pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ... · pandivere koostööpiirkonna...

Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arendamise strateegia aastateks 2005-2014

Valminud koostöös: Laekvere, Rakke, Avanduse, Väike-Maarja vald, Tamsalu linn ja vald ning TÜ Pärnu kolledž

Väike-Maarja 2004


Ühise turismipiirkonna tunnuslause:

PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL

2


SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT ....................................................................5

Piirkonna üldiseloomustus .........................................................................................................5 Piirkonna kättesaadavus.............................................................................................................9 Looduslikud ressursid ..............................................................................................................10 Aktiivsed tegevused .................................................................................................................10 Kultuuri- ja ajalooressursid ja üritused ....................................................................................11 Turismispetsiifilised ja toetavad teenused ...............................................................................11

ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS.........................................................................................13 Suundumused Euroopa ja Eesti turismiturul............................................................................13 Konkureerivate piirkondade analüüs .......................................................................................15 Hetkel Pandivere koostööpiirkonda külastavate klientide portfoolio ......................................17 Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused ...................................................18 Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused...................................19 Tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüsi tulemused...................................................19

ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2005-2007..............................................................22 Arenguvisioon ja –eesmärgid ..................................................................................................22 Arengukava rakendamise põhimõtted......................................................................................23 Eesmärkidega seotud sihid ja tegevused..................................................................................26 Piirkondliku arengukava seotus riiklike ning regionaalsete arengukavadega .........................39

KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................41 Lisa 1. Majutusasutuste ja voodikohtade osakaal regioonides aastatel 1992-2003 .................43 Lisa 2. Majutatud välismaalaste osakaal regioonides aastatel 1993-2003..............................44 Lisa 3. Arengustrateegia koostamise töörühm.........................................................................45 Lisa 4. Mõisted........................................................................................................................46 Lisa 5. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur ...........................................................48 Lisa 6. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur ........................................................52 Lisa 7. Koostööpiirkonna kultuuri- ja ajalooliste ressursside inventuur..................................54 Lisa 8. Koostööpiirkonna ürituste inventuur ..........................................................................59 Lisa 9. Koostööpiirkonna turismispetsiifiliste ja toetavate teenuste inventuur ......................61 Lisa 10. Vooremaa paiknemine ..............................................................................................64 Lisa 11. Kõrvemaa paiknemine ..............................................................................................65 Lisa 11. Koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse SWOT- analüüs ..............................66

3


SISSEJUHATUS Turismimajandust peetakse üheks suurimaks ja kiiremini arenevaks majandusvaldkonnaks terves maailmas. 2003. aastal toimus maailmas ligi 700 miljonit rahvusvahelist reisi, millest Euroopa osakaal oli ligikaudu 60%. Maailma Reisi ja Turismi Nõukogu (World Travel & Tourism Council, WTTC) uuringute tulemusena moodustab reisi- ja turismimajandus 10,1% Kesk- ja Ida-Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning on loonud ligikaudu 13 miljonit töökohta (WTTC 2004: 1). Viimati mainitud piirkond moodustab umbes 3,4% maailma turisminõudlusest. Eestis, mis asub geograafiliselt Kesk- ja Ida-Euroopas, moodustab turismimajandus pisut väiksema osakaalu kui koguregioonis – 2000. aastal oli see 8,2% SKT-st ning turismimajanduses oli hõivatud ligikaudu 46 tuhat inimest (Statistikaamet 2003). 2003. aastal saabus Eestisse 3,37 miljonit väliskülastajat, kellest 42% ehk 1,43 miljonit jäid ööbima ehk olid statistilises mõistes rahvusvahelised turistid (EAS Turismiarenduskeskus 2004). Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2003. aastal 417 000 ning see arv näitab aasta-aastalt üha kasvavat tendentsi. Eesti peamisteks välisturgudeks sissetulevas turismis on Soome (64% koguturistide arvust), Rootsi (6%) ja Saksamaa (6%). Külastajate saabumistes domineerivad pisut teised riigid: Soome (53% kogu saabunud külastajatest), Läti (12,3%), Venemaa (8,8%) ning Rootsi (4,4%) (Ibid, 2004).

Lääne-Virumaa, kus asuvad käesoleva arengustrateegia kuus omavalitsust (Avanduse vald, Laekvere vald, Rakke vald, Tamsalu linn ja vald, Väike-Maarja vald), moodustavad Statistikaameti jaotuse järgi koos Järva- ja Raplamaaga Kesk-Eesti. Üks näitajatest, mille järgi analüüsitakse turismimajanduse arengutaset piirkonnas, on majutusasutuste arv ning Kesk-Eesti majutusasutuste hulk moodustas 2003. aastal ligikaudu 8% kõikidest Eestis tegutsevatest atesteeritud majutusasutustest, voodikohad aga omakorda 5,5% kõigist Eestis atesteeritud majutusasutuste voodikohtadest – need numbrid näitavad regioonis olevate majutusasutuste väiksust ning neist võib järeldada ka turismivoogude piiratust võrreldes peamiste turismiregioonide Tallinna, Lääne- ning Lõuna-Eestiga (vt. Lisa 1) (Statistikaamet 2004a).

Majutatud turistide poolest on Kesk-Eesti regioon üks viimaste seast – kui 1993. aastal majutus antud piirkonnas 1,1% kõikidest Eestis majutatutest (veelgi vähem ainult Kirde-Eestis), siis 2003. aastaks on osakaal kasvanud 3,3%-ni (Kirde-Eestis on arv tõusnud omakorda 5%). Samas on viibimise keskmine pikkus kogu riigi madalaim (1,6 ööbimist inimese kohta – keskmine 1,98) (Statistikaamet 2004b). Kõige madalam on näitaja ka majutatud välismaalaste osakaalu osas – kui vastav osakaal aastal 2003 oli terves Eestis 70%, siis Kesk-Eestis oli see 26% (vt. Lisa 2).

Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2002-2005 tuuakse arengukava peamise eesmärgina välja majanduskasvu toetamine turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu, mille aluseks on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti tundmatus reisisihina nii Lääne-Euroopas kui ka kaugturgudel, selgelt väljenduva reisisihi maine puudumine, Eesti

4


turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus, suur sõltuvus Soome turust, investeeringute vähesus turismiinfrastruktuuri (seda eriti väljapool Tallinna) ning maapiirkondades ettevõtjate ja oskusteabe puudumine. Eesmärkide saavutamiseks püstitati kolm tegevussuunda: 1) suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ja parandada Eestit puudutava turismiteabe kättesaadavust nii siseriiklikult kui ka välismaal, 2) suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist ning 3) tõsta turismitoodete kvaliteeti. Eelpool kirjeldatud olukord ei rahulda Kesk-Eesti regiooni ning hetkel valmivad piirkonnas mitmed turismi arengukavad ja strateegiad (Lääne-Virumaa, Järvamaa jne), kuid kuna Lääne-Virumaa on oma turismiressurssidelt väga mitmekesine ning tasemelt erinev, siis otsustasid kuus eelpool loetletud omavalitsust koostada eraldi turismistrateegia. Valdu ühendab omavahel asjaolu, et kõik asuvad Pandivere kõrgustikul ning seoses sellega nimetatakse piirkonda Pandivere koostööpiirkonnaks.

Käesoleva strateegia eesmärk on suurendada koostööpiirkonna mõju (väljapaistvust) Eesti turismiruumis, parandada konkurentsivõimet, rakendades paremini olemasolevat potentsiaali – tagada piirkonna külastajate arvu kasv, mitmekesistada piirkonnas pakutavaid tooteid/teenuseid ja kaugemas tulevikus suurendada ka piirkonnas majutuvate külastajate ning väliskülaliste arvu. Arendustegevuse protsessis tuleb lisaks majanduslikele mõjudele jälgida ka protsessi mõju sotsiaalsele ning ökoloogilisele keskkonnale.

Arengustrateegia koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt Lisa 3) ja protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, eesmärgiga leida optimaalne tasakaal turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid:

1. olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuur, 2. piirkonna tugevuste-nõrkuste-ohtude-võimaluste analüüs, 3. asjaliste nägemus piirkonnast aastal 2015, 4. võimalike kliendigruppide portfoolio koostamine, kellele piirkonna jõupingutused

turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas suunatud on, 5. sihtide püstitamine aastaks 2007, 6. taktikalised eesmärgid perioodiks 2007, 7. tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks, 8. tegevuste sidumine eelarvete ja võimalike teostajatega, 9. arengukava avalik arutelu ning 10. arengukava lõplik vormistamine.

Arengukavas kasutatud mõisted leiavad kajastamist lisas 4.

5


PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT

Piirkonna üldiseloomustus Avanduse, Laekvere, Rakke ja Väike-Maarja vald ning Tamsalu linn ja vald asuvad Lääne-Virumaa lõunaosas, hõlmates suurepärase turismi- ja puhkemajanduse potentsiaaliga loodus- ja kultuuriväärtusi (vt. Joonis 1). Piirkonna ühiseks nimetajaks on Pandivere kõrgustik (kõik omavalitsused asuvad sellel kõrgustikul), mis erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Sademete hulk ja lumikatte veevarud on suuremad kui mujal Põhja-Eestis. Sellised kliima iseärasused tingib kõrgus – kliima Pandivere kõrgustikul sarnaneb Haanja kõrgustiku omaga Lõuna-Eestis (Eesti Entsüklopeedia 7, 1994). Pandivere kõrgustiku keskosas alalised jõed ja ojad puuduvad. Sellel alal toimub intensiivne sademevee imbumine pinnasesse, pinnasekihte läbides puhastumine ja mineraliseerumine ning põhjavee kogunemine kõrgustiku alla. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim mageveevarude täiendaja. Kõrgustiku keskosa ümbritseb ringina allikate vöönd, kus paiknevad Eesti suurimad ja veerikkaimad allikad. Põhjavesi tungib allikatesse surve mõjul. Mitmetest allikatest saavad alguse tähtsad Eesti jõed. Lisaks Pandivere kõrgustikule tuntakse regiooni ka tänu paeteemale ning mitmetele rahvalikele üritustele (naise kandmise võistlused, Porkuni tünnisõit). Piirkonnal on kaks potentsiaalselt keskust – Tamsalu ja Väike-Maarja, mis toetavad piirkonda turismi arendamise jaoks vajalike tugiteenustega.

Joonis 1. Pandivere koostööpiirkonna paiknemine Koostööpiirkonna pindala on ühtekokku ligikaudu 1250 km2 ning sellel elab peaaegu 14 tuhat inimest (vt. Tabel 1). Kuna tegemist on maapiirkonnaga, siis on see suhteliselt hõredalt asustatud – keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 11,4 inimest (Eesti keskmine on 31,2 in/km2).

6


Tabel 1. Koostööpiirkonna omavalitsuste pindalad ning rahvaarv seisuga 01.jaanuar 2004

Rahvaarv

Pindala, km²

Asustustihedus, elanikku km² kohta

Tamsalu linn 2743 3,92 699 Avanduse vald 1062 177,22 6 Laekvere vald 1922 352,42 5,4 Rakke vald 2128 225,87 8,3 Tamsalu vald 2040 210,69 9,7 Väike-Maarja vald 4597 280,17 16,4 Allikas: Statistikaamet 2004c; Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehekülg Lääne-Virumaa arengukavas on käesoleva koostööpiirkonna omavalitsuste arengueelduste ja tegevusvaldkondadena toodud välja järgmised punktid: (Lääne-Virumaa Maavalitsus 2004):

• Avanduse vald on maakonna lõunaosas asuv tugevalt ääremaalise iseloomuga piirkond, kus põhiliseks tegevusalaks on põllumajandus;

• Laekvere vald asub maakonna lõuna-kagu osas. Tähtsamateks tegevusaladeks on põllu- ja metsamajandus;

• Rakke vald on maakonna lõunapoolseim vald. Arengueeldusteks on vaba energia olemasolu (elekter, maagaas), hea raudtee- ja maanteeühendus Eesti suuremate keskuste ja sadamatega, energiamahukate ettevõtete rajamise võimalus. Tegevusalad: lubja ja lubjakivi tootmine, põllumajandus, ehitusmaterjalide tootmine, turismi arendamine.

• Tamsalu linn asub maakonna edelaosas ning on ümbritsetud Tamsalu vallaga. Arengu eelduseks on tööstuse areng (olemasolevate säilimine ja laienemine, uute tekkimine). Tähtsamad tegevusvaldkonnad on ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, puidu- ja toiduainetetööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, kaubandus.

• Tamsalu vald asub maakonna lääneservas. Tähtsamad valdkonnad on lubjakivi kaevandamine, turism (puhkamisvõimalused Porkunis).

• Väike-Maarja vald paikneb maakonna lõunaosas Pandivere kõrgustikul. Tähtsamad majandusvaldkonnad on põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötlemine, puidu ülestöötamine ja ümbertöötlemine, ehitus, tehnika remont, kaubandus.

Seega hinnati maakondlikus arengukavas vaid kahe omavalitsuse arengueelduste ja tegevusvaldkondade hulgas oluliseks ka turismi ja puhkemajandust (Rakke ja Tamsalu vald), lisaks käesoleva koostööpiirkonna omavalitsustele nähti Lääne-Viru maakonnas arengueelduseid turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas ka Rakvere linnal, Vihula, Vinni, Viru-Nigula ja Võsu vallal (vt. Joonis 2). Arengukava koostamise protsessi alustamise hetkel puudus piirkonnal ühine turismiarengukava või muu strateegiline dokument (hetkel koostatakse Lääne-Virumaa turismistrateegiat), küll võis leida kõikide omavalitsuste üldistest arengukavadest viiteid turismi suurele potentsiaalile ning vajadusele see oskuslikult ära kasutada. Järgnevalt leiavad kajastamist arengukava esimese etapi, ressursside auditi, tulemused, ning seda kahes jaotuses: omavalitsuste kaupa ning ressursipõhiselt (esimene on vajalik iga omavalituse tugevuste ja nõrkuste väljatoomisel ning teine piirkonna kui terviku analüüsil).

7


Joonis 2. Lääne-Virumaa turismi ja puhkemajanduse arengueeldusega omavalitsused Allikas: Lääne-Virumaa arengukava Avanduse vald on oma arengukavas aastateks 2004-2008 toonud turismi arendamise seisukohalt välja järgmised tugevused ja eeldused: hea teedevõrk, mobiilside ja interneti ühendus, unikaalne loodusressurss – eeldused jahi- ja ökoturismi arendamiseks. Veel on vald rikas kultuuripärandi ja looduslike vaatamisväärsuste poolest ning kõike seda toetab turvaline keskkond. Valla turismiressursside auditi tulemusena võib välja tuua, et piirkonna unikaalseimateks ressurssideks on Orguse meteoriidikraater ning Avanduse valla mailt alguse saavad Alutaguse metsamassiivid. Kultuurilistest ressurssidest on märkimisväärsed Simuna kirik koos Pedja jõe algusega, Avanduse mõis koos pargiga ning Struve meridiaanikaare baasjoonte otsapunktid, mis on esitatud ka UNESCO kultuurimälestiste nimekirja kandmiseks. Avanduse vallast pärit tuntutest inimestest on märkimisväärsed Fr. Lütke ning J. Kukk – esimene oli Avanduse mõisa omanik aastatel 1849-1869 ning ka Peterburi Teaduste Akadeemia president ning teine 1918. aastal koostatud Eesti Iseseisvus Manifesti kokkuseadja ning Eesti Riigivanem 1922. aastal. Turismimajanduse arendamise seisukohast on valla suurim nõrkus hetkel toitlustus- ja majutuskohtade puudumine ning senine nõrk töö informatsiooni levitamisel ja valla reklaamimisel. Kuigi tugevuste all toodi välja hea teedevõrk, on teede seisukord suhteliselt kehv (pindamata teed jne). Võimalikud eelisarendatavad objektid: Simuna põhikooli matka- ja õpperaja ehitamine, vaatamisväärsustest matkamarsruutide koostamine, Simuna vana koolimaja baasil majutus- ja toitlustusteenuse arendamine, Struve meridiaanikaare baasjoonte otsapunktide muutmine atraktsiooniks, Orguse meteoriidikaatri ning lubjapõletusahjude muutmine atraktiivseteks külastusobjektideks, Avanduse mõisahoone ja pargi muutmine vabaaja ja puhkekeskuseks. Laekvere valda iseloomustab metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus, head keskkonnatingimused (saasteallikate puudumine) (Laekvere valla arengukava 2004-2010). Olulisemateks turismiressurssideks piirkonnas on looduslikud ressursid – Kellavere mägi ning metsad, mis võimaldavad jahipidamist. Looduslikele ressurssidele lisanduvad mitmed hoonete kompleksid – Muuga mõis ja Laekvere aleviku maakivist hooned. Valla territooriumil puuduvad turismispetsiifilised ja toetavad teenused – puudub majutusteenuse

