatakse meetmed olukorra perendamiseks; osavõtt loengutest 75% ulatuses

Vastutav õppejõud lekt Triin Piip

Ingliskeelne nimetus Structure of Social Skills. Research of Social DeprivationEeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus: Allik,J., Konstabel, K., Realo,A. (koost). (2003) Isiksuse psühholoogia.Tartu. Tartu Ülikooli kirjastus.

Baum, H. (2004). Ma pidin vihast lõhki minema: kuidas toime tulla raevu ja agressiooniga. Tallinn: Tormikivi

Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker

Burch, N., Gordon, T. (2006). Õpetajate kool. Tallinn: Väike Vanker.

Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Kognitiivne areng varases lapseeas. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Carroll, L., Tober, J. (2005). Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud. Kirjastus Valgusesaar.

Chazan, M., Davies, D., Laing, A.F., Philips, R. (2001). Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite abistamine. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Dyregrov, A. (1995). Lapse lein. Jyväskylä.

Goleman, D. (2000). Emotsionaalne intelligentsus. Tallinn: Väike Vanker.

Haiguslikud hirmud: Tunnused. Põhjused. Ravi. (2002). Tallinn: Ersen.

Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim.

Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo.

Kastepõld, K. (1998). Empaatia: mõõtmine ja seda kujundavad tegurid. Magistritöö psühholoogia erialal. Tartu Ülikool, psühholoogia osakond. Tartu.

Kera, S. (1999). Kasvada kaasinimeseks- saada inimlikuks. Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Tallinn.

Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris. (2000). Perekasvatuse Instituut, Tartu Ülikooli pedagoogika osakond. Tartu.

Kraav, I. , Kõiv, K. (2001). Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis.

Asenduskirjandus:

KAE6007 ERILISUS JA ÜHISKONDMaht 3,0 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: SEesmärk: Peaaine. Üliõpilased omandavad teadmisi erivajadustega inimeste õigustest ja

kohustustest ühiskonnas. Õpingute tulemusena kujunevad üliõpilastel teadmised erinevatest sotsiaalsetest gruppidest ühiskonnas, kes võivad olla tõrjutud või kõrvalejäetud ühiskonnas. Saadakse ülevaade, kuidas märgata toime tulla erivajadustega erinevates situatsioonides ja kontekstides.

Lühikirjeldus: Eesti teel Euroopalikku õigusruumi. Kodanike hariduslike, sotsiaalsete ja juriidiiliste õiguste ja kohustuste tagamine igal tasandil. Erivajaduste olemus. Erivajadustega isikute tunnustamine riigi teiste kodanikega võrdsetel alustel. Eesti ja rahvusvahelised õigusaktid hariduse ja sotsiaalse toimetuleku alal. Sotsiaalselt haavatavad grupid. Erivajadustega isikutele osutatavad toetused ja teenused Eestis.

Õpitulemused: üliõpilane- arendab enda motivatsiooni töötamaks erivajadustega inimeste heaks;- oskab tõlgendada ühiskonna mitmedimensioonilisust;- oskab hinnata realistlikke eesmärke töös erivajadustega isikutega;- on võimeline integreerima teadmisi ja oskusi suhetes riigi, perekonna ja üksisikuga;

Hindamine: Hindeline arvestus. Üliõpilane viib iseseisvalt läbi vaatluse erilisuse ja/või erivajaduste märkamiseks igapäevases elus ja toimingutes, mille esitab ettekandmiseks osaleb programmijärgsete teemade aruteludes seminarides, mis kujunevad grupitööna või õppejõu poolt pakutuna .

Vastutav õppejõud lekt Tiiu Tammemäe

Ingliskeelne nimetus

Differences in Society

Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

Keller, H. (1995) Minu elu lugu. Tallinn: Eesti Raamat Kuusisto, S. (2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev Kõrgesaar, J. (2002) Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ kirjastus Kõrgesaar, J., Veskiväli, E. (1987) Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu White, P. (2000) Elu pimedana Woolley, M (2000) Elu kurdinaLapsevanematele erivajadustega lastest I (2008), (koost M.Veisson) Lapsevanematele erivajadustega lastest II (2009), (koost M.Veisson) Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel, REKK, 2007

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

ÜRO deklaratsioon: Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. Salamanca deklaratsioon

UNESCO rahvusvaheline programm "Haridus kõigile" (Education for All: EFA), Eesti tegevuskava.

Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsioon: puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid

KAE6008 HARIDUSALASED SEADUSED JA REGULATSIOONID Maht 3 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: SEesmärk: Anda ülevaade Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadusandlikest

õigusaktidest, dokumentidest ja regulatsioonidest, mis käsitlevad erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning suunavad ja määravad hariduslike erivajadustega inimeste hariduse omandamist. Käsitleda Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi dokumente ja lepinguid ning anda ülevaade Eesti Vabariigis ratifitseerimata rahvusvahelistest lepingutest ja dokumentidest, milles käsitletakse erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning mida peetakse soovituslikult oluliseks järgida ka Eesti Vabariigis haridusalasest kontseptsioonist lähtudes.

Lühikirjeldus: Integratsioon ja kaasamine. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktid, dokumendid ja regulatsioonid, mis reguleerivad erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning on aluseks hariduslike erivajadustega inimeste hariduse määramisel ja suunamisel. Eesti Vabariigis ratifitseeritud ja ratifitseerimata seadused, dokumendid ja regulatsioonid, milles määratletakse õigused ja kohustused erivajadustega inimestele, sh nende õigused ja kohustused hariduse valdkonnas. Rahvusvaheline seadusandlus ja selle ratifitseerimine Eestis. Hetkeseis ja suunad seaduste väljatöötamisel ja rakendamisel. Seadusandlikke

Õpitulemused: - saadakse ülevaade integratsiooni ja kaasamise mõistetest ja olemusest ning nendest lähtumise olulisusest kaasaja tingimustes;- omandatakse teadmised ja analüüsioskus Euroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadusandlikest õigusaktidest, dokumentidest ja regulatsioonidest, mis käsitlevad erivajadustega inimeste õigusi ja kohustusi ning suunavad ja määravad hariduslike erivajadustega inimeste hariduse omandamist;- saadakse ülevaade ja analüüsioskus Eesti Vabariigis ratifitseeritud ja ratifitseerimata seadused, dokumendid ja regulatsioonid, milles määratletakse õigused ja kohustused erivajadustega inimestele, sh nende õigused ja kohustused hariduse valdkonnas;- omandatakse oskus töötada seadusandlikke õigusakte, dokumente ja regulatsioone sisaldavate andmebaasidega.Hindamine: Hindeline arvestus. Arvestuse aluseks on iseseisev töö Euroopa liidu ja Eesti Vabariigi seadusandlike allikatega ning vastavate regulatsioonide ja dokumentide esitamine koos analüüsiga; referaadi kirjalik koostamine ja suuline ettekandmine teemal Integratsioon ja kaasamine ( 7-10 lk) lk); osavõtt aruteludest; osavõtt õppetööst 75% ulatuses.

