PARIMAD PRAKTIKAD: UURIMIS- JA ARENDUSKESKUSED

Soome, Holland, Taani, Rootsi, Belgia, Kanada, USA, Taiwan

Sigrid Rajalo 2020

  2  

Sisukord

Eessõna  .....................................................................................................................................................  3  Lühikokkuvõte  .......................................................................................................................................  4  Sissejuhatus  .............................................................................................................................................  5  Kokkuvõte  ................................................................................................................................................  6  1. VTT (Soome)  ..................................................................................................................................  10  2. TNO (Holland)  ...............................................................................................................................  16  3. GTS (Taani)  .....................................................................................................................................  25  4. RISE (Rootsi)  ..................................................................................................................................  30  5. VITO (Belgia)  ................................................................................................................................  35  6. NRC (Kanada)  ................................................................................................................................  39  7. SRI International (Ameerika Ühendriigid)  ...........................................................................  43  8. ITRI (Taiwan)  .................................................................................................................................  45  

  3  

Eessõna

Käesolev raport kaheksa riigi uurimis- ja arenduskeskusest on valminud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tellimusel eesmärgiga pakkuda võrdlusbaasi keskuste toimimismudelite ja põhimõtete kohta. Analüüsitakse Soome, Rootsi, Taani, Hollandi, Belgia, Kanada, Taiwani ja Ameerika Ühendriikide rakendusuuringute keskuseid. Valiku nimetatud riikide keskuste kasuks tegid MKM ja autor koostöös, lähtudes heterogeensuse ja võrreldavuse põhimõtetest. Nii on valikus Kesk-Euroopa, Põhjamaade, Aasia, Põhja-Ameerika keskused, nii vanemad kui ka nooremaid, väikesemahulisi ja laiahaardelisemaid organisatsioone. Suurem osa keskustest on Euroopast. Kõik keskused on piisavalt pika ajalooga, et neid parimate praktikatena käsitleda ning valitud riigidki on oma arenenud innovatsiooni- ja ettevõtluskeskkonnaga pigem eeskujuks. Analüüs keskendub järgmistele alateemadele:

• keskuse tegevused, sh teenused ja valdkondlikud tegevused • keskuse rahastus ning eelarve jagunemine tegevussuundade ja rahastusallikate

alusel • keskuse klientide profiilid • keskus kui organisatsioon, selle juhtimine, ülesehitus, sisemised

otsustusprotsessid Analüüsimeetod (desk research) ei võimalda avada kõiki eelnimetatud alateemasid võrdsel detailsusastmel, sest kõikide keskuste kohta ei ole sel meetodil kättesaadav võrreldav infomaterjal. See tähendab, et raportis esitatud info on paratamatult piiratud. Väike osa infost on jäetud tõlkimata, st esitatud inglise keeles parema arusaadavuse huvides (mõned graafikud, joonised ning ITRI tegevusvaldkonnad). Analüüsi autor on Sigrid Rajalo. Viitamine: Rajalo, S. (2020), “Parimad praktikad: uurimis- ja arenduskeskused”, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  4  

Lühikokkuvõte

• Käesolevas ülevaates on kirjeldatud Soome, Hollandi, Taani, Rootsi, Belgia, Kanada, USA ja Taiwani uurimis- ja arenduskeskusi.

• Iga RTO on oma riigi innovatsioonisüsteemis leidnud nišši, mis tähendab, et nad ei ole tekkinud vaakumis, vaid on ellu kutsutud lähtuvalt ümbritseva keskkonna vajadustest. Seega, uue RTO loomisel ei tohiks eeskujuks võtta mõnd olemasolevat RTOd tervikuna, sest tingimused ei ole otse ülekantavad.

• VKEsid on sihtrühmana prioriseerinud Taiwani ITRI, Taani GTS ja Kanada NRC-s eraldi programm IRAP.

• RTO teenused sõltuvad sihtrühmast (ja selle innovatsioonivõimekusest). VKEde puhul domineerivad teenuste hulgas sageli tehnilisemat laadi teenused (testimine, eksperimenteerimine, kalibreerimine jms) või olemasolevate tehnoloogiate vahendamine ja kohandamine kodumaistele ettevõtetele. Need teenused suurendavad VKEde võimalusi saada sisse rahvusvahelistesse väärtusahelatesse, mis omakorda aitavad ajapikku tõsta VKEde innovatsioonivõimekust (õpitakse partneritelt ja klientidelt).

• RTO ei pea omama kõiki tehnoloogilisi pädevusi ja teadmisi ise, vaid äärmiselt oluline on rahvusvaheline võrgustumine, mille kaudu võimaldada kodumaisele sihtrühmale ligipääsu vajalikele teenustele.

• RTOde valdkondlikud valikud on sageli ühiskondlike väljakutsete- ehk missioonipõhised, eriti Euroopas. Või on spetsiaalselt majanduse vajadusi silmas pidades valitud eelisarendatavad valdkonnad või tehnoloogiad. Uuritud RTOdest väiseim (Belgia, VITO) on aga spetsialiseerunud ühele valdkondi läbivale teemale – jätkusuutlikkus.

• Organisatsiooni tüüp – enamasti on RTOd kasumile mitteorienteeritud riigiettevõtted, aga näiteks Kanadas toimib paremini hoopis eraldi ettevõtetele suunatud programm.

• Taani GTSile ei anta riiklikku rahastust enne, kui vastavaid rahataotlusi on avalikult kommenteerinud Taani VKEd.

• Töötajate mobiilsus – Taiwani ITRI töötajaid soositakse ca 4 aasta möödudes leidma tööd mõnes Taiwani ettevõttes. Taolisel tehnoloogiasiirdel on olnud suur mõju Taiwani ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvatamisel.

• Taiwani ITRIs valmivad ettevõtetega koostöökonsortsiumites omalaadsed miniversioonis tootmisahelad, mida erasektor saab hiljem skaleerida.

     

  5  

Sissejuhatus

Kuigi üldnimetuse poolest sarnased, ei leidu täpselt ühesuguse eesmärgi, ülesehituse ja rahastusmudeliga uuringute ja tehnoloogia arenduskeskusi. RTO1 võib olla loodud teenima vaid keskkonnahoidlikke eesmärke ning tema kliendibaas võib olla heterogeenne. Mõni teine RTO teenindab vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) ning tema valdkondlik pädevus on lai. Mõni RTO keskendub praegu teadaolevate ühiskondlike ja majanduslike probleemide lahendamisele, mõni teine prognoosib selle kõrval ka tulevikutehnoloogiaid ning püüab riskantsete arendustega olla tehnoloogialiider ja turust samm ees. Mõni RTO on väga sarnane akadeemilisele ülikoolile, tehes peamiselt baasteadust, mõni teine on enda jaoks baasteadused välistanud. Mõnes RTOs töötavad ülekaalukalt doktorikraadiga, teistes rakendusliku inseneriharidusega töötajad. Iga RTO on oma riigi/regiooni uurimis-, arendus- ja innovatsioonisüsteemis leidnud nišši. See tähendab, et ükski RTO ei ole tekkinud vaakumis, vaid ellu kutsutud lähtuvalt ümbritseva keskkonna vajadustest. Pikema ajalooga RTOd on ajas muutunud, et paremini vastata ka muutuva keskkonna vajadustele.

EARTO (European Association of Research and Technology) RTOde rollist RTOde rolli konkreetses riigis määratleb seega ümbritsev keskkond. Nt Koreas tegutsevad enamikes tööstusharudes suured korporatsioonid, mis tegelevad ise                                                                                                                1  Ingliskeelses  kirjanduses  kasutatakse  eri  mõisteid,  nt  Public  Research  Institutes  (PRIs),  Research  and  Technology  Organizations  (RTOs),  käesolevalt  on  lihtsuse  mõttes  kasutatud  akronüümi  RTO.  

!"#$$%&'(%$")*+,-*.(&*,"/012" Innovation Perspectives 3/"

EARTO.EU

  6  

uurimis- ja arendustegevusega ning millel on ligipääs rahvusvahelistele tehnoloogiatele. Seega on RTOdel Koreas passiivne roll. Singapuris on palju rahvusvahelisi korporatsioone, mis on samuti võimelised ise uurimis- ja arendustegevust tegema. Taiwanis on aga 97% ettevõtetest VKEd, kelle võimekused on madalamad, ressursid piiratud ning kes seetõttu vajavad RTO abi. Euroopa RTOsid ühendav organisatsioon EARTO on RTOde rolli selgitanud nõnda, et enamasti teevad RTOd uurimis- ja arendustööd tehnoloogilise valmiduse (TRL) tasemetel 3–7 ning RTOde kliendid on sealhulgas nii era- kui ka avalikust sektorist (vt eelnev joonis). Teaduskirjanduses on RTOsid uuritud ning mh jagatud edukateks ja ebaedukateks. Oluline edutegur, mis on eristanud edukaid nn latecomer riikide2 loodud RTOsid mitte-edukate riikide RTOdest, on olnud sobiva toimimismudeli valik arvestades ümbritseva keskkonna tingimusi. St, et arenenud riikide RTOdest eeskuju võttes tuleb võtta eeskujuks RTO ajaperioodist, mil riigi arengutasemed jm tingimused on olnud võrreldavad. Edukuse on määranud ka see, kui RTOd mitte ainult ei loo uut teadmist, mida ettevõtetesse siirata, vaid on aidatud ka ettevõtetel identifitseerida, hinnata, assimileerida ja uuendada juba mujal eksisteerivaid tehnoloogiaid (nt ITRI). Lisaks on olnud vajalik, et RTOd toimiksid kui vahendajad, ja seda võrgustiku vormis, kontrastina bilateraalsetele suhetele.3

Kokkuvõte

Sihtrühm Kui sihtrühma puhul keskenduda VKEdele, tasub lähemalt vaadata Taiwanis ITRIt, Taanis GTSi ja Kanadas NRC-s IRAP programmi. Taiwan on teatud näitajatelt Eestiga võrreldav – 97% ettevõtteist on väikesed ning neis töötab 77% tööealisest elanikkonnast. Tüüpiliselt on need ettevõtted madala kapitaliseeritusega ning isegi kui olemuselt on tegu innovaatiliste ettevõtetega, napib neil ressursse ja oskusi, et uusi tooteid või teenuseid turule viia. ITRI loomise peamine argument seisneski tõdemuses, et Taiwani VKEd ei saa endale lubada uurimis- ja arendustegevusega seotud kulutusi. ITRI on aidanud VKEdel moodustada konsortsiume, et olla koos tugevamad, ning arendada enda sisemisi tegevusi tasemele, mis võimaldaks teha vähemalt lepingulist tööd rahvusvahelistes väärtusahelates. Oluline on olnud seegi, et taolistes konsortsiumites oleks selge tööjaotus ehk ettevõtted ei dubleeriks üksteist. Kõik konsortsiumid ei ole olnud edukad ning töid ei ole õnnestunud omavahel alati mõistlikult jaotada. Sedagi tuleb tunnustada. ITRI missioon on jäänud läbi aastakümnete samaks – teenindatakse Taiwani ettevõtete vajadusi. Nt algusaastatel tegeles ITRI peamiselt mujal maailmas väljatöötatud tehnoloogiate kohandamise ja ülekandmisega Taiwani ettevõtetele, arvestades, et toona olid ülekaalus ettevõtted, kelle innovatsioonivõimekus oli äärmiselt madal. NRC-st kui Kanada suurimast RTOst ei tõsta ma esile tervet organisatsiooni, vaid üht selle peamist programmi – IRAP (Industrial Research Assistance Program), mille VKEd on hästi vastu võtnud, sest programm sisaldab VKEdele vajalikke teenuseid

                                                                                                               2  Nn  latecomer  riikide  all  peetakse  silmas  riike,  mis  võrreles  arenenud  riikidega  on  veel  varasemas  arenguetapis,  mh  alles  luues  oma  innovatsioonisüsteemi.  3  Chen,  Jian-‐Hung  and  Chen,  Yijen  (2016),  “The  evolution  of  public  industry  R&D  institute  –  the  case  of  ITRI”,  R&D  Management,  46,  1,  pp  49–61.  