8


pakkuja (potentsiaalsed hooned on Põrna kõrtsi näol olemas) ning hetkel pakutakse toitlustusteenust Laekvere alevikus Peoleo baaris. Võimalikud eelisarendatavad objektid: Muuga mõis ja park – turismi ja vabaaja keskuse loomine, Moora vabaaja keskuse väljaarendamine, Muuga tuulik ja nn möldrimaja – ekskursioonide teenindamine, hostel-tüüpi majutus, Põrna kõrts – hostel-tüüpi majutus, toitlustamine. Rakke vallal on rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand ning loodusressursid, mis võimaldavad pakkuda mitmekesiseid võimalusi piirkonna külalisele. Kõige tuntumad on valla piirkonnas asuvad looduslikud väärtused nagu Emumägi koos vaatetorniga, veekogud, mis võimaldavad külastajatel aktiivselt aega sisustada (ujumine, kalastamine). Vallast on pärit mitmed kuulsad kirjandus- ning teadusmehed nagu Karl Ernst von Baer, Friedrich Robert Faehlmann, Oskar Luts jne ning neile on püstitatud ka mälestusmärke. Turismispetsiifiliste ja toetavate teenuste osas on vallas pakutav suhteliselt piiratud, kuid tänu heale teedeühendusele on võimalik kasutada Väike-Maarjas või Koerus pakutavaid teenuseid. Võimalikud eelisarendatavad objektid: puhkeplatsid Emumäel ja Selja järvel, Selja järve matkaradade väljaarendamine, Rakke lubjavabriku konserveerimine ning atraktsiooniks ehitamine, Lahu laululava ehitamine ja Rakke laululava rekonstrueerimine. Tamsalu linna ja valda on üksteisest raske eraldada, seetõttu on neid antud lõigus ka koos käsitletud. Tamsalu linna puhul on tegemist Pandivere koostööpiirkonna ainsa linnalise asulaga, st et linnal ei ole pakkuda eriti palju unikaalseid loodusressursse, kuid piirkonna külalistel on seal võimalik kasutada erinevaid teenuseid – kaubandus, toitlustus- ja majutusteenused, iluteenused, sularahaautomaadid, bensiinijaam ning autoparandus. Võimaliku potentsiaalse turismiatraktsioonina vajab suuri investeeringuid lubjapargi rajamine Tamsalu lubjatehase vanade hoonete baasil. Tamsalu linn on tuntud oma sporditraditsioonide poolest, mida toetab hästi arenenud infra- ja superstruktuur – linnal on olemas spordikompleks koos ujula ja erinevate saalidega ning suusarajad, mis saavad alguse päris linna südamest. Tamsalu vallas seevastu on olemas väga mitmekesine potentsiaal arendada loodus- ja “pae”turismi. Valla turismi- ja puhkekeskuseks võib pidada Porkunit, kus on mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks – järv koos puhkamiseks arendatud infrastruktuuriga (telkimisplatsid, ujumiskohad), paemuuseum, mis pakub ülevaadet Eesti rahvuskivist ning Porkunis asetleidvad erinevad üritused, mis aitavad elavdada piirkonna pakkumist (Porkuni tünnisõit, Porkuni Pillar). Valla ja linna nõrkused on jällegi sellele piirkonnale omased – nõrgalt on arenenud turismispetsiifilised ning toetavad teenused, pakutakse vähesel määral suhteliselt kesise kvaliteediga majutust ning ka toitlustamisvõimalused ei ole väga head. Võimalikud eelisarendatavad objektid: Paekivi teemapark, Tamsalu spordihoone baasil sporditurismi kompleksi arendamine, Porkunis majutus- ning konverentsi-seminariteenuse arendamine. Väike-Maarja vald on elanike arvu poolest piirkonna kõige suurem omavalitsus ning hetkel ka kõige rohkem tegutsenud turismi- ja puhkemajanduse arendamise vallas. Kui eelpool

9


kirjeldatud omavalitsustes puudub konkreetne töötaja, kes tegeleb valla/linna turismipotentsiaali arendamisega, siis Väike-Maarjas on tööl turismikorraldaja, kes on tegelenud valla matkaradade väljaarendamisega ning kuna piirkonnas puuduvad pakette pakkuvad reisikorraldajad, siis pakutakse ka erinevaid marsruute koos giididega. Väike-Maarjas asub ka piirkonna ainuke turismiinfopunkt. Ressursside poolest on Väike-Maarja vald rikas – unikaalsemate loodusressurssidena võib välja tuua Ebavere mäe, millele on rajatud ka mitmed matka- ja suusarajad (valgustusega), Äntu järved, mille vesi on värvuselt omapärane ning mille ühendamiseks on loodud loodus-õpperada. Väike-Maarja mail on sündinud või elanud suur hulk kuulsaid inimesi – Georg Robert Lurich, Adam Johann von Krusenstern, Johan Pitka, Tuudur Vettik jne. Kultuurilistest ressurssidest väärivad äramärkimist mõningad vanad ja kultuurilooliselt olulised ehitised – Kiltsi loss, Vao tornlinnus ning Väike-Maarja kirik. Sõja- ja sellega kaasnevate teemadega on Väike-Maarjas tegeldud – Väike-Maarja muuseumis on Eesti üks vähestest küüditamise püsinäitustest ning Lebavere metsa on ehitatud koopia metsavenna punkrist, mille juurde räägitakse metsavenna lugusid ning pakutakse metsavenna einet. Omapärase vaatamisväärsusena näidatakse Lebavere metsades asuva raketibaasi varemeid üksikute säilinud raketiangaaridega, stardiväljakutega jne., kuid viimane vajab värskeid ideid ja investeeringuid, et teha sellest tõeline turismiatraktsioon. Metsavendlus ja raketibaas koos küüditamise ja kolhooside loomise temaatikaga on ühendatud retkeks okupatsiooniaja radadel. Lisaks staatilistele ressurssidele toimuvad vallas ka mitmed üritused – tuntuimad neist on Pandivere päevad ja naisekandmise võistlus, mis toimuvad igal aastal ning mitmed spordivõistlused ja külapäevad. Võrreldes selle koostööpiirkonna teiste valdadega, on Väike-Maarja vallas võimalik külalisi ka majutada – suurim külalistemaja saab korraga vastu võtta kuni 80 inimest ning Väike-Maarjas on kvaliteetne toitlustuskoht, kus on võimalik toitlustada nii üksikkülastajaid kui ka gruppe (kuni 95 inimest). Lisaks turismispetsiifilistele teenustele pakutakse mitmekülgseid toetavaid teenuseid – ilu-, pangateenused, autoparandus, bensiinijaam jne. Võimalikud eelisarendatavad objektid: Ebavere vabaõhu puhke- ja spordikompleksi arendamine, Kiltsi mõisakompleks, Väike-Maarja spordikompleksi väljaarendamine (võimla, staadion ja ujula), Väike-Maarja muuseumi kaasajastamine (nõukogude okupatsiooni kajastav ekspositsioon), Väike-Maarja keskväljaku väljaehitamine (projekt “Lurich tagasi koju!”).

Piirkonna kättesaadavus Turismi- ja puhkemajanduse arendamise seisukohalt on oluline piirkonna ning ka üksikute atraktsioonide kättesaadavus. Pandivere koostööpiirkond asub Lääne-Virumaa lõunaosas ning füüsilise infrastruktuuri osas läbivad seda mitmed riiklikud maanteed, mille olukord on suhteliselt hea, kuid väiksemate vaatamisväärsuste juurde viivad sageli kõrvalised kruusateed, mille seisukord ei ole just alati kõige parem. Enamus vaatamisväärsustest ja matkaradadest on viidastatud ning mitmete juures on selgitavad infotahvlid (just Väike-Maarjas). Ühiskondliku transpordi osas on võimalik piirkonda jõudmiseks kasutada nii bussi- kui ka rongitransporti. Suuremaks “võtmelinnaks” piirkonda pääsemisel on Rakvere, mis asub Väike-Maarjast 27 km ning Tamsalust 23 km kaugusel. Teised suuremad linnad, mille kaudu piirkonda tullakse, on Paide ja Jõgeva. Rongitranspordi osas läbib piirkonda Tallinn-Tartu-Valga (Põlva) raudtee ning peatused on Tamsalus, Kiltsis ning Rakkes.

10


Informatsiooni levitamise valdkonnas, mis moodustab osa kättesaadavusest, on kõige süstemaatilisemat tööd teinud Väike-Maarja vald – koostatud on infovoldikud vallas asuvate matkaradade ja marsruutide kohta ning igal aastal võetakse osa turismimessist TourEst (Tallinn). Oma voldik on ka Porkuni paemuuseumil. Informatsiooni elektroonilist levitamist kasutavad peaaegu kõik omavalitsused – kõikidel on olemas kodulehekülg internetis, kus võib leida ka lingi “turism”, mis juhatab külastaja piirkonna vaatamisväärsuste juurde ning toob ära piirkonnas teenust pakkuvate ettevõtete nimed ja kontaktandmed. Ühtne kodulehekülg, mis kajastaks kogu koostööpiirkonna võimalusi ja teenuseid, puudub.

Looduslikud ressursid Kuigi maapind on üldiselt tasane, pakuvad suuremad Pandivere tipud (Emumägi, Ebavere ja Kellavere mägi) talispordi aga ka ekstreemturismi arendamise võimalusi. Suurim turismi ressurss Pandiveres on vesi oma allikate, jõgede ja järvedega. Pandivere puhul on tegemist kõige rohkem karstunud alaga Eestis - kõrgustikul leidub pindmisi, maapinnal nähtavaid karstivorme - mitmesuguse suuruse ja kujuga karstilohkude ja -lehtritena, loopealsetel ka avalõhedena (AS Maves 2002: 5). Need juhivad maale sadanud vee otse põhjavette. Esimene koht, kust vesi taas välja ilmub, ongi allikad. Eestis arvatakse allikaid olevat kokku kuni 10 000, enamus neist on väikesed. Suuri allikaid on vaid viiesaja ringis. Kui mujal Eestis on allikad peamiselt maastikulise tähtsusega, siis Kesk–Eestis Pandivere kõrgustikul on nende seisund eriline. Just Pandivere kõrgustiku nõlval ja jalamil avanevad suured allikad. Sageli paiknevad nad rühmiti, nii et mitu suurt allikat on koos ja selles mõttes on Pandivere Eestis täiesti erakordne ja silmapaistev, nagu näiteks Varangu allikad. Pandivere on aga läbi aegade olnud Eesti kõige intensiivsem põllumajanduspiirkond. Just põllumajandus on siinset vett kõige enam soganud. Kui fosforiidisõja järel kuulutati Pandivere riiklikuks veekaitsealaks, oli põhjavee kvaliteet rikutud. Põllumajandus oli kõrgseisus ja põhjavee kvaliteet kõige hullem. Väetamine ja käest lastud sõnnikumajandus koos reovetega rikkusid puhtaid allikaid. Nüüd on olukord paranenud. Õnneks ei too põllumajandusreostus pikas perspektiivis kaasa mingeid pöördumatuid tagajärgi. Kui asi läheb jälle paremaks, taastuvad kalad ja taastub vee kvaliteet. Meie praegune mure on hoida põllumajandustootmine Pandiveres mõistlikul tasemel. Pandivere allikad on üldiselt siiski otsesest inimtegevusest vähe mõjutatud. Neis esineb isegi jääaja järgsest ajast pärinevaid reliktliike. Peamiselt on see allikate põhjaloomastik — väiksed selgrootud loomad, keda palja silmaga ei näe. Nende hulgas on küll selliseid, keda mujalt pole leitud aga nad ei ole nii silmapaistvad ja haruldased, et nad kuuluksid Euroopa Liidu direktiivi nimestikesse, mis nõuaksid nende eraldi kaitset. Pandivere allikad ja suur hulk Eesti jõgesid on omavahel ema–tütre suhetes.Väike-Maarja ja Tamsalu valla piiril asub Ilumägi, millest lõuna pool Vao ürgorus olevatest allikatest saab alguse Põltsamaa jõgi. Sellele koguvad veel vett Ilmandu ja Nõmme jõed (kõigil ka oma allikad). Ilumäest põhja pool asuvast märgalast saab alguse Valgejõgi. Pedja jõgi algab Simuna Katkuallikast, veelisa saab Rakke allikatest alguse saavast Salla jõest. Üks Avijõe haru algab Laekvere valla Muuga mõisa lähedasest allikast. Tuleb väärtustada lisaks allikate looduskaitselisele aspektile ka nende teisi väärtusi. Nad on olnud puhta vee võtmise, kuid iidsetel aegadel rahva kogunemise kohad, ka palvetamis-paigad.

11


Lisaks allikatele ja jõgedele on piirkonnas järved, nagu ujuvate saartega Porkuni järv (küll paisjärv) Tamsalu vallas; 7 Äntu järve, nende hulgas haruldaselt selge vee ja eriliselt rohekassinise värvusega Äntu Roheline ja Sinijärv, 3 ajalooliselt kujunenud Nõmme tehisjärve Väike-Maarja vallas, Selja ja Tammiku järv Rakke vallas. Unikaalseks ressursiks on Orguse meteoriidikraater Avanduse vallas. Pandivere loodus pakub arvukaid võimalusi loodusradadeks, jahi- ja kalastusturismiks, paadi-, parve, tünni-, kanuusõiduks. Võimalik on arendada ekstreemturismi mitmesuguseid alasid. Koostatud ja märgistatud matkarajad on olemas Väike-Maarja ja Avanduse vallas. Pandivere veekaitse ala Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” (kaart1) Pandivere põhjavee alamvesikonna, mis kattub mõnevõrra vähendatud piirides Pandivere Riikliku Veekaitsealaga. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekt valmis 2002. a juunis. Vastavalt VMK projekti avalikustamisel saadud ettepanekutele 2002. a III kvartalis viidi veemajanduskavasse sisse täiendused ja parandused.

Pandivere põhjavee alamvesikond asub Pandvere kõrgustiku keskosas. Alamvesikonnast on 41 kaetud metsaga, 37% haritavat maad ja 14 looduslikke rohumaid, soid ja märgalasid 3%. Elanikke on alamvesikonnas ca 71 000. Linnadest jäävad alamvesikonda Rakvere, Tapa, ja Tamsalu, suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Väike-Maarja ja Aravete.

Pandivere põhjavee alamvesikond jääb tervikuna nitraaditundlikule alale, kus levivad väga head põllumullad ja on arenenud põllumajandustootmine. Looduslikult on piirkond väga tundlik põhjaveereostuse suhtes. Nitraaditundlikke alasid on meie maakonnas Rakvere ja Tamsalu linnas ja vallas, Sõmeru, Kadrina, Rägavere, Vinni, Laekvere, Väike-Maarja, Rakke ja Saksi vald ehk lühidalt öeldes pea kogu Lääne-Viru lõuna- ja keskosa.

Meetmekava aastateks 2005-2007 põhineb omavalitsuste, vee-ettevõtete, tootjate ja keskkonnateenistuste spetsialistide ettepanekutel. Kavas nähakse ette elanikkonna nõuetekohaseks joogiveega varustamiseks 180 milj kr, põhjavee kvaliteedi ja varude säilitamiseks, sh sõnnikumajanduse korrastamiseks 185 milj kr, pinnaveekogude looduslähedase seisundi, veekvaliteedi ja varude tagamiseks 149 milj kr, veekeskkonnaga seotud elustiku kaitseks 14 milj kr.

Vesikonna veemajanduskava on dokument, milles arvestatakse kohalikke olusid, korraldatakse vee kasutamist ja kaitset vesikonnapõhiselt. Veemajanduskavas määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, ettevõtluse arendamisel, üld- ja detailplaneeringu koostamisel või nende ülevaatmaisel ja muutmisel.

Veemajanduskavas antakse ülevaade veekeskkonna seisundist, inimtegevuse mõjust pinna- ja põhjaveele, kaitstavatest piirkondadest, keskkonnajärelevalvest ja –seirest; keskkonnaeesmärkidest, veekasutuse analüüsist, meetmekavast.

12


13


Eesti territoorium jaguneb 3 vesikonnaks ning 8 alamvesikonnaks. Pandivere põhjavee alamvesikonnast saavad alguse Viru, Peipsi, Pärnu ja Harju alamvesikondade jõed. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59%. Ülejäänud infiltreerunud vesi, 125 mm ehk 173 milj. m3 aastas, läheb sügavate põhjaveekihtide (50–60 m allpool maapinda) toiteks. See vesi väljub

14


maapinnale või võetakse puurkaevudega Põhja-Eesti veevarustuseks kuni 80 km kaugusel. Seepärast on Pandivere kõrgustik Eesti looduslikuks veetorniks. Pandivere põhjavee alamvesikond haarab kogu infiltratsiooniala ja Pandivere kõrgustikku ümbritseva allikate esimese vööndi. Suuremad allikad on Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna. Veekogude kalanduslik iseloomustus on antud: http://jarva.envir.ee/pdf/P_VMK/Kalaliigid_ja_veeelupaigad_Pandiveres.pdf

Aktiivsed tegevused Ettevõtjate poolt pakutavate tegevuste valik ei ole piirkonnas eriti suur (vt. Lisa 6). Küll aga on mitmel pool loodud võimalused vaba aja veetmiseks – telkimisplatsid, ujumiskohad, suusarajad jne. Piirkonnas on mitmeid veekogusid, kuid veega seotud tegevusi pakutakse neist ainult mõnel üksikul – näiteks Pedja jõel kanuusõite. Veel soovitakse kanuudega sõita Põltsamaa (Nõmme) jõel, kuid seal on teenus alles väljaarendamisel. Porkuni, Maiste ja Tammiku järvel on võimalik sõita paadiga ning eelpool loetletud ja mitmed teised veekogud on sobilikud kalastamiseks. Mitmes vallas on võimalik pidada ka jahti, seda just Laekvere, Tamsalu, Avanduse, Väike-Maarja mail. Laekvere vallas töötab ka piirkonna ainuke jahilasketiir, kus korraldatakse võistlusi ning üritusi ettevõtetele. Piirkond on tuntud ka oma sporditraditsioonide poolest, mida toetab hästiarendatud infrastruktuur – rajatud on mitmed valgustusega suusa- ja matkarajad, mis on sobilikud ka suuremate võistluste korraldamiseks, Tamsalu linnas asub spordikompleks, kuhu lisaks spordisaalidele kuulub ka täismõõtmetes ujula.