Vastutav õppejõud Urve Raudsepp-Alt (MA)


Legal Acts and Documents in Education

Eeldusaine:

Kohustuslik kirjandus:

Dakkari tegevuskava Haridus kõigile. (2000). Retained Lessons: Consolidated Declarations and Plan of Action of the Regional Conferences on Higher Education Held in Havana, Dakkar, Tokyo, Palermo and Beirut/drafted by the Executive Secretariat of the Steering Committee for the Preparation of the Wold Conference on Higher Education. Division of Higher Education, UNESCO. Paris: UNESCO.Drudy, S. (1984). Education, Class and Labour Force Entry. - International Journal of Sociology and Social Policy, 71, 174-77.Eesti haridusfoorum `99 lõppdokumendid. (2000). Tallinn: Haridusministeerium.Eesti haridusstrateegia. (1998). Eelnõu Õppiv Eesti: Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekanne Riigikogule: projekt: Tartu-Tallinn 19. veebruar 1998. Tallinn: Haridusministeerium.Eesti ja Euroopa Liit (ELIS). (2000). – Tallinn: Europrint.Eesti Vabariigi haridusseadus. (1992). - Riigi Teataja, I.Eesti Vabariigi lastekaitseseadus. (1992). – Riigi Teataja, I, 28, 370. 1996. – Riigi Teataja, I, 49, 953.Eesti Vabariigi põhiseadus. (1992). - Riigi Teataja, 26, 349.Euroopa sotsiaalharta (2000). – Riigi Teataja, II, 15, 93.Gray, B., Jackson, R. (2001). Learning Disability. London: Jessika Kingley Publishers.Gustavsson, G. (1996). Haridus kaasajal: Hariduse võimalustest ja tingimustest kaasajal. Tartu: Tõravere.Inimõiguste Ülddeklaratsioon. (1971). Vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Täiskogu poolt 10. dets. 1948. a. Stockholm: Eesti Rahvusfond. Uppsala: Arostyck. Kõrgesaar, J. (1996). Eriline õpilane ja tema probleemid. - A. Roode (koost). Eriline laps tavalises koolis täna ja homme. Tallinn: Avatud Eesti Fond, 32-36.Majandusliku Koostöö ja Arenduse Organisatsioon (OECD). (2000). Tallinn: EuroprintSinu õigused Euroopa Liidus. (2003). Euroopa Komisjoni delegatsioon Eestis ja Euroopa Liidu Infokeskus. Tõlge: Eesti Õigustõlke Keskus. Tallinn: Europrint.Skogen, K., Holmberg, J.B. (2004). Kohandatud õpe ja kaasav kool. Tallinn: Haridus- ja Teadusministeerium. El Paradiso.Theories of Inclusive Education a Students Guide. (2000). P. Clough ja J. Corbett (eds.). London Athenaeum Press.The Salamanca Statement and Framework for Action: on Special Needs Education: Adopted by the World Conference on Needs Education: Access and Quality. Salamanca, Spain, 7-10. June 1994/UNESCO.Theory and Practice. Jessica Kingsley Publishers. London and New York.Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. (1996). Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon: lühendatud ja kohandatud ÜRO Asenduskirjandus:

(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

KAE6041 ERIVAJADUSTE ALANE TERMINOLOOGIA JA KATEGOORIAD

Maht 3 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: S

Eesmärk: Humanistlikku maailmavaadet ja inimkäsitust väärtustava hoiaku kujundamine puuete kultuuriloolise klassifikatsioonide arengu reflekteerimise kaudu.Valmisoleku kujundamine erivajadustega inimeste probleemide ja diagnooside teadvustamiseks ja reflekteerimiseks; probleemide asjakohaseks sõnastamiseks; inimlikuks kohtlemiseks kutsealases tegevuses; negatiivse stigmatiseerimisvõimaluste teadlikuks vältimiseks.

Lühikirjeldus: Õppeaines käsitletakse kõrvuti ajaloolis-filosoofilise mõtteviisi kujunemisega erinevate puuete määratlemise aluseid vastavalt meditsiiniteaduse ja inimühiskonna arengule. Tutvutakse tänapäevaste puuete ja hälvete klassifikatsiooniga ning vajadusega luua hariduses sotsiaalne mudel ja jätta kõrvale puudest lähtuv mudel.

Õpitulemused: - oskus tõlgendada erinevate paradigmade tunnusjooni ajaloolisel taustal- oskus võrrelda klassifikatsioonide paradigmaatilisi erinevusi- suutlikkus esitada oma individuaalseid seisukohti juhtumipõhises analüüsis - oskus töötada erinevate erialaste infoallikatega ning analüüsida vastavat informatsiooni

Hindamine: Eksami sooritamiseks täidetakse terminoloogialane test; esitatakse ühe juhtumi analüüs.

Vastutav õppejõud Lektor Helin Puksand

Ingliskeelne nimetus Classification and Terminology on the Field of Special Needs

Eeldusaine: KAE6007Kohustuslik kirjandus:

Hallström (2000). Kaasamine. Kaasav Eesti. Lõppraport 2000. EVPIT-PHARE-LIEN Kikkas, K. (1998). Infotehnoloogiasõnastik eripedagoogidele. Tallinn: TTÜ Kirk, S.A., Gallagher, J.J. & Anastasiow, N. J. (2000). Educating Expectional Children. 9th edition. Boston, New York: Houghton Miffin CompanyKõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu:. TÜ Kirjastus Rogers, J. J. Glossary of Special Education Terms. Loyola University School of Education http://www.disabilityrights.org/glossary.htmShonkoff & Meisels (2000). Handbook of Early Childhood Intervention. Cambridge University Press


Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool 1995Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu: Tartu Ülikool Wright, P. W. D. & Wright, P. D. (2006). Glossary of Special Education and Legal Terms http://www.fetaweb.com/06/glossary.sped.legal.htm

KAL7008 DIDAKTIKA ALUSED

Maht 6 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 60 Õppesemester: K, S

Eesmärk: Tutvustada vastava kooliea õpilaste ealistest iseärasustest tuleneva õppeprotsessi spetsiifikaga, õppida õppetööd/õppeprotsessi planeerima ja organiseerima ning juhtima.