  7  

(nii nõustamine kui ka rahaline tugi). Tegu on Kanada valitsuse ühe pikaajalisema tugiprogrammiga. GTS instituudid (Taani) prioriseerivad oma peamiste klientidena samuti VKEsid. Sihtrühm, kelle vajadusi RTO adresseerib, determineerib ka RTO valdkondliku spetsialiseerumise, teenuste olemuse, personali teadmised-oskused jms. Paljudes RTOdes on klientideks ka avaliku sektori asutused, mistõttu valdkondlikud teemad on seotud ühiskondlike väljakutsetega. Organisatsiooni vorm ja rahastus Enamus analüüsitud RTOdest on (riigi) ettevõtted, mille eesmärk ei ole kasumit teenida või kui, siis see tagasi põhitegevusse investeerida. Organisatsiooni vorm ei määra tingimata organisatsiooni eesmärke, fookust ja rahastusmudelit, kuid võib. Näiteks VTT (Soome) muudeti riigiasutusest riigiettevõtteks eesmärgiga kiirendada organisatsiooni muutumist kliendikesksemaks. VTT jaoks on peamine klient see, kes suudab VTT teenuste eest tasuda (st VTT ei prioriseeri eraldi VKEsid). NRC (Kanada) osas otsustas valitsus 2013. aastal, et organisatsioon peab senisest enam asuma teenindama Kanada majanduse ja ettevõtete vajadusi, kuid organisatsiooni vorm jäi samaks (riiklik agentuur) ning võrreldes teiste RTOdega on NRC tugevas sõltuvuses riiklikust sihtfinantseerimisest (ligi 80% ulatuses NRC kogueelarvest). RTOde rahastusmudelid (eriti Euroopas) on omavahel küllalt sarnased, vaid rahastusallikate proportsioonid ja teatud riiklike vahendite jagamise tingimused on erinevad. Mõned RTOd saavad oma riigilt siht- või baasfinantseerimist, mille tingimused lepitakse kokku (nt TNO). RISE (Rootsi) aga saab riigilt baasfinantseerimist ning otsustab ise, millistele tegevustele ja mis proportsioonis seda täpsemalt suunata. Lisaks võib RTOl olla lepinguid valdkondlike ministeeriumitega (nt TNO, SRI). Riigilt saadav rahastus võib ka tervikuna olla konkurentsipõhine – nt GTS (Taani) instituudid peavad riigi rahastusele kandideerima ning eelnevalt oma rahataotlustele avalikul konsultatsioonil tagasisidet saama. Alles seejärel sõlmitakse instituutidega mitmeaastased tulemuslepingud. Kõik analüüsitud RTOd teenivad suuremal või vähemal määral tulu ka erasektorist, sh nii kodu- kui ka välismaisest. Juhtimine Juhtimine on otseselt seotud organisatsiooni vormiga. Enamasti tegeleb RTO igapäevase juhtimisega juhatus, mille eesotsas on juhatuse esimees (CEO). Strateegiliste küsimustega tegeleb ja eelarve kinnitab nõukogu, kuhu on enamasti määratud valdkondlikke eksperte. SRIs (USA) on pea pooled nõukogu liikmeist kõrgetelt ametikohtadelt pensioneerunud tippspetsialistid. See tähendab, et neil inimestel on jätkuvalt kõrge professionaalsus, kuid nad ei ole eelmise ametikohaga enam otseselt seotud ning neil võib olla ka rohkem aega pühendumiseks. GTS (Taani) koosneb eraõiguslikest instituutidest, hetkel on neid 7, kuid iga uurimis- ja arendustegevusele keskendunud ettevõte, mis vastab teatud tingimustele, võib Taani haridus- ja teadusministeeriumilt taotleda luba saada GTS instituudiks. GTS juhatus koosneb instituutide juhtidest. Organisatsiooni juhtimise juures on mitmed RTOd ellu kutsunud välisekspertidest nõuandvad kogud, kes suuremal või vähemal määral, kas strateegiliselt või igapäevases töös annavad valdkondlikku nõu ja aitavad tõenäoliselt ka otsustada, milliseid valdkondi või tehnoloogiaid valida. Näiteks TNO (Holland) iga sisuüksust nõustab eraldi valdkondlik nõukogu. ITRIs (Taiwan) annavad väliseksperdid nõu nii

  8  

strateegilistes kui ka igapäevastes küsimustes. RISEs (Rootsi) annab sisulist nõu uuringute nõukogu. Väheoluline pole ka RTO mõju hindamine. Kõigi analüüsitud RTOde puhul ei olnud näha mõju hindamise tähtsustamist, kuid näiteks TNO (Holland) ja VTT (Soome) on oma organisatsiooni mõjukuse mõõtmisele tähelepanu pööranud ja välja töötanud või töötamas mõju hindamise metodoloogiat ning seadmas KPIsid. 2016. aasta EARTO uuringust nähtus, et 1 euro riiklikku rahastust RTOle toob ühiskonna jaoks tagasi 3.8 eurot (allikas: TNO strateegia). RTO personalipoliitika sõltub, nagu eelnevalt öeldud, sihtrühmast ja teenustest. Nt Taiwanis võimaldatakse osadel kõrgharitud noortel sõjaväekohustust täita ITRIs töötades. Ca 4 aasta möödudes soositakse ITRI töötajaid aga erasektorisse tööle lahkuma. Taolisel tehnoloogiasiirdel on olnud märkimisväärne mõju Taiwani ettevõtete arengule. NRC (Kanada) IRAP programmis on keskne roll tööstustehnoloogia nõustajatel, kes moodustavadki programmi selgroo. Eelnev tööstusalane kogemus ja tehnoloogiavaldkonna pädevus teeb neist VKEdele Kanada eri piirkondades hindamatud nõustajad. Teenused ja tegevused Teenused ja tegevused on analüüsitud RTOdes küllalt sarnased, kuid tõenäoliselt on detailides erinevusi. Tähelepanuväärne on asjaolu, et mitmetes RTOdes on teenuste hulgas Frascati manuaali alusel mitte-R&D-teenused, nimelt sertifitseerimine, kalibreerimine, testimine jms. Näiteks GTSis (Taani) moodustavad taolised tehnilised tegevused suurema osa. GTSi peamine sihtrühm on Taani VKEd, kelle jaoks järelikult just tehnilised teenused on kõige vajalikumad. Teenuste tüüp tingib ka organisatsiooni personalivaliku, nii on GTSis 88% töötajaist magistrikraadiga või tehnilise taustaga (ülejäänud on PhD-d). Samas VTT (Soome) müüs hiljuti just sertifitseerimise ja akrediteerimisega tegeleva tütarettevõtte, kuna need teenused ei sobinud enam VTT muutunud profiili. RISEs (Rootsi) on keskendutud testimis- ja demokeskkondade arendamisele ja nendega seotud teenuste pakkumisele (RISE omab üle 100 testimiskeskkonna). Tegu on küllalt investeerimis-mahuka fookusega, isegi kui keskkonnad on digitaalsed, kuid seda loogilisem on seda kulukat riski ettevõtete jaoks maandada. ITRIs (Taiwan) on tähelepanuväärne asjaolu, et väidetavalt töötatakse koostöös ettevõtetega välja nn miniversioonis tootmisahelad, nii et ettevõtetel jääb üle need vaid päriselutingimustes skaleerida. Tegevusvaldkonnad Mitmed RTOd on alguse saanud I või II maailmasõja ajal eesmärgiga pakkuda uudseid lahendusi sõjatööstusele (nt NRC loodi Kanadas I maailmasõja, VTT Soomes II maailmasõja paiku). Nende RTOde pikk ajalugu on aidanud luua teadmiste ja pädevuste pagasit, sh valdkondlikult vastavalt sellele, mida ümbritsev keskkond on parasjagu vajanud. Sestap ei ole võimalik üheselt öelda, kuidas ja miks arenes välja pikema ajalooga RTOde just selline valdkondlik spetsialiseerumine. Samas on näha, et RTOde jätkusuutlikkuse jaoks on äärmiselt oluline nende oskus ja võimekus vastata ümbritseva keskkonna (riigi, regiooni) vajadustele ehk leida ja hoida oma nišši riigi/regiooni innovatsioonisüsteemis. Sageli (eriti Põhjamaade puhul) on valitsus valinud teatud eelisarendatavad valdkonnad või defineerinud suuremad ühiskondlikud väljakutsed ning on loogiline, et RTO võtab need spetsialiseerumisel aluseks.

  9  

VITO (Belgia) on analüüsitud RTOdest kõige väiksem (909 töötajat ja 185 MEURi aastatulu) ning ainus, mis on valinud konkreetse nišši – jätkusuutlik areng. Tegu ei ole ühe konreetse valdkonnaga, vaid temaatikaga, mis on valdkondadeülene. Näib, et VITO on suutnud end selle teemaga turul konkurentsivõimeliseks muuta, sest organisatsiooni väiksusest hoolimata tehakse palju rahvusvahelist koostööd ning suurema osa aastaeelarvest moodustab omatulu (väiksema osa grandid). Siit tasub järeldada, et piiratud ressursside tingimustes on teatud spetsialiseerumine möödapääsmatu, kuid VITO näitel ei pea spetsialiseerumine olema rangelt valdkondlik ega ka nt tehnoloogiapõhine. TNO (Holland) valdkondlik tegevus lähtub otseselt Hollandi valitsuse nn top-sektorite poliitikast, mille väljatöötamist juhtis Hollandi majandusministeerium. Neid sektoreid iseloomustab teadmuspõhisus, ekspordiintensiivsus ja potentsiaal aidata lahendada ühiskondlikke väljakutseid. RISE (Rootsi) valdkonnad tulenevad samuti vastavatest riiklikest dokumentidest. Valdkondlike valikute puhul võib RTO selle asemel, et kogu uuringutealast pädevust enda organisatsioonis hoida, panustada rahvusvahelisele võrgustumisele ning tegeleda vahendusega, st viia enda klient kokku talle vajaliku teadmusega mõnes teises RTOs vms organisatsioonis. Näib, et TNO (Holland) on lisaks organisatsioonisisesele teadmusele rohkem tähelepanu pööramas just sedalaadi vahendustegevusele. ITRI algusaastaid iseloomustas samuti aktiivne vahendustegevus, mis tähendas, et ITRI jälgis globaalseid tehnoloogiaarenguid ning kohandas ja vahendas neid kodumaistele ettevõtetele. Mitmed kirjeldatud RTOd räägivad aktiivselt kaasa oma riigi innovatsioonipoliitika kujundamisel, võtavad sõna ja annavad tagasisidet, eriti RISE (Rootsi). Võib eeldada, et sedalaadi praktika on paremini välja kujunenud neis organisatsioonides, mis saavad osaliselt või täielikult oma käsulauad ministeeriumilt või kui näiteks riiklikult eelistatavad tegevusvaldkonnad on välja töötatud laialdase konsultatsiooni vormis.

  10  

1. VTT Technical Research Center of Finland Ltd (Oy)

Organisatsioon 1. jaanuarist 2015a. muutus VTT juriidiline staatus valitsusasutusest ettevõtteks (samas liideti VTT-ga metroloogia ja akrediteerimiskeskus MIKES). Muudatuse eesmärk oli paremini vastata klientide vajadustele ja rakendada kaasaegsele ettevõttele omaseid juhtimispraktikaid. Muudatust valmistati pikalt ette ning ka eelnevaid arutelusid peeti aastaid. 2019a. jaanuaris valmis tööhõive ja majandusministeeriumi tellitud analüüs muudatuste tulemuslikkusest. Analüüs sedastas, et VTT-sse koondunud ekspertteadmised on kõrgetasemelised ning juhtimine on nüüd selgem ja agiilsem, kuid väljakutseid esineb veel kliendikeskse lähenemise juurutamisel. Raamatupidamislikult tuleb VTT-l ettevõttena vahet teha äritegevusel ja uuringutegevusel. Muudatuse tulemusel on erasektori rahastatavate projektide osakaal eelarves suurenenud. Kuigi VTT oli juba varasemalt EL raamprogrammidest üks edukamaid rahastuse saajaid, suurenes edukust pärast juriidilist muutust veelgi, 2018a. seisuga oli VTT ELi vastavas edetabelis neljandal kohal4. VTT strateegiast 2016–2020 nähtub, et VTT on asunud tugevat hindama organisatsiooni mõju, mh juurutati uued KPId (key performance indicator ehk võtmeindikaatorid). Mõju mõõdetakse neljas dimensioonis: 1) kasu ühiskonnale, 2) kasu klientidele, 3)

                                                                                                               4  European  Research  Ranking  –  mõõdab  EL  rahastustaotluste  edukust  üle  ELi  

Soome riigiettevõte, mis tegutseb tööhõive ja majanduse ministeeriumi haldusalas. Seaduse järgi on VTT iseseisev ja sõltumatu uurimisorganisatsioon, mille missioon on edendada teadusuuringute ja tehnoloogia laialdast kasutamist ja turustamist. Ettevõtte eesmärk ei ole teenida kasumit.