Kultuuri- ja ajalooressursid ja üritused Lisaks looduslikele ressurssidele on piirkonnal pakkuda põnevaid kultuurilisi ja ajaloolisi elamusi (vt. Lisa 7 ja Lisa 8). Avanduse vallas asuv Simuna kirik on Eesti üks vanimaid kirikuid. Mitmeid kordi põlenud ja taas üles ehitatud kirikus asuvad hetkel väga hinnaline orel ning altar. Piirkonda jäävad ka mitmed muistsete eestlaste asulakohad – Tammiku ja Rakke linnamägi, Äntu Punamägi, kus asus muinaseestlaste linnus. Pandivere maile jäävad ka mitmed sõjatandrid – Porkuni ja Lebavere lahinguväli on vaid mõned seal asuvaist. Piirkond on rikas seal sündinud või elanud kuulsate inimeste poolest – Rakke vallast on pärit O. Luts, K. E. von Baer, F. R. Faehlmann, Muuga mõisa omanik (Laekvere vald) oli T. von Neff, samas mõisas on kasvanud E. Vilde, Väike-Maarja vallas on elanud lisaks Eestis tuntud inimestele nagu admiral J. Pitka ka rahvusvaheliselt tuntud inimesi – E. Viiralt, A.J.von Krusenstern, G. Lurich. Avanduse vallast on pärit Fr. Lütke ja F.G.W.Struwe. Paljude nende auks on püstitatud ka mälestusmärgid ning A. J. von Krusensterni uuringute säilitamiseks ja tegevuse eksponeerimise toetamiseks (Krusensterni mälestustuba Kiltsi lossis) on loodud Adam Johann von Krusensterni-nimeline MTÜ.

15

http://jarva.envir.ee/pdf/P_VMK/Kalaliigid_ja_veeelupaigad_Pandiveres.pdf


Pandivere mail pakutavaid elamusi aitavad külastajatel lahti mõtestada mitmed muuseumid – Porkunis asub Eesti paemuuseum, Väike-Maarja muuseum on lisaks kohaliku aja-ja kutuuriloo kajastamisele spetsialiseerunud nõukogude aja ja küüditamise eksponeerimisele, Kiltsi loss esitleb A. J. von Krusenterni ümbermaailmareiside pärandit ning Vao tornlinnuses, mis on keskaegne vasall-elamu, tutvustatakse torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Kuna tegemist on paerikka piirkonnaga, siis võib sealt lisaks paemuuseumile leida mitmeid paekivist ehitisi, kuid ka paetööstuse pärandeid alates väga vanade lubjapõletusahjude ja paemurdudega ning lõpetades pae tööstusliku töötlemisega. Vabariigis ollakse tuntust kogunud omapäraste üritustega – naisekandmise võistlus Väike-Maarjas ja tünnisõit Porkuni järvel. Neile üritustele pakuvad lisa mitmed spordivõistlused (nii tali- kui ka rattasport) ning kultuuriüritused (Porkuni Pillar, Pandivere päevad, Kiltsi mõisapäevad jne).

Turismispetsiifilised ja toetavad teenused Kuigi piirkonnal on pakkuda väga mitmekesiseid ja huvitavaid looduslikke ja kultuurilisi ressursse, mis on peamiseks alustalaks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel, on tegemist siiski pigem põllumajandusliku piirkonnaga (selles piirkonnas on Eesti parimad viljakusega mullad) ning põllumajanduse kõrval ei ole teisi majandusvaldkondi eriti arendatud. Sellele annab kinnitust piirkonna turismispetsiifiliste ja toetavate teenuse pakkujate inventeerimise tulemused (vt. Lisa 9) – piirkonnas on väga vähe majutus- ja toitlustusteenuseid (majutust pakutakse vaid Tamsalu linnas ning Väike-Maarja ja Tamsalu vallas). Suurimasse majutusasutusse mahub korraga kuni 50 inimest ja suurim söögikoht Väike-Maarjas mahutab kuni 95 inimest. Majutus- ja toitlustusteenuste puudujääki aitab korvata Rakvere linn, mis asub piirkonnale väga lähedal ning millele juurdepääs on hea. Rohkem võiks Pandivere mail olla väikeseid kodumajutuse tüüpi majutusasutusi, mis võimaldaksid perel või väiksemal seltskonnal peavarju leida. Toetavate teenuste pakkumisel on kõige olulisemad piirkonna kaks keskust – Väike-Maarja ja Tamsalu linn. Mõlemas asulas on olemas nii pangateenused, vajadusel on võimalik käia apteegis ja saada ka esmatasandi arstiabi ning autoreisijal on võimalik tankida autot ja vajadusel seda ka parandada.

16


ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

Suundumused Euroopa ja Eesti turismiturul Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus “Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk trende, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission 2004). Kõige tugevamini mõjutavad reisimise tavasid muutused ühiskonnas. Kui varasematel aegadel dikteeris turismi arengut pigem pakkumise pool, siis tänasel päeval võib rääkida nõudluse poolt juhitud turismiturust – turg on küllastumas ja saavutamas küpsusfaasi, tarbijad muutuvad üha rohkem teadlikuks ning neil on rohkem kohustustest vaba raha ja aega. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis, vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel (just uuenduste kasutusele võtmine reisi- ja turismitööstuse poolt), transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse osas ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elanike kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt. Demograafilistest muutustest peab tähelepanu pöörama vanemaealiste inimeste arvu kasvule ning keskmise majapidamise liikmete arvu vähenemisele. Esimene neist toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. See tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem. Teine oluline demograafiline trend - keskmise leibkonna liikmete arvu vähenemine - tõstab keskmist sissetulekut ja ostujõudu ühe inimese kohta. Turismi jaoks tähendab see nõudluse suurenemist luksustoodete järele ning soovi osta väiksematele sihtgruppidele suunatud spetsiaalhuvitooteid, mis on turu väiksuse tõttu kallimad traditsiooniliselt “päikeseturismitootest”. Oluliseks suundumuseks on inimeste terviseteadlikkuse kasv. Kuigi viimane ei mõjuta nõudluse mahtu, on sel mõju sihtkoha valikule ja inimese käitumisele puhkuse ajal. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus ning suureneb nõudlus “wellness” toodete järele (spaad ja muud tervisekeskused). Lisaks terviseteadlikkusele kasvab ka klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo vastu – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk- ja Ida-Euroopa sihtkohtade järele. Ka külastajate kasvav reisikogemus mõjutab turismiturgu: inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ja hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele, kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võlts-toodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järgi kasvab.

17


Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringu järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest, sellega seoses kasvab ka vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele. Lisaks eelpool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengud, eriti just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel peab suurt tähelepanu pöörama e-turundusele ehk hästitoimivale ja efektiivsele koduleheküljele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale kui sunnivad edasise informatsiooni otsingule. Kasvab ka külastajate mure keskkonna pärast, mis turismis väljendub nõudluses jätkusuutlike sihtkohtade järele ning terrorismiaktid, regionaalsed sõjad, reostus ja muud kriisid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvatunde järele. Turismis tähendab see vajadust pöörata rohkem tähelepanu külastajate turvalisusele ja ohutusele sihtkohas. Maailmas valitsevad trendid mõjutavad ka turisminõudlust Eestis, seda nii välismaalaste saabumiste osas Eestisse kui ka Eesti elanike sisereiside juures. Alates 1996. aastast on kaugematest riikidest saabuvate külastajate arv ja osatähtsus pidevalt suurenenud – suurimad turistide vood tulevad naaberriikidest Soomest, Lätist ja Venemaalt, kuid ka kaugemate turgude nõudlus kasvab iga aastaga. Kasvava turuna tuleb käsitleda ka Eesti siseturgu – elanike sissetulekute suurenedes kasvavad ka kulutused vabale ajale ning sealhulgas ka reisimisele Eestis. Lähiturismi suurest osatähtsusest tulenevalt on pooled Eestit külastavatest välisturistidest siin varem käinud üle viie korra ning esmakordseid külastajaid on saabujatest vaid 15% (Kallas 2003: 8). Viimastel aastatel võib täheldada puhkuse-, transiit- ja ravireisijate osakaalu suurenemist ning ostuturistide ja sugulaste-tuttavate külastajate osatähtsuse kahanemist välisturistide hulgas. Veidi üle 2/3 välisturistidest tutvub Eestis iseseisvalt vaatamisväärsustega, veerand külastab muuseume ja näitusi, 19% käib kultuuriüritustel, kümnendik organiseeritud ekskursioonidel ning 8% tegeleb mõne aktiivse harrastusega. Ligi 1/3 turistidest viibib looduses või külastab looduslikke vaatamisväärsusi – eriti loodushuvilised on saksa ja vene turistid, kes on vähem linnade külastamisele orienteeritud ja samas viibivad Eestis keskmisest kauem. Eestis viibides kulutavad kõige rohkem raha põhja-ameeriklased, nendele järgnevad britid, kolmandal kohal on Venemaa turistid, kes sugulaste või tuttavate juures ööbides kulutavad päeva kohta küll kõige vähem, kuid samas viibivad Eestis sarnaselt põhja-ameeriklastega kõige kauem (Ibid : 9). Kogu reisi kohta kulutavad siin keskmisest vähem Soomest, Lätist ja Leedust pärit turistid, kes viibivad Eestis ka kõige lühemaajaliselt. Kululiikide lõikes kulutavad turistid ligi kolmandiku rahast majutusele (Eestis ööbivatest turistidest peatub tasulises majutuskohas keskmiselt 69% turistidest) ning veidi üle veerandi nii toitlustusele kui ka ostudele. Erinevatele ajaveetmisvõimalustele kulutatakse suhteliselt vähe – vaid 4% reisieelarvest. Siseturistid (Eestis elavad turistid) moodustavad Eesti majutuskohtade klientuurist veerandi (2002. aastal 390 000 inimest) (Ibid: 10-11), kuid siseturism annab märkimisväärse panuse Eesti turisminõudluse regionaalselt ja hooajaliselt ühtlasemasse jaotumisse, kuna nende

18


hulgas on rohkem töö- ja konverentsireisijaid, kes ei sõltu puhkusehooaegadest ning ilusatest ilmadest. Rohkem kui ¾ sisereisijatest kasutab väljaspool Tallinna asuvaid ööbimiskohti, seega annab siseturism väljaspool suuremaid linnu suuremat tulu kui välisturism. Tähtsaimaks sihtregiooniks on Lõuna-Eesti (ligi 1/3 majutusteenust kasutavatest siseturistidest), järgnevad Lääne-Eesti (30%) ja Põhja-Eesti (v.a. Tallinn) (17%). Samas peab märkima, et vaid kümnendik siseturistidest kasutab tasulist majutusteenust, seega reisib Eestis aastas ligikaudu 3,5 kuni 4 miljonit inimest. Väljaspool kolme peamist linna (Tallinn, Tartu ja Pärnu) on siseturistidele olulisimaks sihtkohaks nii suvel kui ka talvel puhkajaid meelitav Valgamaa, millele järgneb Lääne-Virumaa (kus siseturistide arv 2002. aastal kasvas 15%). Uuringute järgi on Eesti elanikud valmis sisereisidel kulutama pigem toitlustusele, meelelahutusele ja aktiivsetele harrastustele, kuid eelistavad ööbida sugulaste või tuttavate juures või telgis. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetel kulutas Eesti elanik ööbimisega sisereisil 2001. aastal 481 krooni ning 2002. aastal 512 krooni (Ibid: 11).

Konkureerivate piirkondade analüüs Sisemaal asuvatel piirkondadel tuleb enda tutvustamiseks ja külaliste juurdemeelitamiseks tunduvalt rohkem pingutada kui Eesti „äärealadel” asuvatel paikadel – inimesi köidavad ikka meri ja rannik, saarte salapära. Gould ja White (1986, viidatud Palang ja Kaur 1998 vahendusel) on arendanud potentsiaalse kliendi kujutluskaartide metoodika, mille kohaselt aitavad piirkonna tuntuse saavutamisele kaasa tema perifeerne asend ja meeldejääv kuju ning nende väitel aitab just perifeerne asend vältida „infoauku” sattumist. Seega on Eesti puhul ka tuntav eelis just rannikualadel ja Lõuna-Eestil. Võtmaks eeskuju Eesti teiste sarnaste arengueeldustega turismipiirkondade õnnestumistest, võrreldi Pandivere piirkonda Vooremaa ja Kõrvemaaga. Nimetatud piirkondadel on palju ühist – nende turismiressursid kätkevad endas nii puutumatut loodust kui ka kultuuripärandit ja kõik kolm soovivad end tulevikus näha üha tuntumate turismiregioonidena. Vooremaa on Jõgevamaal ja Tartumaa põhjaosas asuv omailmeline, selgelt piiritletav maastikuline rajoon (vt. Lisa 10), millest kaitse alla on võetud tema lõunapoolne osa, nn "järveline Vooremaa", mis moodustab Vooremaa maastikukaitseala. Vooremaad nimetatakse ka Suurvoorestikuks, Põhja-Tartumaa voorestikuks või Saadjärve voorestikuks. Lisaks sellele, et Vooremaad võib lugeda üheks huviväärsemaks maastikuliseks üksuseks Eestis, on Vooremaa ka üks suuremaid ja ilmekamaid voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal (Vooremaa Maastikukaitseala 2004). Kultuuripärandi osas tuleb esile tõsta piirkonnaga seotud legendide rohkust, mis kajastavad järvede saamislugusid ja Kalevipoja tegemisi. Vooremaale jääb mitmeid ajaloolisi külakeskusi vanade kirikute ning mõisahoonete ja –parkidega, Laiuse linnus ning mitmeid teemaparke, näiteks Elistvere loomapark, Luua arboreetum, Saaremõisa kodulooma- ja ürdiaed. Külastajatele on koostatud jalgrattamarsruute ja teemamarsruudid „Kalevipoja jälgedes”, „Kirjameeste jälgedel”, „Ajaloo radadel” jne. Tihti hõlmavad nimetatud marsruudid palju laiemat ala kui ainult Vooremaa, kuid see on heaks näiteks edukast koostööst teiste piirnevate alade ehk nn Vooremaa tagamaaga. Jõgeva maakonnas on terve rida turismi arendamisega tegelevaid organisatsioone, kuid Vooremaa piirkonna jaoks on olulisemad:

19


• Jõgeva Maakonna Turisminõukogu – Jõgeva Maavalitsuse juurde vabatahtlikkuse alusel moodustatud nõuandev ja koordineeriv organ, kuhu kuuluvad esindajad riigiasutustest, omavalitsustest, eraettevõtlusest, kolmandast sektorist ning muudest turismiga tegelevatest organisatsioonidest ja ühendustest.

• SA Vooremaa Looduskeskus, mis loodi 1997. a. eesmärgiga aidata kaasa Vooremaale iseloomuliku looduskeskkonna säilitamisele ja parandamisele, kaitsta ja laiemalt teadvustada Vooremaad kui unikaalset pinnavormide kooslust, soodustada ja edendada Vooremaa piirkonna kultuuri ja majanduse arengut.

• MTÜ Palamuse Turism, mis loodi 2000. a., eesmärgiks turismi arendamine, piirkonna omapära teadvustamine ja säilitamine, kultuuri edendamisele kaasaaitamine ja tutvustamine, turismialase informatsiooni kogumine ja levitamine ning turismi edendamise kaudu kogu muu ettevõtluse edendamine.

Turismitoodete arendamisel, turismiviitade paigaldamisel ja Jõgevamaa, sh Vooremaa kui turismipiirkonna tuntuse suurendamisel on suureks abiks olnud projektide kaudu saadud raha. Nimetatud projektide kohta saab rohkem infot Jõgevamaa koduleheküljelt (Jõgevamaa Maakond 2004) Kõrvemaa nime all on tuntud Põhja-Eesti loodusmaastik (vt. Lisa 11). "Kõrb, "kõrve" tähendab algupäraselt suurt, hõreda inimasustusega laant. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Kitsamas mõttes mõistetakse Kõrvemaa all Aegviidu ja Anija valda Harjumaalt ning Albu, Ambla ja Lehtse valda Järvamaalt. Nende valdade valitsused asutasid 1. veebruaril 2000. aastal mittetulundusühingu Kõrvemaa Turism, mille eesmärgiks on Kõrvemaa kauni looduse ja omapärase kultuuripärandi väärtustamine ja tutvustamine; koostöö naabervaldade, mittetulundusühingute ja eraettevõtetega; vallavolikogude, vallavalitsuste ja nende komisjonide töö tõhustamine maaelu edendamisel. Hollandi Omavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu ühisprojekti raames on koostatud „Kõrvemaa viie valla arengusuunad aastani 2010". Tegemist on piirkonna arengut kavandava strateegilise dokumendiga, mis leiab tulevikus pidevat täiustamist ning on abiks ja aluseks piirkonna arenguks vajalike finantsallikate leidmisel. Samuti on olemas "Kõrvemaa viie valla turismi arengukava". Tulevikus on tõenäoline koostöösse kaasata ka teisi Kõrvemaa piirkonna omavalitsusi (Kõrvemaa Turism 2004). Nimetatud viie valla territooriumil leidub nii madal-, siirdesoid ja rabasid kui ka jääaja lõpul kujunenud maastikku: järsunõlvalisi oose, mõhnastikke. Valdavad on seente- ja marjaderohked männimetsad. Aegviidu-Jäneda piirkonda ilmestavad kaunid järved. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Kõrvemaa on armastatud matkapiirkond, kus korraldatakse jalgsi-, ratta-, kanuu-, suusa- ja seiklusmatku. Kõrvemaal on palju pakkuda ka kultuurihuvilistele: 11 mõisat, kirikuid, muuseume. A. H. Tammsaare muuseumis lavastatakse teatrietendusi, Jäneda ja Albu mõisas toimuvad kontserdid ja näitused, Jäneda Musta Täku Talli simmanitel käib külastajaid kogu Eestist (Kõrvemaa Turism 2004). Nii Vooremaa kui Kõrvemaa on üsna hästi internetis esindatud, vastavate märksõnade sisestamisel otsingumootorisse „NETI” on võimalik leida lingid nii piirkondade turismiarendajate, maastikukaitsealade kui ka eraettevõtjate kodulehtedele, mis teeb reisi planeerimise neisse paikadesse palju lihtsamaks. Lisaks on avaldatud palju reisikirju nii Eesti ajalehtede ja ajakirjade reisirubriikides kui ka reisijututoas www.reisijutud.com.