Lühikirjeldus: Didaktika mõiste, olemus, ringmudel, didaktika seos teiste ainetega. Õpikäsitlused, õppekava teoreetilised alused, õppekava didaktika osana. Didaktika põhi- ja kaasaegsed probleemid, deskriptiivne ja normatiivne didaktika. Didaktika üldised/klassikalised printsiibid. Õppetöö planeerimine, õpetusühik/õppetund, õppetunni eesmärgid, etapid. Õpetuse põhioskused. Õpetusmeetodid ehk tööviisid, nende valik ja eemärgid. Integratsioonipõhimõte. Teematervikutele tuginev õpetamine põhikooli (I astmel). Projektõpe. Hindamine.Iseseisev töö: tunnikava koostamine, näitvahendi tegemine ja esitamine teistele. Jaotmaterjali koostamine õppetöö individualiseerimiseks. Projektid valmivad paarilisega ja igaüks valmistab ette ning esitab 10–15 minutilise tunnilõigu, millest tehakse videofilm.

Õpitulemused: teadmised didaktika üldistest printsiipidest ja põhimõtetest; õppetunni eesmärgistamise, kavastamise ja analüüsimise oskus; õpetuse põhioskuste valdamine (suhtlemisoskus, sotsiaalse korra loomise ja säilitamise oskus

jne); õppetöö organiseerimise oskus; suutlikkus oma tööd analüüsida; teadmised ja oskused õppeainete integreerimiseks ning individualiseerimiseks;suutlikkus jälgida ja hinnata õpilaste arengut.Hindamine: Eksam, mis on kaheosaline - teoreetiline ja praktilised tööd (töölehed(juhendid), projekt ja videolõik).

Vastutav õppejõud Dotsent Anne Uusen

Ingliskeelne nimetus Basics of DidacticsEeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:.2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Riigi Teataja, 20, 869-1008

(1991-1999). Algõpetuse aktuaalseid probleeme III-VIII. Tallinn: TPÜ.Gagne, M. R., Driscoll, A. P. (1992). Õppimise olemus ja õpetamine. Tartu: TÜ.Kees, P. (1987). Õppemeetodid ja tunnetuse aktiviseerimine õpilaste teadmiste konstrueerimisel. Tallinn: ENSV Haridusministeerium.Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.Lindgren, H.C., Suter, W.N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: TÜ.


Koost. Aher, S., Kala, U.(1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn.Koost. Eisen, F. (1989). Valik Johannes Käisi töid: kodulugu, üldõpetus, loodusõpetus. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee.Leppik, J. (1997) Õppimine on huvitav. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.Mikk, J. (1991). Didaktika küsimusi. Loengukonspekt üliõpilastele. Tartu: TÜ.koost. Kuurme, T., Siim, E. (1991) .Aktiivõpe. Tallinn: Harjumaa Hariduse Arenduskeskus.Aebli, H. (1992). Opetuksen perusmuodot. Helsinki: WSOY.Hollingsworth, P. M., Hoover, K. H. (1991). Elementary Teaching Methods. Needham Heights: Allyn and Bacon. Lahdes, E. (1997). Peruskoulun uusi didaktiikka. Helsinki: Otava.

KAL7009 ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA ARENDAMINE


Eesmärk: Toetada riiklike ja kooli õppekavaalaste pädevuste kujunemist ning luua eeldused õpetajana kooli õppekava arendustöös osalemiseks.

Lühikirjeldus: Eesti Vabariigis haridussüsteem, haridustasemed ja õppekavad. Õppekava staatus ja ülesanded. Õppekava koostamise strateegiad. Õppekavad Eestis 1919 - 1940 ning riikliku õppekava arendustöö aastatel 1993 - 2002. Õppekavatöö kui pidev protsess. Õppekava õiguslik alus. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Võimetekohased õppekavad. Ametlik ja varjatud õppekava. Õppekava rakendamine. Kooliõppekava koostamine ja arendamine. Õpetaja roll kooli õppekava arendustöös.Iseseisev töö koosneb: kirjanduse läbitöötamine, rühmatööd, sh kooliõppekava üldosa koolikorraldusliku osa koostamine, praktilised kodutööd. Protsessipõhine õpe eeldab auditoorses töös osalemist.

Õpitulemused: -oskus kirjeldada Eesti Vabariigi haridussüsteemi, haridustasemeid ja vastavaid riiklikke õppekavu;- teadmised riiklike õppekavade koostamise põhimõtetest ning õppekavade arendustööst Eestis;- teadmised põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava koostamise lähtealustest, põhimõtetest ja ülesehitust;- teadmised kooliõppekava koostamise põhimõtetest ning õpetaja rollist kooliõppekava arendustöös;-oskus koostada riikliku õppekava üldosa alusel kooliõppekava koolikorralduslikku osa1. ja 2. kooliastmele; -suudab analüüsida kooliõppekava ülesehituse vastavust riiklikule õppekavale.

Hindamine: Eksam. Hindamine toimub protsessina kogu kursuse vältel. Arvestatakse osavõttu seminaridest, osalemist rühmatöödes, iseseisvate ülesannete täitmise sisukust ja vormistamise korrektsust. Kirjalik eksam kogu kursuse ulatuses. Lõplik hinne kujuneb kursuse jooksul tehtud töödest ja kirjaliku eksami tulemusest.

Vastutav õppejõud Lektor Airi Kukk

Ingliskeelne nimetus Design and Development of Curricula Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a määrus nr 56.Ruus, V.-R. (2003). Õppekava kui ajaloovabrik. Haridus, 2, 4-9.Õpetajale uuenenud riiklikust õppekavast. (2001). Tallinn: Haridusministeerium.Sarv, E.-S. (2001). Kooli arengukavast ja kooli õppekavast – vaade ühiskonnastamise aspektist. Tallinn: Haridusministeerium.Kooliõppekavast. (1999) Tallinn: Haridusministeerium.Foshay, A. W. (2000) The curriculum. Purpose, Substance, Practice. Columbia University: Teachers Collage Press.Läänemets, U. (1995). Hariduse sisu ja õppekavade arengust Eestis. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut.Koost. Kulderknup. E. (2004). Õppe- ja kasvatustööst I kooliastmes. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.


Eesti Vabariigi haridusseadusPõhikooli ja gümnaasiumiseaduskoost. Ruus. V. (1994). Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldalused. Tallinna Pedagoogikaülikool.Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a määrus nr 56.Salumaa, T. (1997). Õppekavatöö koolis I. Tallinn: Haridusministeerium.

KAL7025 EMAKEELEDIDAKTIKA I

Maht 5 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 50 Õppesemester: K

Eesmärk: Kujundada eeldused kaasaaegsete emakeeleõpetuse põhimõtete mõistmiseks ja rakendamiseks ning oskused kuulamise ja rääkimise tunniosade kavandamiseks ja organiseerimiseks.