Asutatud 1942. aastal. 2049 töötajat (2018a.), sh 31,2% PhD kraadiga ja 80% ülikoolidiplomiga Eelarve 268 MEURi (2018a.; VTT Grupp)

Esiletõste • VTT ei prioriseeri oma klientidena eraldi VKEsid. Ajalooliselt on VTT

kliendid olnud TA-võimekad suurettevõtted, kes suudavad VTT teenuste eest maksta ning VTT uurimistulemusi turul nõutavateks toodeteks ja teenusteks lõpuni arendada. VKEd satuvad VTT klientideks pigem eri konsortsiumite kaudu.

• VTT-l on väga hea bürokraatlik-administratiivne võimekus – seda kinnitab nii edukas vahendite taotlemine EL raamprogrammidest kui ka asjaolu, et VTT on enda peale võtnud mitmete riiklike liikmelisuste administreerimise.

• VTT muutmine ettevõtteks oli väga põhimõtteline muudatus selleks, et VTT muutuks organisatsioonina kliendikesksemaks ehk et tõenäoliselt oli eesmärk, et VTT teeniks rohkem tulu klientidelt. See eeldab selgemalt oma teenuste väljatöötamist ja hiljutine hindamine näitab, et VTTs tehakse sedalaadi muudatusi iga-aastaselt.

SOOME  

  11  

organisatsiooni toimimise kõrge tase (excellence) ja 4) eelarveliste vahendite piisavus.5 Mh on VTT toimimise peamine indikaator sotsiaalne/ühiskondlik mõju. VTT jaoks on jätkuvalt oluline publitseerimine, seda nii eelretsenseeritavates teadusajakirjades kui ka mujal. 2018. aastal avaldas VTT 1049 publikatsiooni, millest 486 eelretsenseeritavates teadusajakirjades.

VTT tütarettevõtted: • VTT Ventures Oy – ettevõtte ülesanne on arendada kommertsialiseerimisvalmis

prototüüpe paljutõotavatest tehnoloogiatest (VTT spin-offid on enamasti varajases staadiumis ja tehnoloogiamahukad kasvuettevõtted). Ettevõte investeerib VTT spin-offidesse turupõhiselt, järgides samu põhimõtteid, mida riskiinvestorid. 2017. aastal tegi VTT Ventures investeeringuid 2.6 MEURi eest, 2018. aasta lõpus oli portfellis 23 ettevõtet. 2019. aastal lõi VTT uue tehnoloogiainkubaatori VTT Launchpad, mille eesmärk on luua uuendavad tööstusi iduettevõtteid. Lisaks loodi uus tehnoloogiasiirdefond, mida hakkas haldama erafondivalitseja, eesmärk investeerida 25 rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga varajase staadiumi ettevõttesse.

• VTT Memsfab Oy – Memsfab tegutseb osana Micronova tootmisteenustest äritegevuse valdkonnas “teadmis-mahukad toote ja teenused” (vt allpool). Ettevõtte toodab lepinguliselt mikro- ja nanoelektroonikakomponente ja -materjale. Tootmistegevused algasid 2011a. Ettevõtte kasvu oodatakse optiliste komponentide tootmisest.

• VTT International Oy VTT Expert Services Oy – koos oma tütarettevõtte Labtium Oy-ga on Expert Services üks juhtivaid katse-, kontrolli-, kalibreerimise-, sertifitseerimise-, inspekteerimise ja analüüsiteenuste pakkujaid Soomes. Soome riiklik akrediteerimisteenistus on suurema osa teenustest akrediteerinud. Nõudlus nende kahe ettevõtte teenuste järele on aasta-aastalt kasvanud tulenevalt nii regulatsioonidest kui ka puudustest ja arenguvajadustest toomisprotsessides ja toodetes. 31. mail 2018a. müüs VTT need kaks ettevõtet Eurofins Scientific Group’ile, kuna taolised ärilised teenused ei läinud enam VTT strateegilise missiooniga kokku.                                                                                                                5  Vt  ka  VTT  vanemspetsialist  Kirsi  Hyytineni  blogipostitust  VTT  mõju  mõõtmisest:  https://vttblog.com/2018/12/05/making-‐the-‐invisible-‐visible-‐new-‐research-‐impact-‐metrics/  

161  262   224  

146  198  

37  71  

263  

82  

0  100  200  300  

Teadmusmahukad  tooted  ja  teenused  

Tark  tööstus  ja  energiasüsteemid  

Lahendused  loodusvaradele  ja  keskkonnale  

Publikatsioonid  ärivaldkonniti,  2017a.  

Artiklid  eelretsenseeritavates  ajakirjades   Teised  teaduspublikatsioonid  

Muud  publikatsioonid  

  12  

Organisatsiooni juhtimine VTT igapäevase juhtimisega tegeleb juhtkond, mille eesotsas on president ja tegevjuht (CEO). Nõukogu teostab juhtkonna üle järelvalvet ja tegeleb strateegiliste küsimuste ning eelarvega. VTT tegevjuhtkonnas on sisutegevused jaotatud kolme ärivaldkonna järgi (vt allpool): 1) teadmispõhised tooted ja teenused, 2) lahendused loodusvaradele ja keskkonnale ja 3) tark tööstus ja energiasüsteemid. Iga valdkonda juhib üks juhatuse liige. Lisaks on juhatuses järgmised vastutusvaldkonnad: 4) äritegevused (vastav üksus loodi 1. jaanuarist 2018a., keskendub mh uurimisteenuste disainile. Loodi eesmärgiga veelgi suurendada kliendikesksust VTT-s), 5) finantsid ja äritugi, 6) personalipoliitika, 7) strateegia ja ettevõtlusteave (business intelligence). Lisaks on juhatuses töötajate esindaja. VTT nõukogus on seitse liiget. Hetkel juhib nõukogu Suomen Malmijalostus Oy (riigiettevõte) tegevjuht. Nõukogu asejuht on tööhõive ja majanduseministeeriumi esindaja. Lisaks on nõukogus Tampere ülikooli president, Biobased Solutions ja Fortum tehnoloogiajuht, strateegia ja juhtimisalane konsultant, Metsä Fibre Oy äriarenduse juht ja ABB Soome juht. Ärivaldkonnad:

• Teadmispõhised tooted ja teenused – VTT uurimustöö keskendub digitaliseerimisega seotud läbimurdelistele tehnoloogiale: sensoritele, andmesidele, infoturbele, andmeanalüütikale, platvormidele ja turvalistele autonoomsetele süsteemidele. Uuringutes kasutatavad testkeskkonnad on avatud ka klientidele ja partneritele.

• Lahendused loodusvarade ja keskkonna teemal – üleminek jätkusuutlikule majandusele eeldab ressursitõhusate tehnoloogiate väljaarendamist, väärtust loovaid tooteid, tootmisprotsesside efektiivset juhtimist jms. VTT-l on pädevused tööstuslikus biotehnoloogias, uudsetes lahendustes toiduainetööstusele, jätkusuutliku energia lahendustes, biomassi tootmises ja toodetes ja keemiatehnoloogias.

• Tark tööstus ja energiasüsteemid – digitaliseerimine, vähese süsinikdioksiidiheitega ja nutikad lahendused energia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks, autonoomsed süsteemid, nutikas tööstus, energia ja transpordisüsteem.

Tegevusvaldkonnad VTT nimetab tuleviku turu kasvuvaldkondi majakateks ning on määratlenud järgmised majakad:

• Kliimapoliitika • Ressursside piisavus • Hea elukvaliteet • Turvalisus ja ohutus • Tööstuse uuendamine

VTT on tugevalt võrgustunud EL eri partnerlustega (EIT, KIC, ETP jne) ning välja arendanud tugeva majasisese projektijuhtimispädevuse, mis võimaldab moodustada tugevaid rahvusvahelisi partnerlusi ning tulemuslikult kandideerida EL rahastusele. VTT mõjukas osalus EARTOs (European Association of Research and Technology Organisations) on VTT-l võimaldanud aktiivselt osaleda ja suunata EL teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikat. 2019a. märtsis valiti EARTO juhiks VTT praegune juht Antti Vasara.

  13  

VTT investeerib kompetentsikeskustesse ja innovatsiooni ökosüsteemidesse. 2018. aastal pani VTT aluse kaheksale rahvusvahelisele innovatsiooni ökosüsteemile, mis vastavad VTT strateegilistele teemadele: tark energia, biomajandus, sünteetiline bioloogia, tuleviku toiduainetööstus, ennetav tervishoid, autonoomsed süsteemid, tööstuse uuendamine ning elektroonikatööstus. Ökosüsteemide eesmärk on koondada Soome nimetatud valdkondade rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline oskusteave ja pädevused, sh lähtuvalt ettevõtete ja turu vajadustest. VTT grupil on konkurentsivõimelised testimis-, piloteerimis- ja uurimiskeskkonnad (nt Oulus, Espoos, Tamperes), mida mh jagatakse rahvusvaheliselt, nt 2018. aastal sai alguse koostöö Rootsi RISEga biomajanduse valdkonnas. Kliendid VTT 2016–2020 strateegia seab kliendi (sh ettevõtte) kesksele kohale. Klient on VTT-le eelkõige organisatsioon, asutus, ettevõte, kes suudab VTT teenuste eest maksta. Enamik lepingulisi suhteid on väikesemahulised, kuid neid on alates paari tuhande euro väärtusest kuni üle miljoni euroni lepingu kohta. Praegu kehtivas strateegias otsustati VTTs ettevõtlussuhete puhul mitte jagada kliente tööstusharude, vaid teemade järgi (nt digitaliseerimine).

Välismaiste erasektori klientide hulgas on nii start-upe kui ka suuri rahvusvahelisi korporatsioone. Tulu kodumaistelt klientidelt on aastate jooksul mõnevõrra langenud. VKEsid teenindab VTT peamiselt (nt EL rahastatavate) konsortsiumite kaudu. 2017. aastal tegutses VTT 171 Horizon2020 projektis, kus osales ka 59 Soome VKEd. 2016. aastal sai VTT erasektori tuludest 28,5% VKEdelt. Üldiselt ei ole aga VKEd VTT jaoks eraldi sihitav kliendigrupp, ajalooliselt on VTT kliendid olnud pigem suuremad korporatsioonid, kes suudavad VTT uurimistulemusi kommertsialiseerida. Samas on nn lineaarne kommertsialiseerimise mudel muutumas ja seda on täheldatud ka VTTs. St et start-upid, spin-offid ja ka nn tavaliste VKEde roll uurimistulemuste kommertsialiseerimisel suureneb. Peale maksejõuliste klientide väärtustab VTT kõrgelt partnereid nagu teised uurimisasutused, ülikoolid, rahvusvahelised konsortsiumid jms. VTT-l on seni olnud kaks tüüpilist kommertsialiseerimise teed: intellektuaalomandi litsentseerimine ja teenuste müük olemasolevatele ettevõtetele ning spin-offide loomine VTT Ventures kaudu. Tehnoloogiad, mis on VTT uuringute keskmes, on enamasti pika arendusvälpega. Spin-offide genereerimine sai alguse 2006. aastal, mil VTT hakkas tegema omakapitaliinvesteeringuid enda loodud ettevõtetesse. VTT Ventures Oy loodi

220  

935  

355  

VTT  kliendid,  kokku  1510  (2018a.)  

Kodumaised  erasektori  kliendid  (62%,  935tk)  

Kodu-‐  ja  välismaised  avaliku  sektori  kliendid  (15%,  220tk)  

Välismaised  erasektori  kliendid  (23%,  355  tk)  

  14  

2010. 2011. aastal värvati VTTsse äriarendusjuhid, kes töötasid organisatsioonis horisontaalselt, otsisid ühest küljest kommertsialiseeritavaid uurimistulemusi ja teisalt nende turule viimise parimaid võimalusi. See mudel on sarnane paljudele USA ülikoolidele ja uurimisasutustele, kus sageli on tööl ka nn “entrepreneur in residence”. VTTs teostatavate projektide tüübid (teenused):

• Äriprojektid – rätseplahendused vastavalt klientide vajadustele. • Koostööprojektid – projektid, mida rahastatakse ja viiakse läbi koostöös

partneritega, nt ettevõtetega ning mida sageli rahastavad nt EL, Business Finland vms.