20


Eesti Rohelise Liikumise korraldatud iga-kevadine rattaretk on liikunud Kõrvemaal 1990. a., ja Vooremaal 1999. a. Nimetatud rattaretkel osaleb iga aastaga üha enam rohelise mõtteviisiga inimesi, kes huvituvad piirkonna loodus- ja kultuuripärandist ning samuti keskkonnaprobleemidest. Pandivere kanti (Porkunit) on nimetatud ettevõtmine läbinud vaid kõige esimesel rattaretkel 1988. aastal. (Eesti Roheline Liikumine 2004). Igal nädalavahetusel viib huvilisi Eesti erinevatesse piirkondadesse Looduse Omnibuss. Samuti pakuvad nad välja marsruute klassiekskursioonideks. Vooremaa ja Kõrvemaa on nende sagedased sihtpunktid. Sageli seotakse programm mingi konkreetse üritusega: sõidetakse teatrietendusele või kontserdile, lisaks tutvutakse piirkonna loodusväärtustega (Looduse Omnibuss 2004).

Hetkel Pandivere koostööpiirkonda külastavate klientide portfoolio Kui palju hetkel piirkonda külastatakse, on raske täpselt välja tuua. Ligikaudseid numbreid on võimalik tuletada erinevate muuseumite ja atraktsioonide külastuste järgi. Väike-Maarja vallas võib aastane külastatavus ulatuda 6000 inimeseni, kellest enamus (ligikaudu 5000 inimest) külastab piirkonda just suvekuudel (maist septembrini), talvekuudel on peamiseks külastatavaks objektiks Ebavere mäe suusarajad, mida 2003. aastal külastas hinnanguliselt ligikaudu 900 inimest. Väike-Maarja vallas asuvat Kiltsi mõisa külastab aastas ligikaudu 1200-1500 inimest, kellest suurem osa teeb seda ekskursioonigrupi liikmena. Avanduse vallas on võimalikuks külastajate arve pidamise kohaks Simuna kirik, kus loetakse üle kiriku torni külastused – 2004. aasta juuni ja juuli kuuga käis tornis 270 inimest. Tamsalu vallas saab külastajate ligikaudse arvu Porkuni paemuuseumi külastuste järgi ning aastaseks külastajate arvuks on aastatelõikes olnud 3200-3500 külastajat – kõrghooajaks on mai ja juuli. Maikuus on peamiseks külastajate grupiks õpilaste ekskursioonid ning ka väliskülalised, juulikuus puhkereisijad nii Eestist kui ka välismaalt (palju on jalgrattaturiste, kuna Porkunit läbib Eurovelo). Augustikuus külastavad muuseumi peamiselt peredega puhkajad. Arengukava asjaliste poolt tehtud klientide portfoolio analüüsist võib välja tuua, et turistid ehk siis ööbimisega külastajad moodustavad hinnanguliselt 1-10% piirkonna kogukülastajatest. Selline number on küllaltki tõenäoline, sest piirkonnas majutusasutused praktiliselt puuduvad ning külastajatel ei ole võimalik piirkonnas pikemalt viibida (võimalik on kasutada piiratud hulgal majutuskohti ja Rakvere linnas olevaid majutusasutusi). Analüüsides külastajate struktuuri nende päritolu järgi (kodumaised vs välismalised), eeldatakse, et hetkel on suhe 80:20 või 90:10 kodumaiste külaliste kasuks. Reisieesmärgi järgi on portfoolio suhteliselt kirju – analüüsis toodi välja järgmised grupid: puhketuristid (külastajad), sõprade ja sugulaste külastajad, seminaridest osavõtjad, kooliekskursioonid, kultuurihuvilised bussiekskursioonid ning sündmustest osavõtjad. Proportsioonid erinevate gruppide vahel on omavalitsuste kaupa erinevad. Ühene joon kõikide omavalitsuste külastuste puhul on see, et enamuse piirkonna külastajatest moodustavad kooliekskursioonid (ligikaudu 50-60%), neile lisanduvad puhketuristid (hinnanguliselt 10%) ning teist sama palju on ka sõprade ja sugulaste külastajaid (~10%). Ülejäänud sihtgrupid on omavalitsuste poolest erinevad – Väike-Maarja vallas lisanduvad looduses matkajad (umbes 10% kõikidest külastajatest), Avanduse ja Laekvere vallas jahituristid (ligikaudu 1% külastajatest), Tamsalu ning Väike-Maarja vald tõid veel eraldi välja sündmustest osavõtjate sihtgrupi (10%

21


kogukülastajatest) ning mitmed vallad tõid eraldi välja veel sõpruspiirkondadest tulevate külastajate grupi (~3% külastajatest). Piirkonna jaoks on oluline analüüsida ka külastajate struktuuri lähtuvalt sellest, kas tegemist on individuaal- või pakettreisiga. Esimesed on valmis piirkonnas kindlasti rohkem kulutama, kuid nende liikumist on raskem piiritleda ning jälgida, pakettreisidest osavõtjad ei kuluta piirkonnas kuigi palju raha, kuid nende liikumist on lihtsam suunata (oluline just õrnade ökoloogiliste koosluste kasutamisel). Arengukava koostajate analüüsist järelduvalt võib välja tuua, et hetkel moodustavad organiseeritud reisijad piirkonna kõikidest külastajatest ligikaudu 50-80%, piirkonniti on osakaal pisut erinev: Rakke vallas on organiseeritud ja individuaalreiside arv enam-vähem pooleks ning grupireiside suuremat osa näeb Väike-Maarja vald.

Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused Nii nagu eelpool juba välja toodi, ühendab piirkonda ning eristab teistest omataolistest turismipiirkondadest Pandivere koostööpiirkond: 1) paepargi idee – pae tootmine ja ajalugu, paega seotud üritused ning külastajate võimalus pae töötlemisest osa saada, 2) loodusturism, mis on seotud Pandivere puhta looduse, eelkõige allikate, jõgede ja järvedega, 3) nõukogude aja eksponeerimine, mis hetkel on küll lähiminevik, kuid mõne aja pärast saab meie pärandiks ning 4) (tervise)sport – Ebavere ja Tamsalu suusarajad, Rakke linnamäe vaba aja ja spordikompleks. Arengukava koostajad pidasid olulisimaks positiivseks arengusuundumuseks viimaste aastate jooksul pae teemapargi idee tekkimist (toetab Eesti Paeliit), mille keskus oleks Tamsalu linnas, kuid paetee ühendab ka kõiki teisi omavalitsusi (paemurrud, lubjaaugud ja paepõletusahjud metsades, Eesti ainuke paemuuseum Porkunis, tööstuslik tootmine Rakkes jne). Teemapargi arendamine nõuab suuri investeeringuid, kuid hea idee ja projekti olemasolul on võimalik saada abi tõukefondidest. Pandivere kõrgustiku kohta on kasutatud väljendit allikate ja “ajutiste järvede maa” ning neid (nii ajutisi kui ka alalisi) on piirkonnas väga palju. Mitmetest ressurssidest on arendatud puhkemajanduse jaoks olulised sisendid (allikad, jõed, järved koos vajaliku infrastruktuuriga) selleks, et neid organiseeritult kasutada – loodusrajad, rannad, riietumiskabiinid, lõkkeplatsid jne). Loodud on mitmeid loodusõpperadasid, eriti just Väike-Maarja mail. Lisaks loodusega seonduvale on tooteks vormitud ka piirkonna kultuurilugu – mõisate ring Lõuna-Virumaal, Balti-Saksa kultuuri jälgedes, kuhu kuuluvad mõisad nii Väike-Maarja, Tamsalu, Rakke, Laekvere, Avanduse kui ka Vinni vallast. Negatiivsetest suundumustest toodi välja vaid mõned vähesed, kuid see-eest väga mõjuvad tegurid – potentsiaalsete ettevõtjate vähene informeeritus ning investeeringute puudus.

Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused Suurimaid muutusi külastajate portfoolios soovitakse näha kahes valdkonnas: 1) ühepäevakülastajate ja turistide suhtes ning 2) kodumaiste ja välismaiste külastajate osakaaludes. Kuna hetkel moodustavad enamuse piirkonna külastajatest ühepäevakülastajad,

22


kes kulutavad piirkonnas suhteliselt vähe raha, siis soovitakse suurendada ööbimisega külastajate ehk turistide koguarvu (hetkel 1-10% kogukülastajatest, aastaks 2015 soovitakse, et turistide osakaal külastajate arvust moodustaks 25-30%). Viimane omakorda eeldab majutus- ja toitlustusteenuste arengut piirkonnas. Välismaiste külaliste hinnanguline osakaal hetkel on ligikaudu 10% külastajatest, aastaks 2015 soovitakse välismaiste külastajate osakaalu tõsta 30-40%-ni, mis on tegelikkuses vägagi julge prognoos (hetkel moodustavad Kesk-Eesti majutusasutuses peatuvatest turistidest 26% välisturistid). Reisieesmärkide järgi soovitakse suurendada puhketuristide osakaalu (kuni 30% kõikidest külalistest) ning pisut vähendada kooliekskursioonide osakaalu (mitte absoluutarvudes vaid just osakaalus – teised sihtgrupid peaksid kiiremini kasvama). Pakettreiside ja individuaalsete reiside suhe rahuldab arengukava koostajaid, ainult mõnede omavalitsuste esindajad arvasid, et individuaalreisijaid võiks olla rohkem, kuna nad on ka suurema reisieelarvega (pakettreise kasutavad hetkel peamiselt just kooliõpilased, kes on väga hinnatundlikud ning väikese eelarvega). Seni kasutamata võimalustest toodi välja looduslike võimaluste (peamised ressursid piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arendamisel) ebapiisav rakendamine toodetes – seni puuduvad piirkonna mitmes kohas vaatlustornid, piirkonnas on palju veekogusid, kuid puudub kalastamisteenus. Tänu erilistele looduslikele tingimustele oleks võimalik arendada ka nn ekstreemturismi (hard adventure). Kuigi pae teemaga on seotud kõik koostööpiirkonna omavalitsused, ei olda seda seni piisavalt ära kasutatud – mitmed pae ja lubjakiviga seotud ressursid on hetkel kehvas olukorras ning neid ei sobi külalistele vaatamisväärsustena pakkuda. Samuti peeti ebapiisavaks koostööd omavalitsuste vahel turismi valdkonnas ning piirkonna teadvustamisel riiklikul tasandil.

Tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüsi tulemused Piirkonna tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüs valmis kahes etapis:

1) omavalitsused koostasid iseseisvalt oma valla ja piirkonna analüüsi, 2) üksikud analüüsid koondati üheks ning tegurid prioritiseeriti (kõige tugevam tegur

omas valdkonnas – 10 punkti, kõige nõrgem tegur 1 punkt, maksimaalne punktide summa oleks igas valdkonnas 80).

Järgnevalt leiavad kajastamist iga valdkonna viis kõige suurema punktiskoori saanud tegurit (vt. Tabel 2), tegurite täielik loetelu on lisades (vt Lisa 12). Tabel 2. Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüs Tugevused Nõrkused Rikkalik ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuripärand ning vaatamisväärsused - eeldused ja tingimused turismi arenguks

Majutus- ja toitlustuskohtade vähesus või puudumine

On alanud koostöö omavalitsuste vahel ning jõuliselt avaldatakse soovi turismi arendada

Ettevõtjate, investorite vähene huvi turismi vastu

23


Turismiobjektide olemasolu ja võimalused uute loomiseks: matka-, suusa- ja loodusrajad

Maakondlik turismistrateegia puudub. Kogu turismialane tegevus toimub killustatult

Vabariiklikku tuntust omavad üritused (Porkuni tünnisõit, Porkuni Pillar, suusaüritused Ebaveres ja Tamsalus, Väike-Maarja naisekandmine)

Puudub tõeline turismimagnet, mis veaks kaasa kogu piirkonda, äärealade vähene atraktiivsus

Puhas loodus - erinevate looduslike pinnavormidega maastik

Tootearendusega seotud piirangud - ruumipuudus, rahapuudus

Võimalused Ohud

ELi struktuurifondide vahendite kasutamine piirkonna arendamiseks

Infrastruktuuride amortiseerumine, riiklike investeeringute vähesus infrastruktuuri

Piirkondliku ja riigisisese turismialase koostöö laienemine

Poliitilise toetuse puudumine kohalikul tasandil turismiobjektide arendamisel (finantseerimise küsimus)

Maakondlike jt. regioonide turismistrateegiate rakendumine

Investeeringute vähesus kriitilise teenuste arvu loomiseks, mis kindlustaks turismitööstuse jätkusuutliku arengu

Ettevõtluse areng (turism, toitlustamine, majutus, maaturism)

Struktuurifondide vahendite koondumine juba toimivatesse turismikeskustesse

Spetsiaalhuvituristide huvi suurenemine piirkonna vastu

Sotsiaalne allakäik

Koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse vedavaks jõuks on rikkalik ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuripärand ning eriilmelised vaatamisväärsused, mida tutvustati juba varasemates peatükkides. Prioriteetidest teisele kohale tõusis soov ja tahe arendada turismi piirkonnas ning koostöö omavalitsuste vahel – ollakse jõutud arusaamisele, et üksi ei suuda ennast turul piisavalt atraktiivseks ja nähtavaks teha. Loodusliku ja ajaloolise pärandi kõrval tõusis piirkonna tugevuste seas olulisele kohale ka vabariiklikku tuntust omavad üritused, mis võimaldavad piirkonnal arendada kahest toodet – ühelt poolt tõsised teemad nagu paas ja nõukogude aja eksponeerimine ning teisalt natuke “kiiksuga” üritused – Väike-Maarja naisekandmine, Porkuni tünnisõit jne. Lai tooteportfell võimaldab rahuldada mitmete sihtgruppide ootusi ja vajadusi. Nõrkustest tõusis esile turismispetsiifiliste ja toetavate teenuste vähesus või üldse puudumine – nagu eelnevatest analüüsidest selgus, on majutusteenus piirkonnas väga tagasihoidlik (nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi poolest) ning kõikides valdades ei ole võimalikki külastajatele toitlustamisteenust pakkuda. Samas tõdeti, et potentsiaalsetel investoritel on suhteliselt tagasihoidlik huvi turismiteenuste arendamisse investeerimise vastu – levinud on arvamus, et kui rääkida turismi arendamisest Lääne-Virumaal, siis on see eeskätt võimalik ikka Rakveres ning põhjarannikul. Hetkel puuduvad ka väga head edulood, mis innustaksid teisi ettevõtjaid turismiteenuste arendamisega tegelema. Lisaks tõdeti, et piirkonna strateegia väljatöötamist pidurdab maakondliku strateegia puudumine – viimasega hetkel tegeletakse. Piirkonna turismi arengut takistavaks teguriks peetakse ka tõelise “turismimagneti” puudumist, kuid see on terve Eesti turismi nõrkus, mida tuleb sobivate strateegiatega tugevuseks pöörata. Väliskeskkonnast tulenevate ohtude all toodi eelkõige välja just finantseerimisvahendite nappusega seotud küsimused: kõige suuremaks ohuks piirkonna arengule peeti riiklike investeeringute puudulikkust infrastruktuuri arendamisse ning sellest tulenevalt viimase amortiseerumist. Kuna piirkond asub Kesk-Eestis, on maanteede korrasolek ning hea läbitavus piirkonna kättesaadavusel väga oluline ning turismi arendamise üks eeldusi. Teise ohuna toodi välja poliitilise toetuse puudumine kohalikul tasandil turismiobjektide

24


arendamisel – turismi ei peeta prioriteetseks ning omavalitsusel on teisi sotsiaalselt olulisemaid valdkondi, mis vajavad arendamist ja lahendamist. Väljaspool rahalisi teemasid tõstatati ka sotsiaalse allakäigu probleem – piirkonnas toimub tegusate inimeste väljavool, suureneb tööpuudus, mis omakorda tingib esimest. Rahvas muutub vaesemaks ega ole võimeline vaba aja teenustele raha kulutama, suureneb mõnuainete ning alkoholi pruukimine. Kõik need tendentsid viivad selleni, et piirkonnas puuduvad nii ettevõtlikud inimesed, töötajad kui ka inimesed, kes võiksid puhketeenuseid kasutada. Võimalused, mis tulenevad väliskeskkonnast, keskendusid peamiselt erinevate koostöövõimaluste ärakasutamisele: nähakse võimalust arendada piirkondlikku ja ka riigisisest koostööd (hetkel on praktiline koostöö suhteliselt tagasihoidlik). Samuti soovitakse kasutada Euroopa tõukefondide võimalusi, et piirkondlikku toodet efektiivsemalt arendada. Usutakse, et huvi spetsiaalhuvitoodete vastu kasvab nii Eestis kui välismaal ning seeläbi saabub piirkonda ka rohkem turiste/puhkajaid. Käesolevast tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüsist lähtuvalt koostati piirkonna visioon, missioon ja sihid, selleks et suurendada tugevuste ja võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale.