Lühikirjeldus: Emakeele didaktika aine, erinevad alused, põhimõtted ja suunad emakeele õpetamisele. Keele olemus ja struktuur, keele klassifitseerimine, keelelise suhtlemise osaoskuste integratsioon. Keelevalmiduse arendamine. Kuulamise (erinevad) definitsioonid, kuulamise tähtsus. Kuulamisraskustega laps klassis. Kuulamise organiseerimine klassis. Rääkimise programmi põhilised komponendid ja faktorid, mida peab teadma selle koostamiseks. Suulise keelekasutuse funktsioonid. Kuulamise ja rääkimise õpetamise seostamine (ilu)kirjandusega.Iseseisev töö: Kuulamistegevuste planeerimine ning läbi viimine. Kuulamistunniosa kavandamine õppekirjanduse põhjal. Rääkimistunniosa kavandamine õppekirjanduse põhjal (esitatakse ka kirjalikult). Loo etendamiseks sobilike palade otsimine. Nukulavastuse esitamine rühmatööna (rekvisiidid, nukud jne). Rühmanäidendis osalemine.

Õpitulemused: teab emakeele õpetamise erinevaid lähenemisi ja kaasaegseid põhimõtteid; tunnetab emakeel olulist rolli ja kasutamispõhise õpetamise olulisust; oskab koostada ja organiseerida tekstist, teemast ja keelekasutamisolukorrast lähtuvaid

kuulamise ja rääkimise ülesandeid.

Hindamine: Arvestus. Koostatakse tunnikava ja tekstipõhised kuulamis- ja rääkimisülesanded.


Ingliskeelne nimetus Didactics of Mother Tongue I

Eeldusaine: KAL7008 Didaktika alused

Kohustuslik kirjandus:. Hage, M. (1994) Kõnelema. Tallinn: Koolibri.Hiie, E., Talts, L. (1997). Algõpetuse aktuaalseid probleeme VI, teadustööde kogumik, lk 74-89. Tallinn: TPÜ Kirjastus.Leiwo, M. (1993). Lapse keeleline areng. Tallinn.Müürsepp, M. (1997). Kuidas algklassiõpilased teadvustavad oma keelelisi oskusi. Algõpetuse aktuaalseid probleeme IV. Tallinn: TPÜ Kirjastus.Müürsepp, M., Uusen, A. (1998) Meie keel 3. Õpetajaraamat. Tallinn: Koolibri.Uusen, A. (2002). Emakeele õpetamisest. Klassiõpetajatele. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Emakeele õppekomplektid erinevatelt autoritelt ja erinevatelt kirjastustelt I-VI.


Hirsh, G. I. (1998). Kõnele vabalt ja veenvalt. Tallinn: Huma.Pajupuu, H. (1995). Eestlaste ja soomlaste kõnekäitumiste tagamaadest. Keel ja Kirjandus, 11, 767-776.Sari "Lapse kasvukeskkond Eestis ja Soomes" - emakeelega ja selle õpetamisega seotud artiklid. Eisele, B. (1991). Managing the Whole Language Classroom. California: Creative Teaching Press.Donoghue, M. (1991). The Child and the English Language Arts. U. S. A.: WCB.Hennings, D. G. (2000). Communication in Action. 7th Edition. USA: Houghton Mifflin Company.Sarmavuori, K. (1993). Äidinkielen opetustieteen perusteet. – Äidikielen Opetustieteen Seuran Tutkimuksia 8. Helsinki: Yliopistopaino

KAL7026 EMAKEELEDIDAKTIKA II


Eesmärk: Kujundada teoreetiline taust kirjutamise ja lugemise õpetamise põhimõtete kohta ning omandada praktilised juhendid ja konkreetsed võtted kirjutamis- ja lugemisoskuse arendamiseks. Teadvustada, mida, miks, millal ja kuidas õpetada. Eesmärgiks on ka üliõpilaste oma aktiivsus teooria ja praktika seostamisel ning valikute/järelduste tegemisel.

Lühikirjeldus: Lugemise definitsioonid/lugemise mõiste, lugemise olemus. Lugemise õpetamise printsiibid. Peamised lugema õpetamise strateegiad. Kirjutamise definitsioonid/mõiste. Kirjutamise eesmärgid ja tekstiliigid. Kirjutama õpetamise meetodid, erinevad lähenemised kirjutamisele. Kirjutamisprotsessil põhinev õpetusviis. Grammatika õpetamine avatult ja varjatult. Kirjalikud kommunikatiivsed tegevused/ülesanded klassis. Põhikooli I ja II astmel käsitletavad tekstiliigid ja keeleõpetuslikud teemad, nende õpetamine uue õppekava põhimõtetest lähtuvalt. Ajalehtede ja teiste massikommunikatsioonivahendite kasutamine emakeele õpetamisel. Iseseisev töö: Kirjutamise seminari kava koostamine. Ühe grammatikateema õpetamise kava (lähtudes tekstist või situatsioonist). Õpilaste kirjalike tööde hindamine, analüüsimine. Kirjatehnika harjutamine. Kolme põhjaliku tunnikava tegemine.

Õpitulemused: mõistab kirjutamise ja lugemise laiemat tähendust; omab isiklikku veendumust toimivast lähenemisest kirjutamise ja lugemise õpetamisele; oskab luua stsenaariumiga kirjutamisülesandeid tekstist, suhtlusolukorrast või teemast

lähtuvalt; suudab jälgida ja hinnata õpilaste kirjutamis- ja lugemisoskuse arengut erinevatest

vaatenurkadest lähtuvalt; oskab keelelise suhtluse osaoskusi siduda tervikkeeleks.

Hindamine: Eksam. Hinnatakse tekstide kohta koostatud tunnikavasid.


Ingliskeelne nimetus Didactics of Mother Tongue II

Eeldusaine: Emakeeledidaktika I

Kohustuslik kirjandus:. Hiie, E. (1993). Mõtle ja jutusta. Tallinn: Koolibri.Müürsepp, M. (1996). Meie keel 2. Õpetajaraamat. Tallinn: Koolibri.Müürsepp, M. (1998) Laps on hakanud lugema Tallinn: Haridustöötajate koolituskeskus.Müürsepp, M., Uusen A. (1998). Meie keel 3. Õpetajaraamat. Tallinn: Koolibri.Uusen, A., Müürsepp, M., Mägi, E. (1995). Hakkame lugema ja kirjutama. Lk 4-24. Tallinn: Haridustöötajate Koolituskeskus.Uusen, A. (2002). Emakeele õpetamisest. Klassiõpetajatele. Tallinn: TPÜ Kirjastus.Uusen, A. (2006). Kirjutamisest ja kirjutama õpetamisest. Tartu: Atlex.


Müürsepp M., Hiie E. (1990). Emakeele lugemisõpetus 3. ja 4. klassis. Tallinn: Valgus.Bright, R. (1995). Writing Instruction in the Intermediate Grades: What Is Said, What Is Done, What Is Understood. Newark, Delaware: IRA Publications.Dahl, K. L., Farnan, N. (2000). Childrens´s Writing: Perspectives From Research. Newark, Delaware: IRASIX-TRAIT Analytical Writing Assessement: Scoring Guide (Rubric). http://www.nwrel.org/assessment/toolkit98/traits/index.html, 16.08.2005

KAL7027 MATEMAATIKADIDAKTIKA I


Eesmärk: Kujundada matemaatikadidaktika alased pädevused tööks klassiõpetajana. Anda ülevaade matemaatikadidaktika teoreetilistest alustest ning laiendada teadmisi ja oskusi õpetamaks matemaatikat põhikooli esimesel ja teisel astmel.