• Ise rahastatavad projektid – tehnoloogiapõhised, strateegilised uurimisprojektid, mida VTT teeb iseenda konkurentsivõime tõstmiseks, et vastata paremini klientide vajadustele. St nt tehnoloogia, rakenduste ja ärimudelite paralleelset arendust, et tagada VTT-sisese innovatsiooniprotsessi kvaliteet – prognoosidest uuringuteni, arenduseni ja lõpuks kommertsialiseerimiseni.

Eelarve VTT rahastajad on suuremalt jaolt kas otse või VTT klientide ja partnerite kaudu Business Finland, Soome teaduste akadeemia ja Euroopa Liit. Peale lepinguliste tööde kasutab VTT mitmeid valitsuse grante, et täita mitmeid koordinatsiooni ja liikmelisustega seotud kohustusi. Soome rakendusliku uurimustöö ja innovatsiooni rahastus on aastate jooksul langenud ja see on mõjutanud ka VTT-d. 2018a. sügisel võttis valitsus vastu otsused languse peatamiseks. Nii suurendati VTT iga-aastast nn baasrahastust alates 2019. aastast 7 MEURi võrra. 2018. aastal sai VTT emaettevõte (st mitte VTT grupp tervikuna) riiklikku sihtfinantserimist 89,3 MEURi. 2018. aastal tegi Soome riik VTT-sse omakapitali investeeringuid 15 MEURi ulatuses. Vahendid on ette nähtud kasutamiseks uue tehnoloogiasiirdefondi loomiseks. Investeering tagastatakse riigile fondi lõppedes, kui aga investeering osaliselt või täielikult tagasi ei tule, ei ole VTT-l kohustust riigile investeeritud summat tagastada.

Tuluallikad, 2017a. andmetel

2018. aastal suurendas VTT eelneva aastaga võrreldes tulu klientide projektidest. Ca 2/3 välismaistest tuluallikatest asuvad Euroopas, 12% Põhja- ja Lõuna-Ameeikas, 20% Aasias.

21%  

33%  14%  

32%  

VTT  Grupp  

Välismaine  avalik  sektor  

Kodumaine  erasektor  

Välismaine  erasektor  

Kodumaine  avalik  sektor  

25%  

25%  14%  

36%  

VTT  emaEirma  

Välismaine  avalik  sektor  

Kodumaine  erasektor  

Kodumaine  avalik  sektor  

Välismaine  erasektor  

  15  

Tulu klientide tellimustest valdkonniti:

Intellektuaalomandi kaitsmine ja kommertsialiseerimine VTT tulu intellektuaalomandi õiguste ja tarkvara litsentsimisest ja müügist on aasta-aastalt suurenenud, 2018. aastal 3,8 MEURi (2017a. 3 MEURi). Kõige olulisemat litsentsitulu saab VTT protsesside simuleerimise tarkvara, tervisetehnoloogia ja optika ning spektroskoopia valdkondades. 2018. aastal avalikustati 239 leiutist. 2018. aasta lõpu seisuga on VTT valduses 363 patenti või patenditaotlusega kaitstud leiutist. Patentide ja patenditaotluste koguarv oli ca 1300. VTT intellektuaalomandi õiguste investeeringute koguväärtus oli 1,7 miljonit eurot. Kasutatud allikad:

• https://www.vttresearch.com • VTT Review 2017 • Annual report 2018 • Tax footprint, management and control in 2018 • Financial statement 2018 • https://tem.fi/artikkeli/-/asset_publisher/arviointi-vtt-n-verkosto-osaaminen-on-

hyvaa-ja-sita-kannattaa-edelleen-parantaa • VTT evaluation (2019) http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/161338

0.0

Energy

Electronics

Machines and vehicles

ICT

Forest industry

Private sector revenue Public sector revenue

Chemistry and environment

Services and logistics

Real estate and construction

New industries

Metal refining

Biotechnology,pharmaceuticals

5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0

14%

15%

11%

7%

7%

8%

5%

3%

0.01%

2%

2%

2%

0.02%

1%

1%

1%

0.2%

1%

0.5%

20%

PROACTIVE PARTNERSHIP YIELDS RESULTS

ABB and VTT have engaged in a range of partner- ship projects over the years. ABB is a global force in the energy, industry, transport and infrastruc-ture sectors providing services such as electricity network solutions, electrification, industrial auto-mation, robotics and discrete automation. ABB and VTT therefore have a lot in common when it comes to renewing the industrial sector.

We have partnered in numerous projects over the years. For example, VTT has developed tools that have allowed ABB to calculate the effect of our customers’ energy efficiency. ABB is also a long-term customer of VTT’s ship laboratory, which has helped us with our traditional ship building business.

In recent years, most of our cooperation has been in the form of EU projects in which VTT has usually been the coordinator and a major research partner. VTT’s solid research know-how, experience of the EU application process and expertise in con-sortium coordination combined with ABB’s core skills in research and product development, strong global market position and contacts with a range of maritime operators provide an excellent founda-tion for successful innovation activities.

ABB has certain R&D needs that VTT can meet. VTT’s know-how and research are world-class, and

our joint ventures in the field of fuel cells in particular have yielded amazing results. One good example is a project called Maranda.

In the future, I would like to see VTT producing pro-totypes on a tight schedule, as ABB’s customers often want to see demonstrations of new solutions before deciding on a purchase. There is demand for proofs of concept.

Whenever we have wanted to submit a project pro-posal, VTT has been actively involved and helped us to draw up our proposal quickly. A proactive approach to cooperation is great, and a partnership like this that yields results and solutions is especially productive.

CUSTOMER SOLUTIONS SALES REVENUE (%)*Global Program Manager Kalevi Tervo, PhD (Control Engineering) is the head of ABB Marine’s research, product development and commercialisation functions. He is responsible for the development and commercialisation of ABB’s intelligent maritime solutions, such as autonomous ships, on a global level.

* Parent company, classification according to VTT’s customer segments.

STRATEGYTHE YEAR 2018 IMPACTANNUAL REPORT 2018 CORPORATE RESPONSIBILITY 19

  16  

2. TNO – The Netherlands Organisation for Applied Scientific Research

Organisatsioon 1. jaanuarist 2018 on Hollandi TAI-maastikul TNO-d puudutavad muutused järgnevad: ECN (Energy Research Centre of the Netherlands) ühendati TNOgav (lisandus 308 FTE töökohta) ja TNO toidualased uuringud ühendati Wageningen Research’iga (38 FTEd liikus TNO-st välja). Muutused olid ka organisatsioonisisesed, 1. jaanuarist 2018 korraldati ümber TNO struktuuri ning fookus suunati turu-kesksemaks. TNO on organisatsioonina seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2021 olukorrani, kus nad on Hollandi nn innovatsiooni hooratas (innovation flywheel), mis, selle asemel, et kogu teadmist tingimata ise omada, omab vastavat võrgustikku ning oskab oma klientidele vahendada vajalikku teadmist või tehnoloogiat. 11. novembril 2019a. allkirjastas üle 2200 ettevõtte, teadmusasutused ja valitsus nn lepingu, millega nõustuti aastal 2020 investeerima kokku 4,9 miljardit eurot sotsiaalsete väljakutsete majanduslikesse võimalustesse. Sellest 2,05 miljardit investeerivad ettevõtted ja 2,85 miljardit valitsus. TNO panustab missioonipõhise teadmus- ja innovatsioonipoliitika järgmiste teemade lahendustesse: energiavaldkonna ümberkorraldamine ja jätkusuutlikkus, põllumajandus, vesi ja toit, heaolu, tervis ja ohutus ning võtmetehnoloogiad. Hollandi top-sektorite poliitika Top-sektorite poliitika, millele TNO dokumentides palju viidatakse, kujundas 2011. aastal välja Hollandi majandusministeerium (peaminister Mark Rutte 1. valitsuses), eesmärgiga tugevdada Hollandi rahvusvahelist positsiooni teadmusmajandusena. Nimetatud poliitika tugineb suuresti Hollandi rakendusuuringutega tegelevatele asutustele ja nende nõudluspõhisele lähenemisele. Nimetatud poliitika väljatöötamine

Avaliku sektori uurimisasutus (public sector research organisation), Hollandi suurim omasugune. Tegevust reguleerib seadus, iseseisev mittetulunduslik organisatsioon, st ei ole ühegi ministeeriumi, ülikooli või ettevõtte osa. Asutatud 1932. aastal.

Töötajaid 3265 (2017a.) Eelarve 504.9 MEURi (2018a.)

Esiletõste • TNO eriti viimaste aastate valdkondlik tegevus lähtub tugevalt Hollandi

majandusministeeriumi algatusel välja töötatud nn top-sektorite poliitikast. Lisaks initsieeris majandusministeerium võtme-tehnoloogiate valimise.

• TNO strateegiast nähtub, et rakendusuuringute riiklik suunaja on majandusministeerium.

• 2018. aastal moodustati TNO üheksa sisuüksuse tööd nõustama ja suunama välistest ekspertidest kogud, kelle ülesanne on muu hulgas n.ö skaneerida väliskeskkonna muutusi ja seda teadmist TNOga jagada.

HOLLAND  

  17  

eeldas nende asutuste omavahelist head koostööd ning koostööd ka baasteaduste, valitsuse ja erasektoriga. 9 top sektorit: 1) põllumajandus ja toit, 2) energeetika, 3) eluteadused ja tervis, 4) kemikaalid, 5) kõrgtehnoloogilised süsteemid ja materjalid, 6) aiandus ja reproduktsioonimaterjal, 7) loomemajandus, 8) logistika, 9) merendus, veemajandus. Neid sektoreid iseloomustab teadmuspõhisus, ekspordiintensiivsus ja potentsiaal aidata lahendada ühiskondlikke väljakutseid. 2017a. juunis määratles kõrgetasemelige grupp Sleuteltechnologieen 50 võtmetehnoloogiat (key technologies), milles Holland on teaduslikult võimekas ja milles võib lähiaastatel oodata nii teaduslikku arengut kui ka majanduslike võimaluste realiseerumist. Võtmetehnoloogiad on klasterdatud kaheksasse kategooriasse: 1) kõrgtehnoloogilised materjalid (advanced materials), 2) fotoonika ja valgustehnoloogiad, 3) kvanttehnoloogiad, 4) digitaalsed tehnoloogiad, 5) keemiatehnoloogiad, 6) nanotehnoloogiad, 7) eluteaduste tehnoloogiad, 8) inseneeria ja töötlev tehnoloogia. Võtmetehnoloogiate valimise protsessi algatas majandusministeerium, kes kutsus selleks kokku kõrgetasemelise ekspertide grupi ning korraldas laiapõhjalise analüüsi. Lisaks on Hollandis valitsus koostanud rakendusuuringute visiooni (2013a.), kus kuuele rakendusuuringutega tegeleval asutusele Hollandis anti ülesanne koostada ühine rakendusuuringute strateegiline raamistik. TNO juhtimine TNO juhi ja juhatuse liikmed määrab ametisse Hollandi riigipea ehk kuningas. Juhatuse ülesanne on TNO üldjuhtimine ning muu hulgas defineerida ja saavutada seatud eesmärgid. Tegevuspädevused määrab TNO Act, selle kohaselt toimib juhatus kollegiaalselt, igal juhatuse liikmel on vastavalt strateegiline/teaduslik, juhtumis- või finantsalane profiil. Hollandi riigipea nimetab viieks aastaks ametisse ka nõukogu ja selle juhi. Nende ametivolitusi võib pikendada vaid üks kord. TNO Act määrab, millistele otsustele vajab juhatus nõukogu heakskiitu, üldiselt tegeleb nõukogu riskijuhtimise, vastavuskontrolliga, jälgib strateegia täitmist ja KPIsid ning aastaaruandeid. Kaitsealaste uuringutega seotud tegevuste eest vastutab kaitseuuringute nõukogu, mille esimehe määrab Hollandi riigipea kaitseministri ettepanekul, lisaks on sama isik TNO juhatuse liige. Kaitsealaste uuringute osas toimib strateegiline partnerlus TNO kaitseuuringute üksuse, kaitseministeeriumi ja valdkondlike ettevõtete vahel. Pärast TNO organisatsioonisiseseid muutusi 2018. aastast kutsuti ellu 9 strateegilist nõuandvat kogu, igaüks neist seotud konkreetse uurimisvaldkonnaga. Kogudes on autoriteetsed esindajad avalikust ja erasektorist, teadus- ja haridusvaldkonnast. Esindajad nimetab ametisse TNO juhatus strateegilise plaani kestuse ajaks. Nõuandvate kogude ülesanne on anda nõu prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide seadmise osas, mis on seotud nende vastutusalas oleva TNO üksuse tööga. Lisaks aitavad nimetatud kogud identifitseerida väliskeskkonna arenguid ja jagada neid tähelepanekuid TNOga. Nõuandvad kogud kogunevad aastas vähemalt kaks korda ja nende kohtumistest võtab osa vähemalt üks TNO juhatuse liige. Iga kogu juht omakorda on kutsutud juhatusse vähemalt kord aastas nõu andma. TNO seaduse alusel korraldab TNO uuringuid valdkondades, mille identifitseerib ise või kasutab nende määratlemisel konsultatsioone või täidab klientide tellimusi, kes sel juhul