25


ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2005-2014

Arenguvisioon ja –eesmärgid Visioon aastaks 2015: Aastal 2015 tuntakse ja tunnustatakse Pandivere koostööpiirkonda kui avatud ja loovale koostööle orienteeritud ühtset turismi- ja puhkemajanduse regiooni Eestis, mis pakub positiivselt meeldejäävat ja avastusterohket külastuselamust, rakendades jätkusuutlikult oma unikaalset loodus- ja ajalooressurssi ning pakkudes atraktiivset-omanäolist sündmuskalendrit. Missioon: Eesti rahvuskivi pae ja allikate kui piirkonna unikaalseimate loodus-, ajaloo-, kultuuri- ja tootmisressursi mitmekesiseid rakendusvõimalusi pakkuva tegevusprogrammi käivitamine ning potentsiaalsete tarbijateni viimine nii läbi tõsiste kui ka meelelahutuslike toote-arenduste eesmärgiga mitmekesistada piirkonna majandustegevust ning suurendada tööhõivet. Visiooni saavutamiseks vajalikud üldised sihid aastaks 2014: 1. Pandivere koostööpiirkond toimib ühtse turismiregioonina, mille keskseks teemaks on

Pandivere Paeriik allikate allikal. 2. Turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik on välja

arendatud 3. Piirkondliku tooteportfelli on arendatud ja mitmekesistatud 4. Piirkonna toote kättesaadavus on tagatud

Sihtidest tulenevad eesmärgid aastaks 2014: Pandivere koostööpiirkond toimib ühtse turismiregioonina, mille keskseks teemaks on Pandivere Paeriik allikate allikal

• Turismibrändi “Pandivere Paeriik allikate allikal ” väljatöötamine ja elluviimine • Piirkonna osalemine maakondlikes turismiarendusprojektides • Toimib ühisturundus, jõuliselt on alustatud piirkonna kui turismimagneti

reklaamimist

• Pandivere Paeriigi Nõukoja (nn. kaasa arvatud nõunikud väljapoolt regiooni) ellukutsumine ja tööle rakendumine

2. Turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustiku väljaarendamine ja tugimine • Ettevõtjate koolitamine, mille tulemusena tuuakse turule erinevaid turismitooteid • Ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine 3. Piirkondliku tooteportfelli arendamine ja mitmekesistamine • Sündmuskalendri täiendamine • Jahi- ja kalastusturismi arendamine • Sporditurismi arendamine • Erinevate loodusturismi radade (kohtade) välja ehitamine • Kultuuri- ja ajaloopärandi arendamine ja eksponeerimine • Maaturismi arendamine

26


• Keskkonnakaitseline koolitus 4. Piirkonna toote kättesaadavuse tagamine • Turismiinformatsioonipunktide võrgustiku väljaarendamine • Pandivere portaali loomine • Piirkonna turismiobjektide viidastamine

Turismi arendamisega kaasnevate negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks eraldi programmi hetkel välja ei töötata, kuid pidevalt jälgitakse, et arendustegevus ei mõjutaks negatiivselt kohalikku sotsiaalset ja looduslikku keskkonda.

Arengukava rakendamise põhimõtted Käesoleva piirkonna üheks suurimaks nõrkuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on turismispetsiifiliste ja toetavate teenuste vähesus või nende puudumine ning piirkonna suhteliselt vähene tuntus Eestis turismiregioonina. Nende kahe nõrkuse vähendamiseks on vaja eeskätt investeerida (aega ja raha) potentsiaalsete ettevõtjate koolitamisse ja toetamisse ning alustada intensiivsemat koostööd piirkonna omavalitsuste vahel selleks, et ühendada piiratud rahalised ressursid ühisturunduse jaoks – piirkonna ühiseks nimetajaks pakuti välja Pandivere Paeriiki allikate allikal, mis ühendab endas piirkonna unikaalset loodusressurssi ning seda toetavat kultuuri- ja ajaloopärandit. Nii nagu Pandivere toetub oma paesele aluspõhjale, millest voolavad välja selgeveelised allikad, nii toetub kohalik kultuurilugu rikkalikule kultuuripärandile. Uurides ja jäädvustades paetootmise-kasutamise ajalugu, saab ühtlasi tundma õppida Pandivere loodust: allikad, jõed, järved, metsad nende taimede ja loomadega. Kaunis loodus on innustanud ja olnud allikaks kõikidele siin sündinud, kasvanud, elanud tunnustatud ajaloo- ja kultuuritegelastele. Selleks, et toodet just eelpool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – viimased saavad tooteid arendada ning turule viia, omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende tegevuste jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis, korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on jällegi vaja kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad ja mittetulundusühingud) osalust, on piirkonna ühtne turundus. Esialgu on optimaalsem töötada siseturuga ning edu saavutades liikuda koos ülejäänud Lääne-Virumaa ja Eestiga ka välisturule. Siseturu turunduskontseptsioon võiks kasutada eelpool väljapakutud Pandivere Paeriiki, mis annab laialdased võimalused nii tõsiseks kui ka meelelahutuslikumaks teemaarenduseks. Turundusplaani väljatöötamisel peaks alustama ühise kodulehekülje koostamisest, mis aitaks viia kokkulepitud sõnumit potentsiaalsetele sihtgruppidele. Tunduvalt rohkem peab tööd tegema ajakirjanduse ja reisikorraldajatega pakkudes neile kui olulistele koostööpartneritele Pandivere Peariigi turule viimisel piirkonda tutvustavaid ringsõite- infopäevi, sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel. Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele, mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni ning lisaks omavalitsuste võimalusi tutvustatavatele trükistele peaks olema ka üldine piirkonda tutvustav

27


trükis. Piirkond vajab ka oma “märki”, mis aitaks seda eksimatult eristada teistest sarnastest loodus- ja kultuuripärandil põhinevat toodet pakkuvatest regioonidest. Koostöö tõhustamiseks omavalitsuste tasandil soovitakse sõlmida omavalitsustevaheline pikaajaline turismi- ja puhkemajanduse alane koostööleping, mis paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik eelkõige tootearenduse ja turunduse tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, kuna need nõuavad suuri finantsinvesteeringuid ning ühistööd. Tulles arengukava tegevuste finantseerimise juurde, võib välja tuua mitmekesised võimalused selle teostamiseks – tavapärane on tegevuste rahastamine, kasutades nii omavalitsuste eelarveid, mittetulundusühingute kui ka eraettevõtluse finantsvahendeid, kuid hetkel on võimalik erinevate programmide ja meetmete raames taotleda rahalisi vahendeid ka tõukefondide rahastust.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi (meede 4.6. osa 2) eesmärgiks on kohaliku konkurentsivõime tugevdamise kaudu Eesti säästva ja tasakaalustatud majandusarengu toetamine. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse projekte, mis aitavad kaasa piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamisele ja piirkonnale omase konkurentsieelise väljaarendamisele. Taotlejateks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, maakonnamuuseumid ning riigiasutused kaitstavate loodusobjektide valitsejatena. Abikõlvulisteks tegevusteks on nii objektide korrastamise ja arendamisega seotud tegevused kui ka piirkonna mainekujundustegevused.

Ettevõtjate tegevuse toetuseks pakutakse turismi tootearenduse ja turunduse programmi (meede 2.4), mille eesmärk on Eesti turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine, toodete ja teenuste kvaliteedi parandamine, toodete ja teenuste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ning nõudluse kasvatamine Eesti turismitoodete järele rahvusvahelistel sihtturgudel. Abikõlbulikeks tegevusteks on turu-uuringud, turundus- ja müügiedendusüritused, infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine. Alustavatele ettevõtjatele pakutakse alustavate ettevõtjate starditoetust (meede 2.1) Toetatakse tegevuse käivitamiseks vajalike masinate ja seadmete soetamist ning tootmis- või teenindushoonete renoveerimist kuni 75% ulatuses, maksimaalselt 160 000 kr. Lisaks on ettevõtjatel võimalik taotleda nõustamistoetust (meede 1.2) ja koolitustoetust (meede 1.2). Arengukava vaadatakse üle kord aastas eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ning vajadusel paranduste ja muudatuste tegemiseks.

28


Eesmärkidega seotud sihid ja tegevused Siht: Pandivere koostööpiirkond toimib ühtse turismiregioonina, mille keskseks teemaks on Pandivere Paeriik allikate allikal Eesmärk

• Välja on töötatud ja avalikkuse poolt tunnustatud Pandivere koostööpiirkonna turismi valdkonna kaubamärk “Pandivere Paeriik allikate allikal”

• Piirkond osaleb riigi (maakonna) turismiarendusprojektides • Piirkonnas toimub ühisturundus (ühised turismitrükised, jõuliselt on alustatud piirkonna kui turismimagneti reklaamimist)

• Ellu on kutsutud ja tööle on rakendunud Pandivere Paeriigi Nõukoda

Ajaraamid Tegevused

Täideviijadalgus lõpp

Vajalikud ressursid/ Võimalikud allikad

Tulemus

Tegevuskava elluviiva ning jätkuvaid tegevusi koordineeriva institutsiooni (pikaajalinekoostööleping) loomine

Omavalitsused (edaspidi OV-d)

2005 kevad/suvi

Omavalitsuste eelarved Tagatakse arengukava elujõulisus ning tegevuste jätkusuutlikkus

Kaubamärgi väljatöötamine ja rakendumine: I etapp – ettevalmistamine, kriitilise tegijate massi kokkukutsumine ja teemasuundade väljatöötamine II etapp – laiema grupi kaasamine (spetsialistid erinevatest valdkondadest) – konkreetsete teemaprojektide väljatöötamine III etapp – projektide vormistamine ja rahastamistaotluste esitamine IV etapp – projektide rakendus

OV-d, ettevõtjad, elanikud

2005 kevad

2008 Meede 4.6 (piirkondlik mainekujundus) + OV-de eelarved

Kasvab teadlikkus Pandivere koostööpiirkonnast, suureneb külastajate arv ning investeeringute mahud piirkonna majandusse


Osalemine Lääne-Viru maakondlikes turismiarendusprojektides

OV-d, ettevõtjad, MTÜ-d

2005 2008 Ov-de eelarved, projektid, ettevõtted

Pandivere sulandub paremini Lääne-Virumaa turismitootesse ning aitab laiendada Virumaa tootevalikut, läbi maakonna on võimalik paremini saada ka riigi kaardile ja sealt välisturgudele

Siseturismi turundusplaani väljatöötamine: a) Reklaammaterjalide väljatöötamine ja

tootmine (vallati ning piirkondlikult) b) Piirkondliku kodulehe väljatöötamine ja

sidumine oluliste turismiportaalidega c) Osalemine turismimessidel - ühtse tootena

Eesti turismi- ja käsitöölaat EHE (mai 2005)

OV-d, ettevõtjad 2005 2008 Meede 4.6 (piirkondlik mainekujundus) + OV-de eelarved, meede 2.4 (turundustoetus ettevõtjatele)

Piirkonnast teadlikkuse suurendamine siseturul, külastajate arvu kasv.

Välisturule suunatud turunduskontseptsiooni väljatöötamine: koostöö maakondlikustruktuuriga, sissetuleva turismireisikorraldajatega, arhitektide liiduga, TÜ Geoloogia Instituudiga, Eesti Paeliiduga jne

OV-d, ettevõtjad, maakondlik tugistruktuur, reisikorraldajad, TÜ Geoloogia Instituut, Eesti Paeliit

a) minnakse osana Lääne-Virumaast, b) minnakse spetsiifilise väga kitsa “teemapargina”

2006 2008 Meede 4.6 (piirkondlik mainekujundus) + OV-de eelarved

Ühise sõnumi suunamine välisturule, väliskülaliste arvu suurenemine


Siht: Turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid pakkuvate institutsioonide (ettevõtted, koolid, MTÜ-d) võrgustiku väljaarendamine ja tugimine Eesmärk

• Toimuvad koolitused institutsioonide asjalistele (vähemalt kaks koolitust aastas) • On loodud institutsioonide koostöövõrgustik

Ajaraamid Tegevused Täideviijad Algus lõpp

Vajalikud ressursid/ Võimalikud allikad

Tulemus

Potentsiaalsete ettevõtjate ning nende koolitusvajaduse väljaselgitamine

OV-d 2005talv/kevad

2005 kevad

OV-de eelarved Potentsiaalsete ja tegutsevate ettevõtjate andmebaas koostatud ning nende koolitusvajadus teada

Aluskoolitusmoodulite pakkumine tegutsevatele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele (turismiettevõtlus, turismitoote arendamine ja pakkumine, klienditeenindus)

OV-d, koolitajad

2005 kevad

Meede 1.2 (koolitustoetus) Ettevõtjad on saanud uusi teadmisi, hakkab kasvama kohalik teadmistekapital

Koolide vanemate klasside õpilaste ja õpetajate võrgustiku loomine ning koolitus (Tamsalu, Simuna, Rakke, Kiltsi, Muuga, Väike-Maarja)

OV-d, koolid 2005 kevad

Meede 4.6 (võrgustike arendamine)

Loodud on tugev piirkonna giidide baas, kes on valmis pakkuma külastajatele ainukordset elamust nii looduses kui ka ajaloolistes hoonetes

Tutvustavate ringreiside korraldamine (Eesti teised piirkonnad) ettevõtjatele ja MTÜ-de esindajatele


2005 kevad

… Meede 2.4 (turundustoetus ettevõtjatele) + OV-de eelarved, ettevõtjate eelarved

Võimalik õppida teiste tegemistest (nii positiivsetest kui ka negatiivsetest näidetest)

Kaks korda aastas piirkondlik infopäev-tootearendusseminar – kevadel hooaja ettevalmistamine ja eesmärkide püstitamine ning sügisel hooaja kokkuvõtmine

OV-d, ettevõtjad, MTÜ-d,

2005 sügis

OV-de eelarved + meede 4.6 (võrgustike toetamine)

Tagatakse võrgustiku elujõulisus, piirkonna tootearendus ning informatsiooni liikumine piirkonnas


Siht: Piirkondliku tooteportfelli arendamine ja mitmekesistamine Eesmärk

• Paetee väljaarendamine • Sündmuskalendri täiendamine • Sporditurismi edasine areng • Erinevate loodusturismi radade (kohtade) väljaehitamine • Kultuuri- ja ajaloopärandi arendamine ja eksponeerimine • Maaturismi arendamine

Ajaraamid Tegevused

Täideviijadalgus lõpp

Vajalikud ressursid (hinnanguline maksumus) / võimalikud allikad

Tulemus

Paemuuseumi juurde toimiva töökoja väljaehitamine Paemuuseum, Tamsalu vald

Meede 4.6 (ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ning rekonstrueerimine) + omaosalus

Külastajatel on endil võimalik pae töötlemisel osaleda ning saada vahetu elamus

Paetee arendamine (marsruut, mis ühendab paemurrud ja lubjaahjud paekivist ehitatud hoonete ning nendega seotud ajaloo- ja kultuuripärandiga)


2005 2008 Meede 4.6 (arhitektuuri-, ajalooliste, kultuuri- ja loodusväärtuste eksponeerimine, külastajaprogrammide loomine) + omaosalus

Paetee kui teemapark Pandivere koostööpiirkonnas – ühendab erinevaid ressursse ning aitab külastajal saada terviklikku elamust

Avanduse mõisahoone rekonstrueerimine Avanduse vallavalitsus

Meede 4.6 (kultuuriliselt väärtuslike objektide, alade ja asulate kaitse ning eksponeerimine) + omaosalus

Taastatud on mõisa kompleks koos pargiga. Seotud admiral Friedrich Benjamin Lütke - Vene Georaafia Seltsi asutaja

Simuna vanasse koolimajja toitlustus- ja majutuskoha ning kihelkonnamuuseumi loomine

Avanduse vallavalitsus, eraettevõtja

15 miljonit krooni Avanduse vald suudab pakkuda külalistele majutust ja toitlustusteenust ning ülevaadet kihelkonna ajaloost


F.G. Struve meridiaanikaare baasjoone otsapunktid tähistamine Simunas ja Võiveres.

Avanduse vallavalitsus, Rahvus-vaheline Maamõõtjate Föderatsioon

250 000 krooni Struve meridiaanikaare otsapunktide säilitamine ja eksponeerimine

Simuna põhikooli õppe- ja matkaraja väljaehitamine Simuna põhikool, Avanduse vallavalitsus, kohalikud elanikud

50 000 krooni Loodusõpperada on lõpuni ehitatud, viidastatud, infotahvlid paigaldatud

Orguse meteoriidikraatri korrastamine ja eksponeerimine

Kohalikud elanikud, Avanduse vallavalitsus

35 000 krooni Eesti suuruselt kuuenda meteoriidikraatri eksponeerimine

Paeteel: 1. Orguse lubjakivi murdmise kohtade ning lubjapõletusahjude korrastamine ja eksponeerimine 2. Kruusiaugu talu lubjaahju korrastamine

Avanduse vallavalitsus, kohalikud elanikud

35 000 krooni Lisatakse panus Pandivere paeteesse

Kanuumatkade arendamine Pedja ja Nõmme jõel ettevõtjad Piirkonna külastajatel on võimalik aega aktiivselt sisustada

Muuga mõisa ja pargi rekonstrueerimine Laekvere vallavalitsus, Muuga Maanaiste Selts

3 miljonit krooni On loodud turismi ja vabaaja keskus (ekskursioonide teenindamine, kõlakoda, käsitöö müük, laste mänguväljakud jne.)

Muuga tuuliku ja nn. Möldrimaja arendamine Eraettevõtja 2 miljonit krooni Ekskursioonide teenindamine, toitlustamine. Hostel-tüüpi majutusasutus


Veskimäe Jahilasketiiru arendamine MTÜ Veskimäe Jahilasketiir

3 miljonit krooni Loodud laskmisvõimalused erinevatele relvadele. Lasketiir on kohandatud avalikuks kasutamiseks

Venevere paisjärve ja loodusradade rajamine Venevere Kultuuri- ja Haridusselts

15 miljonit krooni Loodud võimalused vaba aja veetmiseks looduses – matkarajad ja väliujula

Moora vabaaja keskuse väljaarendamine Paetee objektide korrastamine: 1. Sirevere-Kissa lubjaahi (Jaan Kuusleri majapidamine) 2. Rahkla küla lubjaahi (A. Silvere majapidamine)

Laekvere vallavalitsus

1 miljon krooni Aastaringne vaba aja veetmise koht - loodusrajad, lõkkeplatsid, suusarajad jne.