Lühikirjeldus: Matemaatikadidaktika struktuurist. Matemaatika põhimõistete (hulk, seos, arv jm) kujundamine. Põhitegevused algklassimatemaatikas: järjestamine, rühmitamine jm. Matemaatikakursuse sisu ja planeerimine, õppemeetodid ja-vahendid. Matemaatikatund ja mängu osa matemaatika õpetamisel. Arvudeõpetus 10-ni, 20-ni, 100-ni, 1000-ni ja liitmine, lahutamine, korrutamine ning jagamine õpitud arvuvaldkonnas. Peastarvutamisoskuse arendamine. Naturaalarvud miljonini ja kirjaliku liitmise, lahutamise, korrutamise ning jagamise algoritmid. Murrud algklassides. Geomeetria õpetamise põhimõtted. Probleemülesannete lahendamisest, õpilaste aktiviseerimisest matemaatikatunnis. Erinevate tööviiside rakendamine. Iseseisev töö koosneb kirjanduse läbitöötamisest, iseseisvatest rühmatöödest, tunnikonspektide koostamisest ja õpimapi komplekteerimisest.Protsessipõhine õpe eeldab osalemist auditoorses töös.

Õpitulemused: - teadmised matemaatikadidaktika teoreetilistest alustest;- teadmised matemaatika sisust ja õpetamise metoodikast; - oskused matemaatikatundi planeerida, konspekti koostada ning tehtut praktikas realiseerida.

Hindamine: Arvestus

Vastutav õppejõud Dotsent Helle Sikka


Didactics of Mathematics IEeldusaine: KAL7008 Didaktika alusedKohustuslik kirjandus:

Belials, K. (2003). Matemaatika 1. klassile. Õpetajaraamat I ja II osa. Tallinn: Avita.Kaasik, K.,Lepmann, L.(2002). Väike metoodikaraamat II kooliastme matemaatikaõpetajale. Tallinn: Avita.Noor, E.(1998). Matemaatika I-II klassile. Õpetajaraamat. Tallinn: Koolibri.Piht, S.(2004). Matemaatika 2. klassile. Õpetajaraamat. Tallinn: Avita.


Ikäheimo, H.(1994). Iloa ja ymmärrystä matematiikkaan. Helsinki: Hakapaino OY.Koponen, R.(1992). Matematiikan didaktiikkaa luokanopettajille. Jyväskylä: Atena Kustannus OY.Piaget, J.,Szeminska, A.(2002). Arvumõiste kujunemine lapsel. Prantsuse keelest tõlkinud Kees, P., eessõna Monakov, A. Tallinn: TPÜ Kirjastus.Gustierrez, A., Boero, P. (2006). Handbook of Research on the Psychology of Mathematics Education. Rotterdam: Sense Publishers.Haylock, D. (2006). Mathematics Explained for primary teachers. London jt.: SAGE Publications.

KAL7030 MATEMAATIKADIDAKTIKA II


Eesmärk: Kujundada matemaatikadidaktika alased pädevused tööks klassiõpetajana. Anda teadmised ja oskused õpetamaks matemaatikat põhikooli teises astmes.

Lühikirjeldus: Naturaalarvud miljardini ja neli tehet selle arvuhulga piires. Tekstülesannete koostamine, analüüs ja lahendamine. Harilikud – ja kümnendmurrud 5.-6. klassis ning tehted nendega. Protsentarvutus. Geomeetrilised konstruktsioonid 5.-6. klassis. Suurused ja mõõtmine: pikkus, mass, maht jm. Õpiraskused matemaatikas ja nende ennetamine.Iseseisev töö koosneb kirjanduse läbitöötamisest, iseseisvatest rühmatöödest, tunnikonspektide koostamisest.Protsessipõhine õpe eeldab osalemist auditoorses töös. Õpitulemused: - teadmised matemaatika sisust ja õpetamise metoodikast teisel kooliastmel;- oskus tundi planeerida, praktiliselt realiseerida ja analüüsida.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud Dotsent Helle Sikka


Didactics of Mathematics II

Eeldusaine: KAL7027 Matemaatikadidaktika I

Kohustuslik kirjandus:

Kaasik,K.,Lepmann,L.(2002). Väike metoodikaraamat II kooliastme matemaatikaõpetajale. Tallinn: Avita.Kaasik,K jt.(1995). Metoodiline juhend ja mõningad lisamaterjalid õpetajale. Tallinn: Avita.


Butterworth,G.,Harris,M.(2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu. TÜ Kirjastus.Ikäheimo,H.(1997).Iloa ja ymmärrystä matematiikkaan. Helsinki: Hakapaino OY.Koponen,R.(1992). Matematiikan didaktiikkaa luokanopettajille. Jyväskylä: Atena kustannus OY.Haylock, D., Thangate, F. (2007). Key Concepts in Teaching Primary Mathematics. Los Angeles jt.: SAGE Publications.Maasz, J., Schloeglmann (koost.) (2006). New Mathematics Education Research and Practice.Rotterdam: Sense Pulishers.

KAE6042 KOGNITIIVSETE JA SENSOMOTOORSETE ISEÄRASUSTE VÄLJASELGITAMINE


Eesmärk: Kujundada valmisolek kognitiivse arengu erisuste märkamiseks ning arengut soodustavate õpitingimuste loomiseks.

Lühikirjeldus: Tutvutakse kognitiivse psühholoogia alustega - võimed, nende mõõtmine, sellest järeldamine. Informatsiooni töötlemine õpilase poolt kui mäluprotsess; unustamise "normaalsusest" arusaamine. Kognitiivsete erinevuste mõõtmine, testimine ja järeldamine klassitööks; erivõimete, huvide ja isiksusliku kohandumise mõõtmine.

Õpitulemused: - tunneb kognitiivse arengu põhijooni ning häireid/erisusi- tunneb kognitiivse arengu uurimise põhilisi meetodeid ning oskab valida ja

kasutada konkreetses olukorras sobivaid meetodeid õppijate individuaalsete erisuste välja selgitamiseks

- oskab analüüsida kognitiivse arengu uurimisel saadud andmeid ja esitada tulemusi

oskab valida meetodeid ja võtteid kognitiivse arengu toetamiseks Hindamine: Eksam: kognitiivsete ja sensomotoorsete protsesside uurimisvahendite mapi koostamine; juhtumianalüüs koos kasutatud uurimisvahendite loeteluga; 10 küsimusega test

Vastutav õppejõud lektor Kadi Lukanenok


Diagnozing Cognitive and Sensomotorical Differences


Allik, J., Luuk, A. (1981). Nägemispsühholoogia. Tallinn: ValgusGould, S. J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. Tallinn: VarrakSmith, P., K., Cowie, H., Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.Tereping, A.-R. (1988). Kuulmispsühholoogia. Tallinn: ValgusTulving, E. (1994). Mälu. Tallinn: Kupar

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse

Erialane teaduskirjandusÕppimine ja õpetamine koolieelses eas (2007). Koost: Kikas, E. Tartu: Atlex.