  18  

määravad uurimisvaldkonnad ise. Lisaks määratakse uurimisülesanded koostöölistes partnerlustes või tulenevad ülesanded seadustest. TNO juhatus esitab iga nelja aasta tagant majandusministrile strateegiaplaani, mille nõukogu on eelnevalt heaks kiitnud. Kaitseuuringuid käsitlev osa plaanist esitatakse kaitseministrile. Teistele valdkondlikele ministritele saadetakse plaan informatsiooniks. Strateegiaplaanis sõnastatakse peamised eesmärgid keskmises ja pikas perspektiivis ning peamised poliitikasuunad. Plaanis määratakse TNO teenuste valdkonnad, suunad, olemus ja kvaliteet ning lisaks eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsilised, inimressursi, organisatsioonilised ja muude vahendite tingimused. Strateegiaplaan peab arvestama valitsuse poliitikat ja teaduse eelarvet 6 . Kuue kuu möödudes peab majandusminister kooskõlastatult teiste asjassepuutuvate ministritega väljendama plaani osas oma seisukohta. Majandusministrile esitatakse ka iga-aastased finantsaruanded. TNOl on kolm valdusühingut:

1) TNO Tech Transfer Holding BV – investeerimisfirma, mis vastutab spin-off ettevõtete osaluste eest.

2) TNO Affiliates Holding BV, 3) TNO International Holding BV.

TNO hooratas

                                                                                                               6 Ristviide teadusuuringute seadusele, artikkel 16a, mille kohaselt koostatakse teaduse eelarve vähemalt nejaks järjestikuseks aastaks; kooskõlas ministrite nõukoguga esitab teadusminister baasteaduse ja rakendusteaduse poliitikateemad teaduse eelarvesse. (https://maxius.nl/wet-op-de-nederlandse-organisatie-voor-wetenschappelijk-onderzoek/artikel16a/)

p. 9 Strategic plan 2018–2021 Executive summary

MULTIDISCIPLINARITYMost true innovation occurs where different scientific disciplines meet under the umbrella of long-term alliances with sound underlying financing. That is where the critical mass needed to achieve maximum impact is created. For TNO, this means combining in-depth knowledge of particular scientific topics with the ability to develop multidisciplinary solutions. We therefore intend to further develop our systems-engineering know-how and ability, since they are essential in enabling us and our partners to achieve results that transcend traditional technological divides. At the same time, though, we still need to possess the specialist know-how required to create and apply our solutions in specific areas.

FLYWHEEL OF INNOVATIONTNO wants to increase the amount of knowledge it shares with clients and partners. And the speed at which it is shared. That, after all, is the nub of our allotted role in Dutch society. So by 2021 we intend to become what we call the “flywheel of innovation” in the Netherlands. Not by doing or knowing everything ourselves, but by forming a network of solid relationships with partners who work with us to translate our know-how into complete and practical solutions.

CLIENTS &PARTNERS

SOCIETALCHALLENGES

PEOPLE &EMPLOYMENT

KNOWLEDGE &TECHNOLOGY

Greaterimpact

Home

of talent Mor

eco

-ope

ratio

n

Inter-

nationaliz

ationBettertechnologytransfer

Out

stan

ding

rese

arch

faci

litie

s

Marke

t-driv

en

and a

dapti

ve

Focus andm

ass

Continuous

development

DEFENCE &SECURITY

INDUSTRY ENERGY

URBANI-SATION

HEALTHYLIVING

Figure 1 – TNO: the flywheel of innovation

17-8731-tno-strategisch-plan-2018-hoofdstuk-1-en-2-uk-07mvd.indd 9 2017-05-08 17:07

  19  

TNO positsioon Hollandi TAI-maastikul

Tegevusvaldkonnad ja kliendid TNO on strateegilisel tasandil defineerinud järgnevad uuringute fookusvaldkonnad (sulgudes 2018–2021 prioriteedid):

1) Tööstus – tugeva ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtlusmaastiku heaks (nanotehnoloogia ja kvantarvutid suuremaks arvutusjõudluseks; 5G laia rakendusspektriga; taastuvad toormaterjalid; fotoonika ja optika kosmoserakendusteks; funktsionaalsed uued materjalid, sh nanomaterjalid; asjade internetil, tehisintellektil, suurandmetel ja robootikal põhinevad targa tööstuse lahendused). Peamised kliendid ja koostööpartnerid: 1) kõrgtehnoloogilise tööstuse ettevõtted, kosmosetehnoloogia, kõrgtehnoloogilised süsteemid ja materjalid, IKT, kemikaalid, lisaks osa top-sektorist; 2) avalik sektor, sh majandusministeerium, haridus-, kultuuri- ja teaduse ministeerium, kaitseministeerium, lisaks KOM ja selle TA-programmid; 3) uurimisasutused: Hollandi 4 tehnoloogiaülikooli (Delft, Eindhoven, Twente ja Wageningen), teised ülikoolid ja RTOd, sh partnerid välismaalt (Fraunhofer, Imec, VITO).

2) Tervislikult elatud elu – heas vormis, tervisliku ja produktiivse rahva jaoks (heas vormis ja tervislikud noored inimesed; pikemalt elatud töö-elu; innovaatilised ravistrateegiad ja uued ravimid; personaliseeritud tervisealane sekkumine). Peamised kliendid ja koostööpartnerid: 1) erasektorist ravimi- ja biotehnoloogiatööstus, terviseteenuse pakkujad, kõrge tervise ja ohutuse

p. 17 Strategic plan 2018–2021 Section 2 – Unique positioning

THOUGHT LEADERSHIPOver the next few years, TNO intends to profile itself much more clearly as a “thought leader”. Our positioning enables—indeed, requires—us to help set the social agenda in the Netherlands and to suggest possible ways to resolve the great issues of our age. Drawing upon our in-depth scientific understanding of certain subjects, we aim to “feed” public debate with objective knowledge. This ambition also means revealing as much as we can of our expertise and know-how to clients, partners and prospects. The more widely TNO’s capabilities are known, after all, the greater the contribution we can make to Dutch society and the national economy. We intend to pursue thought leadership by publishing even more widely in both scientific and non-scientific media, by encouraging our top scientists to become “standard bearers”—the public faces of their areas of expertise in the Netherlands, and even internationally—by more actively publicizing the results of our research and, in line with our core values, by reaffirming our status as the country’s leading independent applied research centre in all the domains we work in.

Clients and partnersWe achieve impact through and with our clients and partners in a particular innovation domain. They can be classified into four groups: government, businesses and “top sectors”, universities and academic research bodies and other applied research organizations.

GOVERNMENT IN THE NETHERLANDS AND EUROPEAs a public-sector research organization, TNO is engaged in a strategic relationship with the Dutch government. Our task is to maintain and build knowledge for the benefit of the nation, its society and its business community. We receive substantial government funding for this purpose, which we use to devise solutions to national challenges and to help the Dutch business community to implement successful innovations.

Figure 2.2 – TNO’s positioning

UniversitiesFocus upon the Netherlands plus specific international universities/departments• Partners in PPPs• Shared professors/ researchers• Talent-sharing• Facilities partners

Government and public sector• National co-ordinator of applied research: Ministry of Economic Affairs• Targeted funding: ministries of Defence, Social Affairs & Employment, Economic Affairs• Project co-ordinators and clients: ministries of Defence, Economic Affairs, Infrastructure & Environment, Social Affairs & Employment, Security & Justice; European Union• Clients: provincial and regional governments

Universities

Government

Business

Dutch and internationalbusiness community/top sectors/other industries/SMEs• Partners in PPPs• Contract research clients• SMEs: knowledge transfer

17-8731-tno-strategisch-plan-2018-hoofdstuk-1-en-2-uk-07mvd.indd 17 2017-05-08 17:07

  20  

riskiga tööstused ning Rotterdam Mainport; 2) top-sektor: eluteadused ja tervis; 3) valitsusvälised organisatsioonid nagu the Netherlands Organisation for Health Research and Development ning Bill ja Melinda Gates sihtasutus; 4) valitsusest sotsiaal- ja tööhõiveministeerium ning tervise-, heaolu- ja spordiministeerium; 5) Euroopast Euroopa Komisjon (H2020) ja EIT Health; 6) Kohalikud omavalitsused; 7) Liidud ülikoolide ja uurimiskeskustega: Leiden University Medical Centre, Utrecht University Medical Centre, Utrecht University, VU Amsterdam, Wageningen University and Research, the Institute for Human Organ and Disease Model Technologies, the Centre for Care Technology Research and the National Organization for Scientific Research.

3) Kaitse ja julgeolek – otsustavaks tegutsemiseks ebakindlas maailmas (informatsioon kui sihtmärk ja relv ning infomahukad operatsioonid; mehitamata ja autonoomsed süsteemid ning inimene-masin koostöö; inimene ja mõtteviis relvajõududes ja teistes julgestusteenistusasutustes; kaasaegsed võitlusvõimekused, eskaleeruvate olukordade kontroll ja kaitse; vastupanuvõime ühiskondlike rahutuste puhul; uue tehnoloogia võimalused ja ohud). Peamised kliendid ja koostööpartnerid: 1) Hollandi valitsus, peamiselt kaitse- ning justiitsministeerium; 2) kaitse- ja julgeolekutööstus, Hollandis ja välismaal; 3) teiste riikide valitsused ja rahvusvahelise organisatsioonid; 4) uurimisasutused, avaliku sektori laborid ja ülikoolid; 5) averuse (avaliku ja erasektori) partnerlused.

4) Energia (TNOga ühendatud ECN, tegevused TNOsse integreerimisel) – madala süsiniksisaldusega energiasüsteemi jaoks (tegevussuunad: rohke päikeseenergia kasutamine; ulatuslik tuuleenergia tootmine; laialdaselt toetatud üleminek CO2-vabale energiasüsteemile; energiat tootvad hooned; CO2-neutraalsed kütused ja toormaterjalid; CO2-neutraalne tööstussektor; maapõuevarade jätkusuutlik kasutus; taastuv ja töökindel energiasüsteem). Peamised kliendid ja koostööpartnerid: 1) erasektori organisatsioonid, mis tegelevad energia tootmise, leviku ja kasutusega; töötlev tööstus, energiaintensiivne tööstus ja avamere tööstus; 2) eri avaliku sektori asutused kohalikest omavalitsustest ja ministeeriumitest rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELini; 3) akadeemilised asutused Hollandis ja välismaal (nt Delft University of Technology, Eindhoven University of Technology, Utrecht University, the University of Groningen, the Hanze University of Applied Sciences, the University of Amsterdam ja the NWO Institute AMOLF; välismaistest partneritest peamiselt Fraunhofer ja Helmholtz Saksamaal, SINTEF Norras, DTU Taanis, NREL USAs ja IMEC Belgias).

5) Linnastumine – innoveerimine dünaamiliste linnapiirkondade heaks (mobiilsus: skaleeritavus, turvalised koostöötavad ja isesõitvad sõidukid; infrastruktuur ja ehitised: iseõppivad tööstuslikud lahendused; keskkond: kvaliteediparenduse ja ressursikasutuse täpsem seire ja kohalik juhtimine; süstemaatilised lähenemised elamisväärsemateks linnadeks ja paremaks kohandumiseks).