Põrna kõrtsi arendamine – hostel-tüüpi majutus, ürituste korraldamine, jahiturism, toitlustusteenused, haagissuvilate teenindus ning jalgrattalaenutus

Eraettevõtja 15 miljonit krooni Laekvere vallas pakutakse külalistele majutus-, toitlustus- ja vaba aja veetmise teenuseid

Emumäe vaatetorni kapitaalremont Rakke vallavalitsus

35 000 kroni Piirkonna külastajatel on võimalus saada ülevaade Pandivere kõrgustikust 21,5 m kõrguselt

Emumäel ja Selja järve puhkepiirkonnas puhkerajatiste valmistamine – telkimisplatsid, pingid-lauad

Rakke vallavalitsus

15 000 krooni Laienevad vaba aja veetmise võimalused Rakke vallas

Selja järve matkaradade arendamine Rakke vallavalitsus

350 000 krooni Valmib Seljamäe matkarada ratta- ja jalgsi matkajale.

Rakke lubjavabriku telliskorstna rekonstrueerimine Rakke vallavalitsus

850 000 krooni Võimalik eksponeerida lubjavabriku korstnat tööstusmälestisena

Lahu laululava ehitamine Rakke vallavalitsus, MTÜ Kodukülad

140 000 krooni Võimalik arendada Piibe külade ühendust ja edendada kohalikku elu

Rakke laululava kapitaalremont Rakke vallavalitsus

420 000 krooni Rakke laululava on taas kasutuskõlblik


Paekivi teemapargi südame väljaarendamine - lubjapõletuse ringahjud koos juurdekuuluvate hoonetega, maa-ahi, paemurd, lubjapõletusjääkide puistang (kujundatakse looduse õpperajaks). Paetee objektide korrastamine: 1. Kopliale (Porkuni) lubjaahi ja paemurd (Vistlas) 2. Hansoni lubjaahi ja paemurd (Uudeküla mõisa taga)

Tamsalu linnavalitsus, Eesti Paeliit

10 miljonit krooni Arendatakse välja vabaõhumuuseum 4 ha suurusel maa-alal. Paekivi teemapark selgitab näitlikult, kuidas toimus ja arenes lubja tootmine alates 20. sajandi algusest. Lisaks muuseumile on planeeritud kompleksis käivitada väike kivitöötlemise töökoda

Tamsalu spordihoone (majutus- ja toitlustusteenused) ning suusaradade arendamine

Tamsalu linnavalitsus

13 miljonit krooni Tamsalu spordihoone baasil arendatakse välja sporditurismi kompleks

Endine Porkuni metskonna hoone - majutusteenus eraettevõtja Tamsalu vallas pakutakse majutusteenust

Endine Porkuni viinavabrik Porkuni järve ääres - seminari- ja koolituskeskus

eraettevõtja Võimalik pikendada piirkonna turismihooaega, pakkudes seminaride pidamise võimalust

Laiamäe talu Tamsalu vallas – maaturismi ettevõte eraettevõtja Võimalik pakkuda külalistele majutust ning aktiivseid tegevusi

Külmallika puhkeala arendamine - võimalus telkida, lõket teha, ujuda, lastele mänguplats, parkla, mänguväljakud, karavaniplats, söögivõimalus, ööbimisvõimalus, elekter, vesi

Tamsalu vallavalitsus, Eraettevõtja

6-7 miljonit krooni Porkuni järve ääres on terviklik puhkekompleks

Porkuni mõisa pargi arendamine - tervise-, suusa-, jooksu- ja jalgrattarajad, pargis olevasse paemurdu kujundatakse looduslik laululava vabaõhukontsertide läbiviimiseks, pargi kõrvale parkla külastajate autodele

Tamsalu vallavalitsus

2,5 miljonit krooni Porkuni kui terviklik vaba aja veetmise koht

Porkuni Paemuuseumi arendamine – staatilisest väljapanekust muutuda aktiivset, kaasaegset külastuselamust pakkuvaks muuseumiks

Tamsalu vallavalitsus

1 miljon krooni Porkuni Paemuuseum on ainulaadne, põnev ning mitmekesist teadmist pakkuv muuseum


Matka- ja loodusmälestuste radade arendamine Porkunis

MTÜ Porkuni 50 000 krooni Lisandväärtus Porkuni keskuse vaba aja veetmise võimalustele

Porkuni vana rahvamaja arendamine – külakeskus, kus asuvad muuhulgas ka söögikoht, multifunktsionaalne saal (kino, üritused) ning majutuskohad

Porkuni PÜ MTÜ Porkuni

2,5 miljonit krooni Kohalikel elanikel ja ka külalistel on võimalik vaba aega täisväärtulikult ning huvitavalt veeta. On loodud võimalused ka “halva ilma” üritusteks – pikendab hooaega

Lurich tagasi koju! – Väike-Maarja keskväljaku korrastamine

Väike-Maarja vallavalitsus

Väike-Maarja kui Lurichi sünnikoha teadvustamine ja asula keskväljaku korrastamine

Väike-Maarja Turismiinfopunkti arendamine - kaasaegne arvuti, arvutilaud ja tool, paljundusmasin, alused voldikute paigutamiseks, voldikute kirjastamine


260 000 krooni Väike-Maarja turismiinfopunkt pakub külastajatele ja kohalikele elanikele kogu vajalikku informatsiooni vaba aja veetmise võimaluste kohta

Väike-Maarja muuseumi arendamine - ekspositsiooni kaasajastamine, arvuti ja vastava arvutiprogrammi muretsemine muuseumifondi sisestamiseks arvutisse; televiisori ja videomagnetofoni muretsemine; hoone renoveerimine


810 000 krooni Väike-Maarja muuseum pakub unikaalset külastuselamust

Vao tornlinnuse arendamine – ekspositsiooni täiendamine keskaegse elu kajastamisega


150 000 krooni Pakutakse ainukordset külastuselamust, mis täiendab piirkonna teema – paekivi – arendust

Ebavere mäe terviklikuks turismiatraktsiooniks arendamine – jalgrattatee ehitamine, metalltorni lammutamine ning uue püstitamine, “energiasamba” tähistamine hiiekiviga, matkaraja väljaehitamine ning tähistamine viitade ja vajaliku informatsiooniga, telkimisplatsi rajamine mäe jalamile, spordiplatsi rajamine

Väike-Maarja vallavalitsus, MTÜ Väike-Maarja valla Rahvaspordi-klubi, eraettevõtjad

1,46 miljonit krooni Ebavere mäel asub terviklik puhke- ja spordikompleks, mis pakub mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks


Ebavere mäe ligidusse majutusasutuste loomine eraettevõtjad Võimalus pakkuda külastajatele majutus-, toitlustus- ja aktiivse vaba aja veetmise teenuseid.

Väike-Maarja spordikompleksi väljaehitamine Väike-Maarja vallavalitsus

52,6 miljonit krooni Terviklik spordikompleks võimla, staadioni, ujula ja abihoonega

Punamäe – muinaseestlaste linnuse koha arendamine – telkimisplatsi rajamine, linnuse korrastamine ning mõningate atraktsioonide ehitamine


800 000 krooni Loodud lisandväärtus piirkonna pakkumisse

Äntu tehisjärve infrastruktuuri arendamine – liivaranna rajamine koos vajaliku infrastruktuuriga (k.a. väikelaste supluskoht, mänguplats, telkimisplats)


200 000 krooni Kohalikele elanikele ja ka külalistele ujumisvõimaluse loomine

Äntu Sini- ja Valgejärve äärde paadi(parve-) laenutuse loomine

eraettevõtja 1 miljon krooni Vaba aja aktiivse veetmise võimaluse loomine

Varangu mõisa rekonstrueerimine – peahoone renoveerimine, majutuskohtade loomine

eraettevõtja 5 miljonit krooni Väike-Maarja majutusteenuste valiku mitmekesistamine

Varangu mõisa loodusraja arendamine Väike-Maarja vallavalitsus

50 000 krooni Looduse õpperaja rajamine (käpalised, ainulaadsed allikad, kriidikarjäär, mõisaarhitektuur, Viiralti muuseum)

Kiltsi mõisa arendamine - Krusensterni mälestustoa kaasajastamine, endisesse talli konverentsiturismi jaoks ruumide väljaehitamine, moonakate maja väljaehitamine külalistemajaks

Väike-Maarja vald, Adam Johann von Krusensterni nimeline MTÜ

4,23 miljonit krooni Kiltsi mõisa kui tervikliku turismisihtkoha arendamine

Kiltsi veskihoonesse majutusasutuse loomine eraettevõtja 2 miljonit krooni Majutuskohad ja toidutegemise võimalus


Nõmme jõe ja vesiveski arendamine turismisihtkohaks – kalastuse võimaluse loomine, laagriplatsi rajamine, ujumisranna rajamine, majutus- ja toitlustusvõimalused veskimajas, tünnisaun, kanuumatkade pakkumine, ratsutamisvõimalus jne

eraettevõtja 2 miljonit krooni Nõmme vesiveski ja selle juurde kuuluva maa-ala arendamine terviklikku elamust pakkuvaks sihtkohaks

Vainu Tare Pidu- ja Puhkekeskuse arendamine – infrastruktuuri arendamine, valgustus- ja veevarustussüsteemi ehitamine, autokaravaniparkla rajamine

eraettevõtja 350 000 krooni Vainu Tare pakub külastajatele kvaliteetset teenust

Tamsalu ja Väike-Maarja + Kadrina ühisprojekt “Kalevipoja hobuse jäljed” (matkarada)

Tamsalu, Väike-Maarja ja Kadrina vald

100 000 krooni Külastajatele on pakkuda uus matkarada

Retk okupatsiooniaja radadel: küüditamine, kolhoos, metsavendlus, raketibaas - infrastruktuuri parendamine, saunpunkri ehitamine, varikatuse hankimine (et pakkuda teenust ka halva ilmaga), ekspositsiooni loomine Rohu raketibaaside angaaridesse

Väike-Maarja vald, Triigi metskond

500 000 krooni Unikaalse külastuselamuse pakkumine Rohu ja Kadila raketibaasides

Kaarli turismitalu arendamine - majutus 12 inimesele, talutöödest osavõtmine

eraettevõtja 1,4 miljonit krooni Maaturismiettevõtte arendamine

Müüriku kardi- ja krossiraja arendamine - krossiraja ümberehitus ja kohtunikemaja ehitus, puurkaevu rajamine ja raja niisutussüsteemi väljaehitamine, kardiraja asfalteerimine

Väike-Maarja vallavalitsus, eraettevõtjad

3 milj krooni Täiendab piirkonnas pakutavate toodete valikut

Paetee väljaehitamine, lubjaobjektide korrastamine, taastamine:

1. Kaarma lubjaahjud 2. Ebavere paemurd ja lubjaahi 3. Liiduri lubjaahju ja paemurd



4. Vao mõisa paemurd 5. Vao (Õbediku) paemurd ja lubjaahi

6. Varangu kriidikarjäär


Siht: Piirkonna toote kättesaadavuse tagamine Eesmärk

• Välja on arendatud piirkondlike turismiinformatsioonipunktide võrgustik 4-5 turismiinfopunktiga • On loodud Pandivere koostööpiirkonna kodulehekülg • Piirkonna turismiobjektid on viidastatud ning vajadusel on objektide juures ka infotahvlid

Ajaraamid Tegevused Täideviijadalgus lõpp

Vajalikud ressursid/ võimalikud allikad

Tulemus

Piirkondlike turismiinfopunktide loomine (nn sinised I-punktid) – Avanduse (Simuna kirik), Muuga, Rakke raamatukogud, Porkuni, Kiltsi muuseum, Tamsalu spordikeskus

OV-d, ettevõtjad

2005 kevad

OV-de eelarved + ettevõtjate osalus

Paraneb informatsiooni kättesaadavus piirkonna kohta

Koostöö lähimate turismiinfokeskustega (Rakvere, Palmse, Paide, Palamuse – piirkonna tutvustus (tutvustusreisid), materjalid, lingid)

Piirkondlikud turismiinfokeskused, ettevõtjad, OV-d

2005 sügis Meede 4.6 (piirkondlik mainekujundus, võrgustike toetamine), meede 2.4 (turundustoetus ettevõtjatele)

Paraneb piirkondliku informatsiooni levik

Pandivere kodulehekülje valmistamine, arendamine ning linkimine oluliste portaalidega (visitestonia.com, turismiweb.ee, maaturism.ee)


2005 talv Meede 4.6 (piirkondlik mainekujundus)

Piirkonna kohta on võimalik saada informatsiooni ühest kohast – võimalik edendada Pandivere Paeriigi tuntust

Objektide korrastamine (lubjaahjud, paemurrud) (auditi tulemusel)

Ettevõtjad, kohalikud elanikud, MTÜ-d

pidevalt Meede 4.6 (kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine)

Potentsiaalsed ressursid muudetakse atraktiivseteks vaatamisväärsusteks

Objektide viitade ja infotahvlite vajaduse väljaselgitamine (audit)

OV-d 2005 talv OV-de eelarved Tekib ülevaade viidamajanduse hetkeolukorrast terves piirkonnas ning investeeringu suurusest

40


Viitade ja infotahvlite paigaldamine OV-d 2005 kevad/suvi

Meede 4.6 (puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad)

Piirkonna külalisel on lihtne vaatamisväärsusi üles leida

Piirkondlike kaartide paigaldamine piirkonna sõlmpunktidesse (vaatamisväärsused, teenused, avalikud teenused)

OV-d 2005 suvi Meede 4.6 (puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad)

Külalisel on võimalik saada ülevaade piirkonna ressurssidest

Giiditeenuse kättesaadavuse parandamine (informatsioon koduleheküljel, muuseumites jne)

Giidid, OV-d, ettevõtjad

2005 kevad

Piirkonna külalisel on lihtne tellida giiditeenust piirkonnas

41


Piirkondliku arengukava seotus riiklike ning regionaalsete arengukavadega Kõrgeimal tasandil olevaks turismivaldkonna arengukavaks on antud hetkel Riiklik turismiarengukava aastateks 2002-2005. Kuigi käesoleva arengudokumendi ajaperioodiks on 2005-2008, ei olda riiklikul tasandil nii pikaajalisi plaane veel tehtud. Hetkel kehtiva arengukava peamiseks eesmärgiks on turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu majanduskasvu toetamine, mille aluseks on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine.

Kuigi riiklikus arengukavas tuuakse välja ka siseturismi arengusuunised (eeskätt siseturismi turunduskampaaniad), ei ole neid välja töötatud ning rakendatud – vaid üksikud piirkonnad on seda omaalgatuslikult teinud

Pandivere piirkond ei kuulu riikliku arengukava järgi eelisarendatavate piirkondade hulka, kuid selles nimekirjas on põhjarannik, Lahemaa rahvuspark ning Virumaa tööstusekspositsioonid. Arendades välja ühtse toote Pandiveres, on võimalik seda siduda olemasolevate tõmbekeskustega, pakkudes viimastele atraktiivset tagamaad ning saades osa tõmbekeskustesse juba saabuvatest turismivoogudest.

Lääne-Virumaa planeeringus seatakse turismiarengu strateegiliseks eesmärgiks suurendada Lääne-Virumaale saabuvate turistide arvu keskeltläbi 15% aastas ning sama palju ka turismist tulenevaid laekumisi. Üldiste eesmärkide seas on: 1) vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ja kvaliteedi parandamine, 2) Lääne-Virumaa elanike üldise elukeskkonna ja –kvaliteedi parandamine (keskkonna säilitamine), 3) julgustada rohkem külastajaid tulema Lääne-Virumaale aastaringselt, tutvustamaks neile piirkonna loodust, huviväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi, 4) lagunevate turismiobjektide restaureerimine, konserveerimine ja atraktiivseks muutmine, 5) rannikualadel sadamate ja väikesadamate arengu soodustamine, 6) majanduse arendamine, soodustades uute majutus- ja toitlustuskohtade teket vähemaktiivsetes piirkondades (tööhõive suurendamine), ümber ehitades nõukogudeaegseid rajatisi (ka spordikeskusi) ning neid vaba aja veetmise eesmärgil rakendades, 7) kavandada piirkondlikke tegevusplaane, kindlustades maksimaalse kohaliku kasu ja kohaliku majanduse stabiilsuse, 8) taluturismi arendamine, kasutades ära looduslikku omapära nii rannikualadel kui ka sisemaal ning puutumatut-hästisäilinud loodust, 9) parandada infovahetust ja otsida uusi kontakte nii piirkonnasiseselt kui ka teiste regioonide ning naaberriikidega, 10) kinnitada Lääne-Viru Turismiklubi maakonna turismi koordineerivaks ühenduseks, 11) arendada alternatiivturismi, et mitte sõltuda liialt Eestimaa lühikesest suvest ja ebakindlast kliimast, 12) turismi arendamisel lähtuda jätkusuutliku arengu põhimõtetest.

Riiklikus arengukavas välja toodud kriitilistest teguritest aitaks käesolev arengukava leevendada järgmisi valdkondi: mitmekesistada Eestis pakutavat turismitoodet ning vähendada Tallinna-kesksust, tuua investeeringuid turismiinfrastruktuuri ka väljapoole Tallinna, suurendada ettevõtjate arvu ja parandada oskusteabe levikut ka maapiirkondades.