Cognition, brain, and consciousness: introduction to cognitive neuroscience / edited by Bernard J. Baars, Nicole M. Gage. Elsevier, 2007

Cognitive diagnostic assessment for education: theory and applications (2007). Toim: Jacqueline P. Leighton, Mark J. Gierl. Cambridge : Cambridge University Press

KAE6043 KÕNE- JA KEELEALASED RASKUSED. DÜSLEKSIA OLEMUS KOOLITASANDIL


Eesmärk: Luua võimalused süsteemsete teadmiste saamiseks kõne- ja keelepuuetest ning nende seotusest düsleksiaga; toetavate õpetamisstrateegiate omandamiseks töös lugemisraskusega/düsleksiaga õpilasega

Lühikirjeldus: Arengulised häired, spetsiifiline kõne- ja keelepuue, õpiraskused: lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskus. Lugemisraskuse/düsleksia erinevad käsitlused ja tasandid. Lugemisraskuse/düsleksia kaasaegseid seisukoht. Lugemisraskusega/düsleksiaga õpilase toetamine. Võrgustikutöö ja selle loomine lugemisraskusega õpilase toetamiseks.

Õpitulemused: üliõpilane:- omab ülevaadet erinevatest kõne- ja keelehäirete ning düsleksia käsitlustest- oskab hinnata düsleksia esinemist ning vastavat riski - oskab valida ja rakendada vastavaid sekkumisstrateegiaid- mõistab koostöö olulisust töös lugemisraskusega/düsleksiaga õpilasega

Hindamine: Eksam. töövahendite komplekti koostamine ja demonstreerimine rühmatöö või ind tööessee „Mina düsleksiaga õpilase õpetajana“ ind töö ettekande koostamine ja esitamine rühmatöö

Vastutav õppejõud lektor Kadi Lukanenok


Speech and Language Difficulties. Dyslexia.Eeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

Bernstein, D. K., Tiegerman-Farber, E. (2002). Language and communication. Allyn and BaconFitzgibbon, G., O'Connor, B. (2002). Adult dyslexia : a guide for the workplace. Chichester: Wiley Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu ÜlikoolKarlep, K. (2003). Kõnearendus. Tartu: Tartu ÜlikoolLeiwo, M. (1993). Lapse keeleline areng. TallinnLogopeedia alused. (1975) /Toim. T. Espe. Tartu: Tartu ÜlikoolReid, G. (2004). Dyslexia. A practitioners handbook. John Wiley&SonsRHK 10. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsion. (1992).Ward, S. (2000). Terane laps. Tallinn: Valgus

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab

Moody, S. (2004). Dyslexia : a teenager's guide. London: VermilionSnowling, M. J. (2003). Dyslexia. Malden: Blackwell Publishers

KAE6046 ÕPPIMINE LÄBI KIRJUTAMISE, LUGEMISE, MÕTLEMISE JA TEGEVUSE


Eesmärk: Valmisoleku kujunemine iseseisvalt mõelda, lugeda, kirjutada ja argumenteerida oma seisukohti. Valmisolek luua vastavatel teadmistel põhinevat iseseisvat ja kriitilist mõtlemist toetavat õpikeskkonda koos sobivate õppematerjalidega.

Lühikirjeldus: Kriitiline lugemine, kirjutamine, argumenteerimine. Iseseisvat mõtlemist toetav õpikeskkond ja selle kujundamine. Meetodid ja strateegiad lugemis- kirjutamisoskuse ja tegevuste kujundamiseks. Õppematerjalide koostamine.

Õpitulemused: - oskus koostada kriitilist lugemis-, kirjutamisoskust arendav õppematerjal - teadmised veenvatest argumenteerimisviisidest - oskus kirjeldada, rakendada erinevaid strateegiaid

Hindamine: Arvestus. Õppematerjalide analüüs ja koostamine lugemise ja kirjutamise kujundamiseks valitud eagrupis.

Vastutav õppejõud

Pilvi Kula (PhD)


Learning Through Writing, Thinking and Activities


Aher, S., Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn. McLaughlin, M. Vogt, M.-E. (Ed) (2000). Creativity and Innovation in Content Area Teaching. Christopher-Gordon Publishers. Pollard, A. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu Ülikool.

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab

Kuurme, T., Siim, E. (1991) Aktiivõpe. Tallinn, Harjumaa Hariduse Arenduskeskus.Allan, K. K. & Miller, M. S. (2000). Literacy and Learning. Houghton Mifflin Company.

KAE6047 EMAKEELEALASTE RASKUSTE ÜLETAMINE


Eesmärk: Toetada valmisoleku kujunemist:- pidevaks koostööks emakeele raskustega õpilastega; - pidevõppeks erinevate infoallikate otsimisel ja info mõtestamisel, mis annavad

ülevaateid lugemis- ja kirjutamisraskuste olemusest, põhjustest ja efektiivsetest sekkumisstrateegiatest.

Lühikirjeldus: Lugemis- ja kirjutamisraskuste olemus, põhjused; lugemis- ja kirjutamisraskuste koht õpiraskuste klassifikatsioonis, seos muude õpiraskustega; lugemis- ja kirjutamisraskuste avaldumine erinevates vanusegruppides; lugemis- ja kirjutamisraskuste avastamine; õpetaja võimalused lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste õpetamiseks.

Õpitulemused: - oskab kirjeldada ja analüüsida emakeelealaseid raskusi õpilasel- tunneb raskuste kujunemise bio-psühho-sotsiaalseid tegureid- suudab integreerida eriallikate informatsiooni ühtseks tervikuks- tunneb raskuste prognoosimise, ennetamise ja ületamise põhimõtteid kui protsessikeskset lähenemisviisi.

Hindamine: Eksam. Õppematerjalide koostamine.

Vastutav õppejõudPilvi Kula (PhD)


Managing with Mother Tongue Difficulties

Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:

Bjorneboe, J. (1996). Jonas. Librarius Doman. G. (1992 ). Kuidas väikelast lugema õpetada. Tallinn: Katherine Hint, M. (1978). Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Valgus. Kivi, L. & Roosleht, M. (2000). Kuidas arendada lugemisvalmidust lasteaias. Tartu Õim, H. (1974). Semantika. Tallinn: Valgus.


Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu: Tartu Ülikool Karlep, K. (2003). Kõnearendus. Tartu: Tartu Ülikool Reid, G.(1989). Dyslexia. Apractitioner`s Handbook. Wiley

KAE6048 MATEMAATIKAALASTE RASKUSTE ÜLETAMINE


Eesmärk: Luua võimalused teadmiste ja oskuste kujunemiseks multisensoorsest lähenemisest düskalkuulia korral. Lühikirjeldus: Matemaatikaalase õpiraskuse olemus. Probleemi struktuur; probleemi uurimise põhjused, suunajad, väljundprobleem. Aju neurofüsioloogiline taustsüsteem ja selle arvestamine töös matemaatiliste õpiraskustega õpilastega. Matemaatika kui aine õpetamise osaoskuste järjestamise seisukohast lähtudes. Erinevate matemaatiliste õpiraskuste avaldumine erinevate psüühiliste protsesside häirete korral. Matemaatiliste õpiraskuste selgitamine – kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs. Matemaatika õpetamise hierarhiline süsteem: liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise õpetamise hierarhiline süsteem. Matemaatika õpetamise erididaktika. Tekstülesannete õpetamise erididaktika. Õpitulemused: - omandatakse teadmised aju neurofüsioloogilisest taustsüsteemist ja selle arvestamise vajadusest töös matemaatiliste õpiraskustega õpilastega- omandatakse teadmised ja oskused matemaatiliste õpiraskuste selgitamiseks - omandatakse teadmised ja praktilised oskused matemaatika õpetamise erididaktikast

Hindamine: Eksam. Matemaatiliste õpiraskustega õ pilaste kirjalike tööde vigade analüüsi esitamine; õpimapi koostamine ühe matemaatilise teema õpetamiseks; osalemine õppetöös 75%.

Vastutav õppejõud Irja Rebane (MA)


Basic Help to Dyslexics in Mathematics Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:

Cartwright, C. (2002). Profounded and Multiple Learning Difficulties.

Henderson, A. & Miles E. (2003). Basic Topics in Mathematics for Dyslecs.Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse

Tallinna Pedagoogikaülikool. (2003).Valik ülddidaktika termineid. TPÜ KirjastusReynolds, M. C. & Birch, J. W. (1988). Adaptive Mainstreaming. London & New York: Longman

KAE6004 ERINEVATE ÕPPIMIS- JA ÕPETAMISSTRATEEGIATE

ARENDAMINE

Maht: 4 EAP Orienteeruv kontakt-tundide maht: 40

Õppesemester: K E

Eesmärk Väärtustava hoiaku kujundamine õppija autonoomia; individuaalse õpistiili; erinevate õpivajaduste väljaselgitamisel ja arvesse võtmisel; õpistrateegiate kujundamine praktiliseks tegevuseks.

Aine lühikirjeldus:(sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Efektiivse õppe korraldus vastavalt individuaalsetele vajadustele. Strateegiad, mis töötavad kõikide õppijate huvides. Õpilaste tundmaõppimine, õpetuse kohandamine iga õppija huvides - nn. sõltumatu tase, selgituste tase, ärevuse tase, koosõppimise tase, enesehinnangu tase. Metakognitiivne õppimine - teadmine, mida ma tean. Individuaalse vaatluskava koostamine. Erinevate õpivajaduste strateegiate sõnastamine ja metakognitiivsed strateegiad.

Loenguid toetab iseseisev töö (erinevate materjalide lugemine ja reflekteerimine) veebikeskkonnas, kus on võimalik kriitiliselt ka ennast ning teisi hinnata ja reflekteerida.

Õpiväljundid üliõpilane -omab süsteemset teoreetilist ülevaadet õpi- ja õpetamisstrateegiatest ja nende arendamisest - tunneb õpilase individuaalsete õpitahkude tundmaõppimise erinevaid meetodeid; tunneb õpetuse kohandamise võtteid. -oskab teoreetilisi õppimis- ja õpetusstrateegia-alaseid teadmisi iseseisvalt praktilises õpetamissituatsioonis kohandada ja vajadusel sellealast informatsiooni leida ja analüüsida-oskab ja on valmis tegema ainete lõimumise alast koostööd ja oma teadmisi kolleegidega jagama ja arendama-suhtub sallivalt ja väärtustavalt erinevatesse õppimiskultuuridesse-oskab näha õpetamis- ja õppimisstrateegiaid interdistsiplinaarselt

Hindamismeetodid Eksam

Õppejõud Anu Carlsson (MA)


Different Learning and Teaching Strategies

Eeldusaine -

Kohustuslik kirjandus

Käis, J. (1935) Isetegevus ja individuaalne tööviis.

Asenduskirjandus(üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa)

Inclusion Strategies.THAT WORK! /Research-based Methods for the Classroom. (2004).

KAE6018 ÕPETUSE DIFERENTSEERIMINE JA ÕPPEKAVA ADAPTEERIMINE


http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=1985&subAction=CourseData&Language=2&ID_AINE=76467&ID_SEM=&ID_SEM1=&SearchString=KAE&ID_TEAD=&ID_OSAK=&ID_TOOL=&Limit=0&ID_SEM_SELECT=&ID_KEEL=

Eesmärk: Valmisoleku kujundamine probleemide lahendamiseks kaasava hariduse kontekstis suundumusega praktiliste lahenduste otsimisele hariduses. Valmisoleku kujundamine kutsealasteks pädevusteks; olemasolevate õpitingimuste teadavustamiseks; konstruktiivseks lähenemiseks vajaduste ja võimaluste hindamisel ja muutmisel eri- ja tavaõpetuse lähendamise põhimõttest lähtudes.

Lühikirjeldus: Õpetuse diferentseerimise mõiste, seos õppimisteooriatega. Õpetuse diferentseerimise liigid, filosoofia. Õpetuse diferentseerimine ja praktiline õppetöö. Individuaalse arengupotentsiaali kaardistamine vaatluskavades (tutvumine näidistega). Õpetuse individualiseerimise astmed. Eripedagoogilise sekkumise vajadus ja võimalused õpetuses. Nõustamine ja protsessidiagnostika kui dünaamiline süsteem. Tugiteenused, infovahetus. Koostöövõrgustiku ülesehitamine organisatsioonis. Efektiivse õpetuse struktuur ja selle organiseerimise eeldused, vormid, võimalused tervikus (koolis). Eriõpetuse ühitamine tavaõppega abistamaks erivajadustega õpilase sujuvamat üleminekut ühest kooliastmest teise, hindamisel, kooli lõpetamisel, orienteerumisel elukutsele, ületamaks puberteedieaga kaasnevat arengukriisi.