  21  

Tegevused (vt järgnev tabel): Varajase uuringu programmid (Early Research Programmes ehk ERPs) – teadusliku teadmise loomine ja kaasajastamine. Korraga on töös umbes 10 programmi. Programme koordineeritakse ülikoolide ja top-sektoritega, luues PPPS-e (public-private-partnership) või identifitseerides spetsiifilisi praktilisi use-case. Nende programmide baasrahastus tuleb majandus- ja kaitseministeeriumist (ministeeriumites tuntud kui “high-risk exploratory research”). Jagatud uuringute egiidi all arendatakse uuringutulemusi edasi, seda konkurentsieelses (pre-competitive) koostöös era või avaliku sektoriga. Spetsiifilisemaid uuringuid ja personaliseeritud lähenemist viljeletakse lepingulistes suhetes, mille kulud katab klient. Viimane etapp on tehnoloogiasiire, kus TNO viib uuringutulemused turule litsentside müügi, spin-offide ja käegakatsutavate innovaatiliste lahenduste kaudu. Tehnoloogiasiirde programm loodi alles 2017. aastal ning uute ettevõtete lansseerimine ning olemasolevatele litsentside müümine on juba osutunud tasuvaks. Kui 2017. aastal lansseeriti 5, siis 2018. aastal 8 spin-offi. TNO tehnoloogiate ekspertiis on väga lai, ehitusvaldkonnast laste tervishoiuni, jätkusuutlikust transpordist strateegilise analüüsini, ringmajandusest kosmosetehnoloogiani.

Varajase uuringu

programmid (Early Research Programmes ehk ERP)

Jagatud uuringud

Lepingulised uuringud

Tehnoloogiasiire

TRL 3–5 (embrüonaalne faas)

4–6 (kasvufaas) 6–7 (küps faas) 8–9 (siirdefaas)

Fookus Teadmuse arendus: partneritega; PPPS kaudu; tasuvusuuringud

Teadmuse arendus: partneritega; public-private partnerlused

Teadmuse rakendus: individuaalsetele era- või avaliku sektori klientidele; tehnoloogia arendus ja rakendus

Teadmuse kasutus: IO litsents; spin-off (hi-tech start-upid); spin-out küpsest tehnoloogiast

Tulem Arusaam rakendusest

Teatud kasutusjuhtumite (use cases) rakendus; patendid või spin-off tehnoloogia

Konkreetne toode või teenus

Riiklik rahastus ERP + sihtfinantseerimine

Uuringute koostöö vahendid + sihtfinantseerimine

puudub puudub

Ärimudel omahind omahind marginaal IO- ja müügitulu

Teenused: • Nõuandeteenused – annavad klientidele nõu konkreetsetes tehnoloogiates. • Inseneriteenused – peamiselt ettevõtetele, kes otsivad toodete või protsesside

uusi lahendusi. Koostöös partneritega disainivad ja valmistavad katsetoodangut.

  22  

• Tehnoloogia jagamine klientide ja koostööpartneritega, mida nendega koos valmistatakse peamiselt lepingulise uurimistöö ja litsentseerimise kaudu. Intellektuaalomand võib jääda nii TNOle kui ka kliendile.

• Avatud innovatsiooni programmid – kliendid saavad kasu koostööst teadmusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, kus arenduskulud ja –riskid on osalejate vahel jagatud.

Kui enamik kas koostöö-projektidest või lepingulisest uuringutööst on rätseplahendused, siis VKEdele ja start-upidele on ka nn valmis teenused:

• Tehnoloogiaalane nõustamine – kui VKEl on tehnoloogiaspetsiifiline küsimus, siis TNO vastav ekspert veedab ettevõtjaga päeva koos, et seda küsimust koos arutada. Nimetatud teenus on VKEle tasuta.

• Innovatsiooniosak – ca 1,5 nädala TNO ekspertide töö eest saab tasuda innovatsiooniosakuga, mis on 50% ulatuses subsideeritud. St, et 7500 eurosest osakust tuleb ettevõttel endal tasuda pool. Osakud on tavaliselt saadaval igal aastal aprillist septembrini.

• Lepinguline uurimustöö – osaliselt subsideeritud (30–70%), projektidele väärtuses üle 100 000 euro. Mitme kuu töö. Granti taotleb TNO koos ettevõttega. Mõnikord saab start-up oma osaluse tasuda mitte-rahaliselt (in-kind).

• Tehnoloogiasiirdeprogramm – spetsiaalselt VKEdele. Programm aitab kas üksikutel ettevõtetel või ettevõtete klastril TNO abil uuemate tehnoloogiatrendide kohta rohkem teada saada. Programm sisaldab tehnoloogiaklastri loomise võimalust, mille raames TNO abil saab vähemalt viie VKEga konsortsium uurida teatud tehnoloogia kasutatavust.

• Valdkondlik innovatsiooniagenda – kui teatud sektoris kerkivad esile olulised tehnoloogilised arengud, siis analüüsivad TNO eksperdid koostöös konkreetse erialaliiduga sektori ettevõtete ees seisvaid tehnoloogiavajadusi. Uut teadmist jagatakse erialaliidu liikmetele töötubades ja loengutes.

• Tehnoloogia ajakohastamine – TNO analüüsib valdkondlikke tehnoloogiatrende ja seda, kes võiksid olla kliendi sparringupartnerid neis teemades.

• Patentide ja litsentside müük. • Programm “Tehnoloogia otsib ettevõtjat” – TNO olemasoleva

teadmise/tehnoloogia rakendamine. • Programm “Tehnoloogia väljakutse” – ettevõtja võib TNOle esitada

väljakutse, mille raames peab TNO pakkuma lahenduse VKE probleemile ühe nädala jooksul.

TNO on vähendanud tarbijatoodetele ja toiduainetele tehtavate standardtestide ja -analüüside hulka, kuna neid teevad nüüd eraldi ettevõtted.

Kliendid ja partnerid: valitsussektor, ettevõtted ja nn top-sektorid, ülikoolid ja akadeemilised asutused ning teised rakendusuuringutega tegelevad organisatsioonid. VKEdest on klientideks ennekõike innovaatiliste ärimudelitega ettevõtted, kuid väidetavalt püüab TNO teenindada ka teisi, kui saavad. Klient-ettevõtteid üle 3000, sh VKEd (2016a.).

  23  

Eelarve Eelarve koostamisel arvestatakse Hollandi nn top-sektorite poliitikaga ning lisaks on teatud ühiskondlikult olulised valdkonnad, kus TNO peab uuringuid tegema, ette kirjutatud seadusega. Neid seadusjärgseid ülesandeid sihtfinantseerivad eri ministeeriumid:

• Kaitseuuringud – rahastab kaitseministeerium. TNOs on nii avalik kui ka salastatud kaitseuuringutealane teadmus.

• Töötervishoid – rahastab sotsiaal- ja tööhõiveministeerium. • Geoloogia – rahastab infrastruktuuri- ja keskkonna- ning majandusministeerium.

TNO saab Hollandi valitsuselt baasrahastust, millele lisandub lepinguline rahastus klientidelt ja partneritelt. Kuidas baasrahastust kasutatakse, olgu tööstusuuringuteks või sotsiaalsete väljakutsete alasteks uuringuteks, täpsustatakse iga-aastastes nõudluspõhistes programmides. Peaminister Mark Rutte kolmas valitsus eraldas rakendusuuringutele lisarahastust, sh TNOle (2018. aastal lisa 19 MEURi). 2018a. juulis otsustas valitsus, et alates 2020. aastast on innovatsioonipoliitika missioonipõhine (mission-driven). 2020. aastast saab TNO lisaks 34,8 MEURi aastas pikema perioodi vältel (perioodi ei ole täpsustatud – SR). 2018. aastast lansseeriti ka 11 uut riigieelarvest rahastatavat programmi. Programmide eesmärk on lahendada suuremaid ühiskondlikke väljakutseid. Kaitseministeerium suurendas lisaks kaitsealaste uuringute rahastust. Ka sotsiaal- ja tööhõiveministeerium rahastas 2018. aastal TNOd senisest rohkem. Ca 75% TNO tegevustest rahastatakse omahinnaga.

NB! Graafikute andmed on erinevad. Vasakpoolne graafik põhineb 2018. ja parempoole 2016. aasta

andmetel. Arvestades seda, et valitsus on vahepeal rakendusuuringute eelarvet suurendanud, siis on tänaseks tõenäoliselt uuringute tüüpide järgi tulu jaotus muutunud.

Kasutatud allikad:

• TNO koduleht: https://www.tno.nl/en/. • TNO Strategic Plan 2018–2021, http://digitalpages.tno.nl/flywheel-of-

innovation-in-the-netherlands-strategic-plan-2018-2021/page/1 • TNO aastaaruanne 2018,

https://www.tno.nl/media/14234/tno_annual_report_2018.pdf • TNO finantsaruanne 2018,

https://www.tno.nl/media/14232/tno_financial_statements_2018.pdf • TNO kodulehekülg, https://www.tno.nl/en/

53%  43%  

4%  

Eelarve  (2018a.),  kokku  504.9  MEUR  

Tulu  turult  (ise  teenitud)  266.7  MEUR  

Riigi  rahastus,  216.3  MEUR  

Muu  tulu,  21.9  MEUR  

42%  

42%  

12%  4%  

Tulu  uuringute  tüübi  järgi(2016a.)  

Avaliku-‐  ja  erasektori  lepingud,  173  MEUR  

Avaliku  ja  erasektori  partnerlused,  173  MEUR  

Sihtginant-‐seerimine,  51  MEUR  

Varajase  uuringu  programmid,  19  MEUR  

  24  

• Poliakov, E. Ja Hu, J. (2016) “The economic footprint of the Dutch Research and Technology Organization TNO”, TNO Working Paper Series, No. 2016-2 (https://repository.tudelft.nl/view/tno/uuid:07ddd1c7-c933-444f-9294-4f31d5b3e38b)

• TNO in Brief (2016), https://www.tno.nl/media/7858/tno_in_brief_2016.pdf • TNO Act, https://maxius.nl/tno-wet/hoofdstuk1 • https://www.parlementairemonitor.nl/9353000/1/j9vvij5epmj1ey0/vjlifwyo0z

uu • Hollandi top-sektorid: https://www.topsectoren.nl/ • “Knowledge and Innovation Covenant 2020–2023” ,

https://www.topsectoren.nl/innovatie/documenten/kamerstukken/2019/november/12-11-19/kic-2020-2023

• Key technologies, https://www.rijksoverheid.nl/documenten/publicaties/2019/04/26/aanpak-sleuteltechnologieen

• TNO teenused startupidele, http://publications.tno.nl/publication/34627120/0KPha4/TNOstartupproducts.pdf

  25  

3. GTS – Godkendt Teknologisk Service

Organisatsioon GTS instituudid on Taani innovatsioonisüsteemis olulisel kohal, kuna on keskendunud Taani VKEde konkurentsi- ja innovatsioonivõime parandamisele. GTS instituudid:

1. Alexandra Institute – IKT ja ärivaldkonna uuringud, teadmusteenused, nõustamine, võrgustumise teenused jms.

2. Bioneer – biomeditsiin ja vastav tehnoloogia.

3. DBI (Dansk Brand og Sikringsteknisk Institut) – Taani tuletõrje ja ohutuse instituut. Pakub teenuseid tuleohutuse ja -ennetuse vallas ning omab vastavaid inseneripädevusi.

4. DFM (Dansk Fundamental Metrologi) – Taani metroloogiasutus. Pakub metroloogia- ja mõõteteenuseid.

5. DHI – vesi, keskkond, tervis. Nõustab kliente ning arendab tehnoloogiaid ökoloogia ja keskkonna teemadel, veemajanduses ning keemia mõju teemadel keskkonnale ja tervisele.

6. DTI (Teknologisk Institut) – tehnoloogiainstituut, teenused ehituses, energeetikas, keskkonna ja kliima teemadel transpordis, logistikas ning heaoluteenustes ja -tehnoloogiates.

7. FORCE Technology – laevandus ja ehitus, naftatööstus, farmaatsia, energeetika, keskkond ja töötlev tööstus.

Instituudid investeerivad tulu uuesti uurimisse, arendusse või tehnoloogilisse infrastruktuuri, omavad kõrgtehnoloogilist baasi, mis on Taani ettevõtetele vajalik, põhinevad tugeval majanduslikul, akadeemilisel ja organisatsioonilisel baasil ning on sõltumatud poliitilistest ja ärilistest huvidest (st avatud kõigile Taani ettevõttele).