Käesoleva arengukava rakendus aitaks saavutada maakondlikus planeeringus välja toodud eesmärke: mitmekesistada ja parandada vaba aja veetmise võimaluste kvaliteeti mitte ainult piirkonda saabuvate külastajate, vaid ka kohalike elanike huvides. Arengukavas nähakse ette lagunevate või seni sihtotstarbelise kasutuseta objektide restaureerimist ning uuesti kasutusele võttu, mille läbi muutuvad kohad atraktiivsemaks. Üheks peamiseks eesmärgiks käesolevas arengudokumendis on infovahetuse parandamine ja tõhustamine nii teiste oluliste turismiregioonide (põhjarannik, Kesk-Eesti), võimalike vahendajate (ajakirjandus, reisikorraldajad) kui ka võimalike potentsiaalsete külastajatega – samasisuline eemärk on ka maakondlike eesmärkide seas.

42


43


KASUTATUD KIRJANDUS

• 2004 Travel & Tourism Economic Research. [http://www.wttc.org/2004tsa/tsapdf/Central%20and%20Eastern%20Europe.pdf] 27.07.2004

• AS Maves (2002) Karst ja allikad Pandiveres. Tallinn 2002, 52 lk.

• Avanduse valla arengukava 2004-2008. Kinnitatud Avanduse Vallavolikogu 28. 01. 2004. a määrusega nr 3 “Arengukava muutmine”. 20 lk.

• EAS Turismiarenduskeskus (2004) Eesti turismistatistika põhinäitajad 1993-2003 [http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turismistatistika 1993_2003.pdf] 19.05.2004

• Eesti Entsüklopeedia 7 (1994). Pandivere kõrgustik. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk. 173-174.

• Eesti Roheline Liikumine (2004) Ajaloost. [http://www.roheline.ee/ index.php3?what=ajaloost.html] 03.08.2004

• European Travel Commission (2004) Tourism Trends for Europe. [http://www.etc-corporate.org] 06.07.2004

• Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum: London, New York. 232 p.

• Jõgeva Maakond (2004) Jõgeva maakonna turismiprojektid [http://www.jogevamv.ee /in.php?op=body&id=100&T=2] 03.08.2004

• Kallas, P. (2003) Eesti turism 1999-2002: turismiuuringute ja sihtturgude ülevaated. Tallinn: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 118 lk.

• Kõrvemaa Turism (2004) Kõrvemaa viie valla arengusuunad aastani 2010. [http://www.korvemaaturism.ee/arengusuunad.php] 03.08.2004

• Laekvere valla arengukava 2004-2010. [http://www.laekvere.ee] 55 lk. 10.04.2004

• Looduse Omnibuss (2004) Kodulehekülg [http://www.looduseomnibuss.ee/] 03.08.2004

• Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehekülg [http://zoomserv.mls.ee/lvirumv/index.php?id=249] perioodil märts-september 2004

• Lääne-Virumaa maavalitsus (2004). Lääne-Virumaa 21. sajandil [http://zoomserv.mls.ee/lvirumv/failid/arengueeldused.htm] 30.07.2004

• Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p.

• Miksike (2004). Pandivere kõrgustik [http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa /maa6-1-2-3.htm] 30.07.2004

• Palang, H., Kaur, E. (1998) Maastik kui turismiressurss. Konverents “Loodushoid ja turism” [http://www.ecotourism.ee/oko/palang.html] 03.08.2004

• Pandivere kõrgustik. ENEKE arhiiviversioon (2004) [http://ee.www.ee/ENEKE/eneke.cgi?Q=pandivere&F=M] 28.07.2004

• Raudsep, R. (1996) Paas Meie rahvuslik aare. Eesti Loodus, juuni 1997 [http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9706/paas.html] 01.08.2004

44


• Riiklik turismiarengukava aastateks 2002-2005 (2003) [http://www.mkm.ee/dokumendid/Riiklik_turismiarengukava[2002-2005].pdf] 15.03.2003

• Statistikaamet (2003) Turismi mõju Eesti majandusele on stabiilne [http://www.stat.ee/121747] 19.05.2004

• Statistikaamet (2004a) Majutuskohtade mahutavus piirkondade järgi. [http://www.stat.ee] 27.07.2004

• Statistikaamet (2004b) Majutamine piirkonna järgi. [http://www.stat.ee] 27.07.2004

• Statistikaamet (2004c) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis [http://www.stat.ee] 27.07.2004

• Turismiseadus. Vastu võetud Riigikogus 15. 11. 2000. a. – Riigi Teataja I osa 2000, nr. 95, art. 607 .

• Vooremaa Maastikukaitseala (2004) Kodulehekülg [http://www.vooremaastik.ee/ suurem.html] 03.08.2004

• WTTC (2004) Central and Eastern Europe. Travel & Tourism Forgoing Ahead. The

• Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus

45


Lisa 1. Majutusasutuste ja voodikohtade osakaal regioonides aastatel 1992-2003 Allikas: Statistikaamet 2004a

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

Põhj

a-Ee

sti

Kes

k-E

esti

Kird

e-E

esti

Lään

e-Ee

sti

Lõun

a-Ee

sti

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

MajutuskohadVoodikohad

46


Lisa 2. Majutatud välismaalaste osakaal regioonides aastatel 1993-2003 Allikas: Statistikaamet 2004b

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Väl

ism

aala

ste

% k

ogum

ajut

atut

est

Kogu EestiPõhja-EestiKesk-EestiKirde-EestiLääne-EestiLõuna-Eesti

47


Lisa 3. Arengustrateegia koostamise töörühm Aasa, Ain Tamsalu vallavolikogu liige, Tamsalu vald, MTÜ Porkuni

juhatuse esimees Aavik, Jüri Avanduse vald Keerus, Lembit Kiltsi põhikooli direktor, Krusensterni-nimelise MTÜ juhatuse

esimees Kõlu, Indrek abivallavanem, Rakke vald Laas, Aarne vallavanem, Laekvere vald Moisa, Ellu turismikorraldaja, Väike-Maarja vald Tell, Riho aselinnapea, Tamsalu linn Tobreluts, Ilve kultuuri- ja spordiosakonna juhataja, Väike-Maarja vald Tülli, Riina Simuna raamatukogu juhataja, Avanduse vald Vikk, Ella Porkuni paemuuseum, Tamsalu vald

48


Lisa 4. Mõisted Turism - on mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon (Riiklik turismiarengukava… 2003): 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja

asutused.

Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks.

Puhkemajandus e. rekreatsioon - on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine, aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. (Ökoloogia leksikon 1992).

Turist - ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.

Ühepäevakülastaja - on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.

1. Turismiarengukava – sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide väljatoomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste väljatoomine (Godfrey, Clarke 2002).

Turismiteenus(-toode) – 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine (Turismiseadus, § 2).

Siseturism - on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.

Välisturism - on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse.

Lisa 4 järg

49


Sihtgrupp – ühiste tunnusjoontega inimgrupid. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad jne) järgi.

Klientide portfoolio – sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikumate sihtgruppide väljavalimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ja kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt.

Turismiressursside audit – turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja –toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002: 7).

Turismi mõjud – turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks, sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas.

Piirtaluvus (taluvuspiir) – maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada, ilma et tekiks vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall 1982).

50


51

Lisa 5. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur

Olulisus* Kvaliteet**

Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 3 2 15 4

Hinnang ressursile ***

Selja järv Koluvere küla Rakke x x 2

Rand

Kaieallika Külmaallika

Porkuni Porkuni

Tamsalu vald x x

2

Ao paisjärv, Selja järv, Mäiste järv, Põltsamaa jõgi

Ao, Koluvere, Mäiste, Põltsamaa jõe kalastuskohad: Piibe, Ao, Edru

Rakke

x x

3

Porkuni järv Tamsalu vald Kalastusalad

Nõmme Veskijärv Nõmme küla Väike-Maarja x x 1 Emumägi, Seljamägi, Rakke linnamägi, Edru voored Rakke vald

Rakke

3

Lemküla – Porkuni järvekaitseala Tamsalu vald

Tamsalu vald x x

3

Porkuni paepaljand Tamsalu vald Tamsalu vald x x 3 Geoloogilised moodustised Vao paemurd Vao küla Väike-Maarja x x 1

Simuna põhikooli matkarada (pole lõpuni valmis) Simuna

Avanduse x x

2

Seljamäe matkarada, Tammiku-Emumäe matkarada

Seljamäe matkarada, algab Koluvere külas, matkarajad Tammiku linnamäe ja järvede juurest Emumäele

Rakke

x x

2

Porkuni matkarajad Porkuni Tamsalu vald x x 2 Äntu-Nõmme looduse õpperada Äntu MKA

Väike-Maarja x

3

Ebavere matkarada Ebavere mägi Väike-Maarja x x 2 Matkarajad

Kiltsi pargi looduse õpperada Kiltsi mõisa park

Väike-Maarja x x

2


Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 3 2 15 4


Katkuallikas Simuna Avanduse x x 3 Allikad Muuga allikad Muuga küla Laekvere x X 1


Edru allikad Edru Rakke x x 1 Külmaallika Porkuni Tamsalu vald x x 2

Varangu allikad Varangu küla Väike-Maarja x X 2Saared Ujuvad saared Porkuni järv Tamsalu vald x x 3

Mällo järv Simuna Avanduse x 1 Ao paisjärv, Kaanjärv, Mäiste järv, Selja järv, Tammiku järved Rakke vald

Rakke

x x

2

Piisupi – Lemküla karstijärved Porkuni Einjärve Kursi Järsi Tamsalu vald

Tamsalu vald

x x

3

Äntu järved 7 tk Väike-Maarja x 2 Nõmme tehisjärved 3 tk Nõmme küla Väike-Maarja x x 2

Järved Äntu Sinijärv Äntu MKA Väike-Maarja x x 3Emumägi Pandivere kõrgustiku tipp Rakke x x 3

Mäed

Ebavere mägi Ebavere küla Väike-Maarja x x 3Pedja jõe alguses (olulisust ei oska märkida, ainuke Simuna lähedal)

Simuna

Avanduse

x

3

Moora karjäär Laekvere x X 1 Piknikuala

Emumägi, vaatetorni ümbrus ja telkimisplatsid, Tammiku järved, Selja järv

Rakke vald

Rakke

x x

2


Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 3 2 15 4


Külmaallika Kaieallika Porkuni park

Porkuni

Tamsalu vald

x x

3 Piknikuala Äntu Sinijärve telkimisplats Äntu MKA Väike-Maarja x x 2

52


Punamäe matkajate puhkekoht

Väike-Maarja x x

2

Pedja jõgi algab Simunast Simuna Avanduse x x 3 Avijõgi Laekvere vald x X Laekvere 1 Põltsamaa jõgi, Salla jõgi, Varangu jõgi, Onga jõgi Rakke vald

Rakke x x

2

Valgejõgi Tamsalu vald x x 2 Põltsamaa jõgi, selle algus Vao-Mõisamaa Väike-Maarja x X 1

Jõed

Nõmme jõgi - Põltsamaa jõe teine algus Äntu MKA

Väike-Maarja x x

2

Rakke linnamägi, Edru voored Rakke, Edru

Rakke x x

2 Suusanõlvad Ebavere rajad Ebavere küla, mägi Väike-Maarja x x 3

Kellavare mägi Laekvere vald Laekvere x x 3 Emumäe, Tammiku, Rakke Emumäe, Tammiku, Rakke Rakke x x 3 Paemuuseumi tornist Porkuni Tamsalu vald x x 3 Turbarabad ja vanad turbavõtmise kohad Simuna ümbrus

Avanduse

2

Meteoriidikraater Orguse Avanduse x x 3 Lubjapõletusahjud Orguse Avanduse x x 1 Lubjakivimurdmise karjäär Orguse Avanduse x x 1 Kuusk – tuuleluud Kadapiku küla Tamsalu vald x x 2

Kalevipoja hohuse jäljed Kiltsi- Vao- Ilumäe- Porkuni-Assamalla-(Kadrina)

Tamsalu vald x x

2

Toomakivi Sääse Tamsalu vald x x 2 Vaated

Kelgumägi Ebavere mägi Väike-Maarja x X 2


Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 3 2 15 4


53


Lubjaahjud, paemurrud

Kaarma lubjaahjud, Ebavere paemurd ja lubjaahi, Vao mõisa paemurd, Vao (Õbediku) paemurd ja lubjaahi, Liiduri lubjaahjud ja paemurd, Varangu kriidikarjäär Kruusiaugu talu lubjaahi Orguse meteoriidikraater Sirevere, Kissa lubjaahi Rahkla küla lubjaahi Tamsalu paemurd ja lubjaahi Kopliale(Porkuni) lubjaahi ja paemurd Hansoni lubjaahi ja paemurd

Ebavere küla, Vao küla, Liiduri küla, Varangu küla Rahkla küla Tamsalu Porkuni Uudeküla

Väike-Maarja vald Avanduse vald Laekvere vald Tamaslu vald

x x

1

* 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.

54


Lisa 6. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur Olulisus* Kvaliteet **

Nimetus Asukoht Vald 4 3 2 1 5 4 3 2 1

Üldhinnang ressursile ***

Linnuvaatlusala Konnakotka pesitsusala Koila-Kaavere Rakke x x 1 Tammiku jv, Mäiste jv Rakke Tammiku, Mäiste

Paadisõit

“Kulles” Porkuni järvel Tamsalu vald x x 2 Selja järv Koluvere Rakke x x 1 Kaieallika Külmaallika Porkuni

Tamsalu vald x x

3

Äntu Sinijärve laagriplats Äntu MKA Väike-Maarja x x 2

Laagriplats

Punamäe jalgsi- ja jalgrattamatkajate laagriplats Äntu MKA

Väike-Maarja

x x

2

Pedja jõel Avanduse Kanuusõit

Põltsamaa jõel Piibe-Endla Rakke x x 2Mänguväljak Tamsalu linn Tamsalu linn x x 2 Vajangu Porkuni

Vajangu küla Porkuni küla

Tamsalu vald x

x x x

2

Laste mänguväljak

Vao laste mänguväljak Vao küla Väike-Maarja x x 2 Ao paisjärv, Selja järv, Mäiste järv, Põltsamaa jõgi

Ao, Koluvere, Mäiste, Piibe, Edru

Rakke x x

3 Kalastamine Porkuni järv Porkuni Tamsalu vald x x 2 Golf Golfiväljak Tamsalu linn Tamsalu linn x x 1

Rein Mõldre talu Liivaküla Väike-Maarja x x 1 Ratsutamine

Madis Niinemetsa talu Ebavere küla Väike-Maarja x x 1 Simuna Simuna Käru Avanduse x x 2 Laekvere Laekvere Laekvere x x 2

Jahipidamine

RMK Järvajõe küla Tamsalu vald x x 3

Olulisus* Kvaliteet ** Nimetus Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 2 1


55


Rakke linnamäe suusarajad (valgustatud rada), Edru suusarajad Rakke-Edru

Rakke

x x

2

Tamsalu suusarada Tamsalu linn,vald Tamsalu linn, vald x x 2

Tamsalu suusarajad Alupere küla, Naistevälja

Tamsalu vald x x

2 Suusatamine

Ebavere 1-, 1,5- (valgus-tatud), 3- ja 5-km rajad Ebavere küla

Väike-Maarja x x

2

Selja järv, Mäiste järv, Tammiku järved, Põltsamaa jõgi, Ao paisjärv

Koluvere, Mäiste, Tammiku, Ao-Piibe-Edru

Rakke

x x

2

Tamsalu siseujula Tamsalu linn x x 2 Porkuni järv Lemküla järv

Tamsalu vald

Äntu Valgejärv Äntu MKA Väike-Maarja x x 2 Ujumine

Äntu tehisjärv Äntu küla Väike-Maarja x x 2 Tennis tennise välisväljakud Tamsalu linn x x 2 muu Laagrite läbiviimise võimalus Simuna spordihoone Simuna

Avanduse

x

2

Jahilaskmine Veskimäe jahilasketiir Laekvere vald Laekvere x x 3 Mägirattasõit Mägirattasõit Ebavere mägi Väike-Maarja x x 1


56


Lisa 7. Koostööpiirkonna kultuuri- ja ajalooliste ressursside inventuur Olulisus* Kvaliteet **

Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 3 1


Kivikalmed Avanduse küla Nadalama küla

Avanduse x x

2

Tammiku linnamägi (muistse Lemmu kihelkonna Pudiviru keskus)

Tammiku

Rakke

x x

2

Rakke linnamägi Rakke Rakke x x 2 Porkuni linnus Porkuni Tamsalu vald x x 3 Äntu Punamägi- muinaseestlaste linnuse koht Äntu MKA

Väike-Maarja

x x

2

Vao tornlinnus Vao küla Väike-Maarja vald x x 2 Arheoloogilised paigad

Kiltsi vasalllinnus Kiltsi loss Väike-Maarja vald x x 2 Assamalla Porkuni Vistla - Sauevälja

Tamsalu vald

x x x

x x x

3 Lahingu(paigad)väljad Lebavere lahingu paik Avispea küla Väike-Maarja x x 2

Fr. Lütke Peterburi Teaduste Akadeemia President, elas Avanduse mõisas 1849 -1869 Avanduse mõis

Avanduse

x x

2

Pauckerite suguvõsa Simuna Avanduse Ferdinand Wrangel, on ajutiselt elanud Avanduse mõisas Simuna

Avanduse

x

2 Kuulsate inimeste sünni- või kodupaigad

Luuletaja Aleksander Suuman Luhe

Avanduse 2

Olulisus* Kvaliteet ** Üldhinnang

57


4 3 2 1 5 4 3 3 1 Muuga mõis (E. Vilde, von Neff) Laekvere vald

Laekvere x x

2

K. E von Baer Piibe Rakke x x 3 F. R Faehlmann Ao Rakke x x 2 H. Raudsepp Rakke Rakke x x 2 M. Sillaots Rakke Rakke x x 2 O. Luts Rakke Rakke x x 2 F. Mühlhausen Rakke Rakke x x 2 E. Birnbaum Rakke Rakke x x 2 Rennenkampff Tamsalu vald x x 2 Georg Lurich - sünni- ja elukoht Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