Õpitulemused: üliõpilane:- oskab määratleda HEV eriõppe vajaduse astet; individuaalse õppekava tüüpi;- tunneb IÕK koostamise ja rakendamise üldisi põhimõtteid erinevates kontekstides; institutsionaalseid spetsiifikaid; - tunneb avatud õpetuse erinevaid vorme, süsteemitöö lähtekohti, protsessikeskse diagnostika põhimõtteid, juhtumipõhise lähenemisviisi põhimõtteid, koostöö printsiipe;osk - oskab formuleerida, presenteerida ja argumenteerida asjakohaseid seisukohti oma individuaalsest seiskohast lähtuvalt.

Hindamine: Kirjalik eksam. Eksamile pääsemise eelduseks on eelnevalt esitatud kirjatööd. Hindamisel võetakse aluseks tervikkursuse ulatuses saadud materjali mõtestatud kasutamise oskus ja selle esitamise loogilisus.

Vastutav õppejõud lekt Tiiu Tammemäe

Ingliskeelne nimetus Diferentation and Adaption of Curricula and LearningEeldusaine: -Kohustuslik kirjandus:

European Agency for development in Special Needs Educationelektroonilised materjalid (eestikeelsed) www.e-agency.orgIÕK koostamise ja rakendamise juhend www.ut.ee/curriculum/HEV/IndividuaalneEuropean Agency for development in Special Needs Educationelektroonilised materjalid (ingliskeelsed)


Leino, M. (1996) Probleemne laps tavakoolis. TallinnNeuhaus, C. (2001) Hüperaktiivne laps. Tallinn: KunstPretis, M. (2005) Frühförderung planen, durchführen, evaluieren

KAE6050 DRAAMA JA SÕNAKUNST TOETAVA TEGEVUSENA

Maht 3 EAP Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: S, K

http://www.ut.ee/curriculum/HEV/Individuaalne

http://www.e-agency.org/

Eesmärk: Luua võimalused praktiliste oskuste omandamiseks õpiraskustega laste kommunikatsiooni ja suulise väljenduse edendamisel.

Lühikirjeldus: Tegevused, mis aitavad mõista inimsuhteid, tundeid ja iseennast - dialoogid, koostegevus, muutustega toimetulek, sõna, liikumise ja muusika seostamine; ilmeka lugemise treening; dramatiseerimine ja lavastamine.

Õpitulemused: üliõpilane:- omab teadmisi kommunikatsiooni ja suulise eneseväljenduse kohta- oskab valida võimetekohast materjali draamategevuste jaoks erivajadustega lastega / õpilastega- omab praktilist kogemust lastelavastuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Hindamine: Arvestus. Kahe praktilise töövahendi koostamine - dramatiseering, dialoog, peokava, ringiaeg vms.

Vastutav õppejõudA. Carlsson (MA)


Drama and Non-musical Production on the Remedial Education

Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:

Slavin, R., Karweit, N., Madden, N. A. (1989). Effective Programs for Students at Risk. Boston: Allyn and Bacon.Ward, S. (2000). Terane laps. Tallinn: Varrak


Pinker, S. (1999).Words and rules. Basic BooksMcLaughlin, M. Vogt, M.-E. (Ed) (2000). Creativity and Innovation in Content Area Teaching. Christopher-Gordon Publishers.

KAE6051 MÄNG JA LIIKUMINE TOETAVA TEGEVUSENA


Eesmärk: Kursuse läbimise tulemusena kujunevad üliõpilastel teadmised erinevatest lapse arengu- ja mänguteooriatest, mängu käsitlusest läbi aegade ja tänapäeval ning mängu tähtsusest lapse arengus. Kujuneb valmisolek märgata ja toetada erivajadustega lapsi neile sobivate mängude ja liikumisülesannete kaudu.

Lühikirjeldus: Arengu- ja mänguteooriad. Ülevaade mängu käsitluse muutumisest läbi ajaloo. Mängu tähtsus lapse arengus. Multisensoorne sihiteadlik tegevus kui õpiraskuste ennetamine. Liikumise ja mängu elemendid igapäevases koolielus emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste omandamise toetamiseks. Koordinatsiooni- ja kehatunnetuse harjutused, kuulamise, imiteerimise, musitseerimise, grupi- ja üksiketenduste ettevalmistamine kui osa toetvast ja korrigeerivast tegevusest.Õpitulemused: üliõpilane:- omab ülevaadet erinevatest arengu- ja mänguteooriatest;- oma teadmisi mängu tähtsusest lapse arengus ja võimalustest toetada laste arengut mängu kaudu;- omab ülevaadet erinevatest liikumisülesannetest ja mängudest; - omab teadmisi vastavate arendusprogrammide koostamisest ning oskab neid

Hindamine: Arvestus. Kahe kogumiku: sõnaliste ja liikumisalaste mängude kogumike koostamine, mängukogumike esitamine koos metoodiliste juhenditega.

Vastutav õppejõudLektor Jarmo Karing


Play and Movement as Supportive Activity in Remedial Education Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:

Einon, D. (2004). Mängime & õpime. Varrak Gurian, M., Ballew, A. C. (2003). Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. El Paradiso. Haberl, H. (1994). Montessori-Pädagogik. Wien: Jugend und Volk Laps ja lasteaed. (2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: Atlex


Lugemismängud. (2007). Koost. Lukanenok, K. & Tammemäe, T. Koolibri.Isop, E. (1987). Mängime. Tallinn

KAE6054 ÕPIABI PRAKTIKA KOOLIS


Eesmärk: Luua võimalus teadmisi ja oskusi rakendada, uue kogemuse saamiseks seoses praktilise tegevuse ja juhendajapoolsete soovitustega.

Lühikirjeldus: Praktika sooritatakse pikemaajalist kogemust omavates koolides, kus eeskujuna nähakse õpiabirühma eeskirjadekohast loovat tegevust. Praktika sooritatakse nii nooremate 1. -2. klass kui vanemate 6. - 8.-klass õpilaste juures.Praktika käigus valmivad õppevahendid, mis üliõpilase valikul on kas matemaatika, emakeele, muusika, liikumise vms. alalt. Praktikant tutvub koolis õpiabirühma töökorraldusega - tunniplaanid, ruumid, koostöö kolleegide ja vanematega.

Õpitulemused: üliõpilane: omab tunnivaatluse oskusi; oskab kriitiliselt hinnata õpiabitundi õpiabi vajavate õpilaste seisukohalt; omab kogemust õpiabitunni planeerimisest ja läbiviimisest ja analüüsimisest;- omab meeskonnatöö kogemust õpiabi vajavate õpilaste probleemide lahendamisel.

Hindamine: Arvestus. Üliõpilane esitab nõuetele vastava praktika kokkuvõtte, 2 omavalmistatud õppevahendit.

Vastutav õppejõud

A. Carlsson (MA)


School Practice on Remedial Education Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:

Skogen, K. & Holmberg, J. B. (2004). Kohandatud õpe ja kaasav kool. El ParadisoDean, J. (1996). Managing Special Needs in the Primary School


Reynolds, M. C. & Birch, J. W. (1988). Adaptive Mainstreaming. London & New York: Longman