TAANI  

Esiletõste • GTS keskendub Taani VKEde teenindamisele, st lähtub nende vajadustest. • GTS on fokuseeritud tehnilistele teenustele, mis moodustab lõviosa keskuses

tehtavatest tegevustele (ca 75%). Tavapärast uurimis- ja arendustööd tehakse vähem (ca 25%).

• GTS ei saa riigilt rahastust enne, kui sidusrühmad (nt VKEd) on kommenteerinud GTS instituutide rahataotlusi. Avaliku konsultatsiooni tulemusi arvestatakse rahastusel.

GTS koosneb 7 instituudist (Alexandra Institute, Bioneer, DBI, DFM; DHI, DTI, FORCE Technology), mis tegutsevad eraettevõtete põhimõttel, kuid mille eesmärk ei ole teenida kasumit.

Instituutide tegevused on enamasti TRL tasemetel 5–7.

Asutatud 1906. aastal. Töötajaid 3727 (2018a.), neist 464 doktorikraadiga, 1715 magistrikraadiga ja 1082 tehnilise taustaga. Instituutides töötab 30–1400 töötajat. Eelarve 489 MEUR (2017a.)

  26  

Instituutide tegevused katavad sisuliselt kõiki tööstusharusid. GTS on fokusseeritud tehnilistele teenustele (ca 75%) uurimis- ja arendustöö kõrval (ca 25%). GTS osaleb 16 innovatsioonivõrgustikus, mis koondavad valdkonnapõhiselt eksperte, ettevõtteid, ülikoole, riigiasutusi jt. 2017. aastal oli GTSis töös 719 koostööprojekti, milles osales 2000 ettevõtet (nii Taani kui ka välismaist ettevõtet). Koostöö nii kodu- kui ka välismaiste uurimisasutustega on aasta aastalt tihenenud, 2018. aastal tehti koostööd 1205 asutusega. Juhtimine GTS-i juhib juhatus, mis koosneb instituutide direktoritest. Juhatus valmib endi seast juhatuse esimehe. 2016. aastal korraldati GTS võrgustiku toimimise hindamine, mille tulemusi võeti arvesse 2016–2021 perioodi strateegiliste tegevuste planeerimisel. Strateegia nägi ette muutusi ka GTSi juhtimises:

• Finantsilise kindluse tagamine GTS instituutidele – näiteks tuleb 20% tulemuslepingutest hoida reservis, mida kasutada strateegiliste ja läbimurdeliste algatuste jaoks.

• Uued hindamispõhimõtted – vajadus mõõta paremini GTSi teenuste ja tegevuste tulemuslikkust ja kasu lõppkliendile.

• Meetmed konkurentsi moonutamise vältimiseks. GTS mõõdab organisatsioonina enda mõju muu hulgas koostööd teinud ettevõtete tulemuslikkuse kaudu. Näiteks selgus Taani haridus- ja teadusagentuuri 2017a. uuringust, et GTSiga koostööd teinud ettevõtete tootlikkus oli 3.7% kõrgem koostööd mitteteinutest. Poliitiline ootus GTSile: • Pakkuda ettevõtetele ligipääsu erapooletule ja pädevale tehnoloogiale ja

teenustele. • Edendada Taanis innovatsiooni, kasvu ja töövõimalusi. • Tõsta Taani VKEde võimekust tehnoloogiaid üle võtta. • GTS instituudid teevad koostööd omavahel ja teiste ülikoolide ning

uurimisasutustega. • GTS ei moonuta turuolukorda.

GTS loeb enda suurimaks varaks pädevaid spetsialiste ja esmaklassilist infrastruktuuri. GTS instituudiks saamine eeldab Taani haridus- ja teadusministeeriumi vastavat kinnitust. Teenused: • Uurimis- ja arendusalane nõustamine ja konsultatsioon tehnoloogiate

rakendamisest. • Testimine, kalibreerimine, analüüside tegemine. • Kommertsiaalne uurimis- ja arendustegevus. • Haridus, seminarid, konverentsid. • Kaupade müük – tegu ei ole GTS instituutide põhitegevusega, aga siia alla

kuuluvad sellised juhtumid nagu näiteks instituut Bioneer, mis arendas

  27  

farmaatsiatööstusele ensüümid, mida kasutatakse uute ravimine arenduses ja tootmises.

Eelarve GTSi eelarve koosneb kolmest tuluallikast: tulemuslepingud, konkurentsipõhised vahendid (nt H2020, Innovation Fund Denmark jms) ning isetasuv arendus- ja uurimus- ning nõustamistöö. 2018. aastal moodustas 81% instituutide eelarvest turutingimustel iseteenitud tulu, 10% tuli tulemuslepingutest ning 9% teistest avaliku sektori vahenditest. GTS instituute toetab rahaliselt Taani haridus- ja teadusministeerium, sõlmides nendega tulemuslepinguid (performance contracts), mille eesmärk on võimaldada instituutidel arendada teenuseid (nt investeerida infrastruktuuri), mis on vajalikud Taani VKEde tehnoloogilist arengut toetavate teenuste loomiseks. GTS instituudid kasutavad tulemuslepingute vahendeid ka turunõudlusest ees olevate tehnoloogiate arendamiseks, mida VKEd ise ei jaksa arendada. Enne lepingute sõlmimist on teatud ajaperioodi vältel võimalik avalikult kommenteerida taotlusi, millega GTS instituudid vahendeid taotlevad. Seega on sidusrühmadel võimalik enne rahastusotsuse langetamist n-ö kvalifitseerida taotluste sisu. Tulemuslepingutele saavad konkureerida vaid GTS instituudid. Tulemuslepingute kestvusaeg on seni olnud 3 aastat, kuid tänavu (2019. aastal) sõlmis haridus- ja teadusministeerium instituutidega kaheaastased lepingud (2019–2020; kogumahus üle 80 MEURi). Viimatistes lepingutes on kokku 80 uut tegevust, mida ministeerium rahastab (nt robot- ja automatiseerimise teenused töötlevale tööstusele, plastiku ümbertöötlemine, erinevad digitaalsed lahendused veemajanduses jne).

“Muu uurimis- ja arendustulu” osakaal on pärast 2015. aastat langenud, kuna Taani innovatsioonisüsteemis muudeti rahastamise põhimõtet, mille kohaselt enam ei olnud mõnedes programmides kohustust kaasata koostöö-projektidesse GTS instituute. 2017. aastal langes vastav tulu 2013. aastaga võrreldes 31% ning vastavaid kodumaiseid uurimis- ja arendusalaseid projekte jäi vähemaks 47% võrra. Kliendid 2018. aastal teenindasid GTS instituudid 16 663 erasektori ja 1072 avaliku sektori klienti (kokku 17 735).

29%  

47%  

6%  

9%  9%  

Tulu  allikad  (2017a.),  489  MEUR    

Tulu  Taani  erasektorist  

Tulu  erasektorist,  teised  riigid  

Tulemuslepingud  

Muu  uurimis-‐  ja  arendustulu  

Tulu  Taani  avalikust  sektorist  (äritulu)  

39%  

41%  

5%  12%  3%  

Äritulu  teenusetüüpide  alusel,  (2017a.),  170  MEUR  

Nõustamine  

Testimine  &  kalibreerimine  

Kaupade  müük  

Haridusteenused  

Muu  uurimis-‐  ja  arendustulu  

  28  

Kõige rohkem kliente oli kaubanduse ja transpordi vallas (25%), tööstuses ja tooraine kaevandamises (20%), äriteenustes (14%), ehituses (10%) ning avalikus halduses, hariduses ja tervishoius (10%). Proportsionaalselt kõige enam tulu laekus tööstuse ja kaevanduse sektorist (40%) ning äriteenustest (19%). Tööstuse valdkonna kliendid ostavad GTSist seega keskmisest kallimaid ja teadmusmahukamaid teenuseid, ühe kliendi kohta ligi 21 000 eurot/teenus. 77% Taani eraklientidest ostis 2018. aastal GTS instituutide teenuseid veidi vähem kui 3400 euro eest, tekitades GTSile käivet 10% ulatuses. 2% klientidest ostis teenuseid vähemalt 67 000 euro eest. Kuigi enamik kliente ostab GTSilt väikesemahulisi teenuseid, kinnitas üle poole 2016a. uuringus osalenud ettevõtetest, et GTS teenused tugevdasid nende innovatsioonivõimekust. GTS instituutide väärtusloome ettevõtete jaoks innovatsiooni väärtusahelas:

Eeltoodud graafikult nähtub, et ennekõike hindavad ettevõtted GTSis testimise ja valideerimise teenuseid.

67%  

13%  

5%  6%  

9%  

Kliendid,  kokku  19  139  (2018a.)  

Väikeettevõtted  

Keskmise  suurusega  ettevõtted  

Suurettevõtted  

Avaliku  sektori  asutused  ja  ettevõtted  

Eraisikud  ja  assotsiatsioonid  

!"

!"#"$%&'()$*+)&,-./

#$%&'(%)*+,%-./0(1%23%.-(/-%23%&'(%456%-1-&(78%/(-92$:($&-%;(/(%

  29  

GTS instituutide mõju ettevõtete majandustulemustele:

Kasutatud allikad:

• https://en.gts-net.dk/ • https://gts-net.dk/wp-content/uploads/2018/10/2511614_Performanceregnskab-

2018-GB_final.pdf • GTS slaidid visiidist GTSi 2018a. sügisel • http://www.bedreinnovation.dk/ • Literature review and assessment of the Danish knowledge-based innovation

support system (2018) https://irisgroup.dk/wp-content/uploads/2018/12/Literature-review-and-assessment-of-the-Danish-knowledge-based-innovation-support-system.pdf

• GTSi strateegia 2016–2021, “Mal og metoder for samarbejdet om udviklingen af den godkendte teknologiske service (GTS) 2016-21”, https://ufm.dk/aktuelt/nyheder/2014/filer/maal-og-metoder-for-samarbejdet-om-udviklingen-af-den-godkendte-teknologi.pdf/

• Dennis Tsu raport: https://drive.google.com/file/d/1LpuEypni_pXZDBMckypQmaLdXT043osc/view

!"

!"#"$%&'()$*+)&,-./

#$%&'(%)*+,%-./0(1%23%.-(/-%23%&'(%456%-1-&(78%/(-92$:($&-%;(/(%

  30  

4. RISE – Research Institutes of Sweden AB

Organisatsioon 2001. aastal alustas Rootsi valitsus tööstuslike uuringukeskuste konsolideerimist. 2018. aastaks on eri instituudid liidetud RISE alla ning Rootsi riik on RISE 100-protsendiline ainuomanik. Seoses konsolideerumistega täpsustati 2018. aastal RISE eesmärke, mis teenivad ühiskondlikke vajadusi. Mh seati ka indikaatoreid, nt et konkurentsipõhine uuringute käive peaks moodustama kogukäibest vähemalt 30%; äritulud VKEdelt vähemalt 35%; käive interdistsiplinaarsetest projektidest peab suurenema (tulemusindikaator seatakse 2021. aastal); testimis- ja demosüsteemide kasutus peab olema 60–80%; kliendirahulolu uuringus peab indeks “innovatsioonipartneri võimekus” olema võrdne või suurem kui 78% ning rahulolu indeks samuti suurem või võrdne 75%-ga. RISE tulemuslikkuse mõõtmise aluseks on 2013. aastal korraldatud uuring. Lisaks annab RISE iga-aastaselt aru Rootsi ettevõtluse ja innovatsiooniministeeriumile nende võtmeindikaatorite (KPIde) alusel, mis on kirjas omanikuootuse juhendis. Organisatsioon: RISE omab üle 100 eri testimiskeskkonna7, kus katsetatakse uudseid tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid ja protsesse. Just testimiskeskkondasid peab RISE enda tugevuseks ettevõtete konkurentsivõimekuse tõstmise abistamisel. Keskkondade kliendid on nii Rootsist kui ka teistest riikidest. Näiteks on RISEl tuleviku teede ohutuse testimise täismõõtmeline keskkond AstaZero, mis on omalaadne maailmas. Lisaks on RISEs

                                                                                                               7  Testimiskeskkondade  all  on  silmas  peetud  nii  füüsilisi  kui  ka  virtuaalseid  platvorme,  mis  imiteerivad  päriselu  olukordi  ning  kus  kliendid  (ülikoolid,  ettevõtted,  lõppkasutajad  jt)  saavad  koostöös  katsetada  uusi  tooteid,  teenuseid,  protsesse,  organisatsioonilisi  lahendusi,  mis  loovad  väärtust  ettevõtetele  ja  ühiskonnale.  