3

Adam Johann von Krusenstern - elukoht

Kiltsi mõis Väike-Maarja x x

3

Jakob Tamm - elu- ja töökoht Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

2

Jakob Liiv – elu- ja töö-koht

Väike-Maarja

Väike-Maarjax x

2

Eduard Vilde - sünnikoht Pudivere küla Väike-Maarja x x 2 Tuudur Vettik - sünni- ja elukoht Avispea küla

Väike-Maarja x x

2

Johan Pitka - talukoht Ebavere küla Väike-Maarja x x 2 Alar Kotli- sünni- ja elukoht Väike-Maarja

Väike-Maarja

Kuulsate inimeste sünni- või kodupaigad Eduard Viiral t- elukoht Varangu mõis x x 1

Simuna kirik oma kantsli ja altariga Simuna

Avanduse x x

3 Ajaloolised kirikud Väike-Maarja kirik Väike-Maarja Väike-Maarja x x 3

Olulisus* Kvaliteet **

Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 3 1


58


Avanduse on ära mainitud Taani hindamisraamatus

Tammiku linnamägi (muistse Lemmu kihelkonna Pudiviru keskus) Tammiku

Rakke

x x

2

Äntu Punamägi- muinaseestlaste linnus

Väike-Maarja x x

3

Varajane asustus

Kiltsi loss, end. vasalllinnus

Väike-Maarja x x

3

Rakke Raamatukogu Faehlmanni 26, Rakke

Rakke x x

2

A. J. Krusensterni ümbermaailmareisi gravüüride püsinäitus Kiltsi loss

Väike-Maarja

x

3

Aerofotode püsinäitus Kiltsi loss Väike-Maarja x 2 Küüditamise püsinäitus Väike-Maarja Muuseumis Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

3

Näitused

Jooksvad näitused muuseumis ja rahvamajasVäike-Maarja

Väike-Maarja

Tehase külastamise võimalus Rakke Lubjatehas

Faehlmanni 11, Rakke

Rakke x x

1

Avanduse mõis Simuna Avanduse x x 2 Muuga mõis (T. Neff) Laekvere vald Laekvere x x 3 Karl Kaddak’i ringahjud ja korsten (1910) Rakke alevik

Rakke

Porkuni loss Porkuni Tamsalu vald x x 3 Võhmuta võiduvärav Võhmuta küla Tamsalu vald x x 1

Kuulsad ajaloolised ehitised

Väike-Maarja kirik Väike-Maarja Väike-Maarja x x 3


Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 3 1


Väike-Maarja PõllumeesteSeltsima

ja

Väike-Maarja

x x

2 Kuulsad ajaloolised ehitised Vao tornlinnus Vao küla x x 3

59


Kiltsi loss Kiltsi x x 3II maailmasõjas hukkunute ühishaud

Avanduse mõisa pargis

Avanduse

K. E. von Baer Piibe Rakke x x 3 F. R. Faehlmann Ao Rakke x x 2 H. Raudsepp Rakke Rakke x x 2 M. Sillaots Rakke Rakke x x 2 O. Luts Rakke Rakke x x 2 F. Mühlhausen Rakke Rakke x x 2 E. Birnbaum Rakke Rakke x x 2 Vabadussammas Väike-Maarja Väike-Maarja x x 2 Jakob Tamme mälestussammas Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

2

Jakob Liivi mälestussammas Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

3

Monumentaalskulptuur “Lahkumine” Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

2

Lurichi kivi Väike-Maarja Väike-Maarja x x 2 Tuudur Vettiku mälestuskivi Avispea küla

Väike-Maarja x x

2 Mälestusmärgid

Eduard Vilde mälestuskivi Pudivere küla Väike-Maarja x x 2 Paekarjäär Kamariku küla Rakke

Kaevandus

Paekaevandus Võhmuta Tamsalu vald x x 3Rakke Valla Haridusseltsi muuseum Faehlmanni 33

Rakke x x

2 Muuseumid Paemuuseum Porkuni Tamsalu vald x x 3


Nimetus

Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 3 1


Väike-Maarja Muuseum Väike-Maarja Väike-Maarja x x 2 Vao Tornlinnus Vao küla Väike-Maarja x x 3

Muuseumid

A. J. von Krusensterni mälestustuba Kiltsi mõis

Väike-Maarja x x

2

Varemed Simuna kirikaia kabel Simuna Avanduse 2

60


Tamsalu lubjapark Tamsalu linn x x 2 Kuie veski Kuie küla Tamsalu vald x x 1

Raketibaas Kadila-Lebavere mets

Väike-Maarja x x

2

Kiltsi vesiveski Kiltsi mõis Väike-Maarja

x x1

Vao tuuleveski Vao küla

Väike-Maarja x x

1

Teater

Rakke suveteater (rekonstrueeritakse 2005) Rakke linnamägi

Rakke x x

2

Fr. Struve meridiaanikaare mõõtmise tähis Avandusel ja Võiveres

Avanduse

x x

1

Laekvere maakivist hooned Laekvere alevik

Laekvere x x

2

Muu

Metsavenna punker Lebavere metsas Väike-Maarja x x 2 * 4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.

61


Lisa 8. Koostööpiirkonna ürituste inventuur Olulisus* Kvaliteet

Nimetus Asukoht Vald 4 3 2 1 5 4 3 2 1


Rakke Raamatukogu Faehlmanni 26, Rakke

Rakke x x

1

J. Krusensterni ümbermaailmareisi gravüüride püsinäitus Kiltsi mõis

Väike-Maarja

x x

3

Aerofotode püsinäitus Kiltsi mõis Väike-Maarja x x 2 Kunstinäitused

Kunstitööde näitused (jooksvalt)

Väike-Maarja Rahvamajas

Väike-Maarja x x

2

Mitmesugused vabaõhuetendused Porkuni

Tamsalu vald x x

2 Kostümeeritud üritused Jõulumüsteerium Väike-Maarja Väike-Maarja x x 2

Tamsalu päevade laat Tamsalu linn x x 2 Käsitöölaadad

Porkuni päev x x 2 Pandivere päev - kodukoha päev Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

3 Rahvuslikud üritused Kiltsi mõisa päev Kiltsi mõis Väike-Maarja x x 2 Elavad ajaloolised festivalid

Muusikafestivalid ja kontserdid Porkuni Pillar Porkuni

Tamsalu vald x x

3

Offroad Rakke vald Rakke x x 2

veoautode kross Tamsalu linn,vald x x

2

Võidusõidud

mootorsaanide kross Tamsalu linn,vald x x

2

Olulisus* Kvaliteet Nimetus Asukoht

Vald 4 3 2 1 5 4 3 2 1


62


LumesaanikrossAutokross Einjärve

Tamsalu vald x x

2

Võidusõidud

Moto- ja mootorsaani kross Müüriku küla

Väike-Maarja x x

2

Mägirattakross Rattamaraton Lauamängud Rakke vald

Rakke

x x

2

Tähed Tamsalus Tamsalu linn x x 3 Harrastajate 10-võistlus Tamsalu linn x x 2 Maakonna MV (korv-pall, saalihoki) Tamsalu linn x x

2

Tervisekäimine Tamsalu linn,vald x x

2

Tünnisõit 3 Tamsalu vald x xÜmber-järve-jooks x x 3 Enduro x x 3 Triatlon x x 2 Naisekandmise võistlus Müüriku küla Väike-Maarja x x 3 Vabariiklik suusavõistlus Ebavere mägi

Väike-Maarja x x

3

Valdadevahelised võistlused Väike-Maarja

Väike-Maarja x x

3 Spordisündmused Vallasisesed võistlused Ebavere mägi Väike-Maarja x x 3

Jäärajasõit Porkunis Porkuni Tamsalu vald x x 2

muu

Käsitööalased loomelaagrid Kiltsi loss

Väike-Maarja x x

2


63


Lisa 9. Koostööpiirkonna turismispetsiifiliste ja toetavate teenuste inventuur

Kvaliteet * Nimetus Kohtade arv

Asukoht Vald 5 4 3 2 1

MAJUTUS Jahimaja 12 Järvajõe Tamsalu vald x

Külalistemaja

Vainu Tare 20 (kuni 50) Müüriku küla Väike-Maarja x Hostel

Tamsalu spordihoone

40 Tamsalu linn Tamsalu linn

x

Puhkeküla ja -laager Puhkemaja

Fie Ain Aasa 6 Porkuni Tamsalu vald x

Kodumajutus

Kaarli Talu 3

Väike-MaarjaTamsalu mnt 6

Väike-Maarja x

Porkuni järv Tamsalu vald Äntu Sinijärv Nõmme küla Väike-Maarja vald Punamäe telkimisplats

Telkimisvõimalus

Vainu Tare Müüriku küla Väike-Maarja Karavaniplats Vaine Tare Müüriku küla Väike-Maarja TOITLUSTAMINE

Georgi Söögituba 95

Väike-Maarja Pikk18

Väike-Maarja x

Restoran Vainu Tare 80 Müüriku küla Väike-Maarja

Peoleo baar Ca 30 Laekvere alevik Laekvere x Söökla

Tamsalu Veskid 40 Tamsalu linn x Ööklubi Baar Jäägri baar Lammasküla Rakke x Kiirtoitlustus “Kulles” 10 Porkuni Tamsalu vald x Heleni Köök 16 Ebavere küla Väike-Maarja x

64




Kohvik Liiprinael 25 Tamsalu linn Tamsalu linn x OSTUVÕIMALUSED Antiigi/käsitööpood Ostukeskus “Edu” V-M Pikk 9 Väike-Maarja x Suveniiripood Super Box Tamsalu linn x

AjaO Simuna Avanduse Liaan Simuna Avanduse Allika Simuna Avanduse

Poed - 6 tk

Igas suuremaskülas

Laekvere x

Rakke Faehlmanni 44,

15, 22Rakke

Pille-Riin Tamsalu linn Tamsalu linn x Porkuni Tamsalu vald Assamalla Tamsalu vald Vajangu Tamsalu vald “Ammemäe pood” V-M Pikk 5 Väike-Maarja x

Toiduainete pood

“Georgi kauplus” V-M Pikk 16 Väike-Maarja x MUU

Lillepood “Maarjalill” V-M Simuna mnt

2 Väike-Maarja

Bensiinijaam Rakke Tankla Rakvere mnt Rakke Herm Trade Simuna tee 1C Rakke Bensiinijaam Tamsalu linn Tamsalu linn x Kaarma KT Ebavere küla Väike-Maarja x Antaares Väike-Maarja Väike-Maarja x

65




Autoparandus FIE Elend Elbre Faehlmanni 25b

Rakke Rakke

FIE Vahur Elbre Rakvere mnt Rakke To. Re. Auto Tamsalu linn Tamsalu linn x Fie Aivar Kroll Tamsalu vald Kaarma KT Ebavere küla Väike-Maarja x Tiit Haiba V-M Ehitajate tee Väike-Maarja x Eiret AR OÜ Eipri küla Väike-Maarja x

Kummiremont

UÜ EbavereSuurtalu

Väike-Maarja

Tervisekeskus Tamsalu linn x Apteek Tamsalu linn x Sidejaoskond Tamsalu linn x Juuksurid 6 erinevat Väike-Maarja Väike-Maarja Ilusalong Spordihoone Tamsalu linn Tamsalu linn x Eve Tiigimäe V-M Pikk 16 Väike-Maarja x Valentina Tiigivee V-M Ravi 1a x * 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik

66


Lisa 10. Vooremaa paiknemine Allikas: [http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/images/Vooremaa.jpg]

67


Lisa 11. Kõrvemaa paiknemine Allikas: [http://www.korvemaaturism.ee/kaardid.php]

68


Lisa 11. Koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse SWOT- analüüs Tugevused Nõrkused Rikkalik ajaloo-, arhitektuuri- ja kultuuripärand ning vaatamisväärsused - eeldused ja tingimused turismi arenguks; 68

Majutus- ja toitlustuskohtade vähesus või puudumine 63

On alanud koostöö omavalitsuste vahel, väljendatakse tahet turismi arendamiseks 48

Ettevõtjate, investorite vähene huvi turismi vastu 45

Turismiobjektide olemasolu ja võimalused uute loomiseks: matka-, suusa- ja loodusrajad 39

Maakondlik turismistrateegia puudub. Kogu turismialane tegevus toimub killustatult 42

Vabariiklikku tuntust omavad üritused (Porkuni tünnisõit, Porkuni Pillar, suusaüritused Ebaveres ja Tamsalus, Väike-Maarja Naisekandmine) 38

Puudub tõeline turismimagnet, mis veaks kaasa kogu piirkonda, äärealade vähene atraktiivsus 39

Puhas loodus - erinevate looduslike pinnavormidega maastik 35

Tootearendusega seotud piirangud - ruumipuudus, rahapuudus 37

Hea teedevõrk (raudtee, maanteevõrk, ühistransport), mobiilside ja interneti ühendus 33

Ei ole piisavalt lõbustusasutusi ega muid vaba aja veetmise võimalusi 31

Muuseumide olemasolu: Väike-Maarja muuseum (unikaalne küüditamise ja kolhoosi ajalugu), Vao tornlinnus-muuseum (torni ja mõisa ajalugu), Porkuni Paemuusem 32

Teenindussfääri nõrk areng – teenus ebakvaliteetne 27

Aktiivsete inimeste olemasolu ning nende tegus koostöö (kodanikeühendused), omavalitsuse toetus nende tegevusele 31

Vähene info ja reklaam piirkonna kultuuriobjektide kohta 22

Lubjatööstuse olemasolu 21 Väike vald, ei suuda anda osalust projektides 20

Turvalisus 20 Kvalifitseeritud tööjõu puudus 18

Turismiinfrastruktuuri olemasolu (viidastatud ja teabetahvlitega varustatud turismiobjektid, lõkke- ja laagriplatside olemasolu Äntu Sinijärve ääres ja Punamäel) 19

Looduse haavatavus, eriti looduse õpperaja ümbruses 13

Kihelkonna keskus - tugeva keskse asula olemasolu 14 “Ajude” äravool 10

Paikkonna (Väike-Maarja) turismimarsruutide ja neid tutvustavate trükiste olemasolu (erinevates keeltes) 12

Vähene juhtimisoskus ja -kogemus turismi ja puhkemajanduse vallas 10

Kiltsi loss (Krusensternide mälestustuba) 9 Elanikkonna maksejõuetus 9

Kohalik turismi i-punkt 6

Seni puudulik/vähene koostöö turismivaldkonnas koostööpiirkonna valdade vahel 9

Tugevad puhkekeskused, turismiinfrastruktuuri olemasolu – Väike-Maarja ja Porkuni järve ümbrus 4 Vallasiseste teede halb olukord 8

69


Raamatukogude arendamine ning internetipunktide olemasolu - tulevased turismiinfopunktid 1 Vähene koostöö reisiettevõtjatega 7

Toode väga ühetaoline - puudub spetsialiseeritus erinevatele sihtgruppidele 7 Vananev elanikkond - teenindavate inimeste puudus 6 Heakord 4 Koostöö puudumine erinevate asutuste vahel 4

Keskkonna saastatus – põhjavesi, loomsete jääkide töötlemine 2

Võimalused Ohud

EL struktuurifondide vahendite kasutamine piirkonna arendamiseks 62

Infrastruktuuride amortiseerumine, riiklike investeeringute vähesus infrastruktuuri 68

Piirkondliku ja riigisisese turismialase koostöö laienemine 60

Poliitilise toetuse puudumine kohalikul tasandil turismiobjektide arendamisel (finantseerimise küsimus) 56

Maakondlike jt. regioonide turismistrateegiate rakendumine 47

Investeeringute vähesus kriitilise teenuste arvu loomiseks, mis kindlustaks turismitööstuse jätkusuutliku arengu 56

Ettevõtluse areng (turism, toitlustamine, majutus, maaturism) 46

Struktuurifondide vahendite koondumine juba toimivatesse turismikeskustesse 55

Spetsiaalhuvituristide huvi suurenemine piirkonna vastu 35

Sotsiaalne allakäik: “ajude” äravool, tööpuuduse suurenemine, rahva vaesumine, alkoholismi suurenemine, narkomaania, elanikkonnaga seotud probleemid: madal iive, elanikkonna vähenemine ja vananemine 51

Elatustaseme tõus (siseturismi kasv) 31

Elatustaseme langus (suur osa sissetulekutest kulub esmaste vajaduste rahuldamiseks –rahvusvahelise ja siseturismi vähenemine) 51

Riigi tuntuse kasv turismiregioonina 29

Keskkonna saastatus - lubjatehas, transport, farmid, prügimägi; asumine karstialal 24

Investorite huvi kasv 28

ebasoodsad ilmastikutingimused, mis ei soodusta kohalikku puhkemajanduse arengut 22

Avanevad uued potentsiaalsed turud ja uued segmendid (maaturism, aktiivsed tegevused jne) 23

Putukate, madude, haigete loomade poolt tulev oht 14

Kolmanda sektori areng 21

Haldusreform - kihelkonnakeskuse kadumine (kuidas see võiks mõjutada turismi- ja puhkemajandust?) 12

70


Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses 19 Turismiettevõtete pankrot 10

Viisarezhiimi lihtsustumine Venemaaga 15 Maade ostmine välismaalaste poolt 1

Eesti Paeliidu kava investeerida rahvuskivi tuntuse suurendamiseks sellesse piirkonda märkimisväärseid summasid 15

Lähipiirkonda (Rakvere) loodavad majutuskohad 2

71

pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse ... · pandivere koostööpiirkonna...

Documents