ROOTSI  

Esiletõste • RISEs keskendutakse testimis- ja demonstratsioonikeskkondade arendamisele,

kuna just neid nähakse ettevõtluse innovatsioonivõimekuse parendamisel peamise teenusena. Et testimis- ja demonstratsioonikeskkondi paremini VKEdele kasutuseks avada, andis Rootsi valitsus ülesande VINNOVAle ja RISEle välja töötada vastav strateegia. Mh nähti vajadust avada keskkonnad suuremaks kasutuseks ka välismaistele ettevõtetele ja organisatsioonidele, et seeläbi meelitada ligi nii uusi potentsiaalseid investeeringuid kui ka ekspertiisi.

RISE – Rootsi riigi ettevõte, riiklik uurimisinstituut. Kogu kasum investeeritakse uuesti. 2800 töötajat, neist 30% doktorikraadiga

Eelarve 294 MEUR. RISE tekkis mitmete varasemalt eksisteerinud instituutide konsolideerimise tulemusena. Eraldiseisvad uurimisinstituudid alustasid Rootsis tegevust 1960. aastatel.

  31  

elektroonikalabor Awitar, mis on Rootsi autotööstusele tugev innovatsioonipartner. 2017. aasta novembris sai RISE valitsuselt ülesande luua elektromobiilsuse keskus. RISE eesmärk on teenindada nii ettevõtteid kui ka Rootsi avalikku sektorit. RISE on esindatud 30 kohas üle Rootsi ning lisaks Norras, Taanis, UK-s ja Prantsusmaal. Vaatamata tööstuslike uuringutega tegelevate instituutide ühinemistele peetakse Rootsis RISE-t rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt väikeseks: Rootsi tööstusuuringute instituutide tegevuskulud moodustavad 0.13% Rootsi SKPst, Saksamaal on see näitaja 0.4%, Hollandis 0.33%, Soomes 0.26%8. Juhtimine: RISE juhtimisalused tulenevad Rootsi riigi kui omaniku poliitikast, riigiettevõtteid reguleerivatest seadustest ja Rootsi ettevõtete juhtimiskoodeksist. RISE kõrgeim otsustuskogu on üldkogu, kus RISE ainuomanik – riik – rakendab otsustusõigust. Organisatsiooni igapäevatööd juhib tegevjuht ning divisjonide ja kesksete tegevuste (nt personalipoliitika, finantsid) juhid. Organisatsioon on jaotatud kuueks divisjoniks ning viieks äri- ja innovatsioonivaldkonnaks. RISE nõukogu koosneb kaheksast valitud liikmest, kolmest nn tavatöötajate esindajast ja kahest töötajate asendusliikmest. Liikmete määramist koordineerib ettevõtluse ja innovatsiooniministeerium riigi omanikupoliitika (State Ownership Policy) juhistest lähtuvalt. Ametlik tööplaan sätestab kohustuste jagunemise omaniku, juhatuse, tegevjuhi ja nõukogu vahel. Nt 2018. aasta nõukogu tööplaan: 2019–2021 strateegia, jätkusuutlikkuse tööd, väliskeskkonna analüüs, müügistrateegia, testid ja demod, kommunikatsioonistrateegia, brändistrateegia, riskianalüüs, organisatsiooni areng. Uuringute nõukogu (Research Council; moodustati 2017a.), mis koosneb 19 liikmest kaubandusest ja tööstusest, ülikoolidest ja avalikust sektorist, annab RISEle temaatiliste uuringute alaseid suuniseid. Nõukogu esimees on (2018a. seisuga) ABB uuringute juht Mikael Dahlgren. RISE grupi instituudid on seega kommertsiaalsed, tuluteenimisele orienteeritud uurimise ja innovatsiooni üksused, kuid omanik dividende välja ei võta, kasum investeeritakse uuesti. RISE tütarettevõtted on RISE ICT AB (100%), Innventia AB (100%), RISE SMP Svensk Maskinprovning AB (100%), AstaZero AB (61.33%) RISE Processum (60%), RISE Fire esearch AS (70%) ja RISE Energy Technology Center AB (100%). 2018a. 1. oktoobril omandas RISE 2/3 Swerea Research Grupist. Hiljuti on jätkusuutlikkuse temaatika tugevalt tulnud RISE kui organisatsiooni juhtimispõhimõtetesse. 2019. aastal koostati organisatsioonis jätkusuutlikkuse 6-aastast strateegiat. Nt arvestatakse RISE töötaja ökoloogilist jalajälge.

                                                                                                               8  Allikas:  Rootsi  valitsuse  eelnõu  2016/17:50  “Kunskap  i  samverkan  –  för  samhällets  utmaningar  och  stärkt  konkurrenskraft”,  https://www.ri.se/sv/om-‐rise/vart-‐uppdrag    

  32  

Organisatsiooni struktuur:

Tegevusvaldkonnad: Divisjonide suhtes horisontaalsed üksused on nn väljakutsetepõhised äri- ja innovatsioonivaldkonnad (vt joonis eelpool): • Digitaliseerimine – rakendused tööstuse ja avaliku sektori jaoks, e-tervis,

ühendatud linnad, ühendatud inimesed. • Energia ja bioteadustepõhine majandus – ringmajandusele üleminek,

fossiilkütusevaba transport, tuleviku energiasüsteemid, tööstuslik muutus. • Jätkusuutlik linnaruum ja kogukonnad – integreeritud infrastruktuur, vastupidavad

linnad, elujõulised linnaosad, linnad ja kogukonnad muutustes, ühendatud linnad, linnasisene liikuvus.

• Tervise- ja eluteadused – e-tervis, nakkushaiguste kontroll, uued teraapiad, ennetav tervishoid.

• Jätkusuutlik materjalide kasutus – ringmajandusele üleminek, materjalide ja protsesside arendus, eluringi analüüs, toormaterjali väärindamine.

• Mobiilsus – automaatika, teenusestamine, energia ja keskkond, IKT ja mobiilsus, tootmine.

Laiad valdkonnad, milles RISE pädevust omab ja arendab, tulenevad riiklikest dokumentidest, nt viimati valitsuse väljaantud juhistest uurimis- ja arendustegevuse kohta (2016/17), mis ütleb, et RISE grupil on märkimisväärne pädevus või tuleks seda arendada valdkondades nagu ringmajandus, digitaliseerimine, eluteadused, jätkusuutlik ehitustegevus ja kõrgtehnoloogiline tootmine, jätkusuutlik põllumajandus ja toidutööstus, turvalised transpordilahendused ning teenindusvaldkonna innovatsioon.

!"#"$%&"'%$"()

*)+,#-.%)/.0"(12%'+/.*3()(4-

5+%&$6.%)/.7"8+.93"+)3+

9:'$%")%2&+.;"$"+'.%)/.;(44:)"$"+'

  33  

Teenused: • Visioon ja strateegia – väliskeskkonna analüüs ja trendide jälgimine, turuanalüüs,

teekaartide koostamine, tuleviku-uuringute korraldamine, sisaldab eri teenuseid innovatsioonipartnerluste sõlmimisest innovatsiooni toetusteenusteni.

• Uuringud ja arendustegevus – vajaduspõhised rakendusuuringud, mida tehakse koostöös klientide ja partneritega kas riigi subsideeringul või tööstuse rahastusel. Lisaks pakutakse pädevuste arendamist ja spetsiifilist tuge väikestele ja suurtele ettevõtetele.

• Tööstuse uuendamine – testimine, mõõdistamine, kontrollimine, testkeskkondade pakkumine, kalibreerimine, sertifitseerimine, piloottootmine, prototüüpimine, standardite ja kvaliteedi kontroll.

VKEdele pakutakse palju erinevaid innovatsiooniteenuseid võrgustumisest koolitusteni ja rätseplahendusi. RISEl on Rootsi eri piirkondades ka regionaalsed esindajad, kes tegelevad kohalike VKEdega. Lisaks on asutud koostööd tegema teiste innovatsioonisüsteemi osalistega, kelle fookuses on VKEd (tööstuse arendamise keskused, inkubaatorid ja teaduspargid). 2018. aastal koostati ka eraldi strateegia VKEde adresseerimiseks. Eelarve Rootsi tervikuna on viimase dekaadi jooksul oluliselt suurendanud tööstuslike uurimisinstituutide rahastust. RISE grupile määratud riiklik rahastus 2019. aastal oli SEK 747 miljonit (ca 72 MEUR). Neist vahendeist otsustas RISE suunata:

• SEK 665 miljonit (ca 64 MEUR) strateegiliste kompetentside arendamisele, • SEK 62 miljonit (ca 6 MEUR) struktuursetele arendustele, • SEK 20 miljonit (ca 2 MEUR) tegevuskulude katteks.

29% äritulust saadakse VKEdelt, kes moodustavad ka suure osa RISE klientuurist (2018a.).

51%  

22%  

21%  

6%  

Tulud,  kokku  294  MEUR  (2018a.)    

Erasektor  (trade  &  industry),  150  MEUR  

Riiklikud  rahastamis-‐asutused,  65  MEUR  

Riiklikud  grandid,  63  MEUR  

EL  vahendid,  16  MEUR  

  34  

Tulud divisjonide järgi:

Kliendid RISE keskendub keskmise suurusega ettevõtetele. Aastas on üle 15 000 ettevõttest kliendi. Siht- ja sidusrühmad:

• VKEd • Kohalikud omavalitsused, regionaalsed asutused • Valitsusasutused, ministeeriumid, rahastusasutused, EL asutused • Ülikoolid, uurimisinstituudid • Võimalikud töötajad, vilistlased • Praegused töötajad • Valitsusvälised organisatsioonid

Kasutatud allikad:

• www.ri.se • https://www.ri.se/sv/press/den-forskningspolitiska-propositionen-2017-2020-

presenterad • Riigiettevõtete aastaaruanne, 2018.

https://www.regeringen.se/4ada73/contentassets/22f7a2f25b3a43418442753e95071a38/verksamhetsberattelse-for-bolag-med-statligt-agande-2018-webb.pdf

• RISE Annual and Sustainability Report 2018 • https://www.tillvaxtanalys.se/publikationer/rapport/rapportserien/2013-10-31-

statliga-forskningsinsatser----ett-effektutvarderingssystem-for-rise-instituten.html

Note 4 Important estimates and assessments

!"#$%'"(&)*(&""'""%')#"(&+'(',&-.'*(/)(&)(/)0/$)0(1&"$"(&)*(&+'(1&"'*(/)(2$"#/+$3&-('45'+$')3'(&)*(/#2'+(6&3#/+"7($)3-.*$)0('45'3#&8#$/)"(/6(6.#.+'(',')#"(*''%'*(#/(1'(+'&"/)&1-'(.)*'+(#2'(5+',&$-$)0(3$+3.%"#&)3'"9

&().%1'+(/6($%5/+#&)#('"#$%$/)"(&)*(&"".%5#$/)"(6/+(&33/.)#$)0(5.+5/"'"(1:(#2'(;/&+*(/6(2'(=+/.5(&""'""'"7('&32(:'&+7($6(#2'+'($"(&)($%5&$+%')#(+'C.$+'%')#(&"(+'0&+*"(0//*?$--7($)(&383/+*&)3'(?$#2(#2'(&33/.)#$)0(5+$)3$5-'(*'"3+$1'*($)(D/#'(E9(>2'(+'3/,'+&1-'(&%/.)#(6/+(3&"280')'+$)0(.)$#"(2&"(1'')('"#&18-$"2'*(1:(3&-3.-$)0(#2'(,&-.'($)(."'9(>2'"'(3&-3.-$/)"(+'C.$+'(

/)(#2'(+'"5'3#$,'(".1"$*$&+$'"9(D/#'(FG($)3-.*'"(&(*'"3+$5#$/)(/6(

#'"#$)0(/6(0//*?$--9(

A( B%5&$+%')#(#'"#$)0(/6(5+/5'+#:7(5-&)#(&)*('C.$5%')#(&)*(/#2'+(